Kogukond tahab kaasa rääkida – Narvas arutati Ida-Virumaa ja Euroopa tuleviku üle
18. septembril toimus Narva Raekojas arutelupäev „Euroopa ja meie kogukond 2035“, mis tõi kokku noored, kogukondade ja vabaühenduste esindajad, kohalike omavalitsuste esindajad ning teised Ida-Virumaa arengust huvitatud inimesed.
Päeva jooksul vaadati tulevikku ja arutati, millisena soovime näha Ida-Virumaad aastal 2035, milliseid võimalusi pakub Euroopa Liit meie piirkonna arenguks ning kuidas saavad kohalikud inimesed ise oma kogukonna tuleviku kujundamises kaasa rääkida.
Üheks päeva kõige rõõmustavamaks tähelepanekuks oli noorte suur osakaal ja aktiivne osalemine. Noored ei tulnud üritusele ainult kuulama – nad esitasid küsimusi, jagasid oma arvamusi, osalesid aktiivselt töötubades ja aruteludes ning rääkisid julgelt sellest, millisena nemad oma tulevikku näevad.
Arutelud näitasid, et noored tunnevad huvi Euroopa Liidu pakutavate võimaluste vastu ning soovivad paremini teada, kuidas kasutada õppimise, töötamise, rahvusvahelise koostöö, projektide ja kodanikuaktiivsusega seotud võimalusi.
Samas tuli selgelt esile soov olla rohkem kaasatud. Noored tahavad, et nende arvamust küsitaks ning et neil oleks võimalus osaleda neid ja nende kodukoha tulevikku puudutavates aruteludes ja otsustes.
Eriti oluline on, et noored on valmis ka ise sõna võtma. Nad julgevad esitada küsimusi, väljendada oma seisukohti ning rääkida nii võimalustest kui ka probleemidest. See annab hea aluse edasiseks koostööks ning näitab, kui oluline on luua noortele rohkem kohti ja võimalusi, kus nende häält päriselt kuulatakse.
Päev algas paneeldiskussiooniga „Kogukond kui arengumootor: võimalused, väljakutsed ja Euroopa Liidu mõju piirkondlikule arengule“. Arutati kogukondade rolli piirkonna arengus, koostööd kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, ettevõtjate ja elanike vahel ning Euroopa Liidu toetuste ja võimaluste mõju Ida-Virumaale.
Pärast paneeldiskussiooni jätkus päev töötubades. Noortega räägiti tuleviku tööst ja karjäärivõimalustest Euroopas ning kodanikuaktiivsusest ja osalemisvõimalustest. Visioonitöötoas vaadati üheskoos aastasse 2035 ning mõeldi sellele, millises kogukonnas soovime tulevikus elada.
Päeva teises pooles toimunud dialoogiringides räägiti hariduse, keeleõppe ja tööturu seostest ning sellest, kuidas Euroopa Liidu pakutavaid võimalusi kohalike kogukondade arendamiseks veel paremini kasutada.
Arutelupäev kinnitas veel kord, et piirkonna tulevikust rääkides ei saa noori käsitleda ainult sihtrühmana. Noored on partnerid, kelle kogemusi, ideid ja arvamusi tuleb kuulata juba täna.
Kui soovime, et noored näeksid oma tulevikku Ida-Virumaal, peavad neil olema mitte ainult head õppimis- ja töövõimalused, vaid ka tunne, et nad saavad oma kodukoha arengut mõjutada.
