Ida-Viru Ettevõtluskeskus

piirkondlik arengumootor

On avaldatud madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjuste OSKA uuringu tulemused

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta veebruaris heaks tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks sidumiseks tööturu seire ning prognoosi ja oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi kontseptsiooni. Seda on lühidalt hakatud nimetama OSKA süsteemiks ehk OSKA-ks. OSKA arendamist koordineerib SA Kutsekoda.

Selles uuringuaruandes esitatakse uuringu „Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused” tulemused. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis põhjustel on madala erialase rakendumisega õppekavadel erialane rakendumine madal ning milline õppijate profiil ja sotsiaaldemograafiline/ametialane jaotus neid õppekavasid iseloomustab. Uuringus on eesmärgi saavutamiseks kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad on teiste seas intervjuud valdkonna ekspertidega, vilistlastega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS) ja varem Eestis tehtud uuringud.

Kutsehariduse valdkonna ekspertide kaasabil sõnastati peamised järeldused ja arenguvajadused. Siinses uuringus sõnastatud ettepanekud on aluseks poliitika kujundamiseks, et sihitumalt planeerida koolituspakkumist kutseõppe valdkonnas ja paremini ette valmistada tööturu ootustele vastavate oskustega töötajaid. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu mitte rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaani. Ettepanekute täitmist seiratakse ja koos ekspertidega hinnatakse nende täitmist.

Kutsekoda tänab suure panuse eest uuringu juhtrühma liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt valdkonna esindajaid, kes on aidanud kaasa uuringuaruande valmimisele.

Toetusmeetmete infotunnid tõmbasid ettevõtjate tähelepanu üle kogu maakonna.

Foto: Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Ida-Viru Ettevõtluskeskus tänab Kohla-Järve ja Narva linnavalitsust infotundide läbiviimiseks võimaldatud ruumide eest.

Julgustame kõiki ettevõtteid pöörduma Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultantide poole täiendavate konsultatsioonide saamiseks!

Tule tasuta nõustamisele!

Evelin Saarmets

Ettevõtluskonsultant (Jõhvi)

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Tule tasuta nõustamisele!

Anton Pratkunas

Ettevõtluskonsultant (Narva)

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Tule tasuta nõustamisele!

Jefim Aljoškin

Ettevõtluskonsultant (Jõhvi)

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Loos Ida-Viru õpilas- ja minifirmadele!

LOOS Ida-Viru õpilas- ja minifirmadele!

Kõikidel Ida-Viru maakonnas registreeritud õpilas- ja minifirmadel on võimalik väga lihtsate tingimuste täitmisel osaleda loosis, mille käigus on võimalik võita oma meeskonnale lauamäng Monopoly Reis: Maailma avastusretk!

Tingimused loosis osalemiseks on järgmised:

👉Sinu õpilas- või minifirma on Junior Achievementis ametlikult registreeritud!

👉Sinu õpilas- või minifirma on täitnud lingil asuva küsimustiku: https://docs.google.com/…/1FAIpQLSed_545ew…/viewform…

👉Sinu õpilas- või minifirma tooted/teenused ja nende hinnad on internetiavarustes (sotsiaalmeedialehtedel või ÕF/MF kodulehel) nähtavad ja avalikud.

Loosimine toimub 1.veebruaril!

Lisainfo:

Hariduskopteri ettevõtlikkuse haldja

Iti-Jantra Metsamaa

Noorte ettevõtlikkuse konsultant, Haridusklastri projektijuht

Konsultatsiooni keel
Est
Eng

HARNO tasuta infoturbe koolitused väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidele

Esimene grupp

Asukoht: Tallinn
Kuupäevad: 20. veebruar ja 12. märts

REGISTREERU KOOLITUSELE

Teine grupp

Asukoht: Tallinn
Kuupäevad: 22. veebruar ja 14. märts

REGISTREERU KOOLITUSELE

Kolmas grupp

Asukoht: Tartu
Kuupäevad: 27. veebruar ja 20. märts

REGISTREERU KOOLITUSELE

2024. aasta veebruaris korraldab Haridus- ja Noorteamet tasuta infoturbe koolituse, mille eesmärk on anda ettevõtte juhtidele ülevaade infoturvalisuse põhimõtetest, riskidest ning praktilistest meetmetest, et tagada ettevõtte andmete kaitse. Osalema on oodatud eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete tipp- ja keskastmejuhid, kes soovivad täiendada oma teadmisi ja oskusi ettevõtte infoturbes tervikuna. 

 

2022. aasta lõpus kehtestas valitsus Eesti infoturbestandardi (E-ITS), mis aitab juhtida riske ja kaitsta infosüsteeme ning see tõstab omakorda vajadust juhtida ettevõtte infoturvet varasemast teadlikumalt. 

Koolitust viivad läbi advokaadibüroo NordX Legal tehnoloogia- ja andmekaitseadvokaat Risto Hübner, SK ID Solutionsi tegevjuht Kalev Pihl, ettevõtte FocusIT tegevjuht Doris Matteus ja infoturbe audiitor Jaan Oruaas. Koolitusel jagab Telia kogemust ettevõtte riskijuht Andreas Meister ning kasulikke praktikaid Riigi Infosüsteemide Amet.     

 

Õpe toimub kahel mittejärjestikusel päeval ning osaleda on võimalik nii Tallinnas kui Tartus. Koolituse läbinule väljastab Haridus- ja Noorteamet tõendava tunnistuse. Ühest ettevõttest on oodatud osalema mitu juhti. 

 

Loe lähemalt ja registreeru https://harno.ee/vaike-ja-keskmiste-ettevotete-juhtidele-suunatud-infoturbe-koolitus  

 

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2023 tiitli andmiseks.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2023 tiitli andmiseks.

Aasta Tegija 2023 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2023.

aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-, sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised.

Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2024.

Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee „Aasta Tegija 2023“.

Jõhvi filmikompleksi ehitus algab 2024. aastal

Foto: eskiis
Plaan, et Jõhvist saab rahvusvaheline filmilinn, võtab jumet: rahastus on olemas ja eelprojekteerimine lõpusirgel.
Tallinna-Narva maantee lähedale rajatav filmikompleks hakkab laiuma umbes 7000 ruutmeetril. Jõhvi kavandatud kaks stuudiot vastaksid oma mõõtmetelt ja lahenduselt filmitööstuse vajadustele. Ühes stuudios oleks võimalik peale filmitegemise korraldada kontserte, konverentse jms. Stuudiote juurde tuleb digi- ja multimeedia inkubaator. 

Tallinna-Narva maantee äärde kerkib kaks filmistuudiot koos digi- ja multimeedia inkubaatoriga. Kompleks sihib rahvusvahelisi filmitegijaid ja pakub atraktiivseid töökohti nii oma inimestele kui ka mujalt tulnutele.

Peamine eesmärk on uue majanduse töökohtade loomine noortele, selgitas SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik.

loe edasi…

Uus aasta tõi hulga muudatusi maksudes ja toetustes

Foto: Karin Koppel

 

Alanud aasta tõi meile mitmeid muudatusi maksudes ja toetustes. “Aktuaalne kaamera” vaatas olulisemad muudatused üle.

Käibemaks kerkis 20 protsendilt 22 protsendile. Ekspertide hinnangul tõstab see üldist hinnataset umbes poolteist protsenti.

Samuti tõusid alkoholi- ja tubakaaktsiis ning 1. maist kerkib ka kütuseaktsiis.

Tõusis ka maamaks, sest maa korraline hindamine pani maadele uue hinnasildi. Samas pääsevad maamaksust need inimesed, kelle kortermajas on äripind.

Suuremate perede lastetoetused vähenevad. Vähemalt kolme lapsega pere hakkab saama senise 650 euro asemel 450 eurot kuus. Seitsme ja enama lapsega pere 850 euro asemel 650 eurot kuus.

Ära kaob tasuta maakondlik bussisõit. Nendel liinidel, kus seni sai täiesti tasuta sõita, tuleb nüüd osta 1,5 eurot maksev üksikpilet või 25-eurone kuupilet. Kuni 20-aastased ja vähemalt 63-aastased inimesed saavad endiselt tasuta sõita.

Samas, alanud aastast kerkib keskmine pension 700 eurolt 776 euroni kuus. Ning alampalk kerkis 725 eurolt 820 euroni.

“2024. aasta alampalga tõus on üsna suur ja jõuline. Kui me prognoosime selle aasta keskmiseks palgatõusuks umbes kuus-seitse protsenti, siis alampalga tõus on 13 protsenti,” ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

“See tõesti ei puuduta mitte ainult alampalga teenijaid, vaid ka alampalga lähedase palga teenijaid. Ja varasemad uuringud on näidanud, et see mõjutab palgataset kuni keskmise palgani välja,” lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: “Aktuaalne kaamera”

Esita “IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2023” konkursile oma kandidaat!

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

Kutsume esitama kandidaate konkursile

 

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2023

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

01

Kõik asutused, ettevõtted, omavalitsused, kodanikuühendused ja eraisikud saavad kandidaate esitada koos põhjendustega saata   järgneva ankeedi abil hiljemalt 25. septembriks 2023 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusele e- postiga: info@ivek.ee või täites elektroonilist ankeeti aadressil IVEK.EE/KONKURSS/

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

ühe kandidaadi saab esitada mitmes kategoorias.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

ühe kandidaadi saab esitada mitmes kategoorias

02

Laekunud kandidaatide seast valib komisjon välja igas kategoorias 3 nominenti ja nominentide seast võitjad kategooriates. 

 

Ettevõtteid ja vabaühendusi tunnustatakse järgmistes kategooriates:

  • Auhind omistatakse ettevõttele, kelle tegevus on piirkonnale olulist mõju avaldanud:
  • Oluline ettevõte piirkonnas.
  • Arenev ettevõte (investeeringud, uued sihtturud ja/või tootmisüksused)
  • On teostanud viimaste aastate jooksul regioonile olulise projekti või arengu
  • Ühendus, kes on 2023. aastal silma paistnud kohaliku elu edendamisega, on kutsunud või viinud ellu kogukonna jaoks olulisi sündmusi või muid kogukonda elavdavaid/abistavaid projekte
  • on koostööaldis teiste ühenduste, ettevõtjate ja omavalitsusega
  • Arenev ettevõte või organisatsioon, sh ka vabaühendus
  • ühendus, kes panustab kogukonna arengusse ja on toetusraha tulemuslikult rakendanud
  • Arenev väikeettevõte
  • Silmapaistva äriideega
  • Arenev ettevõte
  • Mitmekesistab maakonna turismiettevõtlust
  • Edukalt startinud ettevõte
  • Maakonnas tegutsenud alla kolme aasta
  • Uudse äriideega (soovitavalt)
  • Noorte poolt sooritatud tegevus, mis aitab kujundada maakonna ettevõtlikku vaimu
  • Keskkonnamuutustega kiiresti kohanedes arenev ettevõte või organisatsioon
  • oma ärimudelit edukalt uuendanud
  • võtnud kasutusele uudse tehnoloogia või rakendanud oma tegevuses lahendusi, mille tulemusena tõhusam ressursside kasutus ja negatiivne keskkonnamõju vähendamine
  • Initsiatiivne isik, kes on oma tegevusega 2023. aastal silma paistnud ning kaasa aidanud oma piirkonna, maakonna või valdkonna positiivsele arengule
  • Ühendus, kes on kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) toetusraha kogukonna hüvanguks tulemuslikult rakendanud 2023. aastal
03

Komisjonil on õigus teostada kandidaatide vastavuskontrolli ning võtta esitatud kandidaatidega või esitajaga kontakti täiendavate andmete hankimiseks.

Komisjonil on õigus välja anda täiendavaid eripreemiaid või jätta kandidaatide ebapiisavuse või mittekvalifitseerumise korral mõnes kategoorias auhind välja andmata.

 

NB! Kui komisjoniliige on kandidaat või lähedalt seotud kandidaadiga, siis taandab ta end selle kategooria hindamisel;

04

parimate väljakuulutamine toimub 30. novembril 2023 Ida-Virumaa Ettevõte ja vabaühenduse tunnustusüritusel.

 

 

 

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

Täpsem teave:

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi)

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Täpsem teave:

Jefim Aljoškin

Ettevõtluskonsultant (Jõhvi)

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

PARTNERID ja TOETAJAD:

KANDIDAATIDE ESITAMINE

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

SEB kasvuprogramm – tasuta kiirendi ambitsioonikatele ettevõtetel!

SEB kasvuprogramm on kiirendi ambitsioonikatele ettevõtetele. Selle aasta kasvuprogrammi partneriks on Rethink. Programm on täiesti uues kuues ja unikaalse koosloome kontseptsiooniga. See on välja töötatud, et nihutada ettevõtte piire ja luua lahendusi, mis päriselt vastavad kasutajate vajadustele.

Rethinki asutaja ja strateegiline disainer Jana Kukk ja Digitalist Finland tegevjuht Jussi Hermunen personaalsel mentordamisel saad programmis välja töötada enda ettevõtte jaoks vajaliku tulemuse.

Miks osaleda? 🌟
Leiad enda ettevõttele uusi ambitsioonikaid väljakutseid
Saad ärgitada enda ettevõtet innovatsioonile laiemalt mõtlema
Loob sulle võimaluse luua midagi unikaalset
Saad kinnituse enda ettevõtte plaanidele, kas siht on paigas
Jõuad sulle sobiva eesmärgini – ekspordiplaanist prototüübini

Kellele sobib? 🚀
Kõigile ettevõtetele, kellel on ambitsioon ja soov kasvada
Ettevõte on tegutsenud üle kahe aasta

Kasvuprogrammi tingimused:
Ainult 15 ettevõtet valitakse osalema
Osalustasu on 0 eurot (ettevõttele osalemine on tasuta.)
Osalemine 4 töötoas + pitching day
2023. aasta programm on rahvusvaheline ja ingliskeelne

SEB kasvuprogrammi ajakava:
25. august 1. töötuba – innovatsioon ühisloomega
8. september – 2. töötuba – kasutajakeskne tootearendus
22. september – 3. töötuba – lahenduste ideestamine
6. oktoober – 4. töötuba – turu eksperimendid
TBC – Pitch day – lahenduse esitlemine züriile

Mis ressurssidega peab ettevõte arvestama?
Ettevõttest on soovitatav esindama saata vähemalt 2-3 tiimiliiget. Ühe esindajaga võib töömaht osutuda liiga suureks ning kasulik on kellegagi vahepeal arutada.

Palun registreeri ennast hiljemalt 31.07 SIIN.
Programmi kohta rohkem infot SIIN.

 

Lisainfo:

Sander Välk, sander.valk@seb.ee või +372 5363 1483

Õiglase ülemineku fondist on toetust saanud vaid kaks ettevõtet

Toimetaja: Merili Nael / Allikas: “Aktuaalne kaamera”

Eestis on õiglase ülemineku fondist toetust saanud vaid kaks ettevõtet. Ida-Virumaa omavalitsuste ja ettevõtjate esindajate peaministrile saadetud kirjas ollakse mures, et toetussummad jäävad tähtajaks suures osas kasutamata.

Õiglase ülemineku fondi investeeringute meetme vastu huvi tundnud paarisajast ettevõttest on positiivse otsuse saanud kaks. Ligi 19 miljonit eurot sai Narva magnetitehas, kus eelmisel nädalal oli ehituse alguse pidu. Pea kolm miljonit eurot on eraldatud ettevõttele, mille nime lubas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avalikustada lähiajal. Lisaks on kuus ettevõtet teinud taotluse kogusummas 35 miljonile eurole.

“See meede on keeruline, sest toetuse minimaalne summa on pool miljonit eurot. NEO sai näiteks 19 miljonit ja see on päris suur raha. Selle saamiseks peabki tegema palju eeltööd. See pole lihtne, aga see on seda väärt,” rääkis Ida-Viru õiglase ülemineku protsessi riigipoolne koordinaator Ivan Sergejev.

Ida-Virumaalt peaministrile läkitatud kirjas avaldati kartust, et kui riik avalduste menetlemise tempot ei kiirenda, siis protsessi esimeseks, 2026. aastal lõppevaks toetusfaasiks ette nähtud 245 miljonist jääb allakirjutajate arvestuse kohaselt kasutamata 100 miljonit eurot.

“Meie eesmärk on see, et kasutataks seda väikest ajaraami selleks, et kõikidest meetmetest oleks raha taotletud ja raha kasutatud,” ütles Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Eve East.

Sergejevi sõnul saab raha loodetavasti kasutatud, sest taotlused lähevad lihtsamaks, kuna avanevad uued meetmed.

“Seal on tingimused palju lihtsamad ja saab investeerida palju lihtsamatesse asjadesse ning toetusmäärad on kõrgemad, toetussummad väiksemad ja arusaadavamad. Alates 30 000 eurost, mis on juba täitsa arusaadav summa ühe väikeettevõtte jaoks. 30 000 – no oskan isegi ette kujutada, mida kõike saab sellega teha,” rääkis Sergejev.

Murekirjale alla kirjutanud Ida-Virumaa Investeeringute Agentuuri (IVIA) juhi Teet Kuusmiku sõnul oleks vaja erinevaid toetusmeetmeid rakendada võimalikult paindlikult.

“On äärmiselt oluline, et õiglase ülemineku fondi meetmed saaks väga kiiresti avatud, et neid saaks hakata rakendama ja vajadusel vaadata, kus on rahalisi vahendeid rohkem vaja ja kust vajadusel rahalisi vahendeid ümber tõsta. Ja muuta taotlemise võimalusi paindlikumaks lähtuvalt nendest ettevõtetest, kes investeeringuid planeerivad,” rääkis Kuusmik, kelle sõnul on IVIA klientides õiglase ülemineku fondi vastu reaalselt huvi tundnud kümmekond.

Rohepöörde edukamaks elluviimiseks mõeldud Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi eelarve on 17,5 miljardit eurot. Eestisse jagub sellest 354 miljonit eurot.

Foto: Rene Kundla/ERR

Lisainfo: Õiglane Üleminek

26.04.2023 TÜ Narva kolledžis. Uuringu „Rohepööre kogukondades. Ida-Virumaa“ tulemused

Head Ida-Virumaa arengu huvilised!

 

26. aprillil kell 12 esitleb Tartu Ülikooli Narva kolledž äsja valminud uuringu „Rohepööre kogukondades. Ida-Virumaa“ tulemusi.

Uuringu käigus selgusid Ida-Virumaa elanike arusaamad ja hoiakud rohepöörde küsimustes kogukondade vaatevinklist, samuti meetmed ja soovitused, mis võiksid parandada elanike ja eestvedajate teadlikkust rohepöördest.

Uuringus osalejate arvamustest ja hoiakutest annab ülevaate Tartu Ülikooli Narva kolledži majandusteaduse lektor Jelena Rootamm-Valter ja rohepöörde valdkonna bibliograafiat tutvustab kolledži raamatukogu juhataja Urve Aja.

Üritust saab jälgida kohapeal ja ka veebis. Veebis osalejatele saadetakse info esitluse jälgimiseks enne üritust.

 

Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 24. aprillil.  Registreeru osalemiseks siin

https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx?id=F2M1bQQNvEq2toyXc4hbsNllx-9z5XJHnbDe4bZ65ERUMlBXQjVBVk1KSDVUMkJJMUZRREpaTEVBSS4u

Tere tulemast!

 

Täname kõiki Ida-Virumaa elanikke, kes oma arvamust jagasid ning aitasid kaasa uuringu õnnestumisele.

 

Täiendav nfo

Jelena Rootamm-Valter
jelena.rootamm-valter@ut.ee

Tel 5622 1542

“Johviwood” on õige rahapaigutus

Suur hulk inimesi on aastaid pingutanud, et Ida-Virumaale kerkiksid filmipaviljonid, ja praegu on põhjust arvata, et see ei jää vaid ilusaks unistuseks.

Miljonite eurode suunamine filmistuudio rajamiseks on Ida-Virumaale Euroopa Liidu poolt ettenähtud õiglase ülemineku fondist põhjendatud ja vajalik kulutus. See on konkreetne ja suure mõjuga asi, mis muudab Ida-Virumaad tõeliselt. Seda muidugi juhul, kui see rajatakse sellises mahus, nagu ta on kavandatud, mitte ei piirduta erinevatel põhjustel piltlikult öeldes ühe või kahe jalaga tabureti meisterdamisega, milleks lähiajaloos nii mitmedki suuremad plaanid esialgsega võrreldes hiljem kärbunud on.

On ilmselge, et varem kavandatud Ida-Virumaa arengusuunad edasi ei vii. Kuigi praegune energiakriis on andnud põlevkivile eluaastaid juurde, ei käi selle maavara kasutamine enam sellises mahus nagu veel viis-kuus aastat tagasi. Euroopa kliimapoliitika, mis on kandunud ka pankade laenupoliitikasse, ei lase sel sündida.

Läänemaailma ja Venemaa kaubavahetusega seotud logistikaplaanid võib Ida-Virumaal terroristliku idanaabri tõttu samuti aastateks maha matta. Eilne Venemaa teade sulgeda mitmeks aastaks sõidukitele Narva sild on sellele lisakinnitus.

Et mitte jääda tupikjaamaks Euroopa Liidu servas sõjaka naabri kõrval, tuleb Ida-Virumaal leida täiesti värskeid tegevussuundi ning filmitööstus on üks häid võimalusi, mis aitab uuel moel siin elu edasi viia. Sellega kaasnevad uued töökohad, mis on põnevad kohalikele noortele ja võivad tuua juurde uusi elanikke ka kaugemalt. Tegu on majandusharuga, mis toob sisse raha ja tuntust ning mitmekesistab kohalikku elu. Just seda ongi Ida-Virumaale vaja. Tulevane “Johwiwood” on õige rahapaigutus, mis teenib targalt tegutsedes tagasi mitmel moel korraga.

Valitsusliidu poliitikud: riik peab rohkem panustama Ida-Virumaa kultuurielusse!

Põhjarannik
15. september 2022, 11:30

Riigikogu liige Heidy Purga, kultuuriminister Piret Hartman ja riigihalduse minister Riina Solman osalesid eelmisel nädalal festivalil Station Narva raames toimunud mitmetel aruteludel, kus oli teemaks Ida-Virumaa tulevik.Foto: Patrik Tamm / Station Narva
Eelmisel nädalal festivalil Station Narva osalenud praeguse valitsusliidu liikmed olid ühisel meelel, et riigil tuleb senisest enam panustada Ida-Virumaa kultuuriellu ning vaja on tegusid mitte lõputuid jutte sel teemal.

Sotsiaaldemorkaadist kultuuriminister Piret Hartman ütles, et Eesti riigi julgeoleku garandiks on siin elavate inimeste ühtsustunne. Ühtsustunde loomisel on oluline roll kultuuril, mis toob inimesed kokku ja loob ühise info- ja väärtusruumi. Kultuurisündmused, nagu Station Narva on positiivseteks majakateks ning uuteks ühisteks sümboliteks sidusama ühiskonna poole liikumisel.

“Täna on Ida-Virumaal viljeletav kultuur alarahastatud, et saavutada piisav ja oodatav mõju. Peame riigina mõistma, et kultuur ei ole kulu, vaid ennekõike investeering nii inimeste kui ka riigi heaolu parendamisse,” sõnas ta.

Reformierakondlased riigikogu liige Heidy Purga märkis, et Narvas on peidus tohutu kultuurisuunaline potentsiaal, mis vajab kohest ja kiiret tegutsemist, mitte enam pikka juttu leheveergudel. “Just kultuuri investeerimine on sealse piirkonna üheks võtmeks, mis lahendaks ära paljud probleemkohad alates ühisest infoväljast, uutest harjumuste tekkest, koosolemise ja ühtsuse tundest, paremast elujärjest, uutest võimalusest, noorte töökohtadest ja unikaalsusest, mida on tarvis hoida,” leidis ta.

Purga sõnul nägi ta, kuidas Narva on juba kultuurikorraldusega väga head algust teinud, alates Station Narvast, tulevasest Kultuurikvartalist Kreenholmis, Objektist, Narva Vaba Lavast, Narva Kunstiresidentuurist, Ida-Viru Loomeklastrist, Narva Ooperipäevadest. “Aga nad vaevlevad igapäevaselt enesetõestamise piiril, kas järgmisteks ettevõtmisteks jätkub piisavalt ressurssi. Aitame neid!,” ütles Heidy Purga lisades, et inimesi, kes südamega Ida-Virumaal kultuurielu korraldavad, ei tohi jätta üksi, see tööhulk on olnud metsik ja nad vajavad toetust alates meie kõigi pärast.

Riigihaldusminister ja erakonna Isamaa aseesimees Riina Solman sõnas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Eesti Vabariigi Valitsus soovib Narvale pakkuda ei midagi enamat ega vähemat kui sedasama eestimeelset, vabadusi austavat õigusriiki nagu igal pool Eestis. Sellest algab kõik ja see on see, mis aitab meil luua paremat ja jõukamat Eestit. Ka Narvas, sest ainult inimeste endi vabast ja loomingulisest tahtmisest ja tööst sünnivad erinevad ettevõtmised, luuakse ettevõtteid ning seeläbi kasvavad jõukus ja heaolu,” ütles ta.

Minister usub, et siirad inimlikud kontaktid ja side inimeste vahel, on just see, millel maailm tegelikult püsib ja areneb. “Uuenduslikud üritused ja laia publikut haaravad sündmused sündida vaid tänu tublide, loominguliste, missioonitundega inimeste suurepärasele koostööle. Ma olen sada protsenti nõus, et üheskoos tegutsedes on 1+1 palju rohkem kui kaks, sest inimesed täiendavad teineteist,” sõnas ta

Riina Solman lisas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Ühtsele kultuuriruumile aitavad kindlasti kaasa sellised võimsad projektid nagu linnafestival Station Narva, kaasates ühte muusika- ja aruteluruumi erineva sotsiaalse ja kultuuritaustaga inimesi. “Mul on väga hea meel, et festival tutvustab Narvat ja toob linna noori ja andekaid inimesi Eestist ja maailmast, kes saavad oma silmaga näha, kuidas siin elatakse ja kes siin elavad ja tegutsevad,” ütles riigihalduse minister, kes jagas festivalil ka tänukirju Ida-Virumaa kultuurielu edendajatele.