Ida-Viru Ettevõtluskeskus

piirkondlik arengumootor

“Johviwood” on õige rahapaigutus

Suur hulk inimesi on aastaid pingutanud, et Ida-Virumaale kerkiksid filmipaviljonid, ja praegu on põhjust arvata, et see ei jää vaid ilusaks unistuseks.

Miljonite eurode suunamine filmistuudio rajamiseks on Ida-Virumaale Euroopa Liidu poolt ettenähtud õiglase ülemineku fondist põhjendatud ja vajalik kulutus. See on konkreetne ja suure mõjuga asi, mis muudab Ida-Virumaad tõeliselt. Seda muidugi juhul, kui see rajatakse sellises mahus, nagu ta on kavandatud, mitte ei piirduta erinevatel põhjustel piltlikult öeldes ühe või kahe jalaga tabureti meisterdamisega, milleks lähiajaloos nii mitmedki suuremad plaanid esialgsega võrreldes hiljem kärbunud on.

On ilmselge, et varem kavandatud Ida-Virumaa arengusuunad edasi ei vii. Kuigi praegune energiakriis on andnud põlevkivile eluaastaid juurde, ei käi selle maavara kasutamine enam sellises mahus nagu veel viis-kuus aastat tagasi. Euroopa kliimapoliitika, mis on kandunud ka pankade laenupoliitikasse, ei lase sel sündida.

Läänemaailma ja Venemaa kaubavahetusega seotud logistikaplaanid võib Ida-Virumaal terroristliku idanaabri tõttu samuti aastateks maha matta. Eilne Venemaa teade sulgeda mitmeks aastaks sõidukitele Narva sild on sellele lisakinnitus.

Et mitte jääda tupikjaamaks Euroopa Liidu servas sõjaka naabri kõrval, tuleb Ida-Virumaal leida täiesti värskeid tegevussuundi ning filmitööstus on üks häid võimalusi, mis aitab uuel moel siin elu edasi viia. Sellega kaasnevad uued töökohad, mis on põnevad kohalikele noortele ja võivad tuua juurde uusi elanikke ka kaugemalt. Tegu on majandusharuga, mis toob sisse raha ja tuntust ning mitmekesistab kohalikku elu. Just seda ongi Ida-Virumaale vaja. Tulevane “Johwiwood” on õige rahapaigutus, mis teenib targalt tegutsedes tagasi mitmel moel korraga.

Valitsusliidu poliitikud: riik peab rohkem panustama Ida-Virumaa kultuurielusse!

Põhjarannik
15. september 2022, 11:30

Riigikogu liige Heidy Purga, kultuuriminister Piret Hartman ja riigihalduse minister Riina Solman osalesid eelmisel nädalal festivalil Station Narva raames toimunud mitmetel aruteludel, kus oli teemaks Ida-Virumaa tulevik.Foto: Patrik Tamm / Station Narva
Eelmisel nädalal festivalil Station Narva osalenud praeguse valitsusliidu liikmed olid ühisel meelel, et riigil tuleb senisest enam panustada Ida-Virumaa kultuuriellu ning vaja on tegusid mitte lõputuid jutte sel teemal.

Sotsiaaldemorkaadist kultuuriminister Piret Hartman ütles, et Eesti riigi julgeoleku garandiks on siin elavate inimeste ühtsustunne. Ühtsustunde loomisel on oluline roll kultuuril, mis toob inimesed kokku ja loob ühise info- ja väärtusruumi. Kultuurisündmused, nagu Station Narva on positiivseteks majakateks ning uuteks ühisteks sümboliteks sidusama ühiskonna poole liikumisel.

“Täna on Ida-Virumaal viljeletav kultuur alarahastatud, et saavutada piisav ja oodatav mõju. Peame riigina mõistma, et kultuur ei ole kulu, vaid ennekõike investeering nii inimeste kui ka riigi heaolu parendamisse,” sõnas ta.

Reformierakondlased riigikogu liige Heidy Purga märkis, et Narvas on peidus tohutu kultuurisuunaline potentsiaal, mis vajab kohest ja kiiret tegutsemist, mitte enam pikka juttu leheveergudel. “Just kultuuri investeerimine on sealse piirkonna üheks võtmeks, mis lahendaks ära paljud probleemkohad alates ühisest infoväljast, uutest harjumuste tekkest, koosolemise ja ühtsuse tundest, paremast elujärjest, uutest võimalusest, noorte töökohtadest ja unikaalsusest, mida on tarvis hoida,” leidis ta.

Purga sõnul nägi ta, kuidas Narva on juba kultuurikorraldusega väga head algust teinud, alates Station Narvast, tulevasest Kultuurikvartalist Kreenholmis, Objektist, Narva Vaba Lavast, Narva Kunstiresidentuurist, Ida-Viru Loomeklastrist, Narva Ooperipäevadest. “Aga nad vaevlevad igapäevaselt enesetõestamise piiril, kas järgmisteks ettevõtmisteks jätkub piisavalt ressurssi. Aitame neid!,” ütles Heidy Purga lisades, et inimesi, kes südamega Ida-Virumaal kultuurielu korraldavad, ei tohi jätta üksi, see tööhulk on olnud metsik ja nad vajavad toetust alates meie kõigi pärast.

Riigihaldusminister ja erakonna Isamaa aseesimees Riina Solman sõnas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Eesti Vabariigi Valitsus soovib Narvale pakkuda ei midagi enamat ega vähemat kui sedasama eestimeelset, vabadusi austavat õigusriiki nagu igal pool Eestis. Sellest algab kõik ja see on see, mis aitab meil luua paremat ja jõukamat Eestit. Ka Narvas, sest ainult inimeste endi vabast ja loomingulisest tahtmisest ja tööst sünnivad erinevad ettevõtmised, luuakse ettevõtteid ning seeläbi kasvavad jõukus ja heaolu,” ütles ta.

Minister usub, et siirad inimlikud kontaktid ja side inimeste vahel, on just see, millel maailm tegelikult püsib ja areneb. “Uuenduslikud üritused ja laia publikut haaravad sündmused sündida vaid tänu tublide, loominguliste, missioonitundega inimeste suurepärasele koostööle. Ma olen sada protsenti nõus, et üheskoos tegutsedes on 1+1 palju rohkem kui kaks, sest inimesed täiendavad teineteist,” sõnas ta

Riina Solman lisas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Ühtsele kultuuriruumile aitavad kindlasti kaasa sellised võimsad projektid nagu linnafestival Station Narva, kaasates ühte muusika- ja aruteluruumi erineva sotsiaalse ja kultuuritaustaga inimesi. “Mul on väga hea meel, et festival tutvustab Narvat ja toob linna noori ja andekaid inimesi Eestist ja maailmast, kes saavad oma silmaga näha, kuidas siin elatakse ja kes siin elavad ja tegutsevad,” ütles riigihalduse minister, kes jagas festivalil ka tänukirju Ida-Virumaa kultuurielu edendajatele.