Ida-Viru Ettevõtluskeskus

piirkondlik arengumootor

Silt: ivia

KÜSK kutsub 19. märtsil osalema kogukonnafondi taotlusvooru infotunnis

Kodanikuühiskonna Sihtkapital kutsub huvilisi osalema kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvooru infotunnis, mis toimub neljapäeval, 19. märtsil algusega kell 15.00 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Infotunnis tutvustab kogukonnafondi taotlusvooru tingimusi ja määrust kogukonnafondi toetusprogrammi koordinaator Eva Seera. Lisaks osaleb infotunnis Päästeameti esindaja, kes räägib kogukondade rollist kriisideks valmistumisel.

Infotund on mõeldud kõigile kogukondadele, vabaühendustele ja korteriühistutele, kes kaaluvad taotluse esitamist või soovivad enne taotlemist paremini mõista toetuse eesmärke ja tingimusi. Infotunnis on osalejatel võimalik esitada küsimusi.

Loe ka uudist määruse pidulikust allkirjastamisest: Kogukonnad saavad kuni 50 000 € toetust kriisivalmiduse suurendamiseks.

Liitu eestikeelse inftonniga 19.03 kell 15.00

Venekeelne infotund toimub 31.03. kell 15.00 Teams keskkonnas

Kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvooru taotluste vastuvõtmine avatakse märtsikuu jooksul. Täpsemast avamise ajast teavitab KÜSK oma kodulehel. Juba praegu on võimalik tutvuda määrusega Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord (jõustumisaeg 15.03.2026).

Mis on kogukonnafond?

Kogukonnafondi eesmärk on suurendada kogukondade valmisolekut kriisiolukordadeks ning tugevdada kogukondlikku koostööd, et inimesed suudaksid ootamatutes olukordades paremini toime tulla. Toetust saavad taotleda vabaühendused, kogukonnad ja väiksemad korteriühistud, kes soovivad parandada oma kogukonna kriisivalmidust.

Toetuse abil saab näiteks rajada või arendada kogukonna varjumiskohti ja kerksuskeskusi; parandada energia- ja veevarustuse toimepidevust; soetada esmaabi- ja sidevahendeid; korraldada koolitusi ja õppusi; tugevdada kogukondlikku koostööd ning vabatahtlike kaasamist. Ühe projekti toetuse suurus võib olla kuni 50 000 eurot.

Kogukonnafondi elluviimist korraldab KÜSK koostöös Siseministeeriumi ja Päästeametiga.

Narvas toimunud Eat&Meet keskendus naiste rollile ettevõtluses ja isikliku brändi arendamisele

6.märtsil toimus Narva Raekoja  ruumides inspireeriv ettevõtjate kohtumine Eat&Meet, mis tõi kokku Ida-Virumaa ettevõtjad, et arutada ettevõtluse arengut, naiste rolli äris ning võimalusi isikliku brändi ja ettevõtte kasvatamiseks.

Õhtu algas külaliste kogunemisega ja muusikalise sissejuhatusega DJ Anželika poolt. Seejärel toimus paneeldiskussioon, kus mitmed Ida-Virumaaga seotud ettevõtjad ja spetsialistid jagasid oma kogemusi, vaateid ja inspireerivaid lugusid ettevõtlusest.

Paneeldiskussiooni modereeris telesaatejuht ja avaliku esinemise koolitaja Jelena Solomina, kellel on üle 20 aasta kogemust televisioonis. Arutelu keskendus naiste ettevõtlusele, juhtimisele, tasakaalu leidmisele töö ja isikliku elu vahel ning sellele, kuidas igaüks saab oma teekonda kujundada vastavalt oma väärtustele ja tugevustele.

Diskussioonis osalesid:

  • Anastassia Jakovleva, tehase NTT OÜ juhatuse liige ja loovruumi ESTUDIO 11 asutaja. Tal on üle 20 aasta kogemust rahvusvahelise turunduse valdkonnas ning ta rääkis sellest, kuidas ettevõtluses on võimalik ühendada professionaalne kogemus ja loovus.
  • Olga Zaitseva, HR-partner ettevõttes Neo Performance Materials, kes jagas kogemusi suurte organisatsioonide juhtimisest, meeskondade arendamisest ning organisatsioonikultuuri rollist ettevõtte arengus.
  • Jekaterina Smirnova, Narvas tegutseva Oven Cafe omanik, kes rääkis oma ettevõtte loomisest ja sellest, kuidas lihtsad, hingega valmistatud toidud ja soe õhkkond aitavad luua püsivat kliendisuhet.
  • Julia Volkova, keskuse Honey Wolf ja „Naiste Templi“ asutaja, kes jagas oma teekonda ettevõtluses ning rääkis terviklikust lähenemisest tervisele ja enesearengule.
  • Diana Luptova, keeleõppe- ja tõlkekeskuse Algus OÜ asutaja, kes kõneles keeleõppe rollist tänapäeva ühiskonnas, ettevõtluse arengust Ida-Virumaal ning noorte toetamisest nende esimestel sammudel tööelus.

Pärast paneeldiskussiooni toimus Jelena Solomina praktiline meistriklass teemal „Enesepresentatsioon naistele ja nende ettevõtetele“, kus osalejad said kasulikke nõuandeid selle kohta, kuidas rääkida oma ettevõttest selgelt, enesekindlalt ja mõjusalt.

Õhtu lõppes vaba suhtluse, uute kontaktide loomise ning kogemuste vahetamisega.

Korraldajad tänavad kõiki osalejaid, esinejaid ja partnereid inspireeriva õhtu eest ning avaldavad erilist tänu Narva Linnavalitsusele ja Narva Raekojale võimaluse eest korraldada üritus selles ajaloolises hoones.

Eat&Meet näitas taas, kui oluline on ettevõtjate omavaheline suhtlus, kogemuste jagamine ja kogukonna tugevdamine Ida-Virumaal.

Üritust korraldasid Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja Europe Direct Narva Teabekeskus koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Ürituse läbiviimist rahastab Euroopa Liit programmi „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetus“ raames, meede MAK 2 – väikese ja keskmise suurusega ettevõtete oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (sekkumine 21.1.4.11).

GALERII (fotode autor Tatjana Zamorskaja)

President Alar Karis tutvus IDA Hubi filmiinnovatsiooni keskusega, mille ambitsiooniks on kujundada Ida-Virumaast tuleviku filmitootmise tõmbekeskus 

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol
Pressiteade 11.03.2026 

 

 

Vabariigi president Alar Karis viibib sel nädalal töövisiidil Ida-Virumaal, külastades Narvat ja Jõhvit ning kohtudes piirkonna ettevõtlus- ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Visiidi ühe osana tutvustati talle Jõhvis ka filmiinnovatsiooni keskuse arendust ja IDA Hubi vaadet sellele, kuidas kujundada Ida-Virumaast filmitööstuse ja -innovatsiooni tõmbekeskus. 

Unikaalse kontseptsiooniga filmiinnovatsiooni keskust IDA Hub rajatakse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) ja Tehnopoli ühendjõududega, et mitmekesistada piirkonna majandusmudelit, kasvatada ettevõtlusaktiivsust ning tuua Ida-Virumaale uusi talente, koostööprojekte ja investeeringuid. Eesmärk on kasvatada Ida-Virumaa atraktiivsust paigana, kus kohtuvad loovus, tootmine, uued tehnoloogiad ja rahvusvaheline koostöö. 

IVIA ehitab filmistuudiod ja loob infrastruktuuri, meelitades Ida-Virumaale nii Eesti kui ka rahvusvahelisi produktsioone. IVEK viib ellu filmitööstuse inkubatsiooni, tagamaks regiooni jõudnud produktsioonidele kohalikud taustajõud, ja Tehnopol nügib valdkonna innovatsiooni, kiirendades tehnoloogiapõhiseid iduettevõtteid, kes saavad ühel hetkel lahendusi kohapeal valideerida. Kohale tulnud tootmised ei saa mitte ainult kaasaegse kompleksi, mitmekesise ja kergesti ligipääsetavad lokatsioonid ning koostööle orienteeritud kohaliku tööjõu, vaid ka kõige uuemad tehnoloogilised lahendused valideerimiseks.  

Ida-Virumaa tugevuseks on ka regionaalne filmifond, mille 40-protsendilisele tagasimaksele lisandub riiklik 40-protsendiline tagasimakse. See on üks oluline põhjus, miks piirkond on filmivaldkonna jaoks järjest atraktiivsem ning miks meil on reaalne võimalus kujundada Ida-Virumaast üks silmapaistvamaid filmiregioone. 

Visiidi käigus anti presidendile ülevaade nii juba käimasolevatest tegevustest kui ka pikemast vaatest, mille kohaselt võiks Ida-Virumaast kujuneda regiooni oluline filmitööstuse ja audiovisuaalse innovatsiooni keskus.  

Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik sõnas, et Jõhvi filmilinnak on kõige kaasaegsem valdkonna infrastruktuuriobjekt Baltikumis ja Põhjamaades. „Kogu investeeringute maht kompleksi rajamisse on 16 miljonit eurot ja hooned valmivad augustis 2026. Tänaseks on käimas läbirääkimised mitme filmiprojektiga, mis on huvitatud stuudioruumide kasutamisest veel sellel aastal. Projekti finantseeritakse Õiglase Üleminaku Fondi vahenditest,” ütles Kuusmik. 

„Filmiinnovatsiooni keskuse käivitamine võimaldab filmitööstuses leida rakendust piirkonna väikeettevõtjatele väga erinevate teenuste pakkumisel. Produktsioonid toovad regiooni uusi võimalusi piirkonna noortele ja teistele filmihuvilistele, parandavad kinnisvaraturu atraktiivsust ja kujundavad positiivset regiooni kuvandit,” lisas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen.  

Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht Olga Kurdovskaja nentis, et Eesti tugevus startup-riigina annab meile hea lähtekoha, et tõusta ka filmiinnovatsiooni eestvedajaks. „Kui suudame tuua filmi- ja multimeediatootmisse rohkem nutikaid lahendusi, saame optimeerida ajakulu, töövooge ja ressursside kasutust ning anda seeläbi loovusele rohkem ruumi. Just selliste lahenduste katsetamiseks ja arendamiseks on Ida-Virumaal väga hea potentsiaal,“ lausus Kurdovskaja. 

_ _ _ 

Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) on Ida-Viru maakondlik arenduskeskus, mis nõustab ettevõtteid, avalikku sektorit ja kolmanda sektori organisatsioone. Lisaks koordineerib maakonna turismiklastrit, haridusklastrit ja loomeklastrit. www.ivek.ee 

Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) on avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus (rakendusüksus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas. www.ivia.ee 

Baltikumi ühe suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata luua maailmamuutvaid tehnoloogiaettevõtteid ning toetada nende kasvu Eestis ja laienemist välisturgudele. Tehnopoli asutajad on Eesti riik, Tallinna linn ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). www.tehnopol.ee  

 

Meediakontakt:
Kerti Kulper
Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kommunikatsiooni projektijuht
kerti.kulper@tehnopol.ee
529 4547 

Õiglase ülemineku fondist on toetust saanud vaid kaks ettevõtet

Toimetaja: Merili Nael / Allikas: “Aktuaalne kaamera”

Eestis on õiglase ülemineku fondist toetust saanud vaid kaks ettevõtet. Ida-Virumaa omavalitsuste ja ettevõtjate esindajate peaministrile saadetud kirjas ollakse mures, et toetussummad jäävad tähtajaks suures osas kasutamata.

Õiglase ülemineku fondi investeeringute meetme vastu huvi tundnud paarisajast ettevõttest on positiivse otsuse saanud kaks. Ligi 19 miljonit eurot sai Narva magnetitehas, kus eelmisel nädalal oli ehituse alguse pidu. Pea kolm miljonit eurot on eraldatud ettevõttele, mille nime lubas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avalikustada lähiajal. Lisaks on kuus ettevõtet teinud taotluse kogusummas 35 miljonile eurole.

“See meede on keeruline, sest toetuse minimaalne summa on pool miljonit eurot. NEO sai näiteks 19 miljonit ja see on päris suur raha. Selle saamiseks peabki tegema palju eeltööd. See pole lihtne, aga see on seda väärt,” rääkis Ida-Viru õiglase ülemineku protsessi riigipoolne koordinaator Ivan Sergejev.

Ida-Virumaalt peaministrile läkitatud kirjas avaldati kartust, et kui riik avalduste menetlemise tempot ei kiirenda, siis protsessi esimeseks, 2026. aastal lõppevaks toetusfaasiks ette nähtud 245 miljonist jääb allakirjutajate arvestuse kohaselt kasutamata 100 miljonit eurot.

“Meie eesmärk on see, et kasutataks seda väikest ajaraami selleks, et kõikidest meetmetest oleks raha taotletud ja raha kasutatud,” ütles Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Eve East.

Sergejevi sõnul saab raha loodetavasti kasutatud, sest taotlused lähevad lihtsamaks, kuna avanevad uued meetmed.

“Seal on tingimused palju lihtsamad ja saab investeerida palju lihtsamatesse asjadesse ning toetusmäärad on kõrgemad, toetussummad väiksemad ja arusaadavamad. Alates 30 000 eurost, mis on juba täitsa arusaadav summa ühe väikeettevõtte jaoks. 30 000 – no oskan isegi ette kujutada, mida kõike saab sellega teha,” rääkis Sergejev.

Murekirjale alla kirjutanud Ida-Virumaa Investeeringute Agentuuri (IVIA) juhi Teet Kuusmiku sõnul oleks vaja erinevaid toetusmeetmeid rakendada võimalikult paindlikult.

“On äärmiselt oluline, et õiglase ülemineku fondi meetmed saaks väga kiiresti avatud, et neid saaks hakata rakendama ja vajadusel vaadata, kus on rahalisi vahendeid rohkem vaja ja kust vajadusel rahalisi vahendeid ümber tõsta. Ja muuta taotlemise võimalusi paindlikumaks lähtuvalt nendest ettevõtetest, kes investeeringuid planeerivad,” rääkis Kuusmik, kelle sõnul on IVIA klientides õiglase ülemineku fondi vastu reaalselt huvi tundnud kümmekond.

Rohepöörde edukamaks elluviimiseks mõeldud Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi eelarve on 17,5 miljardit eurot. Eestisse jagub sellest 354 miljonit eurot.

Foto: Rene Kundla/ERR

Lisainfo: Õiglane Üleminek