UUDISED

 

ERR

Bosnia serblaste juht põgenes Moskvasse https://www.err.ee/1609651496/bosnia-serblaste-juht-pogenes-moskvasse

Taavi Raudsaar: uued välisinvesteeringud pole ära kadunud https://www.err.ee/1609651574/taavi-raudsaar-uued-valisinvesteeringud-pole-ara-kadunud

Meedia: NATO-s on USA tõttu seiskunud uue Vene-strateegia koostamine https://www.err.ee/1609651727/meedia-nato-s-on-usa-tottu-seiskunud-uue-vene-strateegia-koostamine
Norra taunis Soome lahkumist maamiinide lepingust https://www.err.ee/1609651760/norra-taunis-soome-lahkumist-maamiinide-lepingust

Europol teatas maailma suurima pedofiilide võrgustiku tabamisest https://www.err.ee/1609651949/europol-teatas-maailma-suurima-pedofiilide-vorgustiku-tabamisest

Trumpi tollimaksud toovad palju ebakindlust https://www.err.ee/1609651967/trumpi-tollimaksud-toovad-palju-ebakindlust

Ministeerium kehtestas Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa uue lõigu planeeringu https://www.err.ee/1609651991/ministeerium-kehtestas-rail-balticu-louna-parnumaa-uue-loigu-planeeringu

Moldova väitel kulutas Venemaa tema valimiste mõjutamiseks 200 miljonit eurot https://www.err.ee/1609651994/moldova-vaitel-kulutas-venemaa-tema-valimiste-mojutamiseks-200-miljonit-eurot

Poliitikute sõnul ei rääkinud ettevõtjad energiatõhususe direktiivis piisavalt kaasa https://www.err.ee/1609652027/poliitikute-sonul-ei-raakinud-ettevotjad-energiatohususe-direktiivis-piisavalt-kaasa

ERR Riias: Läti laste seas levib juba mitmendat nädalat kolibakter https://www.err.ee/1609652051/err-riias-lati-laste-seas-levib-juba-mitmendat-nadalat-kolibakter

Holm: direktiivide ülevõtmisel peab hindama laiemat mõju kui vaid riigieelarvele https://www.err.ee/1609652063/holm-direktiivide-ulevotmisel-peab-hindama-laiemat-moju-kui-vaid-riigieelarvele

Trump jõustas kaitsetollid 10-protsendise baastariifiga kogu maailmale  https://www.err.ee/1609652246/trump-joustas-kaitsetollid-10-protsendise-baastariifiga-kogu-maailmale

Eesti plaanib osta ballistiliste rakettide vastaseid õhutõrjesüsteeme https://www.err.ee/1609652249/eesti-plaanib-osta-ballistiliste-rakettide-vastaseid-ohutorjesusteeme

Uusküla Trumpi tollidest: Eesti ettevõtetele on see paras löök https://www.err.ee/1609652282/uuskula-trumpi-tollidest-eesti-ettevotetele-on-see-paras-look

 

BNS

Leedu loodab suurendada USA LNG importi Klaipeda sadama kaudu https://www.bns.ee/topic/655/news/68706119/
Rubio osaleb Euroopas NATO kohtumisel https://www.bns.ee/topic/653/news/68707110/
USA senaatorid esitasid karmi seaduseelnõu Venemaa sanktsioonide kohta https://www.bns.ee/topic/653/news/68707567/
Võltsingutele piir peale: Eesti traditsioonilised tooted saavad ELi https://www.bns.ee/topic/648/news/68706469/
Kallas: Gruusia välisagendiseadus ei ole kooskõlas EL-i väärtustega https://www.bns.ee/topic/655/news/68707809/
Saksamaa: USA tollid kahjustavad mõlemat poolt https://www.bns.ee/topic/655/news/68707855/
Euroopa Parlament: EL peaks andma Ukrainale abi rohkem ja kiiremini https://www.bns.ee/topic/655/news/68707934/
Prantsusmaa: EL vastab USA tollidele aprilli jooksul https://www.bns.ee/topic/655/news/68707951/
Sprūds: Läti võib osta miine Poolast ja Soomest või neid ise toota https://www.bns.ee/topic/655/news/68708499/
Küprose liidrid teatasid edusammudest ÜRO vahendatud kõnelustel https://www.bns.ee/topic/655/news/68708901/
NATO juht: liit USA-ga jääb püsima https://www.bns.ee/topic/655/news/68709141/
Taani peaminister Frederiksen saabus Gröönimaale https://www.bns.ee/topic/655/news/68709798/
EL peab Martini sõnul vastama USA tariifidele proportsionaalselt https://www.bns.ee/topic/655/news/68710534/
Saksa autotööstuse hinnangul kaotavad USA tariifidest kõik pooled https://www.bns.ee/topic/655/news/68710536/
Von der Leyen: USA uued tollimaksud on suur hoop maailma majandusele https://www.bns.ee/topic/655/news/68710980/
Macron kohtub Trumpi tollimaksudest mõjutatud sektorite esindajatega https://www.bns.ee/topic/655/news/68711019/
Üleeuroopaline toiduohutuskampaania keskendub toidu säilimisajale https://www.bns.ee/topic/648/news/68711437/
Madison kutsus loobuma rohepöördest ja liberaalsest immigratsioonist https://www.bns.ee/topic/655/news/68708467/
Karis tunnustas Itaaliat panuse eest Balti julgeolekusse https://www.bns.ee/topic/655/news/68707858/
Valitsus kinnitab Eesti seisukohad ELi kaubandusministrite kohtumisel  https://www.bns.ee/topic/648/news/68709451/

 

POSTIMEES

MUSK: SEE ON TERRORISM ⟩ Tesla-vastane vandalism kogub maailmas tuure: Roomas põletati 17 autot https://elu24.postimees.ee/8221622/musk-see-on-terrorism-tesla-vastane-vandalism-kogub-maailmas-tuure-roomas-poletati-17-autot

Saksa politsei udis tuumajäätmete naasmise vastaseid mässajaid https://maailm.postimees.ee/8222053/saksa-politsei-udis-tuumajaatmete-naasmise-vastaseid-massajaid

WSJ: Trump tahab, et NATO rohkem kulutaks. Mistap katsub Euroopa kaitset ümber defineerida https://wallstreetjournal.postimees.ee/8222111/wsj-trump-tahab-et-nato-rohkem-kulutaks-mistap-katsub-euroopa-kaitset-umber-defineerida

MARK GALEOTTI ⟩ Putini võidustrateegia? Ta teab täpselt, kuidas Trumpi meelitada https://arvamus.postimees.ee/8221932/mark-galeotti-putini-voidustrateegia-ta-teab-tapselt-kuidas-trumpi-meelitada

Aprillist muutus Suurbritanniasse reisimine kallimaks https://majandus.postimees.ee/8222204/aprillist-muutus-suurbritanniasse-reisimine-kallimaks

Uuring: Balti ekspordirindel jätkub Eesti taandumine https://majandus.postimees.ee/8221980/uuring-balti-ekspordirindel-jatkub-eesti-taandumine
USA välisminister tuleb keset Atlandi-üleseid pingeid Euroopasse NATO-kohtumisele https://maailm.postimees.ee/8222250/usa-valisminister-tuleb-keset-atlandi-uleseid-pingeid-euroopasse-nato-kohtumisele

USA tahab Venemaa tooraine ostjatele 500-protsendilist tollimaksu https://majandus.postimees.ee/8222242/usa-tahab-venemaa-tooraine-ostjatele-500-protsendilist-tollimaksu
Euribor kukkus järsult. Kas intressidel on veel langusruumi? https://majandus.postimees.ee/8222290/euribor-kukkus-jarsult-kas-intressidel-on-veel-langusruumi

Butša mälestustseremoonial osalenud Lauri Hussar: Vene sõdur ei taha enam sõdida https://www.postimees.ee/8222339/butsa-malestustseremoonial-osalenud-lauri-hussar-vene-sodur-ei-taha-enam-sodida

Soome toodab taanlastele terve portsu udupeeneid ja salakavalaid meremiine https://teadus.postimees.ee/8222446/soome-toodab-taanlastele-terve-portsu-udupeeneid-ja-salakavalaid-meremiine

Teised riigid on võtnud üle Trumpi keelekasutuse vabaühenduste ründamiseks https://maailm.postimees.ee/8222473/teised-riigid-on-votnud-ule-trumpi-keelekasutuse-vabauhenduste-rundamiseks

Saksa uurijad võtsid maha ühe maailma suurima lastepilastuse voogedastusplatvormi https://maailm.postimees.ee/8222467/saksa-uurijad-votsid-maha-uhe-maailma-suurima-lastepilastuse-voogedastusplatvormi

Peaminister: Kreeka kulutab kaitsereformile 25 miljardit eurot https://maailm.postimees.ee/8222563/peaminister-kreeka-kulutab-kaitsereformile-25-miljardit-eurot

Valitsus otsustab hundi kaitsestaatuse muutmise https://www.postimees.ee/8222602/valitsus-otsustab-hundi-kaitsestaatuse-muutmise

JUHTKIRI ⟩ Jabur masskaabeldamise nõue https://arvamus.postimees.ee/8222580/juhtkiri-jabur-masskaabeldamise-noue

Tusk: Poola võimuparteid tabas küberrünnak https://maailm.postimees.ee/8222623/tusk-poola-voimuparteid-tabas-kuberrunnak

ÜLEVAADE ⟩ Poliitilise karjääri lõpuga silmitsi Le Pen tõrgub veel taktikeppi loovutamast https://maailm.postimees.ee/8222564/ulevaade-poliitilise-karjaari-lopuga-silmitsi-le-pen-torgub-veel-taktikeppi-loovutamast

INTERVJUU ⟩ ​Pevkur: piirile euroraha saamiseks peavad Baltimaad ja Poola koostööd tegema https://maailm.postimees.ee/8222565/intervjuu-pevkur-piirile-euroraha-saamiseks-peavad-baltimaad-ja-poola-koostood-tegema

Balti kaitseliini raha küsimine käib tema Poola venna tuules https://maailm.postimees.ee/8222589/balti-kaitseliini-raha-kusimine-kaib-tema-poola-venna-tuules

Euroametnikega võitlevatel ettevõtjatel tikub nutt peale https://majandus.postimees.ee/8222642/euroametnikega-voitlevatel-ettevotjatel-tikub-nutt-peale

Budrys: Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise tähtaeg peaks olema 2030 https://www.postimees.ee/8222647/budrys-ukraina-euroopa-liiduga-uhinemise-tahtaeg-peaks-olema-2030

TÄNA AJALOOS ⟩ Jõustus Marshalli plaan https://teadus.postimees.ee/4457905/tana-ajaloos-joustus-marshalli-plaan

WSJ: Valgustades läbi OpenAI tegevjuhi vallandamist – saladused ja jälgede segamine https://wallstreetjournal.postimees.ee/8222560/wsj-valgustades-labi-openai-tegevjuhi-vallandamist-saladused-ja-jalgede-segamine

Trump teatas lõplikud tollimaksud: «Kui nemad teevad seda meile, teeme meie seda neile» https://majandus.postimees.ee/8222630/trump-teatas-loplikud-tollimaksud-kui-nemad-teevad-seda-meile-teeme-meie-seda-neile

Trumpi tollid tabasid pingviinidega asustatud saart, Venemaa jäi puutumata https://maailm.postimees.ee/8222686/trumpi-tollid-tabasid-pingviinidega-asustatud-saart-venemaa-jai-puutumata
Euroopa Liit ja Hiina lubavad USAle karme vastutolle https://majandus.postimees.ee/8222729/euroopa-liit-ja-hiina-lubavad-usale-karme-vastutolle
USA esindajad jäävad esmakordselt Ramsteini kohtumiselt kõrvale https://maailm.postimees.ee/8222721/usa-esindajad-jaavad-esmakordselt-ramsteini-kohtumiselt-korvale

 

DELFI

Lõpuks ometi: Apple laiendas oma tehisintellekti lahendused Euroopasse https://forte.delfi.ee/artikkel/120367734/lopuks-ometi-apple-laiendas-oma-tehisintellekti-lahendused-euroopasse

FOTOD JA VIDEO | Kahe tunniga Hamburgist Kopenhaagenisse. Läänemere alla ehitatakse tohutu tunnel, mis muudab Euroopa maanteekaarti https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367031/fotod-ja-video-kahe-tunniga-hamburgist-kopenhaagenisse-laanemere-alla-ehitatakse-tohutu-tunnel-mis-muudab-euroopa-maanteekaarti
Soome saab 700 miljoni euro eest uued tuulepargid https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367748/soome-saab-700-miljoni-euro-eest-uued-tuulepargid
WP: Valges Majas arvutatakse Gröönimaa ülevõtmise hinda. Kohalikele tahetakse pakkuda rohkem raha kui Taani https://www.delfi.ee/artikkel/120367840/wp-valges-majas-arvutatakse-groonimaa-ulevotmise-hinda-kohalikele-tahetakse-pakkuda-rohkem-raha-kui-taani
Trumpi „vabastamispäev“. Tollitariifid jõustuvad kohe pärast väljakuulutamist https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367842/trumpi-vabastamispaev-tollitariifid-joustuvad-kohe-parast-valjakuulutamist

„Meid ühendab piiririigi roll.“ President Alar Karis kohtus Itaalia presidendiga https://www.delfi.ee/artikkel/120367887/meid-uhendab-piiririigi-roll-president-alar-karis-kohtus-itaalia-presidendiga

Le Penist tekkinud tühimiku peaks täitma uus parempoolne liider. Variante on rohkem kui üks https://www.delfi.ee/artikkel/120367835/le-penist-tekkinud-tuhimiku-peaks-taitma-uus-parempoolne-liider-variante-on-rohkem-kui-uks

Eesti veiseturg liigub kriisist kriisi. Võistleme nii ELi kui ka teiste riikidega ja oleme alla jäämas https://arileht.delfi.ee/artikkel/120366815/eesti-veiseturg-liigub-kriisist-kriisi-voistleme-nii-eli-kui-ka-teiste-riikidega-ja-oleme-alla-jaamas

Leedu tootjad protestivad jõuliselt suhkrumaksu vastu. Eestis tõmmati maksule kriips peale https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367858/leedu-tootjad-protestivad-jouliselt-suhkrumaksu-vastu-eestis-tommati-maksule-kriips-peale

„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta

Eesti jääb oma ekspordiplaanidega teistest Balti riikidest maha https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367911/eesti-jaab-oma-ekspordiplaanidega-teistest-balti-riikidest-maha

USA võib kehtestada täiendavaid sanktsioone Vene varilaevastikule Läänemerel https://www.delfi.ee/artikkel/120367928/usa-voib-kehtestada-taiendavaid-sanktsioone-vene-varilaevastikule-laanemerel
KÕNELUSTE SEIS | Lühidalt kõigest, mida teada USA-Vene ja USA-Ukraina kõneluste kohta https://www.delfi.ee/artikkel/120358150/koneluste-seis-luhidalt-koigest-mida-teada-usa-vene-ja-usa-ukraina-koneluste-kohta

SÕJAPÄEVIK (1134. päev) | Trump ähvardab ja sõimab Euroopa näo täis, aga tahab, et Euroopa jätkaks USA relvade ostmist https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120367932/sojapaevik-1134-paev-trump-ahvardab-ja-soimab-euroopa-nao-tais-aga-tahab-et-euroopa-jatkaks-usa-relvade-ostmist

KOLUMN | Andreas Umland: Kreml loodab, et Ukraina vabad ja avatud valimised annaksid võimaluse varjatult sekkuda https://epl.delfi.ee/artikkel/120367896/kolumn-andreas-umland-kreml-loodab-et-ukraina-vabad-ja-avatud-valimised-annaksid-voimaluse-varjatult-sekkuda
Reuters: Washingtonis kohtusid Putini ja Trumpi esindajad Dmitrijev ja Witkoff https://www.delfi.ee/artikkel/120368001/reuters-washingtonis-kohtusid-putini-ja-trumpi-esindajad-dmitrijev-ja-witkoff
Trump kehtestab tollimaksu kõigile riikidele. Valusamalt saab pihta Euroopa Liit https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367969/trump-kehtestab-tollimaksu-koigile-riikidele-valusamalt-saab-pihta-euroopa-liit

 

ÄRIPÄEV

 

Trump ähvardab Gröönimaad ja see annab mu portfellis tunda https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2025/04/02/trump-ahvardab-groonimaad-ja-see-annab-mu-portfellis-tunda

Rail Balticu ehitusel osalev Eesti taristuehitaja duubeldas kasumi https://www.aripaev.ee/majandustulemused/2025/04/02/rail-balticu-ehitusel-osalev-eesti-taristuehitaja-duubeldas-kasumi

Euroopat ootab Trumpi tollide järel unetu öö https://www.aripaev.ee/uudised/2025/04/02/euroopat-ootab-trumpi-tollide-jarel-unetu-oo

Minister segadust külvanud konkurentsiseadusest: hiigeltrahvid tulevad, aga neid määrab kohus https://www.aripaev.ee/saated/2025/04/02/minister-segadust-kulvanud-konkurentsiseadusest-hiigeltrahvid-tulevad-aga-neid-maarab-kohus

 

 

Starditoetuse koolitus

Kredex ja MES äritoetuste infotund

05.03.2025 kell 13.00 Jõhvi Kontserdimajas:

 

Sihtgrupp:

tegutsevad ettevõtjad

 

Keel: eesti ja vene

 

Peamised teemad:

• Kuidas maandada makseriske ja suurendada müügimahtu?
• Kuidas kaitsta oma ettevõtet ostjate makseraskuste eest?
• Kuidas toetada müüki välisturgudel?
• Millised finantseerimisvõimalused on saadaval nii investeerimiseks kui ka laienemiseks?

Helen Tõkman räägib kuidas läbi Kredex Krediidikindlustuse:

• Tagada kindlustunde ostja makseraskuste korral
• Soodustada müügimahu ja konkurentsivõime kasvu
• Toetada müüki välisturgudel

Marina Kütti tutvustab kuidas läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse:

• Kuidas MES-i laenud ja käendused aitavad maapiirkondade ettevõtetel kasvada
• Kuidas kasutada MES-i käendust, kui puuduvad piisavad tagatised?
• Millised on MES-i MAK rahastamisvahendi eelised võrreldes pangalaenudega?

23.01 toimus inspireeriv üritus EAT & MEET #1 Jõhvi Kontserdimajas Alex kohvikus, mille korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus  Euroopa Liitu toel ning kus osales 20 ettevõtjat.

Seekord päeva fookuses oli digitaliseerimine ja selle roll ettevõtete efektiivsuse suurendamisel meie piirkonnas.

Eat and Meet üritus algas tervitussõnade ja tutvumisringiga, mida juhtis Anton Pratkunas. Osalejad said omavahel tuttavaks ja valmistusid eesootavateks põnevateks ettekanneteks.

Kaie Moisa (FMJ raamatupidamisteenuste juhatuse liige) ja Tiina Timmotalo (FMJ ettevõtte tegevjuht) rääkisid digitaliseerimise tähtsusest äris ja tõid näiteid, kuidas automatiseerimine aitab säästa aega ning suurendada kasumlikkust. FMJ OÜ kogemus näitas, kuidas e-arvete ja automatiseeritud lahenduste kasutuselevõtt on muutnud raamatupidajate rolli traditsioonilisest andmesisestajast strateegilisteks finantsjuhtideks.

Järgmise esitluse tegi Joonas Sernjuk, CostPocketi tegevjuht ja üks asutajatest. Ta tutvustas kuluhaldustarkvara praktilist kasutust ning selgitas, kuidas sellised lahendused lihtsustavad ettevõtete igapäevatööd ja parandavad efektiivsust. Seejärel Jefim Aljoskin Ida-Viru Ettevõtluskeskusest rääkis digitaliseerimisele suunatud projektide rahastamisvõimalustest. Ta andis osalejatele praktilisi juhiseid toetuste taotlemiseks ning jagas näiteid edukatest projektidest.

Hiljem toimus vaba suhtlemise ja võrgustamise sessioon, kus osalejad said esinejatega otse suhelda ning kontakte vahetada. Meeleolu oli sõbralik ja arutelud sisukad, pakkudes inspiratsiooni ka edaspidiseks koostööks. Üritus pakkus osalejatele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi kogemusi digitaliseerimise võimaluste kohta äris.

 

Täname Eat&Meet korraldamise eest esinejaid, Nadežda Morozova,  Alex Kohvik Jõhvi.

Ootame teie ettepanekuid järgmiste koolitusampsude ja ürituste teemade ja esinejate kohta – kirjutage meile julgelt!

GALERII

Kuula podcasti, kus valdkonna spetisalistid selgitavad keerulisi teemasid lihtsas keeles, et julgustada ettevõtjat kasutama digilahendusi, mis aitavad parandada efektiivsust, andmete kvaliteeti ja tööprotsesside läbipaistvust.

 

Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid digiajastu lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada tööprotsesside efektiivsust ning läbipaistvust. Samuti suunab sari oma  kuulajat EIS meetmetest osa saama.

Podcasti laiem eesmärk on tõsta kuulajate teadlikkust, tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Projekti käigus valmis 15 episoodi erinevatel teemadel.

JÄLGI EPISOODE MAK VÕRGUSTIKU YOUTUBE KANALILT

Episood #1: Majandusaasta aruanne, täida end ise!

Videopodcast teemal “Majandusaasta aruanne, täida end ise!” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #1.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ALEKSANDR BELOUSSOV, RIK (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) null-aruandluse tiimijuht.

Saates tutvustame automaatse majandusaasta aruandluse süsteemi kontseptsiooni, selle praktilist väärtust ja võimalikke piiranguid. Podcast keskendub sellele, kuidas sellised lahendused aitavad ettevõtetel aega ja ressursse kokku hoida, säilitades andmete täpsuse ja usaldusväärsuse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #2: Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?

Videopodcast teemal “Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #2.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KÜLLI KÜLM-KIVISTIK, Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu kohustuse täitmise teenuse juht.

Saates tutvustame automaatse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni süsteemi arengut, rakendamist, selle piire ja võimalusi. Arutelu keskendub lahendustele, mis võiksid lihtsustada ettevõtete maksude haldamist. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #3: Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?

Videopodcast teemal “Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #3.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KEIR VESKIVÄLI, Finbite juhatuse liige.

Saates uurime tasuta e-arvete süsteemi võimalikkust Eestis, tuues esile nii ettevõtjate kasud kui ka võimalikud väljakutsed. Samuti arutleme, kuidas standardiseeritud e-arvete lahendused saaksid muuta arvete esitamise ja haldamise kättesaadavamaks kõigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #4: Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?

Videopodcast teemal “Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #4.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ANNIKA OJA Maksu- ja Tolliamet, käibemaksu osakonnajuhataja Saates uurime, kas isetäituv käibemaksu deklaratsioon on võimalik, kuidas see võiks toimida, mis on selle eelised ja väljakutsed ja arutame selle mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #5: Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?

Videopodcast teemal “Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #5.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline OLIVER TATAR, ATV Transport AS tegevjuht. Saates selgitame e-veoselehe eeliseid ja kasutuselevõtu vajadust, tuues esile kiiruse, täpsuse ja keskkonnasõbralikkuse. Samuti uurime, milline on suhtumine e-veoselehe kasutusele võtmisesse Eesti traspordi- ja logistikaettevõtetel? Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #6: Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele

Videopodcast teemal “Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #6.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline EVA KILLAR, Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeriungute osakonna juhataja. Saates selgitame digitaalsete veodokumentide õiguslikku raamistikku nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Samuti uurime, milliseid regulatsioone toob kaasa Euroopas 2027. aastal jõustuv eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus ja kuidas selleks parimal viisil valmis olla. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #7: Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?

Videopodcast teemal “Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #7.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised AVE UNUS, Kunda Sadam logistik/laoarvestaja ja KÜLLI KEREM, Waybiller projektijuht. Saates saame praktilist juhendamist selle kohta, kuidas vajaliku tarkvara abil rakendada ettevõttes e-veoselehti , IT-taristut ja miks on seejuures märgilise tähendusega töötajate koolitamine. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #8: E-veoselehtede platvormid – milline lahendus sobib sinu ettevõttele?

Videopodcast teemal “E-veoselehtede platvormid: Milline lahendus sobib sinu ettevõttele?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #8.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline MIKK MARTEN ARVISTO, CTT Logistic logistika spetsialist. Saates uurime erinevate e-veoselehtede platvormide erisusi ja saame praktilisi näpunäiteid, kuidas valida endale sobivaim. Saate külaline on värskelt läbi teinud e-veoselehe platvormi valiku ja analüüsi oma traspordiettevõtte vajadustest lähtuvalt. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #9: E-veoselehe kasutajakogemused ja edukad praktikad

Videopodcast teemal “Kasutajakogemused ja edukad praktikad” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #9.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline TOOMAS TENSING, Põllumeeste Ühistu Kevili logistik. Saates keskendume koos saatekülalisega e-veoselehe kasutajakogemusele ja toome näiteid ettevõttelt Kevil, kes on läbi teinud eduka ülemineku paberil veoselehtedelt digitaliseeritud versioonile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #10: E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused

Videopodcast teemal “E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #10.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline LAURI LUSTI, Livesoft. Saates uurime, millised on suurimad väljakutsed e-veoselehtede juurutamisel ja kuidas neist üle saada? Selles episoodis analüüsime ettevõtete peamisi takistusi ning pakume praktilisi lahendusi, mis aitavad süsteemi sujuvamalt kasutusele võtta. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #11: E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus

Videopodcast teemal “E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #11.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline HENRIK VÄLJA, Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht. Digitaalne veoseleht ei ole vaid paberivaba lahendus, vaid ka tõhus viis vähendada logistika jalajälge ja muuta tarneahelad sujuvamaks. Saates arutleme teemal, kuidas e-veoselehed aitavad säästa keskkonda ja optimeerida protsesse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #12: Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?

Videopodcast teemal “Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #12.

Saates arutame, kuidas tagada turvalisus ja kaitsta tundlikku infot e-veoselehtedes, käsitledes krüpteerimist ja turvastandardeid. Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised VILJAR AVASTU GoSwiftist ja ARTTI ASTON, Grant Thorton Baltic infoturbeteenuste valdkonna juht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #13: E-veoselehed rahvusvahelises logistikaketis

Videopodcast teemal “E-veoselehed rahvusvahelises logistikaketis” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #13.

Saates arutame, kuidas veoselehtede digitaliseerimine muudab piiriülest kaubavedu? Tänapäeva logistika nõuab kiirust, täpsust ja läbipaistvust. Paberipõhised veodokumendid võivad aga protsessi aeglustada ja vigu tekitada. Kuidas aitavad e-veoselehed muuta rahvusvahelised tarneahelad sujuvamaks ja efektiivsemaks? Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline KALEV REILJAN, Digilogistika Keskuse projektijuht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #14: E-veoselehtede tulevik: innovatsioon ja areng

Videopodcast teemal “E-veoselehtede tulevik: innovatsioon ja areng” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #14.

Saates uurime, kas paberivaba logistika on võimalik ja kuidas tehnoloogia areng mõjutab e-veoselehtede tulevikku järgmiste aastate jooksul. Juttu tuleb ka olulistest seadusemuudatustest, sealhulgas Euroopas 2027. aastal jõustuvast eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrusest. Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline HEITI MERING, Digilogistika Keskuse juht ja asutaja. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #15: EKOMAR ei ole košmaar!

Videopodcast teemal “EKOMAR ei ole košmaar!” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #15.

Saates selgitame EKOMARi küsimustiku tähtsust ja praktilist kasu Eesti ettevõtetele ja riigile. Saade käsitleb, kuidas teha protsess ettevõtja sõbralikumaks, rõhutades andmete mõju poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisele ning e-digilahenduste rolli andmekogumise lihtsustamisel. Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ja saatekülaline MARIKA KORKA, Statistikaamet andmekogumise arenduste juht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Muutke oma üritused keskkonnahoidlikumaks!

 

Kas olete väsinud sellest, et tunnete end süüdi oma ürituste keskkonnamõjude pärast? Kas soovite teha positiivseid muudatusi, korraldades samas unustamatuid üritusi?

Meil on teile lahendus! Meie TASUTA 2-päevane koolitus õpetab teile saladusi keskkonnahoidlike ürituste korraldamiseks, mis on ka stiilsed.

 

1.päev: Kohapealne koolituspäev (7. märts 2025 kell 11:00 – 17:00)

Liituge meiega 1. koolituspäeval Narva Vaba Lava ruumides ja saate praktilisi kogemusi ja õpite keskkonnahoidlikkust 7 valdkonnas ja oma ürituse korralduse erinevates etappides arvesse võtma. Plaanis on grupiarutelud ja harjutused, et saada praktilisi teadmisi järgmistest teemadest:

 

• kuidas oma ürituse keskkonnamõju üldisel tasandil kaardistada ja valida prioriteedid
• millised on keskkonnahoidliku korralduse 7 valdkonda ja tegevused
• loovad viisid jäätmete vähendamiseks
• kuidas koostada keskkonnahoidlikkuse tegevusplaani oma üritusele

 

Kahe koolituspäeva vahel on igal osalejal kuni 2-tunnine kõne mentoriga, eesmärk teha esmane tegevusplaan, seada eesmärgid ja mõõdikud. Ajad lepitakse individuaalselt kokku 7. märtsi koolitusel.

 

2.päev: Virtuaalne koolituspäev (21.märts 2025 kell 9-13)

Teisel päeval kohtume virtuaalselt Zoom-i keskkonnas, siis keskendume teie tegevusplaanidele ja anname ülevaate andmete kogumisest ning soovitusi keskkonna teemal kommunikatsiooni võimalustest ja ohtudest

Meie tasuta 2-päevasel koolitusel saate väärtuslikke oskusi ja teadmisi, et korraldada üritusi keskkonnahoidlikult.

 

Koolitus toimub eesti keeles.

 

7.märtsi koolitus toimub Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaalis ja 21. märtsi jätkupäev on virtuaalselt Zoomi keskkonnas

Mida te siis veel ootate? Registreeruge kohe: https://forms.gle/wrHR5xZp2UwpBRNW6

 

 

Kontakt:

Sergei Poljatšihhin

Vaba Lava Narva korraldusjuht

+372 566 378 16

Hea Virumaa turismiettevõtja!

Ootame sind osalema sotsiaalmeedia+ AI koolitusele, mis toimub 19. veeburaril kell 10:00 Lääne-Virumaal, Aqva Hotel&Spas.

Novembris toimunud esimene AI koolitus osutus Virumaa turismiettevõtjate seas väga populaarseks – osalejad kiitsid koolituse praktilisust ning võimalust saadud teadmisi kohe rakendada. Eriti väärtuslikuks osutus personaalse AI-assistendi loomine, mis pakkus osalejatele nii elevust kui ka praktilist kasu.
Kui sul jäi esimesel korral registreerimata, siis nüüd on sul suurepärane võimalus sellest koolitusest osa saada!
Koolitajaks on Kristo Peterson, kes on AI-põhise ärikasvu ekspert ja koolitaja ning kelle teekond AI maailmas algas 2015. aastal Silicon Valley’s oma esimese AI-põhise startupi ehitamisega. 14-aasta jooksul on ta töötanud nii paljude Eesti kui rahvusvaheliste brändidega, aidates üle 40 ettevõtet turunduse, müügi ja strateegiaga ning viies ellu üle 1400 kampaania.

Koolitus pakub praktilisi oskuseid AI kasutamiseks igapäevatöös, turunduse ja müügi tõhustamiseks ning personaliseeritud lahendusi turismiettevõtetele.

Ajakava
9:30 – 10:00 Kogunemine
10:00 – 13:00 – Hommikune sessioon
13:00 – 14:00 – Lõunapaus
14:00 – 17:00 – Pärastlõunane sessioon

Registreerimine kuni 12. veebruarini Kohad on piiratud!
Koolituse omaosalus on 25€/inimene

Koolitus sisaldab ka lõunasööki, kohvipausi.

AI koolitusprogramm turismiettevõtetele pakub:

*Praktilisi AI oskusi turunduse, müügi ja sotsiaalmeedia tõhustamiseks
*Edukad AI taktikad ja töövood turunduses ja müügis (sh strateegilise funneli loomine)
*Personaliseeritud lähenemist turismiettevõtete vajadustele
*Otsest AI rakendatavust igapäevatöös
*Strateegilist eelist Soome turu ligimeelitamiseks
*Võrgustumisvõimalusi turismiettevõtjatele läbi grupitööde
*Personaalse AI assistendi loomise võimalust
*Rohkelt praktilisi AI rakendamise näiteid läbi koolitaja juhtumiuuringute

Seda koolitust korraldab Virumaa DMO. Tegevust kaasrahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

REGISTREERU

AI ANDMEBAASID

 There’s an AI for Thata

Futurepedia

VALMISPROMTID

PromptHero

Prompt Gallery

TEKSTITÖÖTLUS

GPT Eesti keele automaattoimetaja

PILDITÖÖTLUS

CANVA

Futurepedia

Temaatilised digilahendused ettevõtjatele 

Konkursi statuut on leitav:

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

(kuni 23.09.2024.a. 23.59)

Kutsume esitama kandidaate konkursile

 

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2024

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

 

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

Lisainfo:

Partnerid ja toetajad:

Kandideeri >>

Teenindus-arendusjuht, PersonaliDisain OÜ klient | CV.ee

Ida-Virumaal käib Õiglane Üleminek (ÕÜ) ehk transformatsioon CO-põhiselt majanduselt mitmekesisema majandusmudeli suunas. Ida-Viru turismisektoril on potentsiaali kasvada ja seetõttu toetab ÕÜ Fond turismiinvesteeringuid 0,5 miljonist kuni 19 miljoni euroni projekti kohta.

 

Suuremaid põhjusi miks investeerida Ida-Viru turismi on mitmeid.

• Ida-Virumaa majandus kasvab. Lähema 6 aasta jooksul investeeritakse maakonda ca 600-800 milj eur (s.h.350 milj eur ÕÜF+omaosalus). Rajatakse uued tööstused, inkubaatorid, filmistuudiod, ülikoolid käivitavad uued õppekavad. See loob uut äri ka turismis.
• ÕÜF toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust suurteks turismiinvesteeringuteks. Fond toetab nii suuri (kuni 19 milj.eur) kui ka väikesi (kuni 500 tuh.eur) investeeringuid majutusse, toitlustusse, elamustesse.
• Ida-Viru turismisektor teeb kiiremat tempot kui teised Eesti maakonnad- maakonnas on vähemalt 10 rahvusvaheliselt atrkatiivset turismiobjekti ning igal aastal lisandub 2-3 uut objekti. 2024 aastal avatakse Aidu Veespordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark.

 

Seega on täna Ida-Virumaal võimaluste aken, aga suurinvesteeringutega on kiire, sest uued ettevõtted, teenused peavad tööd alustama juba 01.09.2026. Et seda võimaluste akent maksimaalselt ära kasutada on Ida-Viru turismiklaster koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga käivitanud uuringu „Kas turul on ruumi?“ . Uuringut koostab Cumulus Consulting OÜ.  21.03.24 korraldatakse Eesti Kaevandusmuuseumis turismikonverentsi investoritele.

Konverentsil tuuakse välja kas ja kus Ida-Viru turismisektoris on ruumi uuteks turismitoodeteks, -teenusteks ning kuidas ÕÜF toel turism kasvama panna. Konverentsil astuvad üles Eesti majandus- ja tehnoloogia minister Tiit Riisalo, hinnatud hotellijuht Soomes ja Eestis Sari Sopanen, EASi ja KredExi ühendasutus turismi- osakonna juht Rainer Aavik, ÕÜF toetuse saanud Agricom Tehnika juhatuse liige Madis Olt ja mitmed teised kõnekad esinejad. Posttuur toimub Aidu Veespordikeskusesse mis samuti ootab investoreid.

 

Uuringu positiivset tulemust lubab loota üldine majanduskeskkonna aktiviseerumine. Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuur SA „Õiglase Ülemineku Fondi võimalused on Ida-Virumaale lähiaastatel toomas mahukaid tööstusinvesteeringuid. Uued ettevõtted ja investeeringud tähendavad ärivisiitide arvu kasvu maakonna jaoks. Uusi kaasaegseid ärihotelli teenuseid Ida-Virumaal napib. Õiglase Ülemineku Fondi toetusega on võimalik hotelliäri alustada madalamate investeerimiskuludega.“

 

Ida-Viru populaarsus on kasvanud ning eestlaste hulgas oli piirkond 2023.a.majutatute ööbimistes esikolmikus Harju ja Pärnumaa järel. Kasvu veab juba 14 aastat eest Ida-Viru turismiklaster. Anu-Mall Naarits, Visionest Institute OÜ:  „Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on uute turismiobjektide tase ja tekkekiirus Ida-Virumaal võrreldamatult kiirem. Uusi rahvusvaheliselt atraktiivseid objekte tekib iga aasta vähemalt paar tükki juurde. Nt. 2024.a. alustab tööd mastaapne MM taseme spordiüritusteks disainitud Aidu Veepsordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark. Kui tahta sellest kasvust kasu saada, tasub kiirelt otsustada ja pardale hüpata.“

Ida-Viru turismiklaster koondab piirkonna turismisektori aktiivseid ja missioonitundelisi teenusepakkujad ja sinna kuuluvad kõik maakonna omavalitsused. Klaster tegutseb juba 14 aastat. Klastrit koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Klaster on avatud võrgustik ja kõik huvilised on oodatud liituma.

 

 

21.03.24 Turismikonverents: https://ivek.ee/events/idaviruturismikonverents2024/

 

Lisainfo: Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, kadri.jalonen@ivek.ee,  (+372) 517 4236

 Mis oleks, kui… sa teeksid kingituse Ida-Virumaale?

 22.-24. märtsil toimub Narva kunstiresidentuuris häkaton “Ida-Viru kingitus”.

 Ühenda jõud ettevõtjate, disainerite ja kunstihuvilistega, et luua koos unikaalseid Ida-Viru kingitusi. Need võivad olla nii suveniirid, aga ka kunstiobjektid, kogemused, sotsiaalsed projektid või midagi, mida tahaksid kinkida oma linnale, sõbrale, külalisele, koolile või kollektiivile.

 Loomemajanduse häkatoni korraldavad Narva kunstiresidentuur, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Eesti kunstiakadeemia. Mentoritena osalevad mitmed EKA õppejõud ja ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eksperdid, sealhulgas Eesti Kunstiakadeemia visuaalse kommunikatsiooni õppejõud ja disaini- ning brändingu ekspert Ionel Lehari, disainer ja EKA õppejõud Vitali Valtanen, aksessuaari- ja köitedisainer Dina Aller, EKA tootedisaini magistritudeng Natalja Gumennik, IVEKi loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva, IVEKi turismiinfo konsultant Kristina Ernits.

 Reede pärastlõunal toimub avalik “inspireeriv õhtu”, kus eksperdid arvavad erinevaid tahke loomemajandusest. Laupäeval alustavad meeskonnad aktiivset arendustööd oma kingiideede kallal. Osalejad töötavad meeskondades ja mentorid aitavad neid ühe nädalavahetuse jooksul oma valitud ideid arendada. Pühapäeva õhtul esitlevad Narva kunstiresidentuuris osalejad oma töid züriile. Neist parim kingitus saab auhinnatud.

 Miks osaleda? Häkatoni jooksul saad luua või arendada kingitust, mis peegeldab Ida-Virumaa eripära. Lisaks pakub häkaton võimalust kohtuda uute partneritega ja loovate inimestega. Häkatoni võitjat ootab rahaline auhind oma idee elluviimiseks!

 Kes on oodatud? Kutsume kõiki Ida-Virumaa elanikke ja ka külalisi kaugemalt, kes soovivad anda oma panuse maakonda arengusse. Osa võib võtta juba olemasoleva ideega, kuid selle võib ka kohapeal luua – ootame sind! Osaleda võib kuni 4 liikmelise tiimina, aga võib tulla ka üksi. Siis leiame sulle sobiva meeskonna.

Registreeri kuni 17. märtsini ja valmistu avastama uusi võimalusi koos teiste loovate inimestega!

 Kuidas registreeruda? https://forms.gle/c7z9hJx2q8ECXBog6

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.
Loe täpsemalt projekti kohta siit https://www.nart.ee/misolekskui/

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta veebruaris heaks tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks sidumiseks tööturu seire ning prognoosi ja oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi kontseptsiooni. Seda on lühidalt hakatud nimetama OSKA süsteemiks ehk OSKA-ks. OSKA arendamist koordineerib SA Kutsekoda.

Selles uuringuaruandes esitatakse uuringu „Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused” tulemused. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis põhjustel on madala erialase rakendumisega õppekavadel erialane rakendumine madal ning milline õppijate profiil ja sotsiaaldemograafiline/ametialane jaotus neid õppekavasid iseloomustab. Uuringus on eesmärgi saavutamiseks kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad on teiste seas intervjuud valdkonna ekspertidega, vilistlastega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS) ja varem Eestis tehtud uuringud.

Kutsehariduse valdkonna ekspertide kaasabil sõnastati peamised järeldused ja arenguvajadused. Siinses uuringus sõnastatud ettepanekud on aluseks poliitika kujundamiseks, et sihitumalt planeerida koolituspakkumist kutseõppe valdkonnas ja paremini ette valmistada tööturu ootustele vastavate oskustega töötajaid. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu mitte rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaani. Ettepanekute täitmist seiratakse ja koos ekspertidega hinnatakse nende täitmist.

Kutsekoda tänab suure panuse eest uuringu juhtrühma liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt valdkonna esindajaid, kes on aidanud kaasa uuringuaruande valmimisele.

Uuringu tulemustega saab tutvuda:

Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused | OSKA uuringud (kutsekoda.ee)

Foto: Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Õiglase ülemineku toetusmeetmed – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

Kõikidel Ida-Viru maakonnas registreeritud õpilas- ja minifirmadel on võimalik väga lihtsate tingimuste täitmisel osaleda loosis, mille käigus on võimalik võita oma meeskonnale lauamäng Monopoly Reis: Maailma avastusretk!

Tingimused loosis osalemiseks on järgmised:

Sinu õpilas- või minifirma on Junior Achievementis ametlikult registreeritud!

Sinu õpilas- või minifirma on täitnud lingil asuva küsimustiku: https://docs.google.com/…/1FAIpQLSed_545ew…/viewform…

Sinu õpilas- või minifirma tooted/teenused ja nende hinnad on internetiavarustes (sotsiaalmeedialehtedel või ÕF/MF kodulehel) nähtavad ja avalikud.

Loosimine toimub 1.veebruaril!

Lisainfo:

Esimene grupp

Asukoht: Tallinn
Kuupäevad: 20. veebruar ja 12. märts

REGISTREERU KOOLITUSELE

2024. aasta veebruaris korraldab Haridus- ja Noorteamet tasuta infoturbe koolituse, mille eesmärk on anda ettevõtte juhtidele ülevaade infoturvalisuse põhimõtetest, riskidest ning praktilistest meetmetest, et tagada ettevõtte andmete kaitse. Osalema on oodatud eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete tipp- ja keskastmejuhid, kes soovivad täiendada oma teadmisi ja oskusi ettevõtte infoturbes tervikuna. 

 

2022. aasta lõpus kehtestas valitsus Eesti infoturbestandardi (E-ITS), mis aitab juhtida riske ja kaitsta infosüsteeme ning see tõstab omakorda vajadust juhtida ettevõtte infoturvet varasemast teadlikumalt. 

Koolitust viivad läbi advokaadibüroo NordX Legal tehnoloogia- ja andmekaitseadvokaat Risto Hübner, SK ID Solutionsi tegevjuht Kalev Pihl, ettevõtte FocusIT tegevjuht Doris Matteus ja infoturbe audiitor Jaan Oruaas. Koolitusel jagab Telia kogemust ettevõtte riskijuht Andreas Meister ning kasulikke praktikaid Riigi Infosüsteemide Amet.     

 

Õpe toimub kahel mittejärjestikusel päeval ning osaleda on võimalik nii Tallinnas kui Tartus. Koolituse läbinule väljastab Haridus- ja Noorteamet tõendava tunnistuse. Ühest ettevõttest on oodatud osalema mitu juhti. 

 

Loe lähemalt ja registreeru https://harno.ee/vaike-ja-keskmiste-ettevotete-juhtidele-suunatud-infoturbe-koolitus  

 

Aasta Tegija 2023 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2023.

aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-, sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised.

Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2024.

Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: “Aktuaalne kaamera”

Konkursi statuut on leitav:

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

Kutsume esitama kandidaate konkursile

 

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2023

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

ühe kandidaadi saab esitada mitmes kategoorias.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

ühe kandidaadi saab esitada mitmes kategoorias

 

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

PARTNERID ja TOETAJAD:

KANDIDAATIDE ESITAMINE

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

SEB kasvuprogramm on kiirendi ambitsioonikatele ettevõtetele. Selle aasta kasvuprogrammi partneriks on Rethink. Programm on täiesti uues kuues ja unikaalse koosloome kontseptsiooniga. See on välja töötatud, et nihutada ettevõtte piire ja luua lahendusi, mis päriselt vastavad kasutajate vajadustele.

Rethinki asutaja ja strateegiline disainer Jana Kukk ja Digitalist Finland tegevjuht Jussi Hermunen personaalsel mentordamisel saad programmis välja töötada enda ettevõtte jaoks vajaliku tulemuse.

Miks osaleda? 🌟
Leiad enda ettevõttele uusi ambitsioonikaid väljakutseid
Saad ärgitada enda ettevõtet innovatsioonile laiemalt mõtlema
Loob sulle võimaluse luua midagi unikaalset
Saad kinnituse enda ettevõtte plaanidele, kas siht on paigas
Jõuad sulle sobiva eesmärgini – ekspordiplaanist prototüübini

Kellele sobib? 🚀
Kõigile ettevõtetele, kellel on ambitsioon ja soov kasvada
Ettevõte on tegutsenud üle kahe aasta

Kasvuprogrammi tingimused:
Ainult 15 ettevõtet valitakse osalema
Osalustasu on 0 eurot (ettevõttele osalemine on tasuta.)
Osalemine 4 töötoas + pitching day
2023. aasta programm on rahvusvaheline ja ingliskeelne

SEB kasvuprogrammi ajakava:
25. august 1. töötuba – innovatsioon ühisloomega
8. september – 2. töötuba – kasutajakeskne tootearendus
22. september – 3. töötuba – lahenduste ideestamine
6. oktoober – 4. töötuba – turu eksperimendid
TBC – Pitch day – lahenduse esitlemine züriile

Mis ressurssidega peab ettevõte arvestama?
Ettevõttest on soovitatav esindama saata vähemalt 2-3 tiimiliiget. Ühe esindajaga võib töömaht osutuda liiga suureks ning kasulik on kellegagi vahepeal arutada.

Palun registreeri ennast hiljemalt 31.07 SIIN.
Programmi kohta rohkem infot SIIN.

 

Lisainfo:

Sander Välk, sander.valk@seb.ee või +372 5363 1483

Foto: Rene Kundla/ERR

Lisainfo: Õiglane Üleminek

Head Ida-Virumaa arengu huvilised!

 

26. aprillil kell 12 esitleb Tartu Ülikooli Narva kolledž äsja valminud uuringu „Rohepööre kogukondades. Ida-Virumaa“ tulemusi.

Uuringu käigus selgusid Ida-Virumaa elanike arusaamad ja hoiakud rohepöörde küsimustes kogukondade vaatevinklist, samuti meetmed ja soovitused, mis võiksid parandada elanike ja eestvedajate teadlikkust rohepöördest.

Uuringus osalejate arvamustest ja hoiakutest annab ülevaate Tartu Ülikooli Narva kolledži majandusteaduse lektor Jelena Rootamm-Valter ja rohepöörde valdkonna bibliograafiat tutvustab kolledži raamatukogu juhataja Urve Aja.

Üritust saab jälgida kohapeal ja ka veebis. Veebis osalejatele saadetakse info esitluse jälgimiseks enne üritust.

 

Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 24. aprillil.  Registreeru osalemiseks siin

https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx?id=F2M1bQQNvEq2toyXc4hbsNllx-9z5XJHnbDe4bZ65ERUMlBXQjVBVk1KSDVUMkJJMUZRREpaTEVBSS4u

Tere tulemast!

 

Täname kõiki Ida-Virumaa elanikke, kes oma arvamust jagasid ning aitasid kaasa uuringu õnnestumisele.

 

Täiendav nfo

Jelena Rootamm-Valter
jelena.rootamm-valter@ut.ee

Tel 5622 1542

Põhjarannik

Suur hulk inimesi on aastaid pingutanud, et Ida-Virumaale kerkiksid filmipaviljonid, ja praegu on põhjust arvata, et see ei jää vaid ilusaks unistuseks.

Põhjarannik
15. september 2022, 11:30

Riigikogu liige Heidy Purga, kultuuriminister Piret Hartman ja riigihalduse minister Riina Solman osalesid eelmisel nädalal festivalil Station Narva raames toimunud mitmetel aruteludel, kus oli teemaks Ida-Virumaa tulevik.Foto: Patrik Tamm / Station Narva
Eelmisel nädalal festivalil Station Narva osalenud praeguse valitsusliidu liikmed olid ühisel meelel, et riigil tuleb senisest enam panustada Ida-Virumaa kultuuriellu ning vaja on tegusid mitte lõputuid jutte sel teemal.

Sotsiaaldemorkaadist kultuuriminister Piret Hartman ütles, et Eesti riigi julgeoleku garandiks on siin elavate inimeste ühtsustunne. Ühtsustunde loomisel on oluline roll kultuuril, mis toob inimesed kokku ja loob ühise info- ja väärtusruumi. Kultuurisündmused, nagu Station Narva on positiivseteks majakateks ning uuteks ühisteks sümboliteks sidusama ühiskonna poole liikumisel.

“Täna on Ida-Virumaal viljeletav kultuur alarahastatud, et saavutada piisav ja oodatav mõju. Peame riigina mõistma, et kultuur ei ole kulu, vaid ennekõike investeering nii inimeste kui ka riigi heaolu parendamisse,” sõnas ta.

Reformierakondlased riigikogu liige Heidy Purga märkis, et Narvas on peidus tohutu kultuurisuunaline potentsiaal, mis vajab kohest ja kiiret tegutsemist, mitte enam pikka juttu leheveergudel. “Just kultuuri investeerimine on sealse piirkonna üheks võtmeks, mis lahendaks ära paljud probleemkohad alates ühisest infoväljast, uutest harjumuste tekkest, koosolemise ja ühtsuse tundest, paremast elujärjest, uutest võimalusest, noorte töökohtadest ja unikaalsusest, mida on tarvis hoida,” leidis ta.

Purga sõnul nägi ta, kuidas Narva on juba kultuurikorraldusega väga head algust teinud, alates Station Narvast, tulevasest Kultuurikvartalist Kreenholmis, Objektist, Narva Vaba Lavast, Narva Kunstiresidentuurist, Ida-Viru Loomeklastrist, Narva Ooperipäevadest. “Aga nad vaevlevad igapäevaselt enesetõestamise piiril, kas järgmisteks ettevõtmisteks jätkub piisavalt ressurssi. Aitame neid!,” ütles Heidy Purga lisades, et inimesi, kes südamega Ida-Virumaal kultuurielu korraldavad, ei tohi jätta üksi, see tööhulk on olnud metsik ja nad vajavad toetust alates meie kõigi pärast.

Riigihaldusminister ja erakonna Isamaa aseesimees Riina Solman sõnas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Eesti Vabariigi Valitsus soovib Narvale pakkuda ei midagi enamat ega vähemat kui sedasama eestimeelset, vabadusi austavat õigusriiki nagu igal pool Eestis. Sellest algab kõik ja see on see, mis aitab meil luua paremat ja jõukamat Eestit. Ka Narvas, sest ainult inimeste endi vabast ja loomingulisest tahtmisest ja tööst sünnivad erinevad ettevõtmised, luuakse ettevõtteid ning seeläbi kasvavad jõukus ja heaolu,” ütles ta.

Minister usub, et siirad inimlikud kontaktid ja side inimeste vahel, on just see, millel maailm tegelikult püsib ja areneb. “Uuenduslikud üritused ja laia publikut haaravad sündmused sündida vaid tänu tublide, loominguliste, missioonitundega inimeste suurepärasele koostööle. Ma olen sada protsenti nõus, et üheskoos tegutsedes on 1+1 palju rohkem kui kaks, sest inimesed täiendavad teineteist,” sõnas ta

Riina Solman lisas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Ühtsele kultuuriruumile aitavad kindlasti kaasa sellised võimsad projektid nagu linnafestival Station Narva, kaasates ühte muusika- ja aruteluruumi erineva sotsiaalse ja kultuuritaustaga inimesi. “Mul on väga hea meel, et festival tutvustab Narvat ja toob linna noori ja andekaid inimesi Eestist ja maailmast, kes saavad oma silmaga näha, kuidas siin elatakse ja kes siin elavad ja tegutsevad,” ütles riigihalduse minister, kes jagas festivalil ka tänukirju Ida-Virumaa kultuurielu edendajatele.