30. oktoobril toimus Narva Keskraamatukogus kohtumine Euroopa Parlamendi liikme, kogenud diplomaadi ja endise Eesti välisministri Marina Kaljurannaga. Üritus tõi kokku üle 50 osaleja — kohalikke elanikke, organisatsioonide esindajaid ja lihtsalt huvilisi. Õhkkond oli elav, täis küsimusi ja olulisi mõttevahetusi Euroopa oleviku ja tuleviku teemal.

Millest juttu tuli?
Marina Kaljurand rääkis oma igapäevatööst Euroopa Parlamendis, seadusandlikest algatustest, millega ta tegeleb, ning kelle huve ta seal esindab — eeskätt Eesti elanikke, eriti neid, kelle häält sageli ei kuulda.

Erilist tähelepanu pöörati positiivsetele muutustele, mille Eesti on Euroopa Liiduga liitumise järel läbi teinud, ning sellele, kuidas tööparlament aastate jooksul muutunud on. Marina märkis: „Tänane parlament on palju pingelisem ja polariseerunum kui minu esimesel ametiajal. Seda olulisem on hoida dialoogi.“

Osalejatelt kõlasid ka mitmed teravad küsimused:
– Miks lahkus Suurbritannia Euroopa Liidust?
– Kas EL-i lagunemine on võimalik?
– Milline on demograafiline olukord Narvas ja mida saab EL selle heaks teha?
– Miks ei saa kõik elanikud osaleda kohalikel valimistel?
– Milline on põllumajanduse roll tänapäeva Euroopas?
– Milline on Eesti koht Euroopa Liidus?

Marina rõhutas, et EL ei saa otse lahendada demograafilisi probleeme, kuid rahastab oluliselt kohaliku elukeskkonna, hariduse ja tööhõive arendamist, et elu piirkondades oleks atraktiivsem.

Arutelu puudutas ka tema varasemat tööd Eesti suursaadikuna Venemaal — keeruline, kuid väärtuslik kogemus, mis aitab paremini mõista rahvusvahelisi suhteid ja ehitada konstruktiivset dialoogi.

Kohtumise lõpus tõi Marina esile olulise sõnumi:
„Kui me tahame, et meid kuulataks, peame minema valima. Riigikogus, kohalikul tasandil ja Euroopa Parlamendis. Ainult nii saab esindada kõigi Eestis elavate inimeste huve.“

Suur tänu kõigile, kes tulid, küsisid, jagasid oma arvamust ja olid valmis aruteluks. Sellised kohtumised näitavad, et huvi Euroopa poliitika vastu on elujõuline ja teadlik.

GALERII

Eesti Kultuurkapitali 15 maakondlikku ekspertgruppi ootavad ettepanekuid silmapaistvate kultuuri- ja sporditegijate tunnustamiseks igast maakonnast:
Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 20. november 2025.
Ettepanekud palume saata vastava maakonna e-posti aadressile.

Välja antakse järgmised preemiad:

• Kultuuripärl 2025 – 2500 eurot

• Elutööpreemia – 5000 eurot

• Ekspertgrupi aastapreemiad – kuni 2000 eurot

• Tunnustuspreemiad – kuni 1000 eurot

Alates 2025. aastast antakse maakondlikke preemiaid üksnes füüsilistele isikutele.
Kandidaate võivad esitada nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

Ettepanekus palume esitada:

• kandidaadi nimi ja kontaktandmed (telefon, e-post);

• lühike kirjeldus tema loomingulistest või sportlikest saavutustest või tegevusest jooksval aastal.

Enne kandidaadi esitamist tutvu oma maakonna raha jagamise korraga: Ekspertgrupid | Kultuurkapital

Tule ja aita tunnustada oma maakonna silmapaistvaid kultuuri- ja sporditegijaid!

Alates 1. novembrist kuni 30. novembrini 2025 saab esitada taotlusi kogukonna eestvedaja stipendiumile. Tegemist on stipendiumiga, millega toetatakse kogukonna eestvedajate teadlikku ja sihipärast arengut, nende teadmiste, oskuste ja juhtimisvõimekuse tugevdamist ning koostöö arendamist kogukonna sees ja kohalike partneritega, sealhulgas pääste- ja kriisijuhtimise struktuuridega.

Stipendium on mõeldud füüsilisele isikule, kes soovib oma oskusi ja teadmisi arendades edendada kogukonda ning panustada selle elujõulisuse ja kriisivalmiduse suurendamisse. Stipendiumi saab kasutada näiteks koolitustel, seminaridel, arenduspäevadel või õppevisiitidel osalemiseks, koostöö arendamiseks kohalike partneritega või uute arengualgatuste ettevalmistamiseks kogukonnas.

Stipendiumi suurus on kuni 5 000 eurot, mis on maksuvaba. Lisaks tasustab KÜSK mentori tööd kuni 2 000 euro ulatuses. Taotlusvooru eelarve on kokku 184 224 eurot.

Taotlemiseks tuleb:

1. Taotluste menetlemise infosüsteemis täita taotlusvorm.

2. Lisada taotlusele järgmised kohustuslikud lisadokumendid:

• stipendiumi taotleja elulookirjeldus (CV),
• mentori digiallkirjastatud kinnituskiri,
• vähemalt viie kogukonnaliikme kaaskiri, mis kinnitab taotleja tegevuskava vajalikkust

Taotlused koos kohustuslike lisadokumentidega esitatakse taotluste menetlemise infosüsteemi kaudu:  toetused.kul.ee

Taotlemise tähtaeg: 30. november 2025 kell 23.59
Stipendiumi kasutamise periood: 15. veebruarist kuni 15. novembrini 2026

Kõik vajalikud juhendid, vormid ja hindamiskriteeriumid on avaldatud kogukonna eestvedaja stipendiumi 2025. aasta konkursi alamlehel: kysk.ee/kes25

Taotlejatel soovitame enne taotluse esitamist tutvuda konkursi määrusega ning vajadusel pöörduda nõustamiseks maakondliku arenduskeskuse vabaühenduste konsultandi poole.

Haapsalus Okase Muuseumis leiab 12. novembril aset kogemuspäev teemal „Painutame traditsioone“, kuhu saab end kirja panna siin.
Teemakäsitluse traditsioonidest on välja käinud koostöös KÜSKiga kogemuspäeva korraldavad Lääne-Nigula Noortevolikogu ja Sihtasutus Läänemaa.

„See on kohati midagi väga isiklikku – tänapäeva noorena on raske end ühiskonnas kuhugi paigutada ja see kõik tekitab palju segadust,“ kõneles traditsioonide teema üleskerkimisest Lääne-Nigula valla 2024. aasta noor Aileen Kuntsel, kes kuulub kogemuspäeva korraldusmeeskonda.

Ta tõi näiteks soorollide teema: „Kui püüad neid mitte järgida, olla tugev naine, siis vastatakse sulle stereotüüpilise mölaga, kuidas üks tütarlaps peab ikka naiselik olema. Kui aga järgid oma „tubli tüdruku“ naiselikku rolli, siis jäävad osad asjad lihtsalt tegemata, sest teine pool soorollidest on täitmata,“ lausus ta, lisades, et on jäänud mulje, justkui poisid ei peakski oma “mehe rolli” täitma.
„Olla siis või mitte olla, nagu kirjutas Hamlet,“ nentis ta ning tõi teise näite, mis on seotud pühadega: „Uuem Halloween tundub äge ja põnev, aga samas miski pitsitab sees – mis siis mardi- ja kadripäevast saab. Üleilmastumine ja maailma kultuur on nii põnevad ja ägedad, tahaks seda kõike avastada ja olla osa sellest, aga samas ma armastan enda oma – oma kultuuri – ja kui mina seda ei hoia, siis kes teine.“

Nagu Aileen ütles, tahaks ta ühest küljest traditsioonidest kümne küünega kinni hoida, sest need on tuttavad ja head ning on seni toiminud. Samas näeb ta, et osa neist on lihtsalt aegunud ega tööta enam – see ütleb, et aeg on edasi liikuda.
„Siin tekivad aga järgmised küsimused – kuhu edasi liikuda ja kui kaugele minna, mida kaasa võtta ja mida maha jätta, millega minna. Ja kuigi vastused on igaühe isiklik valik, tahaks neid mõtteid jagada, kuulata teiste omi ja arutada tekkivaid küsimusi: kuhu me liigume, kui palju, miks ja kuidas,“ rääkis ta, kutsudes kõiki kogemuspäeval osalema.

Kogemuspäeval saavad osalejad arutleda traditsioonide painutamise üle kuues kogemusringis, mis käsitlevad haridust, kultuurimälu, võimu, identiteeti, perekonda, eetikat ning uussisserändajana väikelinna sulandumist. Igal kogemusringil on eestvedaja, kes teema avab, kuid sõna saavad sekka öelda kõik, kes arutelus osalevad – olenemata oma kogemustepagasist. Kogemusringide teemadega saab tutvuda päevakava juures.

Kogemuspäeva avakõneleja, haridus- ja teadusministri Kristina Kallase nõunik Daniel Kõiv, alustab päeva ettekandega „Kuidas noorena tavasid murda, painutada ja muuta? Ehk kuidas tuua muutust.“

Kogemuspäev algab 12. novembril kell 11 Okase Muuseumis. Oodatud on kõik, keda teema kõnetab või kes soovivad aruteludes kaasa rääkida.
Tutvu sündmusega lähemalt Kogemuspäev 2025 veebilehel ning pane end kirja. Registreerimine avatud 3. novembrini 2025 või kuni kohti jätkub aadressil: https://kysk.ee/kogemuspaev2025/registreerimine/

Kogemuspäev leiab aset koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Euroopa Sotsiaalfondiga. Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.

Europe Direct Narva avab rahvahääletuse fotokonkursi „Ühtsus mitmekesisuses: Euroopa läbi kaameraobjektiivi“ kategoorias „Mobiilifotograafia“.

Vaata konkursitöid Europe Direct Narva Teabekeskus Facebook lehel   ja pane „meeldib“ nendele fotodele, mis Sind tõeliselt kõnetavad!
Võidab foto, mis kogub hääletuse lõpuks kõige rohkem reaktsioone (meeldimisi, südameid jms).

Hääletus kestab kuni 30.10.2025 kell 23:59.
Ära jäta kasutamata võimalust tulemust mõjutada!

Meil on hea meel teatada, et konkursile esitati kokku ple 50 tööd osalejatelt üle kogu Ida-Virumaa. Suur aitäh kõigile, kes jagasid oma pilku ja jäädvustasid muutusi, mis on toimunud Euroopa Liidu toetusel!

Oktoobrikuu jooksul koguneb hindamiskomisjon, et välja valida parimad tööd erinevates kategooriates.

Kategoorias „Mobiilifotograafia“ esitatud tööd avaldatakse Europe Direct Narva Teabekeskus Facebook lehel  ning just teie – vaatajad – saate valida rahva lemmiku! Hoidke silm peal!

Parimate tööde autasustamine toimub 2. detsembril Narvas.

Täname kõiki osalejaid andekuse, pühendumuse ja tähelepanu eest meie ümber toimuva suhtes!

ETTEVÕTLUSNÄDAL.EE

MUUD SÜNDMUSED

Ida-Viru elamused, sündmused, üritused

18.juunil 2025 toimus piirkondlik partnerite suvine kohtumine, mille raames tutvuti erinevate ettevõtetega Alutaguse vallas ning jagati infot ja kogemusi. Päev algas Kurtnas, kus külastati puitaluseid ja puittaara tootvat ettevõtet Premanest OÜ. Ettevõtte juht Artur Grüning tutvustas tootmisüksust ning rääkis ettevõtte igapäevatööst ja arengusuundadest.

Seejärel liiguti Mäetagusele, kus toimus kohtumine Mäetaguse kirvehalli ühe eestvedaja Kalle Raidma ja tema tütre, värske Eesti Meistri, Karol Raidmaga. Külastuse käigus tutvuti Õiglase Ülemineku Fondi toetusega valminud ja värskelt avatud väliareeniga. Kõik osalejad said proovida kätt kirveviskamises.

Päev jätkus RaJuVe OÜ-s Sällikul, kus ettevõtte juht Margus Rajas tutvustas osalejatele veinitootmise protsessi ja toodangut. Seejärel liiguti Kauksi rannahoonesse Peipsi järve ääres, kus toimus partnerite infovahetus. Osalejad jagasid seal uudiseid, tutvustasid oma ettevõtmisi ning arutasid võimalikke koostööideid. Kauksi Rannahoone toitlustaja Catering Kene OÜ poolt lisaks maitsvale lõunale, tutvustas ettevõtte esindaja Aron-Antti ettevõtte tegemisi.

Päev kulges sisukalt ja tegusalt, pakkudes uusi kontakte, paremat ülevaadet kohalikust ettevõtlusest ning ühist arutelu edasiste koostöösammude üle.

GALERII

FOTOKONKURSI “ÜHTSUS MITMEKESISUSES: EUROOPA LÄBI KAAMERAOBJEKTIIVI” TINGIMUSED

1. Üldtingimused
1.1. Fotokonkursi „Ühtsus mitmekesisuses: Euroopa läbi kaameraobjektiivi“ (edaspidi konkurss) korraldab Europe Direct Narva teabekeskus.
1.2. Konkursi eesmärk on rõhutada Euroopa koostöö arendamise olulisust ning tutvustada Ida-Virumaa elanikele Euroopa Liidu fondide koostööprogrammide toel ellu viidud projekte ning nende raames rajatud, restaureeritud või parendatud objekte Ida-Viru maakonnas.
1.3. Konkurss kestab 17.06.–30.09.2025.
1.4. Konkursil osalemine on tasuta.
2. Osalemise tingimused
2.1. Konkursil osalemiseks tuleb saata foto(d), mis kujutavad Euroopa Liidu fondide koostööprogrammide toetusel ellu viidud projekte või nende raames loodud objekte Ida-Viru maakonnas.
2.2. Fotosid tuleb esitada järgmistesse kategooriatesse:
• Avalikus kasutuses olev hoone – näiteks kool, lasteaed, muuseum jne
• Avalikus kasutuses olev objekt – näiteks park, promenaad, rannaala jne
• Projektid ja üritused, mis on ellu viidud Euroopa Liidu fondide koostööprogrammide toetusel – fotod koosolekutest, projektidest, üritustest, isikutest jms
• Mobiilfotograafia – kõik eespool mainitud kategooriad; parim valitakse Facebooki hääletusel
2.3. Iga saadetava foto kohta tuleb märkida:
foto autori nimi
– fotol kujutatud koha, objekti või ürituse nimi
– vastava kategooria nimetus
2.3. Esitatud foto suurus peab olema vähemalt 2 MB ning failivorminguks .jpg, .jpeg või .png.
2.4. Esitatud fotod peavad olema horisontaalsed (landscape-formaadis), v.a mobiilifotograafia kategoorias.
2.5. Fotol ei tohi olla näha autori nime ega muud vesimärki (watermark’i).
2.6. Palume jälgida pildi kvaliteeti:
– pilt ei tohi olla udune,
– objekt ei tohi olla liiga kaugel või väike,
– inimeste kehaosad ei tohiks jääda kaadrist välja (v.a portreefoto puhul).
Korraldajad jätavad endale õiguse jätta tehniliselt ebasobivad fotod konkursilt välja, kui autor ei kõrvalda puudusi.
2.7. Iga osaleja võib igas kategoorias esitada kuni 2 fotot.
2.8. Osaleja kinnitab, et on foto autor ning omab kõiki vajalikke õigusi selle esitamiseks konkursile.
2.9. Fotode saatmise tähtaeg on 30.09.2025.
2.10. Fotode esitamiseks võib saata ka lingi fotode veebiaadressile (nt Dropbox, Google Drive vms) e-posti aadressile: tatjana.zamorskaja@ivek.ee

3. Hindamine ja auhinnad
3.1. Parimate fotode valimiseks moodustab korraldaja erialase žürii, kuhu kuuluvad Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja Europe Direct Narva teabekeskuse esindajad, ajakirjanik ning professionaalne fotograaf.
3.2. Žüriil on õigus teha valik ja otsustada võidutööd igas kategoorias (v.a kategooria „Mobiilfotograafia“).
3.3. Lisaks žüriile selgitatakse välja ka publiku lemmik kategoorias „Mobiilfotograafia“, mis valitakse vastava Facebooki postituse positiivsete laikide põhjal. Hääletus on anonüümne – pildi autor avaldatakse pärast hääletuse lõppu.
3.4. Parimad fotod prinditakse ja esitletakse ettevõtete ja vabaühenduste tunnustamisüritusel, mis toimub 2025. aasta lõpus.
3.5. Auhinnad antakse üle konkursi tänuüritusel, mille toimumise aeg ja koht teatatakse osalejatele eraldi.

4. Muud tingimused
4.1. Korraldajal on õigus kasutada konkursile esitatud fotosid konkursiga seotud kommunikatsioonis, sealhulgas näitustel, trükistes ja sotsiaalmeedias, viidates alati foto autorile.
4.2. Konkursil osaledes nõustub osaleja kõigi konkursitingimustega.
4.3. Korraldajal on õigus teha konkursi tingimustes muudatusi, teavitades osalejaid sellest eelnevalt.

Lisainfo ja küsimused:
Tatjana Zamorskaja
tatjana.zamorskaja@ivek.ee
Tel: 5300 6902

Toetatud objektide nimekiri 

RTK kodulehel

Euroopa Komisjoni lehel

27.05.2025 kell 12-15 toimub Toila SPAs taotluste koostamise praktiline töötuba

12.–17. mail 2025 osalesid Ida-Viru Ettevõtluskeskuse konsultandid Nadežda Morozova ja Tatjana Zamorskaja rahvusvahelisel õppereisil Portugalis, mille eesmärk oli tutvuda kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste koostöömudelitega ning koguda inspiratsiooni laste ja noorte kaasamiseks kogukondlikesse tegevustesse.

Õppereisi raames külastati erinevaid noortekeskusi, kogukonnakeskusi ning kohalikke omavalitsusi, sh Setúbali ja Torres Vedrase linnu. Fookuses oli mitteformaalne haridus, vabatahtlikkus ja sotsiaalne innovatsioon, samuti jagati osalejate vahel kogemusi ning loodi rahvusvahelisi kontakte tulevikukoostööks.

Reis andis väärtusliku ülevaate sellest, kuidas Portugalis edendatakse noorte aktiivset osalust ja kogukonnatunnet ning pakkus uusi mõtteid ja lähenemisi, mida saab rakendada ka Eestis. Osalejad panustavad nüüd saadud teadmiste ja kogemuste põhjal oma maakonna arengusse ja noortevaldkonna edendamisse.

Õppereisi korraldas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Reisi rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud projekti ESF-SIM kaudu.

GALERII (foto: Tatjana Zamorskaja)

Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsub ettevõtteid üritusele: “RKIK hanked ja praktilised tööriistad hangetes osalemiseks” ,mis toimub  04.06.2025 kell 13.00 – 16.00 Jõhvi Kontserdimaja 2. korrusel konverentsisaalis Salva.

Civitta konsultandi hangete käsiraamat – menetlused, tööriistad ja praktilised juhised osalemiseks

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) investeerib igal aastal sadu miljoneid eurosid Eesti kaitsevõime arendamisse. Need investeeringud ei tähenda üksnes riigi turvalisust – need tähendavad ka reaalseid võimalusi Eesti ettevõtjatele, sealhulgas just Ida-Virumaa ettevõtetele. 

RKIK on muutumas üheks suurimaks tellijaks Eestis, hangete mahud kasvavad ning senisest enam otsitakse koostööpartnereid kohalikelt ettevõtetelt.  

Siin ei räägita ainult relvadest ja sõjatehnikast – vajadus on ka ehitus-, logistika-, toitlustus-, IT-, transpordi-, teenindus- ja tootmisvaldkonna partnerite järele. 

Miks Sina ei saa seda võimalust kasutamata jätta? 

• RKIK hangetel osalemine võib tähendada mitmeaastast stabiilset koostööd. 
• Ida-Virumaa ettevõtetel on oskused ja tootmisvõimekus, mida riik vajab. 
• Osaledes saad põhjaliku ülevaate hangete loogikast ja praktilisi juhiseid osalemiseks. 
• Avaneb võimalus suhelda otse RKIK esindajatega ja esitada küsimusi. 

RKIKi esindavad peadirektor, hangete osakonna juhataja, taristu- ja teenuste, sõdurivarustuse ja elutoetuse, sõiduki, tehnika, logistika, toitlustuse kategooriajuhid.  

Civitta konsultant Rahel Klaas käsitleb järgmiseid teemasid:

• Hankemenetluse liigid ja nende erisused pakkujale;
• Riigihangete register kui pakkuja tööriist;
• Riigihangete monitoorimine;
• Hanke juurde registreerumine – kuidas ja milleks;
• Pakkumuse komplekteerimine, sisestamine ja esitamine;
• Menetlus pärast pakkumuse esitamist – mida peaks pakkuja jälgima.

Registreerimine on avatud kuni 03.06.2025. 

📩 Registreeru: https://forms.office.com/e/9aDfTUZubD

Lisainfo – Jefim Aljoškin – 5332 3596 – jefim.aljoskin@ivek.ee

Registreeru juba täna ja kohtumiseni!
 

9. mail muutus Narva taas paigaks, kus Euroopa tundub eriti lähedal — just siin, Euroopa Liidu piiril, toimusid suurejoonelised üritused Euroopa päeva tähistamiseks. See päev on kogu Euroopas igal aastal pühendatud ajaloolisele Schumani deklaratsioonile aastast 1950 — see oli esimene samm Euroopa Liidu loomise suunas ning rahu ja ühtsuse sümbol meie kontinendil.

Sel aastal oli Euroopa päev Narvas eriti värvikas ja sündmusterohke.

Pidulik programm algas põneva Euroopa-teemalise orienteerumismänguga, mis toimus kogu päeva jooksul Narva kesklinnas kell 9.00–17.00. Osalejad pidid lahendama ülesandeid, mis olid seotud Euroopa ajaloo, kultuuri ja institutsioonidega — ning loomulikult võitlema auhindade eest.

Väga populaarseks osutus ka keelekohvik, mis toimus Tartu Ülikooli Narva kolledži fuajees. Seal sai tutvuda erinevate Euroopa riikide keelte ja kultuuridega, maitsta hõrgutisi ning osaleda loosimängudes. Sel aastal pöörati erilist tähelepanu soome-ugri keeltele — ainulaadsele osale Euroopa kultuuripärandist.

Muusikaline osa algas kell 15.00 Raekoja platsil. Laval astusid üles noored artistid: rokkbänd Pale Alison, Kohtla-Järve gümnaasiumi klaveritrio ja Narva Eesti Gümnaasiumi ansambel G1. Nende esinemised näitasid, kui andekad ja loovad on meie noored.

Kell 17.00 algas kauaoodatud suur kontsert, kus esinesid armastatud Anne Veski ja populaarne Eesti räppar nublu. Raekoja plats täitus publikuga ning õhkkond oli tõeliselt pidulik — muusika, tants, aplaus ja Euroopa Liidu lipud täitsid õhtu.

Lisaks kontserdile ootasid külastajaid kohvikuala ja Europe Directi infotelk, kus sai rohkem teada Euroopa Liidu kohta, osaleda viktoriinides ja võita auhindu.

Euroopa päev on meie kõigi päev. See on meeldetuletus, et rahu, koostöö ja mitmekesisus on väärtused, mis ühendavad meid eurooplastena. Ja Narva on linn, kus need väärtused on eriti selgelt tuntavad.

GALERII

Olete oodatud konverentsile “Teel soolise võrdõiguslikkuseni ja võrdse kohtlemiseni”, mis toimub 23. mail 2025 Tallinnas, Meriton Spa Hotellis (Toompuistee 27) kell 09.30-17.00

Konverentsi eesmärgiks on  edendada arutelu soorollide ja stereotüüpide üle, mis on vajalik konstruktiivsete lahenduste leidmiseks ja selleks, kuidas vähendada soopõhist valeinfot  ja suurendada inimeste teadlikkust. Anda konstruktiivseid teadmisi ja oskusi soolise võrdõiguslikkuse kohta haridussüsteemis, tööl, ühiskonnas ja poliitikas, et tagada varajane sekkumine eelarvamuste ja stereotüüpide kinnistumisse.

Kutsume: haridusvaldkonna töötajad, noored ja noorteühendused, vabakonna ja naisorganisatsiooni esindajad, sidusrühmad, ametnikud, kogukonna juhid ja projekti aktiivsed osalejad.

Lisaks juba tehtud konkreetsele tööle lisab konverents teemale uue mõõtme, kaasates tunnustatud ekspertide seisukohti. Soolise võrdõiguslikkuse konverentsi 2025. aasta peateema “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine hariduses, tööl ja poliitikas ning valeinfo vastu võitlemine”.

Ekspertide hulgas on erinevate riigiasutuste ja vabaühenduste esindajad nagu näiteks: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Haridus-ja teadusministeerium, Riigikogu, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, ENUT jt.

Konverentsi ajakava koosneb kolmest osast: ekspertide peaettekanded,kolm temaatilist paneeldiskussiooni (1) võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kui põhilise inimõiguse ja universaalse hüve edendamise kohta ning 2) soolise vägivalla ennetamise ja sellele reageerimise kohta perekonnas ja ühiskonnas) ning töörühmadest.

Konverentsi tulemuseks on valminud konverentsi osalejate mitmed ettepanekud soolise väärinfo leviku vastu ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ühiskonnas ning kodanikuühiskonna poolse uuenduslike lahenduste integreerimise kohta soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks.

Ürituste ajakavad leiad veebilehel: https://genderjourney.eu/konverents/
NB! Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi. Täname mõistliku suhtumise eest!

Registreerimine kestab kuni 20. mai 2025 veebilehel: https://genderjourney.eu/registreerimine/  Ainult 100 kohta!

Praktiline info:

Osalemine on tasuta! Osalejatele on tagatud rikkalik toitlustamine (kohvipaus ja rikkalik lõuna-buffet) ning õppematerjalid.
Konverentsi töökeel on eesti keel kuid kohapeal on tagatud järeltõlk

Korraldaja tagab edasi-tagasi transport vahepeatustega. marsruut: Narva (väljasõit 23.05.2025  kell 6.30 Geneva, Sillamäe 7.00, Jõhvi 7.20, Kohtla-Järve 7.40) – Tallinn (kell 17.00 buss sõidab välja Meriton Spa Hotelli ees) – Narva.

Registreerimine ja muud küsimused: Vassili , E-mail: info@sscw.ee tel. 55602993 / German tel.55576329

Programmi teostame tänu Briti Nõukogu toetusele sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. #PeopletoPeople #Gender2025EE

8.–9. mail korraldas Europe Direct Jõhvi loengud Euroopa Liidu teemadel Ida-Viru Kutsehariduskeskuse Jõhvi, Sillamäe ja Narva õppekohtades. Arutelud käsitlesid Euroopa Liidu toimimist, väärtusi ning tulevikuväljakutseid.

Esinejaks on Karl Mattias Sepp – Team Europe liige ja Eesti NATO Ühingu projektijuht –, kes jagas kuulajatega oma teadmisi ja kogemusi Euroopa ning julgeoleku teemadel.

Sündmus pakus noortele hea võimaluse mõista paremini Euroopa Liidu rolli meie igapäevaelus ja tulevikus.

GALERII

Allikas: RTK

Allikas: www.norden.ee

Mis oleks, kui arutelud ei viiks vastasseisu, vaid mõistmiseni? Kui inimesed ei räägiks üksteisest üle, vaid päriselt kuulaksid?

Timeout on Soomes välja töötatud dialoogimeetod, mis aitab erinevate taustadega inimestel kohtuda, jagada kogemusi ja mõtestada olulisi teemasid – usalduslikult, pingevabalt ja võrdselt. See on rohkem kui meetod – see on suhtumise muutus: rääkimiselt kuulamisele, veenmiselt mõistmisele. Timeout dialooge peetakse täna üle Põhja- ja Baltimaade ning neid rakendatakse kogukondade tugevdamiseks, organisatsioonide arendamiseks ja ühiskondlike arutelude inimlikumaks muutmiseks. Ingliskeelse info meetodi kohta leiab kodulehelt Timeout dialogue.

Avatud seminar 29. mai kell 17–20, Narva Raekoda

Seminaril:

• tutvustatakse Timeout dialoogi põhimõtteid ja praktikat
• saab ise kogeda, mida tähendab osalemine päris dialoogis
• jagavad kogemusi koolitajad Kai Alhanen ja Anna Sidorova (DialogiAkatemia, Soome)
• saab infot dialoogi läbiviijate väljaõppe kohta ja soovi korral end kirja panna

Oodatud on kõik, kes on huvitatud uutest arutelumeetoditest ja töötavad valdkondades, kus suhtlus, osalus ja mõistmine on olulised. Seminar juhatab sisse dialoogimeetodi väljaõppe, kuhu on kohtade olemasolul võimalik registreeruda ka kohapeal.

Seminar toimub inglise keeles, sünkroontõlkega eesti ja vene keelde.
Osalemine on tasuta, aga registreerimine vajalik: https://shorturl.at/p4KoB

Väljaõpe dialoogi läbiviijatele 30. mail ja oktoobris 2025

Soovid ise dialooge läbi viia? Aidata oma kogukonnas või organisatsioonis arutada olulisi teemasid, nii et inimesed tunneksid end kuulatuna ja kaasatuna?

Dialoogi läbiviijate väljaõpe annab:

• praktilised tööriistad ja oskused, et pidada ja juhtida mõtestatud arutelusid
• tugeva tausta dialoogipõhimõtetest, kaasa arvatud keeruliste olukordade juhtimine
• võimaluse katsetada ja arendada oma oskusi kogemuste ja tugivõrgustiku toel

Osalema on oodatud:

• Organisatsioonide arendajad ja koolitajad
• Kogukonnaaktivistid ja sotsiaaltöötajad
• Ajakirjanikud ja kommunikatsioonitöötajad
• Õpetajad ja haridustöötajad
• Kodanikualgatuste eestvedajad
• Osalus- ja kaasamise spetsialistid (nt kohalikus omavalitsuses või MTÜ-des)

Koolitus koosneb kahest kohtumisest ja praktikast:

• esimene väljaõppepäev: dialoogi alused, Timeout-mudel ja dialoogi juhtimine I. Toimub 30. mai kell 9–16 Narva Raekojas
• praktika: väljaõppes osaleja viib läbi dialoogiringi oma kogukonnas või organisatsioonis
• teine väljaõppepäev: dialoogi juhtimine II, planeerimise tööriistad ja dialoogi rakendamine oma töös. Toimub oktoobris kokkuleppel grupiga

Koolitus toimub inglise keeles, sünkroontõlkega eesti ja vene keelde.
Grupp on väike – kuni 20 osalejat.
Osalemine on tasuta, registreeru aegsasti: https://shorturl.at/0EAwz

Rohkem infot:
Kogukondliku koostöö ja kultuuri nõunik Kadri Sikk
E-post: kadri.sikk@norden.ee
tel. +372 58 54 2062

Foto: Anastassia Volkova, idavirufond.ee

Alates 30. aprillist 2025 kuni 1. septembrini 2025 kell 17.00 on avatud Piirkondlike algatuste toetuse keskmiste projektide taotlusvoor, mille eesmärk on tugevdada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tingimustes.

Toetusvoor pakub võimalust vabaühendustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning õppeasutustele algatada projekte, mis aitavad inimestel üleminekuprotsessi paremini mõista, sellele tähendust anda ning aktiivselt osaleda. Eesmärk on muuta see muutus positiivseks ja kaasavaks kogemuseks kogu piirkonnale.

Toetust saab taotleda summas 10 001 – 150 000 eurot järgmisteks tegevusteks:

• sotsiaalse ettevõtluse arendamine,
• keskkonnateadlikkuse tõstmine,
• postindustriaalse identiteedi jäädvustamine,
• noorte aktiivsuse toetamine,
• vabatahtliku tegevuse edendamine.

Kogu taotlusvooru eelarve on 1 300 000 eurot.

📍 Infopäev toimub 12. mail kell 13.00–16.00 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Infopäev salvestatakse ja materjalid (sh esitlus) lisatakse hiljem kättesaadavaks.

Loe rohkem ja liitu infopäevaga https://rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-keskmised-projektid-taotlusvoor

Töötoa eesmärk oli kaardistada praeguseid noorte kaasamise praktikaid, arutada nende tugevusi ja kitsaskohti ning ühiselt mõelda, kuidas edendada koostööd eri osapoolte vahel – eriti kohalike omavalitsuste ja noortevolikogudega.

Arutelu käigus tõsteti esile nii takistusi – nagu vähene info liikumine ja ressursside piiratus – kui ka häid näiteid edukatest noortealgatustest. Osalejad tõid välja, et noorte aktiivsuse ja huvi kasvatamiseks on vaja pakkuda neile tähenduslikke ja arvestavaid võimalusi osalemiseks kogukonnaelus. Samuti rõhutati vajadust tugevdada toetavate täiskasvanute ja mentorite rolli.

Töötoa tulemused annavad sisendi praktilise ja realistliku tegevuskava loomiseks, mis aitab edaspidi tugevdada noorte osalust ja koostööd . Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.

GALERII

Kas sul on kogemusi noorte kaasamisega või soovid seda tulevikus teha?
Mõttekoda Praxis kutsub sind osalema maakondlikus töötoas Kohtla-Järvel 22. aprillil kell 11–15, et arutada, kuidas saaks vabaühendused noori  paremini kaasata ja toetada.

Töötuba on mõeldud:

• vabaühendustele, kes tegelevad või soovivad tegeleda noortega või kaasata noori;
• koolide esindajatele (sh kogukonnapraktika juhendajad, ühiskonnaõpetuse õpetajad);
• kohalike omavalitsuste töötajatele ja noortekeskuste esindajatele;
• projektijuhtidele, noorte ettevõtlikkuse koordinaatoritele ja vabaühenduste konsultantidele.

 Mida arutame?

• Kuidas noori praegu kaasatakse?
• Millised on peamised takistused ja head praktikad?
• Milliseid ressursse on vaja?
• Kuidas tugevdada koostööd KOV-ide ja noortevolikogudega?

Sinu kogemus ja vaade on hindamatu – töötoa tulemused aitavad luua realistliku ja praktilise tegevuskava kogu maakonnale!

Toimumiskoht: Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Pärna tn 27
Aeg: 22. aprill, kell 11.00–15.00

Lisainfo: Simo Järvela,  simo.jarvela@praxis.ee,  +372 5560 8091

REGISTREERIMINE

Allikas

📢 Ootame Ida regiooni maakondade (Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa)  omavalitsustes tegutsevate kogukondade ja kohalike ühenduste/seltside eestvedajaid ja liikmeid koolitusele “Inimesest algab! Kogukond kriisiks valmis”.

🗓️ Koolitus toimub 6. mail Rakveres, Juhan Kunderi Rahvakoolis (Niine tn 4). See on osalejatele tasuta!

Mida teadlikum on igaüks meist üksikisikuna, seda tugevamaks saame kasvatada ka kogukonna kriisikindlust.

Koolitusel keskendume nii

• psühhosotsiaalse kriisiabi (sh psühholoogilise esmaabi) teemadele – riigi rollile ja panusele ning mida mina isiklikult saan teha;
• elanikkonnakaitse teemadele – riigi rollile ja panusele ning minu kui inimese valmisolekule;
• kogukonna kriisikindlusele – kuidas saame eelneva kogukonna heaks tööle panna.

Koolituspäeva eesmärk on toetada osalejate teadlikkust ja praktilist valmisolekut kogukondliku kriisikindluse arendamiseks – ühise arusaama kujunemist nii psühhosotsiaalse kriisiabi (sh psühholoogilise esmaabi) kui ka elanikkonnakaitse teemadel, võtmeisikute rollist, koostöö dünaamikast ning teavituse ja toetamise võimalustest nii ametlikes kui kogukondlikes suhetes.

⏰ Päevakava

14.00 – 14.30 Kogunemine. Kohvi & toekam amps

14.30 – 16.00 Psühholoogiline esmaabi kogukondades: toetamine kriisihetkel (Sotsiaalkindlustusameti esindaja)

Igas kriis on ka sotsiaalkriis. Mida tähendab psühhosotsiaalne kriisiabi ja psühholoogiline esmaabi? Igaüks meist saab olla valmis teisi kriisiolukorras märkama ja toetama. Keskendume psühholoogilise esmaabi andmisega seotud ABC-le.

16.00 – 16.10 Vitamiinipaus

16.10 – 17.40 Elanikkonnakaitse koolitus – „Elanike hädaolukorraks valmisolek“ (Päästeameti esindaja/d)

Keskendume teemadele, mis aitavad valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks nii Eestis üldisemalt kui ka igaühel oma kodukohas. Päästeamet räägib võimalikest ohtudest ja hädaolukordadest, tutvustatakse erinevaid infokanaleid, kust leida abi ohtude kohta, kodustest kriisivarudest, ohuteavitusest, varjumisest ja evakuatsioonist.

17.40 – 17.50 Vitamiinipaus

17.50 – 18.35 Kriisivalmidus kogukonnas. Mida kogukond selle infoga peale võiks hakata? (Heleriin Jõesalu, Eesti Rahvaülikoolide Liit)

Arutame koos, kuidas eelnevad teadmised ja oskused kogukonna heaks tööle panna. Mida saame teha, et suurendada kogukonna kriisikindlust.

18.35 Asume koduteele

📝 Registreeri enda osalemine hiljemalt 2. maiks järgmisel lingil: https://forms.gle/deyiym66Fb862Kba9

Kirderanniku Koostöökogu annab  teada, et peagi avaneb Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) II taotlusvoor – taotlusi saab esitada 7.–18. aprillini 2025.

Mis on ESF+ meede 4?
Meede 4 on loodud Euroopa Sotsiaalfond+ toel, et parandada inimeste sotsiaalset kaasatust ja toimetulekut Kirderanniku Koostöökogu (KIKO) piirkonnas.

Toetus on mõeldud:
→ alaliselt piirkonnas elavatele vanemaealistele (55+),
→ ning erivajadustega inimestele alates 16. eluaastast.

Selle meetme kaudu soovime aidata eakaid, erivajadustega inimesi ning neid, kellel on raskusi igapäevaeluga toimetulekul. Eesmärk on tugevdada nende sidet kogukonnaga ja parandada elukvaliteeti.

Toetuse tingimused:
→ Toetus katab 100% abikõlblikest kuludest,
→ Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 6029 eurot.

Lisainfo meede 4 kohta on leitav Kirderanniku Koostöökogu kodulehel: https://kirderannik.ee/esf/

20.märtsil korraldas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Jõhvis lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus, mis tõi kokku mitmeid vabaühendusi, kes soovivad tugevdada oma tegevust rahvusvaheliste ja rändetaustaga inimestega. Üritus pakkus osalejatele praktilisi tööriistu, teadmisi ning uusi kontakte, et muuta oma organisatsioonid veelgi mitmekesisemaks ja kaasavamaks.

Esimese sessiooni jooksul jagasid oma kogemusi ja parimaid praktikaid mitmed vabaühenduste esindajad. Esitlused tegid MTÜ Õnnelik Naine, MTÜ Ida Südamete Soojus, MTÜ Sõprade Kodu, MTÜ Pagulasabi, Ida-Viru kunstnike klubi, MTÜ Maadaam, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts, VitaTiim MTÜ ja Kood/Jõhvi. Ettekannetele järgnes elav arutelu ja küsimustevoor, kus osalejad said esinejatelt küsida lisainfot ja arutada oma kogemusi.

Üheks oluliseks osaks päevast oli praktiline töötuba, kus osalejad jagunesid väiksematesse rühmadesse ja arutasid erinevaid väljakutseid ning võimalusi, kuidas rändetaustaga inimesi oma tegevustesse kaasata. Arutelud keskendusid järgmistele küsimustele:

• Millised on vabaühenduste peamised väljakutsed uute inimeste kaasamisel?
• Kuidas pakkuda rändetaustaga inimestele võimalusi osaleda?
• Millised tööriistad ja meetodid on end tõestanud?

Rühmatöö tulemused esitati kõikidele osalejatele ning jagati praktilisi soovitusi, mida iga

Tänusõnad kõigile esinejatele ja osalejatele ning üleskutse jätkata koostööd ja aktiivselt osaleda lõimumist toetavates tegevustes.

GALERII

Kuni 16. aprillini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.  

Toetust võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal ajavahemikus 17. märts 2025 – 16. märts 2026, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on kuue aasta jooksul maakonnas toetust saanud suur arv meeldejäävaid üritusi. „Läbi aastate on korraldatud sündmustest saanud osa tuhandeid inimesi, nende seas nii kohalikud elanikud kui ka külalised. Samuti on kõigil neil üritustel olnud oluline roll piirkonna majanduse elavdamisel, kuna üritustel tarbitakse kohalikke teenuseid ning müüakse kohalikke tooteid. Tervikuna aitab toetus kaasa spordi ja kultuuri kui majandusharu arendamisele Ida-Virumaal,“ kommenteerib asekantsler.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul on spordi- ja kultuuriüritustel mitmekülgne mõju. „Toetus aitab kaasa Ida-Virumaa kohaliku elu elavdamisele ja seeläbi nii piirkonna kui ka Eesti arengule. Tugevneb maakonna side teiste piirkondadega ning hoogu saab koostöö inimeste ja kogukondade vahel. Suurüritused annavad elanikele võimalusi eneseteostuseks ning soodustavad ettevõtlikkust. Ürituste populaarsus aitab kujundada maakonnast atraktiivsemat sihtkohta nii turistidele kui ka investoritele. Nii tekib aina paremaid võimalusi Ida-Virumaal tegutseda,“ lisab ta.

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ette nähtud kokku 400 000 eurot.

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu hiljemalt 16. aprillil kell 23.59. Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel https://integratsioon.ee/konkursid. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 3. aprillil kell 15.00. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda kirjutades aadressil iris.jarv@integratsioon.ee.

Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 401 488 eurot. Toetust saanud üritustega saab tutvuda veebilehel https://www.integratsioon.ee/taotlusvoor-ida-virumaa-ettevotlust-edendavad-spordi-ja-kultuuriuritused-4. 

Europe Directi teabekeskus – Narva osales haridus- ja infomessil „Oriendir“, mis toimus Narvas. Messil kohtusime noortega, arutasime Euroopa Liidu väärtusi ja Euroopa Komisjoni tegevust.

Osalejad tundsid erilist huvi Euroopas reisimise võimaluste, õppimisvõimaluste välisülikoolides ja Euroopa Liidu tuleviku vastu. Vastasime noorte küsimustele, jagasime kasulikku teavet ja ressursse neile, kes soovivad rohkem teada saada elu, õpingute ja töötamise kohta ELi riikides.

Lisaks tutvustasime Euroopa päeva tähistamist, mis toimub 9. mail Narvas. See päev ühendab kõiki, kes jagavad Euroopa väärtusi ning soovivad panustada koostöösse ja arengusse. Kutsume kõiki huvilisi osa saama sellest sündmusest!

GALERII

20. märtsil kell 13.00-16.00 Jõhvis toimuv lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus on suunatud vabaühendustele, kes soovivad tugevdada oma tegevust rahvusvaheliste ja rändetaustaga inimestega. Sündmuselt saad praktilisi tööriistu, kuidas oma organisatsiooni arendada ja mitmekesistada, samuti esmast infot uute arenguvõimaluste kohta. Tasuta osalemine sisaldab toitlustust ja paindlikku ajakava.

REGISTREERIMINE

Miks osaleda?

• Praktilised teadmised ja tööriistad – kuidas kaasata uusi inimesi ja mitmekesistada oma organisatsiooni tegevust.
• Võrgustiku loomine – tutvu teiste vabaühendustega ja leia uusi koostööpartnereid.
• Esmane info uute arenguvõimaluste kohta – saad esmast teavet, mis aitab sul oma vabaühenduse tegevust edasi viia.
• Tasuta osalemine – toitlustus ja paindlik ajakava tagavad mugava osalemiskogemuse.

Sündmus on jututoa formaadis.

Kogemuslugusid erineva keele ja kultuuriga inimese kaasamisest vabaühendustesse:

– IDA Südamete soojus MTÜ

– kood / Jõhvi

– VitaTiim MTÜ

– Eesti Pagulasabi MTÜ

– MTÜ Maadaam

– Kohvik Croissant taskusse

– MTÜ Way to Life

Kõik sündmused toimuvad koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskuse, vabaühenduste maakonnakonsultantide, Tartu Välismaalaste Keskuse ja Tallinna Rändekeskusega. Need on osa Euroopa Sotsiaalfondi kultuuriministeeriumi toetusprogrammist „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ perioodil 2025–2029.

Info: Kerstin Rei kerstin.rei@kysk.ee, tel:+372 5854 5754

REGISTREERIMINE

Kuula podcasti, kus valdkonna spetisalistid selgitavad keerulisi teemasid lihtsas keeles, et julgustada ettevõtjat kasutama digilahendusi, mis aitavad parandada efektiivsust, andmete kvaliteeti ja tööprotsesside läbipaistvust.

Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid digiajastu lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada tööprotsesside efektiivsust ning läbipaistvust. Samuti suunab sari oma  kuulajat EIS meetmetest osa saama.

Podcasti laiem eesmärk on tõsta kuulajate teadlikkust, tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Projekti käigus valmis 15 episoodi erinevatel teemadel.

JÄLGI EPISOODE MAK VÕRGUSTIKU YOUTUBE KANALILT

Episood #1: Majandusaasta aruanne, täida end ise!

Videopodcast teemal “Majandusaasta aruanne, täida end ise!” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #1.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ALEKSANDR BELOUSSOV, RIK (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) null-aruandluse tiimijuht.

Saates tutvustame automaatse majandusaasta aruandluse süsteemi kontseptsiooni, selle praktilist väärtust ja võimalikke piiranguid. Podcast keskendub sellele, kuidas sellised lahendused aitavad ettevõtetel aega ja ressursse kokku hoida, säilitades andmete täpsuse ja usaldusväärsuse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #2: Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?

Videopodcast teemal “Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #2.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KÜLLI KÜLM-KIVISTIK, Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu kohustuse täitmise teenuse juht.

Saates tutvustame automaatse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni süsteemi arengut, rakendamist, selle piire ja võimalusi. Arutelu keskendub lahendustele, mis võiksid lihtsustada ettevõtete maksude haldamist. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #3: Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?

Videopodcast teemal “Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #3.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KEIR VESKIVÄLI, Finbite juhatuse liige.

Saates uurime tasuta e-arvete süsteemi võimalikkust Eestis, tuues esile nii ettevõtjate kasud kui ka võimalikud väljakutsed. Samuti arutleme, kuidas standardiseeritud e-arvete lahendused saaksid muuta arvete esitamise ja haldamise kättesaadavamaks kõigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #4: Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?

Videopodcast teemal “Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #4.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ANNIKA OJA Maksu- ja Tolliamet, käibemaksu osakonnajuhataja Saates uurime, kas isetäituv käibemaksu deklaratsioon on võimalik, kuidas see võiks toimida, mis on selle eelised ja väljakutsed ja arutame selle mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #5: Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?

Videopodcast teemal “Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #5.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline OLIVER TATAR, ATV Transport AS tegevjuht. Saates selgitame e-veoselehe eeliseid ja kasutuselevõtu vajadust, tuues esile kiiruse, täpsuse ja keskkonnasõbralikkuse. Samuti uurime, milline on suhtumine e-veoselehe kasutusele võtmisesse Eesti traspordi- ja logistikaettevõtetel? Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #6: Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele

Videopodcast teemal “Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #6.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline EVA KILLAR, Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeriungute osakonna juhataja. Saates selgitame digitaalsete veodokumentide õiguslikku raamistikku nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Samuti uurime, milliseid regulatsioone toob kaasa Euroopas 2027. aastal jõustuv eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus ja kuidas selleks parimal viisil valmis olla. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #7: Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?

Videopodcast teemal “Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #7.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised AVE UNUS, Kunda Sadam logistik/laoarvestaja ja KÜLLI KEREM, Waybiller projektijuht. Saates saame praktilist juhendamist selle kohta, kuidas vajaliku tarkvara abil rakendada ettevõttes e-veoselehti , IT-taristut ja miks on seejuures märgilise tähendusega töötajate koolitamine. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #8: E-veoselehtede platvormid – milline lahendus sobib sinu ettevõttele?

Videopodcast teemal “E-veoselehtede platvormid: Milline lahendus sobib sinu ettevõttele?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #8.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline MIKK MARTEN ARVISTO, CTT Logistic logistika spetsialist. Saates uurime erinevate e-veoselehtede platvormide erisusi ja saame praktilisi näpunäiteid, kuidas valida endale sobivaim. Saate külaline on värskelt läbi teinud e-veoselehe platvormi valiku ja analüüsi oma traspordiettevõtte vajadustest lähtuvalt. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #9: E-veoselehe kasutajakogemused ja edukad praktikad

Videopodcast teemal “Kasutajakogemused ja edukad praktikad” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #9.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline TOOMAS TENSING, Põllumeeste Ühistu Kevili logistik. Saates keskendume koos saatekülalisega e-veoselehe kasutajakogemusele ja toome näiteid ettevõttelt Kevil, kes on läbi teinud eduka ülemineku paberil veoselehtedelt digitaliseeritud versioonile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #10: E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused

Videopodcast teemal “E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #10.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline LAURI LUSTI, Livesoft. Saates uurime, millised on suurimad väljakutsed e-veoselehtede juurutamisel ja kuidas neist üle saada? Selles episoodis analüüsime ettevõtete peamisi takistusi ning pakume praktilisi lahendusi, mis aitavad süsteemi sujuvamalt kasutusele võtta. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #11: E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus

Videopodcast teemal “E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #11.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline HENRIK VÄLJA, Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht. Digitaalne veoseleht ei ole vaid paberivaba lahendus, vaid ka tõhus viis vähendada logistika jalajälge ja muuta tarneahelad sujuvamaks. Saates arutleme teemal, kuidas e-veoselehed aitavad säästa keskkonda ja optimeerida protsesse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #12: Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?

Videopodcast teemal “Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #12.

Saates arutame, kuidas tagada turvalisus ja kaitsta tundlikku infot e-veoselehtedes, käsitledes krüpteerimist ja turvastandardeid. Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised VILJAR AVASTU GoSwiftist ja ARTTI ASTON, Grant Thorton Baltic infoturbeteenuste valdkonna juht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #13: E-veoselehed rahvusvahelises logistikaketis

Videopodcast teemal “E-veoselehed rahvusvahelises logistikaketis” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #13.

Saates arutame, kuidas veoselehtede digitaliseerimine muudab piiriülest kaubavedu? Tänapäeva logistika nõuab kiirust, täpsust ja läbipaistvust. Paberipõhised veodokumendid võivad aga protsessi aeglustada ja vigu tekitada. Kuidas aitavad e-veoselehed muuta rahvusvahelised tarneahelad sujuvamaks ja efektiivsemaks? Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline KALEV REILJAN, Digilogistika Keskuse projektijuht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #14: E-veoselehtede tulevik: innovatsioon ja areng

Videopodcast teemal “E-veoselehtede tulevik: innovatsioon ja areng” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #14.

Saates uurime, kas paberivaba logistika on võimalik ja kuidas tehnoloogia areng mõjutab e-veoselehtede tulevikku järgmiste aastate jooksul. Juttu tuleb ka olulistest seadusemuudatustest, sealhulgas Euroopas 2027. aastal jõustuvast eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrusest. Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline HEITI MERING, Digilogistika Keskuse juht ja asutaja. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #15: EKOMAR ei ole košmaar!

Videopodcast teemal “EKOMAR ei ole košmaar!” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #15.

Saates selgitame EKOMARi küsimustiku tähtsust ja praktilist kasu Eesti ettevõtetele ja riigile. Saade käsitleb, kuidas teha protsess ettevõtja sõbralikumaks, rõhutades andmete mõju poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisele ning e-digilahenduste rolli andmekogumise lihtsustamisel. Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ja saatekülaline MARIKA KORKA, Statistikaamet andmekogumise arenduste juht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

ETTEVÕTLUSNÄDAL.EE

INFOPÄEV “TOETUSED ETTEVÕTJATELE”

Seminaril tutvustatakse Ida-Viru Ettevõtluskeskuse teenuseid antakse infot projektide finantseerimisvõimalustest ning saab esitada küsimusi.

Infopäev toimub eesti ja vene keeles.

Osalemine on tasuta!

#alustavettevõtja  #tegutsevettevõtja 

>>UURING ETTEVÕTJATELE : KÜSIMUSTIK<<

Oleme teile väga tänulikud, et olete nõus jagama oma mõtteid Ida-Virumaa ettevõtete valmisoleku kohta innovatsiooniks ja koostööks teadlastega.  

Avaldage oma arvamust, vastates järgmistele küsimustele. Igale küsimusele saab valida ühe vastuse. Vastamine võtab aega umbes 5-7 minutit. 

REGISTREERIMINE

https://www.spinner24.ee/

REGISTREERUMINE

Ida-Virumaal käib Õiglane Üleminek (ÕÜ) ehk transformatsioon CO-põhiselt majanduselt mitmekesisema majandusmudeli suunas. Ida-Viru turismisektoril on potentsiaali kasvada ja seetõttu toetab ÕÜ Fond turismiinvesteeringuid 0,5 miljonist kuni 19 miljoni euroni projekti kohta.

Suuremaid põhjusi miks investeerida Ida-Viru turismi on mitmeid.

• Ida-Virumaa majandus kasvab. Lähema 6 aasta jooksul investeeritakse maakonda ca 600-800 milj eur (s.h.350 milj eur ÕÜF+omaosalus). Rajatakse uued tööstused, inkubaatorid, filmistuudiod, ülikoolid käivitavad uued õppekavad. See loob uut äri ka turismis.
• ÕÜF toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust suurteks turismiinvesteeringuteks. Fond toetab nii suuri (kuni 19 milj.eur) kui ka väikesi (kuni 500 tuh.eur) investeeringuid majutusse, toitlustusse, elamustesse.
• Ida-Viru turismisektor teeb kiiremat tempot kui teised Eesti maakonnad- maakonnas on vähemalt 10 rahvusvaheliselt atrkatiivset turismiobjekti ning igal aastal lisandub 2-3 uut objekti. 2024 aastal avatakse Aidu Veespordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark.

Seega on täna Ida-Virumaal võimaluste aken, aga suurinvesteeringutega on kiire, sest uued ettevõtted, teenused peavad tööd alustama juba 01.09.2026. Et seda võimaluste akent maksimaalselt ära kasutada on Ida-Viru turismiklaster koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga käivitanud uuringu „Kas turul on ruumi?“ . Uuringut koostab Cumulus Consulting OÜ.  21.03.24 korraldatakse Eesti Kaevandusmuuseumis turismikonverentsi investoritele.

Konverentsil tuuakse välja kas ja kus Ida-Viru turismisektoris on ruumi uuteks turismitoodeteks, -teenusteks ning kuidas ÕÜF toel turism kasvama panna. Konverentsil astuvad üles Eesti majandus- ja tehnoloogia minister Tiit Riisalo, hinnatud hotellijuht Soomes ja Eestis Sari Sopanen, EASi ja KredExi ühendasutus turismi- osakonna juht Rainer Aavik, ÕÜF toetuse saanud Agricom Tehnika juhatuse liige Madis Olt ja mitmed teised kõnekad esinejad. Posttuur toimub Aidu Veespordikeskusesse mis samuti ootab investoreid.

Uuringu positiivset tulemust lubab loota üldine majanduskeskkonna aktiviseerumine. Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuur SA „Õiglase Ülemineku Fondi võimalused on Ida-Virumaale lähiaastatel toomas mahukaid tööstusinvesteeringuid. Uued ettevõtted ja investeeringud tähendavad ärivisiitide arvu kasvu maakonna jaoks. Uusi kaasaegseid ärihotelli teenuseid Ida-Virumaal napib. Õiglase Ülemineku Fondi toetusega on võimalik hotelliäri alustada madalamate investeerimiskuludega.“

Ida-Viru populaarsus on kasvanud ning eestlaste hulgas oli piirkond 2023.a.majutatute ööbimistes esikolmikus Harju ja Pärnumaa järel. Kasvu veab juba 14 aastat eest Ida-Viru turismiklaster. Anu-Mall Naarits, Visionest Institute OÜ:  „Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on uute turismiobjektide tase ja tekkekiirus Ida-Virumaal võrreldamatult kiirem. Uusi rahvusvaheliselt atraktiivseid objekte tekib iga aasta vähemalt paar tükki juurde. Nt. 2024.a. alustab tööd mastaapne MM taseme spordiüritusteks disainitud Aidu Veepsordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark. Kui tahta sellest kasvust kasu saada, tasub kiirelt otsustada ja pardale hüpata.“

Ida-Viru turismiklaster koondab piirkonna turismisektori aktiivseid ja missioonitundelisi teenusepakkujad ja sinna kuuluvad kõik maakonna omavalitsused. Klaster tegutseb juba 14 aastat. Klastrit koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Klaster on avatud võrgustik ja kõik huvilised on oodatud liituma.

21.03.24 Turismikonverents: https://ivek.ee/events/idaviruturismikonverents2024/

Lisainfo: Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, kadri.jalonen@ivek.ee,  (+372) 517 4236

Balti-Ameerika Vabaduse Fond (BAFF) ootab avaldusi avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidelt, mis
soovivad kutsuda neile olulistel teemadel oma ala eksperte, spetsialiste USA-st Eestisse esinema.

BAFF-i poolt antav toetus, kuni 10 000 dollarit, on mõeldud esineja logistiliste kulude katmiseks (lennupiletid,
majutus ja toitlustus, kohalik transport jmt). Aastate jooksul on programmi abil toetust saanud üle 100
väga erineva fookusega organisatsiooni nagu Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool,
Politsei- ja Piirivalveamet, Noored Kooli, Eesti Loodus – ja Loomateraapiakeskus, PÖFF ja paljud teised
Eesti, Läti, Leedu organisatsioonid.

Lisainfo programmi ja seni toetatud organisatsioonide kohta
https://www.balticamericanfreedomfoundation.org/programs/baltic-american-dialogue-program

Tähtaeg dialoogiprogrammi kandideerimiseks: 15.09 2023

Põhjarannik

Suur hulk inimesi on aastaid pingutanud, et Ida-Virumaale kerkiksid filmipaviljonid, ja praegu on põhjust arvata, et see ei jää vaid ilusaks unistuseks.

Kasulikud lingud:

Avaleht | Valitsusportaal (idavirufond.ee)

Ida-Virumaa | Rahandusministeerium (fin.ee)

Õiglane üleminek — Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (ivol.ee)

ÕÜF tasuta koolitused – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

Tule tasuta nõustamisele!

Tasuta nõustamine ettevõtjatele

Tasuta nõustamine vabaühendustele