Kas Sinu igapäevaelus on Euroopat märgata? Kas tunned seda tööl, koolis, oma kogukonnas? Või tundub see kõik kauge ja abstraktne?

9.mail – Euroopa päeval – toimub Narva Raekojas kaks avatud dialoogiringi, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad mõtestatult arutada selle üle, kus ja kuidas Euroopa tegelikult meie igapäevast elu puudutab-, Kell 10.30–12.00 toimub– venekeelne dialoogiring ja 12.30–14.00 – eestikeelne dialoogiring. Dialoogiringi teema: „Euroopa minu igapäevaelus: kus ma seda näen, kus mitte?“

Need arutelud ei ole poliitilised väitlused, vaid turvalised, usalduslikud ruumid, kus igaühe kogemus loeb. Just seda pakub dialoogimeetod – Põhjamaades välja töötatud viis arutelude pidamiseks, kus kuulamine on sama tähtis kui rääkimine. Meetodit kasutatakse järjest enam kogukondades, omavalitsustes ja organisatsioonides, et vähendada vastandumist, luua usaldust ja otsida koos paremaid lahendusi.

Dialoogiprojekt Ida-Virumaal – koolitus ja sügisene dialooginädal

Need arutelud on osa laiemast Ida-Viru dialoogiprojektist, mille eesmärk on aidata kohalikel kogukondadel, ametnikel, vabaühendustel ja elanikel arendada oskust pidada keerulisi, kuid edasiviivaid vestlusi.

Veebruaris toimus Jõhvis esimene dialoogimeetodi koolitus, milles osalesid nii kohalike omavalitsuste töötajad kui kogukonna eestvedajad. Koolitusel õppisid nad looma aruteluruume, mis põhinevad võrdsusel, kuulamisel ja päriselulistel kogemustel. Sügisel on plaanis korraldada dialoogipäevad kõigis Ida-Viru omavalitsustes, kus koolitatud dialoogijuhid aitavad inimestel koguneda ja arutada olulisi teemasid – olgu see seotud hariduse, turvalisuse, osaluse või muude kogukonna küsimustega.

Dialoog ei tähenda ainult rääkimist – see tähendab ka kuulamist, mõistmist ja ühist mõtlemist. Me usume, et just sellest algab muutus.

Registreeru 9. mai dialoogiringidesse siin

Kohtade arv on piiratud.

Ootame Sind, kui Sa:
• tahad arutleda päris teemadel päris inimestega
• väärtustad kuulamist ja koostööd
• soovid panustada oma kogukonna arengusse

Projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Infotunnis tutvustab kogukonnafondi taotlusvooru tingimusi ja määrust kogukonnafondi toetusprogrammi koordinaator Eva Seera. Lisaks osaleb infotunnis Päästeameti esindaja, kes räägib kogukondade rollist kriisideks valmistumisel.

Infotund on mõeldud kõigile kogukondadele, vabaühendustele ja korteriühistutele, kes kaaluvad taotluse esitamist või soovivad enne taotlemist paremini mõista toetuse eesmärke ja tingimusi. Infotunnis on osalejatel võimalik esitada küsimusi.

Loe ka uudist määruse pidulikust allkirjastamisest: Kogukonnad saavad kuni 50 000 € toetust kriisivalmiduse suurendamiseks.

Liitu eestikeelse inftonniga 19.03 kell 15.00

Venekeelne infotund toimub 31.03. kell 15.00 Teams keskkonnas

Kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvooru taotluste vastuvõtmine avatakse märtsikuu jooksul. Täpsemast avamise ajast teavitab KÜSK oma kodulehel. Juba praegu on võimalik tutvuda määrusega Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord (jõustumisaeg 15.03.2026).

6.märtsil toimus Narva Raekoja  ruumides inspireeriv ettevõtjate kohtumine Eat&Meet, mis tõi kokku Ida-Virumaa ettevõtjad, et arutada ettevõtluse arengut, naiste rolli äris ning võimalusi isikliku brändi ja ettevõtte kasvatamiseks.

Õhtu algas külaliste kogunemisega ja muusikalise sissejuhatusega DJ Anželika poolt. Seejärel toimus paneeldiskussioon, kus mitmed Ida-Virumaaga seotud ettevõtjad ja spetsialistid jagasid oma kogemusi, vaateid ja inspireerivaid lugusid ettevõtlusest.

Paneeldiskussiooni modereeris telesaatejuht ja avaliku esinemise koolitaja Jelena Solomina, kellel on üle 20 aasta kogemust televisioonis. Arutelu keskendus naiste ettevõtlusele, juhtimisele, tasakaalu leidmisele töö ja isikliku elu vahel ning sellele, kuidas igaüks saab oma teekonda kujundada vastavalt oma väärtustele ja tugevustele.

Diskussioonis osalesid:

• Anastassia Jakovleva, tehase NTT OÜ juhatuse liige ja loovruumi ESTUDIO 11 asutaja. Tal on üle 20 aasta kogemust rahvusvahelise turunduse valdkonnas ning ta rääkis sellest, kuidas ettevõtluses on võimalik ühendada professionaalne kogemus ja loovus.
• Olga Zaitseva, HR-partner ettevõttes Neo Performance Materials, kes jagas kogemusi suurte organisatsioonide juhtimisest, meeskondade arendamisest ning organisatsioonikultuuri rollist ettevõtte arengus.
• Jekaterina Smirnova, Narvas tegutseva Oven Cafe omanik, kes rääkis oma ettevõtte loomisest ja sellest, kuidas lihtsad, hingega valmistatud toidud ja soe õhkkond aitavad luua püsivat kliendisuhet.
• Julia Volkova, keskuse Honey Wolf ja „Naiste Templi“ asutaja, kes jagas oma teekonda ettevõtluses ning rääkis terviklikust lähenemisest tervisele ja enesearengule.
• Diana Luptova, keeleõppe- ja tõlkekeskuse Algus OÜ asutaja, kes kõneles keeleõppe rollist tänapäeva ühiskonnas, ettevõtluse arengust Ida-Virumaal ning noorte toetamisest nende esimestel sammudel tööelus.

Pärast paneeldiskussiooni toimus Jelena Solomina praktiline meistriklass teemal „Enesepresentatsioon naistele ja nende ettevõtetele“, kus osalejad said kasulikke nõuandeid selle kohta, kuidas rääkida oma ettevõttest selgelt, enesekindlalt ja mõjusalt.

Õhtu lõppes vaba suhtluse, uute kontaktide loomise ning kogemuste vahetamisega.

Korraldajad tänavad kõiki osalejaid, esinejaid ja partnereid inspireeriva õhtu eest ning avaldavad erilist tänu Narva Linnavalitsusele ja Narva Raekojale võimaluse eest korraldada üritus selles ajaloolises hoones.

Eat&Meet näitas taas, kui oluline on ettevõtjate omavaheline suhtlus, kogemuste jagamine ja kogukonna tugevdamine Ida-Virumaal.

Üritust korraldasid Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja Europe Direct Narva Teabekeskus koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Ürituse läbiviimist rahastab Euroopa Liit programmi „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetus“ raames, meede MAK 2 – väikese ja keskmise suurusega ettevõtete oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (sekkumine 21.1.4.11).

GALERII (fotode autor Tatjana Zamorskaja)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on avanud uue digimentorluse teenuse, mis on suunatud ka loomeettevõtetele.

Mis on digimentorlus?

Digimentorlus aitab ettevõttel saada selgust oma digitaliseerimise tasemes ning teha teadlikke otsuseid edasisteks arenguteks. Kogenud mentor-konsultandi toel kaardistatakse ettevõtte äriprotsessid, tuvastatakse kitsaskohad ja leitakse digilahendused, mis aitavad tööd tõhusamaks muuta.

Teenuse tulemusena valmib ettevõttele 3 aasta digitaliseerimise teekaart – konkreetne plaan, kuidas muuta tööprotsessid tõhusamaks, kasutada digilahendusi targemalt ning toetada ettevõtte kasvu.

Miks see on loomeettevõtetele oluline?

Digimentorlus võib aidata näiteks:

• disainiettevõttel digitaliseerida tootmise ja tellimuste haldust
• loovagentuuril muuta projektijuhtimine ja koostööprotsessid sujuvamaks
• mängu-, filmi- või animatsioonistuudiol paremini hallata arendusprotsesse

Teenusesse sisenemine on lihtne – ettevõte tasub omaosaluse, saab endale mentori, kellega koos analüüsitakse ettevõtte tööprotsesse ja leitakse konkreetsed digilahendused, mis aitavad ettevõttel areneda.

📅 Juba järgmisel nädalal toimub infopäev, kus tutvustame teenust lähemalt ja vastame küsimustele. Infopäev toimub füüsiliselt, et ettevõtetel oleks lihtne saada hea ülevaade ja hinnata, kas digimentorlus võiks sobida just nende ettevõttele.

👉 Lisainfo ja registreerimine:

https://eis.ee/teenused/digimentorlus/

Kontakt:

Kadi Haljand

loomemajanduse teemajuht

taie rakendamise ja seire tiim

strateegia- ja finantsosakond

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

+372 5780 8918

kadi.haljand@eis.ee

Sepise 7, 11415 Tallinn

www.eis.ee

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol
Pressiteade 11.03.2026 

Vabariigi president Alar Karis viibib sel nädalal töövisiidil Ida-Virumaal, külastades Narvat ja Jõhvit ning kohtudes piirkonna ettevõtlus- ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Visiidi ühe osana tutvustati talle Jõhvis ka filmiinnovatsiooni keskuse arendust ja IDA Hubi vaadet sellele, kuidas kujundada Ida-Virumaast filmitööstuse ja -innovatsiooni tõmbekeskus. 

Unikaalse kontseptsiooniga filmiinnovatsiooni keskust IDA Hub rajatakse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) ja Tehnopoli ühendjõududega, et mitmekesistada piirkonna majandusmudelit, kasvatada ettevõtlusaktiivsust ning tuua Ida-Virumaale uusi talente, koostööprojekte ja investeeringuid. Eesmärk on kasvatada Ida-Virumaa atraktiivsust paigana, kus kohtuvad loovus, tootmine, uued tehnoloogiad ja rahvusvaheline koostöö. 

IVIA ehitab filmistuudiod ja loob infrastruktuuri, meelitades Ida-Virumaale nii Eesti kui ka rahvusvahelisi produktsioone. IVEK viib ellu filmitööstuse inkubatsiooni, tagamaks regiooni jõudnud produktsioonidele kohalikud taustajõud, ja Tehnopol nügib valdkonna innovatsiooni, kiirendades tehnoloogiapõhiseid iduettevõtteid, kes saavad ühel hetkel lahendusi kohapeal valideerida. Kohale tulnud tootmised ei saa mitte ainult kaasaegse kompleksi, mitmekesise ja kergesti ligipääsetavad lokatsioonid ning koostööle orienteeritud kohaliku tööjõu, vaid ka kõige uuemad tehnoloogilised lahendused valideerimiseks.  

Ida-Virumaa tugevuseks on ka regionaalne filmifond, mille 40-protsendilisele tagasimaksele lisandub riiklik 40-protsendiline tagasimakse. See on üks oluline põhjus, miks piirkond on filmivaldkonna jaoks järjest atraktiivsem ning miks meil on reaalne võimalus kujundada Ida-Virumaast üks silmapaistvamaid filmiregioone. 

Visiidi käigus anti presidendile ülevaade nii juba käimasolevatest tegevustest kui ka pikemast vaatest, mille kohaselt võiks Ida-Virumaast kujuneda regiooni oluline filmitööstuse ja audiovisuaalse innovatsiooni keskus.  

Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik sõnas, et Jõhvi filmilinnak on kõige kaasaegsem valdkonna infrastruktuuriobjekt Baltikumis ja Põhjamaades. „Kogu investeeringute maht kompleksi rajamisse on 16 miljonit eurot ja hooned valmivad augustis 2026. Tänaseks on käimas läbirääkimised mitme filmiprojektiga, mis on huvitatud stuudioruumide kasutamisest veel sellel aastal. Projekti finantseeritakse Õiglase Üleminaku Fondi vahenditest,” ütles Kuusmik. 

„Filmiinnovatsiooni keskuse käivitamine võimaldab filmitööstuses leida rakendust piirkonna väikeettevõtjatele väga erinevate teenuste pakkumisel. Produktsioonid toovad regiooni uusi võimalusi piirkonna noortele ja teistele filmihuvilistele, parandavad kinnisvaraturu atraktiivsust ja kujundavad positiivset regiooni kuvandit,” lisas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen.  

Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht Olga Kurdovskaja nentis, et Eesti tugevus startup-riigina annab meile hea lähtekoha, et tõusta ka filmiinnovatsiooni eestvedajaks. „Kui suudame tuua filmi- ja multimeediatootmisse rohkem nutikaid lahendusi, saame optimeerida ajakulu, töövooge ja ressursside kasutust ning anda seeläbi loovusele rohkem ruumi. Just selliste lahenduste katsetamiseks ja arendamiseks on Ida-Virumaal väga hea potentsiaal,“ lausus Kurdovskaja. 

_ _ _ 

Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) on Ida-Viru maakondlik arenduskeskus, mis nõustab ettevõtteid, avalikku sektorit ja kolmanda sektori organisatsioone. Lisaks koordineerib maakonna turismiklastrit, haridusklastrit ja loomeklastrit. www.ivek.ee 

Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) on avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus (rakendusüksus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas. www.ivia.ee 

Baltikumi ühe suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata luua maailmamuutvaid tehnoloogiaettevõtteid ning toetada nende kasvu Eestis ja laienemist välisturgudele. Tehnopoli asutajad on Eesti riik, Tallinna linn ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). www.tehnopol.ee  

Meediakontakt:
Kerti Kulper
Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kommunikatsiooni projektijuht
kerti.kulper@tehnopol.ee
529 4547 

EIS toetab kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtete loomist.

Kõik taotlemiseks vajalikud dokumendid on kättesaadavad starditoetuse veebis: Starditoetus – EIS (v.a eelnõustamise vorm)

Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine maakondlikus arenduskeskuses. E

elnõustamiseks vajalikud dokumendid on: äriplaani vorm, finantsprognoosid ning eelnõustamise vorm, mis on leitavad manusest.

Infopäev toimub 12.03.26 kell 09.00-11.00 Teams-is.

Tulemas on infopäev kõikidele huvilistele, mis toimub 12.03.26 kell 09-11.00 Teamsi vahendusel.

Kontakt:

PRESSITEADE

16. veebruar 2026

14. veebruaril Jõhvi kontserdimajas toimunud loovettevõtluse programmi Loomepööre finaalis “Loomelend” tõestasid kuus meeskonda, et Ida-Virumaal ideedest puudust ei ole.

Esitletud ideed ulatusid stressi maandavast metsaspaast tehisaru toel keelt õpetavate lahendusteni. 1000-eurose rahasüsti oma idee edasiarendamiseks pälvisid kolm parimat: Nööbimaagia, TakeNarva ja DuoTale.

Loomepööre on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ühisprojekt. See on praktiline hüppelaud, mis aitab oma lennukad ideed reaalselt toimivaks ja tulu toovaks ettevõtluseks vormida. Möödunud kevadel alanud programm kulmineerus finaaliga, kuhu jõudsid kuus kõige küpsemat algatust.

Enne lavale astumist läbisid meeskonnad aga tiheda tööperioodi. Novembrist jaanuarini lihviti ideid ja ärimudeleid kogenud mentorite, Joonas Tartu, Bianka Soe, Marju Sokmani ja Eva Leemeti ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ekspertide käe all. Just see vahetu kontakt ja kohapealne nõustamine oli programmi võtmeosa.

“Kogusin selle programmi jooksul enam kui 1500 mentorikilomeetrit. See on olnud suur privileeg – põhjapoolt siia idapoole nende toredate inimestega teekonda jagada,” võttis mentorite ja tiimide ühise kasvamise kokku programmi konsultant ja Loomelennu moderaator Jorma Sarv.

Päris probleemid, loovad lahendused

Finaalis nähtu kinnitab, et edukas loovettevõtlus ei teki tühjale kohale, vaid lahendab päris inimeste päris probleeme.

• Nööbimaagia on loonud käsitöö ja kultuuripärandi ümber rahvusvahelise kogukonna, mis vähendab üksildust.
• TakeNarva korraldab aprillis piirilinnas Narvas noorte lühifilmide festivali, pakkudes uutele filmitegijatele võimalust oma lugude jagamiseks.
• DuoTale lahendab perede muret ekraanivabade keeleõppevahendite puudumise üle, luues kakskeelseid audiolugusid.
• KeeleSiil aitab struktureeritult ja tehisaru toel valmistuda eesti keele A2-taseme eksamiks.
• Loomesüda rajab Sinimäele hubase kogukonnaruumi, tuues kokku kohalikud loojad ja pakkudes neile väljundit.
• Metsaspaa pakub loodusteraapiat ja pärimusmuusikat vaimse pinge maandamiseks.

Žürii otsis küpsust ja ambitsiooni

Parimate valimisel sai otsustavaks idee läbimõeldus ning selge ja realistlik tegevuskava järgmiste sammude osas, rõhutasid žüriiliikmed: Ott Karulin, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor; Anu Puulmann, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia arendusjuht; Piia Tamm, Viru Filmifondi juht ja Loomeklastri koordinaator; Maris Toomel, Jõhvi vallavolikogu esimees; ning Olga Kurdovskaja, Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht.

Nööbimaagia puhul tõstis žürii esile algatuse elujõudu, sisemist rahu ja autentsust. “See ei ole enam lihtsalt idee, vaid elav ja toimiv algatus,” nentis žürii. Nähti suurt potentsiaali tehnoloogia kaasamises, et lugusid paremini talletada ja kasvavat kogukonda digitaalselt ühendada.

TakeNarva pälvis kiitust julguse eest asi päriselt ära teha. Aprillis toimuvale festivalile on juba seitse lühifilmi registreeritud. “Teil on seda julgust. Me tahame soovida, et see ei jääks ühekordseks,” innustas žürii noori mõtlema juba täna, kuidas kaasata tulevikus uusi tegijaid ja tagada jätkusuutlikkus.

DuoTale’i puhul tõstis žürii esile idee küpsust ja professionaalset teostust, mis loob eeldused kiireks ja suureks arenguhüppeks. Žürii soovitus tiimile oli ühene: mõelge veelgi suuremalt ja ambitsioonikamalt, sest vundament selleks on laotud.

Loomepöörde projektijuhi Kersti Liiva sõnul näitas programm piirkonna tegelikku loovenergiat. “Kuus finaali jõudnud tiimi on tõestanud, et loovus ja ettevõtlikkus võivad avalduda väga erineval moel – ja igaüks neist lahendab päris probleemi päris inimeste jaoks.”

Päeva jooksul esitleti ka uusi loomeettevõtluse digiõppematerjale, mis jäävad loomeettevõtjaid edaspidi toetama.

Loomepööre ühendab loovuse, ettevõtluse ja jätkusuutlikkuse. Projekti rahastab Riigi Tugiteenuste Keskus meetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ ning kaasrahastab Euroopa Liit.

Lisainfo

Kersti Liiva, Loomepöörde projektijuht, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus | kersti.liiva@ivek.ee | 515 8929

Evelin Lagle-Nõmm, Loomepöörde projektijuht, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia | evelin.lagle-nomm@ut.ee | 5557 2477

Galerii

Foto: Anton Pratkunas

3. veebruaril toimus koostöös Valgamaa Arendusagentuur ettevõtjate sisukas ja produktiivne õppereis Ida-Virumaa ettevõtetesse.

Päev algas Nevotex Eesti OÜ külastusega, kus  tutvuti ettevõtte tegevuse, tootmisprotsesside ja rahvusvahelise koostööga.

Lõuna toimus Alex Kohvikus, mis pakkus hea võimaluse muljete vahetamiseks ja omavahelisteks aruteludeks.

Pärast lõunat külastati ettevõtet Laserviru OÜ , kus saadi ülevaade laserlõikuse ja metallitöö valdkonnast.

Õppereisi viimane peatus oli ettevõttes Waldchnep OÜ, kus tutvustati tootmist, ettevõtte arengusuundi ning jagati praktilisi juhtimiskogemusi.

Täname kõiki külastatud ettevõtteid sooja vastuvõtu eest ning Valgamaa Arendusagentuuri hea koostöö eest.

Õppereis pakkus osalejatele väärtuslikke teadmisi, uusi kontakte ja inspireerivaid ideid edasiseks arenguks.

Galerii

15.11.2025

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Merike Vaarmets pidi elama mõnda aega Lähis-Idas, et avastada endas tugev tõmme juurte juurde, mis asuvad Alutaguse paksude laante vahel. Loodus on Merikese südameasi ja vanadele riietele maalimine, mida ta Tudulinna loometoas juhendab, on üks loodusele meelepärane tegu.

Oma elu esimese maalinäituse tegi Merike Tudulinnas natuke üle kümne aasta tagasi, kui külahing Evi Ostrak ei jätnud talle valikut.

“Evile on võimatu ei öelda ja leppisime kokku, et tuleb kümme maali,” meenutab Merike, kellel selleks hetkeks oli küll pikaajaline kogemus Estonia teatri kübarategijana, aga maale oli ainult üks ja see pärines puidu maalimise töötoast.

“Avinurme puiduaida kunstniku abil olen jälle julgenud maalima hakata,” tõdeb Merike. Nii sündisid riburada maalid vineerile, aiateivastele ning isegi katkisele lõikelauale. Ka teemad andis loodus ise − metsisest murakani.

Ühel hetkel said aga lõuendiks hoopis vanad riided. “Töötan ka Iisaku muuseumis giidina ja seal teeme pakutrüki töötuba, kus meie direktor ajas ükskord oma kleidi peale ühe pleki. Küll me pesime, eest ja tagant, aga maha see ei tulnud. Siis mõtlesime, et mis siis ikka, joonistame juurde,” räägib Merike.

Loe kogu uudist maakonna ajalehest Põhjarannik SIIT

Artikli koostas ajakirjanik Sirle Sommer-Kalda, ilmunud maakonna ajalehes Põhjarannik 15.11.2025

Hea Ida-Virumaa ettevõtja,

Kutsume Sind ja Sinu meeskonda 5.-18. novembril osa saama Ida-Viru Maitseseiklusest – elamusest, mis viib teid maitserännakule läbi meie maakonna kõige põnevamate toidukohtade ja maitseelamuste. See on rohkem kui lihtsalt õhtusöök – see on võimalus tähistada oma meeskonna saavutusi, kogedes samal ajal kohaliku toidukultuuri mitmekesisust.

Kahe nädala jooksul saab maitsta, kogeda ja avastada toitu, mis on inspireeritud kohalikust elulaadist – olgu selleks rannarahva traditsioonid, metsade ja põldude saak või toidukultuuride segunemine.

Sind ja su tiimi ootavad erimenüüd – restoranides ja kohvikutes valminud 2-3-käigulised menüüd ning eriüritused – toiduga seotud elamused, mis avavad kohalike maitsete ja tegemiste telgitaguseid.

Kohtume maitseseiklusel!

#idaviru #seiklusmaa #koosidavirus #maitseseiklus

Oled sa otsimas ägedaid sündmusi Ida-Virumaal?

Siis oled õiges kohas! IdaViru.Events on uus ja mugav veebiplatvorm, mis toob sinuni kogu piirkonna ürituste info — kontserdid, festivalid, töötoad, spordiüritused ja palju muud!

Üks koht. Kõik sündmused – Meie eesmärk on muuta sündmuste leidmine lihtsaks.

Lihtne kasutada – Kasuta otsingut või filtreid, et leida täpselt see, mis sind huvitab: ajakava, asukoht, žanr, keel jpm.

Loo ühendusi, toeta kogukonda – Meie kaudu saad ka ise oma üritust reklaamida ning jõuda laiema publikuni.

Avasta, mis Ida-Virumaal toimub!

Ära unusta liituda, laikida ning jagada — ja kohtume sündmustel!

Käesolevad lühivideod on valminud programmi „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium toetusel.

avaldatud 16.10.2025

Kandidaatide esitamine on avatud kuni 22.september 2025 kell 23.59!

>> ESITA OMA KANDIDAAT <<

Kutsume esitama kandidaate konkursile

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2025

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Konkursi statuut on leitav:

Valikuprotsess:

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

Lisainfo:

Partnerid ja toetajad:

01.08.2025

Loomemajanduse mentorprogrammi kevadhooaeg oli täis kohtumisi erinevatel teemadel. Kokku toimus kolm mentorlubi, kus igaüks neist andis uusi teadmisi ning praktilisi kogemusi, mida enda tegevuses hiljem proovida ja katsetada või siis ka kasutusele võtta. Kõik kohtumised annavad edaspidiseks mõtteainet ning teemasid järgnevateks vestlusteks või aruteludeks.

* 22.aprillil toimus järjekorras neljas mentorklubi kohtumine, kus päeva teemaks oli „Loomeettevõtja turundus ja kommunikatsioon.“ Antud lühikoolitust oli kutsutud läbi viima digistrateeg Tanel Vetik, ettevõttest Onte Digital OÜ.

Turundus ja kommunikatsioon on tänasel päeval iga ettevõtte jaoks ülioluline ja ülivajalik. Võib öelda lausa nii, et ilma selleta ei saa ja pole võimalik ettevõtlust teha. Aprillis toimunud mentorklubi kohtumisel käsitlesime järgmisi teemasid: turundustrendid 2025, sotsiaalmeedia strateegia üles ehitamine, turundusplaan ja selle koostamine, erinevad tööriistad ja kuidas neid kasutada, kuidas saada turunduse kaudu esimesi kliente, milline on hea reklaami valem ja kuidas teha selle sisu ning jagatud sai ka veel igasugu turunduse nippe ja trikke.  Lisaks oli osalejatele antud ka kodutöö ning kohapeal tegime mitmeid praktilisi harjutusi, st siis, et proovisime ka praktikas mitmeid asju ise läbi teha. Lühikoolitus ei olnud ainult ühepoolne vaid kõik kohale tulnud olid valmis ka ise jagama omi kogemusi, anti nõu, häid näpunäiteid või soovitusi.

* 20.mail kohtuti programmi raames taaskord, et rääkida ja arutleda ringmajanduse teemal. Toimus lühikoolitus, mille sisuks oli: ringmajanduse teema avamine, saime teadmised taaskasutusest ja regulatsioonidest, rääkisime trendidest, headest näidetest ja praktikatest nii Eestis kui mujal maailmas. Sellele lisaks oli rohkelt arutlemisi, kogemuste vahetamisi, küsimuste esitamisi, jne.

Antud kohtumisel oli ka praktiline pool. Kõik kohale tulnud naised pidid kaasa võtma enda loometegevusest järele jäävaid jääke (tuli kaasa võtta mõned näidised). Ehk siis jäägid, mis seoses tootmisega või teenuse osutamisega täna tekivad. Ja teise ülesande täitmiseks oli vajalik kaasa võtta osaleja enda poolt valmistatud üks või kaks eset, mis on kas siis taaskasutatud või on loodud täiesti uus ese taaskasutatud materjalist (-dest). Vot see osa päevast köitis kõiki ja pani kuulama ning kaasa mõtlema.

Oli väga inspireeriv kohtumine koos huvitavate mõtete ja teemade aruteludega. Osalejatel tekkis mentorklubi lõpus ka erinevaid ideid, mida saab n.ö prügist taasluua või kuskohas võiks mingeid erinevaid materjale enda tegevuses taaskasutada. Aitäh Anne Jõesaar, ettevõttest Roheradar OÜ, et viisid läbi lühikoolitust nii vajalikul teemal! Nüüd on mille üle osalejad saavad mõelda, et nt tootmisjääke oleks vähem ja et materjalide kasutus oleks mõistlik ning säästlik. Igaüks saab enda tegevuses teha muudatusi, et tema tegevusest tekkinud jalajälg oleks keskkonnasõbralikum.

* 10.juunil tulid mentorprogrammis „Creative Bloom“ osalevad naised ja mentorid viimast korda kokku kui kohtuti kuuendas mentorklubis. Selle kokkusaamise päeva teema  „Kuidas teha mobiiltelefoniga head tootefotot ja meeldejäävat videot“ tuli otse osalejatelt. Neil oli kindel soov saada paremaid teadmisi ja praktikat hea foto ja video tegemise kohta.

Antud lühikoolitus jagunes kaheks:

1. koolitusosa – Tootefotograafia alused. Klassikalised ja lavastatud tootefotod. Kompositsioon. Taustad ja rekvisiidid. Kontrastid. Erinevad vaatenurgad. Valge tasakaal. Levinud vead toodete pildistamisel. Praktiline pildistamine mobiiltelefoniga. Koduse fotonurga loomine. Valguse suunamine, hajutamine ja peegeldamine. Pealtvaade. Erineva nurga all pildistamine. Uduse tausta loomine. Külgvalgus ja tagant valgus. Mobiiltelefoni seaded. Esmane fototöötlus telefonis. Foto proportsioonid ja kärpimine.

2. koolitusosa – Filmimine mobiiltelefoniga. Horisontaalselt või vertikaalselt. Kaadriplaanid. Filmiklipi ettevalmistus. Script või lühikava. Liikumine. Suumimine. Valgus ja keskkond. Detailid ja omadused. Filmi monteerimise mobiiliäpid. Filmi monteerimine. Videoklipi lõikamine, kiiruse lisamine ja aeglustamine. Üleminekud. Teksti ja subtiitrite lisamine. Heli, muusika ja efektide lisamine. Filmiklipi eksportimine.

Praktikat oli sellel kohtumisel palju. Saime kõike ise päriselt läbi teha ja katsetada, küsimusi esitada ja vajadusel ka abi. Peale praktilist osa analüüsisime valminud fotosid ja videoid, sealhulgas andis koolitaja omapoolset tagasisidet, nõuandeid ja soovitusi.

Foto ja videokoolitust viis meil läbi Läänemaalt kohale tulnud koolitaja Aile Nõupuu, AileN KOOLITUSED OÜ. Oli ülihea koolitus superhea koolitajaga.

—————————————————————

Kõik mentorklubide kohtumised on nüüdseks selle programmi raames toimunud. Aga projekt ei ole veel lõppenud, sest ees ootab veel kaks väga olulist kokkusaamist. Augusti kuu lõpus toimub õppereis, kui meile tuleb külla Läti grupp. Teeme kolmepäevase ringreisi Ida-Virumaal kus külastame maakonna erinevaid kohti. Mentorprogramm „Creative Bloom“ saab läbi lõpuüritusega septembris, kuhu on oodatud kohale ka inimesed, kes otseselt programmiga seotud ei ole. Lõpuüritusel tutvustame projekti tulemusi laiemale publikule ja täname kõiki, kes on projekti õnnestumisse oma panuse andud.

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.

18.juunil 2025 toimus piirkondlik partnerite suvine kohtumine, mille raames tutvuti erinevate ettevõtetega Alutaguse vallas ning jagati infot ja kogemusi. Päev algas Kurtnas, kus külastati puitaluseid ja puittaara tootvat ettevõtet Premanest OÜ. Ettevõtte juht Artur Grüning tutvustas tootmisüksust ning rääkis ettevõtte igapäevatööst ja arengusuundadest.

Seejärel liiguti Mäetagusele, kus toimus kohtumine Mäetaguse kirvehalli ühe eestvedaja Kalle Raidma ja tema tütre, värske Eesti Meistri, Karol Raidmaga. Külastuse käigus tutvuti Õiglase Ülemineku Fondi toetusega valminud ja värskelt avatud väliareeniga. Kõik osalejad said proovida kätt kirveviskamises.

Päev jätkus RaJuVe OÜ-s Sällikul, kus ettevõtte juht Margus Rajas tutvustas osalejatele veinitootmise protsessi ja toodangut. Seejärel liiguti Kauksi rannahoonesse Peipsi järve ääres, kus toimus partnerite infovahetus. Osalejad jagasid seal uudiseid, tutvustasid oma ettevõtmisi ning arutasid võimalikke koostööideid. Kauksi Rannahoone toitlustaja Catering Kene OÜ poolt lisaks maitsvale lõunale, tutvustas ettevõtte esindaja Aron-Antti ettevõtte tegemisi.

Päev kulges sisukalt ja tegusalt, pakkudes uusi kontakte, paremat ülevaadet kohalikust ettevõtlusest ning ühist arutelu edasiste koostöösammude üle.

GALERII

17. juunil 2025 toimus Narva-Jõesuus ettevõtjatele suunatud õppereis „Eat & Meet“, mille käigus tutvuti piirkonna turismipotentsiaali, kohalike edulugude ja ettevõtlusvõimalustega. Programm hõlmas inspireerivaid ettekandeid, kohapealseid külastusi ja praktilisi kogemuslugusid.

Üritus algas Merepargi Aparthotelis, kus osalejaid tervitas hotelli juht Olesja Tšernova. Ta tutvustas hotelli arengulugu, kontseptsiooni ja teenuseid ning andis ülevaate Narva-Jõesuust kui kasvavast turismisihtkohast.

Seejärel külastati Narva-Jõesuu Jahtklubi, mis on arenenud kaasaegseks veeturismi, spordi ja ettevõtluse keskuseks. Osalejad said ülevaate jahtklubi igapäevasest tegevusest – alates švartimisvõimalustest ja koolitustest kuni rendi ja hoolduseni. Arutleti ka kogukonnatunde ja veeturismi arendamise üle.

Jahtklubi territooriumil tegutsevad mitmed ettevõtted, kes toetavad veeturismi ökosüsteemi:

• Laevakapten OÜ – jõe- ja meresõidud, paatide ja mootorite hooldus;
• Hamn OÜ – sadamainfrastruktuuri hooldus- ja remonditeenused Ida-Virumaal;
• Motus spordiklubi – Surfiklubi tegevus rannas ja kajakimatkad jõe peal;
• Your Yacht OÜ – YouTube’i kanal, kus autor Roman jagab teadmisi jahtindusest ja ettevõtlusvõimalustest.

Kogu programmi vältel pakkus Leiva Kodu OÜ traditsioonilisi kohalikke suupisteid.

Päeva lõpetas jahisõit Narva jõel. Õppereis „Eat & Meet“ lõi väärtuslikke kontakte, pakkus uusi teadmisi ja andis ülevaate Narva-Jõesuu kui areneva turismipiirkonna ettevõtluspotentsiaalist.

Aasta alguses allkirjastasid 26 Ida-Viru turismiklastri partnerit külalislahkuse kokkulepped ning asusid tööle märgise saamiseks. Tänaseks on neist ettevõtetest rohkem kui pooled kvalifitseerunud külalislahkuse märgise vääriliseks.

Külalislahkuse märgise saamiseks pidid kandidaadid lisaks kokkulepete järgimisele panustama infokanalites mitmekeelse ja korrektse sisu avaldamisesse ning kaardistama edasiseks analüüsiks külaliste tagasiside hetkeseisu. Samuti kohustusid märgise poole püüdlejad osalema koolitustel, millest mitut viisid läbi oma valdkonna tippkoolitajad. Üheks kriteeriumiks oli ka testkülastustes osalemine nii testitavate kui testijatena  saamaks läbi pimeostude paremat ettekujutust teeninduse kvaliteedist ja väljakutsetest.

Ida-Viru Turismiklastri arendusjuht Anu Kõrge: ”Rõõmustame, et külalislahkuse arendamine kõnetab nii paljusid turismiettevõtjaid ja ollakse tõepoolest valmis pingutama, et külalistele veelgi paremaid emotsioone pakkuda. Raske südamega tuli tunnistada, et nii mõnigi kandidaat sel aastal märgist siiski ei saa, kuna peamiselt ajapuuduse tõttu jäädi nõuete täitmisega hätta. Õnneks on tegemist järjepideva ning dünaamilise ettevõtmisega, nii et juba järgmisel aastal avaneb uus võimalus märgise poole püüdlema asuda.”

2025 on Ida-Virumaal külalislahkuse märgise programmi pilootaasta, mis tähendab, et järjepideva tööga ühtlaselt külalislahkeks sihtkohaks saamise suunas astutakse esimesi samme. Arendusjuht tunnistab, et väljakutseid jagub, kuid märgiselegi kirja pandud sõnum “tõeline külalislahkus algab südamest” iseloomustab suurepäraselt märgisesaajate suhtumist oma külalistesse. “Märgisel kujutatud süda on ebatäiuslik nagu me kõik, kuid siiski kuldne. See peegeldab meie kavatsusi ja sõrmejälg südamel sümboliseerib isiklikku puudutust ja avatust. Teeme oma tööd südamega ning oleme südamest tänulikud kõigile, kes läbi toetava tagasiside aitavad meil kasvada,” sõnab arendusjuht Anu Kõrge ning tunnistab, et kuna tegemist on Eesti esimese piirkondliku külalislahkuse märgisega, mille taga peitub järjepidev arenguprogramm, kujuneb ettevõtmisest kindlasti seiklusmaale kohane uusi avastusi pakkuv teekond ja teeninduskvaliteedi tõus.

Ida-Viru turismiklaster on Eesti vanim turismiklaster, kuhu koonduvad 50 piirkonna turismitegijat. Turismiklastri tegevust kaasfinantseerivad EL Regionaalarengu fond ja Eesti riik. Suur abi külalislahkuse arendamisel on Virumaa DMO programmist.

Lisainfo: Anu Kõrge, IVEK, Ida-Viru turismiklastri arendusjuht anu.korge@ivek.ee, 55571459

Ida-Viru turismiklaster

2024/2025. õppeaastal on Ida-Virumaa noored taas tõestanud, et ettevõtlikkus ei ole ainult äriplaan või toode, vaid julgus unistada, loovalt mõelda ja koos tegutseda. Sel aastal loodi piirkonnas lausa 25 õpilas- ja minifirmat, mis peegeldavad noorte mitmekesist huvi, loovust ja elulist mõtlemist.

On inspireeriv näha, kuidas õpilased panustavad oma ideesse kogu hingega. Ettevõtlikkus sünnib seal, kus noortele antakse ruum, toetus ja vabadus proovida. 2024/2025. õppeaasta jooksul said nad osa mitmetest sündmustest, kus ideed said kuju ja hoogu. Üheks krooniks oli IDA IDUIDEE 2025, kus säravad noored esitlesid julgelt oma saavutusi ja jagasid siiraid õppetunde.

Õpilasfirmad toetavad noortes julgust, teadlikkust, meeskonnatunnet ja loovust. Need kogemused loovad uusi teid nii isiklikus arengus kui ka kogukonna elus. Ida-Virumaa on taas tõestanud, et siin kasvab ettevõtlikkus koos julguse, visiooni ja tegudega.

Kohtume uute ideede ja uute tegijatega juba järgmisel hooajal!

Ida-Viru õpilasfirmad:

 Tootmine

100Tuuri – giidituurid haridusliku sisuga (Maidla Kool)

Bpott – betoonist lillepotid ja anumad (Kohtla-Järve Gümnaasium)

EPOXLY – epoksiidist telefoniümbrised (Kohtla-Järve Gümnaasium)

MEKAXY – helkuriga aksessuaarid epoksiidvaigust (IVKHK)

Metsast Kööki – disainitud lõikelauad (Kohtla-Järve Järve Kool)

Kuldpadi – käsitööpadjad ja heegeldatud tooted (Kohtla-Järve Järve Kool)

Savi&Särts – rahakassad ja küünlajalad (Kohtla-Järve Järve Kool)

MINIPUU – suveniirid kohalike motiividega (Kohtla-Nõmme Kool)

Odor Amoris – käsitööküünlad (Kohtla-Järve Gümnaasium)

UnistusteKimp – lillekimbud eriliseks hetkeks (Kohtla-Järve Gümnaasium)

VAEEcrochet – südamega heegeldatud mänguasjad (Kohtla-Järve Järve Kool)

 Kunst & loovus

Artworks Illustrify – digitaalne kunst (Jõhvi Põhikool)

HelmHeaven – aksessuaarid mootorratta kiivritele (Kohtla-Järve Gümnaasium)

Valge – moeteadlikud rõivad (Kohtla-Järve Gümnaasium)

Eureka – riided ja aksessuaarid noorelt noorele (Kohtla-Järve Gümnaasium)

 Haridus & arendus

I Am – vaimse tervise temaatilised õhtud (Jõhvi Gümnaasium)

MiniKool – „õpiäbi“ tunnid väikestele (Narva Pähklimäe Kool)

Modellab – haridusteenus modelleerimise valdkonnas (IVKHK)

TaskuKool – õigekirja õppekaardid (Kohtla-Järve Gümnaasium)

ValemiVõlurid – matemaatika valemivihikud (Kohtla-Järve Gümnaasium)

 Teenused & elamus

Fairytale (Mullimullid) – lastepeo korraldusteenus (IVKHK)

Ida-ViruTrip – piirkondlikud turismikaardid (Kohtla-Järve Gümnaasium)

JISKO Puit – puidust köögitarbed ja võtmehoidjad (Kohtla-Järve Järve Kool)

 Toit & tervis

Lineria – laktoosivabad ja madala gluteenisisaldusega küpsetised (IVKHK)

AromaBox – lõõgastavad kinkekomplektid heaoluks (Sillamäe Vanalinna Kool)

Vaata täpsemalt 👉 Õpilasfirmade andmebaasist

Lisainfo:

hariduskopter.ee

loomeklaster.ee

3.–4. juunil 2025 korraldas Ida-Viru Loomeklaster õppereisi Lõuna-Eestisse, keskendudes sellel korral Põlva- ja Võrumaa loovettevõtluse parimatele praktikatele. Kahepäevase õppereisi eesmärk oli tutvuda piirkonna loome valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, meistrite ja inimeste tegemistega ning saada inspiratsiooni ja uusi ideid. Käisime kohapeal vaatamas ja kuulamas, et mida seal täpsemalt tehakse ja millised on nende lood ja jutud, mida saaks Ida-Virusse kaasa võtta ja mida on neilt õppida, et enda piirkonnas samuti loomevaldkonda veelgi paremini arendada ja uusi oskusi enda maakonda kaasa võtta.

Õppereis algas Jõhvist varahommikul ja esimene sihtkoht oli Mooste mõis Põlvamaal. Peale kohale jõudmist ja keha kinnitamist toimus giidiga ringkäik mõisa valdustes, mille käigus tutvustati kompleksi ajalugu ja räägiti sellest, et kuidas see tegutseb tänasel päeval, kui sinna on loodud loovkeskus.

Järgnes külastus Mikko talus Tännassilma külas, kus asub Südamete aed. See on inglise stiilis aastakümnete jooksul kahele hektarile rajatud taluaed. Liigirohkes aias on kujundatud hulgaliselt erinevaid aiaruume, mis asetsevad reljeefsel maastikul ja mille vaated on maalilised.

Päeva viimane külastus viis meid Loovusaita. See on ajurünnakustuudio Põlvamaal, kus disainitakse, korraldatakse ja juhitakse meeskondade strateegilisi ajurünnakuid ning luuakse ja arendatakse inkubatsiooniprogramme. Loovusait on koht kus saab korraks oma meeskonnaga aja maha võtta ja loovas keskkonnas teha kõiki neid mõttetegevusi, millega igapäevatöö kõrvalt tegeleda ei jõua.

Esimene päev lõppes õhtusöögiga Põlva linnas Tillu kohvikus ning majutusega Saarjärve Puhkemajas.

Reisi teise päeva hommikul suundus Ida-Viru grupp Võru linna, kus külastati Liiva-ATE loomekeskust. Endisest kahekorruselisest tööstushoonest on saanud mitmete stuudiote ja ateljeede koostöötamise koht. Vot sellest kohast ja sellest kogemusloost on tervel maakonnal midagi õppida ja on mida „kõrvataha panna“.

Edasi jäi Võru seljataha ja teekond viis Räpinasse, kus sai veedetud teine osa päevast.  Toimusid ekskursioonid Räpina paberivabrikus ja Räpina loomemajas. Ringkäik paberivabriku tehases andis ülevaate see ajaloost ja tänapäevast. Meile näidati tootmist ja milline on vabriku toodang ning kuhu seda müüakse. Tegemist on ühe vanima Eestis järjepanu tegutseva ettevõttega. Loomemajas võttis meid vastu majajuht Leo, kes tutvustas hoonet ja milliseid tegevusi seal pakutakse.

Õppereis lõppes Ulve Kangro Meistrikojas. Ulve on üle Eesti tuntud ja tunnustatud käsitöötegija. Tema süda kuulub Seto pitsile ja kohaliku pärandi hoidmisele. Meil oli võimalus kuulda tema kogemuslugu ja näha ka seda, et kui väga ta ehedat käsitööd armastab.

Ida-Viru Loomeklastri õppereis Lõuna-Eestisse oli osalejate jaoks suure väärtusega ja andis võimaluse õppida teise piirkonna kogemustest. Me saime päriselt teada, et kuidas tegutsevad Põlva- ja Võrumaa väikestes kohtades loovettevõtjad ja kuidas hoiavad kokku kohalikud kogukonnad. Neil kõigil on motivatsioon arendada oma kodukohta, nad teevad omavahel väga palju koostööd ja nad on aktiivsed. Õppereisil osalejad said palju uut inspiratsiooni ja uusi ideid, tekkisid uued kontaktid nii grupis omavahel kui ka külastuskohtades. Toimunud reis oli sisukas, millest on kaasa võtta head praktikad ning värvikad kogemuslood.

Õppereisi toimumist toetas „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024–2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, projekt: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RES.2.01.24-0076) ning seda kaasrahastas Kultuuriministeerium.

GALERII

2. juuni 2025

# Ida-Virumaal avanes uus sündmusteportaal idaviru.events – kogu piirkonna kultuuri- ja spordielu nüüd ühes kohas.

Ida-Virumaa on saanud endale uue maakondliku sündmusteportaali – idaviru.events, mis koondab maakonna kõik olulisemad avalikud sündmused ühte veebikeskkonda. Tegemist on ainulaadse tööriistaga, mis teenib korraga nii kohalikke elanikke kui ka turiste ning aitab tõsta piirkonna sündmuste nähtavust kogu Eestis ja kaugemalgi.

Uus platvorm võimaldab kõigil huvilistel mugavalt leida infot kontsertide, festivalide, spordisündmuste; teatrietenduste, laatade ja muude sündmuste kohta kogu maakonnas. Samal ajal toimib portaali piiratud juurdepääsuga süsteemi osa  töövahendina kohalikele kultuurikorraldajatele ja omavalitsustele, lihtsustades sündmuste igapäevast planeerimist ja omavahelist koordineerimist.

„Ühisest maakonna sündmuste portaali vajadusest on Ida-Virus räägitud ligi 7.aastat. See areng ideest teostuseni on toimunud nö vajaduspõhiselt ja koostöös maakonna kultuuri- ja spordijuhtidega. Portaali oleme arendanud aktiivselt viimase aasta jooksul ja püüdnud tulemuse saada kasutaja jaoks võimalikult töökindlaks ja funktsionaalseks. See platvorm ei ole pelgalt ainult sündmuste kalender – see on Ida-Virumaa kultuurielu uus nägu ja valdkonna ühine digihüpe. Meil oli selle projektiga mitu eesmärki –  tugevdada kogukondade vahelist koostööd, maakonna omavalitsuste kultuurikorraldajate igapäevast tööd ja koostööd omavahel; pakkuda elanikele paremat ligipääsu infole ning olla heaks abivahendiks ka turistidele, kes otsivad elamusi meie piirkonnas.” ütleb projekti üks algatajatest, kultuurikorraldaja Kaisa Pukk.

Erinevalt tavapärastest kalendrisüsteemidest ei seo idaviru.events sündmuste korraldajaid ühegi kindla piletimüügikeskkonnaga – igal korraldajal on vabadus valida endale sobiv piletisüsteem või pakkuda oma sündmust osalejatele tasuta.

Portaal on avatud aadressil idaviru.events ning esimesed sündmused on juba nähtaval. Tulevikus on plaanis platvormi funktsionaalsust veelgi edasiarendada. 2025.a on portaali rakendamise pilootaasta.

Idaviru.events portaali arendamist toetas Ida-Viru Omavalitsuste Liit, meetme „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“ kaudu, projekti: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RES.2.01.24-0076). Projekti koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

—

Lisainfo ja kontakt:

Kaisa Pukk – platvormi turundusjuht; E-post: kaisa@idaviru.events, tel: 5258417

Piia Tamm– Ida-Viru Loomeklastri koordinaator; e-post: piia.tamm@ivek.ee

Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsub ettevõtteid üritusele: “RKIK hanked ja praktilised tööriistad hangetes osalemiseks” ,mis toimub  04.06.2025 kell 13.00 – 16.00 Jõhvi Kontserdimaja 2. korrusel konverentsisaalis Salva.

Civitta konsultandi hangete käsiraamat – menetlused, tööriistad ja praktilised juhised osalemiseks

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) investeerib igal aastal sadu miljoneid eurosid Eesti kaitsevõime arendamisse. Need investeeringud ei tähenda üksnes riigi turvalisust – need tähendavad ka reaalseid võimalusi Eesti ettevõtjatele, sealhulgas just Ida-Virumaa ettevõtetele. 

RKIK on muutumas üheks suurimaks tellijaks Eestis, hangete mahud kasvavad ning senisest enam otsitakse koostööpartnereid kohalikelt ettevõtetelt.  

Siin ei räägita ainult relvadest ja sõjatehnikast – vajadus on ka ehitus-, logistika-, toitlustus-, IT-, transpordi-, teenindus- ja tootmisvaldkonna partnerite järele. 

Miks Sina ei saa seda võimalust kasutamata jätta? 

• RKIK hangetel osalemine võib tähendada mitmeaastast stabiilset koostööd. 
• Ida-Virumaa ettevõtetel on oskused ja tootmisvõimekus, mida riik vajab. 
• Osaledes saad põhjaliku ülevaate hangete loogikast ja praktilisi juhiseid osalemiseks. 
• Avaneb võimalus suhelda otse RKIK esindajatega ja esitada küsimusi. 

RKIKi esindavad peadirektor, hangete osakonna juhataja, taristu- ja teenuste, sõdurivarustuse ja elutoetuse, sõiduki, tehnika, logistika, toitlustuse kategooriajuhid.  

Civitta konsultant Rahel Klaas käsitleb järgmiseid teemasid:

• Hankemenetluse liigid ja nende erisused pakkujale;
• Riigihangete register kui pakkuja tööriist;
• Riigihangete monitoorimine;
• Hanke juurde registreerumine – kuidas ja milleks;
• Pakkumuse komplekteerimine, sisestamine ja esitamine;
• Menetlus pärast pakkumuse esitamist – mida peaks pakkuja jälgima.

Registreerimine on avatud kuni 03.06.2025. 

📩 Registreeru: https://forms.office.com/e/9aDfTUZubD

Lisainfo – Jefim Aljoškin – 5332 3596 – jefim.aljoskin@ivek.ee

Registreeru juba täna ja kohtumiseni!
 

UUDISED

ERR

Bosnia serblaste juht põgenes Moskvasse https://www.err.ee/1609651496/bosnia-serblaste-juht-pogenes-moskvasse

Taavi Raudsaar: uued välisinvesteeringud pole ära kadunud https://www.err.ee/1609651574/taavi-raudsaar-uued-valisinvesteeringud-pole-ara-kadunud

Meedia: NATO-s on USA tõttu seiskunud uue Vene-strateegia koostamine https://www.err.ee/1609651727/meedia-nato-s-on-usa-tottu-seiskunud-uue-vene-strateegia-koostamine
Norra taunis Soome lahkumist maamiinide lepingust https://www.err.ee/1609651760/norra-taunis-soome-lahkumist-maamiinide-lepingust

Europol teatas maailma suurima pedofiilide võrgustiku tabamisest https://www.err.ee/1609651949/europol-teatas-maailma-suurima-pedofiilide-vorgustiku-tabamisest

Trumpi tollimaksud toovad palju ebakindlust https://www.err.ee/1609651967/trumpi-tollimaksud-toovad-palju-ebakindlust

Ministeerium kehtestas Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa uue lõigu planeeringu https://www.err.ee/1609651991/ministeerium-kehtestas-rail-balticu-louna-parnumaa-uue-loigu-planeeringu

Moldova väitel kulutas Venemaa tema valimiste mõjutamiseks 200 miljonit eurot https://www.err.ee/1609651994/moldova-vaitel-kulutas-venemaa-tema-valimiste-mojutamiseks-200-miljonit-eurot

Poliitikute sõnul ei rääkinud ettevõtjad energiatõhususe direktiivis piisavalt kaasa https://www.err.ee/1609652027/poliitikute-sonul-ei-raakinud-ettevotjad-energiatohususe-direktiivis-piisavalt-kaasa

ERR Riias: Läti laste seas levib juba mitmendat nädalat kolibakter https://www.err.ee/1609652051/err-riias-lati-laste-seas-levib-juba-mitmendat-nadalat-kolibakter

Holm: direktiivide ülevõtmisel peab hindama laiemat mõju kui vaid riigieelarvele https://www.err.ee/1609652063/holm-direktiivide-ulevotmisel-peab-hindama-laiemat-moju-kui-vaid-riigieelarvele

Trump jõustas kaitsetollid 10-protsendise baastariifiga kogu maailmale  https://www.err.ee/1609652246/trump-joustas-kaitsetollid-10-protsendise-baastariifiga-kogu-maailmale

Eesti plaanib osta ballistiliste rakettide vastaseid õhutõrjesüsteeme https://www.err.ee/1609652249/eesti-plaanib-osta-ballistiliste-rakettide-vastaseid-ohutorjesusteeme

Uusküla Trumpi tollidest: Eesti ettevõtetele on see paras löök https://www.err.ee/1609652282/uuskula-trumpi-tollidest-eesti-ettevotetele-on-see-paras-look

BNS

Leedu loodab suurendada USA LNG importi Klaipeda sadama kaudu https://www.bns.ee/topic/655/news/68706119/
Rubio osaleb Euroopas NATO kohtumisel https://www.bns.ee/topic/653/news/68707110/
USA senaatorid esitasid karmi seaduseelnõu Venemaa sanktsioonide kohta https://www.bns.ee/topic/653/news/68707567/
Võltsingutele piir peale: Eesti traditsioonilised tooted saavad ELi https://www.bns.ee/topic/648/news/68706469/
Kallas: Gruusia välisagendiseadus ei ole kooskõlas EL-i väärtustega https://www.bns.ee/topic/655/news/68707809/
Saksamaa: USA tollid kahjustavad mõlemat poolt https://www.bns.ee/topic/655/news/68707855/
Euroopa Parlament: EL peaks andma Ukrainale abi rohkem ja kiiremini https://www.bns.ee/topic/655/news/68707934/
Prantsusmaa: EL vastab USA tollidele aprilli jooksul https://www.bns.ee/topic/655/news/68707951/
Sprūds: Läti võib osta miine Poolast ja Soomest või neid ise toota https://www.bns.ee/topic/655/news/68708499/
Küprose liidrid teatasid edusammudest ÜRO vahendatud kõnelustel https://www.bns.ee/topic/655/news/68708901/
NATO juht: liit USA-ga jääb püsima https://www.bns.ee/topic/655/news/68709141/
Taani peaminister Frederiksen saabus Gröönimaale https://www.bns.ee/topic/655/news/68709798/
EL peab Martini sõnul vastama USA tariifidele proportsionaalselt https://www.bns.ee/topic/655/news/68710534/
Saksa autotööstuse hinnangul kaotavad USA tariifidest kõik pooled https://www.bns.ee/topic/655/news/68710536/
Von der Leyen: USA uued tollimaksud on suur hoop maailma majandusele https://www.bns.ee/topic/655/news/68710980/
Macron kohtub Trumpi tollimaksudest mõjutatud sektorite esindajatega https://www.bns.ee/topic/655/news/68711019/
Üleeuroopaline toiduohutuskampaania keskendub toidu säilimisajale https://www.bns.ee/topic/648/news/68711437/
Madison kutsus loobuma rohepöördest ja liberaalsest immigratsioonist https://www.bns.ee/topic/655/news/68708467/
Karis tunnustas Itaaliat panuse eest Balti julgeolekusse https://www.bns.ee/topic/655/news/68707858/
Valitsus kinnitab Eesti seisukohad ELi kaubandusministrite kohtumisel  https://www.bns.ee/topic/648/news/68709451/

POSTIMEES

MUSK: SEE ON TERRORISM ⟩ Tesla-vastane vandalism kogub maailmas tuure: Roomas põletati 17 autot https://elu24.postimees.ee/8221622/musk-see-on-terrorism-tesla-vastane-vandalism-kogub-maailmas-tuure-roomas-poletati-17-autot

Saksa politsei udis tuumajäätmete naasmise vastaseid mässajaid https://maailm.postimees.ee/8222053/saksa-politsei-udis-tuumajaatmete-naasmise-vastaseid-massajaid

WSJ: Trump tahab, et NATO rohkem kulutaks. Mistap katsub Euroopa kaitset ümber defineerida https://wallstreetjournal.postimees.ee/8222111/wsj-trump-tahab-et-nato-rohkem-kulutaks-mistap-katsub-euroopa-kaitset-umber-defineerida

MARK GALEOTTI ⟩ Putini võidustrateegia? Ta teab täpselt, kuidas Trumpi meelitada https://arvamus.postimees.ee/8221932/mark-galeotti-putini-voidustrateegia-ta-teab-tapselt-kuidas-trumpi-meelitada

Aprillist muutus Suurbritanniasse reisimine kallimaks https://majandus.postimees.ee/8222204/aprillist-muutus-suurbritanniasse-reisimine-kallimaks

Uuring: Balti ekspordirindel jätkub Eesti taandumine https://majandus.postimees.ee/8221980/uuring-balti-ekspordirindel-jatkub-eesti-taandumine
USA välisminister tuleb keset Atlandi-üleseid pingeid Euroopasse NATO-kohtumisele https://maailm.postimees.ee/8222250/usa-valisminister-tuleb-keset-atlandi-uleseid-pingeid-euroopasse-nato-kohtumisele

USA tahab Venemaa tooraine ostjatele 500-protsendilist tollimaksu https://majandus.postimees.ee/8222242/usa-tahab-venemaa-tooraine-ostjatele-500-protsendilist-tollimaksu
Euribor kukkus järsult. Kas intressidel on veel langusruumi? https://majandus.postimees.ee/8222290/euribor-kukkus-jarsult-kas-intressidel-on-veel-langusruumi

Butša mälestustseremoonial osalenud Lauri Hussar: Vene sõdur ei taha enam sõdida https://www.postimees.ee/8222339/butsa-malestustseremoonial-osalenud-lauri-hussar-vene-sodur-ei-taha-enam-sodida

Soome toodab taanlastele terve portsu udupeeneid ja salakavalaid meremiine https://teadus.postimees.ee/8222446/soome-toodab-taanlastele-terve-portsu-udupeeneid-ja-salakavalaid-meremiine

Teised riigid on võtnud üle Trumpi keelekasutuse vabaühenduste ründamiseks https://maailm.postimees.ee/8222473/teised-riigid-on-votnud-ule-trumpi-keelekasutuse-vabauhenduste-rundamiseks

Saksa uurijad võtsid maha ühe maailma suurima lastepilastuse voogedastusplatvormi https://maailm.postimees.ee/8222467/saksa-uurijad-votsid-maha-uhe-maailma-suurima-lastepilastuse-voogedastusplatvormi

Peaminister: Kreeka kulutab kaitsereformile 25 miljardit eurot https://maailm.postimees.ee/8222563/peaminister-kreeka-kulutab-kaitsereformile-25-miljardit-eurot

Valitsus otsustab hundi kaitsestaatuse muutmise https://www.postimees.ee/8222602/valitsus-otsustab-hundi-kaitsestaatuse-muutmise

JUHTKIRI ⟩ Jabur masskaabeldamise nõue https://arvamus.postimees.ee/8222580/juhtkiri-jabur-masskaabeldamise-noue

Tusk: Poola võimuparteid tabas küberrünnak https://maailm.postimees.ee/8222623/tusk-poola-voimuparteid-tabas-kuberrunnak

ÜLEVAADE ⟩ Poliitilise karjääri lõpuga silmitsi Le Pen tõrgub veel taktikeppi loovutamast https://maailm.postimees.ee/8222564/ulevaade-poliitilise-karjaari-lopuga-silmitsi-le-pen-torgub-veel-taktikeppi-loovutamast

INTERVJUU ⟩ ​Pevkur: piirile euroraha saamiseks peavad Baltimaad ja Poola koostööd tegema https://maailm.postimees.ee/8222565/intervjuu-pevkur-piirile-euroraha-saamiseks-peavad-baltimaad-ja-poola-koostood-tegema

Balti kaitseliini raha küsimine käib tema Poola venna tuules https://maailm.postimees.ee/8222589/balti-kaitseliini-raha-kusimine-kaib-tema-poola-venna-tuules

Euroametnikega võitlevatel ettevõtjatel tikub nutt peale https://majandus.postimees.ee/8222642/euroametnikega-voitlevatel-ettevotjatel-tikub-nutt-peale

Budrys: Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise tähtaeg peaks olema 2030 https://www.postimees.ee/8222647/budrys-ukraina-euroopa-liiduga-uhinemise-tahtaeg-peaks-olema-2030

TÄNA AJALOOS ⟩ Jõustus Marshalli plaan https://teadus.postimees.ee/4457905/tana-ajaloos-joustus-marshalli-plaan

WSJ: Valgustades läbi OpenAI tegevjuhi vallandamist – saladused ja jälgede segamine https://wallstreetjournal.postimees.ee/8222560/wsj-valgustades-labi-openai-tegevjuhi-vallandamist-saladused-ja-jalgede-segamine

Trump teatas lõplikud tollimaksud: «Kui nemad teevad seda meile, teeme meie seda neile» https://majandus.postimees.ee/8222630/trump-teatas-loplikud-tollimaksud-kui-nemad-teevad-seda-meile-teeme-meie-seda-neile

Trumpi tollid tabasid pingviinidega asustatud saart, Venemaa jäi puutumata https://maailm.postimees.ee/8222686/trumpi-tollid-tabasid-pingviinidega-asustatud-saart-venemaa-jai-puutumata
Euroopa Liit ja Hiina lubavad USAle karme vastutolle https://majandus.postimees.ee/8222729/euroopa-liit-ja-hiina-lubavad-usale-karme-vastutolle
USA esindajad jäävad esmakordselt Ramsteini kohtumiselt kõrvale https://maailm.postimees.ee/8222721/usa-esindajad-jaavad-esmakordselt-ramsteini-kohtumiselt-korvale

DELFI

Lõpuks ometi: Apple laiendas oma tehisintellekti lahendused Euroopasse https://forte.delfi.ee/artikkel/120367734/lopuks-ometi-apple-laiendas-oma-tehisintellekti-lahendused-euroopasse

FOTOD JA VIDEO | Kahe tunniga Hamburgist Kopenhaagenisse. Läänemere alla ehitatakse tohutu tunnel, mis muudab Euroopa maanteekaarti https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367031/fotod-ja-video-kahe-tunniga-hamburgist-kopenhaagenisse-laanemere-alla-ehitatakse-tohutu-tunnel-mis-muudab-euroopa-maanteekaarti
Soome saab 700 miljoni euro eest uued tuulepargid https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367748/soome-saab-700-miljoni-euro-eest-uued-tuulepargid
WP: Valges Majas arvutatakse Gröönimaa ülevõtmise hinda. Kohalikele tahetakse pakkuda rohkem raha kui Taani https://www.delfi.ee/artikkel/120367840/wp-valges-majas-arvutatakse-groonimaa-ulevotmise-hinda-kohalikele-tahetakse-pakkuda-rohkem-raha-kui-taani
Trumpi „vabastamispäev“. Tollitariifid jõustuvad kohe pärast väljakuulutamist https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367842/trumpi-vabastamispaev-tollitariifid-joustuvad-kohe-parast-valjakuulutamist

„Meid ühendab piiririigi roll.“ President Alar Karis kohtus Itaalia presidendiga https://www.delfi.ee/artikkel/120367887/meid-uhendab-piiririigi-roll-president-alar-karis-kohtus-itaalia-presidendiga

Le Penist tekkinud tühimiku peaks täitma uus parempoolne liider. Variante on rohkem kui üks https://www.delfi.ee/artikkel/120367835/le-penist-tekkinud-tuhimiku-peaks-taitma-uus-parempoolne-liider-variante-on-rohkem-kui-uks

Eesti veiseturg liigub kriisist kriisi. Võistleme nii ELi kui ka teiste riikidega ja oleme alla jäämas https://arileht.delfi.ee/artikkel/120366815/eesti-veiseturg-liigub-kriisist-kriisi-voistleme-nii-eli-kui-ka-teiste-riikidega-ja-oleme-alla-jaamas

Leedu tootjad protestivad jõuliselt suhkrumaksu vastu. Eestis tõmmati maksule kriips peale https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367858/leedu-tootjad-protestivad-jouliselt-suhkrumaksu-vastu-eestis-tommati-maksule-kriips-peale

„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta

Eesti jääb oma ekspordiplaanidega teistest Balti riikidest maha https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367911/eesti-jaab-oma-ekspordiplaanidega-teistest-balti-riikidest-maha

USA võib kehtestada täiendavaid sanktsioone Vene varilaevastikule Läänemerel https://www.delfi.ee/artikkel/120367928/usa-voib-kehtestada-taiendavaid-sanktsioone-vene-varilaevastikule-laanemerel
KÕNELUSTE SEIS | Lühidalt kõigest, mida teada USA-Vene ja USA-Ukraina kõneluste kohta https://www.delfi.ee/artikkel/120358150/koneluste-seis-luhidalt-koigest-mida-teada-usa-vene-ja-usa-ukraina-koneluste-kohta

SÕJAPÄEVIK (1134. päev) | Trump ähvardab ja sõimab Euroopa näo täis, aga tahab, et Euroopa jätkaks USA relvade ostmist https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120367932/sojapaevik-1134-paev-trump-ahvardab-ja-soimab-euroopa-nao-tais-aga-tahab-et-euroopa-jatkaks-usa-relvade-ostmist

KOLUMN | Andreas Umland: Kreml loodab, et Ukraina vabad ja avatud valimised annaksid võimaluse varjatult sekkuda https://epl.delfi.ee/artikkel/120367896/kolumn-andreas-umland-kreml-loodab-et-ukraina-vabad-ja-avatud-valimised-annaksid-voimaluse-varjatult-sekkuda
Reuters: Washingtonis kohtusid Putini ja Trumpi esindajad Dmitrijev ja Witkoff https://www.delfi.ee/artikkel/120368001/reuters-washingtonis-kohtusid-putini-ja-trumpi-esindajad-dmitrijev-ja-witkoff
Trump kehtestab tollimaksu kõigile riikidele. Valusamalt saab pihta Euroopa Liit https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367969/trump-kehtestab-tollimaksu-koigile-riikidele-valusamalt-saab-pihta-euroopa-liit

ÄRIPÄEV

Trump ähvardab Gröönimaad ja see annab mu portfellis tunda https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2025/04/02/trump-ahvardab-groonimaad-ja-see-annab-mu-portfellis-tunda

Rail Balticu ehitusel osalev Eesti taristuehitaja duubeldas kasumi https://www.aripaev.ee/majandustulemused/2025/04/02/rail-balticu-ehitusel-osalev-eesti-taristuehitaja-duubeldas-kasumi

Euroopat ootab Trumpi tollide järel unetu öö https://www.aripaev.ee/uudised/2025/04/02/euroopat-ootab-trumpi-tollide-jarel-unetu-oo

Minister segadust külvanud konkurentsiseadusest: hiigeltrahvid tulevad, aga neid määrab kohus https://www.aripaev.ee/saated/2025/04/02/minister-segadust-kulvanud-konkurentsiseadusest-hiigeltrahvid-tulevad-aga-neid-maarab-kohus

05.03.2025

Mentorprogramm “Creative Bloom” on piiriülene projekt. Projekti viiakse ellu koostöös Läti partneriga Vidzeme Entrepreneurship Centre. Mõlemas riigis nii Eestis kui ka Lätis toimetab grupp naisi, kes soovivad saada ettevõtjateks, tegeleda loometegevusega ja hakata ühel päeval selle eest ka tulu saama.

Selleks, et üksteiselt rohkem õppida ja kogemusi vahetada kutsusime ellu kahe grupi regulaarsed kokkusaamised, mis toimuvad veebis. Esimest korda saimegi ekraani vahendusel üksteisega suhelda 04.märtsil. Siiski natukene me juba üksteist tunneme, sest mõni aeg tagasi, täpsemalt siis jaanuaris käis Eesti grupp külas Lätis kus me kohtusime sealsete naisetga.

Esmakordsel veebikohtumisel rääkisime erinevatel teemadel. Igaüks sai sõna, et anda infot oma praeguste väljakutsete kohta, millist probleemi ta praegu lahendab, mille kallal ta praegu töötab ja mis hetkel tema töölaual. Oli võimalus veel kord tutvustada oma loomingut, oma toodet või teenust, jagada oma ideid loometööst, inspiratsiooni, kogemusi ja mõtteid.

Aeg läks kiiresti ja omavahel arutada oli palju. Jagati omi kogemusi, soovitusi ja mõtteid. Saadi inspiratsiooni teistelt ja julgust oma ideega edasi minna.

Leppisime juba kokku ka uue kohtumise aja. Järgmine piiriülene õppimine ja kogemuste vahetamine toimub aprilli kuu lõpus.

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.

19.02.2025

Projekti “Creative Bloom” programmis osalevad naised on taaskord kokku saanud, seekord siis Alutaguse vallas, Kurtna Seltsimajas.

18. veebruaril toimunud lühikoolitusel “Loomeettevõtja rahaasjad – raamatupidamine ja maksud” rääkisime finantsteemadel. Fookuses olid raamatupidamine, aruandlus, erinevad maksud ja muu oluline teave, mida üks alustav ettevõtja peab teadama.

Teema avajaks oli Kaie Moisa, FMJ OÜst. Ta suutis keerulisi teemasid edastada väga lihtsas keeles ja arusaadavalt, oli palju elulisi näiteid ja soovitusi ning kõik küsimused said kohapeal vastused.

Kui koolituse alguses tekitasid raamatupidamise teemad pigem suurt peavalu ja hirmu siis päeva lõpuks olid osalejate näod rõõmsamad ja segadust numbrite maailmaga tegelemiseks palju vähem.

* Päeva lõpuks said osalejad kinnitust, et raamatupidamine ei ole raketiteadus!

* Majandusaasta aruanne on iga ettevõtte visiitkaart, see peab olema korras.

* Alati on olemas inimesi, kellega saab konsulteerida kui on vajadust.

Rahaasjades on nüüd kõik palju selgem!

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.

Starditoetuse koolitus

Kredex ja MES äritoetuste infotund

05.03.2025 kell 13.00 Jõhvi Kontserdimajas:

Sihtgrupp:

tegutsevad ettevõtjad

Keel: eesti ja vene

Peamised teemad:

• Kuidas maandada makseriske ja suurendada müügimahtu?
• Kuidas kaitsta oma ettevõtet ostjate makseraskuste eest?
• Kuidas toetada müüki välisturgudel?
• Millised finantseerimisvõimalused on saadaval nii investeerimiseks kui ka laienemiseks?

Helen Tõkman räägib kuidas läbi Kredex Krediidikindlustuse:

• Tagada kindlustunde ostja makseraskuste korral
• Soodustada müügimahu ja konkurentsivõime kasvu
• Toetada müüki välisturgudel

Marina Kütti tutvustab kuidas läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse:

• Kuidas MES-i laenud ja käendused aitavad maapiirkondade ettevõtetel kasvada
• Kuidas kasutada MES-i käendust, kui puuduvad piisavad tagatised?
• Millised on MES-i MAK rahastamisvahendi eelised võrreldes pangalaenudega?

23.01 toimus inspireeriv üritus EAT & MEET #1 Jõhvi Kontserdimajas Alex kohvikus, mille korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus  Euroopa Liitu toel ning kus osales 20 ettevõtjat.

Seekord päeva fookuses oli digitaliseerimine ja selle roll ettevõtete efektiivsuse suurendamisel meie piirkonnas.

Eat and Meet üritus algas tervitussõnade ja tutvumisringiga, mida juhtis Anton Pratkunas. Osalejad said omavahel tuttavaks ja valmistusid eesootavateks põnevateks ettekanneteks.

Kaie Moisa (FMJ raamatupidamisteenuste juhatuse liige) ja Tiina Timmotalo (FMJ ettevõtte tegevjuht) rääkisid digitaliseerimise tähtsusest äris ja tõid näiteid, kuidas automatiseerimine aitab säästa aega ning suurendada kasumlikkust. FMJ OÜ kogemus näitas, kuidas e-arvete ja automatiseeritud lahenduste kasutuselevõtt on muutnud raamatupidajate rolli traditsioonilisest andmesisestajast strateegilisteks finantsjuhtideks.

Järgmise esitluse tegi Joonas Sernjuk, CostPocketi tegevjuht ja üks asutajatest. Ta tutvustas kuluhaldustarkvara praktilist kasutust ning selgitas, kuidas sellised lahendused lihtsustavad ettevõtete igapäevatööd ja parandavad efektiivsust. Seejärel Jefim Aljoskin Ida-Viru Ettevõtluskeskusest rääkis digitaliseerimisele suunatud projektide rahastamisvõimalustest. Ta andis osalejatele praktilisi juhiseid toetuste taotlemiseks ning jagas näiteid edukatest projektidest.

Hiljem toimus vaba suhtlemise ja võrgustamise sessioon, kus osalejad said esinejatega otse suhelda ning kontakte vahetada. Meeleolu oli sõbralik ja arutelud sisukad, pakkudes inspiratsiooni ka edaspidiseks koostööks. Üritus pakkus osalejatele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi kogemusi digitaliseerimise võimaluste kohta äris.

Täname Eat&Meet korraldamise eest esinejaid, Nadežda Morozova,  Alex Kohvik Jõhvi.

Ootame teie ettepanekuid järgmiste koolitusampsude ja ürituste teemade ja esinejate kohta – kirjutage meile julgelt!

GALERII

Kuula podcasti, kus valdkonna spetisalistid selgitavad keerulisi teemasid lihtsas keeles, et julgustada ettevõtjat kasutama digilahendusi, mis aitavad parandada efektiivsust, andmete kvaliteeti ja tööprotsesside läbipaistvust.

Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid digiajastu lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada tööprotsesside efektiivsust ning läbipaistvust. Samuti suunab sari oma  kuulajat EIS meetmetest osa saama.

Podcasti laiem eesmärk on tõsta kuulajate teadlikkust, tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Projekti käigus valmis 15 episoodi erinevatel teemadel.

JÄLGI EPISOODE MAK VÕRGUSTIKU YOUTUBE KANALILT

Episood #1: Majandusaasta aruanne, täida end ise!

Videopodcast teemal “Majandusaasta aruanne, täida end ise!” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #1.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ALEKSANDR BELOUSSOV, RIK (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) null-aruandluse tiimijuht.

Saates tutvustame automaatse majandusaasta aruandluse süsteemi kontseptsiooni, selle praktilist väärtust ja võimalikke piiranguid. Podcast keskendub sellele, kuidas sellised lahendused aitavad ettevõtetel aega ja ressursse kokku hoida, säilitades andmete täpsuse ja usaldusväärsuse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #2: Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?

Videopodcast teemal “Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #2.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KÜLLI KÜLM-KIVISTIK, Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu kohustuse täitmise teenuse juht.

Saates tutvustame automaatse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni süsteemi arengut, rakendamist, selle piire ja võimalusi. Arutelu keskendub lahendustele, mis võiksid lihtsustada ettevõtete maksude haldamist. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #3: Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?

Videopodcast teemal “Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #3.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KEIR VESKIVÄLI, Finbite juhatuse liige.

Saates uurime tasuta e-arvete süsteemi võimalikkust Eestis, tuues esile nii ettevõtjate kasud kui ka võimalikud väljakutsed. Samuti arutleme, kuidas standardiseeritud e-arvete lahendused saaksid muuta arvete esitamise ja haldamise kättesaadavamaks kõigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #4: Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?

Videopodcast teemal “Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #4.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ANNIKA OJA Maksu- ja Tolliamet, käibemaksu osakonnajuhataja Saates uurime, kas isetäituv käibemaksu deklaratsioon on võimalik, kuidas see võiks toimida, mis on selle eelised ja väljakutsed ja arutame selle mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #5: Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?

Videopodcast teemal “Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #5.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline OLIVER TATAR, ATV Transport AS tegevjuht. Saates selgitame e-veoselehe eeliseid ja kasutuselevõtu vajadust, tuues esile kiiruse, täpsuse ja keskkonnasõbralikkuse. Samuti uurime, milline on suhtumine e-veoselehe kasutusele võtmisesse Eesti traspordi- ja logistikaettevõtetel? Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #6: Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele

Videopodcast teemal “Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #6.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline EVA KILLAR, Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeriungute osakonna juhataja. Saates selgitame digitaalsete veodokumentide õiguslikku raamistikku nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Samuti uurime, milliseid regulatsioone toob kaasa Euroopas 2027. aastal jõustuv eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus ja kuidas selleks parimal viisil valmis olla. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #7: Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?

Videopodcast teemal “Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #7.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised AVE UNUS, Kunda Sadam logistik/laoarvestaja ja KÜLLI KEREM, Waybiller projektijuht. Saates saame praktilist juhendamist selle kohta, kuidas vajaliku tarkvara abil rakendada ettevõttes e-veoselehti , IT-taristut ja miks on seejuures märgilise tähendusega töötajate koolitamine. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #8: E-veoselehtede platvormid – milline lahendus sobib sinu ettevõttele?

Videopodcast teemal “E-veoselehtede platvormid: Milline lahendus sobib sinu ettevõttele?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #8.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline MIKK MARTEN ARVISTO, CTT Logistic logistika spetsialist. Saates uurime erinevate e-veoselehtede platvormide erisusi ja saame praktilisi näpunäiteid, kuidas valida endale sobivaim. Saate külaline on värskelt läbi teinud e-veoselehe platvormi valiku ja analüüsi oma traspordiettevõtte vajadustest lähtuvalt. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #9: E-veoselehe kasutajakogemused ja edukad praktikad

Videopodcast teemal “Kasutajakogemused ja edukad praktikad” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #9.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline TOOMAS TENSING, Põllumeeste Ühistu Kevili logistik. Saates keskendume koos saatekülalisega e-veoselehe kasutajakogemusele ja toome näiteid ettevõttelt Kevil, kes on läbi teinud eduka ülemineku paberil veoselehtedelt digitaliseeritud versioonile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #10: E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused

Videopodcast teemal “E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #10.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline LAURI LUSTI, Livesoft. Saates uurime, millised on suurimad väljakutsed e-veoselehtede juurutamisel ja kuidas neist üle saada? Selles episoodis analüüsime ettevõtete peamisi takistusi ning pakume praktilisi lahendusi, mis aitavad süsteemi sujuvamalt kasutusele võtta. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #11: E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus

Videopodcast teemal “E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #11.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline HENRIK VÄLJA, Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht. Digitaalne veoseleht ei ole vaid paberivaba lahendus, vaid ka tõhus viis vähendada logistika jalajälge ja muuta tarneahelad sujuvamaks. Saates arutleme teemal, kuidas e-veoselehed aitavad säästa keskkonda ja optimeerida protsesse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #12: Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?

Videopodcast teemal “Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #12.

Saates arutame, kuidas tagada turvalisus ja kaitsta tundlikku infot e-veoselehtedes, käsitledes krüpteerimist ja turvastandardeid. Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised VILJAR AVASTU GoSwiftist ja ARTTI ASTON, Grant Thorton Baltic infoturbeteenuste valdkonna juht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #13: E-veoselehed rahvusvahelises logistikaketis

Videopodcast teemal “E-veoselehed rahvusvahelises logistikaketis” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #13.

Saates arutame, kuidas veoselehtede digitaliseerimine muudab piiriülest kaubavedu? Tänapäeva logistika nõuab kiirust, täpsust ja läbipaistvust. Paberipõhised veodokumendid võivad aga protsessi aeglustada ja vigu tekitada. Kuidas aitavad e-veoselehed muuta rahvusvahelised tarneahelad sujuvamaks ja efektiivsemaks? Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline KALEV REILJAN, Digilogistika Keskuse projektijuht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #14: E-veoselehtede tulevik: innovatsioon ja areng

Videopodcast teemal “E-veoselehtede tulevik: innovatsioon ja areng” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #14.

Saates uurime, kas paberivaba logistika on võimalik ja kuidas tehnoloogia areng mõjutab e-veoselehtede tulevikku järgmiste aastate jooksul. Juttu tuleb ka olulistest seadusemuudatustest, sealhulgas Euroopas 2027. aastal jõustuvast eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrusest. Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline HEITI MERING, Digilogistika Keskuse juht ja asutaja. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #15: EKOMAR ei ole košmaar!

Videopodcast teemal “EKOMAR ei ole košmaar!” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #15.

Saates selgitame EKOMARi küsimustiku tähtsust ja praktilist kasu Eesti ettevõtetele ja riigile. Saade käsitleb, kuidas teha protsess ettevõtja sõbralikumaks, rõhutades andmete mõju poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisele ning e-digilahenduste rolli andmekogumise lihtsustamisel. Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ja saatekülaline MARIKA KORKA, Statistikaamet andmekogumise arenduste juht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Muutke oma üritused keskkonnahoidlikumaks!

Kas olete väsinud sellest, et tunnete end süüdi oma ürituste keskkonnamõjude pärast? Kas soovite teha positiivseid muudatusi, korraldades samas unustamatuid üritusi?

Meil on teile lahendus! Meie TASUTA 2-päevane koolitus õpetab teile saladusi keskkonnahoidlike ürituste korraldamiseks, mis on ka stiilsed.

1.päev: Kohapealne koolituspäev (7. märts 2025 kell 11:00 – 17:00)

Liituge meiega 1. koolituspäeval Narva Vaba Lava ruumides ja saate praktilisi kogemusi ja õpite keskkonnahoidlikkust 7 valdkonnas ja oma ürituse korralduse erinevates etappides arvesse võtma. Plaanis on grupiarutelud ja harjutused, et saada praktilisi teadmisi järgmistest teemadest:

• kuidas oma ürituse keskkonnamõju üldisel tasandil kaardistada ja valida prioriteedid
• millised on keskkonnahoidliku korralduse 7 valdkonda ja tegevused
• loovad viisid jäätmete vähendamiseks
• kuidas koostada keskkonnahoidlikkuse tegevusplaani oma üritusele

Kahe koolituspäeva vahel on igal osalejal kuni 2-tunnine kõne mentoriga, eesmärk teha esmane tegevusplaan, seada eesmärgid ja mõõdikud. Ajad lepitakse individuaalselt kokku 7. märtsi koolitusel.

2.päev: Virtuaalne koolituspäev (21.märts 2025 kell 9-13)

Teisel päeval kohtume virtuaalselt Zoom-i keskkonnas, siis keskendume teie tegevusplaanidele ja anname ülevaate andmete kogumisest ning soovitusi keskkonna teemal kommunikatsiooni võimalustest ja ohtudest

Meie tasuta 2-päevasel koolitusel saate väärtuslikke oskusi ja teadmisi, et korraldada üritusi keskkonnahoidlikult.

Koolitus toimub eesti keeles.

7.märtsi koolitus toimub Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaalis ja 21. märtsi jätkupäev on virtuaalselt Zoomi keskkonnas

Mida te siis veel ootate? Registreeruge kohe: https://forms.gle/wrHR5xZp2UwpBRNW6

Kontakt:

Sergei Poljatšihhin

Vaba Lava Narva korraldusjuht

+372 566 378 16

Hea Virumaa turismiettevõtja!

Ootame sind osalema sotsiaalmeedia+ AI koolitusele, mis toimub 19. veeburaril kell 10:00 Lääne-Virumaal, Aqva Hotel&Spas.

Novembris toimunud esimene AI koolitus osutus Virumaa turismiettevõtjate seas väga populaarseks – osalejad kiitsid koolituse praktilisust ning võimalust saadud teadmisi kohe rakendada. Eriti väärtuslikuks osutus personaalse AI-assistendi loomine, mis pakkus osalejatele nii elevust kui ka praktilist kasu.
Kui sul jäi esimesel korral registreerimata, siis nüüd on sul suurepärane võimalus sellest koolitusest osa saada!
Koolitajaks on Kristo Peterson, kes on AI-põhise ärikasvu ekspert ja koolitaja ning kelle teekond AI maailmas algas 2015. aastal Silicon Valley’s oma esimese AI-põhise startupi ehitamisega. 14-aasta jooksul on ta töötanud nii paljude Eesti kui rahvusvaheliste brändidega, aidates üle 40 ettevõtet turunduse, müügi ja strateegiaga ning viies ellu üle 1400 kampaania.

Koolitus pakub praktilisi oskuseid AI kasutamiseks igapäevatöös, turunduse ja müügi tõhustamiseks ning personaliseeritud lahendusi turismiettevõtetele.

Ajakava
9:30 – 10:00 Kogunemine
10:00 – 13:00 – Hommikune sessioon
13:00 – 14:00 – Lõunapaus
14:00 – 17:00 – Pärastlõunane sessioon

Registreerimine kuni 12. veebruarini Kohad on piiratud!
Koolituse omaosalus on 25€/inimene

Koolitus sisaldab ka lõunasööki, kohvipausi.

AI koolitusprogramm turismiettevõtetele pakub:

*Praktilisi AI oskusi turunduse, müügi ja sotsiaalmeedia tõhustamiseks
*Edukad AI taktikad ja töövood turunduses ja müügis (sh strateegilise funneli loomine)
*Personaliseeritud lähenemist turismiettevõtete vajadustele
*Otsest AI rakendatavust igapäevatöös
*Strateegilist eelist Soome turu ligimeelitamiseks
*Võrgustumisvõimalusi turismiettevõtjatele läbi grupitööde
*Personaalse AI assistendi loomise võimalust
*Rohkelt praktilisi AI rakendamise näiteid läbi koolitaja juhtumiuuringute

Seda koolitust korraldab Virumaa DMO. Tegevust kaasrahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

REGISTREERU

AI ANDMEBAASID

 There’s an AI for Thata

Futurepedia

VALMISPROMTID

PromptHero

Prompt Gallery

TEKSTITÖÖTLUS

GPT Eesti keele automaattoimetaja

PILDITÖÖTLUS

CANVA

Futurepedia

Temaatilised digilahendused ettevõtjatele 

25.09.2024

Loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom” on mõeldud loovatele naistele, kus peale uute teadmiste saavad kõik osalejad ka terve programmi jooksul mentortuge.

Kes on MENTOR ja milline on tema roll programmis?

Mentor on vähemalt üle 3. aastase ettevõtluse kogemusega. Mentor on inimene, kes on avatud meelega, motiveeritud ja leiab aega, et panustada programmi. Ta on valmis toetama alustavaid loomeettevõtjaid, on valmis jagama oma kogemusi ja teadmisi, valmis kaasa mõtlema ning koostööd tegema.

Programmis osaleb kokku 6 mentorit, kes toimetavad läbi oma ettevõtte väga erinevates valdkondades, omavad hindamatut kogemustepagasit, teavad kohalikku ettevõtlusmaastikku ja omavad suurepäraseid kontakte.

Järgnevalt tutvustamegi igaüht neist:

KADRI KUUSMIK

Olen Kadri Kuusmik, töötan Leader tegevusrühmas MTÜ Virumaa Koostöökogu, tegevjuhina. Viimased 12 aastat olen tegelenud erinevate ettevõtete, mittetulundusühingute ja omavalitsuste projektitaotluste nõustamisega. Igapäevaselt rakendame Leader meedet maaeluarendamiseks. Toetan ettevõtteid äriplaanide, finantsprognooside ja toetustaotluste koostamisel. Olen ise kirjutanud edukalt projektitaotluseid, oskan projekti ellu viia ning projektiaruandlust koostada. Mulle meeldib hoida dokumendid korras ning teen oma tööd korrektselt. Olen väga heade organisatoorsete võimetega ning mulle meeldib korraldad, suhelda, lahendada. Oma töös saan neid oskuseid edukalt rakendada erinevate koolituste, seminaride, õppereiside jne korraldamisel.

Mul on ettevõte Kadri Projekt OÜ, mille abil aitan ka teistel ettevõtjatel erinevaid projektitaotluseid kirjutada ja ellu viia.

DINA ALLER – Firmajuht / Disainer / Lektor

Dina Aller lõpetas 2023. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadiga. Tal on ka bakalaureusekraad programmeerimistehnika, raamatuköitmise ja aksessuaaridisaini alal.

Dinal on üle 14 aasta kogemust disainilahenduste loomisel erinevates valdkondades ning 7-aastane kogemus koolitusvaldkonnas, kus ta on spetsialiseerunud täiskasvanute täienduskoolituste ja arvutitarkvara kursuste läbiviimisele ning õppekavade arendamisele. Lektorina viib ta läbi graafilise disaini koolitusi mitmesugustel teemadel. 2024. aastal asutas Dina oma disainikooli allerkoolitus.ee.

Ta on osalenud ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi disainikonkursse ja näitusi. Dina oskab hästi kasutada Adobe, MS Office’i ja 3D programme ning valdab kõrgtasemel eesti ja vene keelt, inglise keelt heal tasemel.

ÜLLE LIPSMÄE

Olen Ülle Lipsmäe ja tegelen õmblusega. Minu firma OÜ Hõbeniit on pikki aastaid tegelenud reklaami ja ürituste tarbeks esemete valmistamisega. Mulle sobivad projekti tööd ja uued väljakutsed. Nii on juhtunud, et minu hobi on minu töö ja seda ma naudin.

ELE-RIIN KULLAMÄ GOLOVIN

Ele-Riin Kullamä Golovin on kolme lapse ema, ettevõtja ja kinnisvarainvestor, kelle põhiline ettevõtluskeskkond asub Ida-Virumaal, kus ta tegutseb üürikinnisvaraga, flippimisega ja kinnisvara üürihaldusteenuse pakkumisega investoritele. Tema oskuste hulka kuulub ürituste korraldamine ja turundus, mida saab ka koos kombineerida oma ettevõtmistes, olgu see siis nt. Ida-Viru kinnisvarakonverentsi korraldamine.

EVELI TOOMING – Firmajuht / turustusjuht

Olen tegutsenud oma pereettevõttes juba 30. aastat. Tegu on puiduettevõttega, mille toodangust leiab saunakibud, turu- ja puukorvid, puidust majapidamistarbed, maalitud tooted, jpm põnevat. Toodete nimistusse mahub üle 700 toote. Firma tegutseb Avinurmes, mis on tuntud oma pikaajaliste puidu traditsioonide poolest. Meie pereettevõttes töötab üle 20 töölise ja oleme üks lüli kandmaks edasi traditsioonilist käsitööd. Avinurme Puiduaida erinevad tooted leiavad kasutust üle maailma, nt Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Jaapanis, jt kohtades. Kliendid kiidavad ja hindavad Eesti puitkäsitööd. Minu ülesanneteks on leida toodangule turg nii Eestis kui kaugemal, sh suhtlus klientidega, uute toodete disainimine ja välja arendamine, hinnastamine, müük. Klientide erisoovideja eritellimuste täitmine.

JULIA VOLKOVA

Olen ettevõtte Honey Wolf OÜ juht. Minu Firma tegutseb valdkonnas – loodusravi, looduslik kosmeetika, mesilasteraapia. Mesilased on iga päev minu ümber ja minu maailmas. Ma hoolitsen inimeste heaolu ja tervise eest. Täna tegutseb kaks apiteraapiakeskust – Kohtla-Järvel ja Tallinnas, kus me pakume inimestele erinevaid terviseteenuseid ja – pakette. Meie erinevad looduslikud tooted on tervislikud ja 100% naturaalsed. Olen täiendanud end selles valdkonnas ning läbinud erinevaid koole ja koolitusi nii Eestis kui ka väljaspool.

Aitäh, et olete valmis tulema programmi ja, et te olete valmis panustama Ida-Viru loomemajanduse arengusse!

Meid ootab ees väga põnev aeg!

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab Kultuuriministeerium.

24.09.2024

Mentorprogramm “Creative Bloom” on suunatud loovatele ja ettevõtlikele naistele, vanuses 40+. Projekt käivitub Eestis Ida-Virumaa piirkonnas ja Lätis Vidzeme regioonis. Uus programm, mis on suunatud loomeettevõtluse arendamisele ergutab osalejaid alustama oma ettevõtlusega ja toetab ettevõtlusega alustamist.

Korraga alustab programmi läbimist 2 gruppi, mõlemas riigis 16 ettevõtlikku naist. Projekti sihtrühmaks Eestis on Ida-Virumaal elavad naised, osalejateks on peamiselt eraisikud või naised, kes on hiljuti loonud mõne organisatsiooni (nt MTÜ, OÜ, FIE). Kandideerimine programmis osalemiseks oli avatud kuni 17.juunini. Eestis oli kandideerijaid kokku 25 ja Lätis 95 naist. Huvi programmi vastu oli mõlemas riigis ootamatult suur aga see on ainult positiivne.

Projekti partnerite jaoks on sellise valdkondliku programmi läbi viimine esmakordne ning esmakordne on ka see, et seda tehakse koostöös piiriülese partneriga.

Kõik mentorprogrammi tegevused toimuvad ajavahemikul august 2024 kuni oktoober 2025. Kogu programm on mitmekesine, sisaldades mentorklubi kohtumisi (kokku 6); kahte kahe-päevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus); kolmepäevast õppereisi Lätis ja Eestis.

Ida-Viru Loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva: “Ootasime mentorprogrammist osa võtma aktiivseid naisi, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teevad, meisterdavad; loovad või on juba vaikselt oma ettevõtlusega alustanud. Kõige suurem kasu programmist on neile siis, kui osaleja on avatud meelega, valmis vastu võtma uusi väljakutseid, on valmis kuulama mentorit, esitab küsimusi, mõtleb kaasa ja on igal kohtumisel kohal. Programmi valisime naised üle maakonna, erinevas vanuses ja erinevatest tegevusvaldkondadest. Loodame, et osalejad saavad programmist vajalikke teadmisi ja tuge ning neil tekib omavahel tugev võrgustik.”

Mentorprogrammi läbinud naised suurendavad oma teadmisi ettevõtlusest, saavad rahvusvahelisi kogemusi ja uusi kontakte, laiendavad oma silmaringi ja mis peamine, terve programmi jooksul mentortuge meie suurepärastelt mentoritelt. Lisaks saavad osalejad julgustust ja tuge oma ettevõtte asutamiseks ning selle käivitamiseks. Osaleja peab olema valmis hiljemalt programmi lõpuks avama oma ettevõtte ja võtma osa kõikidest programmi üritustest vähemalt 80% ulatuses.

Piia Tamm, Ida-Viru Loomeklastri koordinaator: “Mentorprogrammi fookuses on mõlemas piirkonnas nii Eestis kui Lätis loomemajandussektori arendamine. Selle projektiga suureneb meie maakonnas loometegijate arv, meil on olemas tugevad meistrid ja spetsialistid, kes pakuvad häid tooteid ja teenuseid. Kahjuks hetkel on meil neid veel liiga vähe. Projekti lõppedes on maakonnas rohkem naisettevõtjaid ja läbi selle meie maakonna ettevõtlus pisut mitmekesisem.”

Mentorprogramm panustab nii Ida-Virumaa kui Vidzeme piirkonna naiste ettevõtlikkusse ja suurendab piirkonna loomemajanduses ettevõtlust.

Projekti partnerid: Eestis koordineerib programmi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Loomeklaster.  Naaberriigis Lätis aga Vidzeme Entrepreneurship Centre.

Kontakt: Kersti Liiva, loomemajanduse projektijuht, e-post: kersti.liiva@ivek.ee, tel 5158929;

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic #interreg

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 (CB0500277) toel ja kaasrahastab Kultuuriministeerium.

Konkursi statuut on leitav:

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

(kuni 23.09.2024.a. 23.59)

Kutsume esitama kandidaate konkursile

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2024

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

Lisainfo:

Partnerid ja toetajad:

VIDEOLOOD 2024

Head Ida-Viru Loomeklastri sõbrad!

Teie ees on lühikesed videolood Ida-Virumaa inimestest ja ühendustest, kes tegutsevad loomevaldkonnas. Kokku 2 episoodi.

Videolood loomeettevõtjatest valmisid projekti raames – „Ida-Viru loomeklastri käivitamine“ (ER227), mida kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.

Antud videolood valmisid Euroopa Liidu rahalise abiga. Nende sisu eest vastutab ainuisikuliselt Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA ning videolugudes kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

episood 1 : Ida-Viru Režisöörid

episood 2 : Ida-Viru Kunstnikute Ühendused

VIDEOLOOD 2023

Head Ida-Viru Loomeklastri sõbrad!

Teie ees on lühikesed videolood Ida-Virumaa ühtedest aktiivsematest inimestest, kes tegutsevad loomevaldkonnas. Kokku 4 episoodi, kus igas videoloos on peidus loomeettevõtluse edulugu.

Vaata ise järgi!

Videolood loomeettevõtjatest valmisid projekti raames – „Ida-Viru loomeklastri käivitamine“ (ER227), mida kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.

Antud videolood valmisid Euroopa Liidu rahalise abiga. Nende sisu eest vastutab ainuisikuliselt Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA ning videolugudes kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

episood 1 

episood 2

episood 3

episood 4

Kandideeri >>

Teenindus-arendusjuht, PersonaliDisain OÜ klient | CV.ee

Ida-Virumaal käib Õiglane Üleminek (ÕÜ) ehk transformatsioon CO-põhiselt majanduselt mitmekesisema majandusmudeli suunas. Ida-Viru turismisektoril on potentsiaali kasvada ja seetõttu toetab ÕÜ Fond turismiinvesteeringuid 0,5 miljonist kuni 19 miljoni euroni projekti kohta.

Suuremaid põhjusi miks investeerida Ida-Viru turismi on mitmeid.

• Ida-Virumaa majandus kasvab. Lähema 6 aasta jooksul investeeritakse maakonda ca 600-800 milj eur (s.h.350 milj eur ÕÜF+omaosalus). Rajatakse uued tööstused, inkubaatorid, filmistuudiod, ülikoolid käivitavad uued õppekavad. See loob uut äri ka turismis.
• ÕÜF toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust suurteks turismiinvesteeringuteks. Fond toetab nii suuri (kuni 19 milj.eur) kui ka väikesi (kuni 500 tuh.eur) investeeringuid majutusse, toitlustusse, elamustesse.
• Ida-Viru turismisektor teeb kiiremat tempot kui teised Eesti maakonnad- maakonnas on vähemalt 10 rahvusvaheliselt atrkatiivset turismiobjekti ning igal aastal lisandub 2-3 uut objekti. 2024 aastal avatakse Aidu Veespordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark.

Seega on täna Ida-Virumaal võimaluste aken, aga suurinvesteeringutega on kiire, sest uued ettevõtted, teenused peavad tööd alustama juba 01.09.2026. Et seda võimaluste akent maksimaalselt ära kasutada on Ida-Viru turismiklaster koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga käivitanud uuringu „Kas turul on ruumi?“ . Uuringut koostab Cumulus Consulting OÜ.  21.03.24 korraldatakse Eesti Kaevandusmuuseumis turismikonverentsi investoritele.

Konverentsil tuuakse välja kas ja kus Ida-Viru turismisektoris on ruumi uuteks turismitoodeteks, -teenusteks ning kuidas ÕÜF toel turism kasvama panna. Konverentsil astuvad üles Eesti majandus- ja tehnoloogia minister Tiit Riisalo, hinnatud hotellijuht Soomes ja Eestis Sari Sopanen, EASi ja KredExi ühendasutus turismi- osakonna juht Rainer Aavik, ÕÜF toetuse saanud Agricom Tehnika juhatuse liige Madis Olt ja mitmed teised kõnekad esinejad. Posttuur toimub Aidu Veespordikeskusesse mis samuti ootab investoreid.

Uuringu positiivset tulemust lubab loota üldine majanduskeskkonna aktiviseerumine. Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuur SA „Õiglase Ülemineku Fondi võimalused on Ida-Virumaale lähiaastatel toomas mahukaid tööstusinvesteeringuid. Uued ettevõtted ja investeeringud tähendavad ärivisiitide arvu kasvu maakonna jaoks. Uusi kaasaegseid ärihotelli teenuseid Ida-Virumaal napib. Õiglase Ülemineku Fondi toetusega on võimalik hotelliäri alustada madalamate investeerimiskuludega.“

Ida-Viru populaarsus on kasvanud ning eestlaste hulgas oli piirkond 2023.a.majutatute ööbimistes esikolmikus Harju ja Pärnumaa järel. Kasvu veab juba 14 aastat eest Ida-Viru turismiklaster. Anu-Mall Naarits, Visionest Institute OÜ:  „Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on uute turismiobjektide tase ja tekkekiirus Ida-Virumaal võrreldamatult kiirem. Uusi rahvusvaheliselt atraktiivseid objekte tekib iga aasta vähemalt paar tükki juurde. Nt. 2024.a. alustab tööd mastaapne MM taseme spordiüritusteks disainitud Aidu Veepsordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark. Kui tahta sellest kasvust kasu saada, tasub kiirelt otsustada ja pardale hüpata.“

Ida-Viru turismiklaster koondab piirkonna turismisektori aktiivseid ja missioonitundelisi teenusepakkujad ja sinna kuuluvad kõik maakonna omavalitsused. Klaster tegutseb juba 14 aastat. Klastrit koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Klaster on avatud võrgustik ja kõik huvilised on oodatud liituma.

21.03.24 Turismikonverents: https://ivek.ee/events/idaviruturismikonverents2024/

Lisainfo: Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, kadri.jalonen@ivek.ee,  (+372) 517 4236

 Mis oleks, kui… sa teeksid kingituse Ida-Virumaale?

 22.-24. märtsil toimub Narva kunstiresidentuuris häkaton “Ida-Viru kingitus”.

 Ühenda jõud ettevõtjate, disainerite ja kunstihuvilistega, et luua koos unikaalseid Ida-Viru kingitusi. Need võivad olla nii suveniirid, aga ka kunstiobjektid, kogemused, sotsiaalsed projektid või midagi, mida tahaksid kinkida oma linnale, sõbrale, külalisele, koolile või kollektiivile.

 Loomemajanduse häkatoni korraldavad Narva kunstiresidentuur, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Eesti kunstiakadeemia. Mentoritena osalevad mitmed EKA õppejõud ja ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eksperdid, sealhulgas Eesti Kunstiakadeemia visuaalse kommunikatsiooni õppejõud ja disaini- ning brändingu ekspert Ionel Lehari, disainer ja EKA õppejõud Vitali Valtanen, aksessuaari- ja köitedisainer Dina Aller, EKA tootedisaini magistritudeng Natalja Gumennik, IVEKi loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva, IVEKi turismiinfo konsultant Kristina Ernits.

 Reede pärastlõunal toimub avalik “inspireeriv õhtu”, kus eksperdid arvavad erinevaid tahke loomemajandusest. Laupäeval alustavad meeskonnad aktiivset arendustööd oma kingiideede kallal. Osalejad töötavad meeskondades ja mentorid aitavad neid ühe nädalavahetuse jooksul oma valitud ideid arendada. Pühapäeva õhtul esitlevad Narva kunstiresidentuuris osalejad oma töid züriile. Neist parim kingitus saab auhinnatud.

 Miks osaleda? Häkatoni jooksul saad luua või arendada kingitust, mis peegeldab Ida-Virumaa eripära. Lisaks pakub häkaton võimalust kohtuda uute partneritega ja loovate inimestega. Häkatoni võitjat ootab rahaline auhind oma idee elluviimiseks!

 Kes on oodatud? Kutsume kõiki Ida-Virumaa elanikke ja ka külalisi kaugemalt, kes soovivad anda oma panuse maakonda arengusse. Osa võib võtta juba olemasoleva ideega, kuid selle võib ka kohapeal luua – ootame sind! Osaleda võib kuni 4 liikmelise tiimina, aga võib tulla ka üksi. Siis leiame sulle sobiva meeskonna.

Registreeri kuni 17. märtsini ja valmistu avastama uusi võimalusi koos teiste loovate inimestega!

 Kuidas registreeruda? https://forms.gle/c7z9hJx2q8ECXBog6

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.
Loe täpsemalt projekti kohta siit https://www.nart.ee/misolekskui/

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta veebruaris heaks tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks sidumiseks tööturu seire ning prognoosi ja oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi kontseptsiooni. Seda on lühidalt hakatud nimetama OSKA süsteemiks ehk OSKA-ks. OSKA arendamist koordineerib SA Kutsekoda.

Selles uuringuaruandes esitatakse uuringu „Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused” tulemused. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis põhjustel on madala erialase rakendumisega õppekavadel erialane rakendumine madal ning milline õppijate profiil ja sotsiaaldemograafiline/ametialane jaotus neid õppekavasid iseloomustab. Uuringus on eesmärgi saavutamiseks kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad on teiste seas intervjuud valdkonna ekspertidega, vilistlastega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS) ja varem Eestis tehtud uuringud.

Kutsehariduse valdkonna ekspertide kaasabil sõnastati peamised järeldused ja arenguvajadused. Siinses uuringus sõnastatud ettepanekud on aluseks poliitika kujundamiseks, et sihitumalt planeerida koolituspakkumist kutseõppe valdkonnas ja paremini ette valmistada tööturu ootustele vastavate oskustega töötajaid. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu mitte rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaani. Ettepanekute täitmist seiratakse ja koos ekspertidega hinnatakse nende täitmist.

Kutsekoda tänab suure panuse eest uuringu juhtrühma liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt valdkonna esindajaid, kes on aidanud kaasa uuringuaruande valmimisele.

Uuringu tulemustega saab tutvuda:

Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused | OSKA uuringud (kutsekoda.ee)

Foto: Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Õiglase ülemineku toetusmeetmed – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

Kõikidel Ida-Viru maakonnas registreeritud õpilas- ja minifirmadel on võimalik väga lihtsate tingimuste täitmisel osaleda loosis, mille käigus on võimalik võita oma meeskonnale lauamäng Monopoly Reis: Maailma avastusretk!

Tingimused loosis osalemiseks on järgmised:

Sinu õpilas- või minifirma on Junior Achievementis ametlikult registreeritud!

Sinu õpilas- või minifirma on täitnud lingil asuva küsimustiku: https://docs.google.com/…/1FAIpQLSed_545ew…/viewform…

Sinu õpilas- või minifirma tooted/teenused ja nende hinnad on internetiavarustes (sotsiaalmeedialehtedel või ÕF/MF kodulehel) nähtavad ja avalikud.

Loosimine toimub 1.veebruaril!

Lisainfo:

Esimene grupp

Asukoht: Tallinn
Kuupäevad: 20. veebruar ja 12. märts

REGISTREERU KOOLITUSELE

2024. aasta veebruaris korraldab Haridus- ja Noorteamet tasuta infoturbe koolituse, mille eesmärk on anda ettevõtte juhtidele ülevaade infoturvalisuse põhimõtetest, riskidest ning praktilistest meetmetest, et tagada ettevõtte andmete kaitse. Osalema on oodatud eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete tipp- ja keskastmejuhid, kes soovivad täiendada oma teadmisi ja oskusi ettevõtte infoturbes tervikuna. 

2022. aasta lõpus kehtestas valitsus Eesti infoturbestandardi (E-ITS), mis aitab juhtida riske ja kaitsta infosüsteeme ning see tõstab omakorda vajadust juhtida ettevõtte infoturvet varasemast teadlikumalt. 

Koolitust viivad läbi advokaadibüroo NordX Legal tehnoloogia- ja andmekaitseadvokaat Risto Hübner, SK ID Solutionsi tegevjuht Kalev Pihl, ettevõtte FocusIT tegevjuht Doris Matteus ja infoturbe audiitor Jaan Oruaas. Koolitusel jagab Telia kogemust ettevõtte riskijuht Andreas Meister ning kasulikke praktikaid Riigi Infosüsteemide Amet.     

Õpe toimub kahel mittejärjestikusel päeval ning osaleda on võimalik nii Tallinnas kui Tartus. Koolituse läbinule väljastab Haridus- ja Noorteamet tõendava tunnistuse. Ühest ettevõttest on oodatud osalema mitu juhti. 

Loe lähemalt ja registreeru https://harno.ee/vaike-ja-keskmiste-ettevotete-juhtidele-suunatud-infoturbe-koolitus  

Aasta Tegija 2023 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2023.

aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-, sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised.

Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2024.

Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: “Aktuaalne kaamera”

Konkursi statuut on leitav:

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

Kutsume esitama kandidaate konkursile

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2023

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

ühe kandidaadi saab esitada mitmes kategoorias.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

ühe kandidaadi saab esitada mitmes kategoorias

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

PARTNERID ja TOETAJAD:

KANDIDAATIDE ESITAMINE

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

SEB kasvuprogramm on kiirendi ambitsioonikatele ettevõtetele. Selle aasta kasvuprogrammi partneriks on Rethink. Programm on täiesti uues kuues ja unikaalse koosloome kontseptsiooniga. See on välja töötatud, et nihutada ettevõtte piire ja luua lahendusi, mis päriselt vastavad kasutajate vajadustele.

Rethinki asutaja ja strateegiline disainer Jana Kukk ja Digitalist Finland tegevjuht Jussi Hermunen personaalsel mentordamisel saad programmis välja töötada enda ettevõtte jaoks vajaliku tulemuse.

Miks osaleda? 🌟
Leiad enda ettevõttele uusi ambitsioonikaid väljakutseid
Saad ärgitada enda ettevõtet innovatsioonile laiemalt mõtlema
Loob sulle võimaluse luua midagi unikaalset
Saad kinnituse enda ettevõtte plaanidele, kas siht on paigas
Jõuad sulle sobiva eesmärgini – ekspordiplaanist prototüübini

Kellele sobib? 🚀
Kõigile ettevõtetele, kellel on ambitsioon ja soov kasvada
Ettevõte on tegutsenud üle kahe aasta

Kasvuprogrammi tingimused:
Ainult 15 ettevõtet valitakse osalema
Osalustasu on 0 eurot (ettevõttele osalemine on tasuta.)
Osalemine 4 töötoas + pitching day
2023. aasta programm on rahvusvaheline ja ingliskeelne

SEB kasvuprogrammi ajakava:
25. august 1. töötuba – innovatsioon ühisloomega
8. september – 2. töötuba – kasutajakeskne tootearendus
22. september – 3. töötuba – lahenduste ideestamine
6. oktoober – 4. töötuba – turu eksperimendid
TBC – Pitch day – lahenduse esitlemine züriile

Mis ressurssidega peab ettevõte arvestama?
Ettevõttest on soovitatav esindama saata vähemalt 2-3 tiimiliiget. Ühe esindajaga võib töömaht osutuda liiga suureks ning kasulik on kellegagi vahepeal arutada.

Palun registreeri ennast hiljemalt 31.07 SIIN.
Programmi kohta rohkem infot SIIN.

Lisainfo:

Sander Välk, sander.valk@seb.ee või +372 5363 1483

Foto: Rene Kundla/ERR

Lisainfo: Õiglane Üleminek

Head Ida-Virumaa arengu huvilised!

26. aprillil kell 12 esitleb Tartu Ülikooli Narva kolledž äsja valminud uuringu „Rohepööre kogukondades. Ida-Virumaa“ tulemusi.

Uuringu käigus selgusid Ida-Virumaa elanike arusaamad ja hoiakud rohepöörde küsimustes kogukondade vaatevinklist, samuti meetmed ja soovitused, mis võiksid parandada elanike ja eestvedajate teadlikkust rohepöördest.

Uuringus osalejate arvamustest ja hoiakutest annab ülevaate Tartu Ülikooli Narva kolledži majandusteaduse lektor Jelena Rootamm-Valter ja rohepöörde valdkonna bibliograafiat tutvustab kolledži raamatukogu juhataja Urve Aja.

Üritust saab jälgida kohapeal ja ka veebis. Veebis osalejatele saadetakse info esitluse jälgimiseks enne üritust.

Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 24. aprillil.  Registreeru osalemiseks siin

https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx?id=F2M1bQQNvEq2toyXc4hbsNllx-9z5XJHnbDe4bZ65ERUMlBXQjVBVk1KSDVUMkJJMUZRREpaTEVBSS4u

Tere tulemast!

Täname kõiki Ida-Virumaa elanikke, kes oma arvamust jagasid ning aitasid kaasa uuringu õnnestumisele.

Täiendav nfo

Jelena Rootamm-Valter
jelena.rootamm-valter@ut.ee

Tel 5622 1542

Põhjarannik

Suur hulk inimesi on aastaid pingutanud, et Ida-Virumaale kerkiksid filmipaviljonid, ja praegu on põhjust arvata, et see ei jää vaid ilusaks unistuseks.

Põhjarannik
15. september 2022, 11:30

Riigikogu liige Heidy Purga, kultuuriminister Piret Hartman ja riigihalduse minister Riina Solman osalesid eelmisel nädalal festivalil Station Narva raames toimunud mitmetel aruteludel, kus oli teemaks Ida-Virumaa tulevik.Foto: Patrik Tamm / Station Narva
Eelmisel nädalal festivalil Station Narva osalenud praeguse valitsusliidu liikmed olid ühisel meelel, et riigil tuleb senisest enam panustada Ida-Virumaa kultuuriellu ning vaja on tegusid mitte lõputuid jutte sel teemal.

Sotsiaaldemorkaadist kultuuriminister Piret Hartman ütles, et Eesti riigi julgeoleku garandiks on siin elavate inimeste ühtsustunne. Ühtsustunde loomisel on oluline roll kultuuril, mis toob inimesed kokku ja loob ühise info- ja väärtusruumi. Kultuurisündmused, nagu Station Narva on positiivseteks majakateks ning uuteks ühisteks sümboliteks sidusama ühiskonna poole liikumisel.

“Täna on Ida-Virumaal viljeletav kultuur alarahastatud, et saavutada piisav ja oodatav mõju. Peame riigina mõistma, et kultuur ei ole kulu, vaid ennekõike investeering nii inimeste kui ka riigi heaolu parendamisse,” sõnas ta.

Reformierakondlased riigikogu liige Heidy Purga märkis, et Narvas on peidus tohutu kultuurisuunaline potentsiaal, mis vajab kohest ja kiiret tegutsemist, mitte enam pikka juttu leheveergudel. “Just kultuuri investeerimine on sealse piirkonna üheks võtmeks, mis lahendaks ära paljud probleemkohad alates ühisest infoväljast, uutest harjumuste tekkest, koosolemise ja ühtsuse tundest, paremast elujärjest, uutest võimalusest, noorte töökohtadest ja unikaalsusest, mida on tarvis hoida,” leidis ta.

Purga sõnul nägi ta, kuidas Narva on juba kultuurikorraldusega väga head algust teinud, alates Station Narvast, tulevasest Kultuurikvartalist Kreenholmis, Objektist, Narva Vaba Lavast, Narva Kunstiresidentuurist, Ida-Viru Loomeklastrist, Narva Ooperipäevadest. “Aga nad vaevlevad igapäevaselt enesetõestamise piiril, kas järgmisteks ettevõtmisteks jätkub piisavalt ressurssi. Aitame neid!,” ütles Heidy Purga lisades, et inimesi, kes südamega Ida-Virumaal kultuurielu korraldavad, ei tohi jätta üksi, see tööhulk on olnud metsik ja nad vajavad toetust alates meie kõigi pärast.

Riigihaldusminister ja erakonna Isamaa aseesimees Riina Solman sõnas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Eesti Vabariigi Valitsus soovib Narvale pakkuda ei midagi enamat ega vähemat kui sedasama eestimeelset, vabadusi austavat õigusriiki nagu igal pool Eestis. Sellest algab kõik ja see on see, mis aitab meil luua paremat ja jõukamat Eestit. Ka Narvas, sest ainult inimeste endi vabast ja loomingulisest tahtmisest ja tööst sünnivad erinevad ettevõtmised, luuakse ettevõtteid ning seeläbi kasvavad jõukus ja heaolu,” ütles ta.

Minister usub, et siirad inimlikud kontaktid ja side inimeste vahel, on just see, millel maailm tegelikult püsib ja areneb. “Uuenduslikud üritused ja laia publikut haaravad sündmused sündida vaid tänu tublide, loominguliste, missioonitundega inimeste suurepärasele koostööle. Ma olen sada protsenti nõus, et üheskoos tegutsedes on 1+1 palju rohkem kui kaks, sest inimesed täiendavad teineteist,” sõnas ta

Riina Solman lisas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Ühtsele kultuuriruumile aitavad kindlasti kaasa sellised võimsad projektid nagu linnafestival Station Narva, kaasates ühte muusika- ja aruteluruumi erineva sotsiaalse ja kultuuritaustaga inimesi. “Mul on väga hea meel, et festival tutvustab Narvat ja toob linna noori ja andekaid inimesi Eestist ja maailmast, kes saavad oma silmaga näha, kuidas siin elatakse ja kes siin elavad ja tegutsevad,” ütles riigihalduse minister, kes jagas festivalil ka tänukirju Ida-Virumaa kultuurielu edendajatele.