Toetusvõimalused
Küsi abi toetusmeetmete kohta:
Küsi abi julgesti!
Nadežda Morozova
Vabaühenduste konsultant (Jõhvi)
Konsultatsiooni keel
Küsi abi julgesti!
Tatjana Zamorskaja
Vabaühenduste konsultant (Narva), Europe Direct Narva juhataja
Konsultatsiooni keel
AVATUD TAOTLUSVOORUD
Peipsiveere taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele:
– arendades piirkonna ettevõtluskeskkonda, inimkapitali ja turundust;
– suurendades Peipsi järve atraktiivsust ja mitmekesist kasutamist;
– rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.
Programmi rakendatakse Alutaguse, Mustvee, Peipsiääre, Luunja, Kastre ja Räpina vallas ning Tartu valla Piiri, Tooni ja Saare külas.
AVATUD kuni 15.06.2023
Toetuse eesmärk on toetada võrdõiguslikkuse laiaulatuslikku ja valdkondadevahelist lähenemist. Toetusmeetmed on loodud diskrimineerimist ennetavate ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks, sallimatuse, rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks.
AVATUD kuni 19.06.2023
Eesti Kultuurkapitali II taotlusvoor 2023
Kultuurkapitali ülesanne on toetada
- kaunite kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi edendamise, tutvustamise ja populariseerimise projekte loomingulisi ühendusi
- kultuuri- ja spordialaseid teadusuuringuid
- kunsti- ja sporditegelaste mälestuste jäädvustamist
- kultuuri- või spordialal andekaid ja arenguvõimelisi isikuid ning võimaldada neile enesetäiendamist
silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi (elutöötoetused) või nende surma puhul nende perekondi - riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist
AVATUD kuni 20.08.2023
Programmi Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused „Teater maal“ eesmärk on parandada professionaalse teatrikunsti kättesaadavust Eesti maaregioonides.
Programmi eelarvevahenditest eraldatakse toetust professionaalsetele etendusasutustele ja truppidele, mis lähtuvad oma tegevuses etendusasutuse seaduses sätestatud põhimõtetest ning mis on kantud nõukogu otsusega toetust saavate lavastuste nimekirja. Samuti toetatakse maapiirkondade laste ja noorte teatrireise statsionaari, kui lavastust ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik maakonda viia.
Taotluste esitamise tähtaeg 31.08.2023
Koostöövõrkude toetus toetab Põhjamaade ja Balti riikide, st Eesti, Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi, Leedu, Läti, Leedu, Norra, Rootsi ja Ahvenamaa, Soome, Taani elukutseliste loovisikute ja kultuuritöötajate koostööperioode ning mõtte- ja teadmiste vahetust. Toetust saab taotleda kas lühi- või pikaajalise võrguprojekti jaoks. Lühiajalised võrguprojektid on projektid, mis töötavad koos kuni ühe aasta, ning pikaajalised võrguprojektid on projektid, mis töötavad koos kuni kolm aastat.
AVATUD 21.08.2023-21.09.2023
Reisitoetus annab individuaalsetele taotlejatele juurdepääsu piirkonna eri osadest pärit kontaktidele, oskustele ja teadmistele. Samuti võib toetust kasutada kunsti- ja kultuuriteoste esitlemiseks ning huvi suurendamiseks Põhja- ja Baltimaade kunsti ja kultuuri vastu. Reisitoetus on mõeldud Põhjamaade ja Balti riikide (Eesti, Fääri saared, Gröönimaa, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi ja Ahvenamaa, Soome, Taani) elukutseliste loovisikute ja kultuuritöötajate reisikulu katteks.
AVATUD 28.08.2023-28.09.2023
KELLELE?
- ametnikud, vabaühenduste esindajad Eestist (grupid)
- Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) allasutuste ja koostööorganisatsioonide esindajad
MIKS?
- Eesti ametiasutuste ja MTÜde ning PMN allasutuste ja koostööorganisatsioonide vahelise koostöö tekitamiseks ja tugevdamiseks
MILLEKS?
- külastused
- koostöövõrkude kohtumised
- konverentsidel osalemine (ainult konverentsid, mille korraldaja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu allasutus või koostööorganisatsioon)
- praktika 1-2 nädalat
AVATUD AASTA JOOKSUL
Reisitoetuste konkurss on mõeldud Eesti vabaühenduste rahvusvahelise koostöövõimekuse toetamiseks.
Toetust saab taotleda rahvusvahelist koostööd tegevate vabaühenduste huvikaitseks ja teadmussiirdeks vajalike reisikulude katmisel, eelkõige:
- osalemiseks välisriigis avalikul kodanikuühiskonna üritusel Eesti kogemuse jagamiseks (nt ettekande pidamine, arutelu juhtimine, jms);
- osalemiseks rahvusvahelise katusorganisatsiooni üritusel Eesti liikmena;
- osalemiseks välisvahenditest toetatava rahvusvahelist koostööprojekti ettevalmistaval töökoosolekul;
- osalemiseks taotleva vabaühenduse tegevusega seotud koolitusel;
- väliseksperdi kutsumiseks Eestis toimuvale kodanikuühiskonna avalikule üritusele või koolitusele, kui tema kogemust jagatakse avalikkusega (artikkel, intervjuu vmt).
Konkursi eesmärgiks on toetada Eesti vabaühenduste rahvusvahelise koostöö võimekust.
Konkursi raames toetatakse rahvusvahelise katusorganisatsiooni Eestis toimuva suurürituse, välja arvatud spordi- ja kultuuriürituste, korraldamist Eesti liikmesühenduse poolt. Toetuse taotlemise eelduseks on rahvusvahelise katusorganisatsiooni otsus korraldada suurüritus Eestis.
Projekti abikõlblikkuse perioodi esitab taotleja ja otsustatakse iga taotluse korral eraldi.
Toetuse maksimaalne määr on 12 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 25% suursündmuse kogueelarvest, millest on maha arvatud osalejate Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise transpordikulud.
Euroopa Liidu poolt rahastatav „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm“ ehk “Citizens, Equality, Rights and Values programme” (CERV), pakub erinevate taotlusvoorude kaudu rahastust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ja nende allasutustele ning riiklikele asutustele erinevate projektide elluviimiseks. Programmi eesmärk on kaitsta ja edendada Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja väärtuseid ning avatud, demokraatlikku, kaasava ja loova ühiskonna säilitamist.
SAABUVAD TAOTLUSVOORUD
Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine.
Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele. Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.
AVATAKSE SEPTEMBRIS 2023
MUUD
Mittetulundusühendused saavad oma tegevustele rahalist tuge küsida erinevatest toetusfondidest. Fondi valimisel ja toetuse küsimisel on kasulik eelnevalt tutvuda selle raha jagamise tingimuste ja fondi üldise eesmärgiga.
Eesti-sisesed toetusvõimalused
- Avatud Eesti Fond (AEF)
Eesmärk: toetada avatud ühiskonna kujunemist Eestis
- Eesti Kultuurkapital (KULKA)
Eesmärk: kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu
- Eesti Rahvakultuuri Keskus
Eesmärk: Rahvakultuuri Keskus tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Rahvakultuuri Keskus haldab rahvakultuurivaldkonna riiklikke toetusprogramme.
- Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF)
Eesmärk: heategevus eesti rahvuskultuuri toetamiseks rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu - Haridus- ja Noorteamet
Eesmärk: Varsemalt Sihtasutus Archimedese all tegutsenud programmid Euroopa Liidu haridus-, noorte ja spordiprogramm Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus on kolinud ja uue perioodi tegevusi teeb Haridus- ja Noorteamet - Integratsiooni Sihtasutus (INSA)
Eesmärk: seista hea selle eest, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ja osaleksid ka ise aktiivselt kodanikuühiskonnas, et Eestis elavatel rahvusrühmadel oleks võimalus säilitada oma emakeelt ja kultuuri
- Keskkonnainvesteeringute keskus – Keskkonnateadlikkuse programm
Eesmärk: hoida tervet elukeskkonda, väärtustada puhast loodust ning jätkusuutlikku arengut
- Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)
KÜSK toetab erinevate konkursside ja taotlusvoorudega vabaühenduste arengut, nende tegutsemissuutlikkuse ja ka rahvusvahelise koostöö võimekuse kasvu. Samuti on KÜSK abiks innovaatiliste kodanikuühiskonna algatuste käivitamisel ning aitab kaasa kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisele. KÜSKi sihtrühmaks on avalikes huvides tegutsevad vabaühendused ning nende tegevust soodustavad isikud ja organisatsioonid.
- Kogukondliku turvalisuse toetusvoorud
Eesmärk: Siseministeerium soovib siseturvalisuse arengukava 2015–2020 elluviimisel edendada kohalikku algatust ja koostööd turvalise elukeskkonna loomisel ja hoidmisel ning rahastab selleks toetusvoorude läbiviimist.
- Kohaliku omaalgatuse programm (KOP)
Eesmärk: kohaliku arengu ja piirkondade konkurentsivõime kasvu toetamine läbi kogukonna kaasamise ja tugevdamise
Hasartmängumaksu vahendid
- Kultuuriministeerium
Kultuuriraha jagab Rahvakultuuri Keskus, kes menetleb taotlusvooru „Regionaalne kultuuritegevus“ saabunud taotlusi. Regionaalse kultuuritegevuse toetuse andmise eesmärk on luua ja säilitada kultuurist osasaamise ning kultuuriloome võimalusi kogu Eestis, soodustades kultuurielu järjepidevust ja arengut, viimast eelkõige kogukondlike ning lastele ja noortele suunatud tegevuste abil.Spordi rahastamine – Riik toetab harrastussporti, tippsporti ja noortesporti ja on huvitatud, et Eesti inimeste liikumisharrastus edeneks. Sellel eesmärgil toetab riik mitmesuguseid spordiorganisatsioone ning investeerib spordirajatiste ja liikumispaikade ehitusse ja ka olemasolevate rajatiste ajakohastamisse. Rahastamisega tegelevad Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium.
- Sotsiaalministeerium
Väikeprojektide taotlusvoor – Meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud projekte hakkab menetlema Riigi Tugiteenuste Keskus. Väikeprojektide taotlusvoor toimub neli korda aastas ja strateegilise partnerluse voor vähemalt kord aastas.Puuetega inimeste ühingute toetuste ja strateegiliste partnerite valimise kord on välja töötamisel
- Haridus- ja teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumis pidevat taotlemist ei tule, ministeerium valis välja strateegilised partnerid kolmeks aastaks ning jagas ühe-aastased tegevustoetused
- Rahandusministeerium
Senised regionaalsed investeeringutoetused saavad olema edaspidi maakondlike arengukavade elluviimiseks
Rahvusvahelised toetusvõimalused
- Balti-Ameerika Dialoogi programm (BAFF)
Balti-Ameerika Dialoogi programm on suunatud Eesti, Läti ja Leedu organisatsioonidele eesmärgiga stimuleerida rahvusvahelist ideedevahetust ja koostööd Balti riikide ning USA organisatsioonide vahel. Programmi on oodatud kandideerima organisatsioonid, kes soovivad kutsuda neile huvipakkuvatel ja olulistel teemadel oma ala spetsialiste USA-st Eestisse (Lätti, Leetu) esinema
- Euroopa Komisjoni toetused
Euroopa Komisjon annab toetuste vormis otseseid rahalisi eraldisi nende projektide ning organisatsioonide jaoks, kes edendavad ELi huvisid või aitavad kaasa mõne ELi programmi või poliitika rakendamisele. Toetuste taotlemiseks võivad asjast huvitatud vastata pakkumiskutsetele
- Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 toetusvõimalustega saab tutvuda struktuuritoetuste kodulehel
- Euroopa territoriaalse koostöö valdkonna mitmed erinevad toetusvõimalused on kirjeldatud Rahandusministeeriumi lehel
- Teisi Euroopa Liidu struktuurifondide toetusvõimalusi leiad ka portaalist EuroAccess, mis koondab infot enam kui 200-st rahastusvõimalusest nii mittetulundus, äri- ja avalikule sektorile.
- ERASMUS+
Senised koostööprogrammid „Euroopa elukestva õppe programm“, „Euroopa Noored“ ning Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid on viidud ühise katuse alla ja liidetud juurde spordiprogramm. Uue programmi nimi on Erasmus+ ning selle periood on 2014-2020.- Noored
Noorte valdkonnas toetab programm noorte oskuste ja pädevuste arendamist läbi aktiivse osaluse, noorootöö kvaliteedi tõstmist ning noortevaldkonna poliitikate kujundamist. - Haridus
Alajaotus toetab uusi võimalusi õpetamise ja õppimise kaasaegsemaks muutmisel; uusi kooli- ja tööelu koostööprojekte; suuremat tähelepanu töös vajaminevatele oskustele. - Sport
Spordi alaprogrammist toetatakse rahvusvahelise mõõtmega tegevusi, mis aitavad kaasa dopinguvastasele võitlusele, sporditulemustega manipuleerimisele ning ennetavad vägivalda ja ebavõrdset kohtlemist spordis. Samuti toetatakse hea juhtimistava ning sportlaste topeltkarjääri edendamist ning rahvaspordiga seotud algatusi.
- Noored
- Kodanike, võrdõiguslikkue, õiguste ja väärtust progamm
Eesmärk: Kaitsta ja edendada Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja väärtuseid ning avatud, demokraatlikku, kaasava ja loova ühiskonna säilitamist. Programmi raames rahastatakse tegevusi, mis edendavad mittediskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust, laste õigusi, Euroopa ajaloolist mälu ja kodanike osalust, või rassismi ja soolise vägivalla vastu võitlemist. Olenevalt taotlusvoorust rahastatakse nii riiklikke kui rahvusvahelisi projekte.
- LEADER Meede – Maaelu Arengukava 2014-2020
Eesmärk: Maapiirkondade arendamine, hõlmatud 99% Eesti maapiirkonnast (alla 4000 elanikuga asulad)
- Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Eesmärk: tagada Põhja- ja Baltimaade üleilmne konkurentsivõime ning muuta piirkond seeläbi maailmas atraktiivseks nii väärtuste kui ka innovatiivsuse poolest - Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF)
Eesmärk: Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.
Tutvu ka TOP 20 rahvusvahelise toetusvõimalusega vabaühendustele fundsforNGOs.org lehelt.
Muud võimalused
Lisaks projektitoetustele on ühingutel võimalik saada abi (nii rahalist kui mitterahalist) ka väljastpoolt avalikku sektorit. Siin on mõned näited, kuidas seda leida:
Hooandja lehel on KÜSKi toel loodud vabaühenduste ühisrahastusplatvorm. Tegemist on platvormiga, kus vabaühendused ning ka lihtsalt aktiivsed kodanikud, kel on soov omaalgatuslikult kogukonna heaks midagi korda saata, saavad oma idee teostamiseks koguda teistelt abivalmitelt inimestelt erinevate suurustega annetuste näol toetust. Kusjuures lisaks rahalisele toetusele saab küsida ka vabatahtlike abi ning erinevaid materiaalseid ressursse.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Swedbank kutsuvad tööandjaid üle Eesti ühinema heategevusliku algatusega „Annetame aega“ ja andma oma töötajatele aastas ühe tasustatud vaba päeva, et töötajad kasutaksid seda heategevuse tegemiseks. See on lihtne ja paindlik mudel ettevõttes heategevusega alustamiseks või juba olemasolevate vastutustundlike tegevuste täiendamiseks.