Toetusvõimalused
Küsi tasuta abi toetusmeetmete kohta:
Küsi abi julgesti!
Nadežda Morozova
Vabaühenduste konsultant (Jõhvi) (puhkusel 08.07-04.08.2024)
Konsultatsiooni keel
Küsi abi julgesti!
Tatjana Zamorskaja
Vabaühenduste konsultant (Narva), Europe Direct Narva juhataja
Konsultatsiooni keel
AVATUD TOETUSMEETMED
Eesti Kultuurkapitali III taotlusvoor 2024
AVATUD kuni 20.08.2024
Kultuurkapitali ülesanne on toetada
- kaunite kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi edendamise, tutvustamise ja populariseerimise projekte loomingulisi ühendusi
- kultuuri- ja spordialaseid teadusuuringuid
- kunsti- ja sporditegelaste mälestuste jäädvustamist
- kultuuri- või spordialal andekaid ja arenguvõimelisi isikuid ning võimaldada neile enesetäiendamist
silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi (elutöötoetused) või nende surma puhul nende perekondi - riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist
Kuni 20.09.2024
Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm tugevdab kunsti- ja kultuurialast koostööd Põhjamaades ja Balti riikides. Programmi eesmärk on soodustada teadmiste ja kontaktide vahetust ning suurendada huvi Põhja- ja Baltimaade kunsti ja kultuuri vastu. Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogramm hõlmab kolme liiki toetust: reisitoetus, koostöövõrkude toetus ja loomeresidentuuride toetus.
Kuni 15.10.2024
Taotlusvooru eesmärk on:
- kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamine;
- kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja kohalikke olusid ning võimalusi arvestades nende lahendamine
Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi eesmärgi saavutamiseks toetatakse järgmisi tegevusi:
- esmalt kogukonnasiseste, kogukondade vaheliste ning kohaliku omavalitsuse ja kogukondade vaheliste laiapindsete ja kaasavate arutelude korraldamine elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks ning arendusvajaduste kokku leppimiseks, sh koostöös kogukonnaga kriisiplaani koostamiseks või uuendamiseks
- eelmises punktis nimetatud tegevuse tõendatud täitmise järgselt elanikkonnakaitse arendusvajaduste lahendamiseks tegevuste elluviimine, teenuste tellimine (näiteks generaatori ühendusvalmiduse loomine, koolituste või nõustamise tellimine ekspertidelt jne) ja/või inventari soetamine, kui need on põhjendatud projekti eesmärgi saavutamiseks.
Eesti Kultuurkapitali IV taotlusvoor 2024
AVATUD kuni 20.11.2024
Kultuurkapitali ülesanne on toetada
- kaunite kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi edendamise, tutvustamise ja populariseerimise projekte loomingulisi ühendusi
- kultuuri- ja spordialaseid teadusuuringuid
- kunsti- ja sporditegelaste mälestuste jäädvustamist
- kultuuri- või spordialal andekaid ja arenguvõimelisi isikuid ning võimaldada neile enesetäiendamist
silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi (elutöötoetused) või nende surma puhul nende perekondi - riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist
AVATUD aasta jooksul
KELLELE?
- ametnikud, vabaühenduste esindajad Eestist (grupid)
- Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) allasutuste ja koostööorganisatsioonide esindajad
MIKS?
- Eesti ametiasutuste ja MTÜde ning PMN allasutuste ja koostööorganisatsioonide vahelise koostöö tekitamiseks ja tugevdamiseks
MILLEKS?
- külastused
- koostöövõrkude kohtumised
- konverentsidel osalemine (ainult konverentsid, mille korraldaja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu allasutus või koostööorganisatsioon)
- praktika 1-2 nädalat
Taotleja võib olla:
- põhivarainvesteeringu projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused);
- arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing (VKE).
Projekti tegevustesse kaasatud partner või kasusaav organisatsioon võib olla sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik ja äriühing (VKE). Partner panustab rahaliselt projekti omafinantseeringu tagamisse, kasusaav organisatsioon osaleb tegevustes, aga rahaliselt ei panusta.
Juhul, kui arendusprojekti taotleja registrijärgne aadress ei asu Ida-Viru maakonnas, peab taotleja projekti kaasama vähemalt ühe seal maakonnas registreeritud partneri.
Toetusskeemist toetatakse:
- põhivarainvesteeringu projekte, mille tulemusena rajatakse avalikkusele suunatud füüsiline objekt;
- arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi (lühidalt arendusprojektid), mille puhul on oluline kaasata elluviidavatesse tegevustesse võimalikult palju osalejaid.
Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 3000 eurot ja maksimaalne 10 000 eurot.
Toetuse maksimaalne osakaal:
- Arendusprojektidel toetus kuni 90% + omafinantseering vähemalt 10%
- Põhivaraprojektide puhul toetus kuni 80% + omafinantseering vähemalt 20%
Projektikategooriad ei ole omavahel kombineeritavad. Kui soovitakse viia ellu nii investeeringuid kui „pehmeid“ tegevusi, saab nende toetamiseks esitada kaks erinevat taotlust.
RAHASTAJATE TUTVUSTUS
Mittetulundusühendused saavad oma tegevustele rahalist tuge küsida erinevatest toetusfondidest. Fondi valimisel ja toetuse küsimisel on kasulik eelnevalt tutvuda selle raha jagamise tingimuste ja fondi üldise eesmärgiga.
Eesti-sisesed toetusvõimalused
- Avatud Eesti Fond (AEF)
Eesmärk: toetada avatud ühiskonna kujunemist Eestis
- Eesti Kultuurkapital (KULKA)
Eesmärk: kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu
- Eesti Rahvakultuuri Keskus
Eesmärk: Rahvakultuuri Keskus tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Rahvakultuuri Keskus haldab rahvakultuurivaldkonna riiklikke toetusprogramme.
- Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF)
Eesmärk: heategevus eesti rahvuskultuuri toetamiseks rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu - Haridus- ja Noorteamet
Eesmärk: Varsemalt Sihtasutus Archimedese all tegutsenud programmid Euroopa Liidu haridus-, noorte ja spordiprogramm Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus on kolinud ja uue perioodi tegevusi teeb Haridus- ja Noorteamet - Integratsiooni Sihtasutus (INSA)
Eesmärk: seista hea selle eest, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ja osaleksid ka ise aktiivselt kodanikuühiskonnas, et Eestis elavatel rahvusrühmadel oleks võimalus säilitada oma emakeelt ja kultuuri
- Keskkonnainvesteeringute keskus – Keskkonnateadlikkuse programm
Eesmärk: hoida tervet elukeskkonda, väärtustada puhast loodust ning jätkusuutlikku arengut
- Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)
KÜSK toetab erinevate konkursside ja taotlusvoorudega vabaühenduste arengut, nende tegutsemissuutlikkuse ja ka rahvusvahelise koostöö võimekuse kasvu. Samuti on KÜSK abiks innovaatiliste kodanikuühiskonna algatuste käivitamisel ning aitab kaasa kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisele. KÜSKi sihtrühmaks on avalikes huvides tegutsevad vabaühendused ning nende tegevust soodustavad isikud ja organisatsioonid.
- Kogukondliku turvalisuse toetusvoorud
Eesmärk: Siseministeerium soovib siseturvalisuse arengukava 2015–2020 elluviimisel edendada kohalikku algatust ja koostööd turvalise elukeskkonna loomisel ja hoidmisel ning rahastab selleks toetusvoorude läbiviimist.
- Kohaliku omaalgatuse programm (KOP)
Eesmärk: kohaliku arengu ja piirkondade konkurentsivõime kasvu toetamine läbi kogukonna kaasamise ja tugevdamise
Hasartmängumaksu vahendid
- Kultuuriministeerium
Kultuuriraha jagab Rahvakultuuri Keskus, kes menetleb taotlusvooru „Regionaalne kultuuritegevus“ saabunud taotlusi. Regionaalse kultuuritegevuse toetuse andmise eesmärk on luua ja säilitada kultuurist osasaamise ning kultuuriloome võimalusi kogu Eestis, soodustades kultuurielu järjepidevust ja arengut, viimast eelkõige kogukondlike ning lastele ja noortele suunatud tegevuste abil.Spordi rahastamine – Riik toetab harrastussporti, tippsporti ja noortesporti ja on huvitatud, et Eesti inimeste liikumisharrastus edeneks. Sellel eesmärgil toetab riik mitmesuguseid spordiorganisatsioone ning investeerib spordirajatiste ja liikumispaikade ehitusse ja ka olemasolevate rajatiste ajakohastamisse. Rahastamisega tegelevad Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium.
- Sotsiaalministeerium
Väikeprojektide taotlusvoor – Meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud projekte hakkab menetlema Riigi Tugiteenuste Keskus. Väikeprojektide taotlusvoor toimub neli korda aastas ja strateegilise partnerluse voor vähemalt kord aastas.Puuetega inimeste ühingute toetuste ja strateegiliste partnerite valimise kord on välja töötamisel
- Haridus- ja teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumis pidevat taotlemist ei tule, ministeerium valis välja strateegilised partnerid kolmeks aastaks ning jagas ühe-aastased tegevustoetused
- Rahandusministeerium
Senised regionaalsed investeeringutoetused saavad olema edaspidi maakondlike arengukavade elluviimiseks
Rahvusvahelised toetusvõimalused
- Balti-Ameerika Dialoogi programm (BAFF)
Balti-Ameerika Dialoogi programm on suunatud Eesti, Läti ja Leedu organisatsioonidele eesmärgiga stimuleerida rahvusvahelist ideedevahetust ja koostööd Balti riikide ning USA organisatsioonide vahel. Programmi on oodatud kandideerima organisatsioonid, kes soovivad kutsuda neile huvipakkuvatel ja olulistel teemadel oma ala spetsialiste USA-st Eestisse (Lätti, Leetu) esinema
- Euroopa Komisjoni toetused
Euroopa Komisjon annab toetuste vormis otseseid rahalisi eraldisi nende projektide ning organisatsioonide jaoks, kes edendavad ELi huvisid või aitavad kaasa mõne ELi programmi või poliitika rakendamisele. Toetuste taotlemiseks võivad asjast huvitatud vastata pakkumiskutsetele
- Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 toetusvõimalustega saab tutvuda struktuuritoetuste kodulehel
- Euroopa territoriaalse koostöö valdkonna mitmed erinevad toetusvõimalused on kirjeldatud Rahandusministeeriumi lehel
- Teisi Euroopa Liidu struktuurifondide toetusvõimalusi leiad ka portaalist EuroAccess, mis koondab infot enam kui 200-st rahastusvõimalusest nii mittetulundus, äri- ja avalikule sektorile.
- ERASMUS+
Senised koostööprogrammid „Euroopa elukestva õppe programm“, „Euroopa Noored“ ning Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid on viidud ühise katuse alla ja liidetud juurde spordiprogramm. Uue programmi nimi on Erasmus+ ning selle periood on 2014-2020.- Noored
Noorte valdkonnas toetab programm noorte oskuste ja pädevuste arendamist läbi aktiivse osaluse, noorootöö kvaliteedi tõstmist ning noortevaldkonna poliitikate kujundamist. - Haridus
Alajaotus toetab uusi võimalusi õpetamise ja õppimise kaasaegsemaks muutmisel; uusi kooli- ja tööelu koostööprojekte; suuremat tähelepanu töös vajaminevatele oskustele. - Sport
Spordi alaprogrammist toetatakse rahvusvahelise mõõtmega tegevusi, mis aitavad kaasa dopinguvastasele võitlusele, sporditulemustega manipuleerimisele ning ennetavad vägivalda ja ebavõrdset kohtlemist spordis. Samuti toetatakse hea juhtimistava ning sportlaste topeltkarjääri edendamist ning rahvaspordiga seotud algatusi.
- Noored
- Kodanike, võrdõiguslikkue, õiguste ja väärtust progamm
Eesmärk: Kaitsta ja edendada Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja väärtuseid ning avatud, demokraatlikku, kaasava ja loova ühiskonna säilitamist. Programmi raames rahastatakse tegevusi, mis edendavad mittediskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust, laste õigusi, Euroopa ajaloolist mälu ja kodanike osalust, või rassismi ja soolise vägivalla vastu võitlemist. Olenevalt taotlusvoorust rahastatakse nii riiklikke kui rahvusvahelisi projekte.
- LEADER Meede – Maaelu Arengukava 2014-2020
Eesmärk: Maapiirkondade arendamine, hõlmatud 99% Eesti maapiirkonnast (alla 4000 elanikuga asulad)
- Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Eesmärk: tagada Põhja- ja Baltimaade üleilmne konkurentsivõime ning muuta piirkond seeläbi maailmas atraktiivseks nii väärtuste kui ka innovatiivsuse poolest - Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF)
Eesmärk: Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.
Tutvu ka TOP 20 rahvusvahelise toetusvõimalusega vabaühendustele fundsforNGOs.org lehelt.
Muud võimalused
Lisaks projektitoetustele on ühingutel võimalik saada abi (nii rahalist kui mitterahalist) ka väljastpoolt avalikku sektorit. Siin on mõned näited, kuidas seda leida:
Hooandja lehel on KÜSKi toel loodud vabaühenduste ühisrahastusplatvorm. Tegemist on platvormiga, kus vabaühendused ning ka lihtsalt aktiivsed kodanikud, kel on soov omaalgatuslikult kogukonna heaks midagi korda saata, saavad oma idee teostamiseks koguda teistelt abivalmitelt inimestelt erinevate suurustega annetuste näol toetust. Kusjuures lisaks rahalisele toetusele saab küsida ka vabatahtlike abi ning erinevaid materiaalseid ressursse.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Swedbank kutsuvad tööandjaid üle Eesti ühinema heategevusliku algatusega „Annetame aega“ ja andma oma töötajatele aastas ühe tasustatud vaba päeva, et töötajad kasutaksid seda heategevuse tegemiseks. See on lihtne ja paindlik mudel ettevõttes heategevusega alustamiseks või juba olemasolevate vastutustundlike tegevuste täiendamiseks.