Uus algus filmimaailmas paneb Evelin Saarmetsa silmad särama

Tulite Ida-Viru ettevõtlukeskusse tööle ettevõtluskonsultandiks, aga üsna pea tuli üle hüpata loomevaldkonda.

Jah, kolm aastat tagasi alustasin tööd ettevõtluskonsultandina, selle aasta märtsis võtsin vastu filmitööstuse inkubatsiooniprogrammi juhi ametikoha ja alates maikuust ka Viru filmifondi koordineerimise.

Ma arvan, et see muutus on mu silmad rohkem särama pannud, sest filmivaldkond on tohutult põnev. Loomevaldkonna pisik on mul ammu sees istunud, puutusin sellega ka ettevõtluskonsultandina kokku. Nüüd saab see lihtsalt rohkem välja tulla.

Milline oli teie suhe kino- ja filmimaailmaga enne, kui see valdkond töölauale potsatas?

Võib öelda, et olin täiesti Eesti keskmine kinokülastaja. Sel ajal kui lapsed olid väiksemad, sai kinos muidugi rohkem käidud. Aga täiskasvanute filmide puhul ootasin tavaliselt rahulikult, kuni need telekasse jõudsid. Filmitootmisest ei teadnud ma tollal midagi − see on minu jaoks täiesti uus valdkond.

Nüüd vaatan alati ära filmid, mis on tehtud meie maakonnas ja saanud Viru filmifondilt toetust. Samuti need, mida valime erilinastusteks ja öökino kavasse. Seetõttu hakkasin ka teadlikumalt jälgima, millised filmid linastuvad ja auhindu nopivad. Püüan kogu filmitööstuse valdkonnaga ennast kurssi viia.

Lisaks korraldasime aasta alguses koos produtsendi Anneli Savitskiga filmitööstuse baaskoolituse. Kuigi olin seal korraldaja rollis, istusin saalis ja kuulasin kõiki esinejaid täpselt samamoodi nagu koolitusel osalejad. See oli väga põnev. Meile tulid oma erialast rääkima näiteks Kaia Tungal, kes oli filmide “Sisu 2” ja “Fränk” kunstnik, režissöör Moonika Siimets, operaator Heiko Sikka, võttepaikade mänedžer Markus Langi.

Grimmi ja kostüümi päev oli omaette elamus. Grimmikunstnik Merlit Veldi ja kostüümikunstnik Neoon Must võtsid oma aksessuaarid ja kostüümid kaasa ning mängisime praktiliselt läbi karakteri loomise. See oli kõigi jaoks väga inspireeriv ja saime ka ise käed külge panna.

IDA Hubi filmitööstuse inkubatsiooniprogramm ei õpeta välja produtsente ega režissööre, vaid kaadritaguseid taustajõude, kes tahavad ettevõtjana filmitööstuses rakendust leida. Suve algul valisite osalejaid juba kolmandasse lendu.

Jah, avaldusi sai esitada kuni 7. juunini ning kogu juunikuu möödus meil kandidaatide valimise, vestluste ja kohtumiste tähe all. Huvi oli väga suur, kahjuks ei ole kõiki võimalik vastu võtta, sest kohtade arv on piiratud. Uues lennus alustab kaheksateist inimest.

Seltskond on väga erinev. Kõige populaarsem on jätkuvalt soengu- ja grimmivaldkond − programmi kandideeris kaheksa selle eriala esindajat. Samuti on esindatud graafiline disain, järelproduktsioon, fotograafia ja kaameratöö ning kunstiosakond.

Meiega liitus näiteks üks noor andekas naine, kes on tulnud tagasi Ida-Virumaale, läbinud varem ka meie filmitööstuse baaskoolituse ja loodab nüüd inkubatsiooni kaudu hakata kostüümikunstnikuna edukaks ettevõtjaks.

Lootus, et filmivaldkonna arendamine toob inimesi maakonda tagasi või hoiab noori kohapeal, on siis täitumas?

Ma arvan, et positiivne mõju on tõesti olemas. See konkreetne naisterahvas tuli küll natuke varem tagasi, kuid leiab nüüd filmivaldkonna kaudu endale siin sobiva väljundi. Inkubatsiooniprogrammis on meil üldse väga palju noori − nii uues lennus kui ka eelmises, mis lõpetab sügisel −, sest filmivaldkond on väga interaktiivne ja loominguline. Kogu protsess nõuab kiiret reageerimist, sest võttepäevadel tuleb olla valmis ka ootamatusteks.

Kas olete ka ise juba mõnele võttepäevale jõudnud?

Jah, käisin kevadel Esna mõisas, kus toimus Ain Mäeotsa ajaloolise mängufilmi “Vabaduse sõda” avatud võttepäev. Ain Mäeots tuli isiklikult filmist rääkima ja saime võtteid oma silmaga näha. Ida-Virumaale “Vabaduse sõja” võtted alles jõuavad. Samuti külastasin telesarja “Reetur” võttepäeva Jõhvi kesklinnas. Mõlemad on Viru filmifondi toetatud projektid.

Kolmteist aastat tegutsenud Viru filmifondi toel on praeguseks valminud üle kolmekümne filmi ja muusikavideo, teiste seas “Meie Erika”, “Rootsi torpeedo”, “Must auk”, “Erik Kivisüda” ja “Apteeker Melchior”. Milliste filmide võtted lähiajal maakonda jõuavad?

Kevadises taotlusvoorus sai toetust kokku kuus projekti, näiteks Taska Filmi ajaloolise sõjadraama “Ümera jõel” võtted jõuavad Ida-Virusse augustis. Toetuse saamine ei tähenda muidugi alati seda, et võtted toimuvad kohe samal aastal.

Tundub, et filmitegijate huvi Ida-Virumaa vastu ei näita vaibumise märke.

Vaibumise märke ei ole kindlasti. Ma usun, et valmivad Jõhvi filmistuudiod ja nende rentimise võimalus annavad sellele kõigele veelgi hoogu juurde. Päringuid uute võttekohtade, koostöövõimaluste ja Viru filmifondi toetuse kohta tuleb tegelikult pidevalt.

Meile laekuvate taotluste põhjal on näha, et kuigi filmitegijad toovad välja ka teisi meie maakonna piirkondi, on huvi just Narva vastu kõige suurem. Narva paelub filmitegijaid nii Kreenholmi kompleksi tõttu kui ka linnakeskkonnana laiemalt. Näiteks võib tuua Go3 platvormil jooksnud mitmeosalise telesarja “Viimasel piiril”, mille mitu jagu võeti üles just Narva linnas.

Ajakirjanik Rein Sikk kirjutas hiljuti Maalehes loo intrigeeriva pealkirjaga “Kas Hollywoodi imed ja unelmad saavad Ida-Virumaal tõesti reaalsuseks?”. Kas saavad?

Tänu rajatavatele tänapäevastele stuudiotele ja loomeinkubaatorile on meil eeldused saada üheks filmivaldkonna tõmbekeskuseks. Huvi Ida-Virumaa vastu on suur juba praegu. Filmiinimestega kohtudes on ikka ja jälle välja toodud ühte meie piirkonna suurt trumpi: kui mujal Eestis püütakse kõik vanaaegne, räämas või lagunev kohe maha lammutada, ära remontida või ilusaks teha, siis meil on see eheduse kiht veel alles.

Filmitegijad on sageli hädas, et kui nad valivad mõne võttepaiga välja ja võtteprotsess võtab paar aastat aega, siis pool aastat hiljem kohale minnes on paik juba üles vuntsitud ja filmi jaoks kadunud. Meie piirkonnas on alles seda ehedust. Lisaks on meil hämmastav mitmekesisus: siit leiab korraga võimsat tööstuspärandit, puutumatut loodust ja kirevat ajalugu.

Mis muutub teie töös, kui Ida-Viru ettevõtluskeskus sügisest filmilinnakusse üle kolib?

Kindlasti toetab uus keskkond palju paremini filmivaldkonna võrgustiku kohtumisi ja ürituste korraldamist. Kui siiani tegime filmitööstuse baaskoolitust eri paikades, siis järgmise aasta alguses toimuva baaskoolituse saan korraldada meie loomeinkubatsioonikeskuses. Sama kehtib inkubatsiooniprogrammi kohta, mis alustab septembris juba Jõhvi filmilinnakus.

Me oleme keset seda melu ja see tõstab nii osalejate meeleolu kui ka kogu valdkonna atraktiivsust. Isegi kui sa parasjagu käimasolevaid filmivõtteid oma silmaga ei näe, tead sa, et need toimuvad sealsamas kõrval. Kohtud inimestega all kohvikus ja söögilauas − see loob hoopis teise energia.

Plaanin seal kokku tuua ka varasemate lendude lõpetajad, pakkuda neile koolitusampse ning kohtumisi valdkonna tippudega. Tahame näha, kuidas neil läheb ja mis neist on saanud. Kontakti hoidmine on ülioluline, et nad ei vajuks valdkonnast ära.

Meie oluline eesmärk on arendada kohapealset ettevõtlust, et meil oleks rohkem inimesi, kes on valmis filmisektorile teenuseid pakkuma. Tean juba praegu mitmeid kohalikke, kes on hakanud oma teenuseid filmidele pakkuma ja saanud esimesed kontaktid just inkubatsiooniprogrammi kaudu. Nad on olnud väga tublid ja tegutsevad aktiivselt, kuid kavatsen lähiajal teha täpse ülevaate, kui suur see arv tegelikult on.

Olete ka ise tegutsenud ettevõtjana, mitte küll loomemajanduse vallas.

Lõin oma ettevõtte, kui otsustasin kinnisvara korrashoiu valdkonnast ära tulla. Tundsin, et vajan muutust, ja tahtsin ettevõtjana kätt proovida. Pakkusin kinnisvaraalast konsultatsiooni ja korrashoiuteenust erasektorile.

Kui pärast kahtkümmend aastat kinnisvara korrashoius tegutsemist asusin tööle ettevõtluskonsultandina, andis see praktiline kogemus mulle suurema enesekindluse − ma olin ise alustava ettevõtja teekonna läbi teinud ja teadsin täpselt, millest inimestele räägin.

Praegu minu ettevõttes aktiivset tegevust ei toimu. Kogu minu aeg ja energia kulub loome- ja filmivaldkonnale. Nüüd kasutan oma ettevõtlusalaseid teadmisi filmitööstuse inkubatsiooniprogrammis, kus pakun osalejatele meie põhimentorite kõrval ettevõtluses tuge. Kuna programmis osalejad peavad looma oma ettevõtte, kui neil seda veel ei ole, siis olen neile vajalike sammude tegemisel nõuga toeks. Filmivaldkond on ju puhas ettevõtlus.

Samal ajal on loome- ja filmitööstuse maailm nii tohutult mitmekülgne ja huvitav. Usun, et seal jagub mulle avastamisrõõmu veel väga pikaks ajaks.

Olete ka oma koduvallas Lüganusel üks kogukonna hingi, näiteks juhite vabaühendust Assamait. Millega see tegeleb?

MTÜ Assamait lõime koos hea sõbranna Iti-Jantra Eriksoga, et viia ellu põnevaid kohalikke projekte. Alustasime loengusarjaga, kuid meie suurim saavutus on Aidu karjääri kettagolfipargi rajamine, mille jaoks saime õiglase ülemineku fondist toetust. Toimetame MTÜga puhtalt projektipõhiselt, täpselt siis, kui inspiratsioon või hea idee peale tuleb.