Lauri Jalonen: Ida-Virumaa ei ole enam depressiivne, vaid huvitav

Ida-Viru maakonna üks põhiprobleeme, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi, on elanike arvu kahanemine viimase kolme kümnendi jooksul rohkem kui 200 000 elanikult umbes 130 000 elanikuni.

Kui algul oli rahvastiku vähenemise põhjus suur väljaränne, siis nüüd mõjutab rahvaarvu vähenemist üha enam negatiivne loomulik iive ja eakamate inimeste osakaalu suurenemine.

See seab suuri väljakutseid ettevõtlusele ja elukeskkonnale. Ühelt poolt jääb vähemaks kliente ja nad vananevad, teiselt poolt süveneb tulevikus tööjõupuudus. Teenuste nõudlus nihkub üha enam eakate vajaduste suunas, mis omakorda survestab nooremaid põlvkondi otsima elukohti, kus neile sobivaid võimalusi on rohkem.

Maakonna ja ka riigi keskvalitsuse ees on küsimus, mida edasi teha, et seda protsessi pidurdada ja püüda sellist tendentsi muuta. Pelgalt lootmine, et kohalikud noored tagasi tulevad, enam olukorda ei päästa. Juurde on vaja nii-öelda värsket verd.

Lisaks on ümbritsevas maailmas toimumas viimase kolme-neljakümne aasta murrangulisimad sündmused. Geopoliitika on taas päevakorral ning meie idanaabri valla päästetud agressioonisõda Ukraina vastu ja hübriidsõda Euroopa Liidu riikide vastu vormib meie tulevikku väga karmi käega. Meil endil selle mõjutamiseks hoobasid ei ole, kuid kohanemiseks peame ennast kokku võtma.

Idapiirile langenud uus raudne eesriie on pannud kinni tootmisettevõtete toorainekanalid ja turud ning teenuste sektorile kliendivoo Vene turistide näol. Mis edasi saab, ei ole teada, kuid igasugune lahendus omab selget mõju maakonna käekäigule. Lootust annab Euroopa Liidu initsiatiiv piirialade toetamiseks, kuid selle täpsem sisu on veel ebaselge.

Samal ajal liigub nii Eesti kui ka kogu Euroopa majandus kliimasõbralikkuse suunas. Sel puhul avanes ELi rahastatud õiglase ülemineku fond, mis toetab Ida-Viru maakonda selle protsessiga kohanemisel ning ülemineku mõjude leevendamisel.

Meile on tähtis, et 340 miljonit toetuseurot saavad kasutatud Ida-Viru maakonna piires. Arvestades ka ettevõtete kaasfinantseerimist, on eeldatav otsene investeeringute maht Ida-Virumaa ettevõtlusesse ja elukeskkonda vähemalt 600 miljonit eurot.

Õiglase ülemineku protsessile on tehtud etteheiteid ja kindlasti on asju, mida oleks saanud paremini teha. Kuid tõde ilmneb võrdluses. Kui võrdleme ennast teiste Euroopa ülemineku piirkondadega, siis Eesti ja Ida-Virumaa on tõenäoliselt kõige edukamad selle programmi realiseerijad. Seda on tunnustanud ka meie kolleegid teistest ülemineku piirkondadest Euroopas.

Suuremale osale õiglase ülemineku fondi toetusrahast on leitud rakendus ja käib aktiivne investeerimistegevus. Väga tähtis on ka see, et Eestil õnnestus nii suurel määral kaasata erasektorit investeerima agressorriigi piiri ääres olevasse maakonda.

See näitab, et usaldus Ida-Virumaa kui tööstus- ja turismipiirkonna vastu on olemas. Seda nii Eestis kui ka väljaspool. Parim näide seni on NEO Performance Materialsi investeering Narva, otse Vene piiri kõrvale selleks, et toota seal strateegilist väärtust omavaid magneteid.

Ida-Virumaale tehtud tööstusinvesteeringute toel on hakanud kasvama ka maakonna keskmine brutokuupalk. Kui 2021. aastal olime keskmise brutokuupalga lõikes Eestis maakondade hulgas kolmeteistkümnendad enne Saaremaad ja Valgamaad, siis 2024. aastal olime maakondade võrdluses juba seitsmendad.

Kui rakenduvad praeguseks planeeritud investeerimisprojektid, siis võib eeldada selle trendi jätkumist. Võimalus head palka teenida on kindlasti ka argument, miks tulla siia maakonda elama. Rahvusvahelised projektid toovad Ida-Virumaale spetsialiste maailma eri paigust ning Narvas on tänu magnetitehasele seda juba näha.

Teiselt poolt loob selline rahvusvahelise tööjõu tulek maakonda ka väljakutseid avalikule sektorile ja taristule. Kui näiteks perekond Filipiinidelt kolib kolmeks-viieks aastaks Ida-Virumaale tööle ja elama, siis vaevalt ta oma lapsed eestikeelsesse kooli paneb. Vaja on ingliskeelset lasteaeda ja kooli.

Peale selle on oluline kiire transpordiühendus Ida-Viru linnastu asumite vahel ja samamoodi kiire ühendus Tallinnaga. Kahjuks liigub raudteeühenduse kiirendamine visalt ning Ida-Virumaa on taas ootejärjekorra lõpus.

Turismivaldkond on viimase viie aastaga saanud ühe hoobi teise järel. Kui koroonaviirusest tulenev sulgemine ja energiahinna järsk tõus tabasid kõiki Eesti turismiettevõtteid ühtlaselt, siis Venemaa agressioonisõja tõttu piiride sulgemine ja Vene turistide voo momentaalne kadumine andsid oluliselt suurema hoobi Ida-Virumaa ettevõtetele.

Olles juba koroonaajast adunud, et ühine tegutsemine on nii ettevõtjate kui ka omavalitsuste huvides, töötab turismiklastri võrgustik praegu selle nimel, et kadunud turud asendada uutega. Selleks tehakse aktiivset turundust Soomes ja Lätis. Kuigi Soome külastajate ööbimiste maht Eestis tervikuna langes, on Ida-Virumaal soomlaste ööbimiste arv praegu kasvavas trendis.

Absoluutse mahu poolest on veel pikk tee minna, et ära langenud Vene turistide mõju tasandada. Samas on julgustav, et ka turismivaldkonnas investorid usaldavad Ida-Virumaad ning on valmis siia rajama uusi majutusobjekte, millest suurim on Peipsi äärde kerkiv ligi sajakohaline Kurro spaa.

Uueks ja huvitavaks arenguvaldkonnaks on Ida-Virumaal saanud loomemajandus ning eriti filmi- ja muud audiovisuaalsed produktsioonid. Viru Filmifond on töötanud üle kümne aasta, pakkudes tuge filmitegijatele, kes kasutavad Ida-Virumaa ettevõtjate teenuseid ning võtavad uusi filme üles suuremal või väiksemal määral Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa võttepaigana on praeguseks jõudnud ka filmimaailma suurte tegijate kaardile. Seda tõendab hiljuti esilinastunud Sony Picturesi rahvusvaheline suurhitt “Sisu 2: teekond kättemaksuni”, millest suur osa filmiti siinsamas Konju külas Päite pangal. Tegemist on Ida-Virumaa jaoks olulise verstapostiga. Ka sel trendil on kõvasti kasvuruumi.

Seda peaks toetama Jõhvi rajatav kahest stuudiost, töökodadest ja büroohoonest koosnev audiovisuaalset loomingut toetav kompleks IdaHub. Seal hakkavad Tehnopoli kaudu tegutsema ka inkubatsiooniprogrammi ning filmiproduktsioonidele tugiteenuste (grimm, fotograafia, valgustus, elektritööd jne) pakkujad Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kaudu. Jõhvi kerkib Baltikumi moodsaim stuudiokompleks, kuhu produtsendid juba aegu kinni panevad.

Jõhvi stuudiod on vajalikud, et filmitegijad saaksid aasta ringi oma ideid realiseerida. Kui välivõtete puhul on valdavaks ajaks ikkagi suveperiood, siis stuudiod võimaldavad meeskondadel tegutseda aasta ringi. Pikema aja jooksul piirkonnas elavad loovinimesed ja filmirahvas loovad põnevaid võimalusi ka kohalikele noortele.

Selleks, et majanduses saaksid juurduda uued tehnoloogiad ning saaks kasutada kõige tänapäevasemaid ja tõhusamaid seadmeid, on oluline osa õiglase ülemineku fondi rahast suunatud haridusse nii kutseõppesse kui ka kõrgharidusse. Õpetama on hakatud tulevikus nõutavaid uusi erialasid. TalTechi ja Tartu Ülikooli vaheline teaduskonsortsium rakendab Ida-Virumaal erinevaid ettevõtjate toetamisele suunatud teadusuuringute suundi ning loob võimaluse jõuda maakonnas lausa doktorikraadini.

Ida-Virumaal tehtud jõupingutused on juba Ida-Virumaad oluliselt võimestanud. Ida-Virumaa on muu Eesti jaoks “depressiivsest” muutunud “huvitavaks” regiooniks.

Meeles tuleb siiski pidada bioloogide tarkust, et populatsiooni suurust loomariigis määratlevad kolm põhitegurit: toidubaas, pesitsemis- ja varjetingimused ning looduslike vaenlaste hulk. Populatsiooni suuruse neist kolmest näitajast määrab siiski halvim − kui ikka toitu jagub ja pesitseda on ka hea, aga vaenlasi on palju, siis määravaks osutub vaenlaste hulk.

Ida-Virumaa kontekstis tähendab selline lähenemine, et me peame suutma jälgida erinevate ettevõtlus- ja elukeskkonna parameetrite tasakaalu. Palk võib olla suurepärane, aga kui elamispind on vananenud ja niru ning haridus- ja tervishoiuteenuseid ei saa, siis vaevalt siin keegi elada soovib.

Sama on ka vastupidi − elupaik võib olla üles vuntsitud ja kool väga nunnu, aga kui ikkagi väärikat palka leida ei õnnestu, siis varem või hiljem võetakse jalad selga ning minnakse parematele marjamaadele.