TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsuvad ellu Loomepöörde, mis ühendab loovuse, ettevõtluse ja jätkusuutlikkuse.

Loomepööre annab praktilisi teadmisi loomemajandusest, ringmajandusest ja ettevõtlusest, aidates osalejatel oma ideid ellu viia ja neist tulu teenida. 

EESMÄRK

Projekti eesmärk on edendada loomeettevõtlust ja toetada Ida-Virumaa ettevõtlikke inimesi, aidates neil leida uusi võimalusi oma oskuste ja ideede rakendamiseks.

Loomepöörde peamised fookused on: 

SIHTRÜHMAD

Projekt koosneb täiendõppekoolitusest, mis on suunatud loomeettevõtlusest huvitatud inimestele, ning ettevõtlus- ja loomemeeskondade juhendamisest, et arendada ja testida oma ideid häkatoni ja mentorsessioonide kaudu.

PROJEKTI TEGEVUSED AJAJOONEL

Loomepööre kulmineerub 2026. aasta veebruaris Loomelennuga, kus osalejad esitlevad oma arendatud projekte ja prototüüpe!

MIKS OSALEDA?

LISAINFO

PROJEKTI PEAMISED KORRALDAJAD JA TOETAJAD

Projekt on rahastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“.

“Üksi võid jõuda kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.” Just selle teadmise ja mõtteviisiga suundusid MTÜ Vanatare liikmed Eevi Paasmäe initsiatiivil, Narva-Jõesuu kogukonna esindajad ning Narva-Jõesuu volikogu liikmed Alutaguse valda, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni kogukonna arendamiseks.

Nende eesmärk oli veel kord kinnitada, et igas omavalitsuse piirkonnas on oma eripära ning elu, mida saab ja tuleb arendada. Kogukonna tugevus peitub just ühises tegutsemises ja info jagamises – jagatud teadmised, kogemused ja ideed rikastavad kõiki ning aitavad luua sidusama ja elujõulisema ühiskonna.

Õppereis Kurtna seltsimajja

Külastati Kurtna seltsimaja, et kogeda, kuidas üks toimiv ja elujõuline keskus inimesi ühendab ja toetab. Seltsimaja ei ole pelgalt hoone – see on südamlik ja elav koht, kus inimesed tulevad kokku, jagavad oma huve, õpivad, arutavad olulisi teemasid ja veedavad aega meeldivas seltskonnas.

Juba esimestest hetkedest oli tunda, et maja hingab ja elab tänu inimestele, kes seda juhivad ja sisuga täidavad. Juhataja Ene võttis külalised soojalt vastu ning tutvustas avameelselt maja igapäevaelu ja eesmärke. Tema sõnul on oluline, et igal kogukonnal oleks oma kindel koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda ja ennast koduselt tunda.

Mida õpiti ja millest mõtlema jäädi?

Eriliselt jäi kõlama, kui tähtis on sellise keskuse olemasolu kogukonna tugevdamisel. Kurtna seltsimaja pole pelgalt kohtumiste ja sündmuste korraldamise paik, vaid ka kuuluvustunde ja kogukondliku sideme looja. Seal tegutsevad aktiivselt eri vanusegruppide inimesed ning seda toetavad nii omavalitsus kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed ise.

See kohtumine pani sügavamalt mõtlema, kui oluline on töö kogukonnaga. Suures omavalitsuses peab igal piirkonnal olema oma keskus – olgu see seltsimaja, rahvamaja või muu kooskäimise koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda, ideid arendada ja oma elu rikastada. See on koht, kus sünnivad uued algatused, tugevnevad suhted ning luuakse paremad tingimused ühiseks kasvuks.

Eriti oluline on, et sellisel paigal oleks oma hing ja juht, kes hoiab kogu süsteemi toimimas ning elavana. Nagu elus ikka – inimene on kõige olulisem. Kui leidub inimene, kes on veduriks, tulevad vagunid vudinal järele. Tasub proovida!

Inspiratsioon ja tulevikusuunad

Kurtna seltsimajast lahkuti uute mõtete ja inspiratsiooniga, kuidas sarnast ühtehoidvat ja toetavat keskkonda arendada ning süvendada ka oma kodukohas. Kurtna seltsimaja on ehe näide sellest, kuidas ühtehoidvus ja sihikindel tegutsemine loovad elujõulise ning tugeva kogukonna.

See reis kinnitas veel kord, et omavalitsustes ei ole üks piirkond tähtsam kui teine – iga kogukond on oluline ning vajab oma arenguruumi ja toetust. Ainult koos tegutsedes ja üksteist toetades suudetakse luua elujõuline ning tugev kogukond, kus kõigil on hea elada ja areneda.

Artikkel põhineb Eevi Paasmäe reisimuljetel

Fotol Julia Rodina. Autor: Eiko Lainjärv.

Elame ajastul, kus igapäevaelus mängib üha olulisemat rolli oskus analüüsida infot, et tuvastada võltsitud teavet ja eristada fakte väljamõeldistest. Valeinfo leviku vastu saabki astuda nii, kui arendad seda oskust endas ja annad oma teadmisi edasi kogukonnale.

Eesti Rahvusraamatukogu kostöös Kultuuriministeeriumiga viib läbi projekti “MeediaRadar”, mille raames kultuuritöötajatel, kogukondade arendajatel, raamatukoguhoidjatel ja täiskasvanute haridusega tegelevatel koolitajatel on võimalik end täiendada digi-, meedia- ja infopädevuse teemadel fookusega teadmiste edasiandmisele oma kogukonnale, eelkõige erineva keele- ka kultuuritaustaga inimestele. Projekti teises etapis kutsume kõiki huvilisi, kes sooviksid meediapädevuse valdkonnas edasi õppida ja tegutseda, “MeediaRadari” meediapädevuse võrgustikku.

Esimesed digi- ja meediapädevuse seminarid toimuvad juba sel kevadel:

• 12. märtsil RaRa väikeses majas Narva mnt-l;
• 2. aprillil Jõhvi Keskraamatukogus;
• 3. aprillil Narva Keskraamatukogus (vene keeles).

Koolitused on väljakutseid täis ja praktilised. Iga osaleja saab siit midagi kasulikku oma igapäevaellu ja töösse kaasa võtta. Iga koolituspäev koosneb kolmest moodulist, mille jooksul räägime: info usaldusväärsusest, manipuleerimisvõtetest ja emotsioonidest meediast; petturitest – mõnedest võtetest ja kuidas mitte minna õnge; võltsingutest, valeinfost ja tehisintellektist.

Töötube viivad läbi:

• Koolitaja, Tartu Ülikooli doktorant ja nooremteadur Diana Poudel (Tallinnas), veebipolitseinik Getter Kangur (Jõhvis), veebipolitseinik Anastassia Semjonova (Narvas);
• Ajakirjanik, ajakirjanduse külalislektor Tallinna Ülikoolis Julia Rodina;
• RaRa meediapädevuse spetsialist, Ukraina-Eesti tõlkija ja luuletaja Kateryna Botnar.

Kõik koolitused on kohvi- ja lõunapausidega, osalemine on tasuta. Lisainfo projekti kohta ja koolitustele registreerimine lingil: www.rara.ee/meediaradar.

Projekt viiakse ellu aastatel 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames. Toetusmeetme eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust Eesti ühiskonnas ja parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik

ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks

Aasta Tegija 2024 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2024. aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa  käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-,sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised. Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2025. 

 Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

 Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee „Aasta Tegija 2024“.

Muutke oma üritused keskkonnahoidlikumaks!

Kas olete väsinud sellest, et tunnete end süüdi oma ürituste keskkonnamõjude pärast? Kas soovite teha positiivseid muudatusi, korraldades samas unustamatuid üritusi?

Meil on teile lahendus! Meie TASUTA 2-päevane koolitus õpetab teile saladusi keskkonnahoidlike ürituste korraldamiseks, mis on ka stiilsed.

1.päev: Kohapealne koolituspäev (7. märts 2025 kell 11:00 – 17:00)

Liituge meiega 1. koolituspäeval Narva Vaba Lava ruumides ja saate praktilisi kogemusi ja õpite keskkonnahoidlikkust 7 valdkonnas ja oma ürituse korralduse erinevates etappides arvesse võtma. Plaanis on grupiarutelud ja harjutused, et saada praktilisi teadmisi järgmistest teemadest:

• kuidas oma ürituse keskkonnamõju üldisel tasandil kaardistada ja valida prioriteedid
• millised on keskkonnahoidliku korralduse 7 valdkonda ja tegevused
• loovad viisid jäätmete vähendamiseks
• kuidas koostada keskkonnahoidlikkuse tegevusplaani oma üritusele

Kahe koolituspäeva vahel on igal osalejal kuni 2-tunnine kõne mentoriga, eesmärk teha esmane tegevusplaan, seada eesmärgid ja mõõdikud. Ajad lepitakse individuaalselt kokku 7. märtsi koolitusel.

2.päev: Virtuaalne koolituspäev (21.märts 2025 kell 9-13)

Teisel päeval kohtume virtuaalselt Zoom-i keskkonnas, siis keskendume teie tegevusplaanidele ja anname ülevaate andmete kogumisest ning soovitusi keskkonna teemal kommunikatsiooni võimalustest ja ohtudest

Meie tasuta 2-päevasel koolitusel saate väärtuslikke oskusi ja teadmisi, et korraldada üritusi keskkonnahoidlikult.

Koolitus toimub eesti keeles.

7.märtsi koolitus toimub Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaalis ja 21. märtsi jätkupäev on virtuaalselt Zoomi keskkonnas

Mida te siis veel ootate? Registreeruge kohe: https://forms.gle/wrHR5xZp2UwpBRNW6

Kontakt:

Sergei Poljatšihhin

Vaba Lava Narva korraldusjuht

+372 566 378 16

 Mis oleks, kui… sa teeksid kingituse Ida-Virumaale?

 22.-24. märtsil toimub Narva kunstiresidentuuris häkaton “Ida-Viru kingitus”.

 Ühenda jõud ettevõtjate, disainerite ja kunstihuvilistega, et luua koos unikaalseid Ida-Viru kingitusi. Need võivad olla nii suveniirid, aga ka kunstiobjektid, kogemused, sotsiaalsed projektid või midagi, mida tahaksid kinkida oma linnale, sõbrale, külalisele, koolile või kollektiivile.

 Loomemajanduse häkatoni korraldavad Narva kunstiresidentuur, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Eesti kunstiakadeemia. Mentoritena osalevad mitmed EKA õppejõud ja ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eksperdid, sealhulgas Eesti Kunstiakadeemia visuaalse kommunikatsiooni õppejõud ja disaini- ning brändingu ekspert Ionel Lehari, disainer ja EKA õppejõud Vitali Valtanen, aksessuaari- ja köitedisainer Dina Aller, EKA tootedisaini magistritudeng Natalja Gumennik, IVEKi loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva, IVEKi turismiinfo konsultant Kristina Ernits.

 Reede pärastlõunal toimub avalik “inspireeriv õhtu”, kus eksperdid arvavad erinevaid tahke loomemajandusest. Laupäeval alustavad meeskonnad aktiivset arendustööd oma kingiideede kallal. Osalejad töötavad meeskondades ja mentorid aitavad neid ühe nädalavahetuse jooksul oma valitud ideid arendada. Pühapäeva õhtul esitlevad Narva kunstiresidentuuris osalejad oma töid züriile. Neist parim kingitus saab auhinnatud.

 Miks osaleda? Häkatoni jooksul saad luua või arendada kingitust, mis peegeldab Ida-Virumaa eripära. Lisaks pakub häkaton võimalust kohtuda uute partneritega ja loovate inimestega. Häkatoni võitjat ootab rahaline auhind oma idee elluviimiseks!

 Kes on oodatud? Kutsume kõiki Ida-Virumaa elanikke ja ka külalisi kaugemalt, kes soovivad anda oma panuse maakonda arengusse. Osa võib võtta juba olemasoleva ideega, kuid selle võib ka kohapeal luua – ootame sind! Osaleda võib kuni 4 liikmelise tiimina, aga võib tulla ka üksi. Siis leiame sulle sobiva meeskonna.

Registreeri kuni 17. märtsini ja valmistu avastama uusi võimalusi koos teiste loovate inimestega!

 Kuidas registreeruda? https://forms.gle/c7z9hJx2q8ECXBog6

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.
Loe täpsemalt projekti kohta siit https://www.nart.ee/misolekskui/

Foto: Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Õiglase ülemineku toetusmeetmed – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

REGISTREERU  

Narva Linnavolikogu 30. juuni 2022. a määruse nr 14 “Ettevõtlustoetuse andmise kord” alusel toetatakse alustavaid ettevõtjaid.

Taotleja – Narva väikeettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriregistris registreeritud Narva linna haldusterritooriumil asuvale aadressile, mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist ja mille aastakäive ja/või bilansi kogumaht ei ületa 80 000 eurot, vastab korra tingimustele ja esitab taotluse Arenduse ja Ökonoomika Ametile toetuse saamiseks.

Ettevõtlustoetuse andmise eesmärgiks on ettevõtlusega alustamise stimuleerimine, Narva linna alustavate ettevõtjate toetamine ja väikeettevõtete konkurentsivõime suurendamine ning selle kaudu Narva linnas ettevõtluse arendamine.

III taotlusvoor avatakse 14. novembril 2022.
Taotluste esitamise tähtaeg on 5. detsembril 2022.

Taotleja esitab vormikohase taotluse koos kõigi vajalike lisadokumentidega Arenduse ja Ökonoomika Ametisse elektrooniliselt e-posti aadressile areng@narva.ee. Taotlus ja taotlusele lisatud dokumendid peavad olema allkirjastatud ettevõtja, seadusliku esindaja või volitatud esindaja poolt.

Narva 2022 linnaeelarves on ettenähtud alustavate ettevõtjate toetamiseks 50 000 eurot (III taotlusvooru eelarve on 32000 eurot).

Toetuse ülemmääraks on 50% Arenduse ja Ökonoomika Ametisse esitatava projekti kogusummast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot.

• Ettevõtlustoetuse andmise kord
  + Ettevõtlustoetuse taotluse vorm (lisa 1);
  + Äriplaani koostamise juhend (lisa 2);
  + Finantsprognooside vorm (lisa 3);
  + Logo (lisa 4);
  + Nõusoleku vorm käenduse andmiseks (lisa 5);
  + Kasutatud seadmete deklaratsiooni vorm (lisa 6);
  + Finantseerimise lepingu vorm (lisa 7);
  + Lõpparuande vorm (lisa 8).

Lisainfo:
Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
tel 3599083
viktoria.kaju@narva.ee

Lisainfo:

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
tel 3599083
viktoria.kaju@narva.ee