Ida-Viru Ettevõtluskeskus

piirkondlik arengumootor

Kampaania “Südamega tehtud eurotegu” kutsub üles märkama ja tunnustama Euroopa Liidu toel tehtud projekte

Eesti Euroopa Liiduga liitumise otsusest möödub sel sügisel 20 aastat. Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud toetus on Eesti eluolu edendamise oluline mootor olnud kogu selle perioodi vältel. 4. septembril algab üleriigiline kampaania, mille eesmärk on välja valida parimad eurotoetust saanud projektid ning tunnustada edulugusid, kus Euroopa Liidu toetused on aidanud kaasa Eesti arengule ja heaolu kasvule ning inimeste toimetulekule. Kampaaniat korraldab Euroopa struktuuritoetuste korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)

Alates EL-iga liitumisest on Eestis struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti – Narvast Kärdlani ja Tallinnast Setomaani on väga paljude Eesti inimeste eluolu ja ümbritsev keskkond palju paremaks muutunud. Viimasest seitsmeaastasest eelarveperioodist viiakse ellu üle 14 500 projekti, millest osad veel 2023. aasta lõpuks valmimas.

Urmo Merila

„Toetatud on väga laia spektrit – muuseumidest liiklussõlmedeni ja väikeettevõtete starditoetusest kuni lasteaiakohtade loomiseni. On oluline märkida, et füüsiliste objektide kõrval on palju tuge saanud valdkonnad, mida silmaga näha ei saa, kuid mis ometi on tähendanud elukvaliteedi tõusu inimeste jaoks: näiteks uuendatud vee- või kaugküttetrassid, teadusuuringud või tänu ümberõppekoolitusele ja nõustamisele uue töökoha leidnud tuhanded inimesed,“ selgitab Urmo Merila, RTK toetuste valdkonna juht. 

Kui varasemal perioodil läks lõviosa rahast n-ö betooni ehk suurtesse infrastruktuuri investeeringutesse, siis lõppeval toetuste perioodil on panustatud enam vahendeid struktuursetesse ja mahukatesse reformidesse. Näiteks võib tuua koolivõrgu (kõik loodud riigigümnaasiumid) ja haiglavõrgu ümberkorraldamise (kõik loodud esmatasandi tervisekeskused), mis omavad väga olulist mõju igale Eesti perele ja mille tulemusena saavad inimesed paremat ja kättesaadavamat teenust. Struktuurifondide üks eeliseid  on see, et rahastusperiood on pikk ning nii on võimalik suuremaid ja mõjusamaid muudatusi Eesti jaoks ellu viia.

„Ellu viidud projekte tasub märgata ja tähele panna juba ainuüksi sellepärast, et igaüks neist on märk sellest, kuhu me kuulume – Euroopa Liitu – ja et meid pole jäetud üksinda, vaid oleme saanud tänu erinevatele toetusmeetmetele ellu viia kümnete tuhandete inimeste unistusi. Märgakem saavutatu mõju, Eestile ja meie inimestele toodud muutust ja tunnustagem neid, kes projekte edukalt on ellu viinud,“ lisas Merila.

Triin Tomingas

Tänavu lõpeb struktuuritoetuste 2014-2020 periood, mil Eesti sai fondide eelarvest 3,8 miljardit eurot. Sel perioodil on eurotoetuste osakaal riigieelarves jäänud 10% ümber, kattes koguinvesteeringutest umbes 17%.

„Nii mõneski valdkonnas oleme tänaseks saavutanud märksa enam, kui algselt planeerisime – kohati lausa mitmekordselt uute maanteede, raudteekilomeetrite või täiendavate lasteaiakohtade näol. Ka kaasaegseid tervisekeskusi kerkib üle Eesti 15 võrra enam 2014. aastal plaanitust,“ ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas. „Kui vaatame ajas tagasi, siis Euroopa Liidu toetused on kahtlemata meie heaolu kasvule tuntavalt kaasa aidanud, tunnustame neid, kes toetusvõimalusi edukalt kasutada on aidanud,“ lisas ta.

 

Kuidas „Südamega tehtud euroteo“ konkursil osaleda:

  1. Esita 4.-24. septembrini k.a oma lemmik eurotegu veebilehel www.eurotegu.ee avaneb uues vahekaardis. Esitajaks võib olla iga kodanik – sealhulgas toetuse saaja ise, kohalik omavalitsus, meetme eest vastutav ministeerium, rakendusüksuse projektikoordinaator jt.
  2. Konkursile esitatud projektide seast valib 5-liikmeline žürii välja 30 projekti, mis pannakse rahvahääletusele veebi eurotegu.ee. Projektide valikul hinnatakse nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale, kogukonnale.
  3. Žüriisse kuuluvad rahandusministeeriumi esindaja, Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja, ning kolm konkursi korraldaja poolt valitud avaliku elu tegelast. Žürii teeb otsused konsensuslikult.
  4. Rahvahääletuseks valitud projektid avalikustatakse veebilehel www.eurotegu.ee avaneb uues vahekaardis
  5. Rahvahääletus on avatud 16. oktoobrist–5. novembrini k.a. Rahvahääletuse ja žürii koostöös valitakse välja võitjaid.
  6. Hääletajate vahel loositakse välja:
  • 2000 euro väärtuses kinkekaart reisiks mõnda EL liikmesriiki;
  • Euroopa Komisjoni Eesti esindusega 2024. aastal reis Brüsselisse, kus saab uudistada Komisjoni ja europarlamendi tööd.

Säravamaid eurotegijaid premeeritakse novembri lõpul toimuval tänuüritusel. 

Lisainfo kampaania kohta: press@rtk.ee 

Nädala pärast stardib Jõhvis demokraatia teemaline kogukonnaring

Neljapäeval, 7. septembril kell 17.30 alustab Jõhvi Rahvaülikoolis (Ontika Koolituskeskuses) tasuta kogukonnaring “Kodanikuks olemise ABC”, ringi eestvedaja on Etti Kagarov.

Kogukonnaringis õpitakse koos teistega läbi arutelude, millised on meie kui kodanike õigused ja kohustused, kuidas otsuseid mõjutada, mis on riigi ja mis omavalitsuse vastutusala ning kuidas kogukondlikele probleemidele/väljakutsetele juhtumipõhiseid lahendusi leida.

Kogukonnaringi eestvedaja Etti sõnul vajavad inimesed toetamist, julgustamist, et leida oma või kogukonna probleemidele lahendusi. “Üksinda võib oma või kogukonna probleemi peas keerutada, kuid valjusti välja rääkides võib ise või teiste abil kergesti leida ka lahendusi,” tõdeb Etti Kagarov, kel endal pikaajaline kogemus poliitikas nii kohalikul kui ka riigitasandil. 

Kogukonnaringid toimuvad neljapäeviti kell 17.30 kuni 20.00. Õppekava maht on kokku 16 akadeemilist tundi. Osalejate soovil võib kogukonnaringi edenedes kaasata ka teisi valdkonna spetsialiste. 

Rohkem infot leiab ja registreerida saab järgmisel leheküljel: http://www.ontikakoolitus.ee/index.php?tevent=277 või võta ühendust Õie Reidmaga (ontika.kk@mail.ee +3725269174). Kogukonnaring toimub Jõhvi Kontserdimajas – Jõhvi Rahvaülikoolis (Ontika Koolituskeskuses), aadressil Pargi 40, Jõhvi. 

Kogukonnaringid toimuvad igas maakonnas Eesti Rahvaülikoolide Liidu projekti “Kodanikuks olemise ABC” raames. Projekti “Kodanikuks olemise ABC” rahastab Norra Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Projekti kohta lähemalt: www.rahvaulikoolideliit.ee/projektid/acf/

Lisainfo: 

Etti Kagarov

Kogukonnaringi eestvedaja
Jõhvi Rahvaülikool

Tel. 5303 6799
etti.kagarov@gmail.com


Krista Hallik

ERLi projekti koordinaator
Tel 526 9690

krista@ktg.edu.ee

Teate edastas:

Heleriin Jõesalu

ERLi tegevjuht

Tel 53 414 905
heleriin.joesalu@rahvaulikoolideliit.ee

Eesti esimene kogukonna arendamise inspiratsioonipäev KAI toimub 19. septembril 2023 Tartus!

KAI on esimene omanäoline kogukonna arendamisele pühendatud sündmus Eestis, kus kohtuvad 100+ kogukonna teemadel kaasamõtlejat

 

See on ühine mõtteruumi loomise koht kogukondade arendamise vajalikkusest ja võimalustest Eestis, mis annab uusi tutvuseid, värskeid ideid ja teadmisi kogukonna arendamisest.

 

Ootame osalema kõiki, kellele on kogukondade käekäik oluline – kohalike omavalitsuste töötajaid, kogukondade arendajad ja eestvedajad ning kõiki teisi huvilisi!

 

Päev on ka avastardiks Siseministeeriumi strateegilisele partnerlusele “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine aastatel 2023–2026”.

 

Mis saab toimuma?

Räägime kaasaegsest ressursipõhisest lähenemisest kogukondade arendamisel. Päeva võtmeesinejateks on:

 

🗝️Dagmar Narusson (PhD) – Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur, avatud dialoogi praktik

🗝️Cormac Russell – kogukonnaarenduse valdkonna eestkõneleja maailmas, Northwesterni Ülikooli õppejõud ning ressursipõhise kogukonna arendamise teadus-, arendus- ja koolitusasutuse Nurture Development asutaja ja juht

 

Läbi töötubade, kus tutvustame strateegilise partnerluse järgmise nelja aasta tegevusi kogukondade arendamise suunal, on ka võimalus tuua ise pildile oma kogemus kogukonna arendamisest. 👐

 

Kus ja millal?

Inspiratsioonipäev leiab aset 19. septembril Tartu Ülikooli Raamatukogus algusega kell 11.00.

 

Ajakava


Päeva modereerivad: Heleriin Jõesalu ja Eha Paas
(Siseministeeriumi strateegilise partnerluse projektijuhid, Eesti Rahvaülikoolide Liit)

 

10.30–11.00 Kogunemine ja vestlused

 

I Arusaamade ühtlustamine ja teooria ammutamine 📚

11.00–11.10 Päeva avamine

11.10–11.30 Avaettekanne “Kogukonna tähendus”, Dagmar Narusson (Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur, avatud dialoogi praktik)

11.30–12.10 Veebiettekanne “Ressursipõhine lähenemine kogukondade arendamisel – mis ja miks?” (inglise keeles, tõlge eesti keelde), Cormac Russell (kogukonna arenduse eestkõneleja, Northwesterni Ülikooli õppejõud, Nurture Development’i asutaja ja juht)

12.10–12.30 Arutelu Cormac Russelliga

 

12.30–13.30 Lõuna

 

II Erinevate lähenemisviiside tundmaõppimine 🧑‍🔬

13.30–15.00 Töötoad

Osalejatel on võimalus kogeda erinevaid kogukonna arendamisele suunatud metoodikaid, millele toetudes on üles ehitatud strateegilise partnerluse nelja aasta tegevused. Osaleda saab ühes töötoas.

Töötuba 1: Arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“ – arutelukultuuri edendamine kogukondade ja omavalitsuse vahel. Läbiviijad: Piret Jeedas (Ruumi loomine, kaasamispraktik ja andragoog) ja Kairi Tilga (Eesti koostöö Kogu juhataja)

 

Töötuba 2: Avatud dialoog – põhimõtete kogum ja dialoogilise ruumi loomise viis, mis on välja kujundatud võrgustikes kriisiolukordadega toimetamiseks. Läbiviijad: Dagmar Narusson (Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur, avatud dialoogi praktik) ja Marju Kask (Eesti Lastekirjanduse Keskus, Avatud Dialoogi praktik)

 

Töötuba 3: Kogukonna arendamise ABCD mudel (Asset Based Community Development) – jätk Cormac Russelli loengule. Läbiviijad: Merle Linno (Tartu Ülikooli Kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava programmijuht) ja Kadi Kass (Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi kogukonnatöö nooremteadur)

 

Töötuba 4: Kogukond ja kriisid – arutleme selle üle, kuidas praktikas kogukonnad saavad läbi mõelda ja valmistuda kriisideks. Läbiviijad: Eiko Tammist ja Helen Kari (OÜ Toimevõimendi, kriisikoolitajad)

 

Töötuba 5: Kogukonna ressursside avastamine – praktilised näited ressursipõhisest lähenemisest. Läbiviijad: Anna Farafonova (Narva Eesti Keele Maja juhataja) ja Helena Paist (Kiviõli I Keskkooli huvijuht)

 

15.00–15.30 Vitamiinipaus & kogemuste jagamine 

 

III Võrgustumine 🕸️

15.30–16.30 Kogukonna arendajate kogukond – ühine platvorm ja võrgustumine
16.30–16.45  Päeva kokkuvõte ja lõpusõnad

 

Registreeri sündmusele hiljemalt 11. septembril

https://forms.gle/wcRYrcYKYHyTdPQT9

 

Lisainformatsioon: Eha Paas (517 0214, ehapaas@gmail.com) ja Heleriin Jõesalu (5341 4905, heleriin.joesalu@rahvaulikoolideliit.ee )

 

Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev toimub Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.