Silt: loomeklaster

loomeklaster.ee

3.–4. juunil 2025 korraldas Ida-Viru Loomeklaster õppereisi Lõuna-Eestisse, keskendudes sellel korral Põlva- ja Võrumaa loovettevõtluse parimatele praktikatele. Kahepäevase õppereisi eesmärk oli tutvuda piirkonna loome valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, meistrite ja inimeste tegemistega ning saada inspiratsiooni ja uusi ideid. Käisime kohapeal vaatamas ja kuulamas, et mida seal täpsemalt tehakse ja millised on nende lood ja jutud, mida saaks Ida-Virusse kaasa võtta ja mida on neilt õppida, et enda piirkonnas samuti loomevaldkonda veelgi paremini arendada ja uusi oskusi enda maakonda kaasa võtta.

Õppereis algas Jõhvist varahommikul ja esimene sihtkoht oli Mooste mõis Põlvamaal. Peale kohale jõudmist ja keha kinnitamist toimus giidiga ringkäik mõisa valdustes, mille käigus tutvustati kompleksi ajalugu ja räägiti sellest, et kuidas see tegutseb tänasel päeval, kui sinna on loodud loovkeskus.

Järgnes külastus Mikko talus Tännassilma külas, kus asub Südamete aed. See on inglise stiilis aastakümnete jooksul kahele hektarile rajatud taluaed. Liigirohkes aias on kujundatud hulgaliselt erinevaid aiaruume, mis asetsevad reljeefsel maastikul ja mille vaated on maalilised.

Päeva viimane külastus viis meid Loovusaita. See on ajurünnakustuudio Põlvamaal, kus disainitakse, korraldatakse ja juhitakse meeskondade strateegilisi ajurünnakuid ning luuakse ja arendatakse inkubatsiooniprogramme. Loovusait on koht kus saab korraks oma meeskonnaga aja maha võtta ja loovas keskkonnas teha kõiki neid mõttetegevusi, millega igapäevatöö kõrvalt tegeleda ei jõua.

Esimene päev lõppes õhtusöögiga Põlva linnas Tillu kohvikus ning majutusega Saarjärve Puhkemajas.

Reisi teise päeva hommikul suundus Ida-Viru grupp Võru linna, kus külastati Liiva-ATE loomekeskust. Endisest kahekorruselisest tööstushoonest on saanud mitmete stuudiote ja ateljeede koostöötamise koht. Vot sellest kohast ja sellest kogemusloost on tervel maakonnal midagi õppida ja on mida „kõrvataha panna“.

Edasi jäi Võru seljataha ja teekond viis Räpinasse, kus sai veedetud teine osa päevast.  Toimusid ekskursioonid Räpina paberivabrikus ja Räpina loomemajas. Ringkäik paberivabriku tehases andis ülevaate see ajaloost ja tänapäevast. Meile näidati tootmist ja milline on vabriku toodang ning kuhu seda müüakse. Tegemist on ühe vanima Eestis järjepanu tegutseva ettevõttega. Loomemajas võttis meid vastu majajuht Leo, kes tutvustas hoonet ja milliseid tegevusi seal pakutakse.

Õppereis lõppes Ulve Kangro Meistrikojas. Ulve on üle Eesti tuntud ja tunnustatud käsitöötegija. Tema süda kuulub Seto pitsile ja kohaliku pärandi hoidmisele. Meil oli võimalus kuulda tema kogemuslugu ja näha ka seda, et kui väga ta ehedat käsitööd armastab.

Ida-Viru Loomeklastri õppereis Lõuna-Eestisse oli osalejate jaoks suure väärtusega ja andis võimaluse õppida teise piirkonna kogemustest. Me saime päriselt teada, et kuidas tegutsevad Põlva- ja Võrumaa väikestes kohtades loovettevõtjad ja kuidas hoiavad kokku kohalikud kogukonnad. Neil kõigil on motivatsioon arendada oma kodukohta, nad teevad omavahel väga palju koostööd ja nad on aktiivsed. Õppereisil osalejad said palju uut inspiratsiooni ja uusi ideid, tekkisid uued kontaktid nii grupis omavahel kui ka külastuskohtades. Toimunud reis oli sisukas, millest on kaasa võtta head praktikad ning värvikad kogemuslood.

Õppereisi toimumist toetas „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024–2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, projekt: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RES.2.01.24-0076) ning seda kaasrahastas Kultuuriministeerium.

GALERII

2. juuni 2025

# Ida-Virumaal avanes uus sündmusteportaal idaviru.events – kogu piirkonna kultuuri- ja spordielu nüüd ühes kohas.

Ida-Virumaa on saanud endale uue maakondliku sündmusteportaali – idaviru.events, mis koondab maakonna kõik olulisemad avalikud sündmused ühte veebikeskkonda. Tegemist on ainulaadse tööriistaga, mis teenib korraga nii kohalikke elanikke kui ka turiste ning aitab tõsta piirkonna sündmuste nähtavust kogu Eestis ja kaugemalgi.

Uus platvorm võimaldab kõigil huvilistel mugavalt leida infot kontsertide, festivalide, spordisündmuste; teatrietenduste, laatade ja muude sündmuste kohta kogu maakonnas. Samal ajal toimib portaali piiratud juurdepääsuga süsteemi osa  töövahendina kohalikele kultuurikorraldajatele ja omavalitsustele, lihtsustades sündmuste igapäevast planeerimist ja omavahelist koordineerimist.

„Ühisest maakonna sündmuste portaali vajadusest on Ida-Virus räägitud ligi 7.aastat. See areng ideest teostuseni on toimunud nö vajaduspõhiselt ja koostöös maakonna kultuuri- ja spordijuhtidega. Portaali oleme arendanud aktiivselt viimase aasta jooksul ja püüdnud tulemuse saada kasutaja jaoks võimalikult töökindlaks ja funktsionaalseks. See platvorm ei ole pelgalt ainult sündmuste kalender – see on Ida-Virumaa kultuurielu uus nägu ja valdkonna ühine digihüpe. Meil oli selle projektiga mitu eesmärki –  tugevdada kogukondade vahelist koostööd, maakonna omavalitsuste kultuurikorraldajate igapäevast tööd ja koostööd omavahel; pakkuda elanikele paremat ligipääsu infole ning olla heaks abivahendiks ka turistidele, kes otsivad elamusi meie piirkonnas.” ütleb projekti üks algatajatest, kultuurikorraldaja Kaisa Pukk.

Erinevalt tavapärastest kalendrisüsteemidest ei seo idaviru.events sündmuste korraldajaid ühegi kindla piletimüügikeskkonnaga – igal korraldajal on vabadus valida endale sobiv piletisüsteem või pakkuda oma sündmust osalejatele tasuta.

Portaal on avatud aadressil idaviru.events ning esimesed sündmused on juba nähtaval. Tulevikus on plaanis platvormi funktsionaalsust veelgi edasiarendada. 2025.a on portaali rakendamise pilootaasta.

Idaviru.events portaali arendamist toetas Ida-Viru Omavalitsuste Liit, meetme „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“ kaudu, projekti: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RES.2.01.24-0076). Projekti koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

—

Lisainfo ja kontakt:

Kaisa Pukk – platvormi turundusjuht; E-post: kaisa@idaviru.events, tel: 5258417

Piia Tamm– Ida-Viru Loomeklastri koordinaator; e-post: piia.tamm@ivek.ee

“Üksi võid jõuda kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.” Just selle teadmise ja mõtteviisiga suundusid MTÜ Vanatare liikmed Eevi Paasmäe initsiatiivil, Narva-Jõesuu kogukonna esindajad ning Narva-Jõesuu volikogu liikmed Alutaguse valda, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni kogukonna arendamiseks.

Nende eesmärk oli veel kord kinnitada, et igas omavalitsuse piirkonnas on oma eripära ning elu, mida saab ja tuleb arendada. Kogukonna tugevus peitub just ühises tegutsemises ja info jagamises – jagatud teadmised, kogemused ja ideed rikastavad kõiki ning aitavad luua sidusama ja elujõulisema ühiskonna.

Õppereis Kurtna seltsimajja

Külastati Kurtna seltsimaja, et kogeda, kuidas üks toimiv ja elujõuline keskus inimesi ühendab ja toetab. Seltsimaja ei ole pelgalt hoone – see on südamlik ja elav koht, kus inimesed tulevad kokku, jagavad oma huve, õpivad, arutavad olulisi teemasid ja veedavad aega meeldivas seltskonnas.

Juba esimestest hetkedest oli tunda, et maja hingab ja elab tänu inimestele, kes seda juhivad ja sisuga täidavad. Juhataja Ene võttis külalised soojalt vastu ning tutvustas avameelselt maja igapäevaelu ja eesmärke. Tema sõnul on oluline, et igal kogukonnal oleks oma kindel koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda ja ennast koduselt tunda.

Mida õpiti ja millest mõtlema jäädi?

Eriliselt jäi kõlama, kui tähtis on sellise keskuse olemasolu kogukonna tugevdamisel. Kurtna seltsimaja pole pelgalt kohtumiste ja sündmuste korraldamise paik, vaid ka kuuluvustunde ja kogukondliku sideme looja. Seal tegutsevad aktiivselt eri vanusegruppide inimesed ning seda toetavad nii omavalitsus kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed ise.

See kohtumine pani sügavamalt mõtlema, kui oluline on töö kogukonnaga. Suures omavalitsuses peab igal piirkonnal olema oma keskus – olgu see seltsimaja, rahvamaja või muu kooskäimise koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda, ideid arendada ja oma elu rikastada. See on koht, kus sünnivad uued algatused, tugevnevad suhted ning luuakse paremad tingimused ühiseks kasvuks.

Eriti oluline on, et sellisel paigal oleks oma hing ja juht, kes hoiab kogu süsteemi toimimas ning elavana. Nagu elus ikka – inimene on kõige olulisem. Kui leidub inimene, kes on veduriks, tulevad vagunid vudinal järele. Tasub proovida!

Inspiratsioon ja tulevikusuunad

Kurtna seltsimajast lahkuti uute mõtete ja inspiratsiooniga, kuidas sarnast ühtehoidvat ja toetavat keskkonda arendada ning süvendada ka oma kodukohas. Kurtna seltsimaja on ehe näide sellest, kuidas ühtehoidvus ja sihikindel tegutsemine loovad elujõulise ning tugeva kogukonna.

See reis kinnitas veel kord, et omavalitsustes ei ole üks piirkond tähtsam kui teine – iga kogukond on oluline ning vajab oma arenguruumi ja toetust. Ainult koos tegutsedes ja üksteist toetades suudetakse luua elujõuline ning tugev kogukond, kus kõigil on hea elada ja areneda.

Artikkel põhineb Eevi Paasmäe reisimuljetel

Fotol Julia Rodina. Autor: Eiko Lainjärv.

Elame ajastul, kus igapäevaelus mängib üha olulisemat rolli oskus analüüsida infot, et tuvastada võltsitud teavet ja eristada fakte väljamõeldistest. Valeinfo leviku vastu saabki astuda nii, kui arendad seda oskust endas ja annad oma teadmisi edasi kogukonnale.

Eesti Rahvusraamatukogu kostöös Kultuuriministeeriumiga viib läbi projekti “MeediaRadar”, mille raames kultuuritöötajatel, kogukondade arendajatel, raamatukoguhoidjatel ja täiskasvanute haridusega tegelevatel koolitajatel on võimalik end täiendada digi-, meedia- ja infopädevuse teemadel fookusega teadmiste edasiandmisele oma kogukonnale, eelkõige erineva keele- ka kultuuritaustaga inimestele. Projekti teises etapis kutsume kõiki huvilisi, kes sooviksid meediapädevuse valdkonnas edasi õppida ja tegutseda, “MeediaRadari” meediapädevuse võrgustikku.

Esimesed digi- ja meediapädevuse seminarid toimuvad juba sel kevadel:

• 12. märtsil RaRa väikeses majas Narva mnt-l;
• 2. aprillil Jõhvi Keskraamatukogus;
• 3. aprillil Narva Keskraamatukogus (vene keeles).

Koolitused on väljakutseid täis ja praktilised. Iga osaleja saab siit midagi kasulikku oma igapäevaellu ja töösse kaasa võtta. Iga koolituspäev koosneb kolmest moodulist, mille jooksul räägime: info usaldusväärsusest, manipuleerimisvõtetest ja emotsioonidest meediast; petturitest – mõnedest võtetest ja kuidas mitte minna õnge; võltsingutest, valeinfost ja tehisintellektist.

Töötube viivad läbi:

• Koolitaja, Tartu Ülikooli doktorant ja nooremteadur Diana Poudel (Tallinnas), veebipolitseinik Getter Kangur (Jõhvis), veebipolitseinik Anastassia Semjonova (Narvas);
• Ajakirjanik, ajakirjanduse külalislektor Tallinna Ülikoolis Julia Rodina;
• RaRa meediapädevuse spetsialist, Ukraina-Eesti tõlkija ja luuletaja Kateryna Botnar.

Kõik koolitused on kohvi- ja lõunapausidega, osalemine on tasuta. Lisainfo projekti kohta ja koolitustele registreerimine lingil: www.rara.ee/meediaradar.

Projekt viiakse ellu aastatel 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames. Toetusmeetme eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust Eesti ühiskonnas ja parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik

ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks

Aasta Tegija 2024 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2024. aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa  käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-,sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised. Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2025. 

 Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

 Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee „Aasta Tegija 2024“.

Põhjarannik
15. september 2022, 11:30

Riigikogu liige Heidy Purga, kultuuriminister Piret Hartman ja riigihalduse minister Riina Solman osalesid eelmisel nädalal festivalil Station Narva raames toimunud mitmetel aruteludel, kus oli teemaks Ida-Virumaa tulevik.Foto: Patrik Tamm / Station Narva
Eelmisel nädalal festivalil Station Narva osalenud praeguse valitsusliidu liikmed olid ühisel meelel, et riigil tuleb senisest enam panustada Ida-Virumaa kultuuriellu ning vaja on tegusid mitte lõputuid jutte sel teemal.

Sotsiaaldemorkaadist kultuuriminister Piret Hartman ütles, et Eesti riigi julgeoleku garandiks on siin elavate inimeste ühtsustunne. Ühtsustunde loomisel on oluline roll kultuuril, mis toob inimesed kokku ja loob ühise info- ja väärtusruumi. Kultuurisündmused, nagu Station Narva on positiivseteks majakateks ning uuteks ühisteks sümboliteks sidusama ühiskonna poole liikumisel.

“Täna on Ida-Virumaal viljeletav kultuur alarahastatud, et saavutada piisav ja oodatav mõju. Peame riigina mõistma, et kultuur ei ole kulu, vaid ennekõike investeering nii inimeste kui ka riigi heaolu parendamisse,” sõnas ta.

Reformierakondlased riigikogu liige Heidy Purga märkis, et Narvas on peidus tohutu kultuurisuunaline potentsiaal, mis vajab kohest ja kiiret tegutsemist, mitte enam pikka juttu leheveergudel. “Just kultuuri investeerimine on sealse piirkonna üheks võtmeks, mis lahendaks ära paljud probleemkohad alates ühisest infoväljast, uutest harjumuste tekkest, koosolemise ja ühtsuse tundest, paremast elujärjest, uutest võimalusest, noorte töökohtadest ja unikaalsusest, mida on tarvis hoida,” leidis ta.

Purga sõnul nägi ta, kuidas Narva on juba kultuurikorraldusega väga head algust teinud, alates Station Narvast, tulevasest Kultuurikvartalist Kreenholmis, Objektist, Narva Vaba Lavast, Narva Kunstiresidentuurist, Ida-Viru Loomeklastrist, Narva Ooperipäevadest. “Aga nad vaevlevad igapäevaselt enesetõestamise piiril, kas järgmisteks ettevõtmisteks jätkub piisavalt ressurssi. Aitame neid!,” ütles Heidy Purga lisades, et inimesi, kes südamega Ida-Virumaal kultuurielu korraldavad, ei tohi jätta üksi, see tööhulk on olnud metsik ja nad vajavad toetust alates meie kõigi pärast.

Riigihaldusminister ja erakonna Isamaa aseesimees Riina Solman sõnas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Eesti Vabariigi Valitsus soovib Narvale pakkuda ei midagi enamat ega vähemat kui sedasama eestimeelset, vabadusi austavat õigusriiki nagu igal pool Eestis. Sellest algab kõik ja see on see, mis aitab meil luua paremat ja jõukamat Eestit. Ka Narvas, sest ainult inimeste endi vabast ja loomingulisest tahtmisest ja tööst sünnivad erinevad ettevõtmised, luuakse ettevõtteid ning seeläbi kasvavad jõukus ja heaolu,” ütles ta.

Minister usub, et siirad inimlikud kontaktid ja side inimeste vahel, on just see, millel maailm tegelikult püsib ja areneb. “Uuenduslikud üritused ja laia publikut haaravad sündmused sündida vaid tänu tublide, loominguliste, missioonitundega inimeste suurepärasele koostööle. Ma olen sada protsenti nõus, et üheskoos tegutsedes on 1+1 palju rohkem kui kaks, sest inimesed täiendavad teineteist,” sõnas ta

Riina Solman lisas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Ühtsele kultuuriruumile aitavad kindlasti kaasa sellised võimsad projektid nagu linnafestival Station Narva, kaasates ühte muusika- ja aruteluruumi erineva sotsiaalse ja kultuuritaustaga inimesi. “Mul on väga hea meel, et festival tutvustab Narvat ja toob linna noori ja andekaid inimesi Eestist ja maailmast, kes saavad oma silmaga näha, kuidas siin elatakse ja kes siin elavad ja tegutsevad,” ütles riigihalduse minister, kes jagas festivalil ka tänukirju Ida-Virumaa kultuurielu edendajatele.