1.-3. juuni toimus õppereis Poola, Lodži
1.-3. juunini külastas 30-liikmeline Ida-Virumaa delegatsioon Łódźi, mida peetakse Poola filmitööstuse südameks. Delegatsiooni kuulunud Ida-Viru omavalitsuste, haridusasutuste ja arendusorganisatsioonide esindajad said kolmepäevasel reisil ideid, kuidas Ida-Virumaast filmimaakonda arendada.
Łódźist kujunes riigi peamine filmikeskus pärast 2. maailmasõda, kui suur osa Poola kinotööstusest koliti sõjas purustatud Varssavist sellesse pealinnast umbes 120 kilomeetri kaugusel asuvasse tööstuslinna. 1948. aastal rajati linna legendaarne Łódźi Film School, mis on tänapäeval üks Euroopa mainekamaid filmikoole ja kus praegu õpib ligi 300 inimest. 40 aastat oli see Poolas ainus filmiharidust andnud kool; nüüd tegutseb filmikool ka Varssavis.
Łódźi filmikooli mõju Poola ja maailma kinole on erakordne. Sealt on sirgunud sellised tuntud režissöörid nagu Roman Polański, Andrzej Wajda ja Krzysztof Kieślowski. Kool on tuntud praktilise õppe poolest ning igal aastal toodetakse seal kümneid tudengifilme, mida näidatakse rahvusvahelistel festivalidel üle maailma. Linn ise kannab tugevat filmikultuuri identiteeti. Endised tööstushooned ja tehased on muudetud kultuurikeskusteks, stuudioteks ja muuseumideks.
Mitmel korral avanes võimalus külastada Manufakturat, 19. sajandi tekstiilitööstuse kompleksi, mis seisis pärast idaturu äralangemist aastaid tühjana ja lagunes. 2000. aastate alguses ehitati see ümber kultuuri-, kaubandus- ja meelelahutuskeskuseks sadade poodide, kolme muuseumi, kino, restoranide, kohvikute ja hotelliga. Tegemist on ühe Euroopa muljetavaldavama tööstuspärandi taastamise projektiga.
Arvestades, et Łódź on suuruselt neljas linn Poolas ligemale 650 000 elanikuga, jätkub Manufaktural külastajaid ka ilma turistideta.
Manufaktural on olnud Łódźi linnale märksa suurem mõju kui see, et endisest tekstiilihiiust on kujunenud nr.1 vaba aja veetmise keskus. Idavirulastega kohtunud linnavalitsuse esindaja Patricja Wojtaszczyk rääkis, et Prantsuse firma suurinvesteering oli suunanäitajaks ka linnavõimule, sest tõestas, et tööstuspärand on väärtuslik ja see tuleks võtta kasutusele ning anda talle uus otstarve, selle asemel, et hoonetel laguneda lasta.
Viimase kümne aastaga on linn ellu viinud 8 taaselustamise projekti kogumaksumusega 400 miljonit eurot, millest 30-40% on olnud Euroopa Liidu toetus. “Linna lähenemine on kvartal kvartali, mitte üksikute majade kaupa. Meie eesmärk on lisaks hoonete renoveerimisele muuta ka neid ümbritsevat linnaruumi,” selgitas Patricja Wojtaszczyk. Näiteks viis ta vaatama tänavajuppi, mis alles hiljuti oli geto, aga nüüd on kompleksselt renoveeritud majades hinnatud munitsipaalkorterid.
Vanad tööstushooned köidavad ka filmitegijaid. Teiste seas on hinnatud Karl Scheibleri tekstiiliimpeerium, mis oli Łódźi kõige suurem tööstuskompleks. Scheibleri tööstusala oli omal ajal nagu „linn linnas“, kus asusid hiiglaslikud ketrus- ja kudumisvabrikud, oma elektrijaam, tuletõrjedepoo, koolid, haigla ja elumajad tuhandetele töölistele.
Nüüd on renoveeritud ketrusvabrikus eraapartmendid ja kaheksateistkümnes tööliste majas munitsipaalkorterid. Ida-Viru delegatsioon käis selles piirkonnas kui kuulsate filmide võttepaigas. Łódźis on 3 UNESCO filmilinna rada. Esiteks on need heaks näiteks, kuidas kasutada linna infrastruktuuri võtteplatsil ja teiseks annavad eeskuju, kuidas luua uus turismitoode laiale filmihuviliste ringile.
Saime osaliselt külastada kaht filmilinna marsruuti. “Oscarite rada” tutvustab kohti, kus on üles võetud Oscarile kandideerinud või auhinna võitnud Poola filmid, teiste seas “Tõotatud maa”, “Ida” ja “Külm sõda“. “Oscarite loojate rada” keskendub aga Łódźist pärit maailmakuulsate lavastajate elule ja tegevusele.
Giid Aleksandra Ciach rääkis, et läbi aegade parima Poola filmi “Tõotatud maa” tehasestseenid filmiti ehtsates tekstiilivabrikutes, sealhulgas Scheibleri ketrusvabrikus. Tööliste majades on aga näiteks üles võetud Taani režissööri Magnus von Horni tuntud mängufilm “Tüdruk nõelaga”. Giid tõi välja, et taanlane valis Lodzi võttepaigaks seetõttu, et õppis sealses filmikoolis ja nägi linna võimalusi, nii et kõik on omavahel seotud.
Reisiprogrammi kuulus ka Film Commissioni külastus. See organisatsioon on arendanud välja UNESCO filmilinna rajad, haldab võttepaikade andmebaasi ja filmifondina, toetades piironda tulevaid filmiprojekte. Film Commissioni juht Paulina Pajor rääkis, et tegemist on Poola esimese ametliku filmikomisjoniga, mis loodi 2007. aastal osana linna filmipoliitikast ja mille rahastajaks on ainult Łódźi linn.
“Kaasrahastame filme animatsioonidest dokumentaalideni. 19 aasta jooksul oleme kaasrahastanud 140 filmi peaaegu 5 miljoni euroga ja filmitegijad on linnas kulutanud peaaegu 8 miljonit – see on suur hulk raha,” rääkis Paulina Pajor. “2026 on rekordaasta, meile laekus 39 taotlust. Oleme keerulises olukorras, sest rahahulk, mida saame toetusteks jagada, pole kasvanud,” lisas ta.
Film Commssion tegutseb Rahvusliku Filmikultuuri Keskuse (EC1) koosseisus. Kultuurikeskuses oli võimalus külastada püsiekspositsiooni „Kino Polonia“, mis tutvustab enam kui tuhandet filmi ja selle sünnilugu. Viimasel reisipäeval oli kavas filmimuuseumi külastus. Muzeum Kinematografii on ainus täielikult kinokunstile ja filmiajaloole pühendatud muuseum Poolas. See avati 1976. aastal ning asub ajaloolises Karol Scheibleri palees — 19. sajandi luksuslikus töösturivillas, mis ise on olnud paljude filmide võttepaik. Muuseum tutvustab Poola ja eriti Łódźi rolli filmitööstuse keskpunktina. Seal sai näha vanu filmikaameraid, projektoreid, plakateid, dekoratsioone, kostüüme ja originaalseid filmirekvisiite.
Enne tagasilendu jõudis veel käia tekstiilimuuseumis, mis on üks Euroopa olulisemaid tööstus- ja tekstiilipärandi muuseume. See asub ajaloolises “Valges tehases”, mille ehitas 19. sajandil tööstur Ludwik Geyer — tegemist oli ühe esimese aurujõul töötava tekstiilivabrikuga Łódźis. Muuseum tutvustab Łódźi kujunemist Poola tekstiilitööstuse keskuseks ning seal saab näha vanu kangastelgi, aurumasinaid, rõivaid, vaipu ja kaasaegset tekstiilikunsti.
Sirle Sommer-Kalda
