Silt: turismiklaster

Ida-Virumaa tuleviku investeeringud: 100 miljoni euro võimalused ja turismiklastri ühine tegevus

4. detsembril 2025 toimus Narva-Jõesuu Medical Spaas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse, Ida-Viru turismiklastri ja Ida-Viru Investeeringute Agentuuri ühispanusel ning Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel turismiasjalistele ning turismiinvestoritele suunatud Ida-Viru Investorpäev.

EL Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust märkimisväärseteks turismiinvesteeringuteks.

Ida-Viru Investorpäev tõi kokku turismi arendajad, ettevõtjad ja investorid. Vaatasime milliseid võimalusi loob 100 miljonit eurot investeeringuid Ida-Viru turismis ja lõime võimaluse matchmakinguks. Toimus kaks paneeli, teemadel partnerluste loomine ning Soome ja Läti turu külastajate arvu tõstmine piirkonnas. Päeva osaks oli ka roadshow Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) investeeringuobjektidele. Tallinnast startis eribuss Ida-Virumaa suunas ning külastasime IDA Hub Filmistuudioid Jõhvis, toimus bussituur Sillamäe linnas, kus rääkisime ka Sillamäe hotelliarendustest. Lisaks külastasime arenduses olevat Suur-Lootsi kultuurikvartalit Narva-Jõesuus ning õhtu lõppes Narvas, kus saime sissevaate ka Narvasse rajatava ärihotelli, Linda, arendusplaanidesse. Päeva modereeris Ain Hinsberg.

Ida-Viru Investorpäeva 2025 sissejuhatavad ettekanded

Ida-Virumaa on kasvuhüppes. Õiglase Ülemineku Fondi abil saab Ida-Virumaast Eesti rohevedur, mis loob uut ettevõtlust.

Teet Kuusmik, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur, juhatuse liige, ESITLUSFAIL.

Ida-Viru turismi investeeritakse 100 miljonit eurot – millised uued võimalused tekivad?

Kadri Jalonen, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru turismiklastri juht, ESITLUSFAIL.

Paneelid

Paneel 1: Partnerluste loomine (Matchmaking)  

Veiko Hintsov, Põhjala tehas, investor, hooandja
Alver Pupart, Linda Hotell, Narva
Helen Sildna, Tallinn Music Week festivali ja strateegia juht
Kadri Karu, Eesti Konverentsibüroo juht
Vladimir Orava, Narva-Jõesuu Kultuurikvartali projektijuht
Henri Loodmaa, N58 Grupi partner (Tartu Hotels, restoranid Pompei, Kampus ja Paral·lel). 

Paneel 2: Kuidas mitmekordistada külastajaid Soomest ja Lätist? (paneel toimus inglise keeles)

Henna Mikkilä, meediaettevõtja ja Soome turu mõjuisik
Janis Valodze, Hotel General Manager, Tribe Riga City Centre Hotel  

VAATA IDA-VIRU INVESTORPÄEV 2025 FOTOGALERIID

Aitäh veelkord kõikidele osalejatele!

Ida-Viru Investorpäeva rahastasid Euroopa Liit, Eesti riik ja Ida-Viru turismiklaster projektist: „Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastatavuse suurendamine“ , meede: Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond.

Aasta alguses allkirjastasid 26 Ida-Viru turismiklastri partnerit külalislahkuse kokkulepped ning asusid tööle märgise saamiseks. Tänaseks on neist ettevõtetest rohkem kui pooled kvalifitseerunud külalislahkuse märgise vääriliseks.

Külalislahkuse märgise saamiseks pidid kandidaadid lisaks kokkulepete järgimisele panustama infokanalites mitmekeelse ja korrektse sisu avaldamisesse ning kaardistama edasiseks analüüsiks külaliste tagasiside hetkeseisu. Samuti kohustusid märgise poole püüdlejad osalema koolitustel, millest mitut viisid läbi oma valdkonna tippkoolitajad. Üheks kriteeriumiks oli ka testkülastustes osalemine nii testitavate kui testijatena  saamaks läbi pimeostude paremat ettekujutust teeninduse kvaliteedist ja väljakutsetest.

Ida-Viru Turismiklastri arendusjuht Anu Kõrge: ”Rõõmustame, et külalislahkuse arendamine kõnetab nii paljusid turismiettevõtjaid ja ollakse tõepoolest valmis pingutama, et külalistele veelgi paremaid emotsioone pakkuda. Raske südamega tuli tunnistada, et nii mõnigi kandidaat sel aastal märgist siiski ei saa, kuna peamiselt ajapuuduse tõttu jäädi nõuete täitmisega hätta. Õnneks on tegemist järjepideva ning dünaamilise ettevõtmisega, nii et juba järgmisel aastal avaneb uus võimalus märgise poole püüdlema asuda.”

2025 on Ida-Virumaal külalislahkuse märgise programmi pilootaasta, mis tähendab, et järjepideva tööga ühtlaselt külalislahkeks sihtkohaks saamise suunas astutakse esimesi samme. Arendusjuht tunnistab, et väljakutseid jagub, kuid märgiselegi kirja pandud sõnum “tõeline külalislahkus algab südamest” iseloomustab suurepäraselt märgisesaajate suhtumist oma külalistesse. “Märgisel kujutatud süda on ebatäiuslik nagu me kõik, kuid siiski kuldne. See peegeldab meie kavatsusi ja sõrmejälg südamel sümboliseerib isiklikku puudutust ja avatust. Teeme oma tööd südamega ning oleme südamest tänulikud kõigile, kes läbi toetava tagasiside aitavad meil kasvada,” sõnab arendusjuht Anu Kõrge ning tunnistab, et kuna tegemist on Eesti esimese piirkondliku külalislahkuse märgisega, mille taga peitub järjepidev arenguprogramm, kujuneb ettevõtmisest kindlasti seiklusmaale kohane uusi avastusi pakkuv teekond ja teeninduskvaliteedi tõus.

Ida-Viru turismiklaster on Eesti vanim turismiklaster, kuhu koonduvad 50 piirkonna turismitegijat. Turismiklastri tegevust kaasfinantseerivad EL Regionaalarengu fond ja Eesti riik. Suur abi külalislahkuse arendamisel on Virumaa DMO programmist.

Lisainfo: Anu Kõrge, IVEK, Ida-Viru turismiklastri arendusjuht anu.korge@ivek.ee, 55571459

Ida-Viru turismiklaster

“Üksi võid jõuda kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.” Just selle teadmise ja mõtteviisiga suundusid MTÜ Vanatare liikmed Eevi Paasmäe initsiatiivil, Narva-Jõesuu kogukonna esindajad ning Narva-Jõesuu volikogu liikmed Alutaguse valda, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni kogukonna arendamiseks.

Nende eesmärk oli veel kord kinnitada, et igas omavalitsuse piirkonnas on oma eripära ning elu, mida saab ja tuleb arendada. Kogukonna tugevus peitub just ühises tegutsemises ja info jagamises – jagatud teadmised, kogemused ja ideed rikastavad kõiki ning aitavad luua sidusama ja elujõulisema ühiskonna.

Õppereis Kurtna seltsimajja

Külastati Kurtna seltsimaja, et kogeda, kuidas üks toimiv ja elujõuline keskus inimesi ühendab ja toetab. Seltsimaja ei ole pelgalt hoone – see on südamlik ja elav koht, kus inimesed tulevad kokku, jagavad oma huve, õpivad, arutavad olulisi teemasid ja veedavad aega meeldivas seltskonnas.

Juba esimestest hetkedest oli tunda, et maja hingab ja elab tänu inimestele, kes seda juhivad ja sisuga täidavad. Juhataja Ene võttis külalised soojalt vastu ning tutvustas avameelselt maja igapäevaelu ja eesmärke. Tema sõnul on oluline, et igal kogukonnal oleks oma kindel koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda ja ennast koduselt tunda.

Mida õpiti ja millest mõtlema jäädi?

Eriliselt jäi kõlama, kui tähtis on sellise keskuse olemasolu kogukonna tugevdamisel. Kurtna seltsimaja pole pelgalt kohtumiste ja sündmuste korraldamise paik, vaid ka kuuluvustunde ja kogukondliku sideme looja. Seal tegutsevad aktiivselt eri vanusegruppide inimesed ning seda toetavad nii omavalitsus kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed ise.

See kohtumine pani sügavamalt mõtlema, kui oluline on töö kogukonnaga. Suures omavalitsuses peab igal piirkonnal olema oma keskus – olgu see seltsimaja, rahvamaja või muu kooskäimise koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda, ideid arendada ja oma elu rikastada. See on koht, kus sünnivad uued algatused, tugevnevad suhted ning luuakse paremad tingimused ühiseks kasvuks.

Eriti oluline on, et sellisel paigal oleks oma hing ja juht, kes hoiab kogu süsteemi toimimas ning elavana. Nagu elus ikka – inimene on kõige olulisem. Kui leidub inimene, kes on veduriks, tulevad vagunid vudinal järele. Tasub proovida!

Inspiratsioon ja tulevikusuunad

Kurtna seltsimajast lahkuti uute mõtete ja inspiratsiooniga, kuidas sarnast ühtehoidvat ja toetavat keskkonda arendada ning süvendada ka oma kodukohas. Kurtna seltsimaja on ehe näide sellest, kuidas ühtehoidvus ja sihikindel tegutsemine loovad elujõulise ning tugeva kogukonna.

See reis kinnitas veel kord, et omavalitsustes ei ole üks piirkond tähtsam kui teine – iga kogukond on oluline ning vajab oma arenguruumi ja toetust. Ainult koos tegutsedes ja üksteist toetades suudetakse luua elujõuline ning tugev kogukond, kus kõigil on hea elada ja areneda.

Artikkel põhineb Eevi Paasmäe reisimuljetel

Fotol Julia Rodina. Autor: Eiko Lainjärv.

Elame ajastul, kus igapäevaelus mängib üha olulisemat rolli oskus analüüsida infot, et tuvastada võltsitud teavet ja eristada fakte väljamõeldistest. Valeinfo leviku vastu saabki astuda nii, kui arendad seda oskust endas ja annad oma teadmisi edasi kogukonnale.

Eesti Rahvusraamatukogu kostöös Kultuuriministeeriumiga viib läbi projekti “MeediaRadar”, mille raames kultuuritöötajatel, kogukondade arendajatel, raamatukoguhoidjatel ja täiskasvanute haridusega tegelevatel koolitajatel on võimalik end täiendada digi-, meedia- ja infopädevuse teemadel fookusega teadmiste edasiandmisele oma kogukonnale, eelkõige erineva keele- ka kultuuritaustaga inimestele. Projekti teises etapis kutsume kõiki huvilisi, kes sooviksid meediapädevuse valdkonnas edasi õppida ja tegutseda, “MeediaRadari” meediapädevuse võrgustikku.

Esimesed digi- ja meediapädevuse seminarid toimuvad juba sel kevadel:

• 12. märtsil RaRa väikeses majas Narva mnt-l;
• 2. aprillil Jõhvi Keskraamatukogus;
• 3. aprillil Narva Keskraamatukogus (vene keeles).

Koolitused on väljakutseid täis ja praktilised. Iga osaleja saab siit midagi kasulikku oma igapäevaellu ja töösse kaasa võtta. Iga koolituspäev koosneb kolmest moodulist, mille jooksul räägime: info usaldusväärsusest, manipuleerimisvõtetest ja emotsioonidest meediast; petturitest – mõnedest võtetest ja kuidas mitte minna õnge; võltsingutest, valeinfost ja tehisintellektist.

Töötube viivad läbi:

• Koolitaja, Tartu Ülikooli doktorant ja nooremteadur Diana Poudel (Tallinnas), veebipolitseinik Getter Kangur (Jõhvis), veebipolitseinik Anastassia Semjonova (Narvas);
• Ajakirjanik, ajakirjanduse külalislektor Tallinna Ülikoolis Julia Rodina;
• RaRa meediapädevuse spetsialist, Ukraina-Eesti tõlkija ja luuletaja Kateryna Botnar.

Kõik koolitused on kohvi- ja lõunapausidega, osalemine on tasuta. Lisainfo projekti kohta ja koolitustele registreerimine lingil: www.rara.ee/meediaradar.

Projekt viiakse ellu aastatel 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames. Toetusmeetme eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust Eesti ühiskonnas ja parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik

ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks

Aasta Tegija 2024 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2024. aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa  käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-,sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised. Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2025. 

 Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

 Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee „Aasta Tegija 2024“.

Hea Virumaa turismiettevõtja!

Ootame sind osalema sotsiaalmeedia+ AI koolitusele, mis toimub 19. veeburaril kell 10:00 Lääne-Virumaal, Aqva Hotel&Spas.

Novembris toimunud esimene AI koolitus osutus Virumaa turismiettevõtjate seas väga populaarseks – osalejad kiitsid koolituse praktilisust ning võimalust saadud teadmisi kohe rakendada. Eriti väärtuslikuks osutus personaalse AI-assistendi loomine, mis pakkus osalejatele nii elevust kui ka praktilist kasu.
Kui sul jäi esimesel korral registreerimata, siis nüüd on sul suurepärane võimalus sellest koolitusest osa saada!
Koolitajaks on Kristo Peterson, kes on AI-põhise ärikasvu ekspert ja koolitaja ning kelle teekond AI maailmas algas 2015. aastal Silicon Valley’s oma esimese AI-põhise startupi ehitamisega. 14-aasta jooksul on ta töötanud nii paljude Eesti kui rahvusvaheliste brändidega, aidates üle 40 ettevõtet turunduse, müügi ja strateegiaga ning viies ellu üle 1400 kampaania.

Koolitus pakub praktilisi oskuseid AI kasutamiseks igapäevatöös, turunduse ja müügi tõhustamiseks ning personaliseeritud lahendusi turismiettevõtetele.

Ajakava
9:30 – 10:00 Kogunemine
10:00 – 13:00 – Hommikune sessioon
13:00 – 14:00 – Lõunapaus
14:00 – 17:00 – Pärastlõunane sessioon

Registreerimine kuni 12. veebruarini Kohad on piiratud!
Koolituse omaosalus on 25€/inimene

Koolitus sisaldab ka lõunasööki, kohvipausi.

AI koolitusprogramm turismiettevõtetele pakub:

*Praktilisi AI oskusi turunduse, müügi ja sotsiaalmeedia tõhustamiseks
*Edukad AI taktikad ja töövood turunduses ja müügis (sh strateegilise funneli loomine)
*Personaliseeritud lähenemist turismiettevõtete vajadustele
*Otsest AI rakendatavust igapäevatöös
*Strateegilist eelist Soome turu ligimeelitamiseks
*Võrgustumisvõimalusi turismiettevõtjatele läbi grupitööde
*Personaalse AI assistendi loomise võimalust
*Rohkelt praktilisi AI rakendamise näiteid läbi koolitaja juhtumiuuringute

Seda koolitust korraldab Virumaa DMO. Tegevust kaasrahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

REGISTREERU

Registreeru IDA-VIRU INVESTORPÄEVALE 2025

kuni 20.10.2025

21. märtsil 2024 toimus Eesti Kaevandusmuuseumis Ida-Viru Ettevõtluskeskuse, Ida-Viru turismiklastri ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ühispanusel ning Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel turismiinvestoritele suunatud konverents.

EL Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab  toetust märkimisväärseteks turismiinvesteeringuteks. Turismikonverentsi raames vaatasime sisse maakonna turismiperspektiividesse ning tegime põgusa ülevaate Cumulus Consulting OÜ poolt läbiviidava uuringu „Kas Ida-Viru turismiturul on investeeringuteks ruumi?“ põhitulemustest, mis keskendub maakonna hetke-olukorra kaardistusele. Tõime välja perspektiivsed investeerimisvaldkonnad ja -piirkonnad ning ÕÜF võimalused koos praktilise kogemusega.

Siit lehelt leiad turismikonverentsi salvestused ning esitlusfailid, mis on välja toodud iga salvestuse juures eraldi.

Turismikonverentsi tervituskõned

Eve East, Ida-Viru Omavalitsuste liit, juhatuse esimees

Külli Kraner, MKM, turismivaldkonna juht

Kadri Jalonen, Ida-Viru turismiklastri juht

Ida-Viru- Eesti uus ja edukas turismisihtkoht. Taust ja tulevikuplaanid.

Kadri Jalonen, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru turismiklastri juht ESITLUSFAIL.

Anu-Mall Naarits, Visionest Institute OÜ juhatuse esimees ESITLUSFAIL.

Kas turul on ruumi? Mida turismisektoris juba pakutakse ja kus on puudujääk?

Mihkel Laan, Cumulus Consulting OÜ asutaja ja juhatuse liige, ESITLUSFAIL.

Uuringu link lisatakse aprillikuu lõpus.

Õiglase Ülemineku Fond- ainukordne võimalus.

Paneel 1: Millised on Ida-Viru turismisektori perspektiivid?

• Külli Kraner, MKM, turismivaldkonna juht
• Sari Sopanen, Brackmann Arendus OÜ juhatuse esimees
• Siim Nõmmoja, Suur-Lootsi kultuurikvartali projektijuht
• Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige
• Ants Orav, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Virumaa piirkonna juht

Paneel 2: Õiglase Ülemineku Fond praktikas

• Erki Varbola, EASi ja KredExi ühendasutuse Ettevõtlustoetuste valdkonnajuht
• Allan Kaldoja, Narvas sündinud ettevõtja
• Madis Olt, Agricom Tehnika OÜ juhatuse liige
• Jaanus Purga, Valitsuse esindaja Ida-Virumaal
• Mihkel Laan, Cumulus Consulting OÜ asutaja ja juhatuse liige

KUI SUL ON IDEE VÕI UNISTUS, MIS VÕIKS OLLA OSA IDA-VIRUMAA TULEVIKUST, ÕIGLASE ÜLEMINEKU FOND AITAB SUL SELLE ELLU VIIA!

VAATA TERVET TURISMIKONVERENTSI GALERIID

Konverentsi rahastas Euroopa Liit, Eesti riik ja Ida-Viru turismiklaster projektist: „Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastatavuse suurendamine“ , meede: Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond.

Kandideeri >>

Teenindus-arendusjuht, PersonaliDisain OÜ klient | CV.ee

Ida-Virumaal käib Õiglane Üleminek (ÕÜ) ehk transformatsioon CO-põhiselt majanduselt mitmekesisema majandusmudeli suunas. Ida-Viru turismisektoril on potentsiaali kasvada ja seetõttu toetab ÕÜ Fond turismiinvesteeringuid 0,5 miljonist kuni 19 miljoni euroni projekti kohta.

Suuremaid põhjusi miks investeerida Ida-Viru turismi on mitmeid.

• Ida-Virumaa majandus kasvab. Lähema 6 aasta jooksul investeeritakse maakonda ca 600-800 milj eur (s.h.350 milj eur ÕÜF+omaosalus). Rajatakse uued tööstused, inkubaatorid, filmistuudiod, ülikoolid käivitavad uued õppekavad. See loob uut äri ka turismis.
• ÕÜF toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust suurteks turismiinvesteeringuteks. Fond toetab nii suuri (kuni 19 milj.eur) kui ka väikesi (kuni 500 tuh.eur) investeeringuid majutusse, toitlustusse, elamustesse.
• Ida-Viru turismisektor teeb kiiremat tempot kui teised Eesti maakonnad- maakonnas on vähemalt 10 rahvusvaheliselt atrkatiivset turismiobjekti ning igal aastal lisandub 2-3 uut objekti. 2024 aastal avatakse Aidu Veespordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark.

Seega on täna Ida-Virumaal võimaluste aken, aga suurinvesteeringutega on kiire, sest uued ettevõtted, teenused peavad tööd alustama juba 01.09.2026. Et seda võimaluste akent maksimaalselt ära kasutada on Ida-Viru turismiklaster koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga käivitanud uuringu „Kas turul on ruumi?“ . Uuringut koostab Cumulus Consulting OÜ.  21.03.24 korraldatakse Eesti Kaevandusmuuseumis turismikonverentsi investoritele.

Konverentsil tuuakse välja kas ja kus Ida-Viru turismisektoris on ruumi uuteks turismitoodeteks, -teenusteks ning kuidas ÕÜF toel turism kasvama panna. Konverentsil astuvad üles Eesti majandus- ja tehnoloogia minister Tiit Riisalo, hinnatud hotellijuht Soomes ja Eestis Sari Sopanen, EASi ja KredExi ühendasutus turismi- osakonna juht Rainer Aavik, ÕÜF toetuse saanud Agricom Tehnika juhatuse liige Madis Olt ja mitmed teised kõnekad esinejad. Posttuur toimub Aidu Veespordikeskusesse mis samuti ootab investoreid.

Uuringu positiivset tulemust lubab loota üldine majanduskeskkonna aktiviseerumine. Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuur SA „Õiglase Ülemineku Fondi võimalused on Ida-Virumaale lähiaastatel toomas mahukaid tööstusinvesteeringuid. Uued ettevõtted ja investeeringud tähendavad ärivisiitide arvu kasvu maakonna jaoks. Uusi kaasaegseid ärihotelli teenuseid Ida-Virumaal napib. Õiglase Ülemineku Fondi toetusega on võimalik hotelliäri alustada madalamate investeerimiskuludega.“

Ida-Viru populaarsus on kasvanud ning eestlaste hulgas oli piirkond 2023.a.majutatute ööbimistes esikolmikus Harju ja Pärnumaa järel. Kasvu veab juba 14 aastat eest Ida-Viru turismiklaster. Anu-Mall Naarits, Visionest Institute OÜ:  „Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on uute turismiobjektide tase ja tekkekiirus Ida-Virumaal võrreldamatult kiirem. Uusi rahvusvaheliselt atraktiivseid objekte tekib iga aasta vähemalt paar tükki juurde. Nt. 2024.a. alustab tööd mastaapne MM taseme spordiüritusteks disainitud Aidu Veepsordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark. Kui tahta sellest kasvust kasu saada, tasub kiirelt otsustada ja pardale hüpata.“

Ida-Viru turismiklaster koondab piirkonna turismisektori aktiivseid ja missioonitundelisi teenusepakkujad ja sinna kuuluvad kõik maakonna omavalitsused. Klaster tegutseb juba 14 aastat. Klastrit koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Klaster on avatud võrgustik ja kõik huvilised on oodatud liituma.

21.03.24 Turismikonverents: https://ivek.ee/events/idaviruturismikonverents2024/

Lisainfo: Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, kadri.jalonen@ivek.ee,  (+372) 517 4236

Pressiteade 19.07.23

Ida-Viru turismisihtkoht võitis EL Euroopa naabrusinstrumendi programmi konkursil toetuse 2023. II p.a. tegevustele. Projekti eesmärk on tõsta sihtkoha atraktiivsust nii siseturistide kui Soome ja Läti turistide hulgas.

Ida-Virumaa on viimaste aastate kobarkriisis kõige enam pihta saanud turismisihtkoht Eestis. Kriis kestab, sest sõja tõttu ei taastu enam Vene turism (25% majutatud turistidest 2019).

Vene turu tegevused lõpetati juba eelmise aasta kevadel. Maakonna turismisektorit juhtiv turismiklaster on koostanud uue strateegia ning koos on otsustatud tugevamalt investeerida Soome ja Läti turgu. Siin tuli appi EL Euroopa naabrusinstrument ja kaasrahastab 2023.a.II poolaasta tegevusi summas 227 500 eur. See toetus võimaldab Soome turule kaasata eraldi turujuhi ning töötada välja ja testida marsruute (kultuur, loodus, karavan), luua Vana Narva audiogiid ning õppida Soome keelt ja kultuuri. Läti turul toimub projekti raames esimene Ida-Viru testkampaania. Lisaks tulevad kampaaniad Eesti ja Soome turul ning jagatakse edasi häid uudiseid omakanalites.

Esimese suure tegevusena ongi juba käimas Läti kampaania mis kestab 17.07- ja toob kogu piirkonna lätlaste jaoks kaardile.

Ida-Viru turismiklaster koondab piirkonna turismisektori aktiivseid ja missioonitundelisi teenusepakkujad ja sinna kuuluvad kõik maakonna omavalitsused. Klaster tegutseb juba 13 aastat. Klastrit koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Klaster on avatud võrgustik ja kõik huvilised on oodatud liituma.

Projektiinfo:

Nimi „Ida-Viru turism“

Kaasrahastajad: Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrument ja Ida-Viru turismiklaster

Aeg: 01.07.-31.12.2023.

Lisainfo:

projektijuht ja Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen kadri.jalonen@ivek.ee (+372) 517 4236