Ida-Viru Ettevõtluskeskus

piirkondlik arengumootor

30. aprillil avaneb piirkondlike algatuste toetus – Keskmise suurusega projektide taotlusvoor Ida-Virumaal

Foto: Anastassia Volkova, idavirufond.ee

Alates 30. aprillist 2025 kuni 1. septembrini 2025 kell 17.00 on avatud Piirkondlike algatuste toetuse keskmiste projektide taotlusvoor, mille eesmärk on tugevdada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tingimustes.

Toetusvoor pakub võimalust vabaühendustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning õppeasutustele algatada projekte, mis aitavad inimestel üleminekuprotsessi paremini mõista, sellele tähendust anda ning aktiivselt osaleda. Eesmärk on muuta see muutus positiivseks ja kaasavaks kogemuseks kogu piirkonnale.

Toetust saab taotleda summas 10 001 – 150 000 eurot järgmisteks tegevusteks:

  • sotsiaalse ettevõtluse arendamine,
  • keskkonnateadlikkuse tõstmine,
  • postindustriaalse identiteedi jäädvustamine,
  • noorte aktiivsuse toetamine,
  • vabatahtliku tegevuse edendamine.

Kogu taotlusvooru eelarve on 1 300 000 eurot.

📍 Infopäev toimub 12. mail kell 13.00–16.00 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Infopäev salvestatakse ja materjalid (sh esitlus) lisatakse hiljem kättesaadavaks.

Loe rohkem ja liitu infopäevaga https://rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-keskmised-projektid-taotlusvoor

Mõttekoda Praxis eestveedamisel arutati, kuidas noori paremini kaasata

22. aprillil kogunesid Ida-Virumaa noortega seotud organisatsioonide ja asutuste esindajad Kohtla-Järve Keskraamatukogusse, et osaleda mõttekoja Praxis korraldatud töötoas „Kuidas paremini noori kaasata ja toetada?“. Üritus tõi kokku SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste esindajad, õpetajad, noortekeskuste töötajad, kohalike omavalitsuste esindajad, projektijuhid ning teised noortevaldkonnas tegutsejad ja huvilised.

Töötoa eesmärk oli kaardistada praeguseid noorte kaasamise praktikaid, arutada nende tugevusi ja kitsaskohti ning ühiselt mõelda, kuidas edendada koostööd eri osapoolte vahel – eriti kohalike omavalitsuste ja noortevolikogudega.

Arutelu käigus tõsteti esile nii takistusi – nagu vähene info liikumine ja ressursside piiratus – kui ka häid näiteid edukatest noortealgatustest. Osalejad tõid välja, et noorte aktiivsuse ja huvi kasvatamiseks on vaja pakkuda neile tähenduslikke ja arvestavaid võimalusi osalemiseks kogukonnaelus. Samuti rõhutati vajadust tugevdada toetavate täiskasvanute ja mentorite rolli.

Töötoa tulemused annavad sisendi praktilise ja realistliku tegevuskava loomiseks, mis aitab edaspidi tugevdada noorte osalust ja koostööd . Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.

 

GALERII

Mõttekoda Praxis kutsub töötuppa, et arutada, kuidas noori vabaühendustesse kaasata

Kas sul on kogemusi noorte kaasamisega või soovid seda tulevikus teha?
Mõttekoda Praxis kutsub sind osalema maakondlikus töötoas Kohtla-Järvel 22. aprillil kell 11–15, et arutada, kuidas saaks vabaühendused noori  paremini kaasata ja toetada.

Töötuba on mõeldud:

  • vabaühendustele, kes tegelevad või soovivad tegeleda noortega või kaasata noori;
  • koolide esindajatele (sh kogukonnapraktika juhendajad, ühiskonnaõpetuse õpetajad);
  • kohalike omavalitsuste töötajatele ja noortekeskuste esindajatele;
  • projektijuhtidele, noorte ettevõtlikkuse koordinaatoritele ja vabaühenduste konsultantidele.

 Mida arutame?

  • Kuidas noori praegu kaasatakse?
  • Millised on peamised takistused ja head praktikad?
  • Milliseid ressursse on vaja?
  • Kuidas tugevdada koostööd KOV-ide ja noortevolikogudega?

Sinu kogemus ja vaade on hindamatu – töötoa tulemused aitavad luua realistliku ja praktilise tegevuskava kogu maakonnale!

Toimumiskoht: Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Pärna tn 27
Aeg: 22. aprill, kell 11.00–15.00

Lisainfo: Simo Järvela,  simo.jarvela@praxis.ee,  +372 5560 8091

REGISTREERIMINE

Inimesest algab! Kogukond kriisiks valmis

Allikas

📢 Ootame Ida regiooni maakondade (Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa)  omavalitsustes tegutsevate kogukondade ja kohalike ühenduste/seltside eestvedajaid ja liikmeid koolitusele “Inimesest algab! Kogukond kriisiks valmis”.

🗓️ Koolitus toimub 6. mail Rakveres, Juhan Kunderi Rahvakoolis (Niine tn 4). See on osalejatele tasuta!

Mida teadlikum on igaüks meist üksikisikuna, seda tugevamaks saame kasvatada ka kogukonna kriisikindlust.

Koolitusel keskendume nii

  • psühhosotsiaalse kriisiabi (sh psühholoogilise esmaabi) teemadele – riigi rollile ja panusele ning mida mina isiklikult saan teha;
  • elanikkonnakaitse teemadele – riigi rollile ja panusele ning minu kui inimese valmisolekule;
  • kogukonna kriisikindlusele – kuidas saame eelneva kogukonna heaks tööle panna.

Koolituspäeva eesmärk on toetada osalejate teadlikkust ja praktilist valmisolekut kogukondliku kriisikindluse arendamiseks – ühise arusaama kujunemist nii psühhosotsiaalse kriisiabi (sh psühholoogilise esmaabi) kui ka elanikkonnakaitse teemadel, võtmeisikute rollist, koostöö dünaamikast ning teavituse ja toetamise võimalustest nii ametlikes kui kogukondlikes suhetes.

⏰ Päevakava

14.00 – 14.30 Kogunemine. Kohvi & toekam amps

14.30 – 16.00 Psühholoogiline esmaabi kogukondades: toetamine kriisihetkel (Sotsiaalkindlustusameti esindaja)

Igas kriis on ka sotsiaalkriis. Mida tähendab psühhosotsiaalne kriisiabi ja psühholoogiline esmaabi? Igaüks meist saab olla valmis teisi kriisiolukorras märkama ja toetama. Keskendume psühholoogilise esmaabi andmisega seotud ABC-le.

16.00 – 16.10 Vitamiinipaus

16.10 – 17.40 Elanikkonnakaitse koolitus – „Elanike hädaolukorraks valmisolek“ (Päästeameti esindaja/d)

Keskendume teemadele, mis aitavad valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks nii Eestis üldisemalt kui ka igaühel oma kodukohas. Päästeamet räägib võimalikest ohtudest ja hädaolukordadest, tutvustatakse erinevaid infokanaleid, kust leida abi ohtude kohta, kodustest kriisivarudest, ohuteavitusest, varjumisest ja evakuatsioonist.

17.40 – 17.50 Vitamiinipaus

17.50 – 18.35 Kriisivalmidus kogukonnas. Mida kogukond selle infoga peale võiks hakata? (Heleriin Jõesalu, Eesti Rahvaülikoolide Liit)

Arutame koos, kuidas eelnevad teadmised ja oskused kogukonna heaks tööle panna. Mida saame teha, et suurendada kogukonna kriisikindlust.

18.35 Asume koduteele

📝 Registreeri enda osalemine hiljemalt 2. maiks järgmisel lingil: https://forms.gle/deyiym66Fb862Kba9

Euroopa päev tuleb taas suure kontserdiga Tallinnas ja Narvas

Euroopa päev tuleb taas suure kontserdiga Tallinnas ja Narvas 

Täpselt kuu aja pärast, 9. mail tähistavad Eesti ja Euroopa taas Euroopa päeva. Kogu maikuu esimese nädala vältel korraldatakse Eesti eri paigus sündmusi, mis kulmineeruvad 9. mail suure vabaõhukontserdiga Tallinnas ja Narvas. Tallinnas Vabamus toimub ka traditsiooniline seminar, kus kuulutatakse välja tänavune aasta eurooplane.

„Euroopa Liit on rahuprojekt ja Euroopa päeval tähistame seda, et oleme koos Euroopa Liidus, kus riigid üksteisega ei sõdi. Kahjuks aga peame juba kolmandat aastat järjest Euroopa päeval mõtlema sellele, mida me saame Euroopa Liiduna teha selleks, et sõda Ukrainas võimalikult kiiresti lõppeks ja et rahu oleks püsiv,“ ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohusetäitja Ave Schank-Lukas.

Kooliklassid saavad 9. mail alustada Euroopa päeva tähistamisega juba kell 9 hommikul, mil nii Tallinnas kui Narvas saab hakata mängima traditsioonilist ELi-teemalist orienteerumismängu. Mängu saab mõlemas linnas mängida kuni kl 17-ni. Euroopa päeva puhul on kooliõpilastele ja teistele külalistele avatud ka mitme ELi saatkonna ja Stenbocki maja hooviväravad, et tutvustada huvilistele kõike seda, mis seob meid Euroopa Liiduga.

Vabamus toimuval Euroopa päeva seminaril arutleme Euroopa jaoks olulistel teemadel ning kuulutame välja tänavuse aasta eurooplase. Tiitlile kandideerivad riigikogu liige Hanah Lahe, Eleringi juht Kalle Kilk ja Narva Muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova. Lõpphääletusele esitatud kolmiku valis kümne silmapaistva kandidaadi seast välja riigi, kodanikuühiskonna, ettevõtjate, meedia ja Euroopa Komisjoni esindajast koosnev žürii. Aasta eurooplase tiitli saaja otsustatakse rahvahääletusel.

Euroopa päev jätkub Vabaduse väljakul, kus alates kella 15-st on kõik külalised oodatud rohkete väljapanekute ja tegevustega täidetud üritustealale. Päev tipneb kell 18 algava tasuta kontserdiga, kus sel aastal esinevad 5MIINUST x Puuluup, NOËP ja Islandi artist Daði Freyr.

Juba teist aastat toimub suur Euroopa päeva kontsert ka Narvas. Alates kella 13-st on TÜ Narva kolledžis avatud keeltekohvik, kus saab tutvuda erinevate riikide keelte ja kultuuridega. Raekoja platsil saab külastada kohvikute- ja festivaliala. Kell 15 astuvad üles kohalikud noortebändid Pale Alison, Kohtla-Järve klaveritrio ja Narva Eesti Gümnaasiumi G1 bänd. Kell 17 annavad Raekoja platsil tasuta kontserdi Anne Veski ja nublu. Sel aastal teeb ERR teleülekande nii Narva kui Tallinna Euroopa päeva kontsertidest.

Euroopa päeva on oodatud tähistama ka kõik koolid, organisatsioonid ja kogukonnad. Andke oma ideest meile teada www.euroopapäev.ee veebilehel ning märgime teie sündmuse Euroopa päeva ürituste kalendrisse. Euroopa nädalal korraldatavate ürituste tähistamiseks soovitame kasutada Euroopa päeva sümboolikat.

Euroopa nädalal on võimalus kutsuda kas koolidesse või teistesse asutustesse külla Euroopa Liidu teemade eksperte. Teemavalik on lai, alates ELi õigusest, põhialustest ja otsustusprotsessist kuni rände, jäätmemajanduse, julgeoleku, kaitsepoliitika, eurotoetuste ja roheleppeni välja. Lisainfo ning tellimisvormi leiab siit.
Euroopa päeva sündmuste peakorraldajad on riigikantselei, välisministeerium ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Kõigi Tallinnas ja mujal Eesti linnades toimuvate sündmuste kohta loe lähemalt www.euroopapäev.ee

Taust 

9. mail 1950. aastal pidas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Pariisis kõne, kus esitas idee asuda Euroopas tegema uut liiki poliitilist koostööd, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta tegi ettepaneku luua uus institutsioon, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast allkirjastatigi sellise organisatsiooni loomise leping ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks, 9. maid aga tähistatakse Euroopa päevana.

Avaneb Sotsiaalse kaasatuse (ESF+ meede) II taotlusvoor

Kirderanniku Koostöökogu annab  teada, et peagi avaneb Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) II taotlusvoor – taotlusi saab esitada 7.–18. aprillini 2025.

Mis on ESF+ meede 4?
Meede 4 on loodud Euroopa Sotsiaalfond+ toel, et parandada inimeste sotsiaalset kaasatust ja toimetulekut Kirderanniku Koostöökogu (KIKO) piirkonnas.

Toetus on mõeldud:
→ alaliselt piirkonnas elavatele vanemaealistele (55+),
→ ning erivajadustega inimestele alates 16. eluaastast.

Selle meetme kaudu soovime aidata eakaid, erivajadustega inimesi ning neid, kellel on raskusi igapäevaeluga toimetulekul. Eesmärk on tugevdada nende sidet kogukonnaga ja parandada elukvaliteeti.

Toetuse tingimused:
→ Toetus katab 100% abikõlblikest kuludest,
→ Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 6029 eurot.

Lisainfo meede 4 kohta on leitav Kirderanniku Koostöökogu kodulehel: https://kirderannik.ee/esf/

Teemavebinar – Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse noorteprogrammid

22. aprillil 2025.a korraldab Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustik koostöös Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri noorteprogrammide keskusega teemavebinari.

Teemad:

  • Millised on Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri noorteprogrammid?
  • Mida saab teha Eestis ja välismaal?
  • Kuidas ja kes saavad algatada projekte, kandideerida olemasolevatesse või osaleda vahetustes.
  • Tähtajad, tingimused ja näiteid.

Lisainfo ja registreerimine

Algab talgute kirjapanek Teeme Ära talgupäevaks 3. mail!

Algab talgute kirjapanek Teeme Ära talgupäevaks 3. mail!
 Talgujuhid, pange oma talgud juba täna kirja aadressil  www.teemeara.ee
Sel aastal kutsume koos Päästeametiga kogukondi panustama kriisivalmidusse, tähistame Eesti Raamatu Aastat 2025 raamatujagamise kappide meisterdamisega ning koos Rohetiigri algatusega “Hakkab looma!” vaatame tulevikku ja unistame, millises Eestis tahame elada aastal 2050.
Iga kogukond saab ise otsustada, milliseid talgutöid koos teha – olgu see heakord, meisterdamine või hoopis midagi muud!
100 kiiremale on turvalisuse teemaliste talgute jaoks ka 20 € Bauhofi kinkekaart.
 Küsimuste korral võta ühendust oma maakonna koordinaatori või talgupäeva meeskonnaga: info@teemeara.ee
Head talgukevade algust!  Pane talgud kirja juba täna!

Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorte valimisaktiivsuse suurendamist

Avaneb taotlusvoor noortega töötavatele vabaühendustele ja asutustele, et toetada noorte valimisaktiivsuse kasvu ning võimestada koolidemokraatiat. 160 000 euro suuruse toetuse raames saab noortele pakkuda erinevaid praktilisi tegevusi, et avardada noorte teadmisi demokraatliku ühiskonna toimimisest ja suurendada noorte rolli ühiskonnas olulistel teemadel kaasarääkimisel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Heili Griffithi sõnul oli eelmistel omavalitsuste valimistel noorte valimisaktiivsus madal, gümnaasiumiealiste valijate protsent oli kõigest 40 ning on vaja ühiselt pingutada, et tõsta noorte kaasatust juba sügisel toimuvatel valimistel. „On äärmiselt vajalik toetada noori, et nad teaksid, kuidas teha ühiskondlikes protsessides otsuseid, sealhulgas valimistel, ning sooviksid neil ka ise osaleda. Kuna  noorte osakaal väheneb, on seda olulisem, et noored ühiskonnas erinevatel teemadel kaasa räägiksid ja nende hääl kuuldav oleks,“ selgitas Griffith.

Ka 2022. aastal valminud rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS,  mis hindab, kuidas on erinevate riikide 8. klasside noored valmis kodanikuna ühiskonnas osalema, toob välja, et Eesti õpilased on kõrgest teadmiste tasemest hoolimata vähese valimisaktiivsusega. Taotlusvooru raames ellu viidavad tegevused peavad tõstma noorte teadlikkust valimistest ning ka valimistel osalemist nii käesoleval aastal kui ka pikema perioodi vältel.

Toetust saavad taotleda noortega töötavad vabaühendused ja asutused. Võimalikeks tegevusteks võivad olla näiteks debattide ja simulatsioonide korraldamine, erinevad teavitustegevused, kohtumised kandidaatidega, valimisprogrammide analüüs või noorte pädevuste arendamine teadlikuks otsustamiseks. Tegevuste planeerimisel tasub ka mõelda innovaatiliselt, et katsetada meetodeid ja lähenemisi, mida veel ei ole valimisaktiivsuse tõstmiseks proovitud.

Tegevused tuleb ellu viia vähemalt kolmes maakonnas ning kaasates formaal- ja/või mitteformaalõppeasutusi, näiteks noortekeskused ja huvikoolid.  Noored peavad olema aktiivselt tegevuste korraldajate ja elluviijatena kaasatud, kuna just seeläbi on mõju kõige suurem.

Toetatavaid tegevusi saab korraldada kuni 2025. aasta lõpuni. Taotlusvoorus jagatakse noorteorganisatsioonidele kokku 160 000 eurot.

Jõhvis toimus lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus

20.märtsil korraldas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Jõhvis lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus, mis tõi kokku mitmeid vabaühendusi, kes soovivad tugevdada oma tegevust rahvusvaheliste ja rändetaustaga inimestega. Üritus pakkus osalejatele praktilisi tööriistu, teadmisi ning uusi kontakte, et muuta oma organisatsioonid veelgi mitmekesisemaks ja kaasavamaks.

Esimese sessiooni jooksul jagasid oma kogemusi ja parimaid praktikaid mitmed vabaühenduste esindajad. Esitlused tegid MTÜ Õnnelik Naine, MTÜ Ida Südamete Soojus, MTÜ Sõprade Kodu, MTÜ Pagulasabi, Ida-Viru kunstnike klubi, MTÜ Maadaam, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts, VitaTiim MTÜ ja Kood/Jõhvi. Ettekannetele järgnes elav arutelu ja küsimustevoor, kus osalejad said esinejatelt küsida lisainfot ja arutada oma kogemusi.

Üheks oluliseks osaks päevast oli praktiline töötuba, kus osalejad jagunesid väiksematesse rühmadesse ja arutasid erinevaid väljakutseid ning võimalusi, kuidas rändetaustaga inimesi oma tegevustesse kaasata. Arutelud keskendusid järgmistele küsimustele:

  • Millised on vabaühenduste peamised väljakutsed uute inimeste kaasamisel?
  • Kuidas pakkuda rändetaustaga inimestele võimalusi osaleda?
  • Millised tööriistad ja meetodid on end tõestanud?

Rühmatöö tulemused esitati kõikidele osalejatele ning jagati praktilisi soovitusi, mida iga

Tänusõnad kõigile esinejatele ja osalejatele ning üleskutse jätkata koostööd ja aktiivselt osaleda lõimumist toetavates tegevustes.

GALERII

Taas saab taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust toetavate ürituste korraldamiseks

Kuni 16. aprillini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.  

Toetust võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal ajavahemikus 17. märts 2025 – 16. märts 2026, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on kuue aasta jooksul maakonnas toetust saanud suur arv meeldejäävaid üritusi. „Läbi aastate on korraldatud sündmustest saanud osa tuhandeid inimesi, nende seas nii kohalikud elanikud kui ka külalised. Samuti on kõigil neil üritustel olnud oluline roll piirkonna majanduse elavdamisel, kuna üritustel tarbitakse kohalikke teenuseid ning müüakse kohalikke tooteid. Tervikuna aitab toetus kaasa spordi ja kultuuri kui majandusharu arendamisele Ida-Virumaal,“ kommenteerib asekantsler.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul on spordi- ja kultuuriüritustel mitmekülgne mõju. „Toetus aitab kaasa Ida-Virumaa kohaliku elu elavdamisele ja seeläbi nii piirkonna kui ka Eesti arengule. Tugevneb maakonna side teiste piirkondadega ning hoogu saab koostöö inimeste ja kogukondade vahel. Suurüritused annavad elanikele võimalusi eneseteostuseks ning soodustavad ettevõtlikkust. Ürituste populaarsus aitab kujundada maakonnast atraktiivsemat sihtkohta nii turistidele kui ka investoritele. Nii tekib aina paremaid võimalusi Ida-Virumaal tegutseda,“ lisab ta.

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ette nähtud kokku 400 000 eurot.

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu hiljemalt 16. aprillil kell 23.59. Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel https://integratsioon.ee/konkursid. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 3. aprillil kell 15.00. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda kirjutades aadressil iris.jarv@integratsioon.ee.

Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 401 488 eurot. Toetust saanud üritustega saab tutvuda veebilehel https://www.integratsioon.ee/taotlusvoor-ida-virumaa-ettevotlust-edendavad-spordi-ja-kultuuriuritused-4

Europe Direct Narva osales messil „Orientiir“

Europe Directi teabekeskus – Narva osales haridus- ja infomessil „Oriendir“, mis toimus Narvas. Messil kohtusime noortega, arutasime Euroopa Liidu väärtusi ja Euroopa Komisjoni tegevust.

Osalejad tundsid erilist huvi Euroopas reisimise võimaluste, õppimisvõimaluste välisülikoolides ja Euroopa Liidu tuleviku vastu. Vastasime noorte küsimustele, jagasime kasulikku teavet ja ressursse neile, kes soovivad rohkem teada saada elu, õpingute ja töötamise kohta ELi riikides.

Lisaks tutvustasime Euroopa päeva tähistamist, mis toimub 9. mail Narvas. See päev ühendab kõiki, kes jagavad Euroopa väärtusi ning soovivad panustada koostöösse ja arengusse. Kutsume kõiki huvilisi osa saama sellest sündmusest!

GALERII

KÜSK kutsub vabaühendusi üritusele: „Uued inimesed – uued võimalused vabaühendustele“

20. märtsil kell 13.00-16.00 Jõhvis toimuv lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus on suunatud vabaühendustele, kes soovivad tugevdada oma tegevust rahvusvaheliste ja rändetaustaga inimestega. Sündmuselt saad praktilisi tööriistu, kuidas oma organisatsiooni arendada ja mitmekesistada, samuti esmast infot uute arenguvõimaluste kohta. Tasuta osalemine sisaldab toitlustust ja paindlikku ajakava.

REGISTREERIMINE

Miks osaleda?

  • Praktilised teadmised ja tööriistad – kuidas kaasata uusi inimesi ja mitmekesistada oma organisatsiooni tegevust.
  • Võrgustiku loomine – tutvu teiste vabaühendustega ja leia uusi koostööpartnereid.
  • Esmane info uute arenguvõimaluste kohta – saad esmast teavet, mis aitab sul oma vabaühenduse tegevust edasi viia.
  • Tasuta osalemine – toitlustus ja paindlik ajakava tagavad mugava osalemiskogemuse.

Sündmus on jututoa formaadis.

Kogemuslugusid erineva keele ja kultuuriga inimese kaasamisest vabaühendustesse:

– IDA Südamete soojus MTÜ

– kood / Jõhvi

– VitaTiim MTÜ

– Eesti Pagulasabi MTÜ

– MTÜ Maadaam

– Kohvik Croissant taskusse

– MTÜ Way to Life

Kõik sündmused toimuvad koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskuse, vabaühenduste maakonnakonsultantide, Tartu Välismaalaste Keskuse ja Tallinna Rändekeskusega. Need on osa Euroopa Sotsiaalfondi kultuuriministeeriumi toetusprogrammist „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ perioodil 2025–2029.

Info: Kerstin Rei kerstin.rei@kysk.ee, tel:+372 5854 5754

REGISTREERIMINE

Kultuurkapitali maakondlikud ekspertgrupid kutsuvad üles esitama kandidaate maakondlikesse ekspertgruppidesse perioodiks 2025-2027

10. märtsini saab esitada kandidaate maakondlikesse ekspertgruppidesse perioodiks 2025–2027 

Eesti Kultuurkapital kutsub üles esitama kandidaate maakondlikesse ekspertgruppidesse perioodiks 2025–2027. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. märts 2025. Uued liikmed kinnitab Kultuurkapitali nõukogu märtsi lõpus ning uued eksperdid alustavad tööd alates maist.

Kandidaate võivad esitada kõik vastavas maakonnas tegutsevad kultuuri- ja spordialade ühendused ning organisatsioonid. Palume esitada ka uusi kandidaate, kes pole varem maakonna ekspertgrupi koosseisu kuulunud.

 

Kandidaadilt ootame maakonna kultuuri- ja spordielu head tundmist, erapooletut suhtumist otsuste tegemisel ning head meeskonnatöö oskust. Eksperdi ülesandeks on neli korda aastas jaotada maakonna kultuuri-ja spordivaldkonnale eraldatud raha esitatud taotluste alusel ning see töö on tasustatud.
 

Kirjalikus ettepanekus peavad olema:

  • lühike põhjendus kandidaadi sobivusest eksperdiks,
  • kandidaadi CV,
  • kandidaadi kirjalik nõusolek,
  • kandidaadi ja tema esitaja kontaktandmed.

Ettepanekud palume esitada veebivormil

Maakondades tegutsevate Kultuurkapitali ekspertgruppide kohta leiab informatsiooni SIIT

Lisateave:
Karoliine Lausing,  tel 512 0295 või 699 9150

Osale uuringus ja aita luua kaasavam kodanikuühiskond!

Mõttekoda Praxis viib läbi uuringut, et kaardistada vabaühenduste kogemusi eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamisel. Kui Sul on oma ühingus selliseid kogemusi, siis ootame Sind vastama küsimustikule!
 Leia küsimustik siit
Sinu vastused aitavad paremini mõista, mis toetab ja mis takistab näiteks uussisserändajate või pagulaste osalemist kogukondlikus tegevuses ning kuidas vabaühendusi selles paremini toetada.
Uuring on osa lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammist, mille eesmärk on tugevdada piirkondlikku identiteeti ja soodustada erineva taustaga inimeste kontakte kohalike kogukondadega. Programmi koordineerib Kultuuriministeerium ning partneritena osalevad KÜSK, Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Aitäh, et aitad kaasa kaasavama ja teadlikuma kodanikuühiskonna loomisele!

Taskuhääling ettevõtjatele : “Digiajastu ja andmete jõud, kas ettevõtja uus normaalsus?”

Kuula podcasti, kus valdkonna spetisalistid selgitavad keerulisi teemasid lihtsas keeles, et julgustada ettevõtjat kasutama digilahendusi, mis aitavad parandada efektiivsust, andmete kvaliteeti ja tööprotsesside läbipaistvust.

 

Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid digiajastu lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada tööprotsesside efektiivsust ning läbipaistvust. Samuti suunab sari oma  kuulajat EIS meetmetest osa saama.

Podcasti laiem eesmärk on tõsta kuulajate teadlikkust, tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Projekti käigus valmis 15 episoodi erinevatel teemadel.


JÄLGI EPISOODE MAK VÕRGUSTIKU YOUTUBE KANALILT

Episood #1: Majandusaasta aruanne, täida end ise!

Videopodcast teemal “Majandusaasta aruanne, täida end ise!” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #1.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ALEKSANDR BELOUSSOV, RIK (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) null-aruandluse tiimijuht.

Saates tutvustame automaatse majandusaasta aruandluse süsteemi kontseptsiooni, selle praktilist väärtust ja võimalikke piiranguid. Podcast keskendub sellele, kuidas sellised lahendused aitavad ettevõtetel aega ja ressursse kokku hoida, säilitades andmete täpsuse ja usaldusväärsuse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #2: Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?

Videopodcast teemal “Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #2.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KÜLLI KÜLM-KIVISTIK, Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu kohustuse täitmise teenuse juht.

Saates tutvustame automaatse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni süsteemi arengut, rakendamist, selle piire ja võimalusi. Arutelu keskendub lahendustele, mis võiksid lihtsustada ettevõtete maksude haldamist. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #3: Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?

Videopodcast teemal “Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #3.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KEIR VESKIVÄLI, Finbite juhatuse liige.

Saates uurime tasuta e-arvete süsteemi võimalikkust Eestis, tuues esile nii ettevõtjate kasud kui ka võimalikud väljakutsed. Samuti arutleme, kuidas standardiseeritud e-arvete lahendused saaksid muuta arvete esitamise ja haldamise kättesaadavamaks kõigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #4: Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?

Videopodcast teemal “Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #4.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ANNIKA OJA Maksu- ja Tolliamet, käibemaksu osakonnajuhataja Saates uurime, kas isetäituv käibemaksu deklaratsioon on võimalik, kuidas see võiks toimida, mis on selle eelised ja väljakutsed ja arutame selle mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #5: Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?

Videopodcast teemal “Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #5.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline OLIVER TATAR, ATV Transport AS tegevjuht. Saates selgitame e-veoselehe eeliseid ja kasutuselevõtu vajadust, tuues esile kiiruse, täpsuse ja keskkonnasõbralikkuse. Samuti uurime, milline on suhtumine e-veoselehe kasutusele võtmisesse Eesti traspordi- ja logistikaettevõtetel? Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #6: Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele

Videopodcast teemal “Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #6.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline EVA KILLAR, Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeriungute osakonna juhataja. Saates selgitame digitaalsete veodokumentide õiguslikku raamistikku nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Samuti uurime, milliseid regulatsioone toob kaasa Euroopas 2027. aastal jõustuv eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus ja kuidas selleks parimal viisil valmis olla. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #7: Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?

Videopodcast teemal “Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #7.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised AVE UNUS, Kunda Sadam logistik/laoarvestaja ja KÜLLI KEREM, Waybiller projektijuht. Saates saame praktilist juhendamist selle kohta, kuidas vajaliku tarkvara abil rakendada ettevõttes e-veoselehti , IT-taristut ja miks on seejuures märgilise tähendusega töötajate koolitamine. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #8: E-veoselehtede platvormid – milline lahendus sobib sinu ettevõttele?

Videopodcast teemal “E-veoselehtede platvormid: Milline lahendus sobib sinu ettevõttele?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #8.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline MIKK MARTEN ARVISTO, CTT Logistic logistika spetsialist. Saates uurime erinevate e-veoselehtede platvormide erisusi ja saame praktilisi näpunäiteid, kuidas valida endale sobivaim. Saate külaline on värskelt läbi teinud e-veoselehe platvormi valiku ja analüüsi oma traspordiettevõtte vajadustest lähtuvalt. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #9: E-veoselehe kasutajakogemused ja edukad praktikad

Videopodcast teemal “Kasutajakogemused ja edukad praktikad” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #9.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline TOOMAS TENSING, Põllumeeste Ühistu Kevili logistik. Saates keskendume koos saatekülalisega e-veoselehe kasutajakogemusele ja toome näiteid ettevõttelt Kevil, kes on läbi teinud eduka ülemineku paberil veoselehtedelt digitaliseeritud versioonile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #10: E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused

Videopodcast teemal “E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #10.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline LAURI LUSTI, Livesoft. Saates uurime, millised on suurimad väljakutsed e-veoselehtede juurutamisel ja kuidas neist üle saada? Selles episoodis analüüsime ettevõtete peamisi takistusi ning pakume praktilisi lahendusi, mis aitavad süsteemi sujuvamalt kasutusele võtta. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #11: E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus

Videopodcast teemal “E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #11.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline HENRIK VÄLJA, Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht. Digitaalne veoseleht ei ole vaid paberivaba lahendus, vaid ka tõhus viis vähendada logistika jalajälge ja muuta tarneahelad sujuvamaks. Saates arutleme teemal, kuidas e-veoselehed aitavad säästa keskkonda ja optimeerida protsesse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #12: Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?

Videopodcast teemal “Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #12.

Saates arutame, kuidas tagada turvalisus ja kaitsta tundlikku infot e-veoselehtedes, käsitledes krüpteerimist ja turvastandardeid. Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised VILJAR AVASTU GoSwiftist ja ARTTI ASTON, Grant Thorton Baltic infoturbeteenuste valdkonna juht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #13: E-veoselehed rahvusvahelises logistikaketis

Episood #14: E-veoselehtede tulevik: innovatsioon ja areng

Episood #15: EKOMAR ei ole košmaar!

Ettevõtlusnädal 2024.

30.09-05.10.2024

ETTEVÕTLUSNÄDALA IDA-VIRU KAVA 

30.09.2024 | 13:00-17:00 | OBJEKT |

INFOPÄEV “TOETUSED ETTEVÕTJATELE”

Seminaril tutvustatakse Ida-Viru Ettevõtluskeskuse teenuseid antakse infot projektide finantseerimisvõimalustest ning saab esitada küsimusi.

Infopäev toimub eesti ja vene keeles.

Osalemine on tasuta!

#alustavettevõtja  #tegutsevettevõtja 

03.10.2024 | 10.00 -17.00 | Kood/Jõhvi

Digiseminar: Ida-Virumaa

 

Tule kuulama ja avasta, kuidas digitaliseerimine kujundab tuleviku tööstust. Saad teada, millised on uusimad trendid ja tehnoloogiad, nagu pilveteenused, tarkvararobootika ja Asjade Internet (IoT), ning kuidas need aitavad ettevõtetel tõhusamalt tegutseda. Õpid, kuidas automatiseerida tööprotsesse ja parandada tootlikkust. Lisaks saad praktilisi teadmisi küberkaitse ja andmeturbe alal, et kaitsta oma ettevõtet digimaailma ohtude eest. Ühendu ekspertide ja ettevõtjatega ning vii oma äri uuele tasemele.

Korraldajad: EAS, AIRE klubi, Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Päevakava:

09:30 – 10:00 Kogunemine
10:00 – 12:00  Trenditehnoloogiad

Digitaliseerimise põhimõtted ja trendid. Lühike sissejuhatus digitaliseerimisse: Mis on digitaliseerimine ja miks see on oluline. Andmetöötlus ja Pilvetehnoloogiad. Mis on pilvetehnoloogiad? Selgitus ja ülevaade erinevatest pilveteenuste mudelitest (IaaS, PaaS, SaaS).Tarkvararobootika ja Automatiseerimine (RPA)

Mis on tarkvararobootika (RPA) ja kuidas see aitab automatiseerida rutiinseid tööülesandeid? Asjade Internet (IoT).      Näited, kuidas IoT lahendusi kasutatakse erinevates valdkondades, nagu tööstus, tervishoid, põllumajandus ja nutikodud

12:00 – 12:45 Lõuna
12:45 – 14:30 Küberturvalisus. Olulisemad küberkaitse ja andmeturbe põhimõtted ning riskid. Kuidas ettevõtted saavad end kaitsta küberohtude eest? Ülevaade Eesti riiklikest algatustest ja ressurssidest küberkaitse valdkonnas

 ITL ressurssid

RIA ressurssid. Küberturve kampaania tutvustus. Praktilised ülesanded küberkaitse ja andmeturvest

14:30 – 15:00  ITL kogemuslugu Kaire Tammerilt
15:00 – 16:20  AIRE klubi # programm (toetused, digiteekaart ja digipööre)
16:20 – 17:00 Võrgustumine

Sündmus toimub eesti keeles.

#alustavettevõtja #tegustsevettevõtja #kohalikomavalitsus

03.10.2024 | 14.00-17.00 | Craft  Depo, Narva

LOOMEMAJANDUSE SEMINAR “Miks ettevõtjal on vaja disainerit?”

#alustavettevõtja #loovettevõtja #tegustsevettevõtja #vabaühendus #noor #mtü #kohalikomavalitsus

Registreerumine on lõppenud. Vajadusel võtta ühendust kersti.liiva@ivek.ee

ÕÜF toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust suurteks turismiinvesteeringuteks

Ida-Virumaal käib Õiglane Üleminek (ÕÜ) ehk transformatsioon CO-põhiselt majanduselt mitmekesisema majandusmudeli suunas. Ida-Viru turismisektoril on potentsiaali kasvada ja seetõttu toetab ÕÜ Fond turismiinvesteeringuid 0,5 miljonist kuni 19 miljoni euroni projekti kohta.

 

Suuremaid põhjusi miks investeerida Ida-Viru turismi on mitmeid.

  • Ida-Virumaa majandus kasvab. Lähema 6 aasta jooksul investeeritakse maakonda ca 600-800 milj eur (s.h.350 milj eur ÕÜF+omaosalus). Rajatakse uued tööstused, inkubaatorid, filmistuudiod, ülikoolid käivitavad uued õppekavad. See loob uut äri ka turismis.
  • ÕÜF toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust suurteks turismiinvesteeringuteks. Fond toetab nii suuri (kuni 19 milj.eur) kui ka väikesi (kuni 500 tuh.eur) investeeringuid majutusse, toitlustusse, elamustesse.
  • Ida-Viru turismisektor teeb kiiremat tempot kui teised Eesti maakonnad- maakonnas on vähemalt 10 rahvusvaheliselt atrkatiivset turismiobjekti ning igal aastal lisandub 2-3 uut objekti. 2024 aastal avatakse Aidu Veespordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark.

 

Seega on täna Ida-Virumaal võimaluste aken, aga suurinvesteeringutega on kiire, sest uued ettevõtted, teenused peavad tööd alustama juba 01.09.2026. Et seda võimaluste akent maksimaalselt ära kasutada on Ida-Viru turismiklaster koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga käivitanud uuringu „Kas turul on ruumi?“ . Uuringut koostab Cumulus Consulting OÜ.  21.03.24 korraldatakse Eesti Kaevandusmuuseumis turismikonverentsi investoritele.

Konverentsil tuuakse välja kas ja kus Ida-Viru turismisektoris on ruumi uuteks turismitoodeteks, -teenusteks ning kuidas ÕÜF toel turism kasvama panna. Konverentsil astuvad üles Eesti majandus- ja tehnoloogia minister Tiit Riisalo, hinnatud hotellijuht Soomes ja Eestis Sari Sopanen, EASi ja KredExi ühendasutus turismi- osakonna juht Rainer Aavik, ÕÜF toetuse saanud Agricom Tehnika juhatuse liige Madis Olt ja mitmed teised kõnekad esinejad. Posttuur toimub Aidu Veespordikeskusesse mis samuti ootab investoreid.

 

Uuringu positiivset tulemust lubab loota üldine majanduskeskkonna aktiviseerumine. Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuur SA „Õiglase Ülemineku Fondi võimalused on Ida-Virumaale lähiaastatel toomas mahukaid tööstusinvesteeringuid. Uued ettevõtted ja investeeringud tähendavad ärivisiitide arvu kasvu maakonna jaoks. Uusi kaasaegseid ärihotelli teenuseid Ida-Virumaal napib. Õiglase Ülemineku Fondi toetusega on võimalik hotelliäri alustada madalamate investeerimiskuludega.“

 

Ida-Viru populaarsus on kasvanud ning eestlaste hulgas oli piirkond 2023.a.majutatute ööbimistes esikolmikus Harju ja Pärnumaa järel. Kasvu veab juba 14 aastat eest Ida-Viru turismiklaster. Anu-Mall Naarits, Visionest Institute OÜ:  „Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on uute turismiobjektide tase ja tekkekiirus Ida-Virumaal võrreldamatult kiirem. Uusi rahvusvaheliselt atraktiivseid objekte tekib iga aasta vähemalt paar tükki juurde. Nt. 2024.a. alustab tööd mastaapne MM taseme spordiüritusteks disainitud Aidu Veepsordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark. Kui tahta sellest kasvust kasu saada, tasub kiirelt otsustada ja pardale hüpata.“

Ida-Viru turismiklaster koondab piirkonna turismisektori aktiivseid ja missioonitundelisi teenusepakkujad ja sinna kuuluvad kõik maakonna omavalitsused. Klaster tegutseb juba 14 aastat. Klastrit koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Klaster on avatud võrgustik ja kõik huvilised on oodatud liituma.

 

 

21.03.24 Turismikonverents: https://ivek.ee/events/idaviruturismikonverents2024/

 

Lisainfo: Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, kadri.jalonen@ivek.ee,  (+372) 517 4236

Balti-Ameerika Vabaduse Fond (BAFF) ootab avaldusi, et kaasata USA eksperte ja spetsialiste.

Balti-Ameerika Vabaduse Fond (BAFF) ootab avaldusi avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidelt, mis
soovivad kutsuda neile olulistel teemadel oma ala eksperte, spetsialiste USA-st Eestisse esinema.

BAFF-i poolt antav toetus, kuni 10 000 dollarit, on mõeldud esineja logistiliste kulude katmiseks (lennupiletid,
majutus ja toitlustus, kohalik transport jmt). Aastate jooksul on programmi abil toetust saanud üle 100
väga erineva fookusega organisatsiooni nagu Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool,
Politsei- ja Piirivalveamet, Noored Kooli, Eesti Loodus – ja Loomateraapiakeskus, PÖFF ja paljud teised
Eesti, Läti, Leedu organisatsioonid.

Lisainfo programmi ja seni toetatud organisatsioonide kohta
https://www.balticamericanfreedomfoundation.org/programs/baltic-american-dialogue-program

Tähtaeg dialoogiprogrammi kandideerimiseks: 15.09 2023

“Johviwood” on õige rahapaigutus

Suur hulk inimesi on aastaid pingutanud, et Ida-Virumaale kerkiksid filmipaviljonid, ja praegu on põhjust arvata, et see ei jää vaid ilusaks unistuseks.

Miljonite eurode suunamine filmistuudio rajamiseks on Ida-Virumaale Euroopa Liidu poolt ettenähtud õiglase ülemineku fondist põhjendatud ja vajalik kulutus. See on konkreetne ja suure mõjuga asi, mis muudab Ida-Virumaad tõeliselt. Seda muidugi juhul, kui see rajatakse sellises mahus, nagu ta on kavandatud, mitte ei piirduta erinevatel põhjustel piltlikult öeldes ühe või kahe jalaga tabureti meisterdamisega, milleks lähiajaloos nii mitmedki suuremad plaanid esialgsega võrreldes hiljem kärbunud on.

On ilmselge, et varem kavandatud Ida-Virumaa arengusuunad edasi ei vii. Kuigi praegune energiakriis on andnud põlevkivile eluaastaid juurde, ei käi selle maavara kasutamine enam sellises mahus nagu veel viis-kuus aastat tagasi. Euroopa kliimapoliitika, mis on kandunud ka pankade laenupoliitikasse, ei lase sel sündida.

Läänemaailma ja Venemaa kaubavahetusega seotud logistikaplaanid võib Ida-Virumaal terroristliku idanaabri tõttu samuti aastateks maha matta. Eilne Venemaa teade sulgeda mitmeks aastaks sõidukitele Narva sild on sellele lisakinnitus.

Et mitte jääda tupikjaamaks Euroopa Liidu servas sõjaka naabri kõrval, tuleb Ida-Virumaal leida täiesti värskeid tegevussuundi ning filmitööstus on üks häid võimalusi, mis aitab uuel moel siin elu edasi viia. Sellega kaasnevad uued töökohad, mis on põnevad kohalikele noortele ja võivad tuua juurde uusi elanikke ka kaugemalt. Tegu on majandusharuga, mis toob sisse raha ja tuntust ning mitmekesistab kohalikku elu. Just seda ongi Ida-Virumaale vaja. Tulevane “Johwiwood” on õige rahapaigutus, mis teenib targalt tegutsedes tagasi mitmel moel korraga.

Küsitlus: Palun anna ka oma panus Ida-Virumaa, kui tervikliku piirkonna, väärtuste väljaselgitamisele!

Palun anna ka oma panus Ida-Virumaa, kui tervikliku piirkonna, väärtuste väljaselgitamisele!

Head Ida-Viru inimesed! Projekti “Ida-Viru sihtkohaturunduse strateegia- ja tegevusplaani koostamine” raames viime läbi ka küsimustiku kohalike elanike seas.
Vasta palun ise ja levita küsimustikku ka oma töötajate, organisatsiooni liikmete ja partnerite hulgas. Vajame võimalikult paljude Ida-Virumaa elanike arvamusi piirkonna väärtuste teemal.
Iga vastus on oluline ja aitab kaasa piirkonna strateegia- ja tegevusplaani koostamisele.
Täname, et võtad hetke küsitluse täitmiseks. Küsitluse täitmine võtab aega max 10 min. Küsimustikule ootame vastuseid kuni 4. november 2022.a.

Küsimustiku leiad siit: https://forms.gle/463veSz5L7xxGHAS6

Õiglase ülemineku toetusmeetmed

Oled äriga vaid alustamas, või oled kogenud tööstur? Siit leiad toetusvõimalusi oma investeeringute elluviimiseks Ida-Virumaal, tootearenduseks ja ettevõte protsesside tõhustamiseks.
Õiglase ülemineku fondi üks prioriteete on töötajate täiendus- ja ümberõpe ning tööotsijatele abi pakkumine. Siit leiad infot, kuidas fondi toel tulevikukindlaid oskusi omandada ning neid Ida-Virumaa kasvuvaldkondades rakendada.
20% õiglase ülemineku fondi mahust on suunatud ülemineku sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kogukondlike aspektidega tegelemiseks. Uuri, kuidas saad panustada Ida-Virumaa elukeskkonna ümberkujundamisse!

Tule tasuta nõustamisele!

Tasuta nõustamine ettevõtjatele

Ettevõtluskonsultant (Jõhvi, Narva)

Jefim Aljoškin

Ettevõtluskonsultant (Jõhvi)

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Ettevõtluskonsultant (Jõhvi)

Evelin Saarmets

Ettevõtluskonsultant (Jõhvi)

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Ettevõtluskonsultant (Narva)

Anton Pratkunas

Ettevõtluskonsultant (Narva)

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng
Tasuta nõustamine vabaühendustele

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi)

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi)

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Vabaühenduste konsultant (Narva)

Tatjana Zamorskaja

Vabaühenduste konsultant (Narva), Europe Direct Narva juhataja

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng