Uuringu tulemusel on Ida-Virumaa haridusasutustes puudu üle 100 haridusliku erivajadusega õpilaste tugispetsialisti

Kerda Eiert
Ida-Viru Hariduskopteri koordinaator

Uuringu tulemused näitavad, et Ida-Virumaa haridusasutustes oli 2022/ 2023 õppeaastal kokku 177 tugispetsialisti, kuid kvalifikatsioonile vastas keskmiselt neist vaid 78%. Täiel määral ei vasta kvalifikatsioonile ühegi omavalitsuse tugispetsialistide koosseis. Keeruliseks teeb ka asjaolu, et järgmisest õppeaastast tõuseb kvalifikatsioonita tugispetsialistide osakaal aga veelgi,  seoses eestikeelsele õppele üleminekuga.

Maakonna haridusasutustes on hetkel olemas alla poole vajalikest tugispetsialistidest. Uuringu järgi on lasteaedadesse veel juurde vaja 39 ja üldhariduskoolidesse 77 tugispetsialisti.

Ida-Virumaal oli tuge vajavaid lapsi eelmisel õppeaastal munitsipaalkoolides statsionaarses õppes kokku 2813 (30% õpilaste koguarvust). Üldtuge vajavate laste osakaal üldhariduskoolides tõusis 2022/ 2023 õppeaastal 766 lapse võrra, võrreldes sellele eelneva õppeaastaga.

„Haridusasutustele vastutuse panemine ei ole enam jätkusuutlik lähenemine, kuna  tuge vajavate laste arv iga aastaselt oluliselt tõuseb ning tugispetsialiste lihtsalt piirkonnas ei jätku. Olukord on kriitiline ja nõuab kiiret tegutsemist. Peame maakonnas olemasolevat ressurssi mõistlikumalt ära kasutama ja leidma ühised lahendused“, toob Ida-Viru Hariduskopteri koordinaator Kerda Eiert välja.

Üha eskaleeruva probleemi lahendamiseks on vaja koordineeritud jõupingutusi ja terviklikke lähenemisviise.

Civitta Eesti AS uuringu läbiviija Kadri Tirs toob välja, et uuringu tulemused andsid kinnitust Ida-Virumaa piirkondlike eripärade kohta. „Haridusasutused peavad korraldama tugiteenuseid kakskeelses keskkonnas, lisaks on suureks väljakutseks üleminek täielikult eestikeelsele õppele, mis suurendab nõudlust eestikeelsete spetsialistide järele ning mõjutab kvalifikatsiooninõuete karmistumise tulemusena ka olemasolevate spetsialistide koosseisu. Üha eskaleeruva probleemi lahendamiseks on vaja koordineeritud jõupingutusi ja terviklikke lähenemisviise“.

Kohtla-Järve Linnapea Virve Linderi sõnul kasvab hariduslike erivajadustega laste arv iga aastaga ning tugispetsialiste napib. „Oleme tänulikud, et hariduslike erivajadustega õpilaste olukorra osas on viidud maakonnas läbi uuring, mis annab meile selge ülevaate tegelikult väga kriitilisest hetkeolukorrast. Need andmed annavad meile olulise sisendi, et planeerida oma järgmisi tegevusi“. Lisaks toob Linder välja et teenus võiks olla korraldatud tsentraalselt koostöös maakonna omavalitsustega.

Uuringu viis läbi Civitta Eesti AS. Uuringu läbiviimist kaasfinantseeris Kohtla-Järve Linnavalitsus, Narva Linnavalitsus, Jõhvi Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Uuring on kaasrahastatud Euroopa Liidust. Uuring on leitav www.hariduskopter.ee/projektid

Ida-Viru Hariduskopter on loodud kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste poolt 2020. aastal, et ühiselt arendada ja koordineerida maakonna haridusvaldkonda. Ühises organisatsioonis töötatakse selle nimel, et saada Ida-Virumaale maakonnaväliseid õppureid ning haridustöötajaid, parandada hariduse kvaliteeti ja siduda erinevaid haridusvaldkondi ja astmeid.

Lisainfo:

Kerda Eiert
Ida-Viru Hariduskopteri koordinaator
kerda.eiert@ivek.ee
52 36 850