Tähistame koos Euroopa päeva

Vaata ka teisi Euroopa nädala sündmuseid www.euroopapaev.ee veebilehelt!


Kas Sinu igapäevaelus on Euroopat märgata? Kas tunned seda tööl, koolis, oma kogukonnas? Või tundub see kõik kauge ja abstraktne?
9.mail – Euroopa päeval – toimub Narva Raekojas kaks avatud dialoogiringi, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad mõtestatult arutada selle üle, kus ja kuidas Euroopa tegelikult meie igapäevast elu puudutab-, Kell 10.30–12.00 toimub– venekeelne dialoogiring ja 12.30–14.00 – eestikeelne dialoogiring. Dialoogiringi teema: „Euroopa minu igapäevaelus: kus ma seda näen, kus mitte?“
Need arutelud ei ole poliitilised väitlused, vaid turvalised, usalduslikud ruumid, kus igaühe kogemus loeb. Just seda pakub dialoogimeetod – Põhjamaades välja töötatud viis arutelude pidamiseks, kus kuulamine on sama tähtis kui rääkimine. Meetodit kasutatakse järjest enam kogukondades, omavalitsustes ja organisatsioonides, et vähendada vastandumist, luua usaldust ja otsida koos paremaid lahendusi.
Need arutelud on osa laiemast Ida-Viru dialoogiprojektist, mille eesmärk on aidata kohalikel kogukondadel, ametnikel, vabaühendustel ja elanikel arendada oskust pidada keerulisi, kuid edasiviivaid vestlusi.
Veebruaris toimus Jõhvis esimene dialoogimeetodi koolitus, milles osalesid nii kohalike omavalitsuste töötajad kui kogukonna eestvedajad. Koolitusel õppisid nad looma aruteluruume, mis põhinevad võrdsusel, kuulamisel ja päriselulistel kogemustel. Sügisel on plaanis korraldada dialoogipäevad kõigis Ida-Viru omavalitsustes, kus koolitatud dialoogijuhid aitavad inimestel koguneda ja arutada olulisi teemasid – olgu see seotud hariduse, turvalisuse, osaluse või muude kogukonna küsimustega.
Dialoog ei tähenda ainult rääkimist – see tähendab ka kuulamist, mõistmist ja ühist mõtlemist. Me usume, et just sellest algab muutus.
Registreeru 9. mai dialoogiringidesse siin
Kohtade arv on piiratud.
Ootame Sind, kui Sa:
• tahad arutleda päris teemadel päris inimestega
• väärtustad kuulamist ja koostööd
• soovid panustada oma kogukonna arengusse
Projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Infotunnis tutvustab kogukonnafondi taotlusvooru tingimusi ja määrust kogukonnafondi toetusprogrammi koordinaator Eva Seera. Lisaks osaleb infotunnis Päästeameti esindaja, kes räägib kogukondade rollist kriisideks valmistumisel.
Infotund on mõeldud kõigile kogukondadele, vabaühendustele ja korteriühistutele, kes kaaluvad taotluse esitamist või soovivad enne taotlemist paremini mõista toetuse eesmärke ja tingimusi. Infotunnis on osalejatel võimalik esitada küsimusi.
Loe ka uudist määruse pidulikust allkirjastamisest: Kogukonnad saavad kuni 50 000 € toetust kriisivalmiduse suurendamiseks.
Liitu eestikeelse inftonniga 19.03 kell 15.00
Venekeelne infotund toimub 31.03. kell 15.00 Teams keskkonnas
Kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvooru taotluste vastuvõtmine avatakse märtsikuu jooksul. Täpsemast avamise ajast teavitab KÜSK oma kodulehel. Juba praegu on võimalik tutvuda määrusega Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord (jõustumisaeg 15.03.2026).
Kogukonnafondi eesmärk on suurendada kogukondade valmisolekut kriisiolukordadeks ning tugevdada kogukondlikku koostööd, et inimesed suudaksid ootamatutes olukordades paremini toime tulla. Toetust saavad taotleda vabaühendused, kogukonnad ja väiksemad korteriühistud, kes soovivad parandada oma kogukonna kriisivalmidust.
Toetuse abil saab näiteks rajada või arendada kogukonna varjumiskohti ja kerksuskeskusi; parandada energia- ja veevarustuse toimepidevust; soetada esmaabi- ja sidevahendeid; korraldada koolitusi ja õppusi; tugevdada kogukondlikku koostööd ning vabatahtlike kaasamist. Ühe projekti toetuse suurus võib olla kuni 50 000 eurot.
Kogukonnafondi elluviimist korraldab KÜSK koostöös Siseministeeriumi ja Päästeametiga.

6.märtsil toimus Narva Raekoja ruumides inspireeriv ettevõtjate kohtumine Eat&Meet, mis tõi kokku Ida-Virumaa ettevõtjad, et arutada ettevõtluse arengut, naiste rolli äris ning võimalusi isikliku brändi ja ettevõtte kasvatamiseks.
Õhtu algas külaliste kogunemisega ja muusikalise sissejuhatusega DJ Anželika poolt. Seejärel toimus paneeldiskussioon, kus mitmed Ida-Virumaaga seotud ettevõtjad ja spetsialistid jagasid oma kogemusi, vaateid ja inspireerivaid lugusid ettevõtlusest.
Paneeldiskussiooni modereeris telesaatejuht ja avaliku esinemise koolitaja Jelena Solomina, kellel on üle 20 aasta kogemust televisioonis. Arutelu keskendus naiste ettevõtlusele, juhtimisele, tasakaalu leidmisele töö ja isikliku elu vahel ning sellele, kuidas igaüks saab oma teekonda kujundada vastavalt oma väärtustele ja tugevustele.
Diskussioonis osalesid:
Pärast paneeldiskussiooni toimus Jelena Solomina praktiline meistriklass teemal „Enesepresentatsioon naistele ja nende ettevõtetele“, kus osalejad said kasulikke nõuandeid selle kohta, kuidas rääkida oma ettevõttest selgelt, enesekindlalt ja mõjusalt.
Õhtu lõppes vaba suhtluse, uute kontaktide loomise ning kogemuste vahetamisega.
Korraldajad tänavad kõiki osalejaid, esinejaid ja partnereid inspireeriva õhtu eest ning avaldavad erilist tänu Narva Linnavalitsusele ja Narva Raekojale võimaluse eest korraldada üritus selles ajaloolises hoones.
Eat&Meet näitas taas, kui oluline on ettevõtjate omavaheline suhtlus, kogemuste jagamine ja kogukonna tugevdamine Ida-Virumaal.
Üritust korraldasid Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja Europe Direct Narva Teabekeskus koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Ürituse läbiviimist rahastab Euroopa Liit programmi „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetus“ raames, meede MAK 2 – väikese ja keskmise suurusega ettevõtete oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (sekkumine 21.1.4.11).
GALERII (fotode autor Tatjana Zamorskaja)

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol
Pressiteade 11.03.2026
Vabariigi president Alar Karis viibib sel nädalal töövisiidil Ida-Virumaal, külastades Narvat ja Jõhvit ning kohtudes piirkonna ettevõtlus- ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Visiidi ühe osana tutvustati talle Jõhvis ka filmiinnovatsiooni keskuse arendust ja IDA Hubi vaadet sellele, kuidas kujundada Ida-Virumaast filmitööstuse ja -innovatsiooni tõmbekeskus.
Unikaalse kontseptsiooniga filmiinnovatsiooni keskust IDA Hub rajatakse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) ja Tehnopoli ühendjõududega, et mitmekesistada piirkonna majandusmudelit, kasvatada ettevõtlusaktiivsust ning tuua Ida-Virumaale uusi talente, koostööprojekte ja investeeringuid. Eesmärk on kasvatada Ida-Virumaa atraktiivsust paigana, kus kohtuvad loovus, tootmine, uued tehnoloogiad ja rahvusvaheline koostöö.
IVIA ehitab filmistuudiod ja loob infrastruktuuri, meelitades Ida-Virumaale nii Eesti kui ka rahvusvahelisi produktsioone. IVEK viib ellu filmitööstuse inkubatsiooni, tagamaks regiooni jõudnud produktsioonidele kohalikud taustajõud, ja Tehnopol nügib valdkonna innovatsiooni, kiirendades tehnoloogiapõhiseid iduettevõtteid, kes saavad ühel hetkel lahendusi kohapeal valideerida. Kohale tulnud tootmised ei saa mitte ainult kaasaegse kompleksi, mitmekesise ja kergesti ligipääsetavad lokatsioonid ning koostööle orienteeritud kohaliku tööjõu, vaid ka kõige uuemad tehnoloogilised lahendused valideerimiseks.
Ida-Virumaa tugevuseks on ka regionaalne filmifond, mille 40-protsendilisele tagasimaksele lisandub riiklik 40-protsendiline tagasimakse. See on üks oluline põhjus, miks piirkond on filmivaldkonna jaoks järjest atraktiivsem ning miks meil on reaalne võimalus kujundada Ida-Virumaast üks silmapaistvamaid filmiregioone.
Visiidi käigus anti presidendile ülevaade nii juba käimasolevatest tegevustest kui ka pikemast vaatest, mille kohaselt võiks Ida-Virumaast kujuneda regiooni oluline filmitööstuse ja audiovisuaalse innovatsiooni keskus.
Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik sõnas, et Jõhvi filmilinnak on kõige kaasaegsem valdkonna infrastruktuuriobjekt Baltikumis ja Põhjamaades. „Kogu investeeringute maht kompleksi rajamisse on 16 miljonit eurot ja hooned valmivad augustis 2026. Tänaseks on käimas läbirääkimised mitme filmiprojektiga, mis on huvitatud stuudioruumide kasutamisest veel sellel aastal. Projekti finantseeritakse Õiglase Üleminaku Fondi vahenditest,” ütles Kuusmik.
„Filmiinnovatsiooni keskuse käivitamine võimaldab filmitööstuses leida rakendust piirkonna väikeettevõtjatele väga erinevate teenuste pakkumisel. Produktsioonid toovad regiooni uusi võimalusi piirkonna noortele ja teistele filmihuvilistele, parandavad kinnisvaraturu atraktiivsust ja kujundavad positiivset regiooni kuvandit,” lisas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen.
Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht Olga Kurdovskaja nentis, et Eesti tugevus startup-riigina annab meile hea lähtekoha, et tõusta ka filmiinnovatsiooni eestvedajaks. „Kui suudame tuua filmi- ja multimeediatootmisse rohkem nutikaid lahendusi, saame optimeerida ajakulu, töövooge ja ressursside kasutust ning anda seeläbi loovusele rohkem ruumi. Just selliste lahenduste katsetamiseks ja arendamiseks on Ida-Virumaal väga hea potentsiaal,“ lausus Kurdovskaja.
_ _ _
Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) on Ida-Viru maakondlik arenduskeskus, mis nõustab ettevõtteid, avalikku sektorit ja kolmanda sektori organisatsioone. Lisaks koordineerib maakonna turismiklastrit, haridusklastrit ja loomeklastrit. www.ivek.ee
Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) on avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus (rakendusüksus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas. www.ivia.ee
Baltikumi ühe suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata luua maailmamuutvaid tehnoloogiaettevõtteid ning toetada nende kasvu Eestis ja laienemist välisturgudele. Tehnopoli asutajad on Eesti riik, Tallinna linn ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). www.tehnopol.ee
Meediakontakt:
Kerti Kulper
Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kommunikatsiooni projektijuht
kerti.kulper@tehnopol.ee
529 4547
PRESSITEADE
16. veebruar 2026
Loomepööre on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ühisprojekt. See on praktiline hüppelaud, mis aitab oma lennukad ideed reaalselt toimivaks ja tulu toovaks ettevõtluseks vormida. Möödunud kevadel alanud programm kulmineerus finaaliga, kuhu jõudsid kuus kõige küpsemat algatust.
Enne lavale astumist läbisid meeskonnad aga tiheda tööperioodi. Novembrist jaanuarini lihviti ideid ja ärimudeleid kogenud mentorite, Joonas Tartu, Bianka Soe, Marju Sokmani ja Eva Leemeti ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ekspertide käe all. Just see vahetu kontakt ja kohapealne nõustamine oli programmi võtmeosa.
“Kogusin selle programmi jooksul enam kui 1500 mentorikilomeetrit. See on olnud suur privileeg – põhjapoolt siia idapoole nende toredate inimestega teekonda jagada,” võttis mentorite ja tiimide ühise kasvamise kokku programmi konsultant ja Loomelennu moderaator Jorma Sarv.
Päris probleemid, loovad lahendused
Finaalis nähtu kinnitab, et edukas loovettevõtlus ei teki tühjale kohale, vaid lahendab päris inimeste päris probleeme.
Žürii otsis küpsust ja ambitsiooni
Parimate valimisel sai otsustavaks idee läbimõeldus ning selge ja realistlik tegevuskava järgmiste sammude osas, rõhutasid žüriiliikmed: Ott Karulin, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor; Anu Puulmann, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia arendusjuht; Piia Tamm, Viru Filmifondi juht ja Loomeklastri koordinaator; Maris Toomel, Jõhvi vallavolikogu esimees; ning Olga Kurdovskaja, Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht.
Nööbimaagia puhul tõstis žürii esile algatuse elujõudu, sisemist rahu ja autentsust. “See ei ole enam lihtsalt idee, vaid elav ja toimiv algatus,” nentis žürii. Nähti suurt potentsiaali tehnoloogia kaasamises, et lugusid paremini talletada ja kasvavat kogukonda digitaalselt ühendada.
TakeNarva pälvis kiitust julguse eest asi päriselt ära teha. Aprillis toimuvale festivalile on juba seitse lühifilmi registreeritud. “Teil on seda julgust. Me tahame soovida, et see ei jääks ühekordseks,” innustas žürii noori mõtlema juba täna, kuidas kaasata tulevikus uusi tegijaid ja tagada jätkusuutlikkus.
DuoTale’i puhul tõstis žürii esile idee küpsust ja professionaalset teostust, mis loob eeldused kiireks ja suureks arenguhüppeks. Žürii soovitus tiimile oli ühene: mõelge veelgi suuremalt ja ambitsioonikamalt, sest vundament selleks on laotud.
Loomepöörde projektijuhi Kersti Liiva sõnul näitas programm piirkonna tegelikku loovenergiat. “Kuus finaali jõudnud tiimi on tõestanud, et loovus ja ettevõtlikkus võivad avalduda väga erineval moel – ja igaüks neist lahendab päris probleemi päris inimeste jaoks.”
Päeva jooksul esitleti ka uusi loomeettevõtluse digiõppematerjale, mis jäävad loomeettevõtjaid edaspidi toetama.
Loomepööre ühendab loovuse, ettevõtluse ja jätkusuutlikkuse. Projekti rahastab Riigi Tugiteenuste Keskus meetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ ning kaasrahastab Euroopa Liit.
Lisainfo
Kersti Liiva, Loomepöörde projektijuht, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus | kersti.liiva@ivek.ee | 515 8929
Evelin Lagle-Nõmm, Loomepöörde projektijuht, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia | evelin.lagle-nomm@ut.ee | 5557 2477

17. juunil 2025 toimus Narva-Jõesuus ettevõtjatele suunatud õppereis „Eat & Meet“, mille käigus tutvuti piirkonna turismipotentsiaali, kohalike edulugude ja ettevõtlusvõimalustega. Programm hõlmas inspireerivaid ettekandeid, kohapealseid külastusi ja praktilisi kogemuslugusid.
Üritus algas Merepargi Aparthotelis, kus osalejaid tervitas hotelli juht Olesja Tšernova. Ta tutvustas hotelli arengulugu, kontseptsiooni ja teenuseid ning andis ülevaate Narva-Jõesuust kui kasvavast turismisihtkohast.
Seejärel külastati Narva-Jõesuu Jahtklubi, mis on arenenud kaasaegseks veeturismi, spordi ja ettevõtluse keskuseks. Osalejad said ülevaate jahtklubi igapäevasest tegevusest – alates švartimisvõimalustest ja koolitustest kuni rendi ja hoolduseni. Arutleti ka kogukonnatunde ja veeturismi arendamise üle.
Jahtklubi territooriumil tegutsevad mitmed ettevõtted, kes toetavad veeturismi ökosüsteemi:
Kogu programmi vältel pakkus Leiva Kodu OÜ traditsioonilisi kohalikke suupisteid.
Päeva lõpetas jahisõit Narva jõel. Õppereis „Eat & Meet“ lõi väärtuslikke kontakte, pakkus uusi teadmisi ja andis ülevaate Narva-Jõesuu kui areneva turismipiirkonna ettevõtluspotentsiaalist.
Ettevõtluskonsultant