Ida-Viru Ettevõtluskeskus

piirkondlik arengumootor

Silt: ivol

Kogukonna tugevus peitub ühiselt tegutsemises

“Üksi võid jõuda kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.” Just selle teadmise ja mõtteviisiga suundusid MTÜ Vanatare liikmed Eevi Paasmäe initsiatiivil, Narva-Jõesuu kogukonna esindajad ning Narva-Jõesuu volikogu liikmed Alutaguse valda, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni kogukonna arendamiseks.

Nende eesmärk oli veel kord kinnitada, et igas omavalitsuse piirkonnas on oma eripära ning elu, mida saab ja tuleb arendada. Kogukonna tugevus peitub just ühises tegutsemises ja info jagamises – jagatud teadmised, kogemused ja ideed rikastavad kõiki ning aitavad luua sidusama ja elujõulisema ühiskonna.

Õppereis Kurtna seltsimajja

Külastati Kurtna seltsimaja, et kogeda, kuidas üks toimiv ja elujõuline keskus inimesi ühendab ja toetab. Seltsimaja ei ole pelgalt hoone – see on südamlik ja elav koht, kus inimesed tulevad kokku, jagavad oma huve, õpivad, arutavad olulisi teemasid ja veedavad aega meeldivas seltskonnas.

Juba esimestest hetkedest oli tunda, et maja hingab ja elab tänu inimestele, kes seda juhivad ja sisuga täidavad. Juhataja Ene võttis külalised soojalt vastu ning tutvustas avameelselt maja igapäevaelu ja eesmärke. Tema sõnul on oluline, et igal kogukonnal oleks oma kindel koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda ja ennast koduselt tunda.

Mida õpiti ja millest mõtlema jäädi?

Eriliselt jäi kõlama, kui tähtis on sellise keskuse olemasolu kogukonna tugevdamisel. Kurtna seltsimaja pole pelgalt kohtumiste ja sündmuste korraldamise paik, vaid ka kuuluvustunde ja kogukondliku sideme looja. Seal tegutsevad aktiivselt eri vanusegruppide inimesed ning seda toetavad nii omavalitsus kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed ise.

See kohtumine pani sügavamalt mõtlema, kui oluline on töö kogukonnaga. Suures omavalitsuses peab igal piirkonnal olema oma keskus – olgu see seltsimaja, rahvamaja või muu kooskäimise koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda, ideid arendada ja oma elu rikastada. See on koht, kus sünnivad uued algatused, tugevnevad suhted ning luuakse paremad tingimused ühiseks kasvuks.

Eriti oluline on, et sellisel paigal oleks oma hing ja juht, kes hoiab kogu süsteemi toimimas ning elavana. Nagu elus ikka – inimene on kõige olulisem. Kui leidub inimene, kes on veduriks, tulevad vagunid vudinal järele. Tasub proovida!

Inspiratsioon ja tulevikusuunad

Kurtna seltsimajast lahkuti uute mõtete ja inspiratsiooniga, kuidas sarnast ühtehoidvat ja toetavat keskkonda arendada ning süvendada ka oma kodukohas. Kurtna seltsimaja on ehe näide sellest, kuidas ühtehoidvus ja sihikindel tegutsemine loovad elujõulise ning tugeva kogukonna.

See reis kinnitas veel kord, et omavalitsustes ei ole üks piirkond tähtsam kui teine – iga kogukond on oluline ning vajab oma arenguruumi ja toetust. Ainult koos tegutsedes ja üksteist toetades suudetakse luua elujõuline ning tugev kogukond, kus kõigil on hea elada ja areneda.

Artikkel põhineb Eevi Paasmäe reisimuljetel

Haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades tegutsevad vabaühendused saavad toetust taotleda

Haridus- ja Teadusministeerium on avanud taotlusvooru vabaühendustele, et leida partnereid perioodiks 2025–2027. Taotlusvoor on avatud 17. veebruarist kuni 2. märtsini ning vabaühendusi toetatakse kokku ligi 2,7 miljoni euroga. Toetuse andmise eesmärk on hoida ning kasvatada vabaühenduse võimekust haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades tegutsemiseks.

Taotluskeskkonna avaneb uues vahekaardis kaudu on võimalik esitada taotluse 7 erinevas voorus:

  • Kiusamise ennetamine ja vähendamine ning vaimse tervise tulemuslik toetamine haridusasutustes (vooru kogumaht 750 000 €)
  • Koolijuhtide värbamise ja atesteerimissüsteemi väljaarendamine ning rakendamine (vooru kogumaht 100 000 €)
  • Õpetajakutsete andmise korralduse kaasajastamine (vooru kogumaht 30 000 €)
  • Noorsootöö kvaliteedi edendamine noorsootööühingutes (vooru kogumaht 300 000€)
  • Keelevaldkonna arendamine eestikeelsele õppele ülemineku ja mitmekeelsuse toetamiseks (vooru kogumaht 1 363 000 €)
  • Infovahetuse tagamine ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, riiklike ja rahvusvaheliste andmekogude vahel  (vooru kogumaht 96 000 €)
  • Täiskasvanuharidust toetavate tegevuste elluviimine (vooru kogumaht 60 000 €)

Taotlejaid ja nende taotlusi hinnatakse visiooni, tegevuskava seotuse ja mõju, eelarve põhjendatuse ning taotleja senise panuse ja võimekuse alusel. Täpsemad kriteeriumid ja hindamisskaalad on avatud määruses ja selle lisas.

Peale taotluse esitamist hindab neid hindamiskomisjon, kui hindamiskomisjon on oma ettepaneku teinud, järgneb ärakuulamismenetlus, mille jooksul taotlejad kinnitavad, kas nad on nõus toetussumma vastu võtma (juhul, kui taotlus rahuldatakse osaliselt).

Toetuse saajad selguvad hiljemalt aprillis. Toetus eraldatakse ministri käskkirjaga ning ministeerium  maksab toetuse välja 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Lisainfo taotlusvooru kohta 

Hea nipp toetuse taotlejale

RTK veebilehelt leiad põhjalikud juhendmaterjalid eduka projekti taotluse koostamiseks.
Alusta siit:
Projekti rahastusallika leidmise lehele on koondatud ülevaatlik info erinevatest Euroopa Liidu rahastusallikatest, toetusfondide vahendajatest ning valdkondkondadest, millele rahastust jagatakse: https://rtk.ee/projekti-rahastusallika-leidmine
Projekti taotluse kirjutamise ja esitamise lehel on toodud mõned projekti rahastamise põhimõtted ja kirjeldatakse taotluse hindamise ning rahastamisotsuse tegememise protsessi: https://www.rtk.ee/…/taotluse-kirjutamine-ja-esitamine
Projekti elluviimise lehel käsitletakse toetuste väljamaksmise, riigihangete ja riigihangete eelnõustamisega ning teavitustegevustega seotud teemasid: https://www.rtk.ee/…/taotlejale-ja…/projekti-elluviimine
Abimaterjalide ja juhendite lehele on koondatud teemade kaupa erinevad dokumendid, abimaterjalid ja viited: https://www.rtk.ee/…/taotleja…/abimaterjalid-ja-juhendid

Digi- ja meediapädevuse seminarid Tallinnas, Jõhvis ja Narvas

Fotol Julia Rodina. Autor: Eiko Lainjärv.

Elame ajastul, kus igapäevaelus mängib üha olulisemat rolli oskus analüüsida infot, et tuvastada võltsitud teavet ja eristada fakte väljamõeldistest. Valeinfo leviku vastu saabki astuda nii, kui arendad seda oskust endas ja annad oma teadmisi edasi kogukonnale.

Eesti Rahvusraamatukogu kostöös Kultuuriministeeriumiga viib läbi projekti “MeediaRadar”, mille raames kultuuritöötajatel, kogukondade arendajatel, raamatukoguhoidjatel ja täiskasvanute haridusega tegelevatel koolitajatel on võimalik end täiendada digi-, meedia- ja infopädevuse teemadel fookusega teadmiste edasiandmisele oma kogukonnale, eelkõige erineva keele- ka kultuuritaustaga inimestele. Projekti teises etapis kutsume kõiki huvilisi, kes sooviksid meediapädevuse valdkonnas edasi õppida ja tegutseda, “MeediaRadari” meediapädevuse võrgustikku.

 

Esimesed digi- ja meediapädevuse seminarid toimuvad juba sel kevadel:

 

Koolitused on väljakutseid täis ja praktilised. Iga osaleja saab siit midagi kasulikku oma igapäevaellu ja töösse kaasa võtta. Iga koolituspäev koosneb kolmest moodulist, mille jooksul räägime: info usaldusväärsusest, manipuleerimisvõtetest ja emotsioonidest meediast; petturitest – mõnedest võtetest ja kuidas mitte minna õnge; võltsingutest, valeinfost ja tehisintellektist.

 

Töötube viivad läbi:

  • Koolitaja, Tartu Ülikooli doktorant ja nooremteadur Diana Poudel (Tallinnas), veebipolitseinik Getter Kangur (Jõhvis), veebipolitseinik Anastassia Semjonova (Narvas);
  • Ajakirjanik, ajakirjanduse külalislektor Tallinna Ülikoolis Julia Rodina;
  • RaRa meediapädevuse spetsialist, Ukraina-Eesti tõlkija ja luuletaja Kateryna Botnar.

 

Kõik koolitused on kohvi- ja lõunapausidega, osalemine on tasuta. Lisainfo projekti kohta ja koolitustele registreerimine lingil: www.rara.ee/meediaradar.

Projekt viiakse ellu aastatel 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames. Toetusmeetme eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust Eesti ühiskonnas ja parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks.

Ida-Viru ootab ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks kuni 6.veebruar 2025

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik

ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks

 

Aasta Tegija 2024 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2024. aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa  käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-,sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised. Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2025. 

 Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

 Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee „Aasta Tegija 2024“.

Õiglase ülemineku fondist on toetust saanud vaid kaks ettevõtet

Toimetaja: Merili Nael / Allikas: “Aktuaalne kaamera”

Eestis on õiglase ülemineku fondist toetust saanud vaid kaks ettevõtet. Ida-Virumaa omavalitsuste ja ettevõtjate esindajate peaministrile saadetud kirjas ollakse mures, et toetussummad jäävad tähtajaks suures osas kasutamata.

Õiglase ülemineku fondi investeeringute meetme vastu huvi tundnud paarisajast ettevõttest on positiivse otsuse saanud kaks. Ligi 19 miljonit eurot sai Narva magnetitehas, kus eelmisel nädalal oli ehituse alguse pidu. Pea kolm miljonit eurot on eraldatud ettevõttele, mille nime lubas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avalikustada lähiajal. Lisaks on kuus ettevõtet teinud taotluse kogusummas 35 miljonile eurole.

“See meede on keeruline, sest toetuse minimaalne summa on pool miljonit eurot. NEO sai näiteks 19 miljonit ja see on päris suur raha. Selle saamiseks peabki tegema palju eeltööd. See pole lihtne, aga see on seda väärt,” rääkis Ida-Viru õiglase ülemineku protsessi riigipoolne koordinaator Ivan Sergejev.

Ida-Virumaalt peaministrile läkitatud kirjas avaldati kartust, et kui riik avalduste menetlemise tempot ei kiirenda, siis protsessi esimeseks, 2026. aastal lõppevaks toetusfaasiks ette nähtud 245 miljonist jääb allakirjutajate arvestuse kohaselt kasutamata 100 miljonit eurot.

“Meie eesmärk on see, et kasutataks seda väikest ajaraami selleks, et kõikidest meetmetest oleks raha taotletud ja raha kasutatud,” ütles Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Eve East.

Sergejevi sõnul saab raha loodetavasti kasutatud, sest taotlused lähevad lihtsamaks, kuna avanevad uued meetmed.

“Seal on tingimused palju lihtsamad ja saab investeerida palju lihtsamatesse asjadesse ning toetusmäärad on kõrgemad, toetussummad väiksemad ja arusaadavamad. Alates 30 000 eurost, mis on juba täitsa arusaadav summa ühe väikeettevõtte jaoks. 30 000 – no oskan isegi ette kujutada, mida kõike saab sellega teha,” rääkis Sergejev.

Murekirjale alla kirjutanud Ida-Virumaa Investeeringute Agentuuri (IVIA) juhi Teet Kuusmiku sõnul oleks vaja erinevaid toetusmeetmeid rakendada võimalikult paindlikult.

“On äärmiselt oluline, et õiglase ülemineku fondi meetmed saaks väga kiiresti avatud, et neid saaks hakata rakendama ja vajadusel vaadata, kus on rahalisi vahendeid rohkem vaja ja kust vajadusel rahalisi vahendeid ümber tõsta. Ja muuta taotlemise võimalusi paindlikumaks lähtuvalt nendest ettevõtetest, kes investeeringuid planeerivad,” rääkis Kuusmik, kelle sõnul on IVIA klientides õiglase ülemineku fondi vastu reaalselt huvi tundnud kümmekond.

Rohepöörde edukamaks elluviimiseks mõeldud Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi eelarve on 17,5 miljardit eurot. Eestisse jagub sellest 354 miljonit eurot.

Foto: Rene Kundla/ERR

Lisainfo: Õiglane Üleminek