Narva-Jõesuu kultuurikvartalist saab turismimagnet koos majaka ja muuliga
:format(webp)/nginx/o/2025/12/28/17361007t1hed15.jpg)
Eelmisel suvel lammutati Narva-Jõesuu sadamaalal kunagise kalakombinaadi lagunenud hooned, et saaks alustada kultuurikvartali ehitust. Elu saab seal tõenäoliselt hoo sisse ületuleval suvel.
MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal rajab järgmise aasta suve lõpuks Narva-Jõesuu majaka ja jõesadama vahelisele alale promenaadi ning kultuurikvartali taristu. Eeltööna lammutati seal tondilossideks muutunud endise kalurikolhoosi tööstushooned, et kuue hektari suurune ala korrastada.
Tuletorni ja praegu ehitusjärgus oleva muulini viiva promenaadi rajamine läheb maksma ligemale kaks miljonit eurot, millest 1,4 miljonit eurot tuleb õiglase ülemineku fondist. Promenaadi äärde tulevad kohvikute kohad ja puhkealad, sportimisvõimalused, jalutusrajad ning lavad. Kultuuriürituste aladel oleks võimalik korraldada festivali kuni kolmele tuhandele inimesele.
/nginx/o/2025/12/28/17361009t1h79ae.jpg)
Turismimagnet koos tuletorni ja muuliga
“Lammutamise etapp on nüüdseks läbi ja projekt on ehitushankes,” ütles Narva-Jõesuu kultuurikvartali projektijuht Vladimir Orava. Kultuurikvartalist peaks saama turismimagnet ühes tuletorniga, kuhu külastajad pääsevad alates 2024. aasta suvest, ja uue muuliga, mille linnavõim loodab avada järgmisel rannahooajal.
“See on koht, kus kohtuvad kultuur, meri ja jõgi. Ootame partnereid, kes tuleksid siia pidama kohvikuid ja restorane, pakuksid lastele atraktsioone ja korraldaksid sündmusi,” rääkis Vladimir Orava kultuurikvartali territooriumi ja võimalusi tutvustades.
/nginx/o/2025/12/28/17361010t1hfa59.jpg)
Mahajäetud tööstusalad inimestele tagasi
Kokkulepe on juba olemas seiklusmaa rajamiseks, samuti moodulhotelli ehitamiseks, ütles MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal üks asutajatest, kinnisvaraettevõtja Indrek Uudeküll, lisades, et kaugemas tulevikus on kavas püsti panna spaahotell.
“Praegu otsime toitlustajaid, kes oleks valmis oma teenuseid pakkuma. Inimeste liikumine on siin suveperioodil päris tihe. Ehitus läheb käima tõenäoliselt uuel aastal ning kõik kommunikatsioonid ja muud vajalikud tingimused tekitame täpselt selle ettevõtte jaoks, kes tahab siin midagi teha. Täna on õige aeg koht välja valida,” kinnitas Indrek Uudeküll. Sündmused jäävad tema sõnul pigem ülejärgmisesse suvesse.
Ida-Viru investorpäeval osalenud Põhjala tehase investor Veiko Hintsov usub sellesse, et mahajäetud tööstusalad tuleb inimestele tagasi anda ja luua seal selline keskkond, kus tahetakse aega veeta ning kust lahkutakse hea emotsiooniga.
Põhjala tehase puhul on tegemist endise kummitehase alaga, kus vanadele hoonetele on leitud uus elu ja kasutus. Kvartalis tegutsevad restoranid, kunstigaleriid ning seal toimuvad mitmesugused üritused ja festivalid. Nüüdisaegne loomelinnaku stiilis koht asub Põhja-Tallinnas Kopli poolsaarel ja territooriumil on umbes 150 üürnikku.
“Viimased aastad on näidanud, et inimesed ei investeeri enam nii palju uude korterisse või autosse, vaid pigem emotsiooni. On see reisimine või mis tahes lahe emotsioon mõnelt sündmuselt,” näeb Veiko Hintsov loomelinnakute arendamisel mõtet.
Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen rõõmustas, et Narva-Jõesuus tekib meie oma Aparaaditehas või Telliskivi kvartal. “Narva-Jõesuu kultuurikvartal seob kuurordi ja kultuuri ühtseks tervikuks. Narva-Jõesuu on juba 150 aastat kuurort, siin on Eesti pikim kuurortrand. Selline kvartal, kus on promenaad, sündmused ja head toidukohad, on siit täpselt puudu.”
/nginx/o/2025/12/28/17361013t1he8b6.jpg)
Ida-Viru turismi investeeritakse sada miljonit
4. detsembril toimunud Ida-Viru investorpäev tutvustas saja miljoni euro investeeringuid piirkonna turismi ning tõi kokku ligi sada ettevõtjat ja turismiedendajat üle Eesti.
Õiglase ülemineku fondi toel investeeritakse lähiaastatel Ida-Virumaa turismiga seotud projektidesse ligi sada miljonit eurot. “Saja miljoni euroga võiks rahvusvaheliselt rajada ühe suure kuurordi kuskil mägedes või mere ääres, aga meil paigutub see üle maakonna, mis hajutab riske,” ütles Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.
Suurimad uued arendused ehk ankrud on Kurro loodusspaa Uuskülas, Park hotell Jõhvis, Sillamäe butiikhotell, Linda hotell Narvas ja Narva-Jõesuu kultuurikvartal.
“Need on nn mängumuutjad, sest toovad piirkonda suuresti uut tüüpi turiste ning tõstavad piirkonnas majutuse kvaliteeti. Kõige suurem mängumuutja on Kurro loodusspaahotell. See on Peipsi põhjakalda renessanss, sest seal saab järgmisest aastast teha turismi aasta ringi.”
Kadri Jaloneni sõnul on märgiline ka Jõhvi kontserdimaja kõrvale kerkiv ärihotell, sest võimaldab korraldada mitmepäevaseid konverentse ning suuri spordi- ja kultuurüritusi. Samuti butiikhotell Sillamäe vanalinna servas ja äriklassi hotell Narvas. “Kui valmib Linda hotell, tõusevad Narva majutuse ja turismi kvaliteet ning maht täiesti uuele tasemele.”
Kokku lisandub nelja hotelliga vähemalt üheksasada uut voodikohta. “Ja voodid tähendavad inimesi − on nad lastega pered, ärikliendid, kultuurinautlejad, kes kõik tahavad midagi toredat teha, süüa, suveniire osta, seigelda, ilusaid kohti näha. Nüüd on küsimus, kes seda neile pakub,” rääkis Kadri Jalonen.
Ankrute juurde oodatakse tegutsema ja teenuseid pakkuma ettevõtjaid üle Eesti.
“Ida-Viru ettevõtlusaktiivsus on madal − maakonnas on vaid ca 200 sektori teenusepakkujat. Sama palju kui rahvaarvult poole väiksemas Lääne-Viru maakonnas. Ehk meil võiks turismiettevõtjaid kaks korda rohkem olla. Samas on piirkond juba täna eestlaste seas populaarsuselt kolmas sihtkoht ning välisturud on alles vallutamata,” tõdes Kadri Jalonen.
Ida-Viru ettevõtluskeskus koos Ida-Viru investeeringute agentuuriga korraldaski investorpäeva just uute teenusepakkujate ja sündmusekorraldajate kaasamiseks, lisas ta. Külalised viidi järgmisel aastal valmivasse Jõhvi filmilinnakusse ja Narva-Jõesuu kultuurikvartalisse ning Narva Linda hotelli, mis peaks valmis saama 2027. aastal. Samuti toimus seminar, kus arutleti Ida-Viru võimaluste üle.
“Ida-Virumaal on käimas nn turismiplahvatus, see regioon kasvab. Ida-Viru eristub muust Eestist ja seda ongi oluline hoida,” ütles seminari modereerinud TÜ Pärnu kolledži teadus- ja arendusosakonna projektijuht Ain Hinsberg.
Eelmisel suvel lammutati Narva-Jõesuu sadamaalal kunagise kalakombinaadi lagunenud hooned, et saaks alustada kultuurikvartali ehitust. Elu saab seal tõenäoliselt hoo sisse ületuleval suvel.
MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal rajab järgmise aasta suve lõpuks Narva-Jõesuu majaka ja jõesadama vahelisele alale promenaadi ning kultuurikvartali taristu. Eeltööna lammutati seal tondilossideks muutunud endise kalurikolhoosi tööstushooned, et kuue hektari suurune ala korrastada.
Tuletorni ja praegu ehitusjärgus oleva muulini viiva promenaadi rajamine läheb maksma ligemale kaks miljonit eurot, millest 1,4 miljonit eurot tuleb õiglase ülemineku fondist. Promenaadi äärde tulevad kohvikute kohad ja puhkealad, sportimisvõimalused, jalutusrajad ning lavad. Kultuuriürituste aladel oleks võimalik korraldada festivali kuni kolmele tuhandele inimesele.
Turismimagnet koos tuletorni ja muuliga
“Lammutamise etapp on nüüdseks läbi ja projekt on ehitushankes,” ütles Narva-Jõesuu kultuurikvartali projektijuht Vladimir Orava. Kultuurikvartalist peaks saama turismimagnet ühes tuletorniga, kuhu külastajad pääsevad alates 2024. aasta suvest, ja uue muuliga, mille linnavõim loodab avada järgmisel rannahooajal.
“See on koht, kus kohtuvad kultuur, meri ja jõgi. Ootame partnereid, kes tuleksid siia pidama kohvikuid ja restorane, pakuksid lastele atraktsioone ja korraldaksid sündmusi,” rääkis Vladimir Orava kultuurikvartali territooriumi ja võimalusi tutvustades.
Mahajäetud tööstusalad inimestele tagasi
Kokkulepe on juba olemas seiklusmaa rajamiseks, samuti moodulhotelli ehitamiseks, ütles MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal üks asutajatest, kinnisvaraettevõtja Indrek Uudeküll, lisades, et kaugemas tulevikus on kavas püsti panna spaahotell.
“Praegu otsime toitlustajaid, kes oleks valmis oma teenuseid pakkuma. Inimeste liikumine on siin suveperioodil päris tihe. Ehitus läheb käima tõenäoliselt uuel aastal ning kõik kommunikatsioonid ja muud vajalikud tingimused tekitame täpselt selle ettevõtte jaoks, kes tahab siin midagi teha. Täna on õige aeg koht välja valida,” kinnitas Indrek Uudeküll. Sündmused jäävad tema sõnul pigem ülejärgmisesse suvesse.
Ida-Viru investorpäeval osalenud Põhjala tehase investor Veiko Hintsov usub sellesse, et mahajäetud tööstusalad tuleb inimestele tagasi anda ja luua seal selline keskkond, kus tahetakse aega veeta ning kust lahkutakse hea emotsiooniga.
Põhjala tehase puhul on tegemist endise kummitehase alaga, kus vanadele hoonetele on leitud uus elu ja kasutus. Kvartalis tegutsevad restoranid, kunstigaleriid ning seal toimuvad mitmesugused üritused ja festivalid. Nüüdisaegne loomelinnaku stiilis koht asub Põhja-Tallinnas Kopli poolsaarel ja territooriumil on umbes 150 üürnikku.
“Viimased aastad on näidanud, et inimesed ei investeeri enam nii palju uude korterisse või autosse, vaid pigem emotsiooni. On see reisimine või mis tahes lahe emotsioon mõnelt sündmuselt,” näeb Veiko Hintsov loomelinnakute arendamisel mõtet.
Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen rõõmustas, et Narva-Jõesuus tekib meie oma Aparaaditehas või Telliskivi kvartal. “Narva-Jõesuu kultuurikvartal seob kuurordi ja kultuuri ühtseks tervikuks. Narva-Jõesuu on juba 150 aastat kuurort, siin on Eesti pikim kuurortrand. Selline kvartal, kus on promenaad, sündmused ja head toidukohad, on siit täpselt puudu.”
Ida-Viru turismi investeeritakse sada miljonit
4. detsembril toimunud Ida-Viru investorpäev tutvustas saja miljoni euro investeeringuid piirkonna turismi ning tõi kokku ligi sada ettevõtjat ja turismiedendajat üle Eesti.
Õiglase ülemineku fondi toel investeeritakse lähiaastatel Ida-Virumaa turismiga seotud projektidesse ligi sada miljonit eurot. “Saja miljoni euroga võiks rahvusvaheliselt rajada ühe suure kuurordi kuskil mägedes või mere ääres, aga meil paigutub see üle maakonna, mis hajutab riske,” ütles Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.
Suurimad uued arendused ehk ankrud on Kurro loodusspaa Uuskülas, Park hotell Jõhvis, Sillamäe butiikhotell, Linda hotell Narvas ja Narva-Jõesuu kultuurikvartal.
“Need on nn mängumuutjad, sest toovad piirkonda suuresti uut tüüpi turiste ning tõstavad piirkonnas majutuse kvaliteeti. Kõige suurem mängumuutja on Kurro loodusspaahotell. See on Peipsi põhjakalda renessanss, sest seal saab järgmisest aastast teha turismi aasta ringi.”
Kadri Jaloneni sõnul on märgiline ka Jõhvi kontserdimaja kõrvale kerkiv ärihotell, sest võimaldab korraldada mitmepäevaseid konverentse ning suuri spordi- ja kultuurüritusi. Samuti butiikhotell Sillamäe vanalinna servas ja äriklassi hotell Narvas. “Kui valmib Linda hotell, tõusevad Narva majutuse ja turismi kvaliteet ning maht täiesti uuele tasemele.”
Kokku lisandub nelja hotelliga vähemalt üheksasada uut voodikohta. “Ja voodid tähendavad inimesi − on nad lastega pered, ärikliendid, kultuurinautlejad, kes kõik tahavad midagi toredat teha, süüa, suveniire osta, seigelda, ilusaid kohti näha. Nüüd on küsimus, kes seda neile pakub,” rääkis Kadri Jalonen.
Ankrute juurde oodatakse tegutsema ja teenuseid pakkuma ettevõtjaid üle Eesti.
“Ida-Viru ettevõtlusaktiivsus on madal − maakonnas on vaid ca 200 sektori teenusepakkujat. Sama palju kui rahvaarvult poole väiksemas Lääne-Viru maakonnas. Ehk meil võiks turismiettevõtjaid kaks korda rohkem olla. Samas on piirkond juba täna eestlaste seas populaarsuselt kolmas sihtkoht ning välisturud on alles vallutamata,” tõdes Kadri Jalonen.
Ida-Viru ettevõtluskeskus koos Ida-Viru investeeringute agentuuriga korraldaski investorpäeva just uute teenusepakkujate ja sündmusekorraldajate kaasamiseks, lisas ta. Külalised viidi järgmisel aastal valmivasse Jõhvi filmilinnakusse ja Narva-Jõesuu kultuurikvartalisse ning Narva Linda hotelli, mis peaks valmis saama 2027. aastal. Samuti toimus seminar, kus arutleti Ida-Viru võimaluste üle.
“Ida-Virumaal on käimas nn turismiplahvatus, see regioon kasvab. Ida-Viru eristub muust Eestist ja seda ongi oluline hoida,” ütles seminari modereerinud TÜ Pärnu kolledži teadus- ja arendusosakonna projektijuht Ain Hinsberg.