Veebisaidi loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Lugege rohkem juurdepääsetavusest.
Teksti suurus
Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all klahvi Ctrl (OS X operatsioonisüsteemis klahvi Cmd) ja samal ajal vajutada kas klahvil + või –. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all klahvi Ctrl ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt klahvidele Ctrl ja 0.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on avanud uue digimentorluse teenuse, mis on suunatud ka loomeettevõtetele.
Mis on digimentorlus?
Digimentorlus aitab ettevõttel saada selgust oma digitaliseerimise tasemes ning teha teadlikke otsuseid edasisteks arenguteks. Kogenud mentor-konsultandi toel kaardistatakse ettevõtte äriprotsessid, tuvastatakse kitsaskohad ja leitakse digilahendused, mis aitavad tööd tõhusamaks muuta.
Teenuse tulemusena valmib ettevõttele 3 aasta digitaliseerimise teekaart – konkreetne plaan, kuidas muuta tööprotsessid tõhusamaks, kasutada digilahendusi targemalt ning toetada ettevõtte kasvu.
Miks see on loomeettevõtetele oluline?
Digimentorlus võib aidata näiteks:
disainiettevõttel digitaliseerida tootmise ja tellimuste haldust
loovagentuuril muuta projektijuhtimine ja koostööprotsessid sujuvamaks
mängu-, filmi- või animatsioonistuudiol paremini hallata arendusprotsesse
Teenusesse sisenemine on lihtne – ettevõte tasub omaosaluse, saab endale mentori, kellega koos analüüsitakse ettevõtte tööprotsesse ja leitakse konkreetsed digilahendused, mis aitavad ettevõttel areneda.
📅 Juba järgmisel nädalal toimub infopäev, kus tutvustame teenust lähemalt ja vastame küsimustele. Infopäev toimub füüsiliselt, et ettevõtetel oleks lihtne saada hea ülevaade ja hinnata, kas digimentorlus võiks sobida just nende ettevõttele.
Siis oled õiges kohas! IdaViru.Events on uus ja mugav veebiplatvorm, mis toob sinuni kogu piirkonna ürituste info — kontserdid, festivalid, töötoad, spordiüritused ja palju muud!
Üks koht. Kõik sündmused – Meie eesmärk on muuta sündmuste leidmine lihtsaks.
Lihtne kasutada – Kasuta otsingut või filtreid, et leida täpselt see, mis sind huvitab: ajakava, asukoht, žanr, keel jpm.
Loo ühendusi, toeta kogukonda – Meie kaudu saad ka ise oma üritust reklaamida ning jõuda laiema publikuni.
Avasta, mis Ida-Virumaal toimub!
Ära unusta liituda, laikida ning jagada — ja kohtume sündmustel!
Käesolevad lühivideod on valminud programmi „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium toetusel.
Creative Bloom Ida-Virumaal: rahvusvaheline projekt inspireerib ja toetab naisi Eestist ja Lätist
26.–28. augustini osalesid Läti ja Eesti loomevaldkonnas tegutsevad naised piiriülesel koostöö õppereisil. Reis toimus Ida-Virumaal Interreg Central Baltic programmi projekti Creative Bloom: Empowering Female Creative Entrepreneurs raames, mida koordineeris Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös Vidzeme Ettevõtluskeskusega. Projekti kaasrahastas Eestis Briti Nõukogu.
Õppereisi käigus külastati Ida-Virumaa ja Avinurme maalilistes paikades loomeettevõtluskeskusi ning osaleti praktilistes töötubades, kus rõhutati piiriülest koostööd ja naiste rolli loomemajanduse kujundamisel.
Reis algas Narvast, kus ürituse avamine toimus ajaloolises Narva Raekojas. Seal kohtusid vanad ja uued tuttavad Lätist ja Eestist, jagades möödunud aasta kogemusi ja saavutusi. Osalejad märkisid, et projekt aitas neil mitte ainult oma ideid arendada ja uuele tasemele viia, vaid ka luua uusi sidemeid, leida sarnaste mõtetega toetajaid ning suurendada enesekindlust ettevõtlusteel. Erilised tänusõnad anti programmis osalenud mentoritele nende isikliku panuse eest ning korraldajatele läbimõeldud ja kaasahaarava programmi eest.
Päev jätkus Kreenholmi piirkonnas asuvas Narva Kunstiresidentuuris, kus osalejad said avastada ning tunda selle maja kunstilist energiat ja näha inspireerivaid ruume, kus kultuuripärand muutub uute rahvusvaheliste koostöövormide allikaks.
Õppereis hõlmas ka kohtumisi üksikute loomeettevõtjatega. MTÜ Kaitstud Elu asutaja Jelena Naumova jagas oma lugu, kuidas erivajadustega inimeste toetamise algatus kasvas välja tema isiklikuks loome- ja keraamikateeks. Tema savitööd ühendavad piirkonna mineviku ja oleviku. Jelena sõnul on edu võti julgus katsetada ja teha esimene samm, ning suurim rõõm tuleb teadmisest, et tema keraamika lisab iga laada päevale valgust.
MTÜ Craft Depo, mis tegutseb Narva Käsitöömajas, tutvustas, kuidas õpetamisest sai eluaegne kutsumus – võimalus reisida, avastada uusi tehnikaid, jagada teadmisi ja korraldada töötube kogukonnale. Ka rasked ajad, nagu nad rõhutasid, annavad inspiratsiooni uutele ideedele ja kasvule.
OÜ Giftstudio esitles oma käsitööna valminud kudumeid ja kingitusi kui kire, otsingute ja ärilise nutikuse sümbioosi. Asutaja Irina Gavrilova rõhutas, et ettevõtlus nõuab paindlikkust ja kohanemisvõimet, ning pere toetus mängib kogu teekonna jooksul väga olulist rolli. Irina Gavrilova isiklik lugu väikeettevõtjana oli kuulajate jaoks äärmiselt inspireeriv ja motiveeriv. Saime kuulda kuidas keerulistes oludes ettevõtlusega uuesti alustada ja jätkata ning kuidas lahendada keerulisi olukordi. Samas kogu Irina kogemuslugu oli just kui nagu ajaloo rännak, mis andis läbilõike meie riigis ja ühiskonnas toimunud muutustest, millel oli ettevõtlusele suur mõju.
Noor, ent juba tuntud fotograaf Jelizaveta Gross, OÜ OnlookerPhoto asutaja, rääkis koostöö jõust ja näitas, kuidas üksainus foto võib muuta toote tajumist. Ta julgustas maailma mänguna nägema – just sealt algab loovus.
Esimene päev lõppes aroomide maailma avastamise töötoas aroomispetsialisti juhendamisel. Lõhnade kaudu loodi aus dialoog iseendaga ning näidati, kuidas strateegia, disain ja meelte tajumine võivad ühineda unikaalseteks lahendusteks nii inimestele kui ettevõtetele.
Teine päev algas ringkäiguga Narva-Jõesuus koos giidiga. Kohaliku ajaloo muuseumi juht Ivika Maidre tutvustas piirkonna puidust pitsornamente ja linna arhitektuuripärandit. Seejärel külastati Toila-Oru parki, kus virtuaalreaalsuse tuur viis meid ajaloolisele ajarännakule, 1938. aasta Eestisse.
Toila MereRestos toimus kohtumine Toila piirkonna loovettevõtjatega. MTÜ Käsitööveranda eestvedaja Maria rääkis, kuidas traditsiooniliste mustrite uurimine inspireerib tegema uut loomingut ning kuidas käsitsi valmistatud vaibad hoiavad kogukonna elu. OÜ Pühajõe Meistrid esitles käsitööküünlaid, mis põledes jätavad jäälille meenutavaid mustreid – sümbol kannatlikkusest ja pühendumusest käsitööle.
Hiljem toimus muusikaline õpituba MTÜ Alutaguse Rahvamuusikute esituses, kes mängisid eesti ja läti rahvaviise. Vastutasuks õpetasid Läti osalejad eestlastest kolleegidele oma rahvatantsu. Muusika ja liikumine tuletasid meelde, et kultuur ühendab naabreid ka läbi ühiselt jagatud häälte ja traditsioonide.
Õhtul koguneti Kauksi Puhkemajja, kus teise õppereisi päeva lõpetuseks sai igaüks valmistada endale lillepärja. Kõik naised meisterdasid lilledest pärja, kobineerides selleks erinevaid töötoa materjale. Iga valminud töö peegeldas tema isiklikku stiili. Naer, koostöö ja erksad värvid muutsid tegevuse toetavaks ja sõbralikuks, millest jäi igale osalejale lillepärja näol mõnus mälestus ja uued oskused.
Viimane päev viis osalejad Avinurme, mis on tuntud oma puidutöö traditsioonide poolest. Avinurme Puiduait pakkus võimalust õppida nende ettevõtte pikaajalisest ja mitmekülsest tegevusest ja kohalikul kultuuripärandil põhinevate toodete arendusest. Peale selle sai osaleda ka töötubades – mõni punus esimest korda korvi, teine maalis puidule või kaunistas kalosse. Saadud praktilised kogemused näitasid, kuidas traditsioonilised oskused võivad areneda kaasaegseks ettevõtluseks.
Pärastlõuna veetsime kutsutud külalisesinejate seltsis, kes jagasid oma pikaajalist loomeettevõtluse kogemust. Oma teekonnast rääkisid edukad naisettevõtjad OÜst Balbat Art ja OÜst SING SALE PRO (Etnowerk). Nad näitasid, kuidas pärand, inspiratsioon, disain ja innovatsioon loovad võimalusi, et luua edukaid ettevõtteid mitte ainult Eestis, vaid ka piiriüleselt.
Reisi lõpuks lahkusid osalejad mitte ainult märkmete ja uute kontaktidega, vaid ka hindamatute ühiste kogemuste ja mälestustega. Nad kinnitasid, et loovus on võimestamise tööriist, et väikesed töötoad võivad kanda suuri ideid, ning et piiriülene koostöö tugevdab kõiki osapooli.
Jällegi tõestas Creative Bloom projekt, et loomesektor ei tähenda ainult kunsti või ainult äri – see tähendab kogukondade loomist, uute võimaluste avamist, avatud suhtumist ja koostöö innustamist rahvusvahelisel tasandil.
Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja kaasrahastab British Council.
Loomemajanduse mentorprogrammi kevadhooaeg oli täis kohtumisi erinevatel teemadel. Kokku toimus kolm mentorlubi, kus igaüks neist andis uusi teadmisi ning praktilisi kogemusi, mida enda tegevuses hiljem proovida ja katsetada või siis ka kasutusele võtta. Kõik kohtumised annavad edaspidiseks mõtteainet ning teemasid järgnevateks vestlusteks või aruteludeks.
* 22.aprillil toimus järjekorras neljas mentorklubi kohtumine, kus päeva teemaks oli „Loomeettevõtja turundus ja kommunikatsioon.“ Antud lühikoolitust oli kutsutud läbi viima digistrateeg Tanel Vetik, ettevõttest Onte Digital OÜ.
Turundus ja kommunikatsioon on tänasel päeval iga ettevõtte jaoks ülioluline ja ülivajalik. Võib öelda lausa nii, et ilma selleta ei saa ja pole võimalik ettevõtlust teha. Aprillis toimunud mentorklubi kohtumisel käsitlesime järgmisi teemasid: turundustrendid 2025, sotsiaalmeedia strateegia üles ehitamine, turundusplaan ja selle koostamine, erinevad tööriistad ja kuidas neid kasutada, kuidas saada turunduse kaudu esimesi kliente, milline on hea reklaami valem ja kuidas teha selle sisu ning jagatud sai ka veel igasugu turunduse nippe ja trikke. Lisaks oli osalejatele antud ka kodutöö ning kohapeal tegime mitmeid praktilisi harjutusi, st siis, et proovisime ka praktikas mitmeid asju ise läbi teha. Lühikoolitus ei olnud ainult ühepoolne vaid kõik kohale tulnud olid valmis ka ise jagama omi kogemusi, anti nõu, häid näpunäiteid või soovitusi.
* 20.mail kohtuti programmi raames taaskord, et rääkida ja arutleda ringmajanduse teemal. Toimuslühikoolitus, mille sisuks oli: ringmajanduse teema avamine, saime teadmised taaskasutusest ja regulatsioonidest, rääkisime trendidest, headest näidetest ja praktikatest nii Eestis kui mujal maailmas. Sellele lisaks oli rohkelt arutlemisi, kogemuste vahetamisi, küsimuste esitamisi, jne.
Antud kohtumisel oli ka praktiline pool. Kõik kohale tulnud naised pidid kaasa võtma enda loometegevusest järele jäävaid jääke (tuli kaasa võtta mõned näidised). Ehk siis jäägid, mis seoses tootmisega või teenuse osutamisega täna tekivad. Ja teise ülesande täitmiseks oli vajalik kaasa võtta osaleja enda poolt valmistatud üks või kaks eset, mis on kas siis taaskasutatud või on loodud täiesti uus ese taaskasutatud materjalist (-dest). Vot see osa päevast köitis kõiki ja pani kuulama ning kaasa mõtlema.
Oli väga inspireeriv kohtumine koos huvitavate mõtete ja teemade aruteludega. Osalejatel tekkis mentorklubi lõpus ka erinevaid ideid, mida saab n.ö prügist taasluua või kuskohas võiks mingeid erinevaid materjale enda tegevuses taaskasutada. Aitäh Anne Jõesaar, ettevõttest Roheradar OÜ, et viisid läbi lühikoolitust nii vajalikul teemal! Nüüd on mille üle osalejad saavad mõelda, et nt tootmisjääke oleks vähem ja et materjalide kasutus oleks mõistlik ning säästlik. Igaüks saab enda tegevuses teha muudatusi, et tema tegevusest tekkinud jalajälg oleks keskkonnasõbralikum.
* 10.juunil tulid mentorprogrammis „Creative Bloom“ osalevad naised ja mentorid viimast korda kokku kui kohtuti kuuendas mentorklubis. Selle kokkusaamise päeva teema „Kuidas teha mobiiltelefoniga head tootefotot ja meeldejäävat videot“ tuli otse osalejatelt. Neil oli kindel soov saada paremaid teadmisi ja praktikat hea foto ja video tegemise kohta.
Antud lühikoolitus jagunes kaheks:
1. koolitusosa – Tootefotograafia alused. Klassikalised ja lavastatud tootefotod. Kompositsioon. Taustad ja rekvisiidid. Kontrastid. Erinevad vaatenurgad. Valge tasakaal. Levinud vead toodete pildistamisel. Praktiline pildistamine mobiiltelefoniga. Koduse fotonurga loomine. Valguse suunamine, hajutamine ja peegeldamine. Pealtvaade. Erineva nurga all pildistamine. Uduse tausta loomine. Külgvalgus ja tagant valgus. Mobiiltelefoni seaded. Esmane fototöötlus telefonis. Foto proportsioonid ja kärpimine.
2. koolitusosa – Filmimine mobiiltelefoniga. Horisontaalselt või vertikaalselt. Kaadriplaanid. Filmiklipi ettevalmistus. Script või lühikava. Liikumine. Suumimine. Valgus ja keskkond. Detailid ja omadused. Filmi monteerimise mobiiliäpid. Filmi monteerimine. Videoklipi lõikamine, kiiruse lisamine ja aeglustamine. Üleminekud. Teksti ja subtiitrite lisamine. Heli, muusika ja efektide lisamine. Filmiklipi eksportimine.
Praktikat oli sellel kohtumisel palju. Saime kõike ise päriselt läbi teha ja katsetada, küsimusi esitada ja vajadusel ka abi. Peale praktilist osa analüüsisime valminud fotosid ja videoid, sealhulgas andis koolitaja omapoolset tagasisidet, nõuandeid ja soovitusi.
Foto ja videokoolitust viis meil läbi Läänemaalt kohale tulnud koolitaja Aile Nõupuu, AileN KOOLITUSED OÜ. Oli ülihea koolitus superhea koolitajaga.
—————————————————————
Kõik mentorklubide kohtumised on nüüdseks selle programmi raames toimunud. Aga projekt ei ole veel lõppenud, sest ees ootab veel kaks väga olulist kokkusaamist. Augusti kuu lõpus toimub õppereis, kui meile tuleb külla Läti grupp. Teeme kolmepäevase ringreisi Ida-Virumaal kus külastame maakonna erinevaid kohti. Mentorprogramm „Creative Bloom“ saab läbi lõpuüritusega septembris, kuhu on oodatud kohale ka inimesed, kes otseselt programmiga seotud ei ole. Lõpuüritusel tutvustame projekti tulemusi laiemale publikule ja täname kõiki, kes on projekti õnnestumisse oma panuse andud.
Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.
3.–4. juunil 2025 korraldas Ida-Viru Loomeklaster õppereisi Lõuna-Eestisse, keskendudes sellel korral Põlva- ja Võrumaa loovettevõtluse parimatele praktikatele. Kahepäevase õppereisi eesmärk oli tutvuda piirkonna loome valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, meistrite ja inimeste tegemistega ning saada inspiratsiooni ja uusi ideid. Käisime kohapeal vaatamas ja kuulamas, et mida seal täpsemalt tehakse ja millised on nende lood ja jutud, mida saaks Ida-Virusse kaasa võtta ja mida on neilt õppida, et enda piirkonnas samuti loomevaldkonda veelgi paremini arendada ja uusi oskusi enda maakonda kaasa võtta.
Õppereis algas Jõhvist varahommikul ja esimene sihtkoht oli Mooste mõis Põlvamaal. Peale kohale jõudmist ja keha kinnitamist toimus giidiga ringkäik mõisa valdustes, mille käigus tutvustati kompleksi ajalugu ja räägiti sellest, et kuidas see tegutseb tänasel päeval, kui sinna on loodud loovkeskus.
Järgnes külastus Mikko talus Tännassilma külas, kus asub Südamete aed. See on inglise stiilis aastakümnete jooksul kahele hektarile rajatud taluaed. Liigirohkes aias on kujundatud hulgaliselt erinevaid aiaruume, mis asetsevad reljeefsel maastikul ja mille vaated on maalilised.
Päeva viimane külastus viis meid Loovusaita. See on ajurünnakustuudio Põlvamaal, kus disainitakse, korraldatakse ja juhitakse meeskondade strateegilisi ajurünnakuid ning luuakse ja arendatakse inkubatsiooniprogramme. Loovusait on koht kus saab korraks oma meeskonnaga aja maha võtta ja loovas keskkonnas teha kõiki neid mõttetegevusi, millega igapäevatöö kõrvalt tegeleda ei jõua.
Esimene päev lõppes õhtusöögiga Põlva linnas Tillu kohvikus ning majutusega Saarjärve Puhkemajas.
Reisi teise päeva hommikul suundus Ida-Viru grupp Võru linna, kus külastati Liiva-ATE loomekeskust. Endisest kahekorruselisest tööstushoonest on saanud mitmete stuudiote ja ateljeede koostöötamise koht. Vot sellest kohast ja sellest kogemusloost on tervel maakonnal midagi õppida ja on mida „kõrvataha panna“.
Edasi jäi Võru seljataha ja teekond viis Räpinasse, kus sai veedetud teine osa päevast. Toimusid ekskursioonid Räpina paberivabrikus ja Räpina loomemajas. Ringkäik paberivabriku tehases andis ülevaate see ajaloost ja tänapäevast. Meile näidati tootmist ja milline on vabriku toodang ning kuhu seda müüakse. Tegemist on ühe vanima Eestis järjepanu tegutseva ettevõttega. Loomemajas võttis meid vastu majajuht Leo, kes tutvustas hoonet ja milliseid tegevusi seal pakutakse.
Õppereis lõppes Ulve Kangro Meistrikojas. Ulve on üle Eesti tuntud ja tunnustatud käsitöötegija. Tema süda kuulub Seto pitsile ja kohaliku pärandi hoidmisele. Meil oli võimalus kuulda tema kogemuslugu ja näha ka seda, et kui väga ta ehedat käsitööd armastab.
Ida-Viru Loomeklastri õppereis Lõuna-Eestisse oli osalejate jaoks suure väärtusega ja andis võimaluse õppida teise piirkonna kogemustest. Me saime päriselt teada, et kuidas tegutsevad Põlva- ja Võrumaa väikestes kohtades loovettevõtjad ja kuidas hoiavad kokku kohalikud kogukonnad. Neil kõigil on motivatsioon arendada oma kodukohta, nad teevad omavahel väga palju koostööd ja nad on aktiivsed. Õppereisil osalejad said palju uut inspiratsiooni ja uusi ideid, tekkisid uued kontaktid nii grupis omavahel kui ka külastuskohtades. Toimunud reis oli sisukas, millest on kaasa võtta head praktikad ning värvikad kogemuslood.
Õppereisi toimumist toetas „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024–2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, projekt: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RES.2.01.24-0076) ning seda kaasrahastas Kultuuriministeerium.
# Ida-Virumaal avanes uus sündmusteportaal idaviru.events – kogu piirkonna kultuuri- ja spordielu nüüd ühes kohas.
Ida-Virumaa on saanud endale uue maakondliku sündmusteportaali – idaviru.events, mis koondab maakonna kõik olulisemad avalikud sündmused ühte veebikeskkonda. Tegemist on ainulaadse tööriistaga, mis teenib korraga nii kohalikke elanikke kui ka turiste ning aitab tõsta piirkonna sündmuste nähtavust kogu Eestis ja kaugemalgi.
Uus platvorm võimaldab kõigil huvilistel mugavalt leida infot kontsertide, festivalide, spordisündmuste; teatrietenduste, laatade ja muude sündmuste kohta kogu maakonnas. Samal ajal toimib portaali piiratud juurdepääsuga süsteemi osa töövahendina kohalikele kultuurikorraldajatele ja omavalitsustele, lihtsustades sündmuste igapäevast planeerimist ja omavahelist koordineerimist.
„Ühisest maakonna sündmuste portaali vajadusest on Ida-Virus räägitud ligi 7.aastat. See areng ideest teostuseni on toimunud nö vajaduspõhiselt ja koostöös maakonna kultuuri- ja spordijuhtidega. Portaali oleme arendanud aktiivselt viimase aasta jooksul ja püüdnud tulemuse saada kasutaja jaoks võimalikult töökindlaks ja funktsionaalseks. See platvorm ei ole pelgalt ainult sündmuste kalender – see on Ida-Virumaa kultuurielu uus nägu ja valdkonna ühine digihüpe. Meil oli selle projektiga mitu eesmärki – tugevdada kogukondade vahelist koostööd, maakonna omavalitsuste kultuurikorraldajate igapäevast tööd ja koostööd omavahel; pakkuda elanikele paremat ligipääsu infole ning olla heaks abivahendiks ka turistidele, kes otsivad elamusi meie piirkonnas.” ütleb projekti üks algatajatest, kultuurikorraldaja Kaisa Pukk.
Erinevalt tavapärastest kalendrisüsteemidest ei seo idaviru.events sündmuste korraldajaid ühegi kindla piletimüügikeskkonnaga – igal korraldajal on vabadus valida endale sobiv piletisüsteem või pakkuda oma sündmust osalejatele tasuta.
Portaal on avatud aadressil idaviru.events ning esimesed sündmused on juba nähtaval. Tulevikus on plaanis platvormi funktsionaalsust veelgi edasiarendada. 2025.a on portaali rakendamise pilootaasta.
Idaviru.events portaali arendamist toetas Ida-Viru Omavalitsuste Liit, meetme „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“ kaudu, projekti: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RES.2.01.24-0076). Projekti koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.
Just selle nädala alguses toimus meil kahepäevane koolitus teemal – Teenusearendus.
Sellel teemal oli kutsutud koolitust läbi viima väga suurte kogemustega jteenusedisainer ja oma ala ekspert Dan Mikkin.
Koolituse kaks päeva olid sisukad ja käsitlesid erinevaid teemasid, nt kasutaja ja tema vaatenurk, kasutaja teekond, persoonad, väärtused ja väärtuspakkumine, prototüüpimine, jne. Oli teooriat ja oli ka palju praktikat rühmatööde näol. Koolitus lõppes etteastetega, kus tuli lahendada erinevaid kliendisituatsioone. Viimane tõi osalejate seas esile head näitlejaoskused. Kõik võtsid oma rolli täie tõsidusega.
Iga korraga saame aina teadlikumaks, tekkinud on ka juba mitmeid koostöid ja ühistegevusi, arendame loomemajandust Ida-Virumaal.
Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.
Mentorprogramm “Creative Bloom” on piiriülene projekt. Projekti viiakse ellu koostöös Läti partneriga Vidzeme Entrepreneurship Centre. Mõlemas riigis nii Eestis kui ka Lätis toimetab grupp naisi, kes soovivad saada ettevõtjateks, tegeleda loometegevusega ja hakata ühel päeval selle eest ka tulu saama.
Selleks, et üksteiselt rohkem õppida ja kogemusi vahetada kutsusime ellu kahe grupi regulaarsed kokkusaamised, mis toimuvad veebis. Esimest korda saimegi ekraani vahendusel üksteisega suhelda 04.märtsil. Siiski natukene me juba üksteist tunneme, sest mõni aeg tagasi, täpsemalt siis jaanuaris käis Eesti grupp külas Lätis kus me kohtusime sealsete naisetga.
Esmakordsel veebikohtumisel rääkisime erinevatel teemadel. Igaüks sai sõna, et anda infot oma praeguste väljakutsete kohta, millist probleemi ta praegu lahendab, mille kallal ta praegu töötab ja mis hetkel tema töölaual. Oli võimalus veel kord tutvustada oma loomingut, oma toodet või teenust, jagada oma ideid loometööst, inspiratsiooni, kogemusi ja mõtteid.
Aeg läks kiiresti ja omavahel arutada oli palju. Jagati omi kogemusi, soovitusi ja mõtteid. Saadi inspiratsiooni teistelt ja julgust oma ideega edasi minna.
Leppisime juba kokku ka uue kohtumise aja. Järgmine piiriülene õppimine ja kogemuste vahetamine toimub aprilli kuu lõpus.
#creativebloom
#loomemajandus
#mentorprogramm
#centralbaltic
#idaviruloomeklaster
#ettevotlus
#idaviruettevõtluskeskus
Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.
Projekti “Creative Bloom” programmis osalevad naised on taaskord kokku saanud, seekord siis Alutaguse vallas, Kurtna Seltsimajas.
18. veebruaril toimunud lühikoolitusel “Loomeettevõtja rahaasjad – raamatupidamine ja maksud” rääkisime finantsteemadel. Fookuses olid raamatupidamine, aruandlus, erinevad maksud ja muu oluline teave, mida üks alustav ettevõtja peab teadama.
Teema avajaks oli Kaie Moisa, FMJ OÜst. Ta suutis keerulisi teemasid edastada väga lihtsas keeles ja arusaadavalt, oli palju elulisi näiteid ja soovitusi ning kõik küsimused said kohapeal vastused.
Kui koolituse alguses tekitasid raamatupidamise teemad pigem suurt peavalu ja hirmu siis päeva lõpuks olid osalejate näod rõõmsamad ja segadust numbrite maailmaga tegelemiseks palju vähem.
* Päeva lõpuks said osalejad kinnitust, et raamatupidamine ei ole raketiteadus!
* Majandusaasta aruanne on iga ettevõtte visiitkaart, see peab olema korras.
* Alati on olemas inimesi, kellega saab konsulteerida kui on vajadust.
Rahaasjades on nüüd kõik palju selgem!
#creativebloom
#loomemajandus
#mentorprogramm
#centralbaltic
#idaviruloomeklaster
#ettevotlus
#idaviruettevõtluskeskus
Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.
“Üksi võid jõuda kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.” Just selle teadmise ja mõtteviisiga suundusid MTÜ Vanatare liikmed Eevi Paasmäe initsiatiivil, Narva-Jõesuu kogukonna esindajad ning Narva-Jõesuu volikogu liikmed Alutaguse valda, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni kogukonna arendamiseks.
Nende eesmärk oli veel kord kinnitada, et igas omavalitsuse piirkonnas on oma eripära ning elu, mida saab ja tuleb arendada. Kogukonna tugevus peitub just ühises tegutsemises ja info jagamises – jagatud teadmised, kogemused ja ideed rikastavad kõiki ning aitavad luua sidusama ja elujõulisema ühiskonna.
Õppereis Kurtna seltsimajja
Külastati Kurtna seltsimaja, et kogeda, kuidas üks toimiv ja elujõuline keskus inimesi ühendab ja toetab. Seltsimaja ei ole pelgalt hoone – see on südamlik ja elav koht, kus inimesed tulevad kokku, jagavad oma huve, õpivad, arutavad olulisi teemasid ja veedavad aega meeldivas seltskonnas.
Juba esimestest hetkedest oli tunda, et maja hingab ja elab tänu inimestele, kes seda juhivad ja sisuga täidavad. Juhataja Ene võttis külalised soojalt vastu ning tutvustas avameelselt maja igapäevaelu ja eesmärke. Tema sõnul on oluline, et igal kogukonnal oleks oma kindel koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda ja ennast koduselt tunda.
Mida õpiti ja millest mõtlema jäädi?
Eriliselt jäi kõlama, kui tähtis on sellise keskuse olemasolu kogukonna tugevdamisel. Kurtna seltsimaja pole pelgalt kohtumiste ja sündmuste korraldamise paik, vaid ka kuuluvustunde ja kogukondliku sideme looja. Seal tegutsevad aktiivselt eri vanusegruppide inimesed ning seda toetavad nii omavalitsus kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed ise.
See kohtumine pani sügavamalt mõtlema, kui oluline on töö kogukonnaga. Suures omavalitsuses peab igal piirkonnal olema oma keskus – olgu see seltsimaja, rahvamaja või muu kooskäimise koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda, ideid arendada ja oma elu rikastada. See on koht, kus sünnivad uued algatused, tugevnevad suhted ning luuakse paremad tingimused ühiseks kasvuks.
Eriti oluline on, et sellisel paigal oleks oma hing ja juht, kes hoiab kogu süsteemi toimimas ning elavana. Nagu elus ikka – inimene on kõige olulisem. Kui leidub inimene, kes on veduriks, tulevad vagunid vudinal järele. Tasub proovida!
Inspiratsioon ja tulevikusuunad
Kurtna seltsimajast lahkuti uute mõtete ja inspiratsiooniga, kuidas sarnast ühtehoidvat ja toetavat keskkonda arendada ning süvendada ka oma kodukohas. Kurtna seltsimaja on ehe näide sellest, kuidas ühtehoidvus ja sihikindel tegutsemine loovad elujõulise ning tugeva kogukonna.
See reis kinnitas veel kord, et omavalitsustes ei ole üks piirkond tähtsam kui teine – iga kogukond on oluline ning vajab oma arenguruumi ja toetust. Ainult koos tegutsedes ja üksteist toetades suudetakse luua elujõuline ning tugev kogukond, kus kõigil on hea elada ja areneda.
Haridus- ja Teadusministeerium on avanud taotlusvooru vabaühendustele, et leida partnereid perioodiks 2025–2027. Taotlusvoor on avatud 17. veebruarist kuni 2. märtsini ning vabaühendusi toetatakse kokku ligi 2,7 miljoni euroga. Toetuse andmise eesmärk on hoida ning kasvatada vabaühenduse võimekust haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades tegutsemiseks.
Taotlejaid ja nende taotlusi hinnatakse visiooni, tegevuskava seotuse ja mõju, eelarve põhjendatuse ning taotleja senise panuse ja võimekuse alusel. Täpsemad kriteeriumid ja hindamisskaalad on avatud määruses ja selle lisas.
Peale taotluse esitamist hindab neid hindamiskomisjon, kui hindamiskomisjon on oma ettepaneku teinud, järgneb ärakuulamismenetlus, mille jooksul taotlejad kinnitavad, kas nad on nõus toetussumma vastu võtma (juhul, kui taotlus rahuldatakse osaliselt).
Toetuse saajad selguvad hiljemalt aprillis. Toetus eraldatakse ministri käskkirjaga ning ministeerium maksab toetuse välja 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
RTK veebilehelt leiad põhjalikud juhendmaterjalid eduka projekti taotluse koostamiseks.
Alusta siit:
Projekti rahastusallika leidmise lehele on koondatud ülevaatlik info erinevatest Euroopa Liidu rahastusallikatest, toetusfondide vahendajatest ning valdkondkondadest, millele rahastust jagatakse: https://rtk.ee/projekti-rahastusallika-leidmine
Projekti taotluse kirjutamise ja esitamise lehel on toodud mõned projekti rahastamise põhimõtted ja kirjeldatakse taotluse hindamise ning rahastamisotsuse tegememise protsessi: https://www.rtk.ee/…/taotluse-kirjutamine-ja-esitamine
Elame ajastul, kus igapäevaelus mängib üha olulisemat rolli oskus analüüsida infot, et tuvastada võltsitud teavet ja eristada fakte väljamõeldistest. Valeinfo leviku vastu saabki astuda nii, kui arendad seda oskust endas ja annad oma teadmisi edasi kogukonnale.
Eesti Rahvusraamatukogu kostöös Kultuuriministeeriumiga viib läbi projekti “MeediaRadar”, mille raames kultuuritöötajatel, kogukondade arendajatel, raamatukoguhoidjatel ja täiskasvanute haridusega tegelevatel koolitajatel on võimalik end täiendada digi-, meedia- ja infopädevuse teemadel fookusega teadmiste edasiandmisele oma kogukonnale, eelkõige erineva keele- ka kultuuritaustaga inimestele. Projekti teises etapis kutsume kõiki huvilisi, kes sooviksid meediapädevuse valdkonnas edasi õppida ja tegutseda, “MeediaRadari” meediapädevuse võrgustikku.
Esimesed digi- ja meediapädevuse seminarid toimuvad juba sel kevadel:
Koolitused on väljakutseid täis ja praktilised. Iga osaleja saab siit midagi kasulikku oma igapäevaellu ja töösse kaasa võtta. Iga koolituspäev koosneb kolmest moodulist, mille jooksul räägime: info usaldusväärsusest, manipuleerimisvõtetest ja emotsioonidest meediast; petturitest – mõnedest võtetest ja kuidas mitte minna õnge; võltsingutest, valeinfost ja tehisintellektist.
Töötube viivad läbi:
Koolitaja, Tartu Ülikooli doktorant ja nooremteadur Diana Poudel (Tallinnas), veebipolitseinik Getter Kangur (Jõhvis), veebipolitseinik Anastassia Semjonova (Narvas);
Ajakirjanik, ajakirjanduse külalislektor Tallinna Ülikoolis Julia Rodina;
RaRa meediapädevuse spetsialist, Ukraina-Eesti tõlkija ja luuletaja Kateryna Botnar.
Kõik koolitused on kohvi- ja lõunapausidega, osalemine on tasuta. Lisainfo projekti kohta ja koolitustele registreerimine lingil: www.rara.ee/meediaradar.
Projekt viiakse ellu aastatel 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames. Toetusmeetme eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust Eesti ühiskonnas ja parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks.
Eelmisel nädalal, 22.-25.jaanuaril käis grupp Ida-Viru loomenaisi mentorprogrammi „Creative Bloom“ raames õppereisil Lätis, kus külastasime Vidzeme piirkonda.
Mentorprogramm „Creative Bloom“ on piiriülene projekt, kus meie partneriks Lätis on Vidzeme Planning Region. Lätlased võtsid meid vastu ja tutvustasid oma piirkonda, meil oli võimalus külastada väga erinevaid ja põnevaid kohti ning kohtuda kohalike loomeinimestega. Kogu õppereisist võttis osa kaks gruppi, grupp Eestist ja grupp Lätist.
Õppereisi toimumisega said kaks gruppi esmakordselt kokku. Kui me varem olime üksteist näinud ainult interneti vahendusel siis sellel korral said mõlemas grupis osalevad naised päriselt kokku ja silmast silma kohtuda.
Loominguline õppereis kestis kokku kolm päeva, mille sees me külastasime erinevaid paiku Cesises ja selle lähistel ning ka Riias.Kogu programm oli ülipõnev täis inspiratsiooni, uusi elamusi ja kohtumisi huvitavate inimestega. Meid võtsid vastu kohalikud oma ala meistrid ja saime külastada mitmeid organisatsioone, mis Vidzeme piirkonnas loomevaldkonda arendavad. Näiteks avanes meil võimalus käia Läti ainsas Piebalga portselanivabrikus, mille juht ja kunstnik Janis tutvustas meile oma ettevõtet ja kus toimus ka üks väike töötuba. Külastus ise oli just kui nagu väike etendus läbi huumoriprisma, mis haaras kohe kaasa kõiki. Portselan ise on juba iseenesest väga huvitav materjal, millega varem ei olnud enamus meist kokku puutunud aga mis pakkus kõigile palju huvi. Veel avanes meil võimalus külastada üht Läti tipp juveelidisaineri Anna Fanigina stuudiot, ehtebränd nimega VERBA. Oli väga põnev kuulata tema teekonda, kuidas ja millest kõik algas, kuhu ta on jõudnud tänasel päeval, lood tema töödest ja kollektsioonidest, esimesed rahvusvahelised messid jne. Lähiajal on tal plaanis minna oma toodetega Jaapani turule.
Lisaks eespool nimetatutele saime me veel tuttavaks mitmete väga huvitavate ja tublide naistega. Me külastasime töökoda, kus tehakse imelisi kudumeid ja kus toodete värvilahendused on inspireeritud otse loodusest. Juveelidisainer Rasma rääkis meile huvitava loo erinevate disainerite koostööst, kuidas see tekkis ja kuidas nad avasid kõik koos Riias oma showroom,i. Ja kohtumisi erinevate meistritega oli veelgi, kuid kahjuks kõiki neid siin artiklis eraldi nimetada või välja tuua pole võimalik, sest muidu läheb kogu see jutt ikka väga pikaks.
Üks osa programmist viis meid organisatsioonidesse, kus me saime näha ja kuulda, et kuidas Lätis loomemajandust arendatakse. Meid viidi avastama loome- ja digikeskust „Rainis“, me saime teha ringkäigu Riia Tehnika Ülikooli disaini osakonnas ja meie reisi viimasel päeval külastasime kahte Riia turgu, kus ühes neist müüdi ainult kohalike väiketootjate toodangut.
Meie loominguline õppereis lõppes Tarbekunsti ja Disaini Muuseumi külastusega Riias.
Kõik kolm päeva Lätis andsid võimaluse mõlema grupi naistel üha paremini teineteisega tuttavaks saada. Ja põhimõtteliselt see ka õnnestus, sest jagati üksteise vahel omi kogemusi, vahetati kontakte, tekkisid uued loomeideed ja arutati igasugu muid küsimusi. See kõik paistis eriti silma viimasel päeval, kui jutt naiste vahel ei tahtnud lõppeda. „Jää sulatamine“ on toimunud ja ootame põnevusega, mis edasi sellele järgneb.
Kahe grupi silmast silma kohtumist ei pea kaua ootama. Juba selle aasta augustis on meie kord lätlaste grupile õppereis korraldada. Ootame neid külla Ida-Virumaale.
Aitäh Läti grupi korraldajatele haarava ja emotsioone tekitava külaskäigu eest!
Siin saab uurida kohti ja ettevõtteid, kuhu õppekäik meid viis (osaline nimekiri):
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik
ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks
Aasta Tegija 2024 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2024. aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa käekäigule.
Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-,sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised. Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2025.
19.-20. novembril ammutame uusi teadmisi mentorprogrammi “Creative Bloom” kahepäevasel koolitusel, kus teemaks on tootearendus. Programmis osalejatele viib koolitust läbi Kaie Kaas Ojavere, kes on suurepäraste kogemuste ja teadmiste pagasiga just rõivaste maailmas.
Koolituse mõlemad päevad on sisukad sisaldades erinevaid teemasid – tootearenduse eeltöö, ehitame brändi, toodete sortiment ja hinnastamine, müügikanalid, konkurents, nõuded toodetele, jt teemad. Kaks päeva on täis nii teooriat kui ka praktikat. Igaüks ise saab päriselt teoorast saadud teadmisi praktikas läbi teha ja järele proovida. Tootearenduse koolituse lõppfinaaliks on praktiliste grupitöödena valminud brändide esitlused.
Mentorprogrammi grupp on seekord kokku saanud Kauksi Puhkemajas. Meid võeti vastu väga soojalt ja toit on siin ülimaitsev. Siit saab kaasa palju inspiratsiooni ning sügisest looduseilu. Puhkemajas elab neljajalgne vastuvõtu administraator, kes on väga lahke, ülisõbralik ja rõõmus iga saabunud külastaja üle.
Loodame, et mõlemad koolituspäevad annavad meile palju uut – teadmisi, avastamisi, uut infot, praktikat grupitööde näol, reaalseid näiteid elust enesest ja kogemustest, suhtlemisi, koos tegemisi, arutlemisi ja palju muud.
#creativebloom
#loomemajandus
#mentorprogramm
#centralbaltic
#idaviruloomeklaster
#ettevotlus
#idaviruettevõtluskeskus
Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab Kultuuriministeerium.
Täna sai avastardi loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom”.
Alustasime meeleolukalt ja loominguliselt ning saime programmile hoo sisse väikese muusikalise kavaga. Vaata hoogsat pillimängu SIIT
Edasi läks meie päev väga tempokalt ja töiselt, kui rääkisime tänase kohtumise peateemast, milleks oli ettevõtlus. Igaüks sai siit endale kaasa oma “tööriistakohvri”, mida järgmistel päevadel lähemalt uurima hakata.
Igal juhul on saanud kokku üks väga vahva naiste grupp, 16 mentiid ja 6 mentorit. Siit saab edasi liikuda ainult ülespoole.
Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab Kultuuriministeerium.
Mentorprogramm “Creative Bloom” on suunatud loovatele ja ettevõtlikele naistele, vanuses 40+. Projekt käivitub Eestis Ida-Virumaa piirkonnas ja Lätis Vidzeme regioonis. Uus programm, mis on suunatud loomeettevõtluse arendamisele ergutab osalejaid alustama oma ettevõtlusega ja toetab ettevõtlusega alustamist.
Korraga alustab programmi läbimist 2 gruppi, mõlemas riigis 16 ettevõtlikku naist. Projekti sihtrühmaks Eestis on Ida-Virumaal elavad naised, osalejateks on peamiselt eraisikud või naised, kes on hiljuti loonud mõne organisatsiooni (nt MTÜ, OÜ, FIE). Kandideerimine programmis osalemiseks oli avatud kuni 17.juunini. Eestis oli kandideerijaid kokku 25 ja Lätis 95 naist. Huvi programmi vastu oli mõlemas riigis ootamatult suur aga see on ainult positiivne.
Projekti partnerite jaoks on sellise valdkondliku programmi läbi viimine esmakordne ning esmakordne on ka see, et seda tehakse koostöös piiriülese partneriga.
Kõik mentorprogrammi tegevused toimuvad ajavahemikul august 2024 kuni oktoober 2025. Kogu programm on mitmekesine, sisaldades mentorklubi kohtumisi (kokku 6); kahte kahe-päevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus); kolmepäevast õppereisi Lätis ja Eestis.
Ida-Viru Loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva: “Ootasime mentorprogrammist osa võtma aktiivseid naisi, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teevad, meisterdavad; loovad või on juba vaikselt oma ettevõtlusega alustanud. Kõige suurem kasu programmist on neile siis, kui osaleja on avatud meelega, valmis vastu võtma uusi väljakutseid, on valmis kuulama mentorit, esitab küsimusi, mõtleb kaasa ja on igal kohtumisel kohal. Programmi valisime naised üle maakonna, erinevas vanuses ja erinevatest tegevusvaldkondadest. Loodame, et osalejad saavad programmist vajalikke teadmisi ja tuge ning neil tekib omavahel tugev võrgustik.”
Mentorprogrammi läbinud naised suurendavad oma teadmisi ettevõtlusest, saavad rahvusvahelisi kogemusi ja uusi kontakte, laiendavad oma silmaringi ja mis peamine, terve programmi jooksul mentortuge meie suurepärastelt mentoritelt. Lisaks saavad osalejad julgustust ja tuge oma ettevõtte asutamiseks ning selle käivitamiseks. Osaleja peab olema valmis hiljemalt programmi lõpuks avama oma ettevõtte ja võtma osa kõikidest programmi üritustest vähemalt 80% ulatuses.
Piia Tamm, Ida-Viru Loomeklastri koordinaator: “Mentorprogrammi fookuses on mõlemas piirkonnas nii Eestis kui Lätis loomemajandussektori arendamine. Selle projektiga suureneb meie maakonnas loometegijate arv, meil on olemas tugevad meistrid ja spetsialistid, kes pakuvad häid tooteid ja teenuseid. Kahjuks hetkel on meil neid veel liiga vähe. Projekti lõppedes on maakonnas rohkem naisettevõtjaid ja läbi selle meie maakonna ettevõtlus pisut mitmekesisem.”
Mentorprogramm panustab nii Ida-Virumaa kui Vidzeme piirkonna naiste ettevõtlikkusse ja suurendab piirkonna loomemajanduses ettevõtlust.
Projekti partnerid: Eestis koordineerib programmi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Loomeklaster. Naaberriigis Lätis agaVidzemeEntrepreneurship Centre.
Kontakt: Kersti Liiva, loomemajanduse projektijuht, e-post: kersti.liiva@ivek.ee, tel 5158929;
#creativebloom
#loomemajandus
#mentorprogramm
#centralbaltic #interreg
#idaviruloomeklaster
#ettevotlus
#idaviruettevõtluskeskus
Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 (CB0500277) toel ja kaasrahastab Kultuuriministeerium.
Nädala lõpuni saavad Ida-Virumaal elavad naised vanuses 40+ kandideerida mentorprogrammi, mis aitab teha loomemajanduses arenguhüpet.
Mentorprogramm “Creative Bloom” panustab Ida-Viru naiste ettevõtlikkusse. Sobilik kandidaat on aktiivne naine, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teeb, meisterdab või loob, selgitas Ida-Viru ettevõtluskeskuse loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva.
“Meil on päris palju naisi, kes vaikselt omaette nokitsevad, teevad ilusaid ja huvitavaid tooteid, mida nad tuttavatele kingivad või müüvad, ja kellel on potentsiaal liikuda järgmisele arenguastmele. Programmis saab mentoritelt tuge ja julgustust ning vajalikud teadmised, et hakata tegutsema loomeettevõtjana,” lisas ta.
Loe kogu uudist edasi maakonna ajalehest “Põhjarannik” SIIT
#creativebloom
#loomemajandus
#mentorprogramm
#centralbaltic
#idaviruloomeklaster
#ettevotlus
#idaviruettevõtluskeskus
Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 (CB0500277) toel ja kaasrahastab Kultuuriministeerium.
Projekti eesmärk: Loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom” on mõeldud naistele vanuses 40+.
Programm panustab Ida-Virumaa naiste ettevõtlikkusse ja suurendab piirkonna loomemajanduses ettevõtlust. Piiriülene koostöö toimub Läti partneriga, kellega viiakse projekt ellu ning arendatakse loomemajanduse valdkonda.
Projekti sihtrühm: Ida-Virumaal elavad naised, vanuses 40+. Osalejateks võivad olla eraisikud (eelistatult) või naised, kes on hiljuti loonud mõne organisatsiooni (nt MTÜ, OÜ, FIE).
Projekti sisu: kõik mentorprogrammi tegevused toimuvad ajavahemikul september 2024 kuni september 2025.
Kogu programm on väga mitmekesine, sisaldades:
– mentorklubi kohtumisi (kokku 6)
– kaks 2- päevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus)
– õppereis Lätis – 3 päeva
– õppereis Eestis – 3 päeva
– loomemajanduse fookuspäev
Ootame mentorprogrammist osa võtma aktiivseid naisi, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teevad, meisterdavad või loovad. Kõige suurem kasu programmist on siis, kui osaleja on avatud meelega, valmis vastu võtma uusi väljakutseid, on valmis kuulama mentorit, esitab küsimusi, mõtleb kaasa ja on igal kohtumisel kohal.
Mentorprogrammi läbinud naised suurendavad oma teadmisi ettevõtlusest, saavad rahvusvahelisi kogemusi ja uusi kontakte, laiendavad oma silmaringi ja mis peamine, terve programmi jooksul mentortuge meie suurepärastelt mentoritelt. Lisaks saavad julgustust ja tuge oma ettevõtte asutamiseks ning selle käivitamiseks.
Osaleja peab olema valmis hiljemalt programmi lõpuks avama oma ettevõtte ja võtma osa kõikidest programmi üritustest vähemalt 80% ulatuses.
Projekti fookuses on piirkonna loomemajandussektori arendamine. Selle projektiga suureneb maakonnas loometegijate arv, meil on tugevad meistrid ja spetsialistid, meil on rohkem naisettevõtjaid ja meie maakonna ettevõtlus on mitmekesisem.
Mentorprogramm toimub eesti keeles, osaliselt kasutame ka inglise keelt (seda eelkõige siis, kui suhtleme Läti partneriga, nt vahetame infot, kogemusi jne). Programmi raames me ei paku tõlget.
Peamiselt toimuvad projekti tegevused ja üritused Jõhvis ning selle lähiümbruses.
Viimane võimalus registreerida! Pikendasime mentorprogrammi kandideerimise tähtaega. Registreerimine on avatud kuni 23.juunini (k.a).
Kontakt: Kersti Liiva, loomemajanduse projektijuht, e-post: kersti.liiva@ivek.ee, tel 5158929
Projekti partner: mentorprogramm viiakse ellu koostöös Läti partneriga Vidzeme Entrepreneurship Centre
Projekti tegevuste ellu viimist kaasrahastab Euroopa Liit, INTERREG Kesk-Läänemere programm, projekt nr CB0500277 ja toetab Kultuuriministeerium.
Projekt: “Creative Bloom” on loomemajandusementorprogramm loovatele naistele.
Projekti eesmärk: Programm panustab Ida-Virumaa naiste ettevõtlikkusse ja suurendab piirkonna loomemajanduses ettevõtlust. Piiriülene koostöö toimub Läti partneriga, kellega viiakse projekt ellu ning arendatakse loomemajanduse valdkonda.
Mentorprogrammi läbinud naised suurendavad oma teadmisi ettevõtlusest, saavad rahvusvahelisi kogemusi ja uusi kontakte, laiendavad oma silmaringi ja mis peamine, terve programmi jooksul mentortuge meie suurepärastelt mentoritelt. Lisaks saavad julgustust ja tuge oma ettevõtte asutamiseks ning selle käivitamiseks.
Projekti sihtrühm: Loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom” on mõeldud Ida-Virumaal elavatele naistele vanuses 40+. Osalejateks võivad olla eraisikud või naised, kes on hiljuti loonud mõne organisatsiooni (nt MTÜ, OÜ, FIE).
Ootame mentorprogrammist osa võtma aktiivseid naisi, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teevad, meisterdavad või loovad. Kõige suurem kasu programmist on siis, kui osaleja on avatud meelega, valmis vastu võtma uusi väljakutseid, on valmis kuulama mentorit, esitab küsimusi, mõtleb kaasa ja on igal kohtumisel kohal.
Projekti sisu: mentorprogrammi tegevused toimuvad ajavahemikul august 2024 kuni oktoober 2025.
Kogu programm on väga mitmekesine, sisaldades:
– mentorklubi kohtumisi (kokku 6 kokkusaamist)
– kaks 2- päevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus)
– kahepäevane õppereis Lätis
– kahepäevane õppereis Eestis
Programmis osaleja (mentii) peab olema valmis hiljemalt mentorprogrammi lõpuks avama oma ettevõtte ja käima üritustel kohal vähemalt 80% ulatuses.
Projekti fookuses on piirkonna loomemajandussektori arendamine. Selle projektiga suureneb maakonnas loometegijate arv, meil on tugevad meistrid ja spetsialistid, meil on rohkem naisettevõtjaid ja meie maakonna ettevõtlus on mitmekesisem.
Mentorprogramm toimub eesti keeles, osaliselt kasutame ka inglise keelt (seda eelkõige siis, kui suhtleme Läti partneriga). Nt vahetame infot, kogemusi jne. Programmi raames me ei paku tõlget!
Peamiselt toimuvad projekti tegevused ja üritused Jõhvis ning selle lähiümbruses.
Otsime programmi mentoreid pakkumiskutse teel!
Mentoriks sobiv kandidaat on vähemalt üle 3. aastase ettevõtluse kogemusega. Mentor on inimene, kes on avatud meelega, motiveeritud ja leiab aega, et panustada programmi. Ta on valmis toetama alustavaid loomeettevõtjaid, on valmis jagama oma kogemusi ja teadmisi, valmis kaasa mõtlema ning koostööd tegema. Mentori töö on tasustatud.
NB! Kui Sul on soov tulla programmi mentoriks või oled sellest huvitatud siis palun võta ühendust projektijuhiga, Kersti Liiva.
Mentoriks kandideerimise tähtaeg on 28.juuni kella 12.00-ni.
Kontakt: Kersti Liiva, loomemajanduse projektijuht, e-post: kersti.liiva@ivek.ee, tel 5158929
Projekti partner: projekt viiakse ellu koostöös Läti partneriga Vidzeme Entrepreneurship Centre
Projekti tegevuste ellu viimist kaasrahastab Euroopa Liit, INTERREGi Kesk-Läänemere programmist, projekt nr CB0500277 ja toetab Kultuuriministeerium.
Meil on hea meel Teile teatada, et valmis on saanud uus taskuhäälingute sari “Hommikukohv loovettevõtjaga”.
Ida-Viru Loomeklastri eestvedamisel on juba varasemalt hommikukohviga veebikohtumisi loovettevõtjatega toimunud. Me oleme järjepidevad ja valminud on uus sari ehk siis 6 uut taskuhäälingut.
Me pakume Teile kuulamiseks intervjuusid põnevate inimestega, kes täna maakonna loomevaldkonna maastikul toimetavad. Need toredad ja loovad inimesed tegutsevad väga erinevates valdkondades. Te saate kuulata vestlusi kunstist, muusikast, pärimusest, toidukunstist, muuseumite pärandist ja ajaloost.
Kõik taskuhäälingute episoodid on valminud koostöös kohaliku kultuurikorraldajaga Kaisa Pukk.
Head kuulamist!
Episoodid 6/6
#1/6
Esimese episoodi külaline on muusik Peeter Priks.
#2/6
Teises episoodis on külaline Maria Ronk,MTÜ Käsitööveranda perenaine Toilas.
#3/6
Kolmanda episoodi külaline Ainar Varinurm, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor.
#4/6
Neljas episood ja külaline on Narva Kunstiresidentuuri koordinaator Johanna Rannula.
#5/6
Viienda episoodi külaline on Ida-Viru toidutäht, pikaajaline peakokk Indrek Kõverik.
#6/6
Kuuenda episoodi külaline on Jaanus Põlder, pärimusmuusik ja Kiviõli Kunstide Kooli direktor.
Taskuhäälingud loomeinimestest valmisid projekti raames – „Ida-Viru Loomeklastri käivitamine“ (ER227), mida kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.
Antud taskuhäälingud valmisid Euroopa Liidu rahalise abiga. Nende sisu eest vastutab ainuisikuliselt Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA ning lugudes kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.
Riigikogu liige Heidy Purga, kultuuriminister Piret Hartman ja riigihalduse minister Riina Solman osalesid eelmisel nädalal festivalil Station Narva raames toimunud mitmetel aruteludel, kus oli teemaks Ida-Virumaa tulevik.Foto: Patrik Tamm / Station Narva
Eelmisel nädalal festivalil Station Narva osalenud praeguse valitsusliidu liikmed olid ühisel meelel, et riigil tuleb senisest enam panustada Ida-Virumaa kultuuriellu ning vaja on tegusid mitte lõputuid jutte sel teemal.
Sotsiaaldemorkaadist kultuuriminister Piret Hartman ütles, et Eesti riigi julgeoleku garandiks on siin elavate inimeste ühtsustunne. Ühtsustunde loomisel on oluline roll kultuuril, mis toob inimesed kokku ja loob ühise info- ja väärtusruumi. Kultuurisündmused, nagu Station Narva on positiivseteks majakateks ning uuteks ühisteks sümboliteks sidusama ühiskonna poole liikumisel.
“Täna on Ida-Virumaal viljeletav kultuur alarahastatud, et saavutada piisav ja oodatav mõju. Peame riigina mõistma, et kultuur ei ole kulu, vaid ennekõike investeering nii inimeste kui ka riigi heaolu parendamisse,” sõnas ta.
Reformierakondlased riigikogu liige Heidy Purga märkis, et Narvas on peidus tohutu kultuurisuunaline potentsiaal, mis vajab kohest ja kiiret tegutsemist, mitte enam pikka juttu leheveergudel. “Just kultuuri investeerimine on sealse piirkonna üheks võtmeks, mis lahendaks ära paljud probleemkohad alates ühisest infoväljast, uutest harjumuste tekkest, koosolemise ja ühtsuse tundest, paremast elujärjest, uutest võimalusest, noorte töökohtadest ja unikaalsusest, mida on tarvis hoida,” leidis ta.
Purga sõnul nägi ta, kuidas Narva on juba kultuurikorraldusega väga head algust teinud, alates Station Narvast, tulevasest Kultuurikvartalist Kreenholmis, Objektist, Narva Vaba Lavast, Narva Kunstiresidentuurist, Ida-Viru Loomeklastrist, Narva Ooperipäevadest. “Aga nad vaevlevad igapäevaselt enesetõestamise piiril, kas järgmisteks ettevõtmisteks jätkub piisavalt ressurssi. Aitame neid!,” ütles Heidy Purga lisades, et inimesi, kes südamega Ida-Virumaal kultuurielu korraldavad, ei tohi jätta üksi, see tööhulk on olnud metsik ja nad vajavad toetust alates meie kõigi pärast.
Riigihaldusminister ja erakonna Isamaa aseesimees Riina Solman sõnas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Eesti Vabariigi Valitsus soovib Narvale pakkuda ei midagi enamat ega vähemat kui sedasama eestimeelset, vabadusi austavat õigusriiki nagu igal pool Eestis. Sellest algab kõik ja see on see, mis aitab meil luua paremat ja jõukamat Eestit. Ka Narvas, sest ainult inimeste endi vabast ja loomingulisest tahtmisest ja tööst sünnivad erinevad ettevõtmised, luuakse ettevõtteid ning seeläbi kasvavad jõukus ja heaolu,” ütles ta.
Minister usub, et siirad inimlikud kontaktid ja side inimeste vahel, on just see, millel maailm tegelikult püsib ja areneb. “Uuenduslikud üritused ja laia publikut haaravad sündmused sündida vaid tänu tublide, loominguliste, missioonitundega inimeste suurepärasele koostööle. Ma olen sada protsenti nõus, et üheskoos tegutsedes on 1+1 palju rohkem kui kaks, sest inimesed täiendavad teineteist,” sõnas ta
Riina Solman lisas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Ühtsele kultuuriruumile aitavad kindlasti kaasa sellised võimsad projektid nagu linnafestival Station Narva, kaasates ühte muusika- ja aruteluruumi erineva sotsiaalse ja kultuuritaustaga inimesi. “Mul on väga hea meel, et festival tutvustab Narvat ja toob linna noori ja andekaid inimesi Eestist ja maailmast, kes saavad oma silmaga näha, kuidas siin elatakse ja kes siin elavad ja tegutsevad,” ütles riigihalduse minister, kes jagas festivalil ka tänukirju Ida-Virumaa kultuurielu edendajatele.
Kasutame küpsiseid, et tagada teile meie koduleheküljel parimat kasutuskogemust. Kui jätkate meie kodulehekülje kasutamist, siis eeldame, et olete sellega nõus.NõusKüpsiste tingimused
