Ida-Viru Ettevõtluskeskus

piirkondlik arengumootor

Ettevõtluskonto kasutamine muutus senisest soodsamaks

Alates 2025. aasta jaanuarist kehtib 20% suurune maksumäär ka kõikide nende tulude suhtes, mis ületavad 25 000 eurot ja jäävad alla 40 000 euro kalendriaastas. Varem kehtis nendele tuludele 40% suurune maksumäär.

Pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksumäär suureneb vaid tema kogumispensioni makse määra võrra. „Neile, kes on valinud kogumispensioni makse määraks 2%, 4% või 6%, kehtib edaspidi ettevõtlustulu maksumäär vastavalt 22%, 24% või 26%. Neile ettevõtluskonto kasutajatele, kes pole II sambaga liitunud, kehtib ettevõtlustulu maksumäär 20%,“ selgitas MTA tulumaksu osakonna teenusejuht Riina Randver-Sõer.

Kui ettevõtluskontole laekunud tulu on inimese ainuke sissetulek, siis ravikindlustuse saamiseks peab tema ettevõtluskontole laekuma 2255 eurot ühes kalendrikuus.

Ettevõtluskonto avaliku päringu kaudu oli seni võimalik kontrollida, kas inimesel on ettevõtluskonto või mitte. Nüüd saab päringu kaudu kontrollida sedagi, kas konkreetne ettevõtluskonto kuulub konkreetsele isikule või mitte.

Ettevõtluskonto on eraisikule mõeldud bürokraatiavaba ja soodne võimalus ettevõtjana tegutsemiseks. Seejuures ei pea muretsema raamatupidamisaruannete, igakuiste maksudeklaratsioonide ja maksude tasumise pärast. See kõik käib ettevõtluskonto kannete põhjal automaatselt.

„Ettevõtluskonto on mõeldud ennekõike inimestele, kes osutavad teistele eraisikutele teenuseid, millega ei kaasne otseseid kulusid. Samuti on see hea lisatulu teenimise võimalus neile, kes müüvad inimestele või ettevõtetele teenuseid ja kaupu, mis on enda valmistatud või väikese materjali- või soetamise kuluga,“ sõnas MTA teenusejuht Riina Randver-Sõer.

Näiteks sobib ettevõtluskonto lapsehoidjale, lemmikloomahoidjale, koduabilisele, aiahooldajale ning nendele remondi- või ehitustööde pakkujatele, kel ei kaasne otseseid kulusid või mille tööde kulud kannab teenuse tellija. Samuti sobib see hästi käsitöö ja kunsti tegijaile, omakasvatatud või omavalmistatud toidu, istikute, taimede või muu säärase müüjatele. Rohkem võimalusi ja näiteid, kuidas ettevõtluskonto töötab, saab lugeda MTA kodulehelt.

Uus aasta tõi hulga muudatusi maksudes ja toetustes

Foto: Karin Koppel

 

Alanud aasta tõi meile mitmeid muudatusi maksudes ja toetustes. “Aktuaalne kaamera” vaatas olulisemad muudatused üle.

Käibemaks kerkis 20 protsendilt 22 protsendile. Ekspertide hinnangul tõstab see üldist hinnataset umbes poolteist protsenti.

Samuti tõusid alkoholi- ja tubakaaktsiis ning 1. maist kerkib ka kütuseaktsiis.

Tõusis ka maamaks, sest maa korraline hindamine pani maadele uue hinnasildi. Samas pääsevad maamaksust need inimesed, kelle kortermajas on äripind.

Suuremate perede lastetoetused vähenevad. Vähemalt kolme lapsega pere hakkab saama senise 650 euro asemel 450 eurot kuus. Seitsme ja enama lapsega pere 850 euro asemel 650 eurot kuus.

Ära kaob tasuta maakondlik bussisõit. Nendel liinidel, kus seni sai täiesti tasuta sõita, tuleb nüüd osta 1,5 eurot maksev üksikpilet või 25-eurone kuupilet. Kuni 20-aastased ja vähemalt 63-aastased inimesed saavad endiselt tasuta sõita.

Samas, alanud aastast kerkib keskmine pension 700 eurolt 776 euroni kuus. Ning alampalk kerkis 725 eurolt 820 euroni.

“2024. aasta alampalga tõus on üsna suur ja jõuline. Kui me prognoosime selle aasta keskmiseks palgatõusuks umbes kuus-seitse protsenti, siis alampalga tõus on 13 protsenti,” ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

“See tõesti ei puuduta mitte ainult alampalga teenijaid, vaid ka alampalga lähedase palga teenijaid. Ja varasemad uuringud on näidanud, et see mõjutab palgataset kuni keskmise palgani välja,” lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: “Aktuaalne kaamera”