Kodanikuühiskonna innovatsoonifond: toetuse saamise eelduseks on koostöö

Allikas

KÜSK kuulutas teist aastat välja kodanikuühiskonna innovatsioonifondi (KIF) taotlusvooru, mille pikk tähtaeg võimaldab mitme osapoole koostööna välja selgitada kogukondade vajadused.

Innovatsioonifondi taotlusvooru taotlusvorm ei ole päris tavapärane, kus tuleb püstitada kõigepealt eesmärk ja siis luua tegevuskava. Selles voorus tuleb kirjeldada tervet protsessi, kuidas mitme osapoole koostöö tulemusena jõutakse ühise eesmärgini. Ühise vajaduse väljaselgitamise juurde tuleks kaasata nii piirkonnas elavad inimesed, vabaühendused, ettevõtted, kohalik omavalitsus ja Päästeamet – ühesõnaga terve kogukond. Palju osapooli puudutavad protsessid on aeganõudvad ja seepärast on pikk ka kodanikuühiskonna innovatsioonifondi (KIF) vooru taotluste esitamise aeg. Voor avati mais 2024 ja suletakse oktoobris 2024.

Millest alustada?
Taotlusvormi esimene sisulahter soovib, et taotleja kirjeldaks probleemi, millele lahendust otsima hakatakse. Soovitame esiteks probleemi üles otsida ja uurida, kas ja keda see puudutab? Kas ainult ettevõtjatel on probleem, või puudutab see ka omavalitsust, vabaühendusi ja piirkonna elanikke? Teemafookus, millele keskenduda on elanikkonna kaitse ja selle võimekuse tõstmine, mis on tingitud julgeolekuolukorrast Eestis.

Kuigi kogukonnad on Eestis väikesed, võivad kohalikke probleeme näha osapooled erinevalt. See on mõneti loogiline, sest igal institutsioonil nii ühiskonnas laiemalt kui ka väiksemas kogukonnas on oma funktsioon. Olgu see siis koolihariduse andmine, sotsiaalteenuste arendamine, arstiabi osutamine, heakorra hoidmine, päästetööde korraldamine jne. Kõigil osapooltel tasub aga meeles hoida see, et ühendav lüli nende kõigi vahel on kohalikud inimesed, kes jagavad ühte elukeskkonda.

Organisatsiooni kultuuri ja koostööd uurinud teadlased J. Grossi ja C. K. W. De Dreud, on öelnud, et üksi ei ole võimalik leida lahendust probleemile, mis puudutab paljusid. Seega on lausa kohustuslik kaasata kogukonna inimesed nii probleemi väljaselgitamisse kui ka selle lahendamisse. 

Esimese kohtumise mõte võikski olla näiteks kõiki osapooli puudutava probleemi otsimine, järgmine kohtumine võiks olla lahenduste leidmine, siis juba jõuda mõju kaardistamiseni, siis eesmärk ja tegevused.

Milliseid „tööriistu“ koostöö tegemiseks kasutada?
Koostöö ja kollektiivne töö võib olla väljakutsete rohke, kuid selle ladusamaks kulgemiseks on mitmeid häid nippe.

Näiteks kui kutsutakse ühisesse ruumi erinevad inimesed, on hea meelde tuletada üheskoos häid grupitöö tavasid. Need tuleks enne kokku istumist kõigile saata ja kindlasti enne töö tegemist kõigil meelde tuletada. Ühised kokkulepped heaks grupitööks võib ka eelnevalt koos üles kirjutada. Head tavad on kokkulepped, mis väljendavad inimeste sotsiaalseid oskusi teineteist austada, olla ise aktiivne ja osata teisi ka ära kuulata, mitte liikuda teemast kõrvale ja hoida fookust. Jagame ühte näidet hea grupitöö tava juhendist, dokumendi saad alla laadida siit.

Probleemi ja lahenduste kaardistamiseks soovitavad projektikoolitajad ja -juhendid koostada probleemi- ja lahenduste puu. Selle puu koostamiseks annab interneti otsing mitmeid praktilisi näiteid, mis aitavad põhimõttest kiiresti aru saada. Jälgi, et veebis avalikult saadaolev materjal on pärit usaldusväärsest allikast ja selle kasutamisel nimeta allikat. Näiteks sisaldab Euroopa Komisjoni Noorte inimõigushariduse käsiraamat peatükki „tegevuskava“, kus enne alustamist soovitatakse otsida üles grupi tugevused (SWOT või TVNO analüüs) ja siis koostada probleemi- ja seejärel lahenduste puu. Täpsemalt saad peatükki uurida siit.

Oma tegevuse mõju loomiseks, soovitame uurida Jaan Apsi koostatud käsiraamatut „Kodanikuühenduste ühiskondliku mõju hindamine“. Raamat on lihtsasti kirjutatud ja täis elulisi näiteid, mis võimaldab meetodit kergesti ja kiiresti kasutada. Käsiraamatu saad elektrooniliselt alla laadida siit.

Millised on kogemused?
Innovatsioonifondi taotlusvooru viib KÜSK läbi teist aastat, mis tähendab, et eelmisest aastast  on juba ette näidata projekte ja jagada kogemusi. Eelmisel aastal oli üks fondist toetuse saaja Ritsu Külaselts. Projekti tulemusena suurenes kogukondade ja Tõrva vallavalitsuse omavaheline koostöö kogukonnakeskse valitsemisviisi kaudu ning tõusis elanikkonnakaitse võimekus kogukondades. Lähemalt saab projekti kohta lugeda siit.

Maikuus korraldas KÜSK avainfopäeva, kus on võimalik kuulata Päästeameti ettekannet elanikkonna kaitsest, saada ülevaade innovatsioonifondi eesmärkidest ja kuulata selgitusi taotlusvormi täitmise kohta. Vaata või kuula infopäeva järele siit.

Taotlusvooru rahaline maht
Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi tingimused on leitavad KÜSKi taotlusvoorude rubriigist. Taotlusvooru baaseelarve on 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta on ette nähtud maksimaalne toetussumma. Täpsema info taotlusvooru detailide kohta leiad siit.