30. oktoobril toimus Narva Keskraamatukogus kohtumine Euroopa Parlamendi liikme, kogenud diplomaadi ja endise Eesti välisministri Marina Kaljurannaga. Üritus tõi kokku üle 50 osaleja — kohalikke elanikke, organisatsioonide esindajaid ja lihtsalt huvilisi. Õhkkond oli elav, täis küsimusi ja olulisi mõttevahetusi Euroopa oleviku ja tuleviku teemal.

Millest juttu tuli?
Marina Kaljurand rääkis oma igapäevatööst Euroopa Parlamendis, seadusandlikest algatustest, millega ta tegeleb, ning kelle huve ta seal esindab — eeskätt Eesti elanikke, eriti neid, kelle häält sageli ei kuulda.

Erilist tähelepanu pöörati positiivsetele muutustele, mille Eesti on Euroopa Liiduga liitumise järel läbi teinud, ning sellele, kuidas tööparlament aastate jooksul muutunud on. Marina märkis: „Tänane parlament on palju pingelisem ja polariseerunum kui minu esimesel ametiajal. Seda olulisem on hoida dialoogi.“

Osalejatelt kõlasid ka mitmed teravad küsimused:
– Miks lahkus Suurbritannia Euroopa Liidust?
– Kas EL-i lagunemine on võimalik?
– Milline on demograafiline olukord Narvas ja mida saab EL selle heaks teha?
– Miks ei saa kõik elanikud osaleda kohalikel valimistel?
– Milline on põllumajanduse roll tänapäeva Euroopas?
– Milline on Eesti koht Euroopa Liidus?

Marina rõhutas, et EL ei saa otse lahendada demograafilisi probleeme, kuid rahastab oluliselt kohaliku elukeskkonna, hariduse ja tööhõive arendamist, et elu piirkondades oleks atraktiivsem.

Arutelu puudutas ka tema varasemat tööd Eesti suursaadikuna Venemaal — keeruline, kuid väärtuslik kogemus, mis aitab paremini mõista rahvusvahelisi suhteid ja ehitada konstruktiivset dialoogi.

Kohtumise lõpus tõi Marina esile olulise sõnumi:
„Kui me tahame, et meid kuulataks, peame minema valima. Riigikogus, kohalikul tasandil ja Euroopa Parlamendis. Ainult nii saab esindada kõigi Eestis elavate inimeste huve.“

Suur tänu kõigile, kes tulid, küsisid, jagasid oma arvamust ja olid valmis aruteluks. Sellised kohtumised näitavad, et huvi Euroopa poliitika vastu on elujõuline ja teadlik.

GALERII

Eesti Kultuurkapitali 15 maakondlikku ekspertgruppi ootavad ettepanekuid silmapaistvate kultuuri- ja sporditegijate tunnustamiseks igast maakonnast:
Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 20. november 2025.
Ettepanekud palume saata vastava maakonna e-posti aadressile.

Välja antakse järgmised preemiad:

• Kultuuripärl 2025 – 2500 eurot

• Elutööpreemia – 5000 eurot

• Ekspertgrupi aastapreemiad – kuni 2000 eurot

• Tunnustuspreemiad – kuni 1000 eurot

Alates 2025. aastast antakse maakondlikke preemiaid üksnes füüsilistele isikutele.
Kandidaate võivad esitada nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

Ettepanekus palume esitada:

• kandidaadi nimi ja kontaktandmed (telefon, e-post);

• lühike kirjeldus tema loomingulistest või sportlikest saavutustest või tegevusest jooksval aastal.

Enne kandidaadi esitamist tutvu oma maakonna raha jagamise korraga: Ekspertgrupid | Kultuurkapital

Tule ja aita tunnustada oma maakonna silmapaistvaid kultuuri- ja sporditegijaid!

Alates 1. novembrist kuni 30. novembrini 2025 saab esitada taotlusi kogukonna eestvedaja stipendiumile. Tegemist on stipendiumiga, millega toetatakse kogukonna eestvedajate teadlikku ja sihipärast arengut, nende teadmiste, oskuste ja juhtimisvõimekuse tugevdamist ning koostöö arendamist kogukonna sees ja kohalike partneritega, sealhulgas pääste- ja kriisijuhtimise struktuuridega.

Stipendium on mõeldud füüsilisele isikule, kes soovib oma oskusi ja teadmisi arendades edendada kogukonda ning panustada selle elujõulisuse ja kriisivalmiduse suurendamisse. Stipendiumi saab kasutada näiteks koolitustel, seminaridel, arenduspäevadel või õppevisiitidel osalemiseks, koostöö arendamiseks kohalike partneritega või uute arengualgatuste ettevalmistamiseks kogukonnas.

Stipendiumi suurus on kuni 5 000 eurot, mis on maksuvaba. Lisaks tasustab KÜSK mentori tööd kuni 2 000 euro ulatuses. Taotlusvooru eelarve on kokku 184 224 eurot.

Taotlemiseks tuleb:

1. Taotluste menetlemise infosüsteemis täita taotlusvorm.

2. Lisada taotlusele järgmised kohustuslikud lisadokumendid:

• stipendiumi taotleja elulookirjeldus (CV),
• mentori digiallkirjastatud kinnituskiri,
• vähemalt viie kogukonnaliikme kaaskiri, mis kinnitab taotleja tegevuskava vajalikkust

Taotlused koos kohustuslike lisadokumentidega esitatakse taotluste menetlemise infosüsteemi kaudu:  toetused.kul.ee

Taotlemise tähtaeg: 30. november 2025 kell 23.59
Stipendiumi kasutamise periood: 15. veebruarist kuni 15. novembrini 2026

Kõik vajalikud juhendid, vormid ja hindamiskriteeriumid on avaldatud kogukonna eestvedaja stipendiumi 2025. aasta konkursi alamlehel: kysk.ee/kes25

Taotlejatel soovitame enne taotluse esitamist tutvuda konkursi määrusega ning vajadusel pöörduda nõustamiseks maakondliku arenduskeskuse vabaühenduste konsultandi poole.

Haapsalus Okase Muuseumis leiab 12. novembril aset kogemuspäev teemal „Painutame traditsioone“, kuhu saab end kirja panna siin.
Teemakäsitluse traditsioonidest on välja käinud koostöös KÜSKiga kogemuspäeva korraldavad Lääne-Nigula Noortevolikogu ja Sihtasutus Läänemaa.

„See on kohati midagi väga isiklikku – tänapäeva noorena on raske end ühiskonnas kuhugi paigutada ja see kõik tekitab palju segadust,“ kõneles traditsioonide teema üleskerkimisest Lääne-Nigula valla 2024. aasta noor Aileen Kuntsel, kes kuulub kogemuspäeva korraldusmeeskonda.

Ta tõi näiteks soorollide teema: „Kui püüad neid mitte järgida, olla tugev naine, siis vastatakse sulle stereotüüpilise mölaga, kuidas üks tütarlaps peab ikka naiselik olema. Kui aga järgid oma „tubli tüdruku“ naiselikku rolli, siis jäävad osad asjad lihtsalt tegemata, sest teine pool soorollidest on täitmata,“ lausus ta, lisades, et on jäänud mulje, justkui poisid ei peakski oma “mehe rolli” täitma.
„Olla siis või mitte olla, nagu kirjutas Hamlet,“ nentis ta ning tõi teise näite, mis on seotud pühadega: „Uuem Halloween tundub äge ja põnev, aga samas miski pitsitab sees – mis siis mardi- ja kadripäevast saab. Üleilmastumine ja maailma kultuur on nii põnevad ja ägedad, tahaks seda kõike avastada ja olla osa sellest, aga samas ma armastan enda oma – oma kultuuri – ja kui mina seda ei hoia, siis kes teine.“

Nagu Aileen ütles, tahaks ta ühest küljest traditsioonidest kümne küünega kinni hoida, sest need on tuttavad ja head ning on seni toiminud. Samas näeb ta, et osa neist on lihtsalt aegunud ega tööta enam – see ütleb, et aeg on edasi liikuda.
„Siin tekivad aga järgmised küsimused – kuhu edasi liikuda ja kui kaugele minna, mida kaasa võtta ja mida maha jätta, millega minna. Ja kuigi vastused on igaühe isiklik valik, tahaks neid mõtteid jagada, kuulata teiste omi ja arutada tekkivaid küsimusi: kuhu me liigume, kui palju, miks ja kuidas,“ rääkis ta, kutsudes kõiki kogemuspäeval osalema.

Kogemuspäeval saavad osalejad arutleda traditsioonide painutamise üle kuues kogemusringis, mis käsitlevad haridust, kultuurimälu, võimu, identiteeti, perekonda, eetikat ning uussisserändajana väikelinna sulandumist. Igal kogemusringil on eestvedaja, kes teema avab, kuid sõna saavad sekka öelda kõik, kes arutelus osalevad – olenemata oma kogemustepagasist. Kogemusringide teemadega saab tutvuda päevakava juures.

Kogemuspäeva avakõneleja, haridus- ja teadusministri Kristina Kallase nõunik Daniel Kõiv, alustab päeva ettekandega „Kuidas noorena tavasid murda, painutada ja muuta? Ehk kuidas tuua muutust.“

Kogemuspäev algab 12. novembril kell 11 Okase Muuseumis. Oodatud on kõik, keda teema kõnetab või kes soovivad aruteludes kaasa rääkida.
Tutvu sündmusega lähemalt Kogemuspäev 2025 veebilehel ning pane end kirja. Registreerimine avatud 3. novembrini 2025 või kuni kohti jätkub aadressil: https://kysk.ee/kogemuspaev2025/registreerimine/

Kogemuspäev leiab aset koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Euroopa Sotsiaalfondiga. Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.

Europe Direct Narva avab rahvahääletuse fotokonkursi „Ühtsus mitmekesisuses: Euroopa läbi kaameraobjektiivi“ kategoorias „Mobiilifotograafia“.

Vaata konkursitöid Europe Direct Narva Teabekeskus Facebook lehel   ja pane „meeldib“ nendele fotodele, mis Sind tõeliselt kõnetavad!
Võidab foto, mis kogub hääletuse lõpuks kõige rohkem reaktsioone (meeldimisi, südameid jms).

Hääletus kestab kuni 30.10.2025 kell 23:59.
Ära jäta kasutamata võimalust tulemust mõjutada!

Meil on hea meel teatada, et konkursile esitati kokku ple 50 tööd osalejatelt üle kogu Ida-Virumaa. Suur aitäh kõigile, kes jagasid oma pilku ja jäädvustasid muutusi, mis on toimunud Euroopa Liidu toetusel!

Oktoobrikuu jooksul koguneb hindamiskomisjon, et välja valida parimad tööd erinevates kategooriates.

Kategoorias „Mobiilifotograafia“ esitatud tööd avaldatakse Europe Direct Narva Teabekeskus Facebook lehel  ning just teie – vaatajad – saate valida rahva lemmiku! Hoidke silm peal!

Parimate tööde autasustamine toimub 2. detsembril Narvas.

Täname kõiki osalejaid andekuse, pühendumuse ja tähelepanu eest meie ümber toimuva suhtes!

Kandidaatide esitamine on avatud kuni 22.september 2025 kell 23.59!

>> ESITA OMA KANDIDAAT <<

Kutsume esitama kandidaate konkursile

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2025

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Konkursi statuut on leitav:

Valikuprotsess:

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

Lisainfo:

Partnerid ja toetajad:

FOTOKONKURSI “ÜHTSUS MITMEKESISUSES: EUROOPA LÄBI KAAMERAOBJEKTIIVI” TINGIMUSED

1. Üldtingimused
1.1. Fotokonkursi „Ühtsus mitmekesisuses: Euroopa läbi kaameraobjektiivi“ (edaspidi konkurss) korraldab Europe Direct Narva teabekeskus.
1.2. Konkursi eesmärk on rõhutada Euroopa koostöö arendamise olulisust ning tutvustada Ida-Virumaa elanikele Euroopa Liidu fondide koostööprogrammide toel ellu viidud projekte ning nende raames rajatud, restaureeritud või parendatud objekte Ida-Viru maakonnas.
1.3. Konkurss kestab 17.06.–30.09.2025.
1.4. Konkursil osalemine on tasuta.
2. Osalemise tingimused
2.1. Konkursil osalemiseks tuleb saata foto(d), mis kujutavad Euroopa Liidu fondide koostööprogrammide toetusel ellu viidud projekte või nende raames loodud objekte Ida-Viru maakonnas.
2.2. Fotosid tuleb esitada järgmistesse kategooriatesse:
• Avalikus kasutuses olev hoone – näiteks kool, lasteaed, muuseum jne
• Avalikus kasutuses olev objekt – näiteks park, promenaad, rannaala jne
• Projektid ja üritused, mis on ellu viidud Euroopa Liidu fondide koostööprogrammide toetusel – fotod koosolekutest, projektidest, üritustest, isikutest jms
• Mobiilfotograafia – kõik eespool mainitud kategooriad; parim valitakse Facebooki hääletusel
2.3. Iga saadetava foto kohta tuleb märkida:
foto autori nimi
– fotol kujutatud koha, objekti või ürituse nimi
– vastava kategooria nimetus
2.3. Esitatud foto suurus peab olema vähemalt 2 MB ning failivorminguks .jpg, .jpeg või .png.
2.4. Esitatud fotod peavad olema horisontaalsed (landscape-formaadis), v.a mobiilifotograafia kategoorias.
2.5. Fotol ei tohi olla näha autori nime ega muud vesimärki (watermark’i).
2.6. Palume jälgida pildi kvaliteeti:
– pilt ei tohi olla udune,
– objekt ei tohi olla liiga kaugel või väike,
– inimeste kehaosad ei tohiks jääda kaadrist välja (v.a portreefoto puhul).
Korraldajad jätavad endale õiguse jätta tehniliselt ebasobivad fotod konkursilt välja, kui autor ei kõrvalda puudusi.
2.7. Iga osaleja võib igas kategoorias esitada kuni 2 fotot.
2.8. Osaleja kinnitab, et on foto autor ning omab kõiki vajalikke õigusi selle esitamiseks konkursile.
2.9. Fotode saatmise tähtaeg on 30.09.2025.
2.10. Fotode esitamiseks võib saata ka lingi fotode veebiaadressile (nt Dropbox, Google Drive vms) e-posti aadressile: tatjana.zamorskaja@ivek.ee

3. Hindamine ja auhinnad
3.1. Parimate fotode valimiseks moodustab korraldaja erialase žürii, kuhu kuuluvad Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja Europe Direct Narva teabekeskuse esindajad, ajakirjanik ning professionaalne fotograaf.
3.2. Žüriil on õigus teha valik ja otsustada võidutööd igas kategoorias (v.a kategooria „Mobiilfotograafia“).
3.3. Lisaks žüriile selgitatakse välja ka publiku lemmik kategoorias „Mobiilfotograafia“, mis valitakse vastava Facebooki postituse positiivsete laikide põhjal. Hääletus on anonüümne – pildi autor avaldatakse pärast hääletuse lõppu.
3.4. Parimad fotod prinditakse ja esitletakse ettevõtete ja vabaühenduste tunnustamisüritusel, mis toimub 2025. aasta lõpus.
3.5. Auhinnad antakse üle konkursi tänuüritusel, mille toimumise aeg ja koht teatatakse osalejatele eraldi.

4. Muud tingimused
4.1. Korraldajal on õigus kasutada konkursile esitatud fotosid konkursiga seotud kommunikatsioonis, sealhulgas näitustel, trükistes ja sotsiaalmeedias, viidates alati foto autorile.
4.2. Konkursil osaledes nõustub osaleja kõigi konkursitingimustega.
4.3. Korraldajal on õigus teha konkursi tingimustes muudatusi, teavitades osalejaid sellest eelnevalt.

Lisainfo ja küsimused:
Tatjana Zamorskaja
tatjana.zamorskaja@ivek.ee
Tel: 5300 6902

Toetatud objektide nimekiri 

RTK kodulehel

Euroopa Komisjoni lehel

“Üksi võid jõuda kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.” Just selle teadmise ja mõtteviisiga suundusid MTÜ Vanatare liikmed Eevi Paasmäe initsiatiivil, Narva-Jõesuu kogukonna esindajad ning Narva-Jõesuu volikogu liikmed Alutaguse valda, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni kogukonna arendamiseks.

Nende eesmärk oli veel kord kinnitada, et igas omavalitsuse piirkonnas on oma eripära ning elu, mida saab ja tuleb arendada. Kogukonna tugevus peitub just ühises tegutsemises ja info jagamises – jagatud teadmised, kogemused ja ideed rikastavad kõiki ning aitavad luua sidusama ja elujõulisema ühiskonna.

Õppereis Kurtna seltsimajja

Külastati Kurtna seltsimaja, et kogeda, kuidas üks toimiv ja elujõuline keskus inimesi ühendab ja toetab. Seltsimaja ei ole pelgalt hoone – see on südamlik ja elav koht, kus inimesed tulevad kokku, jagavad oma huve, õpivad, arutavad olulisi teemasid ja veedavad aega meeldivas seltskonnas.

Juba esimestest hetkedest oli tunda, et maja hingab ja elab tänu inimestele, kes seda juhivad ja sisuga täidavad. Juhataja Ene võttis külalised soojalt vastu ning tutvustas avameelselt maja igapäevaelu ja eesmärke. Tema sõnul on oluline, et igal kogukonnal oleks oma kindel koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda ja ennast koduselt tunda.

Mida õpiti ja millest mõtlema jäädi?

Eriliselt jäi kõlama, kui tähtis on sellise keskuse olemasolu kogukonna tugevdamisel. Kurtna seltsimaja pole pelgalt kohtumiste ja sündmuste korraldamise paik, vaid ka kuuluvustunde ja kogukondliku sideme looja. Seal tegutsevad aktiivselt eri vanusegruppide inimesed ning seda toetavad nii omavalitsus kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed ise.

See kohtumine pani sügavamalt mõtlema, kui oluline on töö kogukonnaga. Suures omavalitsuses peab igal piirkonnal olema oma keskus – olgu see seltsimaja, rahvamaja või muu kooskäimise koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda, ideid arendada ja oma elu rikastada. See on koht, kus sünnivad uued algatused, tugevnevad suhted ning luuakse paremad tingimused ühiseks kasvuks.

Eriti oluline on, et sellisel paigal oleks oma hing ja juht, kes hoiab kogu süsteemi toimimas ning elavana. Nagu elus ikka – inimene on kõige olulisem. Kui leidub inimene, kes on veduriks, tulevad vagunid vudinal järele. Tasub proovida!

Inspiratsioon ja tulevikusuunad

Kurtna seltsimajast lahkuti uute mõtete ja inspiratsiooniga, kuidas sarnast ühtehoidvat ja toetavat keskkonda arendada ning süvendada ka oma kodukohas. Kurtna seltsimaja on ehe näide sellest, kuidas ühtehoidvus ja sihikindel tegutsemine loovad elujõulise ning tugeva kogukonna.

See reis kinnitas veel kord, et omavalitsustes ei ole üks piirkond tähtsam kui teine – iga kogukond on oluline ning vajab oma arenguruumi ja toetust. Ainult koos tegutsedes ja üksteist toetades suudetakse luua elujõuline ning tugev kogukond, kus kõigil on hea elada ja areneda.

Artikkel põhineb Eevi Paasmäe reisimuljetel

Fotol Julia Rodina. Autor: Eiko Lainjärv.

Elame ajastul, kus igapäevaelus mängib üha olulisemat rolli oskus analüüsida infot, et tuvastada võltsitud teavet ja eristada fakte väljamõeldistest. Valeinfo leviku vastu saabki astuda nii, kui arendad seda oskust endas ja annad oma teadmisi edasi kogukonnale.

Eesti Rahvusraamatukogu kostöös Kultuuriministeeriumiga viib läbi projekti “MeediaRadar”, mille raames kultuuritöötajatel, kogukondade arendajatel, raamatukoguhoidjatel ja täiskasvanute haridusega tegelevatel koolitajatel on võimalik end täiendada digi-, meedia- ja infopädevuse teemadel fookusega teadmiste edasiandmisele oma kogukonnale, eelkõige erineva keele- ka kultuuritaustaga inimestele. Projekti teises etapis kutsume kõiki huvilisi, kes sooviksid meediapädevuse valdkonnas edasi õppida ja tegutseda, “MeediaRadari” meediapädevuse võrgustikku.

Esimesed digi- ja meediapädevuse seminarid toimuvad juba sel kevadel:

• 12. märtsil RaRa väikeses majas Narva mnt-l;
• 2. aprillil Jõhvi Keskraamatukogus;
• 3. aprillil Narva Keskraamatukogus (vene keeles).

Koolitused on väljakutseid täis ja praktilised. Iga osaleja saab siit midagi kasulikku oma igapäevaellu ja töösse kaasa võtta. Iga koolituspäev koosneb kolmest moodulist, mille jooksul räägime: info usaldusväärsusest, manipuleerimisvõtetest ja emotsioonidest meediast; petturitest – mõnedest võtetest ja kuidas mitte minna õnge; võltsingutest, valeinfost ja tehisintellektist.

Töötube viivad läbi:

• Koolitaja, Tartu Ülikooli doktorant ja nooremteadur Diana Poudel (Tallinnas), veebipolitseinik Getter Kangur (Jõhvis), veebipolitseinik Anastassia Semjonova (Narvas);
• Ajakirjanik, ajakirjanduse külalislektor Tallinna Ülikoolis Julia Rodina;
• RaRa meediapädevuse spetsialist, Ukraina-Eesti tõlkija ja luuletaja Kateryna Botnar.

Kõik koolitused on kohvi- ja lõunapausidega, osalemine on tasuta. Lisainfo projekti kohta ja koolitustele registreerimine lingil: www.rara.ee/meediaradar.

Projekt viiakse ellu aastatel 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames. Toetusmeetme eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust Eesti ühiskonnas ja parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik

ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks

Aasta Tegija 2024 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2024. aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa  käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-,sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised. Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2025. 

 Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

 Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee „Aasta Tegija 2024“.

Konkursi statuut on leitav:

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

(kuni 23.09.2024.a. 23.59)

Kutsume esitama kandidaate konkursile

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2024

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

Lisainfo:

Partnerid ja toetajad:

Konkursi statuut on leitav:

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

Kutsume esitama kandidaate konkursile

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2023

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

ühe kandidaadi saab esitada mitmes kategoorias.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

ühe kandidaadi saab esitada mitmes kategoorias

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

PARTNERID ja TOETAJAD:

KANDIDAATIDE ESITAMINE

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

Kutsume esitama kandidaate konkursile

Ida-Virumaa Aasta Ettevõte 2022

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust Ida-Virumaal.

Ettevõtteid tunnustatakse järgmistes kategooriates:

• Ida-Viru Aasta Äritegu 2022
• Ida-Viru Aasta Eurorahade Rakendaja 2022
• Ida-Viru Aasta Väikeettevõte 2022
• Ida-Viru Aasta Turismiettevõte 2022
• Ida-Viru Aasta Uustulnuk 2022
• Ida-Viru Aasta Ettevõtjate Sõber 2022
• Ida-Viru Aasta Noorte Ettevõtlik Tegu 2022
• Ida-Viru Aasta Rohepöörde Tegu 2022

Kõik asutused, ettevõtted, omavalitsused, kodanikuühendused ja eraisikud saavad kandidaate esitada 22. septembrini 2022  Ida-Viru Ettevõtluskeskuse e-posti aadressil info@ivek.ee või ivek.ee/konkurss

Võitjad tehakse teatavaks tunnustusüritusel 1.detsembril 2022.

Täpsem teave www.ivek.ee või tel 5332 3596.

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!