ÕÜF aasta kokkuvõte: 231 rahastatud projekti, üle 1000 tulevase töökoha
Fondi 340 miljonist eurost on projektidele välja makstud 280 miljonit ja summa on suurenemas, kuna osasid algatusi veel menetletakse. „Näeme, et ettevõtlusmeetmete tingimuste leevendamine kandis vilja – taotluste arv tegi käesoleval aastal võimsa hüppe. Soov Ida-Virumaale investeerida on suur ja on vaid rõõm, et piirkond saab tugeva arengutõuke,“ märkis õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev.
Tema sõnul teeb eriti rõõmu see, et lõppeval aastal on rahastatud projektid hakanud lõpuks saama käegakatsutavaks reaalsuseks. „Headeks näideteks on NEO magnetitehas, hoo sisse saanud teadusprojektid ning Narva tööstusinkubaatori ehitusplats,“ nimetas Sergejev.
Reaalajas uuenevat infot projektide kohta saab jälgida fondi kodulehel idavirufond.ee avaneb uues vahekaardis. Lehelt on võimalik alla laadida ka Ida-Viru tulevikukaart avaneb uues vahekaardis (autor Piret Räni), kus on kujutatud mõned tähelepanuväärsemad fondi abil rajatavad objektid.
Rahastuse toel saab Ida-Virumaa aastatel 2025-2027 juurde üle tuhande kaasaegse töökoha. Sergejevi sõnul näitavad prognoosid, et põlevkivist elektritootmise lõppemise järel võib 2035. aastal sektorist kaduda 400-600 töökohta, ent toetatud projektide käivitudes peaks arvestuslikult uusi asemele tekkima ligi 1300. „See tähendab, et uued töökohad tekivad turule enne ja suuremas mahus, kui vanad koondatakse,“ rääkis ta.
Töökohtadest 80% luuakse oskustöölistele ja spetsialistidele ehk võrdväärselt praegu põlevkivisektoris nõutavale kompetentsile.
Perspektiivne piirkond
Kui eelnevatel aastatel ärevamaks muutunud väliskeskkond, Venemaa agressioon ning Ida-Virumaa asukoht riigipiiril pani potentsiaalseid investoreid piirkonda pigem pelgama, on õiglase ülemineku areng suutnud usaldust ja huvi mõnevõrra taastada.
„Ülemineku toetused on saanud maakonnale vajalikuks hooandjaks, tõugates investeerimisotsuseid jõuliselt tagant,“ rääkis Ida-Viru Investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik. „See piirkond on eriline. Investorite silmis annab siin atraktiivsust juurde väljaarendatud tööstuslik infrastruktuur, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, aga ka kohaliku elanikkonna soosiv suhtumine tööstuse arengule. Kui mujal Eestis kogutakse suurprojektide vastaseid allkirju, siis idavirulased on uutele tööstustele lahkelt avatud,“ selgitas Kuusmik.
Ida-Viru arengud Euroopa kiireimate seas
Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega.
Nii toetatakse roheüleminekul 96 piirkonda üle kogu Euroopa. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa ja siin on toetuste rakendamisel liigutud kiiresti. „82% toetusotsustega on Eesti rakendamise tõhususelt Euroopa Liidus neljandal kohal,“ rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhataja asetäitja Ave Schank-Lukas. „Meist eespool on vaid Luksemburg, Malta ja Holland. Lisaks kiirele rakendamisele saab Eestit teistele riikidele eeskujuks tuua ka meetmete paindlikkuse ning tõhusa koostöö ja huvigruppide kaasamise poolest erinevates etappides,“ märkis ta.
Et riikidel oleks võimalik säästavamale majandusmudelile konkurentsivõimeliselt üle minna, soovitakse õiglase ülemineku toetamisega jätkata ka edaspidi. Vajadus sarnastele toetusmeetmete järgi on ettevõtete seas jätkuvalt suur, mida näitas ka õiglase ülemineku fondi rahastuse kiire rakendumine.
Järgmisel aastal hakkavad liikmesriigid arutama ettepanekuid uueks, 2028. aastal algavaks eelarveperioodiks. Mil viisil uued kohanemist ja arengut toetavad võimalused ettevõttetele avanevad, peaks selguma lähima kolme aasta jooksul.
