Silt: ivol

Infotunnis tutvustab kogukonnafondi taotlusvooru tingimusi ja määrust kogukonnafondi toetusprogrammi koordinaator Eva Seera. Lisaks osaleb infotunnis Päästeameti esindaja, kes räägib kogukondade rollist kriisideks valmistumisel.

Infotund on mõeldud kõigile kogukondadele, vabaühendustele ja korteriühistutele, kes kaaluvad taotluse esitamist või soovivad enne taotlemist paremini mõista toetuse eesmärke ja tingimusi. Infotunnis on osalejatel võimalik esitada küsimusi.

Loe ka uudist määruse pidulikust allkirjastamisest: Kogukonnad saavad kuni 50 000 € toetust kriisivalmiduse suurendamiseks.

Liitu eestikeelse inftonniga 19.03 kell 15.00

Venekeelne infotund toimub 31.03. kell 15.00 Teams keskkonnas

Kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvooru taotluste vastuvõtmine avatakse märtsikuu jooksul. Täpsemast avamise ajast teavitab KÜSK oma kodulehel. Juba praegu on võimalik tutvuda määrusega Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord (jõustumisaeg 15.03.2026).

6.märtsil toimus Narva Raekoja  ruumides inspireeriv ettevõtjate kohtumine Eat&Meet, mis tõi kokku Ida-Virumaa ettevõtjad, et arutada ettevõtluse arengut, naiste rolli äris ning võimalusi isikliku brändi ja ettevõtte kasvatamiseks.

Õhtu algas külaliste kogunemisega ja muusikalise sissejuhatusega DJ Anželika poolt. Seejärel toimus paneeldiskussioon, kus mitmed Ida-Virumaaga seotud ettevõtjad ja spetsialistid jagasid oma kogemusi, vaateid ja inspireerivaid lugusid ettevõtlusest.

Paneeldiskussiooni modereeris telesaatejuht ja avaliku esinemise koolitaja Jelena Solomina, kellel on üle 20 aasta kogemust televisioonis. Arutelu keskendus naiste ettevõtlusele, juhtimisele, tasakaalu leidmisele töö ja isikliku elu vahel ning sellele, kuidas igaüks saab oma teekonda kujundada vastavalt oma väärtustele ja tugevustele.

Diskussioonis osalesid:

• Anastassia Jakovleva, tehase NTT OÜ juhatuse liige ja loovruumi ESTUDIO 11 asutaja. Tal on üle 20 aasta kogemust rahvusvahelise turunduse valdkonnas ning ta rääkis sellest, kuidas ettevõtluses on võimalik ühendada professionaalne kogemus ja loovus.
• Olga Zaitseva, HR-partner ettevõttes Neo Performance Materials, kes jagas kogemusi suurte organisatsioonide juhtimisest, meeskondade arendamisest ning organisatsioonikultuuri rollist ettevõtte arengus.
• Jekaterina Smirnova, Narvas tegutseva Oven Cafe omanik, kes rääkis oma ettevõtte loomisest ja sellest, kuidas lihtsad, hingega valmistatud toidud ja soe õhkkond aitavad luua püsivat kliendisuhet.
• Julia Volkova, keskuse Honey Wolf ja „Naiste Templi“ asutaja, kes jagas oma teekonda ettevõtluses ning rääkis terviklikust lähenemisest tervisele ja enesearengule.
• Diana Luptova, keeleõppe- ja tõlkekeskuse Algus OÜ asutaja, kes kõneles keeleõppe rollist tänapäeva ühiskonnas, ettevõtluse arengust Ida-Virumaal ning noorte toetamisest nende esimestel sammudel tööelus.

Pärast paneeldiskussiooni toimus Jelena Solomina praktiline meistriklass teemal „Enesepresentatsioon naistele ja nende ettevõtetele“, kus osalejad said kasulikke nõuandeid selle kohta, kuidas rääkida oma ettevõttest selgelt, enesekindlalt ja mõjusalt.

Õhtu lõppes vaba suhtluse, uute kontaktide loomise ning kogemuste vahetamisega.

Korraldajad tänavad kõiki osalejaid, esinejaid ja partnereid inspireeriva õhtu eest ning avaldavad erilist tänu Narva Linnavalitsusele ja Narva Raekojale võimaluse eest korraldada üritus selles ajaloolises hoones.

Eat&Meet näitas taas, kui oluline on ettevõtjate omavaheline suhtlus, kogemuste jagamine ja kogukonna tugevdamine Ida-Virumaal.

Üritust korraldasid Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja Europe Direct Narva Teabekeskus koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Ürituse läbiviimist rahastab Euroopa Liit programmi „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetus“ raames, meede MAK 2 – väikese ja keskmise suurusega ettevõtete oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (sekkumine 21.1.4.11).

GALERII (fotode autor Tatjana Zamorskaja)

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol
Pressiteade 11.03.2026 

Vabariigi president Alar Karis viibib sel nädalal töövisiidil Ida-Virumaal, külastades Narvat ja Jõhvit ning kohtudes piirkonna ettevõtlus- ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Visiidi ühe osana tutvustati talle Jõhvis ka filmiinnovatsiooni keskuse arendust ja IDA Hubi vaadet sellele, kuidas kujundada Ida-Virumaast filmitööstuse ja -innovatsiooni tõmbekeskus. 

Unikaalse kontseptsiooniga filmiinnovatsiooni keskust IDA Hub rajatakse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) ja Tehnopoli ühendjõududega, et mitmekesistada piirkonna majandusmudelit, kasvatada ettevõtlusaktiivsust ning tuua Ida-Virumaale uusi talente, koostööprojekte ja investeeringuid. Eesmärk on kasvatada Ida-Virumaa atraktiivsust paigana, kus kohtuvad loovus, tootmine, uued tehnoloogiad ja rahvusvaheline koostöö. 

IVIA ehitab filmistuudiod ja loob infrastruktuuri, meelitades Ida-Virumaale nii Eesti kui ka rahvusvahelisi produktsioone. IVEK viib ellu filmitööstuse inkubatsiooni, tagamaks regiooni jõudnud produktsioonidele kohalikud taustajõud, ja Tehnopol nügib valdkonna innovatsiooni, kiirendades tehnoloogiapõhiseid iduettevõtteid, kes saavad ühel hetkel lahendusi kohapeal valideerida. Kohale tulnud tootmised ei saa mitte ainult kaasaegse kompleksi, mitmekesise ja kergesti ligipääsetavad lokatsioonid ning koostööle orienteeritud kohaliku tööjõu, vaid ka kõige uuemad tehnoloogilised lahendused valideerimiseks.  

Ida-Virumaa tugevuseks on ka regionaalne filmifond, mille 40-protsendilisele tagasimaksele lisandub riiklik 40-protsendiline tagasimakse. See on üks oluline põhjus, miks piirkond on filmivaldkonna jaoks järjest atraktiivsem ning miks meil on reaalne võimalus kujundada Ida-Virumaast üks silmapaistvamaid filmiregioone. 

Visiidi käigus anti presidendile ülevaade nii juba käimasolevatest tegevustest kui ka pikemast vaatest, mille kohaselt võiks Ida-Virumaast kujuneda regiooni oluline filmitööstuse ja audiovisuaalse innovatsiooni keskus.  

Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik sõnas, et Jõhvi filmilinnak on kõige kaasaegsem valdkonna infrastruktuuriobjekt Baltikumis ja Põhjamaades. „Kogu investeeringute maht kompleksi rajamisse on 16 miljonit eurot ja hooned valmivad augustis 2026. Tänaseks on käimas läbirääkimised mitme filmiprojektiga, mis on huvitatud stuudioruumide kasutamisest veel sellel aastal. Projekti finantseeritakse Õiglase Üleminaku Fondi vahenditest,” ütles Kuusmik. 

„Filmiinnovatsiooni keskuse käivitamine võimaldab filmitööstuses leida rakendust piirkonna väikeettevõtjatele väga erinevate teenuste pakkumisel. Produktsioonid toovad regiooni uusi võimalusi piirkonna noortele ja teistele filmihuvilistele, parandavad kinnisvaraturu atraktiivsust ja kujundavad positiivset regiooni kuvandit,” lisas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen.  

Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht Olga Kurdovskaja nentis, et Eesti tugevus startup-riigina annab meile hea lähtekoha, et tõusta ka filmiinnovatsiooni eestvedajaks. „Kui suudame tuua filmi- ja multimeediatootmisse rohkem nutikaid lahendusi, saame optimeerida ajakulu, töövooge ja ressursside kasutust ning anda seeläbi loovusele rohkem ruumi. Just selliste lahenduste katsetamiseks ja arendamiseks on Ida-Virumaal väga hea potentsiaal,“ lausus Kurdovskaja. 

_ _ _ 

Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) on Ida-Viru maakondlik arenduskeskus, mis nõustab ettevõtteid, avalikku sektorit ja kolmanda sektori organisatsioone. Lisaks koordineerib maakonna turismiklastrit, haridusklastrit ja loomeklastrit. www.ivek.ee 

Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) on avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus (rakendusüksus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas. www.ivia.ee 

Baltikumi ühe suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata luua maailmamuutvaid tehnoloogiaettevõtteid ning toetada nende kasvu Eestis ja laienemist välisturgudele. Tehnopoli asutajad on Eesti riik, Tallinna linn ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). www.tehnopol.ee  

Meediakontakt:
Kerti Kulper
Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kommunikatsiooni projektijuht
kerti.kulper@tehnopol.ee
529 4547 

“Üksi võid jõuda kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.” Just selle teadmise ja mõtteviisiga suundusid MTÜ Vanatare liikmed Eevi Paasmäe initsiatiivil, Narva-Jõesuu kogukonna esindajad ning Narva-Jõesuu volikogu liikmed Alutaguse valda, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni kogukonna arendamiseks.

Nende eesmärk oli veel kord kinnitada, et igas omavalitsuse piirkonnas on oma eripära ning elu, mida saab ja tuleb arendada. Kogukonna tugevus peitub just ühises tegutsemises ja info jagamises – jagatud teadmised, kogemused ja ideed rikastavad kõiki ning aitavad luua sidusama ja elujõulisema ühiskonna.

Õppereis Kurtna seltsimajja

Külastati Kurtna seltsimaja, et kogeda, kuidas üks toimiv ja elujõuline keskus inimesi ühendab ja toetab. Seltsimaja ei ole pelgalt hoone – see on südamlik ja elav koht, kus inimesed tulevad kokku, jagavad oma huve, õpivad, arutavad olulisi teemasid ja veedavad aega meeldivas seltskonnas.

Juba esimestest hetkedest oli tunda, et maja hingab ja elab tänu inimestele, kes seda juhivad ja sisuga täidavad. Juhataja Ene võttis külalised soojalt vastu ning tutvustas avameelselt maja igapäevaelu ja eesmärke. Tema sõnul on oluline, et igal kogukonnal oleks oma kindel koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda ja ennast koduselt tunda.

Mida õpiti ja millest mõtlema jäädi?

Eriliselt jäi kõlama, kui tähtis on sellise keskuse olemasolu kogukonna tugevdamisel. Kurtna seltsimaja pole pelgalt kohtumiste ja sündmuste korraldamise paik, vaid ka kuuluvustunde ja kogukondliku sideme looja. Seal tegutsevad aktiivselt eri vanusegruppide inimesed ning seda toetavad nii omavalitsus kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed ise.

See kohtumine pani sügavamalt mõtlema, kui oluline on töö kogukonnaga. Suures omavalitsuses peab igal piirkonnal olema oma keskus – olgu see seltsimaja, rahvamaja või muu kooskäimise koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda, ideid arendada ja oma elu rikastada. See on koht, kus sünnivad uued algatused, tugevnevad suhted ning luuakse paremad tingimused ühiseks kasvuks.

Eriti oluline on, et sellisel paigal oleks oma hing ja juht, kes hoiab kogu süsteemi toimimas ning elavana. Nagu elus ikka – inimene on kõige olulisem. Kui leidub inimene, kes on veduriks, tulevad vagunid vudinal järele. Tasub proovida!

Inspiratsioon ja tulevikusuunad

Kurtna seltsimajast lahkuti uute mõtete ja inspiratsiooniga, kuidas sarnast ühtehoidvat ja toetavat keskkonda arendada ning süvendada ka oma kodukohas. Kurtna seltsimaja on ehe näide sellest, kuidas ühtehoidvus ja sihikindel tegutsemine loovad elujõulise ning tugeva kogukonna.

See reis kinnitas veel kord, et omavalitsustes ei ole üks piirkond tähtsam kui teine – iga kogukond on oluline ning vajab oma arenguruumi ja toetust. Ainult koos tegutsedes ja üksteist toetades suudetakse luua elujõuline ning tugev kogukond, kus kõigil on hea elada ja areneda.

Artikkel põhineb Eevi Paasmäe reisimuljetel

Fotol Julia Rodina. Autor: Eiko Lainjärv.

Elame ajastul, kus igapäevaelus mängib üha olulisemat rolli oskus analüüsida infot, et tuvastada võltsitud teavet ja eristada fakte väljamõeldistest. Valeinfo leviku vastu saabki astuda nii, kui arendad seda oskust endas ja annad oma teadmisi edasi kogukonnale.

Eesti Rahvusraamatukogu kostöös Kultuuriministeeriumiga viib läbi projekti “MeediaRadar”, mille raames kultuuritöötajatel, kogukondade arendajatel, raamatukoguhoidjatel ja täiskasvanute haridusega tegelevatel koolitajatel on võimalik end täiendada digi-, meedia- ja infopädevuse teemadel fookusega teadmiste edasiandmisele oma kogukonnale, eelkõige erineva keele- ka kultuuritaustaga inimestele. Projekti teises etapis kutsume kõiki huvilisi, kes sooviksid meediapädevuse valdkonnas edasi õppida ja tegutseda, “MeediaRadari” meediapädevuse võrgustikku.

Esimesed digi- ja meediapädevuse seminarid toimuvad juba sel kevadel:

• 12. märtsil RaRa väikeses majas Narva mnt-l;
• 2. aprillil Jõhvi Keskraamatukogus;
• 3. aprillil Narva Keskraamatukogus (vene keeles).

Koolitused on väljakutseid täis ja praktilised. Iga osaleja saab siit midagi kasulikku oma igapäevaellu ja töösse kaasa võtta. Iga koolituspäev koosneb kolmest moodulist, mille jooksul räägime: info usaldusväärsusest, manipuleerimisvõtetest ja emotsioonidest meediast; petturitest – mõnedest võtetest ja kuidas mitte minna õnge; võltsingutest, valeinfost ja tehisintellektist.

Töötube viivad läbi:

• Koolitaja, Tartu Ülikooli doktorant ja nooremteadur Diana Poudel (Tallinnas), veebipolitseinik Getter Kangur (Jõhvis), veebipolitseinik Anastassia Semjonova (Narvas);
• Ajakirjanik, ajakirjanduse külalislektor Tallinna Ülikoolis Julia Rodina;
• RaRa meediapädevuse spetsialist, Ukraina-Eesti tõlkija ja luuletaja Kateryna Botnar.

Kõik koolitused on kohvi- ja lõunapausidega, osalemine on tasuta. Lisainfo projekti kohta ja koolitustele registreerimine lingil: www.rara.ee/meediaradar.

Projekt viiakse ellu aastatel 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames. Toetusmeetme eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust Eesti ühiskonnas ja parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik

ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks

Aasta Tegija 2024 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2024. aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa  käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-,sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised. Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2025. 

 Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

 Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee „Aasta Tegija 2024“.

Foto: Rene Kundla/ERR

Lisainfo: Õiglane Üleminek