Ida-Viru Ettevõtluskeskus

piirkondlik arengumootor

Ettevõtlusnädal 2023 tuleb taas! Vaata ja registreeru IDA-VIRU sündmustele!

02.-08.10.2023 ETTEVÕTLUSNÄDALA IDA-VIRU KAVA 

02.10.2023 | 12:00-17:00 | OBJEKT |

“TOETUSED ETTEVÕTJATELE” SEMINAR

Seminaril tutvustatakse Ida-Viru Ettevõtluskeskuse teenuseid antakse infot projektide finantseerimisvõimalustest (EAS, Kredex, KIK, , Narva linn, Töötukassa) ning saab esitada küsimusi.

#alustavettevõtja  #tegutsevettevõtja 

02.10.2023 | 17:00-19:00 | OBJEKT |

TEHISINTELLEKT TÖÖSTUSES JA TOETUSMEETMED

AIRE klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele kogemuslugude jagamiseks ning omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Oodatud on kõik huvilised ning tööstusettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, IT- ja elektroonikaettevõtete, erialaliitude, tugiorganisatsioonide ja rahastajate esindajad.

#alustavettevõtja  #tegutsevettevõtja 

03.10.2023 | 14:00-16:00 | VEEBISEMINAR |

E-GRUPINÕUSTAMINE “ETTEVÕTJAKS VÕI MITTE?”

Tahad seda mõtet edasi arendada ja endas selgust luua, siis on Sul võimalus osaleda e-grupinõustamisel. Teemaks tuleb, ettevõtluse olemus, ettevõtja rollid, eduka ettevõtja isiksuseomadused, eneseanalüüs (kas ka minul on vastavad omaduse olemas?), Toetavad teenused ettevõtluse alustamisel, äri alustamise protsess (s.h vajalikud infokanalid).

#alustavettevõtja #noor

 

 

03.10.2023 | 10:00-17:00 | VEEBISEMINAR |

ONLINE KONVERENTS “AEG MUUTA KURSSI” POSTIMEES VEEBIS

Kogemusi jagavad erinevate valdkondade silmapaistvad esinejad:

  • Ain Süld Korilane
  • Mihkel Heinmets  Iiumek
  • Terje Rattur Karukella puhkemaja
  • Paap Uspenski I land sound
  • Meelis Rull Kase factory
  • Urmas Johanson Tikupoiss

03.10.2023 | 9:30-17:00 | Tartu Ülikooli Narva kolledž |

“TEHNOLOOGIAD TULEVIKUTEHASTES” 

Koolitus aitab mõista kiiresti arenevat valdkonda ja teha parimaid valikuid tulevikus. Fookuses on kõrgtehnoloogiliste lahenduste mõju tootmisettevõtetele. Tööstus 5.0 loob paindliku töökeskkonna, kus inimesed ja tehnoloogia töötavad koos efektiivse tootmisprotsessi saavutamiseks. Koolitusel tutvustatakse tehnoloogia mõju ja potentsiaali töökeskkonnas.

04.10.2023 | 10:00-11:30 | VEEBISEMINAR |

TÖÖTUKASSA TOETAB KURSIMUUTUST

Tahad seda mõtet edasi arendada ja endas selgust luua, siis on Sul võimalus osaleda e-grupinõustamisel. Teemaks tuleb, ettevõtluse olemus, ettevõtja rollid, eduka ettevõtja isiksuseomadused, eneseanalüüs (kas ka minul on vastavad omaduse olemas?), Toetavad teenused ettevõtluse alustamisel, äri alustamise protsess (s.h vajalikud infokanalid).

#alustavettevõtja #noor

04.10.2023 | 16:00-19:00 | kood/Jõhvi koodikool |

IDEEDE KONKURSS “SUPP”

Mis on SUPP? See on üritus, kus järgmine hea idee võib tulla sinu naabrilt või sinu sõbralt, aga miks mitte sinult endalt?! SUPP on suurepärane võimalus vabalt jagada oma kohalikus kogukonnas tekkivaid häid mõtteid ja algatusi. Olgu see siis mõni äriidee või hoopiski mõte, kuidas ümbritsevat linnakeskkonda paremaks teha. Oodatud on kõik huvilised.
Ideed saab esitleda nii eesti, vene, kui ka inglese keeles. Korraldajad pakuvad vajadusel publikule tõlget.

#alustavettevõtja #noor

04.10.2023 | 9:00-14:00 | Ida-Virumaa |

IVEK-I KÜLALISTUNNID IDA-VIRU KOOLIDES

IVEK meeskond suundub Ida-Viru koolidesse läbiviima ettevõtlikkuse teemalisi infotunde.

#alustavettevõtja #noor

04.10.2023 | 9:30-16:00 | Tartu Ülikooli Narva Kolledž |

NARVA ÄRIKONVERENTS 2023 ÜHESKOOS SAAME HAKKAMA!

Ootame konverentsile ettevõtteid, eelkõige neid, kes on huvitatud toetuse saamisest õiglase ülemineku fondi vahenditest.

Konverentsi põhiprogrammis on tagatud sünkroontõlge eesti keelest vene keelde ja vene keelest eesti keelde.

#tegutsevettevõtja

05.10.2023 | 14:00-15:00 | DIGITURUNDUSE TRENN

 “SÜNDMUSTE TURUNDUSE ABC”

#alustavettevõtja #noor #mtü #kohalikomavalitsus

REGISTREERIMINE KOHAPEAL

05.10.2023 – 06.10.2023 | 10:00-18:00 | Tartu Ülikooli Narva kolledž |

IMPACT DAY ÜHISVAATAMINE

5-6. Oktoobril Tallinnas toimub Baltikumi suurim jätkusuutlikkuse festival Impact Day ja me teeme Narvas ühisvaatamist kõigile tasuta. Registreerumine kohapeal

07.10.2023 | 12:00-14:00 | kohvik KAAR, Joala 20 |

LÕHNAKOOLITUS ETTEVÕTJATELE “LÕHNATURUNDUS – BRÄNDILÕHNAD” 

Lõhnad on brändi osa. See on maine ja kõige tugevaid mälestuste kujundaja.

Räägime lõhnadest, nende mõjust ning proovime tunda ennast brändilõhna disainerina.

#ettevõtja

REGISTREERUMINE KOHAPEAL

07.10.2023 | 11:00-16:00 | Astri keskus |

BPW/EENA NARVA KLUBI ÖKOLAAT

Ökolaat toimub Astri keskuses. Laada raames toimub ümarlaud öko teemadal. Sissepääs on huvilistele vaba.

Ida-Viru Ettevõtluskeskus otsib alustavate ettevõtjate konsultanti

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2022 tiitli andmiseks

Aasta Tegija auhinna eesmärk on väärtustada ning avaldada avalikku tunnustust inimesele, organisatsioonile või ettevõttele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on silma paistnud Ida-Virumaa arendamisel, kujundanud maakonna mainet ja toonud piirkonnale tuntust.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik

ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2022 tiitli andmiseks

 

Aasta Tegija 2022 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2022.

aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa  käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-,

sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija

tehtud teod on tunnustuse väärilised.

 

Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada

kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2023.

 

Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

 

Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee või postiga

Keskväljaku 1-301, Jõhvi 41594, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

märgusõnaga „Aasta Tegija 2022“.

Küsitlus: Palun anna ka oma panus Ida-Virumaa, kui tervikliku piirkonna, väärtuste väljaselgitamisele!

Palun anna ka oma panus Ida-Virumaa, kui tervikliku piirkonna, väärtuste väljaselgitamisele!

Head Ida-Viru inimesed! Projekti “Ida-Viru sihtkohaturunduse strateegia- ja tegevusplaani koostamine” raames viime läbi ka küsimustiku kohalike elanike seas.
Vasta palun ise ja levita küsimustikku ka oma töötajate, organisatsiooni liikmete ja partnerite hulgas. Vajame võimalikult paljude Ida-Virumaa elanike arvamusi piirkonna väärtuste teemal.
Iga vastus on oluline ja aitab kaasa piirkonna strateegia- ja tegevusplaani koostamisele.
Täname, et võtad hetke küsitluse täitmiseks. Küsitluse täitmine võtab aega max 10 min. Küsimustikule ootame vastuseid kuni 4. november 2022.a.

Küsimustiku leiad siit: https://forms.gle/463veSz5L7xxGHAS6

Tasuta digiturunduse nõustamine ettevõtjatele!

Kasuta erinevaid võimalusi oma toodete ja teenuste nähtavaks muutmiseks!

Tasuta digiturunduse abi

Lugupeetud ettevõtja!

 

Ida-Viru Ettevõtluskeskus pakub uut teenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele – konsultatsioon digiturunduse teemal.

Konsultatsioon on TASUTA – seda rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt.

Toetab Eiroopa Liidu Regionaalarengu Fond
Rahandusministeerium toetab

Miks tasub tulla konsultatsioonile?

Viimasel ajal on ettevõtete seas ülipopulaarsed teemad organisastiooni identiteet ja protsesside optimeerimine. Kaasaegne turundus vajab järjest enam süsteemset ja kliendipõhist lähenemist. Organisatsioonid otsivad pidevalt innovatiivseid lahendusi, et olla nähtavamad ja konkurentsis teistega.

Aga innovatsioon ei tähenda alati midagi uut! Kõigepelt tuleks vaadata, et kuidas paremini saaks ära kasutada olemasolevaid ressursse ja kuidas olla efektiivsem organisatsiooni põhieesmärkide saavutamisel.

Kui Sinu organisatsiooni arengu jaoks on digiturundus oluline siis kasuta võimalust ja saa selles osas värskem pilk kogenud spetsialistilt, sul on võimalus saada teadmised digiturunduse kiirlahenduste kohta või kui sul on olemas plaan kuidas digiturunduses parema tulemuseni jõuda, siis registreeru julgesti spetsialisti konsultatsioonile.

Konsultatsiooni eesmärk

Konsultatsiooni eesmärgiks on tõsta väikeettevõtete digiturunduse pädevust ja teadmisi, juhtida tähelepanu digiturundusele, selle olulisusele ettevõtte igapäeva töös ja arengus.

Parandada maakonna väikeettevõtete konkurentsivõimet ja mainet, nende nähtavust turunduse maailmas, ehk leida üles ja ärgitada kasvama olemasoleva ettevõtete potentsiaalid digiturunduse lahenduste abil.

Mis tingimusel minu ettevõte saab tasuta konsultatsiooni?

Konsultatsiooni pakutakse ettevõtetele, millel on vähemalt 2 töötajat ning kus müügitulu on vähemalt 80 000 € aastas.

Millistes küsimustes meie konsultant aitab?

  • Organisatsiooni identiteet, bränd-strateegia ja firmagraafika loomine (CVI)
  • Meediasisu kvaliteedi hinnang
  • Meediakanalide valik
  • Abi meedia-sisu tootjate partnerite otsimisel Ida-Virumaal,
  • Kontaktibaasi loomine, segmenteerimine ja listide optimeerimine,
  • Veebilehe ja/või veebipoe loomine, digitaalsete lahenduste integreerimine
  • SEO ja selle kasutatavus
  • Sotsiaalmeediakanalite valik, loomine ja administreerimine,
  • Analüüside tegemiseks tööriistade valik ja juurutamine,
  • jne

Palume eelnevalt konsultatsioonile registreeruda telefoni või e-posti teel, või vormi kaudu! 

Kasuta erinevaid võimalusi oma toodete ja teenuste nähtavaks muutmiseks!

Aleksandra Leštšuk

Turundusspetsialist ja konsultant ettevõtjatele digiturunduse teemal

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Õpi koos Googliga! TASUTA turunduse koolitused

Kas sa teadsid, et sotsiaalmeediaplatvormide algoritmid eelistavad videoformaati? Erinevad uuringud on korduvalt tõdenud, et videoreklaam veebis toob klientidelt paremaid tulemusi ning rohkem nähtavust kui staatiline pilt või bänner.

Tule õpi parimatelt Eesti valdkonnaekspertidelt, milline on tugeva videoreklaami loomeprotsess ning kuidas teha oma esimesed reklaamid YouTube’is:

 

 

🎥 Tule videoga esile: tõhus videoreklaam veebis

18. oktoober kell 10:00 – 11:30

Koolitaja Jenny Tupits

Koolitusel tutvustame videoturunduse põhimõtteid, kuidas kasutada videot digiturunduses ja alustada videoturundusega YouTube’is.

 

⏯️ Pane YouTube reklaamid enda kasuks tööle

19. oktoober kell 10:00 – 11:30

Koolitaja Liis Laisaar

Kuidas alustada videoreklaamidega YouTube’is? Milliseid kavalaid sihtimisvõimalusi need pakuvad? Mida seadistamisel silmas pidada? Käime läbi sammud kampaania planeerimisest esimeste reklaamide live’i jõudmiseni.

 

Muud Õpi Googliga koolitused:
  • Neljapäeval, 20.10.2022 kell 10:00-11:30 Ole kliendile nähtav ja leitav Google Business Profile’iga
  • Teisipäev 25.10.2022 kell 10:00-11:30 Kasvata oma äri: võida uusi kliente Google Adsiga
  • Neljapäev 27.10.2022 kell 10:00-11:30 DEMO: seadista oma esimesed reklaamid Google Ads’is
  • Teisipäev, 1. november kell 10:00-11:30 Häkkerid või hooletus? Kuidas kaitsta enda ettevõtet ohtude eest küberruumis

Esita “Ida-Virumaa kodanikuühenduste tunnustamiskonkurss 2022″ konkursile oma kandidaat!

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Europe Direct`i Narva esindus, Ettevõtlik Kool, Ida-Viru Loomeklaster

Kutsume esitama kandidaate konkursile Ida-Virumaa 2022. aasta tegusate kodanike ja parimate ühenduste tunnustamiseks.

Konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada Ida-Virumaa tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi, kelle teod muudavad meie kodukohad paremaks, kogukonda ühtsemaks ning kodanikuühiskonda tugevamaks.

Kõik asutused, ettevõtted, omavalitsused, kodanikuühendused ja eraisikud saavad kandidaate esitada 01. novembrini 2022  Ida-Viru Ettevõtluskeskuse lehel  ivek.ee/konkurss

KATEGOORIAD

Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates:

Ida-Viru Parim KOP Rakendaja 2022

Tunnustatakse ühingut, kes on kohaliku omaalgatus programmi (KOP) toetusraha kogukonna hüvanguks tulemuslikult rakendanud.

Ida-Viru Aasta Eurorahade Rakendaja 2022

Tunnustatakse ühingut, kes panustab kogukonna arengusse ja on toetusraha tulemuslikult rakendanud.

Ida-Viru Parim Kodanikuühendus 2022

Tunnustatakse ühingut, kes on 2022. aastal silma paistnud kohaliku elu edendamisega, on kutsunud või viinud ellu kogukonna jaoks olulisi sündmusi või muid kogukonda elavdavaid/abistavaid projekte ning on koostööaldis teiste ühenduste, ettevõtjate ja omavalitsusega, on tuntud ja hea mainega kohalike elanike seas.

Ida-Viru Tegusaim Kodanik 2022

tunnustatakse initsiatiivikat isikut, kes on oma tegevusega 2022. aastal silma paistnud ning kaasa aidanud oma piirkonna, maakonna või valdkonna positiivsele arengule.

Ida-Viru loomemajanduse arendaja 2022

Tunnustatakse üksikisikut või organisatsiooni, kes on oma tegevusega Ida-Virus arendanud loomemajanduse valdkonda.

Võitjad tehakse teatavaks tunnustusüritusel Meresuu Spa Hotellis 24. novembril 2022.a

 

Täpsem teave www.ivek.ee või tel 5332 3596.

ESITA OMA KANDIDAAT

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

ESITA OMA KANDIDAAT

Tunnustamiskonkursi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Kohaliku omaalgatuse programm, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengufond, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium.

Eurotoetuste infopäevad – Infopäev toimub 13.09.2022 Kohtla-Järve Gümnaasiumis

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kutsuvad:

 

Eurotoetuste maakondlikud infopäevad

13. – 30. septembrini Eesti erinevais paigus:

Kohtla-Järve Gümnaasium* – 13.09
Võru Kesklinna kool – 20.09
Tartu Raudteejaam – 21.09
Viljandi Pärimusmuusika Ait – 27.09
Pärnumaa Kobar – 28.09
Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskus – 30.09

Päevakava

10.00  Päeva avasõnad, üldisem struktuuriperioodi tutvustus (Rahandusministeerium)
10.20  Toetuste rakendamisest üldisemalt (Riigi Tugiteenuste Keskus)
10.40  Ettevõtlusmeetmed, teadusvõimekus- ja koostöö (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium)
11.30  Loomemajanduse arendamine (Kultuuriministeerium)
11.45  Energiatõhusus ja taastuvenergia (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium)

12.30  LÕUNA
13.15  Varasemal perioodil ellu viidud eduka projekti tutvustus
13.30  Transport (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
13.50  Ringmajandus ja kliima (Keskkonnaministeerium)
14.35  Pikaajalise hoolduse kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine (Sotsiaalministeerium)

14.55  PAUS
15.15  Haridus ja laste heaolu (Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium)
16.00  Regionaalareng (Rahandusministeerium)
16.40  Kokkuvõte

* Kohtla-Järve infopäeval on tagatud sünkroontõlge vene keelde. Kõik infopäevade asukohad on ligipääsetavad liikumisabivahendeid kasutavatele osalejatele. Päeva keskel on lõunapaus ning kohapeal vesi, kohv ja tee. Lisaküsimuste korral pöördu: eurotoetused@fin.ee

Info ja registreerumine

loe edasi...

Ida-Viru MTÜde sügiskool ootab osalejaid

Sügiskool on iga-aastane koolitussari MTÜ juhtidele, mis aitab tõsta MTÜ juhtide võimekust organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.

2022.a alguses oli MTÜde seas läbi viidud veebiküsitlus, et uurida, milliseid täiendkoolitusi vajaksid MTÜde juhid.

Tulemused näitasid, et MTÜd soovivad olla “nähtavad” ning näidata oma tegevust atraktiivselt potentsiaalsetele liikmetele, külastajatele, rahastajatele, kaasata tegevustesse noori. Sellest sündisidki selle aasta sügiskooli teemad.

Sügiskoolis 2022 õpite, kuidas:

  • korrektselt ja kaunilt pildistada ja telefoniga väikseid videoid teha;
  • mõista fotograafia olulisust sotsiaalmeedias;
  • töödelda oma fotosid erinevate rakendustega;
  • töötada Canvas;
  • teha atraktiivseid postitusi sotsiaalmeedias.

Vaata koolitusi

Peale sügiskooli  jääb Teie MTÜ tegevus  alati silma!

Infokiri 10/2026

Filmitööstuse inkubatsiooniprogrammi 2.lennu lõpetas 13 noort ja ettevõtlikku inimest

Filmitööstuse inkubatsiooniprogrammi (2.lend) lõpetas 13 noort ja ettevõtlikku inimest, kes on valmis filmitööstusele oma teenuseid pakkuma!

Suur aitäh mentoritele Merlit Veldi, Liina Särkinen, Gert Zavatski, Egle Rääsk.

Palju õnne lõpetajatele!

Registreeru koolitusele “Teenusedisainist turunduseni: kuidas luua, kujundada ja turundada oma toodet või teenust”

 

Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut korraldab Jõhvis 3-päevase koolituse “Teenusedisainist turunduseni: kuidas luua, kujundada ja turundada oma toodet või teenust”, mis toimub 7.11., 21.11. ja 05.12.

Koolitajaks on Darja Tokranova (Tallinna Ülikool, Trinidad Wiseman)

 

Koolitus on tasuta.

Oodatud on just Ida-Virumaa väikeettevõtjad, loomevaldkonnas tegutsejaid, turunduse või visuaalse kommunikatsiooni eest väikeettevõtetes vastutavaid töötajaid.

 

Kui oled Ida-Virumaa väikeettevõtja, kes soovib arendada enda oskusi toodete ja teenuste disainis, nende esitlemises ning turunduses, siis see koolitus on sulle!

 

Koolitusel saad teadmised ja praktilised oskused:
🔹teenusedisaini põhimõtetest;
🔹professionaalse sotsiaalmeedia sisu loomisest;
🔹kvaliteetsete tootefotode loomisest nutitelefoniga;
🔹brändingu ja pakendidisaini rollist ning nende kasutamisest oma toote või teenuse turundamisel.

👥Ootame koolitusele 𝐈𝐝𝐚-𝐕𝐢𝐫𝐮𝐦𝐚𝐚 väikeettevõtjaid, loomevaldkonnas tegutsejaid, turunduse või visuaalse kommunikatsiooni eest väikeettevõtetes vastutavaid töötajaid, kes soovivad arendada oskusi toodete ja teenuste disainis ning nende visuaalses esitlemises ja turunduses.

Koolitus toimub 3-päevasena: 07.11., 21.11. ja 05.12.
Kõigil päevadel algus kell 10.00 ja lõpp kell 17.00
Toimumiskoht: Jõhvi

✅Koolitus on sihtgruppi kuulujatele tasuta.

Koolitus on rahastatud õiglase ülemineku fondi tegevusest “Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ (ÕÜF haridusmeede).

Kogukond tahab kaasa rääkida – Narvas arutati Ida-Virumaa ja Euroopa tuleviku üle

18. septembril toimus Narva Raekojas arutelupäev „Euroopa ja meie kogukond 2035“, mis tõi kokku noored, kogukondade ja vabaühenduste esindajad, kohalike omavalitsuste esindajad ning teised Ida-Virumaa arengust huvitatud inimesed.

Päeva jooksul vaadati tulevikku ja arutati, millisena soovime näha Ida-Virumaad aastal 2035, milliseid võimalusi pakub Euroopa Liit meie piirkonna arenguks ning kuidas saavad kohalikud inimesed ise oma kogukonna tuleviku kujundamises kaasa rääkida.

Üheks päeva kõige rõõmustavamaks tähelepanekuks oli noorte suur osakaal ja aktiivne osalemine. Noored ei tulnud üritusele ainult kuulama – nad esitasid küsimusi, jagasid oma arvamusi, osalesid aktiivselt töötubades ja aruteludes ning rääkisid julgelt sellest, millisena nemad oma tulevikku näevad.

Arutelud näitasid, et noored tunnevad huvi Euroopa Liidu pakutavate võimaluste vastu ning soovivad paremini teada, kuidas kasutada õppimise, töötamise, rahvusvahelise koostöö, projektide ja kodanikuaktiivsusega seotud võimalusi.

Samas tuli selgelt esile soov olla rohkem kaasatud. Noored tahavad, et nende arvamust küsitaks ning et neil oleks võimalus osaleda neid ja nende kodukoha tulevikku puudutavates aruteludes ja otsustes.

Eriti oluline on, et noored on valmis ka ise sõna võtma. Nad julgevad esitada küsimusi, väljendada oma seisukohti ning rääkida nii võimalustest kui ka probleemidest. See annab hea aluse edasiseks koostööks ning näitab, kui oluline on luua noortele rohkem kohti ja võimalusi, kus nende häält päriselt kuulatakse.

Päev algas paneeldiskussiooniga „Kogukond kui arengumootor: võimalused, väljakutsed ja Euroopa Liidu mõju piirkondlikule arengule“. Arutati kogukondade rolli piirkonna arengus, koostööd kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, ettevõtjate ja elanike vahel ning Euroopa Liidu toetuste ja võimaluste mõju Ida-Virumaale.

Pärast paneeldiskussiooni jätkus päev töötubades. Noortega räägiti tuleviku tööst ja karjäärivõimalustest Euroopas ning kodanikuaktiivsusest ja osalemisvõimalustest. Visioonitöötoas vaadati üheskoos aastasse 2035 ning mõeldi sellele, millises kogukonnas soovime tulevikus elada.

Päeva teises pooles toimunud dialoogiringides räägiti hariduse, keeleõppe ja tööturu seostest ning sellest, kuidas Euroopa Liidu pakutavaid võimalusi kohalike kogukondade arendamiseks veel paremini kasutada.

Arutelupäev kinnitas veel kord, et piirkonna tulevikust rääkides ei saa noori käsitleda ainult sihtrühmana. Noored on partnerid, kelle kogemusi, ideid ja arvamusi tuleb kuulata juba täna.

Kui soovime, et noored näeksid oma tulevikku Ida-Virumaal, peavad neil olema mitte ainult head õppimis- ja töövõimalused, vaid ka tunne, et nad saavad oma kodukoha arengut mõjutada.

Tugev kogukond sünnib koostööst – tule ja löö kaasa Kerksuskeskuse päeval!

Päästeamet kutsub Ida-Virumaa ühendusi ja kogukondi kaasa lööma Kerksuskeskuse päeva (KEKE päev) ettevalmistamisel ja korraldamisel.

Meie eesmärk on üheskoos suurendada kogukondade valmisolekut, turvatunnet ja oskust tulla toime erinevate kriiside ning ootamatute olukordadega.

Kohalikud ühendused tunnevad oma inimesi ja piirkonna vajadusi kõige paremini. Teie teadmised, kogemused, vabatahtlikud ja koostöövõrgustikud on oluline osa tugevast ja kerksast kogukonnast.

Kuidas saad kaasa lüüa?

  • korralda töötuba, arutelu või praktiline tegevus;
  • tutvusta oma ühendust ja selle tegevusi;
  • jaga teadmisi ja oskusi, mis aitavad kriisideks paremini valmistuda;
  • kaasa vabatahtlikke ja koostööpartnereid;
  • paku välja oma idee kogukondliku koostöö ja vastastikuse toetuse tugevdamiseks.

Kerksuskeskuse päev toob kokku inimesed, ühendused ja asutused, kes soovivad ühiselt panustada turvalisemasse ja tugevamasse Ida-Virumaasse.

Kas sul või sinu ühendusel on idee, millega kaasa lüüa? Anna oma osalemissoovist teada hiljemalt 28.09.2026.

Kontakt:
Gerli Pajula
Ida-Virumaa päästepiirkonna juhataja
+372 5336 6325
gerli.pajula@paasteamet.ee

Tugev kogukond sünnib koostööst – tule ja löö kaasa Kerksuskeskuse päeval!

Registreeri oma dialoog Ida-Virumaa dialooginädalale

12.–18. oktoobril toimub Ida-Virumaal dialooginädal „Kuidas me elame?“, mille raames kutsume organisatsioone, koole, noortekeskusi, kohalikke omavalitsusi, kogukondi, töökollektiive ja aktiivseid inimesi korraldama oma dialoogi.

Dialooginädala eesmärk on luua üle Ida-Virumaa rohkem võimalusi sisukateks ja rahulikeks vestlusteks teemadel, mis on inimestele ja kogukondadele olulised. Dialoogi võib korraldada oma organisatsioonis, koolis, töökohas, kogukonnas või mõnes avalikus kohas.

Dialoog ei pea olema suur üritus. See võib olla ka väiksem vestlusring, kus inimesed saavad jagada oma kogemusi, kuulata üksteist ning mõista paremini erinevaid vaatenurki.

Dialoogi teema valib korraldaja ise, lähtudes oma kogukonna või osalejate huvidest ja vajadustest. Rääkida võib näiteks igapäevaelust, kogukonnast ja suhetest, turvatundest, muutustest ühiskonnas, noorte kogemustest, töö- või koolielust, väärtustest, koostööst või tulevikust.

Dialoog erineb debatist või tavapärasest arutelust selle poolest, et eesmärk ei ole teisi oma arvamuses veenda, leida kiiresti lahendusi või jõuda ühisele seisukohale. Oluline on kuulata, jagada oma kogemusi ning püüda paremini mõista, kuidas teised inimesed sama teemat näevad ja kogevad.

Kutsume kõiki huvilisi korraldama 12.–18. oktoobril oma dialoogi ja registreerima selle Ida-Virumaa dialooginädala programmi.

Registreeritud dialoogid saavad osaks ülemaakondlikust dialooginädalast ning aitavad üheskoos arendada Ida-Virumaal dialoogikultuuri ja luua rohkem võimalusi inimestevaheliseks suhtlemiseks.

Dialooginädal toimub 12.–18. oktoobril 2026 üle Ida-Virumaa.

Registreeri oma dialoog: https://ivek.ee/dialooginadal2026/

Dialooginädal toimub Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eestvedamisel koostöös partneritega ning projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Euroopa noortele lähemale: SOTEU ühisvaatamine Ida-Virumaal

16. septembril korraldas Euroopa Komisjoni Eesti esindus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni iga-aastase Euroopa Liidu olukorra kõne (State of the Union, SOTEU) ühisvaatamise.

Iga-aastases kõnes käsitleb Euroopa Komisjoni president Euroopa Liidu ees seisvaid olulisemaid küsimusi ja väljakutseid ning tutvustab Euroopa Komisjoni prioriteete ja edasisi tegevussuundi. Ühisvaatamine andis õpilastele võimaluse jälgida kõnet koos ning pöörata tähelepanu teemadele, mis mõjutavad Euroopa Liidu ja selle elanike tulevikku.

Ida-Virumaal toimunud üritust viis läbi Team Europe’i esindaja Karl Mattias, kes tutvustas osalejatele Euroopa Liiduga seotud teemasid ning aitas luua kõne jälgimiseks kaasava ja interaktiivse formaadi.

Enne otseülekande algust osalesid õpilased Euroopa Liidu teemalises viktoriinis, kus said proovile panna oma teadmised ELi toimimise ja Euroopa kohta. Kõne jälgimise ajal mängiti temaatilist SOTEU-bingot, mille eesmärk oli suunata osalejaid tähelepanelikumalt kuulama ning märkama kõnes esile tõstetud teemasid ja märksõnu.

Sellised kohtumised annavad noortele võimaluse saada rohkem teada Euroopa Liidu toimimisest ja päevakajalistest teemadest ning mõtestada, kuidas Euroopa tasandil tehtavad otsused ja arengud seostuvad nende igapäevaelu ja tulevikuga.

Täname Ida-Virumaa Kutsehariduskeskust, Team Europe’i esindajat Karl Mattiast ning kõiki osalenud õpilasi!

GALERII

IDA-VIRU ERISEANSID 2026

KAVA

22.09.2026 18.30, Apollo Kino

Dokumentaal “Epp Maria. Elu maalides”

subtiitrid: ENG

TASUTA PILETID

Film kutsub vaataja kunstnik Epp Maria Kokamäe loodud maailma Sepamaa talus, mis on korraga maaliline ja muinasjutuline, samas täiesti päris, kus elu eemal linnakärast kulgeb looduse rütmis. Selles maailmas tegutsevad lisaks Epp Mariale tema kuldsete kätega abikaasa Jaak Arro ning nende lapsed – galerist ja keraamik Liisu Arro, armastatud kokaraamatute autor ja kohvikupidaja Anni Arro ning operaator ja fotograaf Johannes Arro koos oma perede ja koduloomadega. Kõik nad moodustavad justkui ühe värvika itaalia perekonna, kes on Tõstamaa mereäärsete kadakate vahele oma juured ajanud ning jagavad igaüks omal moel läbi oma loomingu ilu ja elurõõmu.

Filmi režissöör on Anu Aun, produtsent Maie Rosmann, operaatorid Heiko Sikka ja Johannes Arro, montaažirežissöör Mirjam Jegorov, helirežissöör Indrek Soe ning helilooja Mick Pedaja.

Sama loovmeeskonna varasemate tööde hulka kuuluvad filmid „Vetelkõndija“ ja “Eia jõulud Tondikakul.”

Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut / Estonian Film Institute, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvusringhääling. Koostööpartnerid on Rahva Raamat, Schloss Fellin, Arro Porcelain ja Hooaeg x Anni Kohvik.

06.10.2026 18.30, Apollo Kino

Täispikk mängufilm, komöödiafilm “Seatapp”, 2026

subtiitrid: ENG

TASUTA PILETID

Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.

Apollo kino, Jõhvi

Mängufilm “Musta pori näkku“, 2026

subtiitrid: ENG

TASUTA PILETID

Mihkel Raua samanimelisest menuromaanist inspireeritud seikluskomöödia, viib meid 1980ndate lõpu noorte muusikute pöörasesse maailma. Sinimustvalge on veel keelatud, riigipiir on okastraadist ning vabadusest ei ole lubatud isegi unistada.

Bravuurikas 17-aastane Mihkel asub oma hevibändiga suvisele teekonnale, et astuda üles oma elu esimesel muusikafestivalil. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast bändiga kaasa, et festivalile kutsutud välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada.

Peaosades Timotheus Sammul (Mihkel), Erik Hermaküla (Hendrik), Erling Eding (Kojamees) ja Carolyn Veensalu (Liisa). Teistes rollides Carmen Mikiver, Nikolai Bentsler, Ago Anderson, Jaune Kimmel, Simo Andre Kadastu, Priit Pius, Rudolfs Apse, Karin Rask, Rain Tolk, Ott Aardam jt.

Toimub kohtumine filmimeeskonnaga.

Olete väga oodatud nautima häid Eesti filme!

Kohtumiseni!

TOETAJAD:

KONTAKT:

Evelin Saarmets

Filmitööstuse inkubatsiooniprogrammi juht

Viru Filmifondi koordinaator

evelin.saarmets@ivek.ee

+372 520 1445

Ettevõtlusnädal 2026

05.10-09.10.2026  IDA-VIRU KAVA 

Ida-Viru Aasta Ettevõtte ja Vabaühenduse Konkurss 2026

Kandidaatide esitamine on avatud kuni 20.september 2026 kell 23.59!

>> ESITA OMA KANDIDAAT <<

Kutsume esitama kandidaate konkursile

 

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2026

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

01

Kõik asutused, ettevõtted, omavalitsused, kodanikuühendused ja eraisikud saavad kandidaate esitada järgneva ankeedi abil hiljemalt 20. septembriks 2026 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusele e- postiga: info@ivek.ee või täites elektroonilist ankeeti aadressil  IVEK.EE/KONKURSS/

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

02

Laekunud kandidaatide seast valib komisjon välja igas kategoorias 3 nominenti ja nominentide seast võitjad 8 kategoorias.

KATEGOORIAD:

1/

IDA-VIRU KOHALIKU OMAALGATUSE TEGU 2026

Tunnustatakse ühingut, kes on kohaliku omaalgatus programmi (KOP) toetusraha kogukonna hüvanguks tulemuslikult rakendanud 2026. aastal

2/

IDA-VIRU KODANIKUÜHENDUS 2026

Tunnustatakse ühingut, kes on 2026. aastal silma paistnud kohaliku elu edendamisega, on kutsunud või viinud ellu kogukonna jaoks olulisi sündmusi või muid kogukonda elavdavaid/abistavaid projekte

-on koostööaldis teiste ühenduste, ettevõtjate ja omavalitsusega

-on tuntud ja hea mainega kohalike elanike seas

3/

 IDA-VIRU  TEGUS KODANIK 2026

Tunnustatakse initsiatiivikat isikut, kes on oma tegevusega 2026. aastal silma paistnud ning kaasa aidanud oma piirkonna, maakonna või valdkonna positiivsele arengule

4/

 IDA-VIRU EURORAHADE RAKENDAJA 2026

Arenev ettevõte või organisatsioon

-Ühing, kes panustab kogukonna arengusse ja on toetusraha tulemuslikult rakendatud

5/

IDA-VIRU ÄRITEGU 2026

Auhind omistatakse ettevõttele, kelle tegevus on piirkonnale olulist mõju avaldanud.  

-Oluline ettevõte piirkonnas  

-Arenev ettevõte (investeeringud, uued sihtturud ja/või tootmisüksused)  

-On teostanud viimaste aastate jooksul regioonile olulise projekti või arengu

6/

IDA-VIRU VÄIKEETTEVÕTE 2026

Areneväike ettevõte silmapaistva äriideega

7/

IDA-VIRU NOORTE ETTEVÕTLIK TEGU 2026

Noorte poolt sooritatud tegevus, mis aitab kujundada maakonna ettevõtlikku vaimu 

8/

IDA-VIRU MISSIOONITEGU 2026

Ettevõtja, kes on 2026 aastal olulisel määral toetanud lisaks oma äritegevusele Ida-Virumaa elukeskkonda (nt. kultuuri, sporti, haridust, turvalisust, kogukonda, jne.)

03

Komisjonil on õigus teostada kandidaatide vastavuskontrolli ning võtta esitatud kandidaatidega või esitajaga kontakti täiendavate andmete hankimiseks.

Komisjonil on õigus välja anda täiendavaid eripreemiaid või jätta kandidaatide ebapiisavuse või mittekvalifitseerumise korral mõnes kategoorias auhind välja andmata.

NB! Kui komisjoniliige on kandidaat või lähedalt seotud kandidaadiga, siis taandab ta end selle kategooria hindamisel;

04

parimate väljakuulutamine toimub 3. detsembril 2026 Ida-Virumaa Ettevõtte ja vabaühenduse tunnustusüritusel.

 

 

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

Lisainfo:

Täiendav info

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Täiendav info

Jefim Aljoškin

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Partnerid ja toetajad:

Creative Patterns 40+ arenguprogrammi kandideeris 33 naist 

Creative Patterns 40+ arenguprogrammi registreerimine on lõppenud.

 

Huvi programmi vastu oli suur – osalemissoovi esitas 33 Ida-Virumaa naist. Programmi pääseb 20 osalejat. 

Täname kõiki, kes programmi vastu huvi tundsid ja oma avalduse esitasid! 

Creative Patterns 40+ on üle aasta kestev arenguprogramm, mis on suunatud üle 40-aastastele Ida-Virumaa naistele, kes soovivad arendada oma loomingulist tegevust või ettevõtlust. Programmis keskendutakse praktilistele oskustele – digivahendite kasutamisele, tootearendusele, turundusele, hinnakujundusele ja ettevõtlusele. Samuti vaadatakse, kuidas kasutada piirkondlikku kultuuripärandit uute toodete ja ideede loomisel. 

 

Mis saab edasi? 

Kuna soovijaid on rohkem kui programmis kohti, tuleb 33 kandidaadi seast teha valik. Selle nädala lõpus ja järgmise nädala alguses võtame kõigi registreerunutega individuaalselt ühendust, et lähemalt kuulda nende senisest tegevusest, ideedest ja ootustest programmile. 

Pärast vestlusi vaatab projektimeeskond avaldused ja saadud info üle ning valib välja 20 osalejat. Kõigile kandideerijatele anname valiku tulemusest personaalselt teada järgmise nädala lõpuks. 

 

Ees ootab praktiline ja rahvusvaheline programm 

Creative Patterns 40+ kestab 2026. aasta septembrist kuni 2027. aasta oktoobrini. Programmi kuuluvad kuus praktilist töötuba, kahepäevane Training Camp, õppereisid Eestis ja Lätis, personaalne nõustamine ning kogemuste vahetamine loomeettevõtjatega. 

Koolitustel käsitletakse digivahendite kasutamist, piirkondlikku kultuuripärandit, toote- ja teenusearendust, turundusmaterjalide loomist, rahaasju ja hinnakujundust ning ettevõtlusoskusi. 

Oluline osa programmist on ka Eesti ja Läti osalejate koostöö. Ühised koolitused ja õppereisid annavad võimaluse vahetada kogemusi, leida uusi kontakte ning saada ideid oma toodete, teenuste või ettevõtte arendamiseks. 

 

projektijuht

Küllike Kullerkupp

INTERREG "Creative Patterns" (CB0900712) projektijuht

Konsultatsiooni keel
Est
Eng

Infokiri 09/2026

KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 1. septembril

Kohaliku omaalgatuse programmi  sügisene taotlusvoor avaneb 1. septembril 2026, taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober  2026 kell 16.30.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

  • Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
  • Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
  • Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Ida-Viru Ettevõtluskeskus osales Arvamusfestivalil Paides

7.–8. augustil toimus Paides Arvamusfestival, mis tõi taas kokku inimesed üle Eesti ja kaugemaltki, et arutleda ühiskonna jaoks olulistel teemadel. Festivalil lõid aktiivselt kaasa ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse töötajad.

IVEKi vabaühenduste konsultant Tatjana Zamorskaja viis Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmis läbi venekeelse dialoogi „Kuidas me elame?“. Vestlusringis osalesid väga erineva tausta ja kogemusega inimesed – lisaks Eesti elanikele olid osalejate seas inimesed Itaaliast, Prantsusmaalt, USA-st ja Saksamaalt.

Dialoogis arutleti selle üle, kas tunneme end ühiskonnas kuulduna ja vajalikuna, millised väärtused on meile tänapäeval olulised ning kuidas muutub meie igapäevaelu Eestis. Osalejad jagasid isiklikke lugusid, kogemusi ja vaatenurki, mis aitasid paremini mõista, kui erinevalt võime igapäevaelu tajuda, kuid samal ajal kui palju on meil ka ühist. Dialoogi keskmes ei olnud õigete vastuste leidmine, vaid üksteise kuulamine ja erinevate kogemuste mõistmine.

Arvamusfestivali aruteludes osales ka IVEKi vanemkonsultant Lauri Jalonen, kes võttis osa arutelust Eesti piirialade tuleviku üle. Arutelu keskendus küsimusele, kuidas tugevdada elu Eesti idapiiril olukorras, kus Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti seisavad silmitsi elanikkonna vähenemise ning sellest tulenevate väljakutsetega.

Arutelus rõhutati, et tugeva piiriala aluseks ei ole üksnes füüsiline riigipiir, vaid ka kohalike inimeste paigakiindumus, ettevõtete võimekus, toimivad kogukonnad ning uute elanike ja ettevõtjate valmisolek piirkonda tulla. Koos Lauri Jaloneniga otsisid lahendusi Tartu Ülikooli professor Triin Vihalemm, Võrumaa Arenduskeskuse koostööjuht Meel Valk ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautas. Arutelu juhtis Margit Keller ning selle korraldas Tartu Ülikool.

Arvamusfestival pakkus taas võimaluse tuua Ida-Virumaa kogemused ja piirkonna jaoks olulised teemad üleriigilisse arutellu ning samal ajal kuulata erinevaid vaatenurki nii Eestist kui ka kaugemalt.

Dialoogid jätkuvad ka Ida-Virumaal. 12.–18. oktoobril toimub esmakordselt Ida-Viru dialooginädal, mille jooksul leiavad erinevates paikades üle maakonna aset dialoogiringid. Nädala eesmärk on luua võimalusi avatud ja turvalisteks vestlusteks, kus inimesed saavad jagada oma kogemusi, kuulata teisi ning arutleda Ida-Virumaa inimeste ja kogukondade jaoks olulistel teemadel.

Dialooginädalale on oodatud kaasa lööma nii kohalikud elanikud, kogukonnad, vabaühendused, haridusasutused, omavalitsused kui ka teised organisatsioonid. Soovime, et dialoogist kujuneks Ida-Virumaal üha loomulikum viis üksteise kuulamiseks, erinevate vaatenurkade mõistmiseks ja ühiste lahenduste otsimiseks.

Rohkem infot Ida-Viru dialooginädala ja osalemisvõimaluste kohta vaata siit!

Tule kujundama Ida-Viru uut turunduslikku lugu!

Ida-Viru Turismiklaster otsib turundusjuhti, kes aitab käivitada uue turunduskontseptsiooni ja viia Ida-Viru rahvusvaheliseks sihtkohaks. Sind ootab roll, kus saad juhtida uut turunduslikku pööret, tuua ellu värske loovlahenduse ning aidata muuta Ida-Viru lood kõnetavaks nii Eesti kui ka välisturgudel.

 

Kui tunned, et Ida-Virumaa potentsiaal kõnetab Sind ning Sul on kogemust ja julgust, et juhtida Turismiklastri turunduslikku uut etappi, ootame Sinu kandideerimist

Ida-Virumaa on koht, kus kohtuvad meri ja piir, tööstuspärand ja loodus, eripalgelised kogukonnad ning lood, millel on rahvusvaheline potentsiaal.

Ida-Viru Turismiklaster otsib turundusjuhti, kes aitab käivitada uue turunduskontseptsiooni ja viia Ida-Viru rahvusvaheliseks sihtkohaks. Sind ootab roll, kus saad juhtida uut turunduslikku pööret, tuua ellu värske loovlahenduse ning aidata muuta Ida-Viru lood kõnetavaks nii Eesti kui ka välisturgudel.

 

Sinu roll

Turundusjuhina on Sinu peamine eesmärk viia ellu Ida-Viru Turismiklastri uut turunduskontseptsiooni ning kujundada Ida-Viru sihtkoht tugevaks, eristuvaks ja rahvusvaheliselt kõnetavaks.

Sinu roll on selle eesmärgi jaoks ellu kutsuda loovlahendus ja tagada, et see ei jääks ainult strateegiadokumendiks, vaid jõuaks kampaaniatesse, kanalitesse, partnerite kasutusse ja sihtkoha terviklikku kuvandisse.

See on roll, kus Sa ei pea kõike ise looma ega tehniliselt teostama, kuid pead suutma näha tervikut, tellida kvaliteetseid lahendusi, juhtima koostööd ja hoida fookust tulemusel. Sinu ülesanne on siduda strateegia, loovlahendus, kampaaniad, idaviru.ee, sotsiaalmeedia, uudiskirjad, kontaktibaasid ja turismiklastri partnerite pakkumised üheks toimivaks turunduslikuks tervikuks.

Sinu töö tulemusena jõuab uus loovlahendus kampaaniatesse, kanalitesse, partnerite kasutusse ja sihtkoha terviklikku kuvandisse.

 

Milline inimene siia rolli sobib?

See roll sobib inimesele, kes tahab luua nähtavat muutust, mitte ainult hallata olemasolevat kampaaniaplaani.

Oled hea kandidaat, kui oled iseseisev, süsteemne, hea suhtleja, loov ja piisavalt paindlik, et leida lahendusi erinevate partnerite ootuste vahel.

Sul on tugev otsustusvõime ja soov teha turundust, mille mõju on päriselt nähtav ning Sa oskad ka ise häid tekste teha.

Kõige olulisem — Ida-Viru peab Sind kõnetama. Selle piirkonna kontrastid, lood ja potentsiaal on miski, milles Sa näed tugevat turunduslikku võimalust.

 

Meie jaoks on oluline, et Sul oleks:

  • varasem turundusjuhi või samaväärse rolli kogemus;
  • strateegilise turunduse, brändi või loovlahenduse juhtimise kogemus (sh muudatuste elluviimise kogemus);
  • oskus tellida ja juhtida agentuuride või turunduspartnerite tööd;
  • kampaaniajuhtimise kogemus alates eesmärkidest kuni tulemuste analüüsini;
  • hea digiturunduse ja andmebaasipõhise turunduse mõistmine;
  • tugev kaasamis- ja veenmisoskus;
  • oskus juhtida koosolekuid, töötubasid ja otsustusprotsesse,
  • väga hea eesti keeles oskus ja hea inglise keele suhtlustase.

 

Mida me pakume?

Selles rollis saad võimaluse juhtida Eesti ühe suurema kasvupotentsiaaliga turismipiirkonna uut turunduslikku arenguetappi.

Sind ootab:

  • võimalus kujundada Ida-Viru turunduskeelt ja sihtkohakuvandit,
  • võimalus ühendada strateegiline turundus, loovus, andmepõhine kampaaniajuhtimine ja partnerlussuhted,
  • tugev meeskonnatugi turismi, tootearenduse, projektimajanduse ja sihtturgude suunal,
  • kaasaegne töökeskkond IDA Hubis,
  • paindlik töökorraldus,
  • 35 kalendripäeva puhkust,
  • vajadusel majutuse toetus Ida-Virumaal viibimiseks,
  • mitmekülgne hüvedepakett,
  • tähtajaline tööleping kestusega 24 kuud.

📍Töökoht asub Jõhvis ja ootame Sinult valmisolekut olla kohapeal ligikaudu 2–3 päeva nädalas.

🤝Töökorraldus on paindlik, kuid täielikult kaugtööna seda teha ei saa, sest meie partnerid ja tiim tahavad Sinuga ka päriselt kohtuda.

Vajad lisainfot?

 

Meie värbamispartner Diana Paabel vastab Su küsimustele!

Eesti noori kutsutakse kandideerima tasuta rahvusvahelisse meedialaagrisse Lätis „Young Media Sharks”

Eesti ja teiste Balti riikide noori kutsutakse kandideerima rahvusvahelisse meedialaagrisse Young Media Sharks, mis toimub 24.–29. augustil Siguldas, Lätis. Tunnustatud meediaprofessionaalide juhendamisel omandavad noored teadmisi ja praktilisi oskusi dokumentaalfilmide loomisel, režissööritöös, ajakirjanduses, televisiooni – ja digitaalse sisu tootmisel ning tehisintellekti tööriistade kasutamisel.

Laagrisse valitakse 50 motiveeritud noort vanuses 14 – 20 aastat. Kandideerimiseks tuleb projekti veebilehel www.youngmediasharks.eu esitada loovülesanne. Laagrit korraldab noorteorganisatsioon Avantis ning tänu projekti peatoetajale – Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonnale Riias – on osalemine noortele tasuta.

Loenguid ja praktilisi töötubasid viivad läbi tunnustatud meediaprofessionaalid kogu maailmast. Laagris osalevad dokumentaalfilmide produtsent Don Edkins Lõuna-Aafrika Vabariigist, režissöör Audrius Stonys Leedust, New Yorgi Ülikooli õppejõud Boris Frumin, noorte autorite organisatsiooni Ineffable Films juht Menefese Kudumu-Clavell Bostonist, samuti filmirežissöör Dzintars Dreibergs, ajakirja IR peatoimetaja Nellija Ločmele, TV3 Group Latvia programmidirektor Elīna Jēkabsone, tehisintellekti ekspert Kristaps Cīrulis ja paljud teised.

Young Media Sharks toimub Lätis juba kümnendat korda. Laagri suurim väärtus on põlvkondadevaheline kogemuste vahetus. Noortel meediatalentidel avaneb võimalus töötada kõrvuti kogenud meediaprofessionaalidega, õppida nende kogemustest, leida endale mentoreid ning luua väärtuslikke erialaseid kontakte. Paljude jaoks saab sellest oluline hüppelaud edasiseks karjääriks. Noored õpivad mõistma, kuidas meediamaastik toimib, analüüsima seda kriitiliselt ning looma ise kvaliteetset ja tähenduslikku sisu neile olulistel teemadel. Paljud vilistlased on hiljem öelnud, et ühe laagrinädalaga saadud kogemus on võrreldav terve ülikooliaastaga.

„Selle laagri idee sündis siis, kui õppisin Ameerika Ühendriikides ja töötasin dokumentaalfilmiprojekti kallal, mis käsitles postsovetlikke riike. See pani mind palju sügavamalt mõistma meedia mõju ühiskonnale, eriti noortele,” ütleb laagri idee autor ja noorteorganisatsiooni Avantis juht Ilona Bičevska. „Just seetõttu oleme juba üle kümne aasta õpetanud noori mitte alluma pealiskaudsele ja klikimagnetitele suunatud sisule, mõtlema kriitiliselt ning looma ise kvaliteetset ja väärtuslikku sisu. Keegi teine ei räägi meie lugusid meie eest – seda peame tegema ise.”

Tänaseks on Young Media Sharks laagri lõpetanud enam kui 400 noort. Paljud neist töötavad praegu meedias, loovagentuurides, tehnoloogiaettevõtetes ja filmitööstuses või õpivad mainekates ülikoolides Lätis ja välismaal. Pärast laagrit on noortel võimalus osaleda Avantise projektides ning viia oma ideid ellu noorte meediakeskuses Young Media House.

 

Kandideerimine

  • Toimumisaeg: 24. – august
  • Toimumiskoht: Sigulda, Läti
  • Osalejad: 50 noort vanuses 14 – 20 aastat
  • Kandideerimise tähtaeg: 10. august, täites avalduse ja esitades loovülesande veebilehel youngmediasharks.eu
  • Töökeel: inglise keel

Korraldajad soovitavad kandideerimist mitte jätta viimasele hetkele, sest loovülesande ettevalmistamine võtab aega. Eriti oodatakse kandideerima noori, kes kahtlevad oma võimetes – kogemus näitab, et just nende seas peituvad sageli suurimad talendid. Samuti julgustatakse kutsuma kandideerima sõpru ja tuttavaid, kellele pakuvad huvi kirjutamine, fotograafia, filmimine, ürituste korraldamine või loovate ideede arendamine.

Laagri peatoetaja on Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Riias.

Noori meediaprofessionaale toetavad TV3 Group, RadioSWH.lv, ajakiri IR, Delfi.lv, TVNET, Visual Media, JCDecaux, reisirongiettevõte Vivi, Läti Kultuuriakadeemia Riiklik Filmikool, Sony, turundusagentuur Relook ning Sigulda noortekeskus „Mērķis”. Projekti kaasrahastatakse Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi noortepoliitika riikliku programmi 2025 – 2027 raames.

Lisainfo:

Eva Šķēle
Young Media Sharksi kommunikatsioonijuht
Telefon: +371 26326981
E-post: eva@avantis.lv

või

Ilona Bičevska
Laagri idee autor ja noorteorganisatsiooni Avantis juht
Telefon: +371 29495959
E-post: ilona@avantis.lv

RTK „Suuremate linnapiirkondade arendamine“ toetusmeede infopäev

Kutsume Teid osalema infopäeval, kus tutvustame toetusmeetme „Suuremate linnapiirkondade arendamine“ lisavooru „Innovatiivsed digilahendused“ tingimusi ja taotlemise võimalusi.

 

Taotlusvoor on avatud 19.06.2026 kuni 28.09.2026.

 

Infopäev toimub:  

📅 Aeg: 19. august 2026 kell 13.00-16.00

📍 Koht: Kersti Võlu Koolituskeskus (Kooli 7, Jõhvi)

🎯 Sihtgrupp: Ida-Virumaa linnapiirkondade kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonide esindajad

Oled oodatud osalema isegi kui ei soovi olla taotleja, vaid partner või panustada ideedega linnapiirkonna digilahenduste arendamisse.

 

Infopäeva eesmärk on anda ülevaade taotlusvooru eesmärkidest, toetatavatest tegevustest, abikõlblikest kuludest ning taotluste hindamise põhimõtetest. Samuti tutvustame näiteid võimalikest innovatiivsetest digilahendustest ning vastame osalejate küsimustele.

 

Päevakava (esialgne):

  • 12.45-13.00 Kogunemine
  • 13.00-13.15 Sissejuhatus (Andres Heldring)
  • 13.15-14.00 Taotlusvooru tutvustus ja tingimused (Terje Kuus)
  • 14.00 – 14.20 kohvipaus
  • 14.20-15.00 arutelud gruppides (?)
  • 15.00-15.30 kokkuvõte
  • 15.30-16.00 seminari lõpetamine

 

Osalemine on tasuta, kuid palume eelnevalt registreeruda.

 

Registreerimine: Registreerimisvorm infopäevale: “Suuremate linnapiirkondade arendamine” – vormi täitmine

 

 

Lisainfo: Terje Kuus (56981043, terje.kuus@rtk.ee)

Info nii taotlusvooru kui ka infopäeva kohta on leitav ka RTK kodulehel: Suuremate linnapiirkondade arendamine | Riigi Tugiteenuste keskus

 

 

Ootame Teid osalema!

Infokiri 08/2026

Uus algus filmimaailmas paneb Evelin Saarmetsa silmad särama

Allikas: Põhjarannik

Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Viru filmifondi uus juht Evelin Saarmets oli veel mõnda aega tagasi Harju keskmine kinohuviline, kes selle maailma telgitagustest suurt midagi ei teadnud. Nüüd on ta sukeldunud filmi- ja loometööstusse ning usub, et seal jagub talle avastamisrõõmu väga pikaks ajaks.

Tulite Ida-Viru ettevõtlukeskusse tööle ettevõtluskonsultandiks, aga üsna pea tuli üle hüpata loomevaldkonda.

Jah, kolm aastat tagasi alustasin tööd ettevõtluskonsultandina, selle aasta märtsis võtsin vastu filmitööstuse inkubatsiooniprogrammi juhi ametikoha ja alates maikuust ka Viru filmifondi koordineerimise.

Ma arvan, et see muutus on mu silmad rohkem särama pannud, sest filmivaldkond on tohutult põnev. Loomevaldkonna pisik on mul ammu sees istunud, puutusin sellega ka ettevõtluskonsultandina kokku. Nüüd saab see lihtsalt rohkem välja tulla.

 

Milline oli teie suhe kino- ja filmimaailmaga enne, kui see valdkond töölauale potsatas?

Võib öelda, et olin täiesti Eesti keskmine kinokülastaja. Sel ajal kui lapsed olid väiksemad, sai kinos muidugi rohkem käidud. Aga täiskasvanute filmide puhul ootasin tavaliselt rahulikult, kuni need telekasse jõudsid. Filmitootmisest ei teadnud ma tollal midagi − see on minu jaoks täiesti uus valdkond.

Nüüd vaatan alati ära filmid, mis on tehtud meie maakonnas ja saanud Viru filmifondilt toetust. Samuti need, mida valime erilinastusteks ja öökino kavasse. Seetõttu hakkasin ka teadlikumalt jälgima, millised filmid linastuvad ja auhindu nopivad. Püüan kogu filmitööstuse valdkonnaga ennast kurssi viia.

Lisaks korraldasime aasta alguses koos produtsendi Anneli Savitskiga filmitööstuse baaskoolituse. Kuigi olin seal korraldaja rollis, istusin saalis ja kuulasin kõiki esinejaid täpselt samamoodi nagu koolitusel osalejad. See oli väga põnev. Meile tulid oma erialast rääkima näiteks Kaia Tungal, kes oli filmide “Sisu 2” ja “Fränk” kunstnik, režissöör Moonika Siimets, operaator Heiko Sikka, võttepaikade mänedžer Markus Langi.

Grimmi ja kostüümi päev oli omaette elamus. Grimmikunstnik Merlit Veldi ja kostüümikunstnik Neoon Must võtsid oma aksessuaarid ja kostüümid kaasa ning mängisime praktiliselt läbi karakteri loomise. See oli kõigi jaoks väga inspireeriv ja saime ka ise käed külge panna.

IDA Hubi filmitööstuse inkubatsiooniprogramm ei õpeta välja produtsente ega režissööre, vaid kaadritaguseid taustajõude, kes tahavad ettevõtjana filmitööstuses rakendust leida. Suve algul valisite osalejaid juba kolmandasse lendu.

Jah, avaldusi sai esitada kuni 7. juunini ning kogu juunikuu möödus meil kandidaatide valimise, vestluste ja kohtumiste tähe all. Huvi oli väga suur, kahjuks ei ole kõiki võimalik vastu võtta, sest kohtade arv on piiratud. Uues lennus alustab kaheksateist inimest.

Seltskond on väga erinev. Kõige populaarsem on jätkuvalt soengu- ja grimmivaldkond − programmi kandideeris kaheksa selle eriala esindajat. Samuti on esindatud graafiline disain, järelproduktsioon, fotograafia ja kaameratöö ning kunstiosakond.

Meiega liitus näiteks üks noor andekas naine, kes on tulnud tagasi Ida-Virumaale, läbinud varem ka meie filmitööstuse baaskoolituse ja loodab nüüd inkubatsiooni kaudu hakata kostüümikunstnikuna edukaks ettevõtjaks.

 

Lootus, et filmivaldkonna arendamine toob inimesi maakonda tagasi või hoiab noori kohapeal, on siis täitumas?

Ma arvan, et positiivne mõju on tõesti olemas. See konkreetne naisterahvas tuli küll natuke varem tagasi, kuid leiab nüüd filmivaldkonna kaudu endale siin sobiva väljundi. Inkubatsiooniprogrammis on meil üldse väga palju noori − nii uues lennus kui ka eelmises, mis lõpetab sügisel −, sest filmivaldkond on väga interaktiivne ja loominguline. Kogu protsess nõuab kiiret reageerimist, sest võttepäevadel tuleb olla valmis ka ootamatusteks.

Kas olete ka ise juba mõnele võttepäevale jõudnud?

Jah, käisin kevadel Esna mõisas, kus toimus Ain Mäeotsa ajaloolise mängufilmi “Vabaduse sõda” avatud võttepäev. Ain Mäeots tuli isiklikult filmist rääkima ja saime võtteid oma silmaga näha. Ida-Virumaale “Vabaduse sõja” võtted alles jõuavad. Samuti külastasin telesarja “Reetur” võttepäeva Jõhvi kesklinnas. Mõlemad on Viru filmifondi toetatud projektid.

 

Kolmteist aastat tegutsenud Viru filmifondi toel on praeguseks valminud üle kolmekümne filmi ja muusikavideo, teiste seas “Meie Erika”, “Rootsi torpeedo”, “Must auk”, “Erik Kivisüda” ja “Apteeker Melchior”. Milliste filmide võtted lähiajal maakonda jõuavad?

Kevadises taotlusvoorus sai toetust kokku kuus projekti, näiteks Taska Filmi ajaloolise sõjadraama “Ümera jõel” võtted jõuavad Ida-Virusse augustis. Toetuse saamine ei tähenda muidugi alati seda, et võtted toimuvad kohe samal aastal.

Tundub, et filmitegijate huvi Ida-Virumaa vastu ei näita vaibumise märke.

Vaibumise märke ei ole kindlasti. Ma usun, et valmivad Jõhvi filmistuudiod ja nende rentimise võimalus annavad sellele kõigele veelgi hoogu juurde. Päringuid uute võttekohtade, koostöövõimaluste ja Viru filmifondi toetuse kohta tuleb tegelikult pidevalt.

Meile laekuvate taotluste põhjal on näha, et kuigi filmitegijad toovad välja ka teisi meie maakonna piirkondi, on huvi just Narva vastu kõige suurem. Narva paelub filmitegijaid nii Kreenholmi kompleksi tõttu kui ka linnakeskkonnana laiemalt. Näiteks võib tuua Go3 platvormil jooksnud mitmeosalise telesarja “Viimasel piiril”, mille mitu jagu võeti üles just Narva linnas.

Ajakirjanik Rein Sikk kirjutas hiljuti Maalehes loo intrigeeriva pealkirjaga “Kas Hollywoodi imed ja unelmad saavad Ida-Virumaal tõesti reaalsuseks?”. Kas saavad?

Tänu rajatavatele tänapäevastele stuudiotele ja loomeinkubaatorile on meil eeldused saada üheks filmivaldkonna tõmbekeskuseks. Huvi Ida-Virumaa vastu on suur juba praegu. Filmiinimestega kohtudes on ikka ja jälle välja toodud ühte meie piirkonna suurt trumpi: kui mujal Eestis püütakse kõik vanaaegne, räämas või lagunev kohe maha lammutada, ära remontida või ilusaks teha, siis meil on see eheduse kiht veel alles.

Filmitegijad on sageli hädas, et kui nad valivad mõne võttepaiga välja ja võtteprotsess võtab paar aastat aega, siis pool aastat hiljem kohale minnes on paik juba üles vuntsitud ja filmi jaoks kadunud. Meie piirkonnas on alles seda ehedust. Lisaks on meil hämmastav mitmekesisus: siit leiab korraga võimsat tööstuspärandit, puutumatut loodust ja kirevat ajalugu.

Mis muutub teie töös, kui Ida-Viru ettevõtluskeskus sügisest filmilinnakusse üle kolib?

Kindlasti toetab uus keskkond palju paremini filmivaldkonna võrgustiku kohtumisi ja ürituste korraldamist. Kui siiani tegime filmitööstuse baaskoolitust eri paikades, siis järgmise aasta alguses toimuva baaskoolituse saan korraldada meie loomeinkubatsioonikeskuses. Sama kehtib inkubatsiooniprogrammi kohta, mis alustab septembris juba Jõhvi filmilinnakus.

Me oleme keset seda melu ja see tõstab nii osalejate meeleolu kui ka kogu valdkonna atraktiivsust. Isegi kui sa parasjagu käimasolevaid filmivõtteid oma silmaga ei näe, tead sa, et need toimuvad sealsamas kõrval. Kohtud inimestega all kohvikus ja söögilauas − see loob hoopis teise energia.

Plaanin seal kokku tuua ka varasemate lendude lõpetajad, pakkuda neile koolitusampse ning kohtumisi valdkonna tippudega. Tahame näha, kuidas neil läheb ja mis neist on saanud. Kontakti hoidmine on ülioluline, et nad ei vajuks valdkonnast ära.

Meie oluline eesmärk on arendada kohapealset ettevõtlust, et meil oleks rohkem inimesi, kes on valmis filmisektorile teenuseid pakkuma. Tean juba praegu mitmeid kohalikke, kes on hakanud oma teenuseid filmidele pakkuma ja saanud esimesed kontaktid just inkubatsiooniprogrammi kaudu. Nad on olnud väga tublid ja tegutsevad aktiivselt, kuid kavatsen lähiajal teha täpse ülevaate, kui suur see arv tegelikult on.

Olete ka ise tegutsenud ettevõtjana, mitte küll loomemajanduse vallas.

Lõin oma ettevõtte, kui otsustasin kinnisvara korrashoiu valdkonnast ära tulla. Tundsin, et vajan muutust, ja tahtsin ettevõtjana kätt proovida. Pakkusin kinnisvaraalast konsultatsiooni ja korrashoiuteenust erasektorile.

Kui pärast kahtkümmend aastat kinnisvara korrashoius tegutsemist asusin tööle ettevõtluskonsultandina, andis see praktiline kogemus mulle suurema enesekindluse − ma olin ise alustava ettevõtja teekonna läbi teinud ja teadsin täpselt, millest inimestele räägin.

Praegu minu ettevõttes aktiivset tegevust ei toimu. Kogu minu aeg ja energia kulub loome- ja filmivaldkonnale. Nüüd kasutan oma ettevõtlusalaseid teadmisi filmitööstuse inkubatsiooniprogrammis, kus pakun osalejatele meie põhimentorite kõrval ettevõtluses tuge. Kuna programmis osalejad peavad looma oma ettevõtte, kui neil seda veel ei ole, siis olen neile vajalike sammude tegemisel nõuga toeks. Filmivaldkond on ju puhas ettevõtlus.

Samal ajal on loome- ja filmitööstuse maailm nii tohutult mitmekülgne ja huvitav. Usun, et seal jagub mulle avastamisrõõmu veel väga pikaks ajaks.

Olete ka oma koduvallas Lüganusel üks kogukonna hingi, näiteks juhite vabaühendust Assamait. Millega see tegeleb?

MTÜ Assamait lõime koos hea sõbranna Iti-Jantra Eriksoga, et viia ellu põnevaid kohalikke projekte. Alustasime loengusarjaga, kuid meie suurim saavutus on Aidu karjääri kettagolfipargi rajamine, mille jaoks saime õiglase ülemineku fondist toetust. Toimetame MTÜga puhtalt projektipõhiselt, täpselt siis, kui inspiratsioon või hea idee peale tuleb.

Loe veel…

CREATIVE PATTERNS – arenguprogramm naistele 40+

 

Rahvusvaheline arenguprogramm Creative Patterns

kutsub osalema 40+ naisi, kes soovivad arendada oma ettevõtlus- ja digioskusi ning kasvatada oma loovtegevusest jätkusuutlikku ettevõtmist!

 

Arenguprogramm Creative Patterns 40+ loomingulistele naistele

EESMÄRK

Arenguprogrammi eesmärk on tugevdada digioskusi ja konkurentsivõimet, töötades traditsiooniliste käsitööoskustega. 

TOIMUB

SEPTEMBER 2026 kuni OKTOOBER 2027

TÖÖKEEL

EESTI / INGLISE / LÄTI

SIHTRÜHM


Projekti sihtrühm on üle 40-aastased naised Ida-Virumaal piirkonnast.

Ootame osalema naisi, kes:

  • soovivad alustada ettevõtlusega loomevaldkonnas;
  • on hiljuti loonud oma ettevõtte;
  • tegutsevad juba ettevõtjana ning soovivad oma äri edasi arendada.

Projekt toetab nii hobikorras loovtegevusega tegelevaid naisi kui ka alustavaid või tegutsevaid väikeettevõtjaid, kes soovivad parandada oma digioskusi ja konkurentsivõimet.

Programm on mõeldud 20 osalejatele.

Kõigi kandidaatide avaldused vaadatakse läbi ning programmi osalejaid valitakse esitatud avalduste põhjal.
Valituks osutunud kandidaatidega võetakse eraldi ühendust.

MIKS TASUB OSALEDA?

Arendad oma digi- ja ettevõtlusoskusi.Saad praktilisi teadmisi ja oskusi, mida saab kohe kasutada töös, ettevõtluses või oma ideede arendamisel.

Õpid kasutama tänapäevaseid digivahendeid.Programm aitab sul enesekindlamalt tegutseda digikeskkonnas, luua nähtavust ja kasutada tööks vajalikke veebilahendusi.

Saad tuge oma idee või ettevõtte arendamiseks.Õpid paremini mõistma oma sihtrühma, toodet või teenust, turundust ja hinnakujundust.

Muudad oma kogemuse uueks võimaluseks.Programm aitab siduda sinu senise teadmise ja elukogemuse tänapäevaste oskustega ning kasutada seda uute võimaluste loomiseks.

Leiad uusi kontakte ja inspiratsiooni.Kohtud teiste naistega Eestist ja Lätist, jagad kogemusi ning saad osa toetavast ja motiveerivast võrgustikust.

KAVA

Programmi raames toimub:

6 praktilist töötuba ekspertide juhendamisel;

2-päevane intensiivne Training Camp, kus keskendutakse ettevõtte ja toodete arendamisele;

Õppereisid Eesti ja Lätti;

personaalne nõustamine ning kogemuste vahetamine teiste loomeettevõtjatega Eestis ja Lätis.

I
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
veebipõhine piltide talletamine, digitaalne portfoolio

II
REGIONAALNE KULTUURIPÄRAND
materjalikogud, digitaalsed raamatukogud, uurimistöö

III
TOOTE- JA TEENUSEARENDUS
turuuuring, niši leidmine

IV
TURUNDUSMATERJALIDE LOOMINE
foto tegemine nutitelefoniga, piltide postitamine sotsiaalmeediasse

V
RAHAASJAD JA HINNAKUJUNDUS
kuidas planeerida rahavoogu

VI
ETTEVÕTLUSOSKUSED
esinemisoskus, disainmõtlemine

Kui soovid arendada oma loomingulist tegevust, omandada uusi digioskusi ning saada osa inspireerivast rahvusvahelisest kogukonnast, siis ootame sind programmi kandideerima!

Kandideerimine on avatud kuni augusti lõpuni!

Kohtade arv on piiratud!

Küllike Kullerkupp

Küllike Kullerkupp

INTERREG "Creative Patterns" (CB0900712) projektijuht

Konsultatsiooni keel
Est
Eng

TOETAJAD

Creative Patterns on Eesti ja Läti koostööprojekt, mida viiakse ellu Ida-Virumaal ja Vidzeme piirkonnas Euroopa Liidu Interreg Central Baltic Programme 2021–2027 toetusel. Projekti partnerid on Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Vidzeme Planning Region.

Projekti tegevuste ellu viimist kaasrahastab Euroopa Liit, INTERREGi Kesk-Läänemere programmist, projekt nr CB0900712.

Infokiri 07/2026

IDA-VIRU ÖÖKINO 2026

Uus seansiaeg Toila: 05.09 kell 21.00 (22.08 asemel)

Uus seansiaeg Narva-Jõesuus: 26.08 kell 21.00 (13.08 asemel)

Meil on suur rõõm teatada, et 2026 tuleb ÖÖKINO taas juba viiendat suve Ida-Virumaale!  28.07–27.08. rändab ÖÖKINO läbi maakonna nii juba tuttavates kui ka uutes asukohtades!

 

 

Kinoõhtud on sel aastal keskendunud peamiselt Eesti filmidele ja programmi fookuses on erinevad head vanad ja meeleolukad uued filmid.

Valikusse jõudsid lood, mis peegeldavad erinevaid põlvkondi, väärtusi ja elukogemusi. Ühelt poolt toovad klassikalised filmid vaatajateni Eesti kino kullafondi ning pakuvad äratundmisrõõmu, teisalt annavad uuemad mängu- ja dokumentaalfilmid võimaluse mõtestada tänapäeva ühiskonda, inimesi ja meie ühist kultuuriruumi.

Programmis on esindatud nii huumor, draama, inspireerivad elulood kui ka lood Eesti inimestest ja nende tegemistest. Oluliseks valikukriteeriumiks oli ka see, et filmid kõnetaksid erinevas vanuses vaatajaid ning looksid võimaluse ühiseks filmielamuseks kogu perele.

Erilist tähelepanu pöörasime Eesti lugudele ja Eesti autoritele. Mitmed filmid on valminud viimastel aastatel ning näitavad Eesti kino tänast arengut, samas kui filmiklassika aitab hoida sidet meie kultuuripärandiga.

Loodame, et suvised kinoõhtud pakuvad lisaks headele filmidele ka võimalust kohtuda, ühiselt aega veeta ning nautida Eesti kino erilist atmosfääri vabas õhus.

 

Filmidele eelneb traditsiooniline viktoriin koos sümboolsete auhindadega.  Loodame väga, et igaüks leiab programmist endale meelepärase elamuse.

 

Võta kaasa pere ja sõbrad, ilmastikule sobiv riietus ja hea tuju ning tule naudi meeleolukaid õhtuid, kus saab taas kino vaadata!

OLULINE INFO:

🕗 Ala on avatud alates kell 20.00, mängib DJ, enne filmiseansi algust filmiviktoriin, tublimatele auhinnad.

☕ Kohapeal töötab pop-up-kohvik.
🌤️ Seanss toimub välitingimustes.
🎟️ Sissepääs on tasuta, kuid vajalik on tasuta pilet Fienta kaudu või kohapealne registreerumine.
🤝 Kui pileti vormistamisega tekib probleeme, tulge palun kohale veidi varem ning meie tiim aitab teid kohapeal.

🪑 Võimaluse korral võtke kaasa oma tool, pleed, ilmastiku jaoks sobiv riietus ning hea tuju.
🎬 Film linastub eesti keeles vene- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus

Ida-Viru Ettevõtluskesus ja Viru-FilmiFond esitleb

ÖÖKINO KAVA

28.07 21.00

SILLAMÄE ( MERE PST. TREPPIDEL)

Draama “Eestlanna Pariisis“, 2012

subtiitrid: RUS/ENG

SEANSS ON TASUTA!

Anne on töötanud kogu elu hooldajana. Paari aasta pärast saab ta 50-aastaseks. Ta on lahutatud, kaks last elavad oma elu. Ühel päeval tehakse talle ootamatu ettepanek minna Pariisi. Seal vajab seltsi Frida, suurilmadaam. Raamat räägib nende kahe naise kohtumisest ja nende nii erinevast minevikust. Mõistagi mahub nende vahele ka mees. Aigi Vahingu romaan puutub servapidi kokku filmiga “Eestlanna Pariisis”, kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist.

30.07 21.00

NARVA-JÕESUU (TULETORNI ALA)

filmiklassika “Mehed ei nuta”, 1968

subtiitrid: RUS/ENG

SEANSS ON TASUTA!

Grupp unetusetõve all kannatavaid mehi viiakse eksperimendi korras tõelise sanatooriumi asemel üksikule asustamata saarele. Kohale jõudes selgub, et sanatoorium ja uudne unetusravi osutuvad täiesti teistsuguseks, kui mehed oskasid oodata. Viidud viimase piirini, hakkavad seltsimehed unetud kohe ellu viima hulljulgeid põgenemiskatseid. Entusiasmist tulvil unetud ei aimagi, et üksik asustamata saar on tegelikult poolsaar.

06.08 21.00

KAUKSI RANNAHOONE

Mängufilm “Suvitajad“, 2023

subtiitrid: ENG

SEANSS ON TASUTA!

“Suvitajad” on ehedat kirge ja nakatavat nalja täis suvine komöödia, mis põhineb Juhan Smuuli samanimelisel jutustusel. Film valmib armastatud kirjaniku sajandaks sünniaastapäevaks ning on ühtlasi ka austusavaldus kunagisele kultuskomöödiale “Siin me oleme”, mis vändati sama algmaterjali põhjal. Imekauni Muhumaa looduse rüpes toimuv legendaarne lugu on toodud julgelt tänapäeva, sest Smuuli terane nägemus vastandlikest inimtüüpidest on ajatu.

Kalur Ärni on otsustanud nigela kalasaagi tõttu jaaniajaks suvitajad võtta. Plaan pole ju paha, kuid tema kaunisse Muhumaa tallu saabuvad ülimalt tülikad külalised: proua Sohvia, tema abikaasa Johan, nende poeg Juunior ja Sohvia kaunitarist õde Erna koos oma ärimehest kavaleri Ivoga. Juba esimesel pilgul on selge, et Ärnil ja tema naisel Lainel läheb suvitajatega väga keeruliseks. Pealinnast tulnud suvitajad pakatavad tähtsusest ja nõuavad erikohtlemist, samas on nende klantsi pealispinna all piinlikke saladusi, mis tüli käigus avanema hakkavad. Linnarahva jagelustesse tõmmatud maarahvas avastab nüüd ka oma elus üllatavaid kitsaskohti. Naljakate segaduste ja intriigide saatel minnakse vastu jaaniööle ning koos võimsa lõkkega sütivad peoplatsil ka viimseni pingule timmitud kired.

13.08 21.00

SILLAMÄE ( MERE PST. TREPPIDEL)

IDA-VIRU ÖÖKINO 2026: Mängufilm “Meie Erika”, 2026 (NB! Filmi muudatus)

subtiitrid: RUS/ENG

SEANSS ON TASUTA!

„Meie Erika” on inspireeriv ja emotsionaalne lugu Erika Salumäe teekonnast lastekodutüdrukust olümpiavõitjaks. See film toob ekraanile ühe Eesti spordiloo kõige võimsama kangelastee, näidates, millist hinda tuleb vahel maksta unistuste nimel. See on haarav lugu sihikindlusest, sisemisest jõust ja julgusest liikuda edasi ka siis, kui tee tippu tundub võimatu.

19.08 21.00

KIVIÕLI KESKVÄLJAK

Mängufilm “Meie Erika“, 2026

subtiitrid: RUS/ENG

SEANSS ON TASUTA!

Olümpiavõitja Erika Salumäe tee oma ala absoluutsesse tippu on lugu, mis väärib rääkimist ja jõuab täispika mängufilmina kinolinale peatselt algaval uuel aastal. Erika keeruline lapsepõlv, käänuline noorusaeg ning inimvõimeid ületav teekond olümpiakullani inspireerib meid kõiki.

“Meie Erika” jutustab südamliku ja kaasahaarva loo Eesti olümpiasangar Erika Salumäe teekonnast lastekodutüdrukust maailmarekordite ja olümpiakullani. Filmi lavastajaks on tudengi-Oscariga pärjatud German Golub ja nimirollis tõusev täht Karolin Jürise.

Film tõstab rambivalgusesse läbi aegade ühe edukaima Eesti sportlase, kes on pidanud kahe olümpiakulla ja arvukate rekorditeni jõudmiseks ületama rohkem väljakutseid, kui paljud ette kujutada suudaks. Elvast pärit trekisõitja Erika Salumäel on tulnud triumfideni jõudmiseks rinda pista väärkohtleva kasuvanaema, murdunud unistuste ja omakasu peal väljas olevate abilistega. See film annab selgelt mõista, et igal rahval on vaja kangelast, kuid harva küsitakse, mida on kangelasel endal vaja.

05.09 21.00

TOILA, LAULUVÄLJAKU ALA

mängufilm “Uus raha“, 2023

subtiitrid: ENG

SEANSS ON TASUTA!

Mida sa teeks kui sul oleks 50 miljonit?
IT-spetsialist Taavi (Märt Pius) ja tema õpetajast abikaasa Liisa (Steffi Pähn) on ootamatult vastamisi küsimusega: mida teha, kui ühel hommikul on pangakontol absurdselt suur rahasumma – ei vähem ega rohkem kui 50 miljonit.
Muhe komöödia sellest, kuidas raha võib inimesi muuta, või siis näitab ta üsna täpselt, milline sa juba olid.

NB!

🕗 Ala on avatud alates kell 20.00
20:00-21:00 Koolifilmi rahvusvahelise noorte filmilaagri filmid ja laagritutvustus. Filmilaager toimub 16-23 august Kohtla-Nõmmel ja Rannapungerjal. Noorte filmitegijate väljakutseks oli teha Kaevandusmuuseumis rahvusvahelistes meeskondades lühifilmid valmis ainult nädalaga! Noored autorid juhatavad oma filmid ka ise sisse. Filmilaagrit korraldas Kinomaja Filmikool ja toetavad Jõhvi vald, Canon Overall Eesti AS.
21:00 filmiviktoriin ja filmi vaatamine, parimatele auhinnad.

26.08 21.00

NARVA-JÕESUU (TULETORNI ALA)

mängufilm “Torn”, 2024

subtiitrid: RUS/ENG

SEANSS ON TASUTA!

Kalju on saatuse tahtel üksik mees, kelle kunagi naine maha jättis ning 4-aastase tütre tema juurest ära viis. Mees elab aastakümneid Lõuna-Eesti sügavas metsas kõrge mäe otsas. Justkui kannaks karistust, tassib mees sisyphoslikult pikki palke ja raskeid kive oma künkale, kinnisideeks ehitada torn, et näha ja olla nähtav. Kalju on küll pealtnäha harjunud oma rutiinse ning üksiku eluga, kuid seestpoolt pakitseb ikka ootus leida kedagi enda kõrvale. Nii peab mees kirjavahetust paljude näitsikutega, püüab peolgi käia, et kaaslast leida, kuid kuidagi ei vea, seda õiget perenaist mees ei leia. Kui Kalju saab kõne oma tütrelt uudisega, et ta on nüüd vanaisaks saanud, tekib mehesse justkui uus elevus läbisegi hirmuga. Kas kohtuda taas tütrega? Mis tundeid see temas tekitab? Kuidas olla vanaisa kui pole saanud olla isa? Esimest korda elus võtab Kalju ette oma vanad päevikud ja salvestised, et välja selgitada, mis 30 aastat tagasi valesti võis minna.

27.08 21.00

KOHTLA-JÄRVE KULTUURIKESKUS

Dokumentaal “Hõbekontsadel“, 2026

subtiitrid: RUS/ENG

SEANSS ON TASUTA!

Grupp amatöör-naishokimängijaid asub taaselustama Eesti naiste jäähokikoondist. Nende tee on algusest peale takistusi täis: ebaühtlane oskuste tase, keelebarjäärid, suured vanusevahed ja rahalise toetuse täielik puudumine. Neid ühendab üksainus unistus: võistelda ja võita maailmameistrivõistlustel. Sinna jõudmiseks peavad nad muutuma entusiastlikest amatööridest ühtseks rahvuskoondiseks. Mängu astub oskuslik treener Lätist, pakkudes kogemusi ja lootust, mida nad hädasti vajavad. Aga kas sellest piisab? Nende sihikindlusest sõltub mitte ainult turniiri tulemus, vaid ka kogu Eesti naiste hoki tulevik.

Olete väga oodatud nautima häid Eesti filme!

Kohtumiseni!

TOETAJAD:

KONTAKT:

 

Evelin Saarmets

Filmitööstuse inkubatsiooniprogrammi juht

Viru Filmifondi koordinaator

TURUNDUSMATERJALID PARTNERITELE:

Ida-Viru Dialooginädal 2026: “Kuidas me elame”

Ida-Viru Dialooginädal 2026: “Kuidas me elame” toimub 12.–18. oktoober 2026 üle kogu Ida-Virumaa.

Dialooginädalal kogunevad inimesed erinevates linnades ja valdades, et arutada olulisi teemasid, mis mõjutavad meie igapäevaelu.

Eesmärk ei ole vaielda, vaid kuulata, jagada ja koos paremini mõista. Igaühe kogemus loeb. 

Projekti toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Eesmärk ei ole vaielda, vaid kuulata, jagada ja koos paremini mõista.  Igaühe kogemus loeb. 

Mis on dialoog?

Dialoog loob ruumi, kus erinevad vaated saavad kohtuda turvalises ja lugupidavas õhkkonnas. See aitab tugevdada kogukondi, suurendada usaldust ja leida ühiseid lahendusi.

Miks just dialoog?

Me teame, kui väärtuslik on usaldusväärne ja turvaline keskkond.

Dialoogiringid on koht, kus inimesed saavad rääkida avatult, tulla kuulatud ning jagada oma kogemusi ilma hirmu ja hinnanguteta.

See on koht kus…

Iga hääl loeb

Iga kogemus on oluline

Turvaline ja lugupidav ruum

Erinevad vaated kohtuvad

Ühine mõistmine sünnib kuulamist

Kuidas toimub?

 

Dialoogiringi kestus 1,5-2 tundi

Dialoogipidaja juhendab osalejaid

Turvaline ruum: kokkulepped ja reeglid

Kokkuvõtte: Iga dialoogi lõpus kogutakse kogemused üldistatult ja anonüümselt

Tulemusi analüüsib Tartu Ülikool.

Millest räägime dialooginädalal?

Dialoogiringide fookuses on küsimus: Kuidas me elame?
Igaühel on oma lugu ja kogemus — dialoogides uurime, kuidas inimesed Ida-Virumaal täna elavad, millised on nende rõõmud ja mured, väärtused ja ootused. Räägime igapäevaelust, turvatundest, kogukonnaelust ja tulevikuunistustest.

Dialoogid aitavad mõista:

  • mis teeb siin elamise heaks
  • millised muutused mõjutavad meie elu
  • kuidas tunneme end oma kogukonnas
  • millest räägitakse palju ja millest liiga vähe
  • mida vajame, et tunda, et oleme kuulatud ja vajalikud

Need on vestlused, kus ei otsita õigeid vastuseid, vaid kuulatakse, jagatakse ja avardatakse arusaamist nii iseendast kui teistest.

SOOVID OSALEDA DIALOOGIS?

Dialoogiringi läbiviijal on õigus otsustada, kas korraldada avatud dialoog, kuhu on oodatud kõik huvilised, või kinnine dialoog, mis on mõeldud kindlale sihtrühmale – näiteks oma asutuse, organisatsiooni, kooli, meeskonna või kogukonna liikmetele.

Dialoogid toimuvad eesti ja vene keeles.

Kui soovid osaleda avatud dialoogiringis, vaata võimalusi interaktiivselt kaardilt ja pane end kirja.

SOOVID OLLA DIALOOGIPIDAJA?

Kas tahad läbi viia dialoogi oma kogukonnas, organisatsioonis või töökohal?

Sa ei pea sea tegema üksi – pakume tuge nii sisult, vormilt kui ka korralduselt!

Võta ühendust nadezda.morozova@ivek.ee või tatjana.zamorskaja@ivek.ee ja leiame lahenduse!

REGISTREERI OMA DIALOOG DIALOOGINÄDALA PROGRAMMI

 

Sul on mõte, mille üle arutada oma töökohas, kogukonnas, koolis, omavalitsuses või sõprade ringis?

Me ootame just Sinu dialoogi!

IDA-VIRU DIALOOGIRINGIDE KALENDER:

12.10.2026 kell 09.00, Sillamäe

keel: vene

tüüp: kinnine

kontakt: Nadežda Morozova, projekt@slootus.ee

12.10.2026, kell 10.00, Sillamäe

keel: vene

tüüp: kinnine

kontakt: Alevtina Jermakova, alevtina.jermakova@gmail.com

12.10.2026, kell 15.00, Narva, Vitatiim

keel: vene

tüüp: kinnine

kontakt: Irina Asafailo, asafailoirina@gmail.com

12.10.2026, kell 19.30, Raudtee 3, Narva

keel: vene

tüüp: avatud,registreerimine tatjana.zamorskaja@gmail.com

kontakt: Ida-Virumaa Koerasõprade Klubi LUCKY MTÜ, Tatjana Zamorskaja, tatjana.zamorskaja@gmail.com, 58048468

13.10.2026, kell 17.00, Olgina Rahvamaja

keel: vene

tüüp: avatud, registreerimine allpool

kontakt: Natalja Mjatšina, natalja.mjatsina@narva-joesuu.ee

Rahvamaja – koht, mille loome koos.

Kohtumise eesmärk: luua avatud dialoogiks ruum Olgina elanikega, kuulata nende arvamusi, soove ja ettepanekuid asula arengu kohta, arutada rahvamaja võimalusi ning mõelda üheskoos, kuidas iga elanik saab anda oma panuse aktiivse ja ühtehoidva kohaliku kogukonna kujundamisse.

13.10.2026, kell 17.00, Narva Kultuurimaja Rugodiv

keel: vene

tüüp: avatud, registreerimine ei ole vajalik

konktakt: Sergei Rõmar, sergei@rugodiv.ee

Ida-Viru dialooginädala 2026 „Kuidas me elame?“ raames kutsub kultuurimaja Rugodiv 13. oktoobril Narva aktiivseid elanikke, kultuurivaldkonna tegijaid ja organisatsioonide esindajaid osalema väikeses ja vahetus kohtumises, mis on pühendatud linnaelu arendamisele ja koostööle.

Arutame elanike vajadusi, Narva jaoks olulisi ideid ja uusi algatusi ning organisatsioonidevahelise koostöö võimalusi. Kultuurimaja Rugodiv tutvustab oma võimalusi ja tegevusi ning ootab osalejate ettepanekuid ja mõtteid selle kohta, mida võiks linnas veel korraldada ja ellu viia.

Räägime sellest, kuidas ühendada jõud, et muuta Narva linnaelu huvitavamaks, mitmekesisemaks ja aktiivsemaks.

Kohtumise lõpetab ekskursioon kultuurimajas Rugodiv, mille käigus saavad osalejad lähemalt tutvuda maja ruumide ja võimalustega.

Kutsume kõiki avatud dialoogile, ideede vahetamisele ja üheskoos Narva jaoks uute lahenduste otsimisele!

14.10.2026, kell 12.00, Narva, MTÜ Vitatiim

keel: vene

tüüp: kinnine

kontakt: Richard Shabas, alisa@vitatiim.ee

14.10.2026, kell 18.00, Toila Raamatukogu

keel: eesti

tüüp: avatud, registreerimine allpool

kontakt: Lea Rand, 53428705, lea.rand65@gmail.com

15.10.2026, kell 12.00, Narva, MTÜ Vitatiim

keel: vene

tüüp: kinnine

kontakt: Karina Kiseleva, karina.kiseleva23t@gmail.com

15.10.2026 kell 17.00, Voka avatud noortekeskus

keel: eesti

tüüp: kinnine

kontakt: Janika Juuse, janika.juuse@johvi.ee

16.10.2026 kell 13.00, Narva-Jõesuu kool

keel: vene

tüüp: kinnine

kontakt: Julianna Janno, julianna.janno@narva-joesuu.ee

16.10.2026 kell 15.00, Olgina Rahvamaja

keel: vene

tüüp: kinnine

kontakt: Jekaterina Ragozina, jekaterina.ragozina@narva-joesuu.ee

16.10.2026 kell 15.00, Viru kriminaalhooldusosakond, Jõhvi esindus (Kooli 2a, Jõhvi) 

keel: eesti

tüüp: avatud, vajalik registreerimine

kontakt: Kaja Krivan,  kaja.krivan@vanglateenistus.ee

Mida tähendab anda inimesele võimalus pärast õigusrikkumist uuesti alustada? Kas ja milline koht on vanglast vabanenul või kriminaalhooldusalusel meie kogukonnas? Räägime sellest, mis toetab muutust, mis tekitab kahtlusi ja hirme ning mida saame kogukonnana teha, et koos elamine ja olemine oleks turvaline ja samal ajal jääks ruumi uutele võimalustele.

16.10.2026 в 16.00, Sillamäe

keel: vene

tüüp: kinnine

kontakt: Nadežda Morozova, nadezda.morozova@ivek.ee

16.10.2026 kell 17.00, Jõhvi avatud noortekeskus

keel: eesti

tüüp: kinnine

kontakt: Janika Juuse, janika.juuse@johvi.ee

16.10.2026, kell 18.00, Narva, Games’n’Events MTÜ, Kerese 20, 3. korrrus

keel: vene

tüüp: avatud

kontakt: Vladimir Gross, gne.klubi@gmail.com

„Kuidas me leiame üles oma inimesed?“ Kus ja kuidas leiame tänapäeval inimesi, kellega tunneme end hästi; miks on meil vahel lihtsam tutvuda mängu kaudu kui lihtsalt igapäevaelus; mis ühendab võõraid inimesi; mida tähendab meie jaoks „oma kogukond“; kas selliste väikeste kogukondade kaudu on võimalik tunda end linna osana.

16.10.2026, kell 19.00, Narva, MTÜ Vitatiim

keel: vene

tüüp: kinnine

kontakt: Polina Kosse, yurievapolina96@gmail.com

17.10.2026 kell 12.00, Narva Raamatukogu, Malmi 8

keel: vene

tüüp: avatud, registreerimine anna.norman@narvalib.ee

kontakt: Anna Norman, 56065334 anna.norman@narvalib.ee

DIALOOGRINGIDE FASILITAATORID IDA-VIRUMAAL:

Nadežda Morozova

nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja

tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Küllike Kullerkupp

kullike.kullerkupp@ivek.ee

Aleksandra Lestsuk

Aleksandra Leštšuk

aleksandra.lestsuk@ivek.ee

KASULIKUD LINGID:

KONTAKT

Lisainfo dialooginädala kohta

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Lisainfo dialooginädala kohta

Tatjana Zamorskaja

Vabaühenduste konsultant (Narva), Europe Direct Narva juhataja

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

17.–18. juunil toimus Ida-Virumaa ettevõtjate õppereis Valgamaale ja Lätti.

17.–18. juunil toimus Ida-Virumaa ettevõtjate õppereis Valgamaale ja Lätti. Reisist võttis osa 18 piirkonna ettevõtjat.

Reisi eesmärk oli tutvuda Lõuna-Eesti ja Läti ettevõtete kogemustega, näha erinevaid lähenemisi tootmise arendamisele, vahetada kontakte ning saada uusi ideid oma projektide jaoks.

Esimesel päeval külastasid osalejad ettevõtteid Combiwood, mööblitootjat SimeBeds ja Shroomwelli, kus tutvuti ettevõtte tegevusega ning osaleti degusteerimisel. Päev lõppes ühise õhtusöögi, suhtlemise ja ööbimisega Greete motellis.

Teisel päeval jätkus programm Valkas ja Valgas. Osalejad tutvusid Valka tööstusala võimalustega, külastasid ettevõtet PEPI RER ning ka Valga tööstusala ettevõtteid, nende seas Ursuiti, Reffi, Müügiexperti ja teisi.

Reis kujunes sisukaks ja kasulikuks: osalejad said näha reaalseid näiteid ettevõtluse arendamisest, esitada küsimusi ettevõtjatele ja tööstusalade esindajatele ning arutada koostöövõimalusi.

Täname Valgamaa Arenguagentuuri sooja vastuvõtu, abi eest programmi ettevalmistamisel ja huvitavate külastuste eest.

Õppereisi korraldas Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Reisi korraldamist rahastab Euroopa Liit programmi „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine“ raames, MAK-meede 2 „VKEde oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes“ (sekkumine 21.1.4.11).

Ettevõtluskonsultant

Anton Pratkunas

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

1.-3. juuni toimus õppereis Poola, Lodži

1.–3. juunini külastas 30-liikmeline Ida-Virumaa delegatsioon Łódźi, mida peetakse Poola filmitööstuse südameks. Delegatsiooni kuulunud Ida-Viru omavalitsuste, haridusasutuste ja arendusorganisatsioonide esindajad said kolmepäevasel reisil ideid, kuidas arendada Ida-Virumaast filmimaakonda.

Łódźist kujunes Poola peamine filmikeskus pärast Teist maailmasõda, kui suur osa riigi kinotööstusest koliti sõjas purustatud Varssavist sellesse, pealinnast umbes 120 kilomeetri kaugusel asuvasse tööstuslinna. 1948. aastal rajati sinna legendaarne Łódźi Film School, mis on tänapäeval üks Euroopa mainekamaid filmikoole ning kus õpib ligi 300 inimest. Nelikümmend aastat oli see Poolas ainus filmiharidust andnud kool. Sealt on sirgunud sellised maailmakuulsad režissöörid nagu Roman Polański, Andrzej Wajda ja Krzysztof Kieślowski. Filmikool on tuntud oma praktilise õppe poolest ning igal aastal valmivad seal kümned tudengifilmid, mida näidatakse rahvusvahelistel festivalidel üle maailma.

Linn ise kannab tugevat filmikultuuri identiteeti. Endised tööstushooned ja tehased on muudetud kultuurikeskusteks, stuudioteks ja muuseumideks. Üheks silmapaistvamaks näiteks on Manufaktura – 19. sajandi tekstiilitööstuse kompleks, mis pärast idaturu kadumist aastaid tühjana seisis. 2000. aastate alguses muudeti see kultuuri-, kaubandus- ja meelelahutuskeskuseks, kus tegutsevad sajad poed, muuseumid, kino, restoranid, kohvikud ja hotellid. Tegemist on ühe Euroopa muljetavaldavama tööstuspärandi taastamise projektiga.

Idavirulastega kohtunud Łódźi linnavalitsuse esindaja Patricja Wojtaszczyk rääkis, et Manufaktura taassünd sai kogu linnale oluliseks suunanäitajaks. See näitas, et tööstuspärand on väärtuslik ressurss, millele tuleb anda uus funktsioon, mitte lasta hoonetel laguneda. Viimase kümne aasta jooksul on linn ellu viinud kaheksa suuremat taaselustamise projekti kogumaksumusega 400 miljonit eurot. Neist 30–40 protsenti on rahastatud Euroopa Liidu toetuste abil. Linn kasutab terviklikku lähenemist, uuendades korraga terveid kvartaleid, mitte üksikuid maju.

Vanad tööstushooned on leidnud kasutust ka filmivõtetel. Eriti hinnatud on Karl Scheibleri tekstiiliimpeeriumi alad, mis olid omal ajal nagu omaette linn linnas. Kunagistes tehastes, tööliste elamutes ja tööstushoonetes on filmitud mitmeid tuntud filme. Tänapäeval asuvad renoveeritud hoonetes korterid ning avalikud ja kultuurilised funktsioonid.

Łódźis on loodud UNESCO filmilinna rajad, mis ühendavad filmikultuuri ja turismi. Delegatsioon tutvus kahe marsruudiga. „Oscarite rada“ tutvustab kohti, kus on filmitud Oscarile kandideerinud või auhinnatud Poola filmid, sealhulgas „Tõotatud maa“, „Ida“ ja „Külm sõda“. „Oscarite loojate rada“ keskendub aga Łódźist pärit maailmakuulsate režissööride elule ja loomingule.

Giid Aleksandra Ciach rääkis, et filmi „Tõotatud maa“ tehaseepisoodid filmiti ehtsates tekstiilivabrikutes, sealhulgas Scheibleri ketrusvabrikus. Samuti kasutati piirkonda võttepaigana Taani režissööri Magnus von Horni filmis „Tüdruk nõelaga“. Giidi sõnul valis režissöör Łódźi just seetõttu, et õppis sealses filmikoolis ning tundis hästi linna võimalusi.

Reisiprogrammi kuulus ka Łódźi Film Commissioni külastus. Organisatsioon haldab võttepaikade andmebaasi, arendab filmiturismi ja toetab piirkonda saabuvaid filmiprojekte. Film Commissioni juht Paulina Pajor selgitas, et tegemist on Poola esimese ametliku filmikomisjoniga, mis loodi 2007. aastal osana linna filmipoliitikast ning mida rahastab täielikult Łódźi linn.

Tema sõnul on organisatsioon 19 aasta jooksul kaasrahastanud 140 filmi ligi viie miljoni euroga. Samal ajal on filmitegijad kulutanud linnas ligi kaheksa miljonit eurot. 2026. aasta on olnud rekordiline, sest toetustaotlusi laekus koguni 39.

Film Commission tegutseb Rahvusliku Filmikultuuri Keskuse (EC1) koosseisus. Keskuses külastati püsiekspositsiooni „Kino Polonia“, mis tutvustab Poola filmiajalugu ja enam kui tuhande filmi sünnilugu.

Viimasel reisipäeval külastati ka filmimuuseumi Muzeum Kinematografii, mis on ainus täielikult kinokunstile ja filmiajaloole pühendatud muuseum Poolas. Muuseum asub ajaloolises Karol Scheibleri palees ning tutvustab Poola ja eriti Łódźi rolli filmitööstuse keskpunktina. Ekspositsioonis on väljas vanad filmikaamerad, projektorid, kostüümid, dekoratsioonid, plakatid ja originaalsed filmirekvisiidid.

Enne tagasilendu külastati veel tekstiilimuuseumi, mis asub ajaloolises „Valges tehases“ – ühes Łódźi esimestest aurujõul töötanud tekstiilivabrikutest. Muuseum annab põhjaliku ülevaate linna kujunemisest Poola tekstiilitööstuse keskuseks ning tutvustab nii ajaloolisi tootmisseadmeid kui ka kaasaegset tekstiilikunsti.

Tekst ja foto: Sirle Sommer-Kalda, Põhjarannik

Infokiri 06/2026

Toimus teine dialoogikoolituse päev – sügisel jätkame uute koolituste ja dialooginädalaga

21. mail toimus Jõhvis dialoogikoolituse teine õppepäev, kus osalesid Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste esindajad, kogukonna eestvedajad, õpetajad, noorsootöötajad ja teised, kes väärtustavad sisukat ja mõtestatud suhtlust.

Koolituse viis läbi Soome dialoogikeskuse DialogiAkatemia juht Janne Kareinen, kes jagas osalejatega praktilisi tööriistu ja metoodikat usaldusliku dialoogiruumi loomiseks.

Osalejad harjutasid keeruliste teemade juhtimist, said tagasisidet oma kogemusele ning arutlesid, kuidas rakendada õpitut oma kogukonnas või töökohal.

Sügisel: uued võimalused

  • Augustis avaldame juhendmaterjalid ja teemasoovitused Ida-Virumaa dialooginädala jaoks, mis toimub 12.–18. oktoobril 2026.
  • Dialooge korraldatakse kõikides maakonna omavalitsustes ning neid viivad läbi koolitatud dialoogijuhid.
  • Septembris toimub uus dialoogikoolitus neile, kes soovivad sügisel dialooge läbi viia.

Ootame kaasa lööma!

Kui Sind huvitab, kuidas viia oma kogukonnas läbi päris arutelusid, anna endast märku. Sügisene dialooginädal pakub suurepärast võimalust rakendada õpitut ja luua oma piirkonnas midagi tähenduslikku.

Rohkem infot:
Nadežda Morozova – nadezda.morozova@ivek.ee
Tatjana Zamorskaja – tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Veebiseminar „Kuidas muuta kasvavad kaitsekulutused majanduskasvuks?“, mis toimub teisipäeval, 26. mail Zoomis.

Hea tulevikuhuviline!

Oled oodatud Arenguseire Keskuse veebiseminarile „Kuidas muuta kasvavad kaitsekulutused majanduskasvuks?“, mis toimub teisipäeval, 26. mail kell 16.00−17.30 Zoomis. Osalemislingi saamiseks registreeri end palun ürituse veebilehel:

https://arenguseire.ee/uritused/veebiseminar-kuidas-muuta-kasvavad-kaitsekulutused-majanduskasvuks/

Arenguseire Keskuse hiljutises lühiraportis analüüsisime, kuidas mõjub kaitsekulutuste kasv riigi majandusele, ning prognoosid näitavad, et nutika tegutsemise korral võib Eesti kaitsetööstuse maht NATO kaitsekulude suurenemise tuules kasvada järgmise kümne aastaga kuni 6%-ni SKP-st. Kuid riigi kaitsekulutuste positiivne mõju kaob, kui ainult importida. Kuidas kaitsekulutustest maksimaalne majanduskasv kätte saada ning mida Eesti selleks tegema peaks?

Veebiseminaril kuuleme otseallikast, mida ütlevad IMF’i ökonomistid oma värskes uuringus Euroopa kaitsekulude kasvu mõju kohta Euroopa majandusele. Eesti vaatenurga toob juurde Arenguseire Keskuse hiljutine analüüs. Siseriikliku majandusmõju suurendamise võimalusi kommenteerivad Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni esindajad.

Esinevad:
Andrea F. Presbitero (Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) teadusosakonna mitmepoolse järelevalve osakonna asejuht)
„Kaitsekulutused: makromajanduslikud tagajärjed ja kompromissid“ (inglise keeles)
Defense Spending: Macroeconomic Consequences and Trade-Offs

Olavi Miller (Arenguseire Keskuse ekspert)
„Eesti kaitsetööstuse väljavaated Euroopa kaitsevajaduste kasvades“

Teemat kommenteerivad:
Siim Kangur (Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu arendusnõunik)
Kristo Klesment (EIS-i digi,- kosmose- ja kaitsetehnoloogiate arenduse tiimijuht)
Priit Sibul (Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, Isamaa Erakond)

Veebiseminari juhib Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller.

 

Lugupidamisega

Tea Danilov
Arenguseire Keskuse juhataja

Tartu Ülikool kutsub Ida-Virumaa vabaühendusi, kogukondade eestvedajaid ja aktiivseid inimesi osalema veebiseminaril „Ida-Virumaa kodanikuühiskonna võimestamine“

Tartu Ülikool kutsub teid 26. mail osalema veebiseminaril „Ida‑Virumaa kodanikuühiskonna võimestamine“, mille eesmärk on koguda ja läbi arutada praktilisi ideid, kuidas Riikliku partnerluskava 2028–2034 ning teiste kavandatavate programmide ja meetmete raames kavandatud poliitikaalgatusi sisustada nii, et need toetaksid Ida‑Virumaa kogukondade ja vabaühenduste toimevõimet, kodanikuaktiivsust ja kohalikke eestvedajaid.

 

Seminari fookus on praktilistel küsimustel: millised kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegutsemise valdkonnad ja vormid on Ida-Virumaal olulised, millised toetuse ja võimestamise vormid toimivad, milliseid “tugipunkte” ja kaasamisvõimalusi on vaja, kuidas tegevusi tõhusamalt koordineerida ning eestvedajaid tunnustada ja toetada jm. Veebiseminar ühendab lühikesed sisendid ja arutelu ning püüab sõnastada 2–3 konkreetset järgmist tegevussammu.

 

Toimumise aeg: 26. mai kell 10.00–12.30

Toimumiskoht: veebis (MS Teams).

REGISTREERIMINE

9. mail, Euroopa päeval, toimusid Narva Raekojas kaks avatud dialoogi

9. mail, Euroopa päeval, toimusid Narva Raekojas kaks avatud dialoogi – üks vene ja teine eesti keeles –, kus inimesed arutlesid teemal „Euroopa minu igapäevaelus: kus ma seda näen, kus mitte?“.

Dialoogid tõid kokku Ida-Viru elanikke erinevatest eluvaldkondadest. Arutelu keskendus sellele, kuidas Euroopa otsused ja väärtused mõjutavad inimeste igapäevast elu – olgu selleks töö, haridus, suhtlus või teenused.

Tegemist ei olnud poliitilise väitluse, vaid turvalise ja usaldusliku ruumiga, kus kõigil osalejatel oli võimalus jagada oma kogemust ja kuulata teiste vaatenurki. Kasutati Soomes välja töötatud Timeout-dialoogimeetodit, mille eesmärk on luua mõistmist, tugevdada kogukondi ja anda inimestele hääl.

Euroopa päeva dialoogid olid osa Ida-Viru dialoogiprojektist, mille raames toimub koolitusi, kogukonnapraktikaid ja sügisel dialooginädal üle kogu maakonna. Projekt aitab kaasa arutelukultuuri tugevdamisele ning toetab koostöist ja kaasavat ühiskonda. Projekti toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Liitu eduka turismikogukonnaga ja loo oma äri!

Suvel 2026 käivitub Ida-Virumaal uus turismiinkubaatori koolitusprogramm, mida viivad üheskoos läbi Visionest Institute ja Vaivara Sinimägede Sihtasutus.

Turismiinkubaatoriga on oodatud liituma kõik Ida-Virumaa inimesed, kes soovivad panustada keskkonnasõbralike turismiettevõtete ja -teenuste loomisesse piirkonnas.

 

Sa ei pea olema ettevõtja. Sa ei pea kõike teadma. Sa ei pea isegi kindel olema, mida täpselt teha tahad. Piisab huvist ja soovist proovida.

  • Pilootprogramm toimub august–detsember 2026.
  • Sul võib olla juba konkreetne äriidee või alles soov ja mõte midagi luua.
  • Programm on mõeldud Ida-Virumaa inimestele.
  • Varasem ettevõtluskogemus ei ole vajalik.
  • Osalemine on TASUTA!

Kellele see on?

 

Turismiinkubaator on avatud kõigile Ida-Virumaa inimestele, kes soovivad alustada või arendada oma tegevust turismivaldkonnas.

Pane tähele: turismiinkubaatorisse on oodatud osalema inimesed, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul osalenud täiendkoolitustel. 

Eriti ootame osalema järgmisi inimesi:

  • Kui sa oled praegu tööta. Võib-olla oled töö otsingul. Võib-olla oled mõnda aega tööturult eemal olnud. Kui sul on haridus, varasem töökogemus või lihtsalt soov midagi ise teha, siis see programm aitab sul oma oskused uuesti meelde tuletada ja turismivaldkonnas rakendada. Sa ei ole osalenud muudel täiendkoolitustel viimase 12-kuu jooksul.
  • Kui tunned, et su võimed on suuremad kui su praegune töö. Kui sul on haridus, aga töö ei paku enam arengut või ei vasta sinu tasemele, siis võib see olla õige hetk midagi muuta.
  • Kui oled 25–29-aastane ja otsid oma teed. Kui sa praegu ei tööta ega õpi ning mõtled, mida edasi teha, siis oled väga oodatud.

Mis seal päriselt toimub ja miks osaleda?

  • See ei ole kuiv loengute sari. See on koos tegemine.
  • Sa arendad oma ideed samm-sammult.
  • Sa saad praktilised teadmised sellest, kuidas alustada ja mida on vaja teada.
  • Sa õpid, kuidas leida kliente, kuidas oma teenust kujundada ja kuidas oma mõtet selgelt esitleda
  • Sind toetavad kohalikud edukad turismiettevõtjad – inimesed, kes on ise nullist alustanud ja teavad, mis päriselt töötab.
  • Sa ei ole üksi. Töötad väikestes meeskondades ja saad tuge nii mentorilt kui ka teistelt osalejatelt.
  • Programm toimub veebis, nii et saad osaleda paindlikult ja ühildada selle töö või pereeluga.

Mida sa õpid?

 

Koolitusprogramm koosneb 7 moodulist, mille jooksul arendad oma äriideed algusest kuni tervikliku plaanini. Koolitusprogrammi käigus:

  • arendad oma turismiäriidee selgeks ja teostatavaks – alates esialgsest mõttest kuni toimiva äriloogika ja strateegiliste valikuteni
  • õpid looma ja arendama turismiteenuseid, sealhulgas hinnastamist ning oma koha leidmist turul
  • saad praktilised teadmised turundusest ja klientide leidmisest, sh digitaalsed kanalid ja sõnumid
  • õpid planeerima ressursse, kulusid ja müüki ning tutvustama oma äriideed veenvalt ka rahastajatele

Saame kokku ideepäeval!

 

Kas tundsid ära, et sooviksid Turismiinkubaatoris kaasa teha? Või hoopis kahtled veel? Mõlemal juhul ootame sind ideepäevale Sulle sobivas asukohas:
  • 19.05 Toilas – kell 11:00-14:00 Toila Mereresto
  • 20.05 Kauksis – kell 11:00-14:00 Kauksi rannahoone
  • 2.06 Narvas – kell 11:00-14:00 Objekt
  • 3.06 Narva-Jõesuus – kell 11:00-14:00 Medical Spa

Ideepäeval:

  • saad teada, kuidas Turismiinkubaator toimib,
  • jagada oma ideed või lihtsalt kuulata teiste mõtteid,
  • saad julgust ja inspiratsiooni alustamiseks.

Ettevõtja infopäev “Finantsprognoosid ja omahinna arvutus”

Infotund toimub neljapäeval, 21.05.2026 kell 15:00 – 16:30 veebis.

Infotunnis võtame vaatluse alla finantsprognooside koostamise, mida on ühest küljest vaja täita, et näiteks Starditoetust taotleda, kuid teisest küljest saad tutvustatava Exceli abil hea ülevaate ka ettevõtte finantsilisest võimekusest. Lisaks peatume omahinna arvutusel, et saaksid oma toote või teenuse eest õiglast hinda küsida.

Infotunnis peatume alljärgnevatel teemadel:

✅ Omahind vs müügihind
✅ Omahinna arvutuspõhimõtted
✅ Miks on finantsprognoosid olulised ning kuidas neid koostada?

Osalema on oodatud kõik ettevõtjad, kes soovivad taotleda toetusi ja peavad esitama läbimõeldud finantsprognoose. Samuti ärikasvust huvitatud ettevõtjad, kes tahavad oma teenuse/toote omahinna täpselt paika panna ning kes soovivad oma finantsjuhtimist parendada.

Infotundi viib läbi Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Katrin Tammepõld.

 

👉 Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine alljärgneval lingil:

https://us02web.zoom.us/…/register/Us33Mql4SD2aKzPyS3PJxw

 

Kohtumiseni infotunnis!

Rahvusvaheline koostöö Norras: fookuses demokraatia, dialoog ja kogukondade kaasamine

Sel nädalal osalesid Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja Europe Direct Narva esindajad koos Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning organisatsiooni VitaTiim esindajatega Norras toimunud rahvusvahelises programmis ja konverentsil „European Conference on Democracy and Human Rights“.
Visiidi programm hõlmas osalemist dialoogisessioonidel, rahvusvahelisel konverentsil, kohtumisi Norra omavalitsuste esindajatega ning kogemuste vahetamist Eesti, Norra ja Soome vahel.
Arutelude keskmes olid:
  • demokraatia arendamine ja kodanike kaasamine
  •  inimõigused ja ühiskonna vastupidavus
  • dialoogi roll kohalike omavalitsuste töös
  •  elanike ja noorte kaasamine ühiskondlikesse protsessidesse
  •  avalike dialoogide tulemuste kasutamine otsustusprotsessides
Eriti väärtuslikuks osutus seminar Norra kohalike omavalitsuste liidus KS, kus arutati praktilisi meetodeid dialoogide läbiviimiseks ja elanike kaasamiseks kogukondade arengusse.
Reisi tulemusena plaanivad Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esindus Eestis, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Virumaa omavalitsuste esindajad ja organisatsioon VitaTiim arendada ühist projekti, mille eesmärk on tugevdada dialoogikultuuri piirkonnas.
Juba sel sügisel soovivad partnerid korraldada Ida-Virumaal dialooginädala, mis on pühendatud avatud suhtlusele, elanike kaasamisele ja ühiste lahenduste leidmisele kohalike kogukondade arendamiseks.

Infokiri 05/2026

On aeg oma ideed maailmale tutvustada!

Loov Eesti otsib innovaatiliste ja loominguliste toodete või teenustega alustavat ettevõtet, kes võiks Eestit esindada globaalsel võistlusel Creative Business Cup, mis toimub augustis Taanis, Kopenhaagenis. Nii võistlust kui ka selle lisaüritusi jälgivad rahvusvahelised investorid.

 

Konkursil on osalema oodatud kõik alustavad ettevõtted, kelle ambitsioon on jõuda rahvusvahelisele turule oma uuendusliku toote või teenusega.

 

Miks osaleda?

Creative Business Cupil osalemine võib olla uutele ettevõtjatele ja alustavatele ettevõtetele mitmel viisil kasulik. See on suurepärane võimalus ideele tagasiside saamiseks ja paljude jaoks pole Creative Business Cup lihtsalt võistlus. See on suurepärane tõuge ideede arendamisele ja annab kinnitust, et te pole oma ideega üksi. Globaalsel võistlusel osaleb üle 80 innovatiivse ja loomingulise idufirma. Lisaks mitmesugustele auhindadele pakub üritus kõigile suurepäraseid võimalusi oma võrgustiku laiendamiseks ja inspiratsiooni saamiseks, samuti ainulaadset võimalust oma idee ülemaailmseks tutvustamiseks.

 

Kes saab osaleda?

  • Kui Sinu idees on olulisel kohal loomingulisus.
  • Kui Sinu idee on äriline, kontseptsioonil peab olema turupotentsiaal.
  • Kui Sinu ettevõte omab õigust ideele, millega konkursil osaleb.
  • Kui Sinu ettevõte on registreeritud Eestis.
  • Kui Sinu ettevõte ei ole varem saanud rohkem kui 1 000 000 USD investeeringuid.

Kuidas osaleda?

Eesti eelvoorus osalemiseks  REGISTREERU 11. maiks

 

Creative Business CUP 2025 Eesti finalistid selgitatakse välja 15. maiks

21. mail 2025 toimub Loomekeskuses Naked Island  (Laevastiku tn 3, 10313 Tallinn) Creative Business Cup Eesti finaal, kus selgitatakse välja võitja.

 

Võitja esindab Eestit Creative Business CUP 2024  finaalvõistlusel Kopenhaagenis.

 

VAATA ROHKEM INFOT

Creative Business Network

 

Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012.

 

Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad  Estonian Business School,  Tartu Loomemajanduskeskus, Tallinna Loomeinkubaator, ADAPTER, Tehnopol ja Eesti Kunstiakadeemia..

 

 

 

Lisainfo

Tiiu Allikmäe
Loov Eesti
+3725053085
www.looveesti.ee

Rohepööre päev

Sillamäe linnas toimus inspireeriv kestliku arengu päev – rohepöörde päev, mille korraldas Ida Südamete Soojus. Üritus tõi kokku nii lapsed kui täiskasvanud, et ühiselt õppida keskkonnasõbralikumat eluviisi ning praktilisi oskusi, mis aitavad ressursse säästa.

Päeva jooksul said osalejad teada, kuidas anda uus elu vanadele, katkistele ja kulunud esemetele. Selle asemel, et mööblit või kodutarbeid ära visata, õpiti neid parandama, uuendama ja ümber mõtestama. Erilist tähelepanu pöörati praktilistele töötubadele: juhendajate käe all omandati tööriistade kasutamise põhitõed ja mööbli parandamise tehnikad, mis olid paljude jaoks uus ja kasulik kogemus.

Lastele, noortele ja täiskasvanutele korraldati interaktiivne mäng „ökoloogiline maffia“, mille kaudu selgitati mängulises vormis kestliku tarbimise, taaskasutuse ja keskkonnavastutuse põhimõtteid. Selline formaat muutis keerulised teemad arusaadavaks ja kaasahaaravaks.

Selliste ürituste korraldamine on eriti oluline Euroopa Liit poliitika kontekstis, mis edendab aktiivselt kestliku arengu eesmärke ja nn rohepööret. Üheks peamiseks suunaks on jäätmete vähendamine, ressursside taaskasutus ja ringmajanduse arendamine. See tähendab, et esemeid tuleks kasutada võimalikult kaua, mitte muuta need kiiresti jäätmeteks.

Kohalikud algatused, nagu Sillamäel toimunud päev, mängivad nende eesmärkide saavutamisel olulist rolli. Need suurendavad keskkonnateadlikkust ning annavad inimestele praktilisi oskusi igapäevaeluks. Nii kujuneb vastutustundliku tarbimise kultuur, mis on jätkusuutliku tuleviku alus nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

GALERII

Filmitööstuse baaskoolitus avab osalejatele loomevaldkonna telgitaguseid

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Loomeklastri  poolt korraldatud filmitööstuse baaskoolitus on jõudnud enam kui poole peale. Kuue koolituspäeva jooksul on osalejad saanud väärt teadmisi, kohtunud oma ala professionaalidega ning avardanud arusaama sellest, kui mitmekülgne ja põnev on filmitööstuse maailm.

Koolituse jooksul on osalejatega oma kogemusi jaganud mitmed tunnustatud filmivaldkonna tegijad. Produtsent Anneli Savitski andis ülevaate filmitööstuse põhiteadmistest, režissöör Moonika Siimets tutvustas režissööri ameti sisu ning kunstnik Kaia Tungal avas kunstiosakonna telgitaguseid.

Praktilist ja vahetut sissevaadet filmivõtteprotsessi pakkus operaator Heiko Sikka, kes rääkis operaatorite ja valgustajate tööst ning tõi huvilistele näitamiseks kaasa ka oma töövarustuse. Lokatsioonide manager Markus Langi keskendus filmivõtete jaoks sobivate paikade otsimisele, nende leidmisele ning vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimisele. Päeva lõpetas lokatsioonituur Jõhvi filmistuudiotesse ning digi- ja multimeediainkubaatori IDAHub hoonesse.

Viimane erialakohtumiste päev kujunes eriti praktiliseks ja kaasahaaravaks. Grimmikunstnik Merlit Veldi tõi kaasa rekvisiite, mis tekitasid osalejates palju elevust, ning kostüümikunstnik Neoon Musta garderoobist said osalejad vaid mõne riideeseme abil luua eri karaktereid. Nii saadi vahetult kogeda, kuidas kostüüm aitab näitlejal rolli kehastada ja edasi anda.

Eraldi väärtust lisab koolitusele asjaolu, et kõik esinejad on olnud varem seotud filmitegemisega Ida-Virumaal ning tulevad siia alati hea meelega tagasi. See näitab piirkonna kasvavat tähtsust filmimaastikul ning loob osalejatele inspireeriva sideme kohaliku loomevaldkonnaga.

Järgmisena ootavad koolitusel osalejaid ees stuudiopäevad, kus saadud teadmised saab juba praktiliselt proovile panna lühifilmi loomisel. Just see annab võimaluse teha esimene tõsisem samm filmitööstuse suunas ning kogeda loomeprotsessi päriselt oma kätega.

Filmitööstusinkubaatori programmijuht

Evelin Saarmets

Filmitööstusinkubaatori programmijuht, Viru FilmiFondi koordinaator

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Tähistame koos Euroopa päeva

9. mail tähistame Narvas Euroopa päeva suure avaliku kontserdiga Raekoja platsil. Külastada saab Ida-Viru tulevikumessi, mängida orienteerumismängu ja elada kaasa kohalike noortebändide kontserdile. Avatud on kontserdiala koos kohvikute ja Euroopa telgiga. Euroopa päeva tähistavaid üritusi Ida-Virumaal jätkub kogu nädalaks.
𝐄𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚 𝐩𝐚̈𝐞𝐯 𝐨𝐧 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐤𝐨̃𝐢𝐠𝐢 𝐩𝐚̈𝐞𝐯 – tähistame seda koos just 𝐍𝐚𝐫𝐯𝐚𝐬 – 𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚𝐬, 𝐤𝐮𝐬𝐭 𝐚𝐥𝐠𝐚𝐛 𝐄𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚.
𝐀𝐣𝐚𝐤𝐚𝐯𝐚
 13.00–16.00 𝐈𝐝𝐚-𝐕𝐢𝐫𝐮 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐯𝐢𝐤𝐮𝐦𝐞𝐬𝐬𝐢𝐥 jagavad kohalikud ettevõtted ning kutse- ja kõrgkoolid infot õppimis- ja töövõimaluste kohta Ida-Viru piirkonnas.
 15.00 alustame Raekoja platsil 𝐧𝐨𝐨𝐫𝐭𝐞𝐛𝐚̈𝐧𝐝𝐢𝐝𝐞 𝐤𝐨𝐧𝐭𝐬𝐞𝐫𝐝𝐢𝐠𝐚 – tule kuula tulevikustaare ja naudi värsket energiat!
17.00 algab Raekoja platsil suurejooneline 𝐄𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚 𝐩𝐚̈𝐞𝐯𝐚 𝐩𝐞𝐚𝐤𝐨𝐧𝐭𝐬𝐞𝐫𝐭, kus esinevad 𝐍𝐚𝐫𝐯𝐚 𝐋𝐢𝐧𝐧𝐚 𝐒𝐮̈𝐦𝐟𝐨𝐨𝐧𝐢𝐚𝐨𝐫𝐤𝐞𝐬𝐭𝐞𝐫 koos 𝐎𝐭𝐭 𝐋𝐞𝐩𝐥𝐚𝐧𝐝𝐢 ja 𝐓𝐚𝐧𝐣𝐚 𝐌𝐢𝐡𝐡𝐚𝐢𝐥𝐨𝐯𝐚𝐠𝐚, õhtu lõpetab 𝐍𝐎Ë𝐏.
Kontsert on kõigile 𝐭𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚.
Avatud on kohvikuteala ja Euroopa infotelk.
Vaata ka teisi Euroopa nädala sündmuseid www.euroopapaev.ee veebilehelt!
Euroopa päeva sündmuste peakorraldajad on riigikantselei, välisministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Parlamendi büroo Eestis ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Dialoog kui mõistmise viis – tule osale 9. mail Euroopa päeval aruteludes

Kas Sinu igapäevaelus on Euroopat märgata? Kas tunned seda tööl, koolis, oma kogukonnas? Või tundub see kõik kauge ja abstraktne?

9.mail – Euroopa päeval – toimub Narva Raekojas kaks avatud dialoogiringi, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad mõtestatult arutada selle üle, kus ja kuidas Euroopa tegelikult meie igapäevast elu puudutab-, Kell 10.30–12.00 toimub– venekeelne dialoogiring ja 12.30–14.00 – eestikeelne dialoogiring. Dialoogiringi teema: „Euroopa minu igapäevaelus: kus ma seda näen, kus mitte?“

Need arutelud ei ole poliitilised väitlused, vaid turvalised, usalduslikud ruumid, kus igaühe kogemus loeb. Just seda pakub dialoogimeetod – Põhjamaades välja töötatud viis arutelude pidamiseks, kus kuulamine on sama tähtis kui rääkimine. Meetodit kasutatakse järjest enam kogukondades, omavalitsustes ja organisatsioonides, et vähendada vastandumist, luua usaldust ja otsida koos paremaid lahendusi.

Dialoogiprojekt Ida-Virumaal – koolitus ja sügisene dialooginädal

Need arutelud on osa laiemast Ida-Viru dialoogiprojektist, mille eesmärk on aidata kohalikel kogukondadel, ametnikel, vabaühendustel ja elanikel arendada oskust pidada keerulisi, kuid edasiviivaid vestlusi.

Veebruaris toimus Jõhvis esimene dialoogimeetodi koolitus, milles osalesid nii kohalike omavalitsuste töötajad kui kogukonna eestvedajad. Koolitusel õppisid nad looma aruteluruume, mis põhinevad võrdsusel, kuulamisel ja päriselulistel kogemustel. Sügisel on plaanis korraldada dialoogipäevad kõigis Ida-Viru omavalitsustes, kus koolitatud dialoogijuhid aitavad inimestel koguneda ja arutada olulisi teemasid – olgu see seotud hariduse, turvalisuse, osaluse või muude kogukonna küsimustega.

Dialoog ei tähenda ainult rääkimist – see tähendab ka kuulamist, mõistmist ja ühist mõtlemist. Me usume, et just sellest algab muutus.

Registreeru 9. mai dialoogiringidesse siin

Kohtade arv on piiratud.

Ootame Sind, kui Sa:
• tahad arutleda päris teemadel päris inimestega
• väärtustad kuulamist ja koostööd
• soovid panustada oma kogukonna arengusse

Projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Vibe Coding workshop Narvas

23. aprillil 2026  kell 17:00 – 20:30 Narvas, INGER hotellis toimub Tehnopoli  Vibe Coding workshop

Registreerun

 

 

 

Info inglise keeles:

 

Tehnopol Film and Multimedia Accelerator IDA Hub invites to the Vibe Coding Workshop.

Come and master 2026’s most important skill while creating solutions that actually help you and your business! With no coding required and zero prior experience, vibe coding is the fastest and most cost-effective way to prototype your ideas. Using vibe coding, you can build websites, web apps, and prototypes—all with AI handling the coding and design work.

The workshop will be led by Kei Olbrei – experienced entrepreneur, founder of the startup GoWorkaBit, and long-time product development practitioner in vibe coding. Having faced the challenges of traditional software development firsthand, she has spent the past year fully immersed in vibe coding, building a variety of products and solutions. Her mission is to give others the same “superpower” to bring their ideas to life quickly and effectively.

Date: April 23

Time: 17:00–20:30

Location: INGER Hotel, Narva (A. Puškini 28)

AGENDA:

17:00 – 17:30 Gathering

17:30 – 18:30 Vibe coding background & intro

18:30 – 19:30 Hands-on workshop with instructor support

19:30 – 20:30 Wrap-up and experience sharing

This workshop is beginner-friendly and we welcome all product owners, project managers, small business owners, startup founders, and anyone interested in learning how to create website and software prototypes without coding skills. Please bring your laptop!

The event will be held in English and is free of charge. Support will also be available on-site in Estonian and Russian.

Save your spot and register – limited seats available!

The event is powered by the Film and Multimedia Accelerator IDA Hub, whose activities are funded by the European Union.

 

Registreerun

Infokiri 04/2026

Veebiseminar: Šveitsi turg ja võimalused biotehnoloogia ja e-tervise ettevõtetele 23.03

Monday, 23 March
3:00–4:15 pm EET (2:00–3:15 pm Swiss time)
Online, via Microsoft Teams
👉 Register here: Veebiseminar: Šveitsi turg ja võimalused biotehnoloogia ja e-tervise ettevõtetele – EIS

 

This webinar is designed for members of the Estonian delegation planning to participate in the Swiss Biotech Day and the Eureka Global Innovation Summit in Basel (3–6 May 2026). However, the session is open to all Estonian companies interested in Switzerland’s biotechnology, pharma, and e‑health landscape – participation in the Basel events is not required.
The webinar will be held in English.

 

 

Speakers

  • Sven Parkel – General Manager, Tartu Biotechnology Park
  • Mirjam Loertscher – Trade and Innovation Advisor, Estonian MFA in Switzerland
  • Laurin Brüniger – Global Consultant, Switzerland Global Enterprise
  • Aditya Yellepeddi – Liaison Romandie, Swiss Biotech Association
  • Raphaela Kübler – Project Manager, Innosuisse – Swiss Innovation Agency

 

Programme

  • Welcome and Opening Remarks – Sven Parkel & Mirjam Loertscher
  • Swiss Market Overview: Biotech, Pharma & e‑Health Sectors – Laurin Brüniger
  • Swiss Biotech Association & Swiss Biotech Day 2026 (4–5 May, Basel) – Aditya Yellepeddi
  • Eureka Global Innovation Summit (6 May, Basel) – Raphaela Kübler
  • Q&A and Closing Discussion

 

 

For additional details about the Estonian delegation’s visit to Swiss Biotech Day, please see: Swiss Biotech Day 2026: Estonian delegation

KÜSK kutsub 19. märtsil osalema kogukonnafondi taotlusvooru infotunnis

Kodanikuühiskonna Sihtkapital kutsub huvilisi osalema kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvooru infotunnis, mis toimub neljapäeval, 19. märtsil algusega kell 15.00 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Infotunnis tutvustab kogukonnafondi taotlusvooru tingimusi ja määrust kogukonnafondi toetusprogrammi koordinaator Eva Seera. Lisaks osaleb infotunnis Päästeameti esindaja, kes räägib kogukondade rollist kriisideks valmistumisel.

Infotund on mõeldud kõigile kogukondadele, vabaühendustele ja korteriühistutele, kes kaaluvad taotluse esitamist või soovivad enne taotlemist paremini mõista toetuse eesmärke ja tingimusi. Infotunnis on osalejatel võimalik esitada küsimusi.

Loe ka uudist määruse pidulikust allkirjastamisest: Kogukonnad saavad kuni 50 000 € toetust kriisivalmiduse suurendamiseks.

Liitu eestikeelse inftonniga 19.03 kell 15.00

Venekeelne infotund toimub 31.03. kell 15.00 Teams keskkonnas

Kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvooru taotluste vastuvõtmine avatakse märtsikuu jooksul. Täpsemast avamise ajast teavitab KÜSK oma kodulehel. Juba praegu on võimalik tutvuda määrusega Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord (jõustumisaeg 15.03.2026).

Mis on kogukonnafond?

Kogukonnafondi eesmärk on suurendada kogukondade valmisolekut kriisiolukordadeks ning tugevdada kogukondlikku koostööd, et inimesed suudaksid ootamatutes olukordades paremini toime tulla. Toetust saavad taotleda vabaühendused, kogukonnad ja väiksemad korteriühistud, kes soovivad parandada oma kogukonna kriisivalmidust.

Toetuse abil saab näiteks rajada või arendada kogukonna varjumiskohti ja kerksuskeskusi; parandada energia- ja veevarustuse toimepidevust; soetada esmaabi- ja sidevahendeid; korraldada koolitusi ja õppusi; tugevdada kogukondlikku koostööd ning vabatahtlike kaasamist. Ühe projekti toetuse suurus võib olla kuni 50 000 eurot.

Kogukonnafondi elluviimist korraldab KÜSK koostöös Siseministeeriumi ja Päästeametiga.

Narvas toimunud Eat&Meet keskendus naiste rollile ettevõtluses ja isikliku brändi arendamisele

6.märtsil toimus Narva Raekoja  ruumides inspireeriv ettevõtjate kohtumine Eat&Meet, mis tõi kokku Ida-Virumaa ettevõtjad, et arutada ettevõtluse arengut, naiste rolli äris ning võimalusi isikliku brändi ja ettevõtte kasvatamiseks.

Õhtu algas külaliste kogunemisega ja muusikalise sissejuhatusega DJ Anželika poolt. Seejärel toimus paneeldiskussioon, kus mitmed Ida-Virumaaga seotud ettevõtjad ja spetsialistid jagasid oma kogemusi, vaateid ja inspireerivaid lugusid ettevõtlusest.

Paneeldiskussiooni modereeris telesaatejuht ja avaliku esinemise koolitaja Jelena Solomina, kellel on üle 20 aasta kogemust televisioonis. Arutelu keskendus naiste ettevõtlusele, juhtimisele, tasakaalu leidmisele töö ja isikliku elu vahel ning sellele, kuidas igaüks saab oma teekonda kujundada vastavalt oma väärtustele ja tugevustele.

Diskussioonis osalesid:

  • Anastassia Jakovleva, tehase NTT OÜ juhatuse liige ja loovruumi ESTUDIO 11 asutaja. Tal on üle 20 aasta kogemust rahvusvahelise turunduse valdkonnas ning ta rääkis sellest, kuidas ettevõtluses on võimalik ühendada professionaalne kogemus ja loovus.
  • Olga Zaitseva, HR-partner ettevõttes Neo Performance Materials, kes jagas kogemusi suurte organisatsioonide juhtimisest, meeskondade arendamisest ning organisatsioonikultuuri rollist ettevõtte arengus.
  • Jekaterina Smirnova, Narvas tegutseva Oven Cafe omanik, kes rääkis oma ettevõtte loomisest ja sellest, kuidas lihtsad, hingega valmistatud toidud ja soe õhkkond aitavad luua püsivat kliendisuhet.
  • Julia Volkova, keskuse Honey Wolf ja „Naiste Templi“ asutaja, kes jagas oma teekonda ettevõtluses ning rääkis terviklikust lähenemisest tervisele ja enesearengule.
  • Diana Luptova, keeleõppe- ja tõlkekeskuse Algus OÜ asutaja, kes kõneles keeleõppe rollist tänapäeva ühiskonnas, ettevõtluse arengust Ida-Virumaal ning noorte toetamisest nende esimestel sammudel tööelus.

Pärast paneeldiskussiooni toimus Jelena Solomina praktiline meistriklass teemal „Enesepresentatsioon naistele ja nende ettevõtetele“, kus osalejad said kasulikke nõuandeid selle kohta, kuidas rääkida oma ettevõttest selgelt, enesekindlalt ja mõjusalt.

Õhtu lõppes vaba suhtluse, uute kontaktide loomise ning kogemuste vahetamisega.

Korraldajad tänavad kõiki osalejaid, esinejaid ja partnereid inspireeriva õhtu eest ning avaldavad erilist tänu Narva Linnavalitsusele ja Narva Raekojale võimaluse eest korraldada üritus selles ajaloolises hoones.

Eat&Meet näitas taas, kui oluline on ettevõtjate omavaheline suhtlus, kogemuste jagamine ja kogukonna tugevdamine Ida-Virumaal.

Üritust korraldasid Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja Europe Direct Narva Teabekeskus koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Ürituse läbiviimist rahastab Euroopa Liit programmi „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetus“ raames, meede MAK 2 – väikese ja keskmise suurusega ettevõtete oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (sekkumine 21.1.4.11).

GALERII (fotode autor Tatjana Zamorskaja)

On avatud EIS digimentorlus turismi- ja loomesektorile

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on avanud uue digimentorluse teenuse, mis on suunatud ka loomeettevõtetele.

 

Mis on digimentorlus?

Digimentorlus aitab ettevõttel saada selgust oma digitaliseerimise tasemes ning teha teadlikke otsuseid edasisteks arenguteks. Kogenud mentor-konsultandi toel kaardistatakse ettevõtte äriprotsessid, tuvastatakse kitsaskohad ja leitakse digilahendused, mis aitavad tööd tõhusamaks muuta.

 

Teenuse tulemusena valmib ettevõttele 3 aasta digitaliseerimise teekaart – konkreetne plaan, kuidas muuta tööprotsessid tõhusamaks, kasutada digilahendusi targemalt ning toetada ettevõtte kasvu.

 

 

Miks see on loomeettevõtetele oluline?

 

Digimentorlus võib aidata näiteks:

 

  • disainiettevõttel digitaliseerida tootmise ja tellimuste haldust
  • loovagentuuril muuta projektijuhtimine ja koostööprotsessid sujuvamaks
  • mängu-, filmi- või animatsioonistuudiol paremini hallata arendusprotsesse

 

Teenusesse sisenemine on lihtne – ettevõte tasub omaosaluse, saab endale mentori, kellega koos analüüsitakse ettevõtte tööprotsesse ja leitakse konkreetsed digilahendused, mis aitavad ettevõttel areneda.

 

📅 Juba järgmisel nädalal toimub infopäev, kus tutvustame teenust lähemalt ja vastame küsimustele. Infopäev toimub füüsiliselt, et ettevõtetel oleks lihtne saada hea ülevaade ja hinnata, kas digimentorlus võiks sobida just nende ettevõttele.

 

👉 Lisainfo ja registreerimine:

https://eis.ee/teenused/digimentorlus/

 

 

Kontakt:

 

 

Kadi Haljand

loomemajanduse teemajuht

taie rakendamise ja seire tiim

strateegia- ja finantsosakond

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

 

+372 5780 8918

kadi.haljand@eis.ee

Sepise 7, 11415 Tallinn

 

www.eis.ee

President Alar Karis tutvus IDA Hubi filmiinnovatsiooni keskusega, mille ambitsiooniks on kujundada Ida-Virumaast tuleviku filmitootmise tõmbekeskus 

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol
Pressiteade 11.03.2026 

 

 

Vabariigi president Alar Karis viibib sel nädalal töövisiidil Ida-Virumaal, külastades Narvat ja Jõhvit ning kohtudes piirkonna ettevõtlus- ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Visiidi ühe osana tutvustati talle Jõhvis ka filmiinnovatsiooni keskuse arendust ja IDA Hubi vaadet sellele, kuidas kujundada Ida-Virumaast filmitööstuse ja -innovatsiooni tõmbekeskus. 

Unikaalse kontseptsiooniga filmiinnovatsiooni keskust IDA Hub rajatakse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) ja Tehnopoli ühendjõududega, et mitmekesistada piirkonna majandusmudelit, kasvatada ettevõtlusaktiivsust ning tuua Ida-Virumaale uusi talente, koostööprojekte ja investeeringuid. Eesmärk on kasvatada Ida-Virumaa atraktiivsust paigana, kus kohtuvad loovus, tootmine, uued tehnoloogiad ja rahvusvaheline koostöö. 

IVIA ehitab filmistuudiod ja loob infrastruktuuri, meelitades Ida-Virumaale nii Eesti kui ka rahvusvahelisi produktsioone. IVEK viib ellu filmitööstuse inkubatsiooni, tagamaks regiooni jõudnud produktsioonidele kohalikud taustajõud, ja Tehnopol nügib valdkonna innovatsiooni, kiirendades tehnoloogiapõhiseid iduettevõtteid, kes saavad ühel hetkel lahendusi kohapeal valideerida. Kohale tulnud tootmised ei saa mitte ainult kaasaegse kompleksi, mitmekesise ja kergesti ligipääsetavad lokatsioonid ning koostööle orienteeritud kohaliku tööjõu, vaid ka kõige uuemad tehnoloogilised lahendused valideerimiseks.  

Ida-Virumaa tugevuseks on ka regionaalne filmifond, mille 40-protsendilisele tagasimaksele lisandub riiklik 40-protsendiline tagasimakse. See on üks oluline põhjus, miks piirkond on filmivaldkonna jaoks järjest atraktiivsem ning miks meil on reaalne võimalus kujundada Ida-Virumaast üks silmapaistvamaid filmiregioone. 

Visiidi käigus anti presidendile ülevaade nii juba käimasolevatest tegevustest kui ka pikemast vaatest, mille kohaselt võiks Ida-Virumaast kujuneda regiooni oluline filmitööstuse ja audiovisuaalse innovatsiooni keskus.  

Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik sõnas, et Jõhvi filmilinnak on kõige kaasaegsem valdkonna infrastruktuuriobjekt Baltikumis ja Põhjamaades. „Kogu investeeringute maht kompleksi rajamisse on 16 miljonit eurot ja hooned valmivad augustis 2026. Tänaseks on käimas läbirääkimised mitme filmiprojektiga, mis on huvitatud stuudioruumide kasutamisest veel sellel aastal. Projekti finantseeritakse Õiglase Üleminaku Fondi vahenditest,” ütles Kuusmik. 

„Filmiinnovatsiooni keskuse käivitamine võimaldab filmitööstuses leida rakendust piirkonna väikeettevõtjatele väga erinevate teenuste pakkumisel. Produktsioonid toovad regiooni uusi võimalusi piirkonna noortele ja teistele filmihuvilistele, parandavad kinnisvaraturu atraktiivsust ja kujundavad positiivset regiooni kuvandit,” lisas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen.  

Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht Olga Kurdovskaja nentis, et Eesti tugevus startup-riigina annab meile hea lähtekoha, et tõusta ka filmiinnovatsiooni eestvedajaks. „Kui suudame tuua filmi- ja multimeediatootmisse rohkem nutikaid lahendusi, saame optimeerida ajakulu, töövooge ja ressursside kasutust ning anda seeläbi loovusele rohkem ruumi. Just selliste lahenduste katsetamiseks ja arendamiseks on Ida-Virumaal väga hea potentsiaal,“ lausus Kurdovskaja. 

_ _ _ 

Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) on Ida-Viru maakondlik arenduskeskus, mis nõustab ettevõtteid, avalikku sektorit ja kolmanda sektori organisatsioone. Lisaks koordineerib maakonna turismiklastrit, haridusklastrit ja loomeklastrit. www.ivek.ee 

Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) on avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus (rakendusüksus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas. www.ivia.ee 

Baltikumi ühe suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata luua maailmamuutvaid tehnoloogiaettevõtteid ning toetada nende kasvu Eestis ja laienemist välisturgudele. Tehnopoli asutajad on Eesti riik, Tallinna linn ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). www.tehnopol.ee  

 

Meediakontakt:
Kerti Kulper
Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kommunikatsiooni projektijuht
kerti.kulper@tehnopol.ee
529 4547 

Garage48 Empowering Women häkaton kutsub Ida‑Viru naisi oma ideid ellu viima!

Kas oled unistanud kunagi oma ettevõttest? Kas Sul on peas mõlkumas mõni äriidee, mis ootab teostust? Või tahaksid lihtsalt näha, kuidas ühest ideest võib kiiresti kasvada midagi päriselt käegakatsutavat? Kui jah, siis ootame Sind Garage48 Empowering Women häkatonile.

 

Millal? 20.-22. märts 2026

Kus? kood/Jõhvi

Registreeru siin: https://form.typeform.com/to/gRzDvJsR
Registreerimise tähtaeg: 10. märts.

Garage48 Empowering Women häkaton on 3‑päevane praktiline üritus Ida‑Viru naistele, kus 48h jooksul arendatakse äriideest esmane prototüüp ning naisi toetavad kogu ürituse jooksul kogenud mentorid ja oma ala eksperdid. Sul ei pea üritusele tulemiseks olema valmis ideed või tiimi – Sa võid tulla ka üksi ning leida tiimikaaslased kohapealt.

 

Miks tasub  häkatonil osaleda?

 

✨ Töötad intensiivselt oma idee kallal, et jõuda päriselt millegi käegakatsutavani

✨ Kohtud inspireerivate ja ettevõtlike naistega

✨ Sind toetavad mentorid, kes on ka ise ettevõtteid käivitanud ning kes jagavad ausalt oma kogemusi- nii õnnestumisi kui ka õppetunde

✨ Õpid oma ideed testima ja arendama nii nagu startupid seda teevad – kiiresti, praktiliselt ja kliendikeskselt

✨ Õpid lihtsaid prototüüpimise tööriistu kasutama, et luua oma esimene prototüüp

✨ Näed lähemalt, kuidas luuakse digitaalseid lahendusi

Parimad tiimid liiguvad pärast häkatoni edasi aprill-mai toimuvasse kiirendisse, mis lõpeb demopäevaga. Kiirendi pakub ettevõtlus- ja tehnoloogiateemalisi töötubasid, mentorlust ja praktilist tuge, et viia osalejate ideed järgmisse etappi.

Programm on inglise keeles, aga kohapeal on mentorid ja eksperdid, kes pakuvad tuge ka eesti ja vene keeles. Parimatele tiimidele on välja pandud ka eriauhinnad.

Tutvu kogu programmiga ja registreeru siin: https://garage48.org/events/empoweringwomen

Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Õiglase Ülemineku Fondist ning kood/Empowerit toetab lisaks kood/Women peatoetaja Swedbank.

Starditoetuse uus voor avaneb 11.03.2026

EIS toetab kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtete loomist.

Julgustab alustavaid ettevõtteid looma töökohti ja panustama jätkusuutliku müügitulu kasvatamisse.

Palun loe starditoetuse KKK

Toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni.

 

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Alustavale ettevõtjale (kuni 3a. vanusele ettevõtjale).
  • Toetust ei saa taotleda järgmistele tegevusaladele. Tegevusalade osas täpsem info SIIN.
  • Juriidilised isikud võivad omada kuni 25 protsendilist osalust.
  • Täistööajale taandatult on töölepingu alusel töötavaid isikuid vähem kui 10.
  • Müügitulu oli taotluse esitamise majandusaastale vahetult eelnenud majandusaastal 40 000 eurot või väiksem.
  • Müügitulu on taotluse esitamise majandusaastal taotluse esitamise kvartalile vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga 40 000 eurot või väiksem.
  • Osalust omav isik ei tohi taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul olla omanud ega omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas ettevõtjas ega tegutseda ettevõtjana taotlejaga samas tegevusvaldkonnas.
  • Osalust omav isik ei tohi olla taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutseva teise ettevõtja juhatuse liige.
  • Juhatuse liige ei tohi omada ega olla omanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas ning olla juhatuse liige taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas.
  • Viimase kolme aasta jooksul ei tohi taotleja olla saanud vähese tähtsusega abi üle 300 000 eurot.
  • Projekt panustab Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse.

Kõik taotlemiseks vajalikud dokumendid on kättesaadavad starditoetuse veebis: Starditoetus – EIS (v.a eelnõustamise vorm)

 

Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine maakondlikus arenduskeskuses. E

elnõustamiseks vajalikud dokumendid on: äriplaani vorm, finantsprognoosid ning eelnõustamise vorm, mis on leitavad manusest.

 

Infopäev toimub 12.03.26 kell 09.00-11.00 Teams-is.

 

Tulemas on infopäev kõikidele huvilistele, mis toimub 12.03.26 kell 09-11.00 Teamsi vahendusel.

Kontakt:

Ettevõtluskonsultant

Anton Pratkunas

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Infokiri 03/2026

UUDISED

18.03.2026 Veebiseminar: Šveitsi turg ja võimalused biotehnoloogia ja e-tervise ettevõtetele 23.03 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

13.03.2026 KÜSK kutsub 19. märtsil osalema kogukonnafondi taotlusvooru infotunnis

13.03.2026 Narvas toimunud Eat&Meet keskendus naiste rollile ettevõtluses ja isikliku brändi arendamisele

12.03. On avatud EIS digimentorlus turismi- ja loomesektorile – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

11.03 President Alar Karis tutvus IDA Hubi filmiinnovatsiooni keskusega, mille ambitsiooniks on kujundada Ida-Virumaast tuleviku filmitootmise tõmbekeskus  – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

04.03 Garage48 Empowering Women häkaton kutsub Ida‑Viru naisi oma ideid ellu viima! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

03.03.2026 Starditoetuse uus voor avaneb 11.03.2026

 

16.02.2026 KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 2. märtsil

13.02.2026 Ida-Virumaal toimus esimene dialoogikoolitus – nüüd algab praktikaetapp

11.02.2026 Eat&Meet Narvas: fookuses naised ettevõtluses

06.02.2026 Veebiseminar “Geopargid ettevõtluse, turismi, hariduse ja kestliku arengu toetajatena” toimub 19.02 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

04.02.2026 Valgamaa ettevõtjad Ida-Virumaal – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.02.2026 Narva-Jõesuus toimus praktiline koolitus kohalikele ettevõtjatele “Canva visuaalsed tööriistad.” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.02.2026  IDA-VIRU EHE 2025 eripreemia pälvis Ida-Viru Ettevõtluskeskus oma loomeklastri platvormiga idaviru.events – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Nööbikogujad, noored filmitegijad ja kakskeelsed õhtujutud: Loomepöörde finaal tõi lavale kuus eriilmelist loovideed

PRESSITEADE

16. veebruar 2026

 

14. veebruaril Jõhvi kontserdimajas toimunud loovettevõtluse programmi Loomepööre finaalis “Loomelend” tõestasid kuus meeskonda, et Ida-Virumaal ideedest puudust ei ole.
Esitletud ideed ulatusid stressi maandavast metsaspaast tehisaru toel keelt õpetavate lahendusteni. 1000-eurose rahasüsti oma idee edasiarendamiseks pälvisid kolm parimat: Nööbimaagia, TakeNarva ja DuoTale.

 

Loomepööre on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ühisprojekt. See on praktiline hüppelaud, mis aitab oma lennukad ideed reaalselt toimivaks ja tulu toovaks ettevõtluseks vormida. Möödunud kevadel alanud programm kulmineerus finaaliga, kuhu jõudsid kuus kõige küpsemat algatust.

Enne lavale astumist läbisid meeskonnad aga tiheda tööperioodi. Novembrist jaanuarini lihviti ideid ja ärimudeleid kogenud mentorite, Joonas Tartu, Bianka Soe, Marju Sokmani ja Eva Leemeti ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ekspertide käe all. Just see vahetu kontakt ja kohapealne nõustamine oli programmi võtmeosa.

“Kogusin selle programmi jooksul enam kui 1500 mentorikilomeetrit. See on olnud suur privileeg – põhjapoolt siia idapoole nende toredate inimestega teekonda jagada,” võttis mentorite ja tiimide ühise kasvamise kokku programmi konsultant ja Loomelennu moderaator Jorma Sarv.

 

Päris probleemid, loovad lahendused

 

Finaalis nähtu kinnitab, et edukas loovettevõtlus ei teki tühjale kohale, vaid lahendab päris inimeste päris probleeme.

  • Nööbimaagia on loonud käsitöö ja kultuuripärandi ümber rahvusvahelise kogukonna, mis vähendab üksildust.
  • TakeNarva korraldab aprillis piirilinnas Narvas noorte lühifilmide festivali, pakkudes uutele filmitegijatele võimalust oma lugude jagamiseks.
  • DuoTale lahendab perede muret ekraanivabade keeleõppevahendite puudumise üle, luues kakskeelseid audiolugusid.
  • KeeleSiil aitab struktureeritult ja tehisaru toel valmistuda eesti keele A2-taseme eksamiks.
  • Loomesüda rajab Sinimäele hubase kogukonnaruumi, tuues kokku kohalikud loojad ja pakkudes neile väljundit.
  • Metsaspaa pakub loodusteraapiat ja pärimusmuusikat vaimse pinge maandamiseks.

 

Žürii otsis küpsust ja ambitsiooni

 

Parimate valimisel sai otsustavaks idee läbimõeldus ning selge ja realistlik tegevuskava järgmiste sammude osas, rõhutasid žüriiliikmed: Ott Karulin, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor; Anu Puulmann, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia arendusjuht; Piia Tamm, Viru Filmifondi juht ja Loomeklastri koordinaator; Maris Toomel, Jõhvi vallavolikogu esimees; ning Olga Kurdovskaja, Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht.

Nööbimaagia puhul tõstis žürii esile algatuse elujõudu, sisemist rahu ja autentsust. “See ei ole enam lihtsalt idee, vaid elav ja toimiv algatus,” nentis žürii. Nähti suurt potentsiaali tehnoloogia kaasamises, et lugusid paremini talletada ja kasvavat kogukonda digitaalselt ühendada.

TakeNarva pälvis kiitust julguse eest asi päriselt ära teha. Aprillis toimuvale festivalile on juba seitse lühifilmi registreeritud. “Teil on seda julgust. Me tahame soovida, et see ei jääks ühekordseks,” innustas žürii noori mõtlema juba täna, kuidas kaasata tulevikus uusi tegijaid ja tagada jätkusuutlikkus.

DuoTale’i puhul tõstis žürii esile idee küpsust ja professionaalset teostust, mis loob eeldused kiireks ja suureks arenguhüppeks. Žürii soovitus tiimile oli ühene: mõelge veelgi suuremalt ja ambitsioonikamalt, sest vundament selleks on laotud.

Loomepöörde projektijuhi Kersti Liiva sõnul näitas programm piirkonna tegelikku loovenergiat. “Kuus finaali jõudnud tiimi on tõestanud, et loovus ja ettevõtlikkus võivad avalduda väga erineval moel – ja igaüks neist lahendab päris probleemi päris inimeste jaoks.”

Päeva jooksul esitleti ka uusi loomeettevõtluse digiõppematerjale, mis jäävad loomeettevõtjaid edaspidi toetama.

Loomepööre ühendab loovuse, ettevõtluse ja jätkusuutlikkuse. Projekti rahastab Riigi Tugiteenuste Keskus meetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ ning kaasrahastab Euroopa Liit.

 

 

Lisainfo

 

Kersti Liiva, Loomepöörde projektijuht, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus | kersti.liiva@ivek.ee | 515 8929

Evelin Lagle-Nõmm, Loomepöörde projektijuht, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia | evelin.lagle-nomm@ut.ee | 5557 2477

KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 2. märtsil

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor avaneb 2. märstil 2026, taotluste esitamise tähtaeg on 2. aprill  2026 kell 16.30.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Infopäeva toimumine: E, 09.03 kell 15.00-17.00 (eesti keeles) (Kohtumise ID: 827 0020 3050 ja pääsukood: 484287) Eelnev registreerumine pole vajalik. LINK

Venekeelnе infopäev toimub 5. märtsil kell 15.00 Teamsis,  registreerimine siin

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

  • Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
  • Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
  • Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Ida-Virumaal toimus esimene dialoogikoolitus – nüüd algab praktikaetapp

13. veebruaril toimus Jõhvis esimene dialoogimeetodi koolitus, kus osalesid kogukonnaaktivistid, kohalike omavalitsuste esindajad, vabaühenduste eestvedajad üle kogu maakonna. Koolitus andis osalejatele praktilised teadmised ja oskused mõtestatud arutelude juhtimiseks.

Koolitust viis läbi rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja Janne Kareinen Soomest, DialogiAkatemiast. Koolitusel õpiti, kuidas luua ruum, kus erinevad arvamused saavad kõlada turvaliselt ja võrdselt, ning kuidas suunata keerulisemaid vestlusi viisil, mis toetab mõistmist ja koostööd.

Koolitus oli osa Ida-Viru dialoogiprojektist, mida toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Nüüd liiguvad osalejad edasi praktikaetappi – kevade jooksul viivad nad oma kogukonnas või organisatsioonis läbi esimese päris dialoogi üle-eestilise dialoogipäeva raames ning Euroopa päeva raames. Praktika eesmärk on rakendada koolitusel õpitud oskusi reaalses olukorras ning toetada arutelukultuuri kujunemist Ida-Virumaal.

Teine koolituspäev toimub 21. mail 2026, kus osalejad saavad kogemusi vahetada ja õppida, kuidas viia dialooge süsteemsemalt oma töösse.

Täname kõiki osalejaid ning soovime edu dialoogide läbiviimisel!

GALERII

Filmitööstuse baaskoolitus – kandideerimine AVATUD.

13.02.2026

 

 

Korraldaja: Ida-Viru Loomeklaster (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus)

Kontaktisik ja lisainfo: Evelin Saarmets, evelin.saarmets@ivek.ee, +372 520 1445

Sihtgrupp: Ida-Virumaal elavad täiskasvanud. Oodatud on loomevaldkonna huvilised, alustavad filmitegijad, noored professionaalid ja teised, kellel on huvi audiovisuaalse tootmise vastu.

Asukoht: Ida-Virumaa / Tallinn
Toitlustus: sisaldab lõunat ja kohvipause

Keel: Eesti
Grupi suurus: 25

Osalustasu: 35 eurot

Kestus: 8 kontaktpäeva (64  ak.t)

 

Ajakava:
20.03–21.03 Baaskoolitus (Anneli Savitski)
27.03–28.03 Filmitööstuse erialade tutvustused (režissöör Moonika Siimets + kunstnik Kaia Tungal)
10.04 – 11.04 Filmitööstuse erialade tutvustused (lokatsioon Kristofer Piir + grimm Merlit Veldi ja kostüüm Neoon Must)
20.04 Praktika ülesande eelkaitsmine (Anneli Savitski)
24.04 – 25.04 Filmi tehniline pool (operaator, heli, valgus, võte, montaaž) + kokkuvõtte (Tallinn) (CJ Kask ja Anneli Savitski). Sõidukulud ja majutus Tallinnas on iga osaleja enda kanda.

 

Koolitusprogrammi juht: Anneli Savitski

Anneli Savitski on Eesti filmi- ja audiovisuaalvaldkonna produtsent, koolitaja ja ettevõtja. Ta on Widescreen Productions OÜ juhatuse liige ja osanik – ettevõttes, mis tegeleb filmide, telesaadete ja videoprojektide tootmisega ning pakub stuudio- ja produktsiooniteenuseid. Anneli on kogenud suurte otseülekannete ja avalike sündmuste korraldaja. Produktsiooni vallas kuuluvad tema tööde hulka läbi aastate mitmed telegalad, nagu “Eesti parimad ettevõtted”, “Efta gala”, “Eesti Muusikaauhinnad”, Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertlavastused jt. Tema portfoolios on ka rohkelt mängufilme, viimastest aastatest “Kupee nr 6”, “Erik Kivisüda”. Ühtlasi võõrustab Anneli filmimaailmas Eestis sageli ka välismaiseid produktsioone.

* Osalejate valik
Koolitusele pääsevad osalejad valitakse motivatsioonikirja alusel.

Oluline on, et kandidaat:

– selgitab selgelt, miks ta soovib koolitusel osaleda,

– kirjeldab, kuidas ta plaanib omandatud teadmisi tulevikus kasutada,

– toob välja oma huvi ja seose filmindusega.

 

KANDIDEERI KOOLITUSELE – SIIN

* Vastuvõtt ja teavitamine: 

Koolitusele on kandideerimine avatud ajavahemikul 13.02. – 06.03.2026.

Juhul kui koolitusele soovijaid on rohkem kui õppekohti, viiakse läbi valikuprotsess kandideerimisavalduste ja motivatsioonikirjade alusel.

Sobivaks hinnatud kandidaatidega toimuvad videokohtumised ajavahemikul 10.03. – 12.03.

Lõplik valik tehakse vestluste tulemuste põhjal.

Otsus koolitusele vastuvõtmise kohta tehakse teatavaks hiljemalt 16.03.

Vastuvõetud osalejatel palume oma osalus kinnitada, tasudes omaosaluse kinnituskirjas saadetud Fienta lingi kaudu hiljemalt 18.03.

Kui omaosaluse tasumist selleks tähtajaks ei toimu, loetakse koht vabaks ning pakutakse seda järgmisele kandidaadile.

Osalustingimused: Koolituse läbimise ja tunnistuse saamise eelduseks on, et koolitus läbitakse ettenähtud mahus ehk vähemalt 80% ulatuses ( 7 päeva). Kui osaleja ei läbi koolitust ettenähtud mahus loetakse katkestajaks või kui osaleja katkestab ise osaluse, esitatakse talle arve ühe osaleja koolituskoha maksumuse ulatuses ehk 1 200 eurot ning osalejal on kohustus arve tasuda. 

 

Kaasrahastunud Euroopa Liit. 

Narva-Jõesuu Ärikonverents 2026 toimub 07. mail.

Narva-Jõesuu ärikonverents on kujunenud oluliseks iga-aastaseks kohtumispaigaks ettevõtjatele, omavalitsuste esindajatele ja piirkondlikele partneritele. Mitmel aastal järjest on konverents toonud kokku eri valdkondade otsustajad ja praktikud, et arutada Ida-Viru ja laiemalt Eesti majanduse arengusuundi.

Konverentsi fookus on reaalsetel kogemustel ja praktilistel lahendustel: ettevõtluse areng, piirkondlik koostöö, investeerimisvõimalused ning turismi ja taristu roll kohaliku majanduse tugevdamisel. Arutelud ja ettekanded lähtuvad konkreetsetest näidetest ning pakuvad osalejatele võimalust vaadata tulevikku strateegiliselt ja koostööpõhiselt.

Ärikonverents on mõeldud:

  • ettevõtjatele ja juhtidele,
  • avaliku sektori ja omavalitsuste esindajatele,
  • arendus- ja turismivaldkonna spetsialistidele,
  • partneritele ja investoritele, kes tunnevad huvi piirkonna potentsiaali vastu.

Lisaks sisulisele programmile on konverents oluline võrgustumise platvorm, kus sünnivad uued kontaktid, ideed ja koostööprojektid. Narva-Jõesuu rahulik kuurortlik keskkond ja kaasaegne konverentsitaristu loovad selleks ideaalsed tingimused.

 

Eat&Meet Narvas: fookuses naised ettevõtluses

6. märtsil 2026 kell 16:00–19:00 toimub Narva Raekoda ajaloolistes ruumides inspireeriv ettevõtjate kohtumine Eat&Meet, mis toob kokku Ida-Virumaa äriregistris registreeritud ettevõtjad.

Üritusel keskendutakse naiste vaatele ettevõtluses: jagatakse inspireerivaid edulugusid, arutletakse brändi loomise ja arendamise üle ning otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas säilitada tasakaal töö ja isiklike väärtuste vahel.

Õhtu algab kell 15:30 külaliste kogunemisega ning muusikalise sissejuhatusega DJ Anželika poolt. Kell 16:00 algab paneeldiskussioon, mida modereerib telesaatejuht ja kommunikatsioonikoolitaja Jelena Solomina.

Paneelis osalevad:

Anastassia Jakovleva — tehase NTT OÜ juhatuse liige ja loovruumi ESTUDIO 11 asutaja.
Tal on üle 20 aasta kogemust rahvusvahelise turunduse valdkonnas ning ta kuulub NTT OÜ juhatusse. ESTUDIO 11 on tema isiklik loovprojekt ja eneseväljendusruum, mis on vaba rutiinsetest kohustustest. See on paik, kus ta viib ellu oma ideid ning loob võimalusi ka teistele – kogemuste jagamiseks, oma projektide teostamiseks ja inspiratsiooni leidmiseks. Ta on veendunud, et naiste ettevõtlus ei tähenda valikut „kas–või“, vaid võimalust ühendada tasakaalukalt jõud, hoolivus ja loovus.

Olga Zaitseva — HR-partner ettevõttes Neo Performance Materials.
Tema professionaalne karjäär ei ole seotud isikliku ettevõtlusega, vaid tööga erasektoris, kus ta toetab ettevõtjaid tõhusate HR-protsesside ülesehitamisel, organisatsioonikultuuri arendamisel, struktuurimuudatuste elluviimisel, juhtimispotentsiaali arendamisel ning suurte meeskondade stabiilse toimimise tagamisel. Ta tunneb põhjalikult suurte tootmisettevõtete eripära – alates operatiivsest juhtimisest ja koostööst tootmisüksustega kuni HR-funktsiooni strateegilise arendamiseni täisväärtusliku äripartnerina.
Tööväliselt on tema elu oluline roll 16-aastase poja ema. Emadus on andnud talle oskused, mida ükski ülikool ei õpeta: kannatlikkuse, paindlikkuse ning oskuse olla olemas ja toetada ka keerulistel hetkedel. Lisaks on tal kolm kuldset retriiverit, kellega ta tegeleb sportliku jahikatse treeninguga. See hobi arendab keskendumisvõimet, usaldust, detailitäpsust, meeskonnatööd ja oskust rõõmustada väikeste võitude üle – omadusi, mida ta edukalt rakendab ka oma professionaalses tegevuses.

Jekaterina Smirnova — Narvas asuva Oven Cafe omanik.
Tema ja tema meeskond on loonud Narvas hubase kohviku, kus iga külaline tunneb end nagu kodus. Sageli küsitakse: „Mis on teie eripära?“ Vastus on lihtne – nad valmistavad toitu hingega, retseptide järgi, mis meenutavad lapsepõlve maitseid.

Julia Volkova — keskuse Honey Wolf ja „Naiste Templi“ asutaja.
Ühiskonnategelane ja ettevõtja, Naturopaatide Arstide Assotsiatsiooni president, paljulapseline ema ja naine, kelle arengutee ulatub tavapärasest kaugemale. Ta lõi Naiste Templi – erilise ruumi, kus keha ja psüühika ei ela enam konfliktis. Seal leiavad abi naised, kes on väsinud võitlemast ülekaalu, valusündroomide, põletikuliste seisundite, kroonilise väsimuse ning kehaga ja iseendaga kontakti kaotamisega. Oma töös ühendab ta kolm suunda – teraapia, toitumisnõustamine ja vaimsed praktikad –, võimaldades pakkuda terviklikku ja hoolivat lähenemist tervenemisele. Toidu ja mesindustoodete abil on ta edukalt toetanud inimeste tervist üle 14 aasta.

Diana Luptova — keeleõppekeskuse Algus OÜ asutaja.

Diana on üle 10. aasta pikkuse kogemusega ettevõtja. Tema koolitus- ja tõlkekeskus – Alguskeskus – tegeleb aktiivselt keeleõppega piirkonnas ning pakub tõlketeenuseid ja rendib tõlke- ja helitehnikat. Algus OÜ on ainus ettevõte Ida-Virumaal, mis suudab üritustele pakkuda täiskomplektteenust. Keeleõpet pakutakse täna juba üle kogu Eesti: ettevõte osaleb suuremahulistes riigihangetes ja teeb koostööd mitmete partnerite ja organisatsioonidega.

Ettevõtete loomiseni jõudis Diana loomulikul teel ja kakskeelses peres sündinuna on keeled teda saatnud terve elu ja võiks isegi öelda, et hobist sai töö ja tööst sai isiklik ettevõte  Täna, omades kogemust, osaleb ta mentorina ja lööb kaasa ettevõtlusprogrammides, aitab Ida-Virumaa noortel siseneda tööellu õigesti ja teadlikult. Diana jaoks on tähtis tõsta noorte teadlikkust ja anda oma panus kohaliku elu arengusse.

Aga ennekõike on Diana ema kahele tütrele, kellest 16-aastane alustab iseseisvat elu Tallinnas ja 5-aastane avastab Jõhvi lasteaia võimalusi. See tähendab, et hooliva emana, jagab ta oma igapäevaelu kahe linna vahel, püüdes pakkuda lastele igakülgset tuge ja luua tütardele eeldused selleks, et iga naine iseseisvalt ja kellestki sõltumata hakkama saaks.

Pärast kohvipausi kell 17:15 peab Jelena Solomina ettekande teemal „Enesepresentatsioon naistele ja nende ettevõtetele“, kus käsitletakse enesekindlat esinemist, selget sõnumiloome ja isikliku brändi tugevdamist.

Õhtu lõpeb vaba suhtluse, küsimuste ja muusikaga.

Eat&Meet loob platvormi kogemuste vahetamiseks, kontaktide loomiseks ja uute ideede sünniks. Ürituse eesmärk on toetada piirkonna ettevõtjate arengut, tugevdada kogukondlikku koostööd ning pakkuda praktilisi teadmisi brändi ja enesepresentatsiooni arendamiseks.

Kõik Ida-Virumaa ettevõtjad on oodatud osa saama inspireerivast ja sisukast õhtust ajaloolises Narva Raekojas.

REGISTREERIMINE ÜRITUSELE

Üritust korraldavad Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ja Europe Direct Narva Teabekeskus koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Ürituse läbiviimist rahastab Euroopa Liit programmi „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetus“ raames, meede MAK 2 – väikese ja keskmise suurusega ettevõtete oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (sekkumine 21.1.4.11).

Täname oma partnerit Narva linna abi eest ürituse korraldamisel ning võimaluse eest viia see läbi ajaloolises Raekoja hoones!

Veebiseminar “Geopargid ettevõtluse, turismi, hariduse ja kestliku arengu toetajatena” toimub 19.02

Eesti Geoloogiateenistus kutsub Teid osalema 19. veebruaril 2026 veebiseminaril „Geopargid ettevõtluse, turismi, hariduse ja kestliku arengu toetajatena“, mis keskendub UNESCO geoparkide mudeli võimalustele kohaliku ja piirkondliku arengu toetamisel Eestis. Seminari programm lisatud siinsele kirjale.

 

Geopargid on rahvusvaheliselt tunnustatud koostöömudel, mida omavalitsused kasutavad edukalt turismi ja ettevõtluse arendamiseks, piirkonna nähtavuse suurendamiseks ning haridus- ja kogukonnategevuste sidumiseks kohaliku loodus- ja kultuuripärandiga. Seminaril tutvustame geoparkide sotsiaal-majanduslikku mõju, Soome omavalitsuste praktilisi kogemusi ning arutleme, kas ja kuidas võiks geoparkide mudelit Eestis rakendada.

Veebiseminari korraldavad Eesti Geoloogiateenistus koostöös Kliimaministeeriumi ja UNESCO Eesti rahvusliku komisjoniga. Esinejate seas on nii Eesti kui ka Soome omavalitsuste ja geoparkide esindajad.

 

Kui Teil endal ei ole võimalik seminaril osaleda, palume edastada see kutse neile kolleegidele, kelle töövaldkonda puudutavad kohalik areng, turism, ettevõtlus, haridus või kestlik ruumiline planeerimine.

 

KAVA

10.30 Kas geoparkidel on Eestis jumet?, Alvar Soesoo, Eesti Geoloogiateenistuse teadusnõunik
10.45 The socio-economic benefits of the Geopark from Municipal perspective (inglise keeles), Sami Leijonanmieli Vimpeli vallavanem, Kraaterijärvi geopark, Soome
11.00 Introduction of the Saimaa geopark (inglise keeles), Vilma-Lotta Tallgren, Saimaa geopargi geoloog
11.15  UNESCO geoteaduste ja geoparkide programmist, Madli Kumpas, UNESCO haridus- ja teadusprogrammi koordinaator, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, Kultuuriministeerium
11.30 Loode-Eesti geopargi algatus – kus me täna oleme?, Kaire Luuk MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu, Rahvusvaheliste koostööprojektide koordinaator / Projektijuht
11.45  Küsimused ja kokkuvõte

 

Seminar toimub veebis Microsoft Teamsi keskkonnas.

Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine, mille järel saadetakse osalejatele ligipääsulink.

 

 

Info ja registreerumine:

https://egt.ee/veebiseminar-geopargid-ettevotluse-turismi-hariduse-ja-kesktliku-arengu-toetajatena

 

Korralduslike küsimuste korral palun pöörduda: Kairi Põldsaar, kairi.poldsaar@egt.ee, tel +372 5833 0832

 

 

 

 

Sirli Sipp Kulli

Direktor

Eesti Geoloogiateenistus

Valgamaa ettevõtjad Ida-Virumaal

Foto: Anton Pratkunas

3. veebruaril toimus koostöös Valgamaa Arendusagentuur ettevõtjate sisukas ja produktiivne õppereis Ida-Virumaa ettevõtetesse.

Päev algas Nevotex Eesti OÜ külastusega, kus  tutvuti ettevõtte tegevuse, tootmisprotsesside ja rahvusvahelise koostööga.

Lõuna toimus Alex Kohvikus, mis pakkus hea võimaluse muljete vahetamiseks ja omavahelisteks aruteludeks.

Pärast lõunat külastati ettevõtet Laserviru OÜ , kus saadi ülevaade laserlõikuse ja metallitöö valdkonnast.

Õppereisi viimane peatus oli ettevõttes Waldchnep OÜ, kus tutvustati tootmist, ettevõtte arengusuundi ning jagati praktilisi juhtimiskogemusi.

 

Täname kõiki külastatud ettevõtteid sooja vastuvõtu eest ning Valgamaa Arendusagentuuri hea koostöö eest.

 

Õppereis pakkus osalejatele väärtuslikke teadmisi, uusi kontakte ja inspireerivaid ideid edasiseks arenguks.

ettevõtluskonsultant

Anton Pratkunas

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Narva-Jõesuus toimus praktiline koolitus kohalikele ettevõtjatele “Canva visuaalsed tööriistad.”

Foto: Arvo Juhkov

29. jaanuaril 2026 toimus Narva-Jõesuus projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“ raames praktiline koolituspäev „Canva visuaalsed tööriistad“. Üritus tõi kokku ligi 20 kohalike ettevõtete ja asutuste esindajat, et omandada oskusi professionaalse visuaalse sisu loomiseks ja tööprotsesside kiirendamiseks.

Koolituse eesmärk oli pakkuda ettevõtjatele konkreetseid lahendusi, kuidas ilma kalli disainiteenuseta luua mõjusaid turundusmaterjale. Koolitust läbi viinud Ida-Viru Ettevõtluskeskus turundusspetsialist ja koolitaja Aleksandra Leštšuk rõhutas avasõnades visuaalse turunduse olulisust ning selleks kasutas ta tabavat metafoori: „Tänapäeva konkurentsis on pakendi visuaal see, mis müüb toodet või teenust. Isegi kui sisu on suurepärane, määrab esmane visuaalne emotsioon sageli kliendi ostuotsuse. Toode võib olla maitsev, aga kui pakend ei kutsu, jääb see riiulile.

Seega on visuaal ettevõtte hügieenifaktor – see loob usaldust ja tekitab kliendis esmase emotsiooni.“ Lisaks selgitas ta, et heal disainil on kolm eesmärki: identifitseerida (kes te olete), informeerida (mida pakute) ja motiveerida (kutsuda tegutsema).

Koolituspäev oli üles ehitatud neljale praktilisele moodulile, mis viisid osalejad teooriast kohese teostuseni:

Canva tööloogika ja efektiivsus: Osalejatele tutvustati Canva Pro versiooni eeliseid, sealhulgas Brand Kit’i (brändi värvide ja fontide) seadistamist ning „Magic Switch“ funktsiooni, mis võimaldab ühe klikiga muuta disaini suurust erinevate sotsiaalmeedia kanalite jaoks, säästes seeläbi oluliselt ettevõtja aega.

Kord ja süsteemsus: Rõhku pandi failihaldusele ja mallide (templates) loomisele, et vältida kaost ning tagada brändi visuaalne järjepidevus kõigis kanalites.

Tehniline kvaliteet: Käsitleti olulisi erinevusi veebi- ja trükifailide vahel (RGB vs CMYK värvimudelid, lõikevarud), tagamaks, et ekraanil loodud disain näeks korrektne välja ka paberil.

Tehisintellekt ja loovus: Tutvuti AI-põhiste tööriistadega, mis aitavad luua tekste ja pilte. Erilist tähelepanu pälvisid võimalused helifailide ja muusikalise tausta genereerimiseks.

Koolituse praktilise töötoa raames valmisid kohapeal mitmed sotsiaalmeedia põhjad ja muusikalised näited. Ühte koolitusel loodud AI-muusikapala on võimalik kuulata projekti juhtpartneri SA Narva-Jõesuu Sadam Facebooki lehel.

Osalejate tagasiside põhjal hinnati koolitust kõrgelt just selle praktilise suunitluse tõttu – tegemist ei olnud vaid kuulamisega, vaid reaalse tööriistade katsetamisega, mida saab koheselt igapäevatöös rakendada.

Koolitus toimus projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“ raames. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on projekti partner ning jätkab ka edaspidi kohalike ettevõtjate toetamist, panustades nende arengusse ja konkurentsivõime tugevdamisse.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“, Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest ja partnerite eelarvest.

Anna Karina

Projektijuht
Sihtasutus Narva-Jõesuu Sadam
anna.karina@narva-joesuu.ee

Kaasrahastatud EU logod ja Eesti tuleviku heaks

#narvajõesuusadam #narvajõesuu #idaviruveeteed #meresuu

IDA-VIRU EHE 2025 eripreemia pälvis Ida-Viru Ettevõtluskeskus oma loomeklastri platvormiga idaviru.events

Eripreemia anti välja tunnustusena silmapaistva panuse eest Ida-Virumaa kultuurivaldkonna arendamisse.

Platvorm idaviru.events koondab maakonna kultuurisündmuste info ühte selgesse ja kättesaadavasse keskkonda, suurendades sündmuste nähtavust ning toetades nii korraldajate, loovisikute kui ka publiku omavahelist sidet.

Tegemist on praktilise ja tulevikku vaatava lahendusega mis on loodud kohalikute omavalitsuste toel, mis aitab tugevdada Ida-Virumaa kultuuriruumi, soodustab koostööd ning toetab kultuurielu järjepidevat arengut kogu maakonnas.

Eripreemia rõhutab loomeklastri rolli kultuuri ja ettevõtluse ühendamisel ning väärtustab algatusi, mis loovad püsivat mõju kogu piirkonna kultuurielule.

Foto: Ida-Viru Omavalitsuste Liit

IDAVIRU.EVENTS platvormi kontaktid:

Kaisa Pukk

E-post: kaisa@idaviru.events

Telefon: +372 5258417

Loomepööre kulmineerub 14. veebruaril Loomelennu finaaliga Jõhvi Kontserdimajas!

Meil on hea meel teatada, et Loomepööre on jõudnud finaalsirgele.

Loomepööre kulmineerub Loomelennu finaaliga 14. veebruaril, algusega kell 13.00 Jõhvi Kontserdimajas.

Kuidas Loomepööre on finaalsirgele jõudnud?

Oktoobris tõi Loomehäkk Toilasse kokku 12 meeskonda ja ligi 30 loomeinimest üle Ida-Virumaa, et arendada ideid, katsetada lahendusi ja anda neile kogenud mentorite toel praktiline suund.
Žürii valis välja 6 ideed, mille arendamist jätkati Loomepöörde mentorprogrammis. See teekond kulmineerub juba 14. veebruaril Loomelennu finaalüritusega, kus meeskonnad esitlevad oma loomeideid. Lisaks sellele jagatakse lõpuüritusel ka ohtralt inspiratsiooni ning tutvustatakse projekti raames loodud innovaatilist loomeettevõtluse digiõppematerjali.

 

Päevakava

13:00 – “Loomelennu” avamine / päevajuht Jorma Sarv

13:05 – 13:30 – “Loomepöörde” mentorite paneel: vestlevad Bianka Soe, Eva Leemet, Marju Sokman, Joonas Tartu. Modereerib Jorma Sarv.

13:30 – 14:35 – Tiimide ideede esitlused

14:35 – 15:00 – Kohvipaus

15:00 – 15:35 – Loovuse ja loovettevõtluse teemal jagab mõtteid Maris Altsoo (Milestone Events / Radiustech Production). 

15:35 – 15:40 – “Loomepöörde” õppematerjalide esitlemine

15:40 – Žürii tagasiside ja parimate välja kuulutamine

16:00 – Pildistamine, networking, sumin

 

Keda Loomelend kõnetab?

Loomelend toob kokku loomeinimesed, ettevõtjad, partnerid ja toetajad, keda huvitab, kuhu Ida-Virumaa loomeettevõtlus liigub.

 

Mida projekt seni on näidanud?

Loomepööre ja -häkk on näidanud selgelt, kui palju loovenergiat ja tegutsemistahet Ida-Virumaal tegelikult on.

 

Mida finaalist oodata on?

Loomelennu finaal ei ole pelgalt ideede esitlus, vaid kohtumine ka uute loovate  inimestega. Sa näed ja kuuled, kuidas loomepööre on aidanud loovusele hoo sisse puhuda ning viinud ideed reaalsuseks.

 

Loomepööre kulmineerub 14. veebruaril Loomelennu finaaliga Jõhvi Kontserdimajas, algusega kl 13.00.

 

Tule ja saa sellest kõigest osa! Palun tee seda SIIN

 

Projekt on rahastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“.

TIIMIDE TUTVUSTUSED

Nööbimaagia

Projekt aitab vähendada üksildust ja eraldatust, ühendades erinevate riikide täiskasvanuid loova käsitöö ja kultuuripärandi kaudu.

Korraldame näitusi, loenguid, viime läbi õpitubasid, julgustame loometegevust ja loome rahvusvahelise kogukonna.

Tiim:

Irina Ušakova (käsitöömeister), Ülle Hummal (käsitöömeister), Urve Oras (näituse koordinaator), Kristelle Terve (kommunikatsioon), Jelena Davõdova (finants)

Kontakt:

eesti.noobiklubi@mail.ee

Facebook: https://www.facebook.com/share/17iQAaASgD/

DuoTale

Varajases eas on lapsed keeleõppele väga vastuvõtlikud, kuid peredel napib ekraanivabu ja eakohaseid vahendeid, mida laps saaks kasutada ka iseseisvalt, mistõttu jääb keelepraktika igapäevaelus sageli tagaplaanile.

DuoTale loob kakskeelseid audiolugusid, mis teevad uue keele kuulamise ja kasutamise ekraanivabaks ning loomulikuks osaks pere igapäevastest hetkedest.

Tiim:
Marie Pohlak – asutaja, toote- ja sisuloome
Ergo Kirt – arendus ja tehniline teostus

WWW: www.duotale.com

Soovid olla esimeste katsetajate seas ja testida DuoTale’i oma lapsega?

Kontakt:

marie@duotale.com.

Facebook: https://www.facebook.com/kakskeelneohtujutt/

Instagram: duotale.bilingual

Keeleplatvorm KeeleSiil

Eesti keele A2-taseme eksamiks valmistav keeleplatvorm, et sooritada eksam edukalt endale sobival ajal ja tempos. 

See on struktureeritud keskkond eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistumisel

Tiim:

Nelli Kuldmaa (eesti keele õpetaja ja materjalide looja), Kalle Raidma (IT-tugi), Karol Raidma

Kontakt:

keelesiil@gmail.com

 

Loome Süda

Me lahendame kohaliku kogukonna killustatuse ja loovtegevuste puudumise probleemi.

Projektiga Loomesüda soovime luua Sinimäele sooja ja ligipääsetava kogukonnaruumi, kus inimesed saavad kokku tulla, olla loovad ja üksteist toetada.

Tiim

Jekaterina Muravjova, Olga Shnayder

Kontakt

info@loomesuda.ee

loomesuda.ee

facebook: facebook.com/loomesuda

@loomesuda; @sketchyseiklus;

Kaamera. Sensatsioon. Noorte filmifestival „TakeNarva“

Kui Loomepööre kaamera käivitub, sünnivad lood. Kui noored saavad võimaluse, sünnib festival. Noortelt noortele filmifestival „TakeNarva“

Aprilli kuus toimub Narvas lühifilmide festival noortele filmitegijatele. See on koht, kus noored filmihuvilised saavad uusi kogemusi, teadmisi ja inspiratsiooni. Oodatud on kõik – nii filmiloojad kui ka vaatajad.

Tiim: Faina Golubtsova, Emili Parts, Sofija Ramenskaja

TIim:

Faina Golubtsova (festivali peakorraldaja), Emili Parts (kaaskorraldaja) ja Sofija Ramenskaja (kaaskorraldaja)

Kontakt:

https://www.instagram.com/takenarva/

https://www.facebook.com/profile.php?id=61585721252653

Metsaspa – “Pea selgeks, hing helgeks!”

Metsaspa meeskond vähendab stressi ja vaimset pinget ning toetab taastumist ja meelerahu, suurendab looduskontakti ning pakub turvalist „aeg maha“ kogemust.

Eesmärk on lihtne: vähem stressi, rohkem rõõmu ja parem enesetunne. “Pea selgeks, hing helgeks!”

Tiimiliikmed:

Heldi Aia – tiimijuht, tervisedendaja, looduse vahendaja

Aili Reiman – looduse ja pärandkultuuri vahendaja

Diana Veisner – pärimusmuusik

Meeli Õunap – pärimusmuusik

Jana Orav –   infovahendaja, vaimse tervise toetaja

Ardo Aia –  protsessi jäädvustaja, taustajõud

Kontakt:

heldiaia@gmail.com

holpus@mail.ee

Loomepööre projekti koordinaator

Kersti Liiva

Infokonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est

Projekt on rahastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“.

Infokiri 02/2026

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Ida-Virumaa Spordiliit tunnustasid maakonna sädeinimesi

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Ida-Virumaa Spordiliit tunnustasid maakonna sädeinimesi

26.01.2026

 

Ida-Viru Ehe 2025 laureaadid kuulutati välja 24. jaanuaril 2026 Jõhvi Kontserdimajas toimunud kultuuri- ja spordirahva tunnustussündmusel „Ida-Viru Ehe 2025″.

Sündmusel anti üle ka Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi tunnustused ja preemiad.

Loe rohkem kogu sündmuse kohta ajalehe Põhjarannik artiklist – IDA-VIRU EHE

 

Palju, palju õnne kõigile tunnustuse saajatele!!!

…………………………………….

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit tunnustab igal aastal silmapaistvaid kultuurivaldkonna tegijaid, kollektiive ja sündmusi, kes oma töö ja pühendumusega rikastavad maakonna kultuurielu ning hoiavad elus kogukondlikke väärtusi.

Tänavu esitati kultuurivaldkonnas kokku 81 ettepanekut. Nende seast valis kultuurikomisjon igas kategoorias välja kuni kolm nominenti. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kultuurikomisjoni kuulub iga Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse kultuurivaldkonna esindaja.

Ida-Virumaa Spordiliit tunnustab igal aastal sportlasi, võistkondi ja spordisündmusi, kes on oma pühendumuse, töö ja silmapaistvate tulemustega andnud olulise panuse maakonna spordielu arengusse.

2025. aasta kandidaatide seast nominentide ja laureaatide valimine oli erakordselt keeruline – Ida-Virumaal on palju tublisid ja tugevaid tegijaid. Täname ka kandidaatide esitajaid! Valikud langetas Ida-Virumaa Spordiliidu juhatus statuudi alusel, võttes arvesse sportlikke saavutusi, pühendumuse ja panuse spordielu arengusse.

 

Märkame, täname, tunnustame!

Avasta Ida-Virumaa pärandis peituv jõud ja muuda see käsitöötooteks, mis müüb!

22.01.2026

 

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia eestvedamisel toimub 2026. aasta kevadel Ida-Virumaa käsitöölistele suunatud koolitus, mille eesmärgiks on aidata arendada uusi pärandipõhiseid tooteid ja teenuseid.

Kui tunned, et Sinu käsitöö võiks kõnetada rohkemaid inimesi, jutustada lugusid ja jõuda uute klientideni, siis on see koolitus just Sulle!

 

Keda ootame koolitusele?

* käsitööhuvilisi ja -meistreid, kes soovivad oma loomingut edasi arendada uuteks toodeteks ja teenusteks;

* tegutsevaid käsitööettevõtjaid, kes otsivad uusi müügivõimalusi ja koostööpartnereid.

 

Mida saad koolitusel osaledes?

* Ülevaate olulisematest Virumaa pärandi liikidest ja nende allikatest.

* Selguse, millised Virumaa pärandi elemendid sobivad just Sinu käsitöötoodete ja -teenuste arendamiseks.

* Uued toote- või teenuseideed, mis on ainest saanud kohalikust pärandist ja vastavad turismituru ootustele.

* Individuaalse nõustamise, kuidas arendada oma tooteid ja teenuseid.

* Koostöövõrgustiku, kuhu kuuluvad muuseumid, turismiasutused, loomeettevõtjad ja potentsiaalsed partnerid.

 

Parimad koolituse lõpetajad saavad võimaluse osaleda 2026. aasta novembris Tallinnas Mardilaadal.

 

Koolituse põhiõppejõud on Ave Matsin ja Riina Tomberg, kellele lisaks on kaasatud veel mitmeid pärandi ja loomeettevõtluse eksperte muuseumitest, Ida-Viru Loomeklastrist ja Turismiklastrist ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust.

 

Kohtumised toimuvad TÜ Narva kolledžis: 13.–14. veebruar, 14. märts, 4. aprill, 9. mai. Päevad kestavad 10.00–17.00 (lõunapaus 13–14).

Koolitus toimub eesti keeles, kuid vajadusel saab abi vene keelega.

 

Registreerumine on avatud ja kohtade arv on piiratud! Registreerumise tähtaeg: 1. veebruar.

Loe lähemalt ja registreeru SIIN

Veebikohtumine “Teejuht investeeringuteni – infotund rahvusvahelistest rahastusvõimalustest” ettevõtjatele 29.01

29/01/2026 15:00 – 16:00 toimub veebikohtumine  teemal “Kuidas kaasata välisinvesteeringuid ja silma paista rahvusvahelisel turul?”

Soovid osaleda rahvusvahelistes projektides, leida oma ettevõttele rahastust või kaardistada erinevaid finantseerimisvõimalusi?
Tule infotundi, kus saad väärtuslikke teadmisi otse kogenud välisinvestorilt!

Infotundi viib läbi Eero Elenurm – kogenud ettevõtja ja välisinvestor, kes on edukalt rahastust kaasanud nii Eestis kui ka Euroopas ning toetab aktiivselt uusi algatusi ja ettevõtlikke meeskondi.

Infotunnis saad vastused küsimustele:

  • Milliseid projekte rahastatakse rahvusvahelisel tasandil
  • Kuidas hinnata ja planeerida oma ettevõtte finantseerimisvajadusi
  • Kuidas investorid projekte valivad?
  • Mida teha, et investorite seas silma paista?

Oodatud on kõik ettevõtjad ja ettevõtlushuvilised, kes soovivad rohkem teada rahvusvaheliste investeeringute kaasamise võimalustest.

Infotund toimub neljapäeval, 29.01.2026 kell 15:00 – 16:00.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine alljärgneval lingil:

https://us02web.zoom.us/meeting/register/4eeffNeIRCmKKxhjXq_Ajw

Lisainformatsioon: Priit Kuuskme (priit@heak.ee, +372 512 3215).

Infotunni toimumisele aitab kaasa Euroopa Liit. Üritust rahastatakse meetmest “VKEde oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (21.1.4.11)”.

Infokiri 01/2026

Lauri Jalonen: Ida-Virumaa ei ole enam depressiivne, vaid huvitav

Artikkel ilmus 20. detsembril Põhjaranniku ajakirjas Ida-Virumaa Homme.

Allikas: LAURI JALONEN ⟩ Ida-Virumaa ei ole enam depressiivne, vaid huvitav

Jõhvi filmilinnak valmib 2026. aasta suvel.

 

 

Viimaste aastate jooksul tehtud ja käsil olevate pingutustega on Ida-Virumaa muutunud “depressiivsest” maakonnast huvitavaks ning võimalusterikkaks, leiab Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant LAURI JALONEN.

Ida-Viru maakonna üks põhiprobleeme, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi, on elanike arvu kahanemine viimase kolme kümnendi jooksul rohkem kui 200 000 elanikult umbes 130 000 elanikuni.

Kui algul oli rahvastiku vähenemise põhjus suur väljaränne, siis nüüd mõjutab rahvaarvu vähenemist üha enam negatiivne loomulik iive ja eakamate inimeste osakaalu suurenemine.

See seab suuri väljakutseid ettevõtlusele ja elukeskkonnale. Ühelt poolt jääb vähemaks kliente ja nad vananevad, teiselt poolt süveneb tulevikus tööjõupuudus. Teenuste nõudlus nihkub üha enam eakate vajaduste suunas, mis omakorda survestab nooremaid põlvkondi otsima elukohti, kus neile sobivaid võimalusi on rohkem.

Maakonna ja ka riigi keskvalitsuse ees on küsimus, mida edasi teha, et seda protsessi pidurdada ja püüda sellist tendentsi muuta. Pelgalt lootmine, et kohalikud noored tagasi tulevad, enam olukorda ei päästa. Juurde on vaja nii-öelda värsket verd.

Lisaks on ümbritsevas maailmas toimumas viimase kolme-neljakümne aasta murrangulisimad sündmused. Geopoliitika on taas päevakorral ning meie idanaabri valla päästetud agressioonisõda Ukraina vastu ja hübriidsõda Euroopa Liidu riikide vastu vormib meie tulevikku väga karmi käega. Meil endil selle mõjutamiseks hoobasid ei ole, kuid kohanemiseks peame ennast kokku võtma.

Idapiirile langenud uus raudne eesriie on pannud kinni tootmisettevõtete toorainekanalid ja turud ning teenuste sektorile kliendivoo Vene turistide näol. Mis edasi saab, ei ole teada, kuid igasugune lahendus omab selget mõju maakonna käekäigule. Lootust annab Euroopa Liidu initsiatiiv piirialade toetamiseks, kuid selle täpsem sisu on veel ebaselge.

Samal ajal liigub nii Eesti kui ka kogu Euroopa majandus kliimasõbralikkuse suunas. Sel puhul avanes ELi rahastatud õiglase ülemineku fond, mis toetab Ida-Viru maakonda selle protsessiga kohanemisel ning ülemineku mõjude leevendamisel.

Meile on tähtis, et 340 miljonit toetuseurot saavad kasutatud Ida-Viru maakonna piires. Arvestades ka ettevõtete kaasfinantseerimist, on eeldatav otsene investeeringute maht Ida-Virumaa ettevõtlusesse ja elukeskkonda vähemalt 600 miljonit eurot.

Õiglase ülemineku protsessile on tehtud etteheiteid ja kindlasti on asju, mida oleks saanud paremini teha. Kuid tõde ilmneb võrdluses. Kui võrdleme ennast teiste Euroopa ülemineku piirkondadega, siis Eesti ja Ida-Virumaa on tõenäoliselt kõige edukamad selle programmi realiseerijad. Seda on tunnustanud ka meie kolleegid teistest ülemineku piirkondadest Euroopas.

Suuremale osale õiglase ülemineku fondi toetusrahast on leitud rakendus ja käib aktiivne investeerimistegevus. Väga tähtis on ka see, et Eestil õnnestus nii suurel määral kaasata erasektorit investeerima agressorriigi piiri ääres olevasse maakonda.

See näitab, et usaldus Ida-Virumaa kui tööstus- ja turismipiirkonna vastu on olemas. Seda nii Eestis kui ka väljaspool. Parim näide seni on NEO Performance Materialsi investeering Narva, otse Vene piiri kõrvale selleks, et toota seal strateegilist väärtust omavaid magneteid.

Ida-Virumaale tehtud tööstusinvesteeringute toel on hakanud kasvama ka maakonna keskmine brutokuupalk. Kui 2021. aastal olime keskmise brutokuupalga lõikes Eestis maakondade hulgas kolmeteistkümnendad enne Saaremaad ja Valgamaad, siis 2024. aastal olime maakondade võrdluses juba seitsmendad.

Kui rakenduvad praeguseks planeeritud investeerimisprojektid, siis võib eeldada selle trendi jätkumist. Võimalus head palka teenida on kindlasti ka argument, miks tulla siia maakonda elama. Rahvusvahelised projektid toovad Ida-Virumaale spetsialiste maailma eri paigust ning Narvas on tänu magnetitehasele seda juba näha.

Teiselt poolt loob selline rahvusvahelise tööjõu tulek maakonda ka väljakutseid avalikule sektorile ja taristule. Kui näiteks perekond Filipiinidelt kolib kolmeks-viieks aastaks Ida-Virumaale tööle ja elama, siis vaevalt ta oma lapsed eestikeelsesse kooli paneb. Vaja on ingliskeelset lasteaeda ja kooli.

Peale selle on oluline kiire transpordiühendus Ida-Viru linnastu asumite vahel ja samamoodi kiire ühendus Tallinnaga. Kahjuks liigub raudteeühenduse kiirendamine visalt ning Ida-Virumaa on taas ootejärjekorra lõpus.

Lauri Jalonen.

3 MÕTET

  • Suuremale osale õiglase ülemineku fondi toetusrahast on leitud Ida-Virumaal rakendus ja käib aktiivne investeerimistegevus.
  • Ida-Virumaale tehtud tööstusinvesteeringute toel on hakanud kasvama ka maakonna keskmine brutokuupalk.
  • Uueks ja huvitavaks arenguvaldkonnaks on Ida-Virumaal saanud loomemajandus ning eriti filmitööstus.

Turismivaldkond on viimase viie aastaga saanud ühe hoobi teise järel. Kui koroonaviirusest tulenev sulgemine ja energiahinna järsk tõus tabasid kõiki Eesti turismiettevõtteid ühtlaselt, siis Venemaa agressioonisõja tõttu piiride sulgemine ja Vene turistide voo momentaalne kadumine andsid oluliselt suurema hoobi Ida-Virumaa ettevõtetele.

Olles juba koroonaajast adunud, et ühine tegutsemine on nii ettevõtjate kui ka omavalitsuste huvides, töötab turismiklastri võrgustik praegu selle nimel, et kadunud turud asendada uutega. Selleks tehakse aktiivset turundust Soomes ja Lätis. Kuigi Soome külastajate ööbimiste maht Eestis tervikuna langes, on Ida-Virumaal soomlaste ööbimiste arv praegu kasvavas trendis.

Absoluutse mahu poolest on veel pikk tee minna, et ära langenud Vene turistide mõju tasandada. Samas on julgustav, et ka turismivaldkonnas investorid usaldavad Ida-Virumaad ning on valmis siia rajama uusi majutusobjekte, millest suurim on Peipsi äärde kerkiv ligi sajakohaline Kurro spaa.

Uueks ja huvitavaks arenguvaldkonnaks on Ida-Virumaal saanud loomemajandus ning eriti filmi- ja muud audiovisuaalsed produktsioonid. Viru Filmifond on töötanud üle kümne aasta, pakkudes tuge filmitegijatele, kes kasutavad Ida-Virumaa ettevõtjate teenuseid ning võtavad uusi filme üles suuremal või väiksemal määral Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa võttepaigana on praeguseks jõudnud ka filmimaailma suurte tegijate kaardile. Seda tõendab hiljuti esilinastunud Sony Picturesi rahvusvaheline suurhitt “Sisu 2: teekond kättemaksuni”, millest suur osa filmiti siinsamas Konju külas Päite pangal. Tegemist on Ida-Virumaa jaoks olulise verstapostiga. Ka sel trendil on kõvasti kasvuruumi.

Seda peaks toetama Jõhvi rajatav kahest stuudiost, töökodadest ja büroohoonest koosnev audiovisuaalset loomingut toetav kompleks IdaHub. Seal hakkavad Tehnopoli kaudu tegutsema ka inkubatsiooniprogrammi ning filmiproduktsioonidele tugiteenuste (grimm, fotograafia, valgustus, elektritööd jne) pakkujad Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kaudu. Jõhvi kerkib Baltikumi moodsaim stuudiokompleks, kuhu produtsendid juba aegu kinni panevad.

Jõhvi stuudiod on vajalikud, et filmitegijad saaksid aasta ringi oma ideid realiseerida. Kui välivõtete puhul on valdavaks ajaks ikkagi suveperiood, siis stuudiod võimaldavad meeskondadel tegutseda aasta ringi. Pikema aja jooksul piirkonnas elavad loovinimesed ja filmirahvas loovad põnevaid võimalusi ka kohalikele noortele.

Selleks, et majanduses saaksid juurduda uued tehnoloogiad ning saaks kasutada kõige tänapäevasemaid ja tõhusamaid seadmeid, on oluline osa õiglase ülemineku fondi rahast suunatud haridusse nii kutseõppesse kui ka kõrgharidusse. Õpetama on hakatud tulevikus nõutavaid uusi erialasid. TalTechi ja Tartu Ülikooli vaheline teaduskonsortsium rakendab Ida-Virumaal erinevaid ettevõtjate toetamisele suunatud teadusuuringute suundi ning loob võimaluse jõuda maakonnas lausa doktorikraadini.

Ida-Virumaal tehtud jõupingutused on juba Ida-Virumaad oluliselt võimestanud. Ida-Virumaa on muu Eesti jaoks “depressiivsest” muutunud “huvitavaks” regiooniks.

Meeles tuleb siiski pidada bioloogide tarkust, et populatsiooni suurust loomariigis määratlevad kolm põhitegurit: toidubaas, pesitsemis- ja varjetingimused ning looduslike vaenlaste hulk. Populatsiooni suuruse neist kolmest näitajast määrab siiski halvim − kui ikka toitu jagub ja pesitseda on ka hea, aga vaenlasi on palju, siis määravaks osutub vaenlaste hulk.

Ida-Virumaa kontekstis tähendab selline lähenemine, et me peame suutma jälgida erinevate ettevõtlus- ja elukeskkonna parameetrite tasakaalu. Palk võib olla suurepärane, aga kui elamispind on vananenud ja niru ning haridus- ja tervishoiuteenuseid ei saa, siis vaevalt siin keegi elada soovib.

Sama on ka vastupidi − elupaik võib olla üles vuntsitud ja kool väga nunnu, aga kui ikkagi väärikat palka leida ei õnnestu, siis varem või hiljem võetakse jalad selga ning minnakse parematele marjamaadele.

Narva-Jõesuu kultuurikvartalist saab turismimagnet koos majaka ja muuliga

Artikkel ilmus 20. detsembril Põhjaranniku ajakirjas Ida-Virumaa Homme.
Indrek Uudeküll ja Vladimir Orava tutvustasid Ida-Viru investorpäeval Narva-Jõesuu kultuurikvartali arendust, öeldes, et just praegu on õige aeg valida endale välja koht, kus tulevikus teenust pakkuda.

 

 

Eelmisel suvel lammutati Narva-Jõesuu sadamaalal kunagise kalakombinaadi lagunenud hooned, et saaks alustada kultuurikvartali ehitust. Elu saab seal tõenäoliselt hoo sisse ületuleval suvel.

MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal rajab järgmise aasta suve lõpuks Narva-Jõesuu majaka ja jõesadama vahelisele alale promenaadi ning kultuurikvartali taristu. Eeltööna lammutati seal tondilossideks muutunud endise kalurikolhoosi tööstushooned, et kuue hektari suurune ala korrastada.

Tuletorni ja praegu ehitusjärgus oleva muulini viiva promenaadi rajamine läheb maksma ligemale kaks miljonit eurot, millest 1,4 miljonit eurot tuleb õiglase ülemineku fondist. Promenaadi äärde tulevad kohvikute kohad ja puhkealad, sportimisvõimalused, jalutusrajad ning lavad. Kultuuriürituste aladel oleks võimalik korraldada festivali kuni kolmele tuhandele inimesele.

Kalurikolhoosi lagunenud hooneid lammutades otsustati üks angaar jätta, kuna see sobib sündmuste korraldamiseks. Arendaja on välja arvestanud, et katuse alla saab panna 500-600 istumiskohta. Kõrval on maa-ala, kuhu on kavandatud lavaga sündmuspaik, mis mahutab mitu tuhat inimest.

Turismimagnet koos tuletorni ja muuliga

“Lammutamise etapp on nüüdseks läbi ja projekt on ehitushankes,” ütles Narva-Jõesuu kultuurikvartali projektijuht Vladimir Orava. Kultuurikvartalist peaks saama turismimagnet ühes tuletorniga, kuhu külastajad pääsevad alates 2024. aasta suvest, ja uue muuliga, mille linnavõim loodab avada järgmisel rannahooajal.

“See on koht, kus kohtuvad kultuur, meri ja jõgi. Ootame partnereid, kes tuleksid siia pidama kohvikuid ja restorane, pakuksid lastele atraktsioone ja korraldaksid sündmusi,” rääkis Vladimir Orava kultuurikvartali territooriumi ja võimalusi tutvustades.

Narva-Jõeuu kultuurikvartal.

Mahajäetud tööstusalad inimestele tagasi

Kokkulepe on juba olemas seiklusmaa rajamiseks, samuti moodulhotelli ehitamiseks, ütles MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal üks asutajatest, kinnisvaraettevõtja Indrek Uudeküll, lisades, et kaugemas tulevikus on kavas püsti panna spaahotell.

“Praegu otsime toitlustajaid, kes oleks valmis oma teenuseid pakkuma. Inimeste liikumine on siin suveperioodil päris tihe. Ehitus läheb käima tõenäoliselt uuel aastal ning kõik kommunikatsioonid ja muud vajalikud tingimused tekitame täpselt selle ettevõtte jaoks, kes tahab siin midagi teha. Täna on õige aeg koht välja valida,” kinnitas Indrek Uudeküll. Sündmused jäävad tema sõnul pigem ülejärgmisesse suvesse.

Ida-Viru investorpäeval osalenud Põhjala tehase investor Veiko Hintsov usub sellesse, et mahajäetud tööstusalad tuleb inimestele tagasi anda ja luua seal selline keskkond, kus tahetakse aega veeta ning kust lahkutakse hea emotsiooniga.

Põhjala tehase puhul on tegemist endise kummitehase alaga, kus vanadele hoonetele on leitud uus elu ja kasutus. Kvartalis tegutsevad restoranid, kunstigaleriid ning seal toimuvad mitmesugused üritused ja festivalid. Nüüdisaegne loomelinnaku stiilis koht asub Põhja-Tallinnas Kopli poolsaarel ja territooriumil on umbes 150 üürnikku.

“Viimased aastad on näidanud, et inimesed ei investeeri enam nii palju uude korterisse või autosse, vaid pigem emotsiooni. On see reisimine või mis tahes lahe emotsioon mõnelt sündmuselt,” näeb Veiko Hintsov loomelinnakute arendamisel mõtet.

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen rõõmustas, et Narva-Jõesuus tekib meie oma Aparaaditehas või Telliskivi kvartal. “Narva-Jõesuu kultuurikvartal seob kuurordi ja kultuuri ühtseks tervikuks. Narva-Jõesuu on juba 150 aastat kuurort, siin on Eesti pikim kuurortrand. Selline kvartal, kus on promenaad, sündmused ja head toidukohad, on siit täpselt puudu.”

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen rääkis investorpäeval, et suurimad uued arendused ehk ankrud on Kurro loodusspaa Uuskülas, Park hotell Jõhvis, Sillamäe butiikhotell, Linda hotell Narvas ja Narva-Jõesuu kultuurikvartal. "Need on nn mängumuutjad, sest toovad piirkonda suuresti uut tüüpi turiste ning tõstavad piirkonnas majutuse kvaliteeti."

Ida-Viru turismi investeeritakse sada miljonit

4. detsembril toimunud Ida-Viru investorpäev tutvustas saja miljoni euro investeeringuid piirkonna turismi ning tõi kokku ligi sada ettevõtjat ja turismiedendajat üle Eesti.

Õiglase ülemineku fondi toel investeeritakse lähiaastatel Ida-Virumaa turismiga seotud projektidesse ligi sada miljonit eurot. “Saja miljoni euroga võiks rahvusvaheliselt rajada ühe suure kuurordi kuskil mägedes või mere ääres, aga meil paigutub see üle maakonna, mis hajutab riske,” ütles Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Suurimad uued arendused ehk ankrud on Kurro loodusspaa Uuskülas, Park hotell Jõhvis, Sillamäe butiikhotell, Linda hotell Narvas ja Narva-Jõesuu kultuurikvartal.

“Need on nn mängumuutjad, sest toovad piirkonda suuresti uut tüüpi turiste ning tõstavad piirkonnas majutuse kvaliteeti. Kõige suurem mängumuutja on Kurro loodusspaahotell. See on Peipsi põhjakalda renessanss, sest seal saab järgmisest aastast teha turismi aasta ringi.”

Kadri Jaloneni sõnul on märgiline ka Jõhvi kontserdimaja kõrvale kerkiv ärihotell, sest võimaldab korraldada mitmepäevaseid konverentse ning suuri spordi- ja kultuurüritusi. Samuti butiikhotell Sillamäe vanalinna servas ja äriklassi hotell Narvas. “Kui valmib Linda hotell, tõusevad Narva majutuse ja turismi kvaliteet ning maht täiesti uuele tasemele.”

Kokku lisandub nelja hotelliga vähemalt üheksasada uut voodikohta. “Ja voodid tähendavad inimesi − on nad lastega pered, ärikliendid, kultuurinautlejad, kes kõik tahavad midagi toredat teha, süüa, suveniire osta, seigelda, ilusaid kohti näha. Nüüd on küsimus, kes seda neile pakub,” rääkis Kadri Jalonen.

Ankrute juurde oodatakse tegutsema ja teenuseid pakkuma ettevõtjaid üle Eesti.

“Ida-Viru ettevõtlusaktiivsus on madal − maakonnas on vaid ca 200 sektori teenusepakkujat. Sama palju kui rahvaarvult poole väiksemas Lääne-Viru maakonnas. Ehk meil võiks turismiettevõtjaid kaks korda rohkem olla. Samas on piirkond juba täna eestlaste seas populaarsuselt kolmas sihtkoht ning välisturud on alles vallutamata,” tõdes Kadri Jalonen.

Ida-Viru ettevõtluskeskus koos Ida-Viru investeeringute agentuuriga korraldaski investorpäeva just uute teenusepakkujate ja sündmusekorraldajate kaasamiseks, lisas ta. Külalised viidi järgmisel aastal valmivasse Jõhvi filmilinnakusse ja Narva-Jõesuu kultuurikvartalisse ning Narva Linda hotelli, mis peaks valmis saama 2027. aastal. Samuti toimus seminar, kus arutleti Ida-Viru võimaluste üle.

“Ida-Virumaal on käimas nn turismiplahvatus, see regioon kasvab. Ida-Viru eristub muust Eestist ja seda ongi oluline hoida,” ütles seminari modereerinud TÜ Pärnu kolledži teadus- ja arendusosakonna projektijuht Ain Hinsberg.

 

Indrek Uudeküll ja Vladimir Orava tutvustasid Ida-Viru investorpäeval Narva-Jõesuu kultuurikvartali arendust, öeldes, et just praegu on õige aeg valida endale välja koht, kus tulevikus teenust pakkuda.

Eelmisel suvel lammutati Narva-Jõesuu sadamaalal kunagise kalakombinaadi lagunenud hooned, et saaks alustada kultuurikvartali ehitust. Elu saab seal tõenäoliselt hoo sisse ületuleval suvel.

MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal rajab järgmise aasta suve lõpuks Narva-Jõesuu majaka ja jõesadama vahelisele alale promenaadi ning kultuurikvartali taristu. Eeltööna lammutati seal tondilossideks muutunud endise kalurikolhoosi tööstushooned, et kuue hektari suurune ala korrastada.

Tuletorni ja praegu ehitusjärgus oleva muulini viiva promenaadi rajamine läheb maksma ligemale kaks miljonit eurot, millest 1,4 miljonit eurot tuleb õiglase ülemineku fondist. Promenaadi äärde tulevad kohvikute kohad ja puhkealad, sportimisvõimalused, jalutusrajad ning lavad. Kultuuriürituste aladel oleks võimalik korraldada festivali kuni kolmele tuhandele inimesele.

Kalurikolhoosi lagunenud hooneid lammutades otsustati üks angaar jätta, kuna see sobib sündmuste korraldamiseks. Arendaja on välja arvestanud, et katuse alla saab panna 500-600 istumiskohta. Kõrval on maa-ala, kuhu on kavandatud lavaga sündmuspaik, mis mahutab mitu tuhat inimest.

Turismimagnet koos tuletorni ja muuliga

“Lammutamise etapp on nüüdseks läbi ja projekt on ehitushankes,” ütles Narva-Jõesuu kultuurikvartali projektijuht Vladimir Orava. Kultuurikvartalist peaks saama turismimagnet ühes tuletorniga, kuhu külastajad pääsevad alates 2024. aasta suvest, ja uue muuliga, mille linnavõim loodab avada järgmisel rannahooajal.

“See on koht, kus kohtuvad kultuur, meri ja jõgi. Ootame partnereid, kes tuleksid siia pidama kohvikuid ja restorane, pakuksid lastele atraktsioone ja korraldaksid sündmusi,” rääkis Vladimir Orava kultuurikvartali territooriumi ja võimalusi tutvustades.

Narva-Jõeuu kultuurikvartal.

Mahajäetud tööstusalad inimestele tagasi

Kokkulepe on juba olemas seiklusmaa rajamiseks, samuti moodulhotelli ehitamiseks, ütles MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal üks asutajatest, kinnisvaraettevõtja Indrek Uudeküll, lisades, et kaugemas tulevikus on kavas püsti panna spaahotell.

“Praegu otsime toitlustajaid, kes oleks valmis oma teenuseid pakkuma. Inimeste liikumine on siin suveperioodil päris tihe. Ehitus läheb käima tõenäoliselt uuel aastal ning kõik kommunikatsioonid ja muud vajalikud tingimused tekitame täpselt selle ettevõtte jaoks, kes tahab siin midagi teha. Täna on õige aeg koht välja valida,” kinnitas Indrek Uudeküll. Sündmused jäävad tema sõnul pigem ülejärgmisesse suvesse.

Ida-Viru investorpäeval osalenud Põhjala tehase investor Veiko Hintsov usub sellesse, et mahajäetud tööstusalad tuleb inimestele tagasi anda ja luua seal selline keskkond, kus tahetakse aega veeta ning kust lahkutakse hea emotsiooniga.

Põhjala tehase puhul on tegemist endise kummitehase alaga, kus vanadele hoonetele on leitud uus elu ja kasutus. Kvartalis tegutsevad restoranid, kunstigaleriid ning seal toimuvad mitmesugused üritused ja festivalid. Nüüdisaegne loomelinnaku stiilis koht asub Põhja-Tallinnas Kopli poolsaarel ja territooriumil on umbes 150 üürnikku.

“Viimased aastad on näidanud, et inimesed ei investeeri enam nii palju uude korterisse või autosse, vaid pigem emotsiooni. On see reisimine või mis tahes lahe emotsioon mõnelt sündmuselt,” näeb Veiko Hintsov loomelinnakute arendamisel mõtet.

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen rõõmustas, et Narva-Jõesuus tekib meie oma Aparaaditehas või Telliskivi kvartal. “Narva-Jõesuu kultuurikvartal seob kuurordi ja kultuuri ühtseks tervikuks. Narva-Jõesuu on juba 150 aastat kuurort, siin on Eesti pikim kuurortrand. Selline kvartal, kus on promenaad, sündmused ja head toidukohad, on siit täpselt puudu.”

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen rääkis investorpäeval, et suurimad uued arendused ehk ankrud on Kurro loodusspaa Uuskülas, Park hotell Jõhvis, Sillamäe butiikhotell, Linda hotell Narvas ja Narva-Jõesuu kultuurikvartal. "Need on nn mängumuutjad, sest toovad piirkonda suuresti uut tüüpi turiste ning tõstavad piirkonnas majutuse kvaliteeti."

Ida-Viru turismi investeeritakse sada miljonit

4. detsembril toimunud Ida-Viru investorpäev tutvustas saja miljoni euro investeeringuid piirkonna turismi ning tõi kokku ligi sada ettevõtjat ja turismiedendajat üle Eesti.

Õiglase ülemineku fondi toel investeeritakse lähiaastatel Ida-Virumaa turismiga seotud projektidesse ligi sada miljonit eurot. “Saja miljoni euroga võiks rahvusvaheliselt rajada ühe suure kuurordi kuskil mägedes või mere ääres, aga meil paigutub see üle maakonna, mis hajutab riske,” ütles Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Suurimad uued arendused ehk ankrud on Kurro loodusspaa Uuskülas, Park hotell Jõhvis, Sillamäe butiikhotell, Linda hotell Narvas ja Narva-Jõesuu kultuurikvartal.

“Need on nn mängumuutjad, sest toovad piirkonda suuresti uut tüüpi turiste ning tõstavad piirkonnas majutuse kvaliteeti. Kõige suurem mängumuutja on Kurro loodusspaahotell. See on Peipsi põhjakalda renessanss, sest seal saab järgmisest aastast teha turismi aasta ringi.”

Kadri Jaloneni sõnul on märgiline ka Jõhvi kontserdimaja kõrvale kerkiv ärihotell, sest võimaldab korraldada mitmepäevaseid konverentse ning suuri spordi- ja kultuurüritusi. Samuti butiikhotell Sillamäe vanalinna servas ja äriklassi hotell Narvas. “Kui valmib Linda hotell, tõusevad Narva majutuse ja turismi kvaliteet ning maht täiesti uuele tasemele.”

Kokku lisandub nelja hotelliga vähemalt üheksasada uut voodikohta. “Ja voodid tähendavad inimesi − on nad lastega pered, ärikliendid, kultuurinautlejad, kes kõik tahavad midagi toredat teha, süüa, suveniire osta, seigelda, ilusaid kohti näha. Nüüd on küsimus, kes seda neile pakub,” rääkis Kadri Jalonen.

Ankrute juurde oodatakse tegutsema ja teenuseid pakkuma ettevõtjaid üle Eesti.

“Ida-Viru ettevõtlusaktiivsus on madal − maakonnas on vaid ca 200 sektori teenusepakkujat. Sama palju kui rahvaarvult poole väiksemas Lääne-Viru maakonnas. Ehk meil võiks turismiettevõtjaid kaks korda rohkem olla. Samas on piirkond juba täna eestlaste seas populaarsuselt kolmas sihtkoht ning välisturud on alles vallutamata,” tõdes Kadri Jalonen.

Ida-Viru ettevõtluskeskus koos Ida-Viru investeeringute agentuuriga korraldaski investorpäeva just uute teenusepakkujate ja sündmusekorraldajate kaasamiseks, lisas ta. Külalised viidi järgmisel aastal valmivasse Jõhvi filmilinnakusse ja Narva-Jõesuu kultuurikvartalisse ning Narva Linda hotelli, mis peaks valmis saama 2027. aastal. Samuti toimus seminar, kus arutleti Ida-Viru võimaluste üle.

“Ida-Virumaal on käimas nn turismiplahvatus, see regioon kasvab. Ida-Viru eristub muust Eestist ja seda ongi oluline hoida,” ütles seminari modereerinud TÜ Pärnu kolledži teadus- ja arendusosakonna projektijuht Ain Hinsberg.

 

Õppekäik Tallinna Euroopa Elamuskeskusesse avardas noorte teadmisi ELi õigusloome protsessist

Detsembris külastasid Sillamäe Vanalinna Kooli 9. klasside õpilased Tallinna Euroopa Elamuskeskust. Õppekäigu korraldas Europe Direct Narva Teabekeskus ning see pakkus noortele sisukat võimalust tutvuda Euroopa Liidu toimimisega.

Külastuse käigus tutvusid õpilased interaktiivse näitusega ning osalesid kaasahaaravas simulatsioonimängus, mille käigus tuli neil koostada, arutada ja vastu võtta uus Euroopa õigusakt. Osalejad jagunesid parlamendikomisjonidesse ning tundsid suurt huvi korraldajate poolt ette valmistatud materjalide vastu.

Keskuse töötajate poolt põhjalikult läbi mõeldud mäng võimaldas õpilastel kogeda Euroopa Parlamendi töökeskkonda. See aitas noortel tunnetada otsuste tegemise vastutust, arendada argumenteerimisoskust ning paremini mõista Euroopa õigusloome protsessi.

Save the date: Loomelennu finaal 14.02.2026

17.12.2025

 

 

Meil on hea meel teatada, et Loomepööre on jõudnud finaalsirgele.

Loomepööre kulmineerub Loomelennu finaaliga 14. veebruaril, algusega kell 13.00 Jõhvi Kontserdimajas.

Kuidas Loomepööre on finaalsirgele jõudnud?

Oktoobris tõi Loomehäkk Toilasse kokku 12 meeskonda ja ligi 30 loomeinimest üle Ida-Virumaa, et arendada ideid, katsetada lahendusi ja anda neile kogenud mentorite toel praktiline suund.

Žürii valis välja 6 ideed, mille arendamist jätkati Loomepöörde mentorprogrammis. See teekond kulmineerub juba 14. veebruaril Loomelennu finaalüritusega, kus meeskonnad esitlevad oma loomeideid. Lisaks sellele jagatakse lõpuüritusel ka ohtralt inspiratsiooni ning tutvustatakse projekti raames loodud innovaatilist loomeettevõtluse digiõppematerjali.

 

Keda Loomelend kõnetab?

Loomelend toob kokku loomeinimesed, ettevõtjad, partnerid ja toetajad, keda huvitab, kuhu Ida-Virumaa loomeettevõtlus liigub.

 

Mida projekt seni on näidanud?

Loomepööre ja -häkk on näidanud selgelt, kui palju loovenergiat ja tegutsemistahet Ida-Virumaal tegelikult on.

 

Mida finaalist oodata on?

Loomelennu finaal ei ole pelgalt ideede esitlus, vaid kohtumine ka uute loovate  inimestega. Sa näed ja kuuled, kuidas loomepööre on aidanud loovusele hoo sisse puhuda ning viinud ideed reaalsuseks.

 

Kokkuvõtvalt

Loomepööre kulmineerub 14. veebruaril Loomelennu finaaliga Jõhvi Kontserdimajas, algusega kl 13.00.

Tule ja saa sellest kõigest osa ning pane end varakult kirja. Palun tee seda SIIN

 

Projekt on rahastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“.

Ida-Viru Investorpäev 2025

Ida-Virumaa tuleviku investeeringud: 100 miljoni euro võimalused ja turismiklastri ühine tegevus

4. detsembril 2025 toimus Narva-Jõesuu Medical Spaas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse, Ida-Viru turismiklastri ja Ida-Viru Investeeringute Agentuuri ühispanusel ning Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel turismiasjalistele ning turismiinvestoritele suunatud Ida-Viru Investorpäev.

EL Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust märkimisväärseteks turismiinvesteeringuteks.

Ida-Viru Investorpäev tõi kokku turismi arendajad, ettevõtjad ja investorid. Vaatasime milliseid võimalusi loob 100 miljonit eurot investeeringuid Ida-Viru turismis ja lõime võimaluse matchmakinguks. Toimus kaks paneeli, teemadel partnerluste loomine ning Soome ja Läti turu külastajate arvu tõstmine piirkonnas. Päeva osaks oli ka roadshow Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) investeeringuobjektidele. Tallinnast startis eribuss Ida-Virumaa suunas ning külastasime IDA Hub Filmistuudioid Jõhvis, toimus bussituur Sillamäe linnas, kus rääkisime ka Sillamäe hotelliarendustest. Lisaks külastasime arenduses olevat Suur-Lootsi kultuurikvartalit Narva-Jõesuus ning õhtu lõppes Narvas, kus saime sissevaate ka Narvasse rajatava ärihotelli, Linda, arendusplaanidesse. Päeva modereeris Ain Hinsberg.

Ida-Viru Investorpäeva 2025 sissejuhatavad ettekanded

Ida-Virumaa on kasvuhüppes. Õiglase Ülemineku Fondi abil saab Ida-Virumaast Eesti rohevedur, mis loob uut ettevõtlust.

Teet Kuusmik, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur, juhatuse liige, ESITLUSFAIL.

Ida-Viru turismi investeeritakse 100 miljonit eurot – millised uued võimalused tekivad?

Kadri Jalonen, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru turismiklastri juht, ESITLUSFAIL.

Paneelid

Paneel 1: Partnerluste loomine (Matchmaking)  

Veiko Hintsov, Põhjala tehas, investor, hooandja
Alver Pupart, Linda Hotell, Narva
Helen Sildna, Tallinn Music Week festivali ja strateegia juht
Kadri Karu, Eesti Konverentsibüroo juht
Vladimir Orava, Narva-Jõesuu Kultuurikvartali projektijuht
Henri Loodmaa, N58 Grupi partner (Tartu Hotels, restoranid Pompei, Kampus ja Paral·lel). 

Paneel 2: Kuidas mitmekordistada külastajaid Soomest ja Lätist? (paneel toimus inglise keeles)

Henna Mikkilä, meediaettevõtja ja Soome turu mõjuisik
Janis Valodze, Hotel General Manager, Tribe Riga City Centre Hotel  

Aitäh veelkord kõikidele osalejatele!

Ida-Viru Investorpäeva rahastasid Euroopa Liit, Eesti riik ja Ida-Viru turismiklaster projektist: „Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastatavuse suurendamine“ , meede: Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond.

Ida-Viru dialoogiprojekt: räägime kaasa, loome muutust!

Ida-Viru Dialooginädal „Kuidas me elame“ toimub 12.–18. oktoobril 2026!

 Sel sügisel toob dialooginädal arutelud kõikidesse Ida-Virumaa omavalitsustesse.

 

Igas vallas ja linnas toimub vähemalt üks dialoogiring, kus inimesed saavad koos mõelda ja rääkida sellest, mis on meie igapäevaelus oluline.

Dialoogijuhid on need inimesed, kes on juba läbinud dialoogimeetodil põhineva koolituse, aga augustis avalikustame juhendmaterjalid dialoogide läbiviimiseks, et igaüks saaks dialoogi läbi viia ning pakume enne dialooginädalat välja ka koolitust eesti ja vene keeles.

 

Dialooginädala eesmärk on luua Ida-Virumaale rohkem usaldust, kuulamist ja koostööd – teemadel, mis on kohalikele kogukondadele päriselt olulised. Kui oled huvitatud osalemisest või korraldamisest, hoia silm peal või kirjuta meile! Kohtume dialoogides!

 

Ida-Virumaa on Eesti kõige mitmekesisem piirkond – siin elavad erineva keele, kultuuri ja maailmavaatega inimesed kõrvuti. Mõnikord on keeruline üksteisest aru saada või oma häält kuuldavaks teha. Meie projekt aitab seda muuta.

Ida-Viru dialoogiprojekt loob võimalusi, et inimesed saaksid turvaliselt ja lugupidavalt arutada olulisi teemasid – koolis, töö juures, kogukonnas või omavalitsuses. Me usume, et päris muutused algavad sellest, kui inimesed kuulavad üksteist ja mõtlevad koos.

Miks see projekt on oluline?
Me tahame tugevdada usaldust, vähendada vastandusi ja anda igale inimesele võimaluse oma mõtteid jagada. Kaasamine ja arutelu loovad tugevama kogukonna.

Kuidas see töötab?

Kes saab osaleda?
Kõik on oodatud – olenemata east, keelest, ametist või taustast. Tahad arutada, kuulata, kaasa mõelda? Oled oodatud!

Millal toimub?
Projekti tegevused toimuvad 2026.a.

Kus toimub?
Dialooginädal toimub Ida-Viru eri linnades ja valdades. Jälgi infot meie kodulehel ja sotsiaalmeedias!

Projekti partnerid: Ida-Viru Omavalitsuste Liit. MTÜ Vitatiim, Tartu Ülikool, Riigikantselei

Projekti rahastab: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Lisainfo: Nadežda Morozova, nadezda.morozova@ivek.ee , 506 7735

Tatjana Zamorskaja, tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902

Selgusid fotokonkursi “Ühtsus mitmekesisuses: Euroopa läbi kaameraobjektiivi” võitjad

Sel aastal viis Europe Direct Narva teabekeskus läbi fotokonkursi „Ühtsus mitmekesisuses: Euroopa läbi kaameraobjektiivi“, mille eesmärk oli rõhutada Euroopa koostöö olulisust ning tutvustada Ida-Virumaa elanikele Euroopa Liidu koostööprogrammide toel ellu viidud projekte ja nende raames rajatud, restaureeritud või parandatud objekte Ida-Viru maakonnas.

Konkursile esitati kokku 52 tööd neljas kategoorias. Igas kategoorias valis žürii välja kolm parimat tööd ning kategoorias „Mobiilifotograafia“ said sõna ka inimesed – lemmik valiti rahvahääletuse teel.

Võitjad ja nominendid

 Kategooria: Avalikus kasutuses olev hoone
Nominendid: Alesja Matrosova ja Jefim Aljoškin
Võitja: Dmitri Shestakov

 Kategooria: Avalikus kasutuses olev objekt
Nominendid: Sergey Roshin ja Valeryi Kuznetsov
Võitja: Alesja Matrosova

 Kategooria: Projektid ja üritused EL toel
Nominendid: Valeryi Kuznetsov ja Alesja Matrosova
Võitja: Jelizaveta Gross

 Kategooria: Mobiilifotograafia
Nominendid: Anna Markova ja Anastasiia Balla
Võitja (rahvahääletuse tulemusel): Alesja Matrosova

 Eripreemia „Erilise pilgu eest“
Andrew Bodrow

Täname kõiki osalejaid nende loomingulise panuse eest! Teie fotod avavad uusi vaatenurki ning aitavad paremini mõista, kui mitmekesine ja samas ühtne on meie Euroopa.

Ida-Virumaa ettevõtete ja vabaühenduste tunnustuskonkursi 2025 võitjad on selgunud

2.detsembril 2025 toimus Narva Vaba Lava teatris Ida-Virumaa ettevõtete ja vabaühenduste tunnustusüritus, kus pärjati maakonna silmapaistvamad tegijad. Auhindade eesmärgiks oli tõsta esile kohalikke edulugusid, inspireerida kogukonda ja tunnustada neid, kes on andnud olulise panuse piirkonna arengusse.

Võitjad ja nominendid 2025:

  1. Ida-Viru Ärtegu 2025
    • Võitja: OÜ NPM Narva
  2. Ida-Viru Väikeettevõte 2025
    • Võitja: EPCM Consulting OÜ
    • Nominendid: OÜ Monk 1 – Restoran Monk, OÜ Eemeli
  3. Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025
    • Võitja: MTÜ Noorteaeg
    • Nominendid: MTÜ Noortealgatuste Tugi, Toila valla noortevolikogu
  4. Ida-Viru Missiooni tegu Tegu 2025
    • Võitja: MTÜ P&E FOUNDATION
    • Nominendid: OÜ Eastman Specialties, ASTRI GRUPP – Astri ja Fama KESKUSED
  5. Ida-Viru Eurorahade Rakendaja 2025
    • Võitja: AS Voka Masin
    • Nominendid: Mittetulundusühing MotoNurk, Mittetulundusühing Blue Moon
  6. Ida-Viru Kohaliku Omaalgatuse Tegu 2025
    • Võitja: MTÜ Ida-Virumaa Vaegkuuljate Ühing
    • Nominendid: MTÜ Eluolualus, MTÜ Siimu Talu
  7. Ida-Viru Kodanikuühendus 2025
    • Võitja: Mittetulundusühing Tammiku Külaselts
    • Nominendid: Mittetulundusühing JÕHVI JALGPALLIKLUBI FC PHOENIX, Mittetulundusühing Ida-Viru Spordiliit
  8. Ida-Viru Tegus Kodanik 2025
    • Võitja: Kersti Juuse
    • Nominendid: Mari-Liis Kallikorm, Veiko Simm

Lisaks anti välja eripreemia ajalehe Põhjarannik ajakirjanikule Sirle Sommer-Kaldale Ida-Virumaa Kodanikuühiskonna tegevuse kajastamise eest.

Üritus lõppes meeleoluka vastuvõtuga, mis pakkus osalejatele võimaluse vahetada mõtteid ja tähistada saavutusi. Aitäh kõigile, kes oma panusega on aidanud Ida-Virumaal särada!

Tunnustuskonkursi korraldajad: Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik.

Infokiri 12/2025

Merike Vaarmets annab vanadele riietele uue ja ilusama elu ning õpetab seda teistelegi

15.11.2025

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

 

Merike Vaarmets pidi elama mõnda aega Lähis-Idas, et avastada endas tugev tõmme juurte juurde, mis asuvad Alutaguse paksude laante vahel. Loodus on Merikese südameasi ja vanadele riietele maalimine, mida ta Tudulinna loometoas juhendab, on üks loodusele meelepärane tegu.

Oma elu esimese maalinäituse tegi Merike Tudulinnas natuke üle kümne aasta tagasi, kui külahing Evi Ostrak ei jätnud talle valikut.

“Evile on võimatu ei öelda ja leppisime kokku, et tuleb kümme maali,” meenutab Merike, kellel selleks hetkeks oli küll pikaajaline kogemus Estonia teatri kübarategijana, aga maale oli ainult üks ja see pärines puidu maalimise töötoast.

“Avinurme puiduaida kunstniku abil olen jälle julgenud maalima hakata,” tõdeb Merike. Nii sündisid riburada maalid vineerile, aiateivastele ning isegi katkisele lõikelauale. Ka teemad andis loodus ise − metsisest murakani.

Ühel hetkel said aga lõuendiks hoopis vanad riided. “Töötan ka Iisaku muuseumis giidina ja seal teeme pakutrüki töötuba, kus meie direktor ajas ükskord oma kleidi peale ühe pleki. Küll me pesime, eest ja tagant, aga maha see ei tulnud. Siis mõtlesime, et mis siis ikka, joonistame juurde,” räägib Merike.

Loe kogu uudist maakonna ajalehest Põhjarannik SIIT

Artikli koostas ajakirjanik Sirle Sommer-Kalda, ilmunud maakonna ajalehes Põhjarannik 15.11.2025

Jõhvis toimus seminar „Kriitiline mõtlemine ja meediakirjaoskus õpetaja töös“

13. novembril toimus Jõhvi kontserdimajas kolmetunnine seminar piirkonna venekeelsetele õpetajatele, mis keskendus kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamisele koolikeskkonnas.

Lektoriks oli ajakirjanik ja avaliku esinemise koolitaja Jelena Solomina, kellel on üle 20 aasta kogemust meediavaldkonnas.

Osalejad said ülevaate pressi ja meedia peamistest erinevustest, ajakirjanike töömehhanismidest — alates allikate otsimisest kuni faktide kontrollimiseni — ning uurisid levinumaid desinformatsiooni vorme ja varjatud võltsuudiste tunnuseid.

Eri tähelepanu pöörati praktilisele osale: õpetajad analüüsisid päriselulisi juhtumeid, õppisid tuvastama manipulatsioone uudistes, kontrollima visuaalset sisu ning arutlesid info usaldusväärsuse kriteeriumide üle. Osalejate aktiivsus oli väga kõrge — õpetajad esitasid küsimusi, jagasid näiteid koolipraktikast ja osalesid innukalt ülesannetes.

Seminar pakkus väärtuslikku platvormi kogemuste vahetamiseks ning aruteludeks selle üle, kuidas toetada õpilasi info ülekülluse tingimustes ja aidata neil kujundada iseseisvat, kriitilist mõtlemist.

GALERII

Õiglase Ülemineku Foorum 2025 toimub 20.11

Õiglase Ülemineku Foorum 2025: mida teadlased pakuvad Ida-Viru ettevõtetele?

20. november 2025, Kohtla-Järve Kultuurikeskus

Päevakava

9.00 – 10.00 Osalejate registreerimine, tervituskohv

10.00 – 10.05 Avatervitus, Mare Roosileht, ÕÜFi teaduskonsortsiumi koordinaator

10.05 – 10.20  Jaanus Uiga, Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler

„Eesti energiajulgeolek ja maavarade väärtusahelad uuel ajastul“

10.20 – 10.40 Argo Rosin, TalTechi professor

„Energeetika uuringutest ja arendustest TalTechi Virumaa kolledžis“

10.40 – 11.00  Enn Lust, Tartu Ülikooli professor

„Teadlase pilk Ida-Virumaa haruldaste muldmetallide ning fosforiidivarude kasutatavusele“

11.00 – 12.00 Paneeldiskusioon: „Inimeste, tehisintellekti ja robotite koosloomest tekkivad võimalused Ida-Viru ettevõtetes“

Osalejad:  Tauno Otto (TalTechi professor), Karl Kruusamäe (Tartu Ülikooli professor), Hans Orru (Tartu Ülikooli professor), Karle Nutonen (Virumaa kolledži doktorant-nooremteadur), Juhan Terasmaa (Hanza Mechanics Narva tootmisüksuse juht)

Foorumi ennelõunase osa moderaator: Andres Juur

12 – 13.15 Lõuna

13.30 – 14. 30 Sõit Narvas ja Sillamäel asuvatesse ettevõtetesse

14.30 – 15.30 Tutvumine ettevõttes rakendatud innovatiivsete lahendustega

Aquaphor Narva tehas

Enefit/Auvere

Hanza Mechanics

NPM Silmet

15.30 –  16.00 Osalejate transport Narva restorani Rondeel

16.00 –  17.00 Pidulik buffet

17.00 Osalejate transport Sillamäele, Kohtla-Järvele, Tallinna, Tartusse

Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus avab 01.detsembril.

EIS teatas peatsest Ida-Viru ettevõtete investeeringutoetuse programmi käivitamisest

Eesti Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) annab teada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringutoetuse (VKE investeeringutoetus) programmi peatsest käivitamisest Ida-Virumaal.

Taotluste vastuvõtt avaneb 1. detsembril 2025 kell 12.00 ja toimub jooksvalt.

Toetus on suunatud ettevõtluse arendamisele, tootmise moderniseerimisele, energiatõhususe suurendamisele ja innovatsioonide rakendamisele.

Taotluse saavad esitada piirkonnas registreeritud ettevõtted, kes viivad ellu investeerimisprojekte tööstuse, teenuste ja tehnoloogia valdkonnas.

Programmi peamised tingimused:

– maksimaalne toetuse summa – kuni 3 000 000 eurot,

– omafinantseering – vähemalt 20%,

– kogu vooru maht – 15 000 000 eurot.

Algatus viiakse ellu Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi raames.

Lisainfo ja taotlusvormid on leitavad EISi kodulehel:

https://eis.ee/teenused/ida-viru-vke-toetus/ ↗

Informatsioon põhineb Eesti Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS.ee) ametlikel andmetel.

Meie konsultandid:

VKE konsultalt

Anton Pratkunas

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

VKE konsultalt

Evelin Saarmets

Filmitööstusinkubaatori programmijuht, Viru FilmiFondi koordinaator

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Avatud taotlusvoor: „Prosperous Future“ toetusprogramm kutsub üles kodanikuühiskonna koostööprojektidele Põhja- ja Baltimaade piirkonnas!

Avatud taotlusvoor: „Prosperous Future“ toetusprogramm kutsub üles kodanikuühiskonna koostööprojektidele Põhja- ja Baltimaade piirkonnas!
 Põhjamaade Ministrite Nõukogu on käivitanud neljanda taotlusvooru kodanikuühiskonna koostöö programmile „Prosperous Future“ Põhja- ja Baltimaade piirkonnas.
Oodatakse osalema kodanikuühiskonna organisatsioone ja mittetulundusühinguid, et tugevdada demokraatiat, kestlikkust ja vastupanuvõimet kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis.
Taotlusi saab esitada ajavahemikus 28. november 2025- 30. jaanuar 2026. Projekti võimalik toetussumma kuni 65 000 eurot, programmi kogumaht on ligikaudu 990 000 eurot.

Algas kandidaatide esitamine Ida-Viru EHE 2025

03.11.2025

 

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Ida-Virumaa Spordiliit kutsuvad esitama kandidaate maakondlikele kultuuri- ja spordiauhindadele.

Kandidaate saab esitada kuni 𝟏. 𝐝𝐞𝐭𝐬𝐞𝐦𝐛𝐫𝐢𝐧𝐢 𝟐𝟎𝟐𝟓.

Kandidaatide esitamine kultuuri- ja spordivaldkonnas toimub ühise veebipõhise taotlusvormi kaudu. Iga kandidaadi kohta tuleb esitada eraldi taotlus!

Esita oma kandidaat ja täida TAOTLUSVORM

 

Tutvu täiendava info ja statuutidega: SIIN

 

Auhinnad antakse üle 24. jaanuaril 2026 Jõhvi Kontserdimajas Ida-Virumaa kultuuri- ja spordirahva tunnustussündmusel IDA-VIRU EHE.

Infokiri 11/2025

Avatud kohtumine Marina Kaljurannaga Narvas tõi saali rahvast täis

30. oktoobril toimus Narva Keskraamatukogus kohtumine Euroopa Parlamendi liikme, kogenud diplomaadi ja endise Eesti välisministri Marina Kaljurannaga. Üritus tõi kokku üle 50 osaleja — kohalikke elanikke, organisatsioonide esindajaid ja lihtsalt huvilisi. Õhkkond oli elav, täis küsimusi ja olulisi mõttevahetusi Euroopa oleviku ja tuleviku teemal.

Millest juttu tuli?
Marina Kaljurand rääkis oma igapäevatööst Euroopa Parlamendis, seadusandlikest algatustest, millega ta tegeleb, ning kelle huve ta seal esindab — eeskätt Eesti elanikke, eriti neid, kelle häält sageli ei kuulda.

Erilist tähelepanu pöörati positiivsetele muutustele, mille Eesti on Euroopa Liiduga liitumise järel läbi teinud, ning sellele, kuidas tööparlament aastate jooksul muutunud on. Marina märkis: „Tänane parlament on palju pingelisem ja polariseerunum kui minu esimesel ametiajal. Seda olulisem on hoida dialoogi.“

Osalejatelt kõlasid ka mitmed teravad küsimused:
– Miks lahkus Suurbritannia Euroopa Liidust?
– Kas EL-i lagunemine on võimalik?
– Milline on demograafiline olukord Narvas ja mida saab EL selle heaks teha?
– Miks ei saa kõik elanikud osaleda kohalikel valimistel?
– Milline on põllumajanduse roll tänapäeva Euroopas?
– Milline on Eesti koht Euroopa Liidus?

Marina rõhutas, et EL ei saa otse lahendada demograafilisi probleeme, kuid rahastab oluliselt kohaliku elukeskkonna, hariduse ja tööhõive arendamist, et elu piirkondades oleks atraktiivsem.

Arutelu puudutas ka tema varasemat tööd Eesti suursaadikuna Venemaal — keeruline, kuid väärtuslik kogemus, mis aitab paremini mõista rahvusvahelisi suhteid ja ehitada konstruktiivset dialoogi.

Kohtumise lõpus tõi Marina esile olulise sõnumi:
„Kui me tahame, et meid kuulataks, peame minema valima. Riigikogus, kohalikul tasandil ja Euroopa Parlamendis. Ainult nii saab esindada kõigi Eestis elavate inimeste huve.“

Suur tänu kõigile, kes tulid, küsisid, jagasid oma arvamust ja olid valmis aruteluks. Sellised kohtumised näitavad, et huvi Euroopa poliitika vastu on elujõuline ja teadlik.

GALERII

Kutse Ida-Viru maitseseiklusele 2025

Hea Ida-Virumaa ettevõtja,

Kutsume Sind ja Sinu meeskonda 5.-18. novembril osa saama Ida-Viru Maitseseiklusest – elamusest, mis viib teid maitserännakule läbi meie maakonna kõige põnevamate toidukohtade ja maitseelamuste. See on rohkem kui lihtsalt õhtusöök – see on võimalus tähistada oma meeskonna saavutusi, kogedes samal ajal kohaliku toidukultuuri mitmekesisust.

 

Kahe nädala jooksul saab maitsta, kogeda ja avastada toitu, mis on inspireeritud kohalikust elulaadist – olgu selleks rannarahva traditsioonid, metsade ja põldude saak või toidukultuuride segunemine.

 

Sind ja su tiimi ootavad erimenüüd – restoranides ja kohvikutes valminud 2-3-käigulised menüüd ning eriüritused – toiduga seotud elamused, mis avavad kohalike maitsete ja tegemiste telgitaguseid.

 

Kohtume maitseseiklusel!

 

#idaviru #seiklusmaa #koosidavirus #maitseseiklus

Esita kandidaate Kultuurkapitali maakondlikele aastapreemiatele 2025!

Eesti Kultuurkapitali 15 maakondlikku ekspertgruppi ootavad ettepanekuid silmapaistvate kultuuri- ja sporditegijate tunnustamiseks igast maakonnast:
Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 20. november 2025.
Ettepanekud palume saata vastava maakonna e-posti aadressile.

Välja antakse järgmised preemiad:

  • Kultuuripärl 2025 – 2500 eurot

  • Elutööpreemia – 5000 eurot

  • Ekspertgrupi aastapreemiad – kuni 2000 eurot

  • Tunnustuspreemiad – kuni 1000 eurot

Alates 2025. aastast antakse maakondlikke preemiaid üksnes füüsilistele isikutele.
Kandidaate võivad esitada nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

Ettepanekus palume esitada:

  • kandidaadi nimi ja kontaktandmed (telefon, e-post);

  • lühike kirjeldus tema loomingulistest või sportlikest saavutustest või tegevusest jooksval aastal.

Enne kandidaadi esitamist tutvu oma maakonna raha jagamise korraga: Ekspertgrupid | Kultuurkapital

Tule ja aita tunnustada oma maakonna silmapaistvaid kultuuri- ja sporditegijaid!

Avaneb kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss. Anna hoogu enda ja oma kogukonna arengule!

Alates 1. novembrist kuni 30. novembrini 2025 saab esitada taotlusi kogukonna eestvedaja stipendiumile. Tegemist on stipendiumiga, millega toetatakse kogukonna eestvedajate teadlikku ja sihipärast arengut, nende teadmiste, oskuste ja juhtimisvõimekuse tugevdamist ning koostöö arendamist kogukonna sees ja kohalike partneritega, sealhulgas pääste- ja kriisijuhtimise struktuuridega.

Stipendium on mõeldud füüsilisele isikule, kes soovib oma oskusi ja teadmisi arendades edendada kogukonda ning panustada selle elujõulisuse ja kriisivalmiduse suurendamisse. Stipendiumi saab kasutada näiteks koolitustel, seminaridel, arenduspäevadel või õppevisiitidel osalemiseks, koostöö arendamiseks kohalike partneritega või uute arengualgatuste ettevalmistamiseks kogukonnas.

Stipendiumi suurus on kuni 5 000 eurot, mis on maksuvaba. Lisaks tasustab KÜSK mentori tööd kuni 2 000 euro ulatuses. Taotlusvooru eelarve on kokku 184 224 eurot.

Taotlemiseks tuleb:

1. Taotluste menetlemise infosüsteemis täita taotlusvorm.

2. Lisada taotlusele järgmised kohustuslikud lisadokumendid:

  • stipendiumi taotleja elulookirjeldus (CV),
  • mentori digiallkirjastatud kinnituskiri,
  • vähemalt viie kogukonnaliikme kaaskiri, mis kinnitab taotleja tegevuskava vajalikkust

Taotlused koos kohustuslike lisadokumentidega esitatakse taotluste menetlemise infosüsteemi kaudu:  toetused.kul.ee

Taotlemise tähtaeg: 30. november 2025 kell 23.59
Stipendiumi kasutamise periood: 15. veebruarist kuni 15. novembrini 2026

Kõik vajalikud juhendid, vormid ja hindamiskriteeriumid on avaldatud kogukonna eestvedaja stipendiumi 2025. aasta konkursi alamlehel: kysk.ee/kes25

Taotlejatel soovitame enne taotluse esitamist tutvuda konkursi määrusega ning vajadusel pöörduda nõustamiseks maakondliku arenduskeskuse vabaühenduste konsultandi poole.

Novembris arutatakse Haapsalus traditsioonide painutamise üle. Pane end kogemuspäevale 2025 kirja

Haapsalus Okase Muuseumis leiab 12. novembril aset kogemuspäev teemal „Painutame traditsioone“, kuhu saab end kirja panna siin.
Teemakäsitluse traditsioonidest on välja käinud koostöös KÜSKiga kogemuspäeva korraldavad Lääne-Nigula Noortevolikogu ja Sihtasutus Läänemaa.

„See on kohati midagi väga isiklikku – tänapäeva noorena on raske end ühiskonnas kuhugi paigutada ja see kõik tekitab palju segadust,“ kõneles traditsioonide teema üleskerkimisest Lääne-Nigula valla 2024. aasta noor Aileen Kuntsel, kes kuulub kogemuspäeva korraldusmeeskonda.

Ta tõi näiteks soorollide teema: „Kui püüad neid mitte järgida, olla tugev naine, siis vastatakse sulle stereotüüpilise mölaga, kuidas üks tütarlaps peab ikka naiselik olema. Kui aga järgid oma „tubli tüdruku“ naiselikku rolli, siis jäävad osad asjad lihtsalt tegemata, sest teine pool soorollidest on täitmata,“ lausus ta, lisades, et on jäänud mulje, justkui poisid ei peakski oma “mehe rolli” täitma.
„Olla siis või mitte olla, nagu kirjutas Hamlet,“ nentis ta ning tõi teise näite, mis on seotud pühadega: „Uuem Halloween tundub äge ja põnev, aga samas miski pitsitab sees – mis siis mardi- ja kadripäevast saab. Üleilmastumine ja maailma kultuur on nii põnevad ja ägedad, tahaks seda kõike avastada ja olla osa sellest, aga samas ma armastan enda oma – oma kultuuri – ja kui mina seda ei hoia, siis kes teine.“

Nagu Aileen ütles, tahaks ta ühest küljest traditsioonidest kümne küünega kinni hoida, sest need on tuttavad ja head ning on seni toiminud. Samas näeb ta, et osa neist on lihtsalt aegunud ega tööta enam – see ütleb, et aeg on edasi liikuda.
„Siin tekivad aga järgmised küsimused – kuhu edasi liikuda ja kui kaugele minna, mida kaasa võtta ja mida maha jätta, millega minna. Ja kuigi vastused on igaühe isiklik valik, tahaks neid mõtteid jagada, kuulata teiste omi ja arutada tekkivaid küsimusi: kuhu me liigume, kui palju, miks ja kuidas,“ rääkis ta, kutsudes kõiki kogemuspäeval osalema.

Kogemuspäeval saavad osalejad arutleda traditsioonide painutamise üle kuues kogemusringis, mis käsitlevad haridust, kultuurimälu, võimu, identiteeti, perekonda, eetikat ning uussisserändajana väikelinna sulandumist. Igal kogemusringil on eestvedaja, kes teema avab, kuid sõna saavad sekka öelda kõik, kes arutelus osalevad – olenemata oma kogemustepagasist. Kogemusringide teemadega saab tutvuda päevakava juures.

Kogemuspäeva avakõneleja, haridus- ja teadusministri Kristina Kallase nõunik Daniel Kõiv, alustab päeva ettekandega „Kuidas noorena tavasid murda, painutada ja muuta? Ehk kuidas tuua muutust.“

Kogemuspäev algab 12. novembril kell 11 Okase Muuseumis. Oodatud on kõik, keda teema kõnetab või kes soovivad aruteludes kaasa rääkida.
Tutvu sündmusega lähemalt Kogemuspäev 2025 veebilehel ning pane end kirja. Registreerimine avatud 3. novembrini 2025 või kuni kohti jätkub aadressil: https://kysk.ee/kogemuspaev2025/registreerimine/

Kogemuspäev leiab aset koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Euroopa Sotsiaalfondiga. Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.

Ida-Viru sündmused on nüüd ühe klikki kaugusel!

Oled sa otsimas ägedaid sündmusi Ida-Virumaal?

 

Siis oled õiges kohas! IdaViru.Events on uus ja mugav veebiplatvorm, mis toob sinuni kogu piirkonna ürituste info — kontserdid, festivalid, töötoad, spordiüritused ja palju muud!

Üks koht. Kõik sündmused – Meie eesmärk on muuta sündmuste leidmine lihtsaks.

Lihtne kasutada – Kasuta otsingut või filtreid, et leida täpselt see, mis sind huvitab: ajakava, asukoht, žanr, keel jpm.

Loo ühendusi, toeta kogukonda – Meie kaudu saad ka ise oma üritust reklaamida ning jõuda laiema publikuni.

 

Avasta, mis Ida-Virumaal toimub!

 

 

Ära unusta liituda, laikida ning jagada — ja kohtume sündmustel!

Ida-Viru Loomeklastri koordinaator

Piia Tamm

Viru Filmifondi, Loomeklastri koordinaator

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Käesolevad lühivideod on valminud programmi „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium toetusel.

 

avaldatud 16.10.2025

On aeg hääletada!

Europe Direct Narva avab rahvahääletuse fotokonkursi „Ühtsus mitmekesisuses: Euroopa läbi kaameraobjektiivi“ kategoorias „Mobiilifotograafia“.

Vaata konkursitöid Europe Direct Narva Teabekeskus Facebook lehel   ja pane „meeldib“ nendele fotodele, mis Sind tõeliselt kõnetavad!
Võidab foto, mis kogub hääletuse lõpuks kõige rohkem reaktsioone (meeldimisi, südameid jms).

Hääletus kestab kuni 30.10.2025 kell 23:59.
Ära jäta kasutamata võimalust tulemust mõjutada!

 

Loomehäkilt sirguvad I Loomelennu vilistlased

15.10.2025

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse projekti Loomepööre teine etapp, kahepäevane ideekiirendi Loomehäkk, tõi 10.–11. oktoobril Toila SPA Hotelli kokku 12 tiimi ja ligi 30 loomeinimest üle Ida-Virumaa. Kahe päeva jooksul arendati ideid, otsiti uusi suundi ja testiti loovlahendusi kogenud mentorite toel.

„Loomehäkk oli täis energiat ja koostegemise vaimu – ideed arenesid silmanähtavalt, meeskonnad kasvasid ja mõtteid lihviti väga praktiliseks,“ sõnas projekti juht Kersti Liiva Ida-Viru Ettevõtluskeskusest. „Osalejad näitasid suurt pühendumust ja loovust – need kaks päeva olid tõesti tulemuslikud.“

Žürii valis 12 meeskonna seast välja 7 ideed, mis jätkavad nüüd mentorprogrammis ja valmistuvad oma ideid esitlema 14. veebruaril 2026 Loomelennu finaalis. Valitud tiimid on Duotale, Ida avastus, Keelesiil, Loomesüda, Metsaspaa, Nööbimaagia ja TakeNarva.

Žürii liige Kadri Steinbach (Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia) tõdes, et Loomehäkk jättis väga positiivse mulje:

„Kõik osalejad olid pühendunud ja hingega asja kallal. Tiimid olid väga selgelt aru saanud, mida nad teevad, ja tegutsesid ühtehoidvalt ning eesmärgipäraselt. Ideed olid põnevad ning häkk oli hea koht, kus näha, mida teised teevad, ja leida mõttekaaslasi, kellega jõud ühendada.“

Keeleõppevaldkonnas tegutsevad Duotale ja Keelesiil, kes arendavad vastavalt mitmekeelsetele lastele mõeldud õppeplatvormi ning eesti keele A2 taseme eksamiks valmistumise äppi.

„Loomehäkk andis Duotale’ile enesekindlust ja tugeva motivatsioonilaengu – kohtusin uskumatult inspireerivate inimestega, kelle ideed ja energia aitasid avada erinevaid vaatenurki meie missioonil aidata vanematel toetada lapse varajast keeleõpet loomulikul ja ekraanivabal viisil.
Järgmise sammuna soovime laiendada kirjanduse valikut ja kaasata rohkem muinasjutte, et pakkuda peredele veelgi rikkalikumat sisu keeleõppe toetamiseks,“ ütles tiimi liige Marie Pohlak.

Tiim Metsaspaa arendab ideed pärimuslikest loodusretkedest, mis aitavad inimestel maandada stressi ja toetada vaimset tervist.

„Loomehäkk andis meie tiimile võimaluse oma ‘metsaspa’ ideed selgemalt sõnastada ja mõista, kui suur potentsiaal on looduse ja tervise ühendamisel. Saime mentoritelt väärtuslikku tagasisidet, kuidas teenuse ülesehitamine ja arendusprotsess tegelikult käib. See nädalavahetus kinnitas, et inimesed vajavad rohkem taastumist ja kohalolu looduses. Jätkame nüüd teenuse piloteerimist ja koostööpartnerite leidmist, et viia metsateraapia laiemalt inimesteni,“ ütles Metsaspaa meeskonna liige Heldi Aia.

„Kõik ideed olid väga eriilmelised – alates keeleõppest ja pärimuskultuurist kuni looduselamuste ja noorte filmifestivalini. See näitab, kui mitmekesine ja elujõuline on Ida-Virumaa loomepotentsiaal,“ sõnas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse meeskonnaliige ja žürii liige Lauri Jalonen.

Loomehäkk on osa Loomepöörde programmist, mille eesmärk on tugevdada Ida-Virumaa loomeettevõtlust, arendada ringmajanduse põhimõtetel põhinevaid ärimudeleid ning toetada noorte ettevõtlikkust ja loomeoskust.

Projekt on rahastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ ja seda on kaasrahastanud Euroopa Liit.

Loomemajanduse Fookuspäeval särasid loomepuhangu saanud naised

23.  septembril 2025 toimus Toila Mererestos inspiratsiooni ja positiivset energiat täis Loomemajanduse Fookuspäev, mis pani väärika punkti Ida-Virumaal ellu viidud mentorprogrammile „Creative Bloom“. Päevast kujunes südamlik ja pidulik kokkuvõte 18 kuu pikkusest teekonnast, mis aitas kümnetel naistel oma loomingulised ideed ettevõtluseks vormida.

 

Projekti lugu ja eesmärk

Mentorprogramm „Creative Bloom“ (CB0500277) oli Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021–2027 raames ellu viidud projekt, mida kaasrahastas Kultuuriministeerium ja Briti Nõukogu.

Eestis koordineeris programmi juhtpartnerina Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA ja projekti partneriks oli Vidzeme Planning Region Lätist.
Kokku kestis programm 18 kuud – maist 2024 kuni oktoobrini 2025 – ning selle eelarve oli 213 398 eurot, millest 80% moodustas Euroopa Liidu toetus ja 20% omafinantseering.

Mentorprogramm „Creative Bloom“ oli piiriülene projekt, kus paralleelselt kahes riigis korraga nii Eestis kui ka Lätis alustas tegutsemist grupp loovaid naisi, kellega koos kogu proejkt viidi ellu, eesmärgiga arendada piirkondades loomemajanduse valdkonda.

Programmi eesmärk oli tugevdada Ida-Virumaa naiste ettevõtlikkust, suurendada loomemajanduse osakaalu piirkonna majanduses, edendada piiriülest koostööd Läti partneritega ning kasvatada maakonna loomevaldkonna konkurentsivõimet.

Naistelt naistele – mentorlus ja kasv

Mentorprogrammi valiti 16 Ida-Virumaal elavat naist vanuses 40+, kes juba mingil määral tegutsesid loomevaldkonnas – olgu see siis käsitöö, disaini, kunsti, muusika või muu loometeenuse kaudu. Fookus oli neil, kes olid valmis oma hobist edasi liikuma ettevõtluse suunas. Programmi lõpetas edukalt 15 osalejat.

Naiste kõrval olid toeks kuus kogenud mentorit, kes jagasid omi teadmisi, kogemusi ja inspiratsiooni:
Kadri Kuusmik (tegevjuht, Virumaa Koostöökogu MTÜ),

Dina Aller (disainer ja koolitaja, DINAALLER OÜ),

Eveli Tooming (juhatuse liige ja tegevjuht, E.Strauss OÜ, Avinurme Puiduait),

Ele-Riin Kullamäe Golovin (turunduse ekspert ja kinnisvara haldus, Gleneia OÜ),

Julia Volkova (juhatuse liige ja tegevjuht, Honey Wolf OÜ),

Ülle Lipsmäe (juhatuse liige, praktik ja suurepäraste oskustega õmblemise valdkonnas, Hõbeniit OÜ).

Mentorid olid valitud mitmekülgse tausta ja ettevõtluskogemuse järgi, et pakkuda osalejatele laiahaardelist tuge ja praktilisi teadmisi.

 

Õppimine, koostöö ja inspiratsioon

Programmi jooksul toimus kuus mentorklubi kohtumist, kaks kahepäevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus), kahe riigi õppereisid (Eestis ja Lätis) ning lõpuüritus – Loomemajanduse Fookuspäev. Arutelude ja töötubade teemad ulatusid ettevõtlusest ja disainist kuni turunduse, ringmajanduse ning sotsiaalmeedia sisuloomeni.

Kohtumised toimusid peamiselt Jõhvis ja selle ümbruses, kuid väga suur ja oluline roll oli ka piiriülesel koostööl. Eesti ja Läti osalejad jagasid kogemusi veebikohtumiste kaudu ning õppereiside käigus, õppides üksteiselt ja ammutades inspiratsiooni teineteise tegevustest.

Programmi üks tingimustest oli, et osalejad avavad projekti lõpuks oma ettevõtte või MTÜ ning osalevad aktiivselt vähemalt 80% üritustest. See distsipliin ja järjepidevus tõid silmaga nähtavaid tulemusi – maakonda on sündinud uusi ettevõtteid ja tekkinud on koostöövõrgustikke.

 

Tulemus – enesekindlad ja säravad loomeettevõtjad

Osalejate tagasiside oli üksmeelne: programm suurendas enesekindlust, andis uusi teadmisi ja kontakte ning julgustas tegema samme, mis varem tundusid liiga suured. Tekkinud on uusi koostöösuhteid, ideid ja algatusi – loomepuhang on tõepoolest sündinud.

„Saime juurde motivatsiooni, positiivsust ja usku endasse. See programm tõi naeratuse näole ja andis indu edasi tegutsemiseks hoopis suuremalt ja nähtavamalt kui seda olin siiani teinud “ kõlas ühe osaleja kokkuvõte.

 

Õitsev algus uuele etapile

„Creative Bloom“ näitas, kui palju potentsiaali peitub Ida-Virumaa loomevaldkonna naistes – nende ideedes, meisterlikkuses ja ettevõtlikus vaimus. Loomemajanduse Fookuspäeval selgus, et projekti tulemusel on piirkonnas nüüd rohkem tegusaid naisettevõtjaid, tugevam loomekogukond ning kindel usk, et iga hea mõte võib saada teoks.

Programmi viimasel kohtumisel Toilas tõdesime, et kõikide osalejate seas on toimunud silmapaistev areng ja edasi liikumine ning sära on silmades. See on uus algus, mis on täis loomeenergiat, et kujuneda edukaks loomeettevõtjaks.

Ja nagu osalejad ise ütlesid: „See on alles algus. Loomepuhang on toimunud ja me ootame juba jätkuprojekti!“

 

Vaata Fookuspäeval tehtud pildigaleriid SIIT

Fotograaf Nadežda Morozova

Ida-Viru loomeettevõtjad osalesid ühisalaga Tallinnas disainitänaval

06.10.2025

 

4. ja 5. oktoobril viis Ida-Viru Loomeklaster mitmed maakonna loometegijad Tallinnas toimuvale Disainiöö festivalile.

Kahel päeval osales ühisel müügialal palju erinevaid meistreid, kellel oli pakkuda suurepäraseid ja mitmekesiseid käsitöötooteid. Kõik meie meistrite poolt valminud tööd on imelised – kvaliteetsed, maitsekad ja praktilised. Neid tasub lähemalt uurida, katsuda ja proovida ning kindlasti ka omale soetada.

Disainitänaval osales kokku 8 kohalikku loomeettevõtjat:

* Mikea Käsitöö – kudumid alpakalõngast – kindad, sokid

* Olly.korvid&kotid – rõõmsates värvitoonides kosmeetika- ja õlakotid

* Pühajõe Meistrid – lõhnavabad küünlad, mis põledes saavad pitsilise mustri

* GiftStudio – erinevas stiilis ja mustriga kudumid – kindad, mütsid, salllid, jms

* Mustrimaagia – mitmekülgsed heegeldatud tööd

* Honey Wolf – suur valik tooteid, mis on valmistatud meest ja meesaadustest

* Jelena Naumova – valikus väga stiilseid ja kvaliteetselt valmistatud autori keraamika

* Irina Ushakova – paeltikandi tehnikas värviküllased ehted, ehete komplektid, muud aksessuaarid.

 

Ida-Viru Loomeklastril oli suur rõõm ja hea meel nii toredate ning heatujuliste maakonna loomedisaineritega sellist väljasõitu korraldada. Me osalesime kahepäevasel nii suurejoonelisel disaini maratonil Tallinnas päris esimest korda ja oleme kohe kindlasti uue kogemuse võrra palju rikkamad.

Me saime osa Eesti parimast disainist ja edukatest disainerite loomingust. Kohapeal oli põnev, oli mida vaadata ja lähemalt uurida, sai suhelda päris tegijate endiga, kogusime uusi ideid, saime uusi kontakte ning väga hea pildi sellest, et mis toimub disainerite maailmas. Lisaks kõigele sellele saime me ise ka võimaluse tutvustada meie enda maakonna loomeettevõtjaid ja näidata meie loomeinimeste suurepäraseid töid.

Disainitänav oli kogu Disainiöö festivali mastaapsest programmist ainult üks osa. Terve nädala jooksul toimusid pealinnas mitmetes kohtades väga erinevad disainiteemalised üritused.

Aitäh Sulle hea maakonna loomeettevõtja, et sa võtsid selle väljakutse vastu ja, et sa olid taaskord valmis tegema meiega koostööd!!! Üheskoos suudame rohkem ja koostöö viib edasi!

Suurepärased ideed väärivad teostamist!

Ühisel müügialal Disainitänav 2025 osalemist toetas „RE.2.1.5 Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“, projekti nimetus: „MATA 2023. a taotlusvooru 2. projekt/Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RE.2.01.25-0894)

Infokiri 10/2025

UUDISED

31.10.2025 Avatud kohtumine Marina Kaljurannaga Narvas tõi saali rahvast täis

30.10.2025 Kutse Ida-Viru maitseseiklusele 2025 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

27.10.2025 Esita kandidaate Kultuurkapitali maakondlikele aastapreemiatele 2025!

27.10.2025 Avaneb kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss. Anna hoogu enda ja oma kogukonna arengule!

16.10.2025 Novembris arutatakse Haapsalus traditsioonide painutamise üle. Pane end kogemuspäevale 2025 kirja

15.10.2025 On aeg hääletada!

30.09.2025 Jõhvis toimub meistriklass Ida-Virumaa venekeelsetele õpetajatele

29.09.2025 Ida-Viru Aasta Ettevõtte ja Vabaühenduse Konkurss 2025

26.09.2025 Europe Direct Narva tähistas Euroopa keeltepäeva

26.09.2025 Väikeprojektide taotlusvoor on vahendite lõppemise tõttu suletud!

26.09.2025 Ida-Viru haridusgala toob esile Ettevõtliku Kooli standardiga tunnustatud haridusasutused – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

18.09.2025 XII Ida-Virumaa kultuurifoorum „Ida-Virumaa muutuv sotsiaalkultuuriline maastik“ toimub 09.10 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

17.09.2025 Annetamistalgud toimuvad 2. detsembril

15.09.2025 Avameelne vestlus Euroopa Liidust koos Marina Kaljurannaga kohvitassi taga

15.09.2025 Sihtturu seminar: ekspordivõimalused Skandinaavias ja Saksamaal 17.09 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

09.09.2025 Käes on “Õpi koos Google’iga – AI eri” uus koolitushooaeg! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

03.09.2025 IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2025 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.09.2025 Projekt LOOMEPÖÖRE kutsub osalejaid häkatonile LOOMEHÄKK! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Fotokonkurss „Ühtsus mitmekesisuses: Euroopa läbi kaameraobjektiivi“ on lõppenud!

Meil on hea meel teatada, et konkursile esitati kokku ple 50 tööd osalejatelt üle kogu Ida-Virumaa. Suur aitäh kõigile, kes jagasid oma pilku ja jäädvustasid muutusi, mis on toimunud Euroopa Liidu toetusel!

Oktoobrikuu jooksul koguneb hindamiskomisjon, et välja valida parimad tööd erinevates kategooriates.

Kategoorias „Mobiilifotograafia“ esitatud tööd avaldatakse Europe Direct Narva Teabekeskus Facebook lehel  ning just teie – vaatajad – saate valida rahva lemmiku! Hoidke silm peal!

Parimate tööde autasustamine toimub 2. detsembril Narvas.

Täname kõiki osalejaid andekuse, pühendumuse ja tähelepanu eest meie ümber toimuva suhtes!

𝐒𝐢𝐬𝐞𝐦𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐞𝐞𝐫𝐢𝐮𝐦 𝐣𝐚 𝐊𝐨𝐝𝐚𝐧𝐢𝐤𝐮ü𝐡𝐢𝐬𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐒𝐢𝐡𝐭𝐤𝐚𝐩𝐢𝐭𝐚𝐥 𝐤𝐮𝐭𝐬𝐮𝐯𝐚𝐝 𝐞𝐬𝐢𝐭𝐚𝐦𝐚 𝐤𝐚𝐧𝐝𝐢𝐝𝐚𝐚𝐭𝐞 𝐤𝐨𝐝𝐚𝐧𝐢𝐤𝐮𝐩ä𝐞𝐯𝐚 𝐚𝐮𝐦ä𝐫𝐠𝐢𝐥𝐞 𝐣𝐚 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐤𝐨𝐝𝐚𝐧𝐢𝐤𝐮 𝐚𝐮𝐧𝐢𝐦𝐞𝐭𝐮𝐬𝐞𝐥𝐞

𝐒𝐢𝐬𝐞𝐦𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐞𝐞𝐫𝐢𝐮𝐦 𝐣𝐚 𝐊𝐨𝐝𝐚𝐧𝐢𝐤𝐮ü𝐡𝐢𝐬𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐒𝐢𝐡𝐭𝐤𝐚𝐩𝐢𝐭𝐚𝐥 𝐤𝐮𝐭𝐬𝐮𝐯𝐚𝐝 𝐞𝐬𝐢𝐭𝐚𝐦𝐚 𝐤𝐚𝐧𝐝𝐢𝐝𝐚𝐚𝐭𝐞 𝐤𝐨𝐝𝐚𝐧𝐢𝐤𝐮𝐩ä𝐞𝐯𝐚 𝐚𝐮𝐦ä𝐫𝐠𝐢𝐥𝐞 𝐣𝐚 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐤𝐨𝐝𝐚𝐧𝐢𝐤𝐮 𝐚𝐮𝐧𝐢𝐦𝐞𝐭𝐮𝐬𝐞𝐥𝐞!
Siseministeerium kutsub taas üles tunnustama tegusaid ja hoolivaid inimesi, kelle tegevus on jätnud jälje nii oma kogukonna arengusse kui ka Eesti ühiskonda laiemalt. Kandidaate saab esitada ajavahemikus 𝟏.–𝟐𝟕. 𝐨𝐤𝐭𝐨𝐨𝐛𝐞𝐫 𝟐𝟎𝟐𝟓 Siseministeeriumi kodulehel  siseministeerium.ee/kodanikupaev
Kodanikupäeva aumärk on alates 1998. aastast antav tunnustus inimestele, kes on silmapaistvalt panustanud kodanikuhariduse edendamisse, kodanikuteadvuse suurendamisse või vastutustundlikku ühiskonnaellu panustamisse. Igal aastal pälvib aumärgi kuni 15 Eesti kodanikku seoses kodanike dokumenteerimise aastapäevaga.
Aasta kodaniku aunimetus on eriline tunnustus ühele Eesti kodanikule, kelle tegevus ühiskonna heaolu ja arengu nimel on laiemalt silma paistnud, pakkunud eeskuju ja suurendanud teadlikkust kodanikuks olemise väärtusest.
Kandidaate saavad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. Selleks tuleb täita ettepanek Siseministeeriumi kodulehel. Kandidaadi esitamisel on oluline kirjeldada tema panust kohalikul või ühiskondlikul tasandil ning lisada põhjendus, et komisjon – kuhu kuuluvad riigiasutuste ja kodanikuühenduste esindajad – saaks teha kaalutletud otsuse.
Laureaadid kuulutatakse välja ja neid tunnustatakse pidulikul kodanikupäeva tänusündmusel 25. novembril 2025 Tallinnas. Kodanikupäeva korraldamist aitab koordineerida SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Kõigi alates 1998. aastast tunnustatud kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku laureaatidega saab tutvuda riigiportaalis eesti.ee

Jõhvis toimub meistriklass Ida-Virumaa venekeelsetele õpetajatele

Europe Direct Narva Teabekeskus koostöös Ida-Virumaa Ettevõtluskeskusega korraldab kolmetunnise TASUTA seminari piirkonna venekeelsetele õpetajatele.

Meistriklassi teema on „Kriitiline mõtlemine ja meediakirjaoskus õpetaja töös“. Seda viib läbi tuntud ajakirjanik ja kommunikatsioonitreener Jelena Solomina, kellel on üle 20 aasta kogemust televisioonis ja avaliku esinemise alal. Jelena on avaliku esinemise kursuste autor ning kõneosavuse stuudio „Kõneleja tipul“ looja, kus on õppinud sajad õpilased.

Programmis:

  • mis on desinformatsioon ja selle liigid (libauudis, manipulatsioon, klikipüük, propaganda, deepfake);
  • info vastuvõtu psühholoogia — miks inimesed usuvad libauudiseid;
  • meedia- ja sotsiaalmeedia reaalsete juhtumite analüüs;
  • kriitilise mõtlemise praktilised tööriistad õpetajatele.

Miks see on oluline?

Tänapäeva kooliõpilased puutuvad iga päev kokku tohutu infovooga internetis ja sotsiaalmeedias. Meediakirjaoskusega õpetajad saavad aidata õpilastel eristada fakte manipulatsioonidest, kujundada teadlikult oma arvamust ja suhtuda infot kriitiliselt. See muudab õppeprotsessi kaasaegsemaks, arendab iseseisvust ja kaitseb lapsi desinformatsiooni mõju eest.

Seminar toimub 13. novembril kell 12–15 Jõhvi Kontserdimajas.

Osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine kuni 7. novembrini https://forms.office.com/e/72Xbxj0UkY. Kohtade arv on piiratud!

Osalejatele on ette nähtud kohvipaus.

 

Ida-Viru Ettevõtluskeskus pälvis kolm haridusauhinda

Reede õhtul Jõhvi kontserdimajas toimunud Ida-Viru haridusgalal 2025 tunnustati üle neljakümne inimese ja asutuse, kelle pühendumus on maakonna haridusellu jälje jätnud.

Reede, 26. septembri õhtul säras Jõhvi kontserdimaja laval Ida-Virumaa haridusgalaktika – tähistaevasse lisandus uusi tähti, kelle panus haridusse ja kogukonna arengusse väärib esiletõstmist.
Haridusgala 2025 tõi kokku üle neljakümne inimese ja organisatsiooni, kelle tegevus on kujundanud maakonna haridusmaastikku.

Tänavu oli Ida-Viru Ettevõtluskeskusel põhjust rõõmustada lausa kolme tunnustuse üle.

🏆 Aasta haridustegu: Tunnustuse pälvis valikaine “Mina ja tööle” läbiviimine Ida-Viru koolides, mille eestvedajaks on Ida-Viru Ettevõtluskeskus. See praktilise suunitlusega aine aitab noortel paremini mõista tööturgu, enesearengut ja tulevikuvõimalusi.

🏆 Eripreemia täiskasvanuhariduses: Ida-Viru Ettevõtluskeskuse IDA HUB filmitööstuse inkubatsiooniprogramm tunnustati kui silmapaistev panus piirkondlikku täiskasvanuharidusse ja loomemajanduse arendamisse.

🏆 Aasta õpitegu: Auhind anti “Eat & Meet ettevõtjale” koolitussarja eest, mis pakub ettevõtjatele võimalust suhelda, õppida koos ning arendada võrgustiku, kuulda teiste ettevõtjate saamislugusid ning arutada ettevõtlikkuse ja eneseteostuse üle.

Need kolm tunnustust näitavad, et Ettevõtluskeskus panustab aktiivselt ka haridusellu – alustades kooliõpilastest ja lõpetades täiskasvanud õppijatega.

Galaõhtu alapealkiri „Õppides läbi elu“ resoneerus sügavalt ka meie tegemistega. Meie projektid ja programmid kinnitavad, et õppimine ei lõpe koolipingis – see on elukestev teekond, mida toetab koostöö kogukonna, haridusasutuste ja ettevõtlussektori vahel.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse nimeline mitmekordne esiletoomine haridusgalal on ehe näide sellest, et piirkondlikul tasandil tehtav sihipärane töö on tähenduslik ja inspireeriv.

Täname partnereid sihipärase ja eduka koostöö eest.

AASTA HARIDUSTEGU
Hariduskopter: valikaine “Mina ja tööle” läbiviimine Ida-Viru koolides

ERIPREEMIA täiskasvanuhariduses
Ida-Viru Ettevõtluskeskus: IDA HUB filmitööstuse inkubatsiooniprogramm

AASTA ÕPITEGU
Ida-Viru Ettevõtluskeskus, “Eat & Meet  koolituste sari ettevõtjale”

Ida-Viru Aasta Ettevõtte ja Vabaühenduse Konkurss 2025

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega – Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct’i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct’i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning ajaleht Põhjarannik – tunnustavad igal aastal Ida-Virumaa ettevõtteid ja vabaühendusi. Eesmärk on väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust ning tõsta esile tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Perioodil 4.–22. september oli kõigil huvilistel võimalus esitada oma kandidaadid kaheksas kategoorias. Konkursile laekus muljetavaldav arv – üle 180 avalduse.

Konkursi komisjon hindas kandidaate põhjalikult, arvestades nii nende tegevuste mõju ettevõtluse arendamisele ning kogukonnale, innovaatilisust kui ka panust Ida-Virumaa positiivse kuvandi loomisesse. Pärast arutelusid ja kaalumist on komisjon oma valiku teinud ning igast kategooriast valiti välja kolm nominenti.

Kõik nominendid saavad personaalse teavituse oma postkasti, et jagada nendega rõõmusõnumit ja valmistuda järgmiseks sammuks.

Võitjad kuulutatakse välja ja auhinnad antakse üle 2. detsembril 2025 pidulikul tunnustusüritusel.

Täname südamest kõiki, kes esitasid kandidaate ja aitasid tuua esile Ida-Virumaa säravaimad tegijad!

Europe Direct Narva tähistas Euroopa keeltepäeva

Täna, 26. septembril, tähistame Euroopa keeltepäeva – päeva, mis toob esile keelelise mitmekesisuse ja paljukeelsuse olulisuse Euroopas.

Narva Keskraamatukogus toimus selle puhul juba neljandat aastat järjest eriline tund. Seekord osalesid tunnis Narva Kesklinna Kooli  7. klassi õpilased, kellele tulid külla Ida-Virumaa Koerasõprade Klubi LUCKY kanisteraapiakoerad. Need toredad lugemiskoerad ei toeta lapsi ainult keeleoskuse arendamisel, vaid õpetavad ka hoolivust ja headust loomade vastu.

Euroopa keeltepäev tuletab meile igal aastal meelde, kui väärtuslik on keelte ja kultuuride mitmekesisus. Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt, lisaks aga veel üle 60 vähemus- ja põlisrahvaste keele, mida kõneleb kokku enam kui 40 miljonit inimest. Iga keel peegeldab unikaalset kultuuripärandit, mis rikastab meie kõigi maailma.

Hoides ja väärtustades paljukeelsust, avastame üheskoos Euroopa keelte rikkust!

GALERII

Väikeprojektide taotlusvoor on vahendite lõppemise tõttu suletud!

Meetme “Piirkondlikud algatused õiglaseks üleminekuks” väikeprojektide vastuvõtmine on peatatud seoses eraldatud rahaliste vahendite lõppemisega

Ida-Viru haridusgala toob esile Ettevõtliku Kooli standardiga tunnustatud haridusasutused

Foto: Matti Kämärä / Põhjaranni

PRESSITEADE
26. september 2025, Jõhvi Kontserdimaja

 

Ida-Viru haridusgala toob esile Ettevõtliku Kooli standardiga tunnustatud haridusasutused

Ida-Virumaa haridusgala pidulikul tunnustusõhtul antakse üle Ettevõtliku Kooli standardid, millega tunnustatakse koole ja lasteaedu, kes kujundavad õppimisest elulise ja põneva protsessi, kus lastel ja noortel on võimalus olla iseseisev, loov, julge ja ettevõtlik.

Ettevõtlik Kool, mis saab tänavu 20-aastaseks, on kujunenud loomulikuks osaks meie koolide ja lasteaedade igapäevaelust. See muudab õppimise põnevamaks ja elulisemaks, annab võimaluse käed külge õppimiseks ning kujundab hoiakuid ja mõtteviisi, mis toetab noorte hakkamasaamist ja ettevõtlikku eluhoiakut.

Jõhvi Põhikool – baastase

Jõhvi Põhikool kinnitab baastaseme juba kolmandat korda ning jätkab samal tasemel.
Enesehindamisest tõusid esile:

  • praktilised ettevõtlusõppe kogemused – jõulu- ja kevadlaadad, minifirmad, millest üks jõudis vabariiklikul konkursil III kohale,
  • tugisüsteemid erivajadustega ja andekatele õpilastele, sh eriklassid ja Teadusteater,
  • tugev kogukonnatunnetus ja õpilaste enda algatatud projektid,
  • partnerlus Jõhvi Gümnaasiumi, raamatukogu ja kogukonnaorganisatsioonidega.

Toila Gümnaasium – hõbetase

Toila Gümnaasium, kes on varem olnud kahel korral baastasemel, tõuseb nüüd väärikalt hõbetasemele.
Seirekomisjon tõi esile:

  • ettevõtlikkuspädevuse lõimimise kooli väärtuste ja õppekavaga,
  • praktilised kogemused nagu jõululaat, Kohvikukolmapäevad ja elutarkuse kursus gümnaasiumis,
  • toimivad tugisüsteemid ja andekate süsteemne toetamine (Avastusklubi, Unicorn Squad, Rakett69 laagrid),
  • õpetajate järjepidev professionaalne areng,
  • tugev kogukonna ja vilistlaste kaasamine,
  • väga aktiivsed õpilasalgatused (üle 50 ürituse, kogutud 9500 €),
  • edukas lisarahastuse kaasamine (ligi 10% eelarvest välisvahenditest).

Illuka Kool – kuldtase

Illuka Kool on teinud läbi juba kolm enesehindamist – alustades baastasemest, seejärel hõbetasemest – ning jõuab nüüd esmakordselt kuldtasemele.
Seirekomisjon tõi esile:

  • õpilaste kaasatuse ja aktiivse rolli koolielus,
  • õpetajate professionaalse arengu ja osalemise rahvusvahelistes projektides,
  • kogukonna ja partnerite tugeva kaasamise,
  • märkimisväärse ressursi kaasamise (2025. aastal põhikoolis 21,7% ja lasteaias 13%).
    Illuka Kool on praegu ainus kuldtaseme kool Ida-Virumaal.

Sillamäe lasteaed Päikseke – kuldtase

Sillamäe Päikseke on teinud läbi juba kuus enesehindamist alates 2012. aastast ning jõuab neljandat korda kuldtasemele.
Seirekomisjon tõi esile:

  • laste iseseisvuse, loovuse ja julguse,
  • õpetajate meeskonnatöö ja uuenduslikud lahendused,
  • lapsevanemate ja partnerite aktiivse kaasamise, mis teeb lasteaiast avatud ja tegusa kogukonna.

„Ettevõtliku Kooli standard on rohkem kui kvaliteedimärgis – see peegeldab kooli või lasteaia kultuuri ja väärtusi. Oluline on, et enesehindamine on täiesti vabatahtlik, kuid paljud Ida-Virumaa haridusasutused on selle muutnud loomulikuks osaks oma arengutööst.

Heaks näiteks on Sillamäe lasteaed Päikseke, kes on teinud enesehindamist juba kuuendat korda ja hoidnud kuldtaset neljal järjestikusel perioodil. Selline püsivus saab sündida ainult süsteemse igapäevase töö kaudu. Sama iseloomustab ka teisi tänaseid tunnustatuid – ettevõtlik hoiak kasvab välja igapäevastest tegemistest ja koostööst, mis ühendab õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid ja kogukonda. Just see järjekindlus muudab Ida-Viru hariduse tugevaks ja inspireerivaks,“ ütles Hälis Värimäe, Ettevõtliku Kooli koordinaator.

Lisainfo:

Hälis Värimäe

Ida-Viru Haridusklastri arendusjuht /

Ettevõtlik Kool koordinaator

+372 529 6027

halis.varimae@ivek.ee

www.ivek.ee

 

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Keskväljak 4, 41531 Jõhvi

 

XII Ida-Virumaa kultuurifoorum „Ida-Virumaa muutuv sotsiaalkultuuriline maastik“ toimub 09.10

XII Ida-Virumaa kultuurifoorum

„Ida-Virumaa muutuv sotsiaalkultuuriline maastik“

9. oktoober 2025 kell 11.00–16.00
Jõhvi Kontserdimaja kontserdisaal

Ajakava

10.15 Registreerumine, tervituskohv saabujatele
11.00 Foorumi algus, sissejuhatus ja päeva tutvustus
11.05 Tervitused

  • Eesti Vabariigi kultuuriminister Heidy Purga
  • Jõhvi vallavanem Maris Toomel
11.20 Mis keeles algab Eesti kirjandus?

  • Liina Lukas, Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor
11.50 Lõimumine ja kultuur

  • Eda Silberg, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
12.10 Hõimurahvad meie kõrval

  • Jaak Prozes, Fenno-Ugria Asutuse nõunik
Videolõik saatest „Meie hõimlased“ 
12.35 Ida-Viru rahvastik muutuvas ajas. Inimesed kui kultuurikandjad

  • Mare Ainsaar, Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor
13.00–13.45 Lõuna
13.45 Kümme aastat Ida-Virumaa kultuurifoorumeid

  • Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik
14.00 Kultuur kui Ida-Virumaa arenguvedur. Kohalike uute projektide näited

  • Kogukonnasündmused – mis siin on uut?
    Anna Farafonova, Eesti keele maja juht
  • Ida-Virumaa kultuurisündmuste portaal
    Piia Tamm, Viru Filmifondi, IVEK Loomeklastri koordinaator ja Kaisa Pukk, Toila valla kultuurijuht
  • Station Narva noortelabor
    (esineja täpsustub)
  • Jõhvi Kontserdimaja uued algatused
    Mihhail Kastritski, Jõhvi kontserdimaja juht
14.45 Arutelu laudkondades „Ida-Virumaa muutuste peeglis. Kultuur kui ühiskonna järjepidevuse hoidja“
15.15–15.45 Arutelude kokkuvõtted
16.00 Ürituse lõpp

Inspiratsiooniseminar: ”Kas loovettevõtlus on isikupärane töö või pelgalt hobi?’

18.09.2025

Kolmapäev, 8. oktoober kell 14:00 – 17:00
kood/Jõhvi

Seminar on tasuta, osalemiseks on vajalik eelregistreerimine Fientas. Kohtade arv on piiratud.
REGISTREERU https://fienta.com/et/inspiratsiooniseminar

Loovettevõtjate kogemuslood otse elust enesest.

Täna on Ida-Virumaal tänu Õiglase Ülemineku Fondile toimumas senise maakonna majandusmudeli muutus ja selle kontekstis on vajalik rääkida ka loomemajandusest. Areneva valdkonna võimalustest, mis meie ümber on juba toimimas ja millest saame leida nii inspiratsiooni kui motivatsiooni. Oleme kutsunud rääkima külalised, kes on rohkem kui 10.aastat tegelenud nii loovuse kui ettevõtluse arendamisega erinevas formaadis.

PÄEVAKAVA:
13.45 – 14.00 Kogunemine
14.00 – 14.10 Ida-Viru Loomeklastri tutvustus, Piia Tamm, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.
14.10 – 14.30 “Avinurme Puiduait kui kohalikku pärandit hoidev pereettevõte” – Eveli Tooming, E.Strauss OÜ juhatuse liige;
14.30 – 14.50 “Sibulatee eristuvad loovettevõtjad” – Liis Lainemäe, MTÜ Sibulatee juhataja;
14.50 – 15.20 Arutelu
15.20 – 15.40 “EKA Narva kunstiresidentuur kui loovettevõtjate tugistruktuur” – Ionel Lehari, NART juhatuse liige.
15.40 – 16.00 “Film kui rahvusvaheline arendusplatvorm” – Renee Meriste, Ida-Viru juurtega ettevõtja, Los Angeles/Tallinn
16.00 – 16.30 Arutelu ja kokkuvõtted
16.30 – 17.00 Kohv ja võrgustumine

ESINEJAD

Eveli Tooming on Avinurme Puiduaida ja Mustvees asuva Peipsi Teemaja eestvedaja. Eveli perekond hoiab ja arendab kohalikku pärandiga seotud ettevõtet Avinurmes, ta on oma ettevõtlikkusega juba kolmanda põlvkonna esindaja.

Liis Lainemäe on olnud MTÜ Sibulatee (“Sibulatee – üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri.”) juht ligi 10. aastat. Tänaseks kuulub Sibulatee võrgustikku 41 kohalikku organisatsiooni. MTÜ Sibulatee on loodud 2009. aasta suvel eesmärgiga siinset piirkonda arendada ning teha tuntuks Sibulatee nime all. Tänaseks asuvad Peipsiääre vallas, Tartumaal.

Ionel Lehari on tunnustatud ning auhinnatud loovjuht ja õppejõud. Aastast 2005 on Ionel Lehari õpetanud Eesti Kunstiakadeemias tudengeid, hetkel on ta EKA korraline kaasprofessor ja visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

Renee Meriste on seotud nii muusika kui ka filmivaldkonnaga. Ta elab ja töötab ligi 20. aastat Los Angeleses ja on sealse Eesti maja juht. Ta hoiab aktiivselt silma peal nii Eesti kui ka rahvusvahelistel loomemajanduse arengutel.

Seminari toimumist toetab „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, projekt: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (projekt nr RE.2.01.25-0894).

 

Annetamistalgud toimuvad 2. detsembril

Tänavused Annetamistalgud leiavad aset 2. detsembril. Enne seda ootavad aga ees mitmed olulised kuupäevad – juba 7. oktoobril avaneb organisatsioonidele registreerimine.

Osalema on oodatud kõik vabaühendused, kes on liitunud annetuste kogumise hea tavaga. Iga algatuse juurde lisatakse avalik viide hea tava järgimise kohta, et annetajad saaksid soovi korral teemaga põhjalikumalt tutvuda.

Organisatsioonidel, kes ei ole veel annetuste kogumise hea tavaga liitunud, on võimalik seda teha enne registreerimise algust. Juba liitunutel soovitatakse enne talgutel osalemist kindlasti üle vaadata hea tava punktid ning veenduda, et asjakohane ja ajakohastatud teave on organisatsiooni kodulehel kättesaadav.

Avameelne vestlus Euroopa Liidust koos Marina Kaljurannaga kohvitassi taga

Kutsume teid kohtumisele Marina Kaljurannaga – tuntud Eesti poliitiku, diplomaadi ja Euroopa Parlamendi liikmega. Marina on olnud Eesti välisminister (2015–2016), suursaadik mitmes riigis ning töötab aktiivselt Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste ja inimõiguste komiteedes.

 Kuupäev: 30. oktoober
 Aeg: 15:00
 Koht: Narva Keskraamatukogu

Kohtumine on vene keeles

Kohtumise teema: Euroopa Liit ja selle tulevik – arutame olulisi küsimusi, jagame arvamusi ja räägime avameelselt perspektiividest.

Hubases õhkkonnas on teil võimalus esitada oma küsimusi, kuulata kogenud poliitiku seisukohti ja osaleda arutelus.

Ärge jätke kasutamata võimalust osaleda selles vestluses ja saada rohkem teada Eesti rollist Euroopa Liidus!

Sissepääs on vaba. Vajalik eelregistreerimine lingi kaudu või e-posti teel: tatjana.zamorskaja@ivek.ee / tel. 5300 6902

Sihtturu seminar: ekspordivõimalused Skandinaavias ja Saksamaal 17.09

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kutsub Eesti ettevõtteid 17.09 toimuvale seminarile kus tutvustatakse lähiturgudele laienemist ning mida silmas pidada tegutsedes erinevates ärikultuurides.

Mida oodata?

  • Ülevaadet erinevatelt turgudelt
  • Kogemusi ettevõtjatelt, kes juba on juba Euroopa turgudel tegevad
  • Võimalust luua vabas õhkkonnas kontakte

Enda turge ja võimalusi tutvustavad –

Irene Surva-​Lehtonen, ekspordinõunik Soomes

Kristi Kivi Frimpong, ekspordinõunik Taanis

Leana Kammertöns, ekspordinõunik Saksamaal

Tiina Kivikas, ekspordinõunik Saksamaal

Ryte Venckuviene, ekspordinõunik Norras

Tom Holgersson, ekspordinõunik Rootsis

 

Vaata lähemalt:

Avaleht – EIS

Team Estonia – EIS

 

Kuupäev ja kellaaeg: 17. september kell 09:45 – 16:00

Asukoht: Ida-Virumaa, Jõhvi, Kersti Võlu Koolituskeskus

 

Seminar toimub inglise keeles.

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2025

Kandidaatide esitamine on avatud kuni 22.september 2025 kell 23.59!

>> ESITA OMA KANDIDAAT <<

Kutsume esitama kandidaate konkursile

 

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2025

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

01

Kõik asutused, ettevõtted, omavalitsused, kodanikuühendused ja eraisikud saavad kandidaate esitada järgneva ankeedi abil hiljemalt 22. septembriks 2025 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusele e- postiga: info@ivek.ee või täites elektroonilist ankeeti aadressil  IVEK.EE/KONKURSS/

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

02

Laekunud kandidaatide seast valib komisjon välja igas kategoorias 3 nominenti ja nominentide seast võitjad 8 kategoorias:

Auhind omistatakse ettevõttele, kelle tegevus on piirkonnale olulist mõju avaldanud. 

Oluline ettevõte piirkonnas-Arenev ettevõte (investeeringud, uued sihtturud ja/või tootmisüksused)

On teostanud viimaste aastate jooksul regioonile olulise projekti või arengu

Arenev väike ettevõte

Silmapaistva äriideega

Noorte poolt sooritatud tegevus, mis aitab kujundada maakonna ettevõtlikku vaimu

Ettevõtja, kes on 2025 aastal olulisel määral toetanud lisaks oma äritegevusele Ida-Virumaa elukeskkonda (nt. kultuuri, sporti, haridust, turvalisust, kogukonda, jne.)

Arenev ettevõte või organisatsioon

Rahaline toetus on tulemuslikult kasutatud

Organisatsioon, mis on edukalt kasutanud Euroopa raha ühiskonna heaolu nimel

Tunnustatakse ühingut, kes on kohaliku omaalgatus programmi (KOP) toetusraha kogukonna hüvanguks tulemuslikult rakendanud 2025. aastal

Tunnustatakse ühingut, kes on 2025. aastal silma paistnud kohaliku elu edendamisega,

on kutsunud või viinud ellu kogukonna jaoks olulisi sündmusi või muid kogukonda elavdavaid/abistavaid projekte-on koostööaldis teiste ühenduste, ettevõtjate ja omavalitsusega-on tuntud ja hea mainega kohalike elanike seas

Tunnustatakse initsiatiivikat isikut, kes on oma tegevusega 2025. aastal silma paistnud ning kaasa aidanud oma piirkonna, maakonna või valdkonna positiivsele arengule

03

Komisjonil on õigus teostada kandidaatide vastavuskontrolli ning võtta esitatud kandidaatidega või esitajaga kontakti täiendavate andmete hankimiseks.

Komisjonil on õigus välja anda täiendavaid eripreemiaid või jätta kandidaatide ebapiisavuse või mittekvalifitseerumise korral mõnes kategoorias auhind välja andmata.

NB! Kui komisjoniliige on kandidaat või lähedalt seotud kandidaadiga, siis taandab ta end selle kategooria hindamisel;

04

parimate väljakuulutamine toimub 2. detsembril 2025 Ida-Virumaa Ettevõtte ja vabaühenduse tunnustusüritusel.

 

 

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

Lisainfo:

Täiendav info

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Täiendav info

Jefim Aljoškin

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Partnerid ja toetajad:

LOOMEHÄKK kutsub! Tule teeme Ida-Virumaal loomepööret!

11.09.2025

 

Kas sul on idee, mis vajab hoogu?
Registreeri Loomehäkile – kahepäevasele häkatonile, kus loovus, ettevõtlikkus ja ringmajandus saavad kokku praktilises arendustöös. Häkatoni veab rahvusvaheline kultuuri- ja loomemajanduse mõttekoda Creativity Lab.

Mis sind ees ootab?
10.–11. oktoobril Toila SPA-s leiab aset kahepäevane loomeettevõtluse ideemaraton, kus sinu ideed aitavad edasi viia kogenud mentorid ja eksperdid. See on võimalus testida, kasvatada ja viia oma mõte täiesti uuele tasemele.

 

Et Loomehäkk kulgeks Sinu jaoks sisukalt, soovitame enne läbi mõelda järgmised küsimused:

– Mis probleemi sinu idee lahendab?

– Kellele see mõeldud on?

– Millist väärtust see loob?

Siin on kõik, mida peaksid teadma enne 10.–11. oktoobrit.

– Loomehäkile saab registreeruda kuni 30.09.2025.

– Kohtade arv on piiratud, seega tasub huvi korral kiiresti tegutseda.

– Sündmus toimub eesti keeles.

– Võid tulla häkatonile isegi siis kui sa ei ole Loomepöörde eelnevatest üritustest osa võtnud. Piisab Sinu ideest, mida soovid arendada.

 

REGISTREERU LOOMEHÄKILE – https://ivek.ee/events/loomehakk/

 

Projekt on rahastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“.

Projekt LOOMEPÖÖRE kutsub osalejaid häkatonile LOOMEHÄKK!

Kas sul on idee, mis vajab hoogu?
Registreeri Loomehäkile – kahepäevasele häkatonile, kus loovus, ettevõtlikkus ja ringmajandus saavad kokku praktilises arendustöös.
Häkatoni veab rahvusvaheline kultuuri- ja loomemajanduse mõttekoda Creativity Lab.

NB! Loomehäkil osalejale on tagatud ööbimine Toila SPA Hotellis ja toitlustus mõlemal päeval. 

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsuvad ellu Loomepöörde, mis ühendab loovuse, ettevõtluse ja jätkusuutlikkuse.

Loomepööre annab praktilisi teadmisi loomemajandusest, ringmajandusest ja ettevõtlusest, aidates osalejatel oma ideid ellu viia ja neist tulu teenida. 

EESMÄRK

Projekti eesmärk on edendada loomeettevõtlust ja toetada Ida-Virumaa ettevõtlikke inimesi, aidates neil leida uusi võimalusi oma oskuste ja ideede rakendamiseks.

 

Loomepöörde peamised fookused on: 

Loomeettevõtluse ja ringmajanduse teadmiste levitamine, 

Kogukonna ja ettevõtlusvõimekuse suurendamine, 

Praktiliste oskuste ja ärimudelite loomine, mis aitavad ideedel reaalsuseks saada,

Noorte ettevõtlikkuse ja loomeoskuste arendamine.

SIHTRÜHMAD

Projekt koosneb täiendõppekoolitusest, mis on suunatud loomeettevõtlusest huvitatud inimestele, ning ettevõtlus- ja loomemeeskondade juhendamisest, et arendada ja testida oma ideid häkatoni ja mentorsessioonide kaudu.

Ettevõtlusõpetajad ja huvijuhid

Haridustöötajad, kes soovivad edasi anda loomeettevõtluse alaseid teadmisi ja oskusi oma õpilastele ja kogukondadele.

Noorsootöötajad ja arendusjuhid

Kohaliku kogukonna esindajad, kes otsivad uusi viise noorte ettevõtlikkuse ja loovuse arendamiseks.
Ettevõtjad (sh alustavad) ja loomeettevõtlushuvilised: Inimesed, kes soovivad käivitada või arendada loomeettevõtteid, kasutades uuenduslikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi.

Kunsti- ja käsitööhuvilised

Loomevaldkonna entusiastid, kes soovivad oma hobidest ettevõtteid luua.

Noored täiskasvanud

Ettevõtlusest ja loovusest huvitatud noored, kes otsivad praktilisi kogemusi ja inspiratsiooni oma karjäärivalikute kujundamiseks

PROJEKTI TEGEVUSED AJAJOONEL

Kas sul on idee, mida tahad ellu viia?
Loomehäkk annab selleks võimaluse – kaks päeva täis praktilist arendust, mentorlust ja inspiratsiooni.
Korraldaja: rahvusvaheline mõttekoda Creativity Lab.

Loomepööre kulmineerub 2026. aasta veebruaris Loomelennuga, kus osalejad esitlevad oma arendatud projekte ja prototüüpe!

01/ etapp

LOOMESTART täiendkoolitus

5. ja 12. aprill 2025, Toila SPAs

Kes on oodatud: Koolitus on kõigile, kes soovivad oma loovust ja ettevõtlikkust rakendada ning leida viise, kuidas oma loominguga tulu teenida. Ootame nii alustavaidkui ka kogenud tegijaid – noori, ettevõtjaid, loomingulisi mõtlejaid ja kõiki, kes soovivad oma ideed ellu viia või neid alles otsivad.

Varasem ettevõtluskogemus ei ole vajalik! Osaleda saab nii individuaalselt kui ka meeskonnaga. Koolitus on tasuta ja toimub eesti keeles. 

Loomeettevõtlusalane intensiivkursus,  mis annab praktilised teadmised ja tööriistad, et muuta loovad ideed elujõuliseks äriks.

Koolituse läbinud saavad Tartu Ülikooli tunnistuse täiendusõppekoolituse läbimise kohta.

02/ etapp

LOOMEHÄKK häkaton

10. ja 11. oktoober 2025

Loomehäkk on Loomepöörde teine etapp. Kahepäevasel loomeettevõtluse ideemaratonil saab sinu idee mentorite ja ekspertide toel uue vaatenurga, vormi ja suuna.

 

Kes on oodatud: Ootame nii alustavaid kui ka kogenud tegijaid – noori, ettevõtjaid, loomingulisi mõtlejaid ja kõiki, kes soovivad oma ideed ellu viia või neid alles otsivad.

Varasem ettevõtluskogemus ei ole vajalik! Osaleda saab 2-3 liikmelise meeskonnaga. Koolitus on tasuta ja toimub eesti keeles. 

Kahepäevane intensiivne häkaton annab osalejatele võimaluse oma ideid arendada, testida ja viia oma idee järgmisele tasemele.

Juhendatud idee arendus, mis lõpeb esitlusega.

Žürii valib välja 10 tiimi, kes saavad rahaliselt premeeritud ja võimaluse programmis jätkata.

  

LOOMELEND

14. veebruar 2026

Loomelend tähistab Loomepöörde esimese lennu finaali – hetke, kus osalejad esitlevad või näitavad oma arendatud ideid ja prototüüpe.

See sündmus on Loomepöörde viimane ametlik etapp, kus meeskonnad näitavad, kuidas nende loovus, ettevõtlikkus mentorite juhendamisel on kujunenud teostatavateks lahendusteks. 

Žürii valib välja 3 tiimi, kes saavad auhinnaraha ning edasise inkubatsioonivõimaluse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Loovettevõtluskeskuses.

 

Loomehäkil toetavad ideede arendamist erinevate valdkondade praktikud ja eksperdid.

Meeskonnad saavad oma mentori, kes aitab mõtteid teritada ja kitsaskohti ületada, lisaks jagavad kogemusi tunnustatud loome- ja ettevõtlusvaldkonna tegijad.

 

Loomehäkil saavad tiimid koostööd teha järgmiste mentoritega:

MENTORID JA EKSPERDID

Joonas Tartu

Strateegia, eesmärgistamine ja tiimitöö.

Joonas on kogenud juht, kes aitab läbi mõelda idee arendamiseks vajalikke juhtimis- ja koostöövõimalusi.

Bianka Soe

Visioon ja ideede loov arendamine.

Biankal on pikk ja põnev kogemus ideede kureerimisest ja arendamisest, sh Telliskivi Loomelinnaku programmi kujundamisel.

Marju Sokman

Turunduse kavandamine ja tööriistakast.

Eva Leemet

Äriplaanid loovettevõtluses.

Eval on Loov Eesti juhina pikk kogemus Eesti loovettevõtluse arengutest, lisaks on Eva eksperdina osalenud mitmete rahvusvaheliste häkatonide töös.

MIKS OSALEDA?

Tule tee loomepööret koos meiega - muuda enda maailma, saa uusi teadmisi, tutvu uute inimestega ja vii enda tegevus uuele tasemele!

Kersti Liiva, Loomepööre projektijuht, Ida-Viru Loomeklasteri porjektijuht

Kui tahad oma hobiga raha teenida, on Loomepööre just see koht, kuhu pöörduda.

Lauri Jalonen, strateeg ja projekti konsultant
LISAINFO

Loomepöörde projektijuht (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Evelin Lagle-Nõmm

Projektijuht (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia)

Konsultatsiooni keel
Est
Eng

Projekti sisujuht (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Anu Puulmann

Projekti sisujuht (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Konsultatsiooni keel
Est
Eng

Projektijuht (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus)

Kersti Liiva

Infokonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est

Projekti konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus)

Lauri Jalonen

Vanemkonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng
PROJEKTI PEAMISED KORRALDAJAD JA TOETAJAD

Projekt on rahastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ ja seda on kaasrahastanud Euroopa Liit.

Käes on “Õpi koos Google’iga – AI eri” uus koolitushooaeg!

Käes on “Õpi koos Google’iga – AI eri” uus koolitushooaeg!

 

Tehisintellektimaailm liigub täiskiirusel edasi ning ka meie ei saa hoogu maha võtta. Uus sügishooaeg toob sinuni praktilised koolitused, kuidas tehisintellekti eeliseid ära kasutada. Olgu selleks aja kokkuhoid, loovuse arendamine või ettevõtte kasv. 

 

Mis teeb uue hooaja eriliseks? 

Tänavune koolitusprogramm toob veelgi rohkem praktilisi nippe ja näiteid. Toome teieni

4 huvitavat teemat, millel igal ühel on eraldi nii teooria kui demo koolitus. Lisaks saab iga teema puhul üks inimene võimaluse osaleda koolitajaga 1:1 privaatsessioonil.

Vaata, mida sel hooajal sulle pakume ning registreeri end koolitustele.

23. september

Tehisintellekti kasutamise ABC

Koolitusel räägime sellest, mis üldse on tehisintellekt, millel suured keelemudelid põhinevad ja kuidas töötavad.

25. september

DEMO – Tehisintellekti kasutamise ABC

Koolitusel vaatame, kuidas erinevad tehisintellekti põhised tööriistad töötavad ning mida seejuures tähele panna.

30. september

Efektiivne AI igapäevatöös

Koolitusel tutvustame tehisintellekti tööriistu ja nippe, mis aitavad sul oma aega igapäevatöös efektiivselt kasutada.

02. oktoober

DEMO – Efektiivne AI igapäevatöös

 

Koolitus põhineb praktilistestel näidetel, kus mängime läbi ühe klassikalise sisuloome protsessi lõigu. 

07. oktoober

AI turundajale: nipid, tööriistad tulemused

 

Koolitusel tutvume uute võimalustega, mida AI turundusmaailmas pakub ning vaatame tööriistu, mis aitavad teil turunduses paremaid valikuid teha.

09. oktoober

DEMO – AI turundajale

 

Koolitusel katsetame erinevaid tööriistu, mida turundusvaldkonnas kasutada, nagu NotebookLM ja Google Analytics ning uurime, kuidas need meie elu lihtsamaks teevad.

14. oktoober

AI sinu ettevõtte heaks

 

Koolitusel räägime sellest, kuidas tehisintellekt aitab ettevõtteid ümber kujundada ning vaatame, kuidas AI abil enda tööd lihtsustada, automatiseerida ja sisu luua

16.  oktoober

DEMO – AI sinu ettevõtte heaks

 

Koolitusel katsetame läbi erinevaid tööriistu, mis aitavad sul ettevõtte käekäiku paremaks muuta. Proovime läbi päringute kirjutamise vorme, leiame viise, kuidas teabeotsingut automatiseerida ja loome kaasahaaravat sisu.

Nagu ikka on koolitused sulle ilma rahata ja veebi vahendusel otseülekandena kättesaadavad kõikjal, vajalik on vaid eelregistreerimine kodulehel 👉 digioskused.ee.

Kõik koolitused jõuavad sinuni kahel korral. Lisaks on sel aastal taaskord kõik koolitused ka 24h järelvaadatavad.

Ettevõtlusnädal 2025

29.09-04.10.2025  IDA-VIRU KAVA 

Infokiri 09/2025

UUDISED

30.09.2025 Jõhvis toimub meistriklass Ida-Virumaa venekeelsetele õpetajatele

29.09.2025 Ida-Viru Aasta Ettevõtte ja Vabaühenduse Konkurss 2025

26.09.2025 Europe Direct Narva tähistas Euroopa keeltepäeva

26.09.2025 Väikeprojektide taotlusvoor on vahendite lõppemise tõttu suletud!

26.09.2025 Ida-Viru haridusgala toob esile Ettevõtliku Kooli standardiga tunnustatud haridusasutused – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

18.09.2025 XII Ida-Virumaa kultuurifoorum „Ida-Virumaa muutuv sotsiaalkultuuriline maastik“ toimub 09.10 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

17.09.2025 Annetamistalgud toimuvad 2. detsembril

15.09.2025 Avameelne vestlus Euroopa Liidust koos Marina Kaljurannaga kohvitassi taga

15.09.2025 Sihtturu seminar: ekspordivõimalused Skandinaavias ja Saksamaal 17.09 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

09.09.2025 Käes on “Õpi koos Google’iga – AI eri” uus koolitushooaeg! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

03.09.2025 IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2025 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.09.2025 Projekt LOOMEPÖÖRE kutsub osalejaid häkatonile LOOMEHÄKK! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

 

29.08.2025 Koolitusprogramm kogukondadele

25.08.2025 Registreeru Narva Ärikonverentsile “PÖÖRDEPUNKT 2025: Väljakutsetest uue energiani” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

18.07.2025 IDA-VIRU ÖÖKINO 2025 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

08.07.2025 Arvamusfestivali kava on avalik

08.07.2025 III suvekool „Meediapädev, jätkusuutlik ja säilenõtke kogukond“ toimub 22.–24. augustil 2025

07.07.2025 Avatud on II taotlusvoor ettevõtlustoetuse saamiseks Narvas! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

——

IDA-VIRU ÖÖKINO 2025

Meil on hea meel edastada, et Ida-Viru ÖÖKINO 2025 külastas kokku pisut üle 1000 inimese.

Toimus 8 seanssi vabas õhus ja üks eriseanss Toila seltsimajas. Täname kõiki külastajaid ja koostööpartnereid selle meeleoluka suve eest!  

Ida-Viru Öökino 2025 sai teoks tänu Eesti ja Sveitsi koostööprogrammi ja Intergratsiooni SA toetusel. Koostööpartneriteks olid Toila Spordi-ja Kultuurikeskus; ESN Sillamäelt; DJ Bassofsky; Narva-Jõesuu Kultuuri- ja huvikeskus; Kohtla-Järve linnavalitsus ja Ahtme Klubi; Mäetaguse mõis; Sillamäe linnavalitsus; Kiviõli linnavalitsus; Alutaguse vallavalitsus; Larenzo kohvik; Toila Pargi kohvik;  Albatross kohvik; Kinokoda ja Tartu Elektriteater.

Ida-Viru ÖÖKINO välihooaeg on lõppenud aga juba 8.10. ja 9.10. alustame oma sisehooaega Jõhvi Apollo kinos ja Narva Eesti Gümnaasiumis.

Uute meeleolukate kohtumisteni kinos!

GALERIID

Meil on suur rõõm teatada, et 2025 tuleb öökino taas juba neljandat suve Ida-Virumaale!  8.–29. augustil rändab öökino läbi maakonna nii juba tuttavates kui ka uutes asukohtades, sel aastal alustame Mäetaguse mõisa pargis, seejärel kohtume Kohtla-Järvel Ahtme keskväljakul, Narva-Jõesuu tuletorni alal, Kiviõli keskväljakul ja lõpetame programmi Sillamäe Mere puiestee treppidel.

Kinoõhtud on sel aastal keskendunud peamiselt Eesti filmidele ja programmi fookuses on erinevad veega seotud filmid, sest asub ju Ida-Virumaa lausa kolme vee vahel. Aga loomulikult oleme uhked oma lõunanaabrite saavutatu üle ja näitame kahel õhtul animafilmi “Vooluga kaasa”, mis tõi esmakordselt neile nii Kuldgloobuse kui ka Oscari võidu animatsiooni kategoorias. Lisaks teeme programmiga kummarduse spordile sest Tallinn on Euroopa Spordipealinn 2025.aastal. Näitame Eesti tennisetähe Anett Kontaveidi elust tehtud värsket dokumentaalfilmi “Anett” ja lisaks oleme valinud ka filmiklassika sõpradele pühendanud õhtusse motospordiga seotud legendaarse mängufilmi “Vallatud kurvid”, mille rezissööriks on Ida-Virumaalt pärit Kaljo Kiisk. Filmiklassika kõrval oleme programmi lisanud 2024.a. ühe märgilisema Eesti noore põlvkonna liigutava mängufilmi “Fränk”, režissöör Tõnis Pill, mis on kinodes juba kogunud 100 000 vaatajat ning algatanud arutelusid meie ühiskonna valusatel, kuid olulistel teemadel.

 

Ootame taas filmisõpru oma seltskonda, et üheskoos Ida-Virumaa sumedates õhtutes filme vaadata!

 

Filmidele eelneb traditsiooniline kultuuriviktoriin koos sümboolsete auhindadega.  Loodame väga, et igaüks leiab programmist endale meelepärase elamuse. Võta kaasa pere ja sõbrad, ilmastikule sobiv riietus ja hea tuju ning tule naudi meeleolukaid õhtuid, kus saab taas kino vaadata!

NB! Palun võta kaasa ilmastiku jaoks sobilik riietus ja hea tuju!

Filmid toimuvad eesti keeles,  inglise ja/või vene subtiitritega.

Sissepääs on tasuta.

Kohapeal on avatud pop-up kohvik!

Viru-FilmiFond esitleb

ÖÖKINO KAVA

MÄETAGUSE (MÕISA PARK)

ANETT

08. august, 22:00 
Dokumentaalfilm
Keel: eesti | Subtiitrid: inglise

SEANSS ON TASUTA!

Eesti üks armastatuimaid sportlasi Anett Kontaveit oli 2022. aastal maailma teine reket. 2023. aasta suvel teatas ta, et lõpetab profikarjääri. Dokumentaalfilm „Anett“ on üles võetud unikaalsel ajahetkel, tuues vaatajate ette Aneti viimase aasta tipptennises ja tema lahkumisotsuse küpsemise.

VARI

SEANSS ON TASUTA!

09. august, 22:00 
Mängufilm,draama
Keel: eesti | Subtiitrid: inglise

Must lagi on meie toal ja meie ajal ka. Selles musta laega ajas võitleb õigluse eest Juhan Liiv, kannatav luuletaja ja sihikindel detektiiv. Ta suudab näha sügavale inimese hinge ja lahendab sünged mõrvalood 19. sajandi lõpu Eestis.

KOHTLA-JÄRVE (AHTME KESKVÄLJAK)

FRÄNK

SEANSS ON TASUTA!

19. august, 21:30 
Draama
Keel: eesti | Subtiitrid: inglise, vene

Katkisest perest pärit Paul asub ajutiselt elama võõrasse linna, kus ta hakkab aga enese kehtestamise nimel järjest valesid otsuseid tegema. Tema vältimatut allakäiku takistab aga üks kummaline puudega mees. Liigutav draama lubab kaasa elada keerulistele peresuhetele, lapsepõlve valudele ja ootamatu sõpruse tähendusele, pakkudes emotsionaalset teekonda, kus omal kohal on ka terav, kuid südamlik huumor.

NARVA-JÕESUU (TULETORNI ALA)

VOOLUGA KAASA

21. august, 21:30 
Animatsioon
Keel: – | Subtiitrid: –

SEANSS ON TASUTA!

Kadunud tsivilisatsiooni lummavas sõnatuses elavad ning ajavad oma igapäevaseid asju üksnes loomad. Selle loo peategelaseks on vapper, ettevõtlik ja ka väga inimlik (ent mitte kunagi mitte-kassilik) kass, kes oma müstilisel eksirännakul kohtub paljude huvitavate karvaste ja sulelistega. Pärast suurt üleujutust tuleb kassil üksnes omaenda nutikusele tuginedes päästa ning ohutusse toimetada rühm naiivseid leemureid, laisk kapibaara, ulakad kured, majesteetlik mõõkvaal ja üks täiesti ebausaldusväärne labrador.

VEE PEAL

22. august, 21:30 
Mängufilm
Keel: EST | Subtiitrid: ENG, RUS

SEANSS ON TASUTA!

„Vee peal“ on terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond, kus probleemide eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma.

KIVIÕLI (KESKVÄLJAK)

VOOLUGA KAASA

27. august, 21:00 
Animatsioon
Keel: – | Subtiitrid: –

SEANSS ON TASUTA!

Kadunud tsivilisatsiooni lummavas sõnatuses elavad ning ajavad oma igapäevaseid asju üksnes loomad. Selle loo peategelaseks on vapper, ettevõtlik ja ka väga inimlik (ent mitte kunagi mitte-kassilik) kass, kes oma müstilisel eksirännakul kohtub paljude huvitavate karvaste ja sulelistega. Pärast suurt üleujutust tuleb kassil üksnes omaenda nutikusele tuginedes päästa ning ohutusse toimetada rühm naiivseid leemureid, laisk kapibaara, ulakad kured, majesteetlik mõõkvaal ja üks täiesti ebausaldusväärne labrador.

SILLAMÄE (MERE PST TREPPIDEL)

VALLATUD KURVID

28. august, 21:00 
Filmiklassika eri
Keel: EST | Subtiitrid: RUS

SEANSS ON TASUTA!

Kui tudeng ja motosportlane Vaike Tartust Tallinna Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajale jõuab, kihutavad siin juba mootorrattad peadpööritava kiirusega. Sama peadpööritavatesse seiklustesse satub Vaike, tutvudes mitmekordse tšempioni Raivoga ja meistrikandidaadi Heinoga. Üksinda Vaike sellel karussellil püsida ei suuda, kuid ta loodab õe Mareti peale, kes on varemgi Vaiket keerulistest olukordadest välja aidanud. Ainult et nüüd tuleb mängu ka Mareti värske abikaasa Ants, kes on veendunud, et enam ta kaksikõdesid segi ei aja.

VEE PEAL

29. august, 21:00  UUS AEG 06. august 21.00
Mängufilm
Keel: EST | Subtiitrid: ENG, RUS

SEANSS ON TASUTA!

„Vee peal“ on terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond, kus probleemide eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma.

 

 

ÖÖKINO AJAKAVA

 

Olete väga oodatud nautima häid Eesti ja Euroopa filme!

Kohtumiseni!

Creative Bloom Ida-Virumaal: rahvusvaheline projekt inspireerib ja toetab naisi Eestist ja Lätist

29.08.2025

PRESSITEADE

Creative Bloom Ida-Virumaal: rahvusvaheline projekt inspireerib ja toetab naisi Eestist ja Lätist

26.–28. augustini osalesid Läti ja Eesti loomevaldkonnas tegutsevad naised piiriülesel koostöö õppereisil. Reis toimus Ida-Virumaal Interreg Central Baltic programmi projekti Creative Bloom: Empowering Female Creative Entrepreneurs raames, mida koordineeris Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös Vidzeme Ettevõtluskeskusega. Projekti kaasrahastas Eestis Briti Nõukogu.

Õppereisi käigus külastati Ida-Virumaa ja Avinurme maalilistes paikades loomeettevõtluskeskusi ning osaleti praktilistes töötubades, kus rõhutati piiriülest koostööd ja naiste rolli loomemajanduse kujundamisel.

Reis algas Narvast, kus ürituse avamine toimus ajaloolises Narva Raekojas. Seal kohtusid vanad ja uued tuttavad Lätist ja Eestist, jagades möödunud aasta kogemusi ja saavutusi. Osalejad märkisid, et projekt aitas neil mitte ainult oma ideid arendada ja uuele tasemele viia, vaid ka luua uusi sidemeid, leida sarnaste mõtetega toetajaid ning suurendada enesekindlust ettevõtlusteel. Erilised tänusõnad anti programmis osalenud mentoritele nende isikliku panuse eest ning korraldajatele läbimõeldud ja kaasahaarava programmi eest.

Päev jätkus Kreenholmi piirkonnas asuvas Narva Kunstiresidentuuris, kus osalejad said avastada ning tunda selle maja kunstilist energiat ja näha inspireerivaid ruume, kus kultuuripärand muutub uute rahvusvaheliste koostöövormide allikaks.

Õppereis hõlmas ka kohtumisi üksikute loomeettevõtjatega. MTÜ Kaitstud Elu asutaja Jelena Naumova jagas oma lugu, kuidas erivajadustega inimeste toetamise algatus kasvas välja tema isiklikuks loome- ja keraamikateeks. Tema savitööd ühendavad piirkonna mineviku ja oleviku. Jelena sõnul on edu võti julgus katsetada ja teha esimene samm, ning suurim rõõm tuleb teadmisest, et tema keraamika lisab iga laada päevale valgust.

MTÜ Craft Depo, mis tegutseb Narva Käsitöömajas, tutvustas, kuidas õpetamisest sai eluaegne kutsumus – võimalus reisida, avastada uusi tehnikaid, jagada teadmisi ja korraldada töötube kogukonnale. Ka rasked ajad, nagu nad rõhutasid, annavad inspiratsiooni uutele ideedele ja kasvule.

OÜ Giftstudio esitles oma käsitööna valminud kudumeid ja kingitusi kui kire, otsingute ja ärilise nutikuse sümbioosi. Asutaja Irina Gavrilova rõhutas, et ettevõtlus nõuab paindlikkust ja kohanemisvõimet, ning pere toetus mängib kogu teekonna jooksul väga olulist rolli. Irina Gavrilova isiklik lugu väikeettevõtjana oli kuulajate jaoks äärmiselt inspireeriv ja motiveeriv. Saime kuulda kuidas keerulistes oludes ettevõtlusega uuesti alustada ja jätkata ning kuidas lahendada keerulisi olukordi. Samas kogu Irina kogemuslugu oli just kui nagu ajaloo rännak, mis andis läbilõike meie riigis ja ühiskonnas toimunud muutustest, millel oli ettevõtlusele suur mõju.

Noor, ent juba tuntud fotograaf Jelizaveta Gross, OÜ OnlookerPhoto asutaja, rääkis koostöö jõust ja näitas, kuidas üksainus foto võib muuta toote tajumist. Ta julgustas maailma mänguna nägema – just sealt algab loovus.

Esimene päev lõppes aroomide maailma avastamise töötoas aroomispetsialisti juhendamisel. Lõhnade kaudu loodi aus dialoog iseendaga ning näidati, kuidas strateegia, disain ja meelte tajumine võivad ühineda unikaalseteks lahendusteks nii inimestele kui ettevõtetele.

Teine päev algas ringkäiguga Narva-Jõesuus koos giidiga. Kohaliku ajaloo muuseumi juht Ivika Maidre tutvustas piirkonna puidust pitsornamente ja linna arhitektuuripärandit. Seejärel külastati Toila-Oru parki, kus virtuaalreaalsuse tuur viis meid ajaloolisele ajarännakule, 1938. aasta Eestisse.

Toila MereRestos toimus kohtumine Toila piirkonna loovettevõtjatega. MTÜ Käsitööveranda eestvedaja Maria rääkis, kuidas traditsiooniliste mustrite uurimine inspireerib tegema uut loomingut ning kuidas käsitsi valmistatud vaibad hoiavad kogukonna elu. OÜ Pühajõe Meistrid esitles käsitööküünlaid, mis põledes jätavad jäälille meenutavaid mustreid – sümbol kannatlikkusest ja pühendumusest käsitööle.

Hiljem toimus muusikaline  õpituba MTÜ Alutaguse Rahvamuusikute esituses, kes mängisid eesti ja läti rahvaviise. Vastutasuks õpetasid Läti osalejad eestlastest kolleegidele oma rahvatantsu. Muusika ja liikumine tuletasid meelde, et kultuur ühendab naabreid ka läbi ühiselt jagatud häälte ja traditsioonide.

Õhtul koguneti Kauksi Puhkemajja, kus teise õppereisi päeva lõpetuseks sai igaüks valmistada endale lillepärja. Kõik naised meisterdasid lilledest pärja, kobineerides selleks erinevaid töötoa materjale. Iga valminud töö peegeldas tema isiklikku stiili. Naer, koostöö ja erksad värvid muutsid tegevuse toetavaks ja sõbralikuks, millest jäi igale osalejale lillepärja näol mõnus mälestus ja uued oskused.

Viimane päev viis osalejad Avinurme, mis on tuntud oma puidutöö traditsioonide poolest. Avinurme Puiduait pakkus võimalust õppida nende ettevõtte pikaajalisest ja mitmekülsest tegevusest ja kohalikul kultuuripärandil põhinevate toodete arendusest. Peale selle sai osaleda ka töötubades – mõni punus esimest korda korvi, teine maalis puidule või kaunistas kalosse. Saadud praktilised kogemused näitasid, kuidas traditsioonilised oskused võivad areneda kaasaegseks ettevõtluseks.

Pärastlõuna veetsime kutsutud külalisesinejate seltsis, kes jagasid oma pikaajalist loomeettevõtluse kogemust. Oma teekonnast rääkisid edukad naisettevõtjad OÜst Balbat Art ja OÜst SING SALE PRO (Etnowerk). Nad näitasid, kuidas pärand, inspiratsioon, disain ja innovatsioon loovad võimalusi, et luua edukaid ettevõtteid mitte ainult Eestis, vaid ka piiriüleselt.

Reisi lõpuks lahkusid osalejad mitte ainult märkmete ja uute kontaktidega, vaid ka hindamatute ühiste kogemuste ja mälestustega. Nad kinnitasid, et loovus on võimestamise tööriist, et väikesed töötoad võivad kanda suuri ideid, ning et piiriülene koostöö tugevdab kõiki osapooli.

Jällegi tõestas Creative Bloom projekt, et loomesektor ei tähenda ainult kunsti või ainult äri – see tähendab kogukondade loomist, uute võimaluste avamist,  avatud  suhtumist ja koostöö innustamist rahvusvahelisel tasandil.

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja kaasrahastab British Council.

Koolitusprogramm kogukondadele

Allikas

Tulemas on kogukondade koolitusprogramm, kuhu on ootatud kõik huvilised, kes vähegi soovivad sellest osa saada.

Kindlasti võtke kaasa oma kogukonnaliikmeid, sõpru, kellega te ühiselt tegutsete ja toimetate.

Koolitusprogramm kestab terve päeva, tore oleks kui osaleksite kõikidel päevadel 16.09.2025, 08.10.2025 ja 04.11.2025

Registreeru siin: https://forms.gle/3ZEZ7cTQcQmH1JuW9

Päev 1: KOGUKONNA KAASAMINE JA KOOSLOOME ALUSED
Teemad:
 Mis on kogukonna mõiste ja olemus?
 Mis on kogukonna kaasamise põhimõtted?
 Millised on meie tugevused ning väljakutsed kaasajatena?
 Mis eesmärgiga me tegutseme?
 Millises kogukonnas me tegutseme?
 Kuidas me oma kogukonnaga suhestume?
Iseseisev tegevus:
 Esmane kaardistus inimestest, kellega koos tegutsema asuda ning vähemalt 2 vestlust (potentsiaalsete) meeskonna liikmetega.
Päev 2: KOGUKONNA ARENGUPOTENTSIAAL JA RESSURSID
Teemad:
 Milline on minu kogukonna arengupotentsiaal?
 Kuidas avastada oma kogukonna ressursse?
 Kuidas kasutada koostööd kui ressurssi?
 Millises arengufaasis on meie kogukonnad?
 Kuidas teha valikuid arengufaasist lähtuvalt?
Iseseisev tegevus:
 Osaleja viib oma kogukonnas läbi arengutaseme määratlemise küsimustiku, mõtestab seda ning koostab kokkuvõtte märkamistest.
Päev 3: KAASAV PLANEERIMINE NING KOGUKONNA ALGATUSTE ELLUVIIMINE
Teemad:
 Kuidas luua koosloomes algatusi, kus kõik on kaasatud?
 Mis loob motivatsiooni osaleda?
 Kuidas aidata ideedel sündida ja küpseda (Ideekohviku meetodil)?
 Kuidas planeerida kestlikku tegevusprotsessi?
 Kuidas tunnustada kogukonna liikmeid ja tähistada saavutusi?

Koolitus viiakse ellu koostööprojekti “Viru Leader võrgustiku tugevdamine” raames

Registreeru Narva Ärikonverentsile “PÖÖRDEPUNKT 2025: Väljakutsetest uue energiani”

Konverentsi fookuses on Narva ja piirkonna majanduse areng – tööjõu tulevik, hariduse ja ettevõtluse koostöö, rohepööre, energiatõhusus ning innovatsioon. Tunnustatud eksperdid ja kogenud ettevõtjad jagavad praktilisi teadmisi, kogemusi ja oma edulugusid

 

 

  • Tuleviku töömaastik ja edulood
  • Paneelarutelud koostöö ja kestliku ettevõtluse teemal
  • Praktilised lahendused energia- ja kuluefektiivsuse suurendamiseks
  • Inspiratsioonilood rubriigis „Narva kangelased”

ÄRIKONVERENTSI PÄEVAKAVA

 

9:15 – 10:00 | REGISTREERIMINE, TERVITUSKOHV JA VÕRGUSTUMINE


10:00 – 10:25 | AVAMINE


10:25 – 12:00 | I OSA: INIMENE KESKEL – KUIDAS LEIDA JA HOIDA TALENTI NARVAS?

10:25 – 10:45 | Tuleviku töömaastik

10:45 – 11:30 | Narva edulood

11:30 – 12:00 | PANEEL: Hariduse ja ettevõtluse uus partnerlus


12:00 – 13:00  | LÕUNA & VÕRGUSTUMINE


13:00 – 14:30 | II OSA: TULEVIKUKINDEL ETTEVÕTE – KUIDAS PÖÖRATA KULUD TULUDEKS?

13:00 – 13:20 | Peaettekanne

Energia hinnad ja rohepööre

13:20 – 14:00 | Praktilised lahendused

Kuidas oma kulusid reaalselt vähendada?

14:00 – 14:30 | PANEEL: Kas rohepööre on jõukohane?


14:30 – 14:45 | SIRUTUS- JA KOHVIPAUS


14:45 – 15:15 | PÄEVA NAEL: NARVA KANGELASED


15:15 – 15:45 | LÕPUPANEEL: MIS SAAB EDASI?


15:45 – 16:00 | KONVERENTSI KOKKUVÕTE JA LÕPPSÕNAD

Registreerimine on avatud kuni 19. septembrini 2025 (kaasa arvatud). Kiirustage, kohtade arv on piiratud!

REGISTREERIMISE VORM

Korraldaja: Narva linn, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

Taas saab esitada kandidaate lõimumispreemiate konkursile

Integratsiooni Sihtasutus ootab taas ettepanekuid, keda Eesti inimestest ja organisatsioonidest tunnustada lõimumist edendavate ettevõtmiste eest. Kandidaate lõimumispreemiatele saab esitada neljas kategoorias kuni 25. septembrini 2025.  

„Ühiskonna teevad tugevaks jagatud väärtused ja ühtekuuluvustunne, mis tekivad koostöö ja vastastikkuse mõistmise kaudu. Lõimumispreemiad on tunnustus inimestele, kes aitavad suurendada meie ühiselt jagatud väärtusi ja kodutunnet,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Sel aastal tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist edendavaid inimesi ja organisatsioone preemiatega juba 26. korda.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev kutsub üles esitama kandidaate erinevatest eluvaldkondadest. „Meie ümber toimetab igapäevaselt väga palju inimesi, kes oma tegevuse ja pühendumisega aitavad kaasa lõimumise edukale toimumisele. Lõimumispreemiatega tunnustame nii inimesi kui ka organisatsioone, kes aitavad suurendada üksteise mõistmist ja koostööd meie ühiskonnas,“ sõnas Moskovtsev.

Ettepanekud lõimumispreemiate kandidaatide osas on oodatud neljas kategoorias:

> Lõimumise raudvara – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus

> Aasta sillalooja – eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine

> Aasta säde – isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas

> Aasta sõnumikandja – lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu

Kandidaatidena saab esitada erinevate eluvaldkondade inimesi ja organisatsioone ajavahemikus 1. september 2024 – 31. detsember 2025 elluviidud tegevuste eest, Lõimumise raudvara eripreemia puhul pole tegevus ajaliselt piiratud. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia.

Esitatud kandidaatidest valib parimad valdkonna ekspertidest koosnev komisjon. Iga tunnustuse pälvinu saab 1000 euro suuruse preemia. Laureaate autasustab kultuuriminister Heidy Purga pidulikul tseremoonial, mis toimub 1. detsembril 2025 Tallinnas.

Ettepanekuid lõimumispreemiate kandidaatide osas saab esitada hiljemalt 25. septembril 2025. Vastava vormi ja muu info leiab sellelt lingilt.  

Lõimumispreemiate laureaadid viimasel kolmel aastal:

> Lõimumise raudvara: 2024 – Aleksandr Dusman, 2023 – Pavel Ivanov, 2022 – Jelena Skulskaja ja Marju Lauristin

> Aasta sillalooja: 2024 – Hirvo Surva ja Eesti Musikanõukogu, 2023 – Maria Sakarias, 2022 – Helen Sildna

> Aasta säde: 2024 – Alika Milova, 2023 – Kirill Badikin, 2022 – Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kool

> Aasta sõnumikandja: 2024 – ETV+saate “Keeleveski meeskond”, 2023 – Raadio 4 toimetus, 2022 – Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond

KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 1. septembril

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor avaneb 1. septembril 2025, taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober  2025 kell 16.30.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

  • Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
  • Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
  • Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Andmekaitse Inspektsioon kutsub ettevõtteid tasuta andmekaitsekoolitustele

Andmekaitse Inspektsioon alustab sel sügisel üle-eestiliste tasuta koolitustega, mis on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Koolituste eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust isikuandmete kaitsest ning pakkuda ettevõtetele praktilisi nõuandeid andmetöötluse paremaks korraldamiseks.

Osalejad saavad ülevaate:

  • mis on isikuandmete kaitse ja miks see on oluline;

  • milliseid reegleid ja õigusakte tuleb järgida andmete töötlemisel;

  • milliseid tööriistu kasutada andmekaitse tagamiseks;

  • kuidas ennetada ja lahendada andmeleket;

  • praktilisi näiteid Andmekaitse Inspektsiooni töölaualt.

Koolituse läbinu teab, kuidas eristada isikuandmete liike, järgida andmetöötluse põhimõtteid ja rakendada nii organisatsioonilisi, füüsilisi kui ka IT-turvameetmeid. Samuti õpitakse tuvastama andmekaitseriske ja neid vähendama.

Koolitusi viivad läbi Andmekaitse Inspektsiooni ametnikud ning neid toetab Euroopa Liidu programm CERV (Citizens, Equality, Rights and Values Programme). Päeva jooksul ja koolituse lõpus on võimalik küsida nõu ja selgitusi otse inspektsiooni spetsialistidelt.

Esimene koolitus toimub juba 17. septembril 2025 Jõhvi Vallamajas. Koolituse sisuosa algab kell 10.30 ja lõpeb orienteeruvalt 15.30. Osalejaid kostitatakse kohvi ja kehakinnitusega.

Koolitus on ainult kohapealne ning kohtade arv on piiratud. Registreeruda saab esimesena tulijatele mõeldud põhimõttel Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel.

Varsti avaneb toetus Ida-Virumaa täiskasvanute hariduslike algatuste elluviimiseks

18. augustil 2025 avaneb taotlusvoor, mille eesmärk on luua Ida-Virumaa täiskasvanutele paremad võimalused elukestvaks õppeks ja tasemeõppesse sisenemiseks. Toetuse abil mitmekesistatakse ümberõppe- ja kursusvõimalusi ning toetatakse kohalikke organisatsioone, kes tegelevad täiskasvanuharidusega.

Taotlusvooru aeg: 18.08.2025–22.09.2025 kell 23.59

Kes saavad taotleda?

  • Ida-Virumaal registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud

  • Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja nende asutused

  • Ida-Virumaal registreeritud täienduskoolitusasutused (v.a ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused)

Eesmärk:
Pakkuda Ida-Virumaa täiskasvanutele mitmekesisemaid ja kättesaadavamaid õppimisvõimalusi, toetades nii elukestvat õpet kui ka tasemeõppesse sisenemist.

Infopäev toimub veebikeskkonnas Teams. Täpsem info ja registreerimine on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt.

Kutsume turismiettevõtteid looma meeldejäävaid elamusi!

Kutsume turismiettevõtteid osalema rahvusvahelises  elamusmajanduse arenguprogrammis “Loome Elamusi”!  

Programmi eesmärk on toetada ligikaudu 80 Eesti, Läti ja Soome noort väikese ja keskmise suurusega ettevõtet peamiselt külalislahkuse, toidutootmise ja loomemajanduse sektoritest. Programm tugineb uuenduslikule elamusmajanduse (Experience Economy) ärimudelile. Elamused jaotuvad nelja põhikategooriasse ning iga ettevõtte võimalus on leida nende vahel sobiv tasakaal: meelelahutuslik, hariv, esteetiline, rutiinist eemaldumist võimaldav. See mudel võimaldab kasvuettevõtetel liikuda väärtusahelas kõrgemale tasemele pakkudes klassikaliste teenuste asemel külastajatele meeldejäävaid elamusi. Programm kestab osalevatele ettevõtetele ca 8 kuud, 2025.aasta sügisest kuni 2026.aasta kevadeni.  

Miks on kasulik programmis osaleda? 

Projektis osalevate ettevõtetega koos töötatakse välja individuaalsed teekaardid ehk tegevuskavad ning neile pakutakse selle elluviimisel personaalset nõustamist turismi- ja ettevõtlusnõustajatelt. Toimuvad regulaarsed piiriülesed võrgustikuüritused ja praktilised töötoad, mida täiendavad õppereisid. Programmis osalemise tulemusena viib ettevõte oma tegevuses läbi reaalsed muudatused, nagu näiteks uue ärimudeli rakendamine, uute kliendigruppideni jõudmine läbi kaasaegsete turunduslahenduste jne –  vastavalt enda ettevõtte eesmärkidele ja vajadustele. Oodatud on nii ettevõtted, kes juba võtavad oma ettevõtetes külastajaid vastu, kui ka ettevõtted kes alles soovivad sellega alustada. Loomeettevõtted saavad näiteks töötada välja uusi loomelaagreid, töötube, ürituste sarju jne. Külalislahkuse sektori ettevõtted saavad arendada välja uusi elamusi pakkuvaid tooteid ja teenuseid.  

Sihtrühm  

Ootame programmi kandideerima väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes: 

– asuvad järgmistes maakondades: Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, 

– on aktiivselt tegutsenud kuni 7 aastat (Tartu linnas asuvad ettevõtted kuni 5 aastat) 

– soovivad pakkuda oma külastajatele meeldejäävaid elamusi  

– on valmis osalema inglise keeles läbiviidavatel üritustel 

Programmi sisu 

  • Programmis osalemiseks saab kandideerida kuni 31.augustini 2025, kuid taotlusankeedi võib ära täita juba kohe 
  • Igast ettevõttest ootame aktiivselt osalema kuni kahte inimest, kellest vähemalt üks kuulub ettevõtte juhtkonda.  
  • Programm kestab 8 kuud, oktoober 2025 – mai 2026 
  • Programmi tegevused: avaseminar, praktilised töötoad, individuaalsed kohtumised nõustajatega, õppereisid Soome ja Läti ettevõtetesse, online võrgustiku kohtumised 

Esialgne ajakava: 

  • Avaseminar 3.oktoober 2025 
  • Individuaalsed kohtumised nõustajatega tegevuskava koostamiseks ettevõttes kohapeal ning veebi teel- oktoober-november 2025 
  • Regulaarsed kohtumised turisminõustajatega tegevuskava elluviimise ajal november 2025 – aprill 2026 (2-3 kohtumist ettevõttes, online-kohtumised vastavalt vajadusele kokkuleppel nõustajaga)
  • 2 praktilist töötuba november 2025 – veebruar 2026 
  • 2 online-töötuba koos Soome ja Läti ettevõtetega jaanuar – märts 2026 
  • Igakuised online võrgustiku kohtumised jaanuar-aprill 2026 
  • Õppereis Läti ettevõtete juurde 23.-25.märts 2026 
  • Õppereis Soome ettevõtete juurde 18.-20.mai 2026 

Täpne ajakava selgub septembrikuus 2025. 

  • Programmis osalemise tasu on 300 eurot ettevõtte kohta, mida saab soovi korral tasuda kahes osas. Osalustasu ei kuulu programmis osalemise katkestamisel tagastamisele 

Kõigi kandidaatidega toimub veebi teel või ettevõttes kohapeal intervjuu, mille põhjal hinnatakse ettevõtte sobivust ja motivatsiooni programmis osalemiseks.  

Ankeet kandideerimiseks asub SIIN. 

Arenguprogramm toimub INTERREG Kesk-Läänemere Programmist 2014-2020 rahastatud projekti “Scaling Experiences” raames. 

Ida-Virumaa noored otsivad säravaid tegijaid

Ida-Virumaa noored on oma säravaimate noorte tegijate otsingul, et juba septembri algul aset leidval tunnustuskonkursil neid esile tõsta.

MTÜ Noortealgatuste Tugi otsib koostöös KÜSKiga kandidaate Ida-Virumaa noorte tunnustuskonkursile 2025, mille eesmärk on esile tõsta 15–20-aastaseid noori, kes paistavad silma oma tegevuse ja panusega kogukonda. Tunnustatakse noori erinevates valdkondades, sh teadus, kunst, sport, vabatahtlik tegevus ja keskkonnahoid.

Konkursil on 12 kategooriat, igas neist valitakse kolm nominenti, kelle seast selgub üks laureaat. Kokku saab tunnustuse 36 noort.

Tunnustusgala leiab aset 6. septembril Jõhvi kontserdimajas.

Tunnustusgalat korraldab MTÜ Noortealgatuste Tugi koostöös kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks mõeldud projektiga, mille eesmärk on tugevdada Eesti vabaühendusi noorte kaasamisel ja mida viib ellu KÜSK. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riik siseministeeriumi ja KÜSKi kaudu.

Tunnustusgalat toetavad ka Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fond, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Kohtla-Järve noortevolikogu.

KANDIDAATE SAAB ESITADA KUNI 8. AUGUSTINI

Infokiri 08/2025

Ettevõtlike loovate naiste kevadhooaja kohtumised, mis viivad teadmised uuele tasemele.

01.08.2025

 

Loomemajanduse mentorprogrammi kevadhooaeg oli täis kohtumisi erinevatel teemadel. Kokku toimus kolm mentorlubi, kus igaüks neist andis uusi teadmisi ning praktilisi kogemusi, mida enda tegevuses hiljem proovida ja katsetada või siis ka kasutusele võtta. Kõik kohtumised annavad edaspidiseks mõtteainet ning teemasid järgnevateks vestlusteks või aruteludeks.

* 22.aprillil toimus järjekorras neljas mentorklubi kohtumine, kus päeva teemaks oli „Loomeettevõtja turundus ja kommunikatsioon.“ Antud lühikoolitust oli kutsutud läbi viima digistrateeg Tanel Vetik, ettevõttest Onte Digital OÜ.

Turundus ja kommunikatsioon on tänasel päeval iga ettevõtte jaoks ülioluline ja ülivajalik. Võib öelda lausa nii, et ilma selleta ei saa ja pole võimalik ettevõtlust teha. Aprillis toimunud mentorklubi kohtumisel käsitlesime järgmisi teemasid: turundustrendid 2025, sotsiaalmeedia strateegia üles ehitamine, turundusplaan ja selle koostamine, erinevad tööriistad ja kuidas neid kasutada, kuidas saada turunduse kaudu esimesi kliente, milline on hea reklaami valem ja kuidas teha selle sisu ning jagatud sai ka veel igasugu turunduse nippe ja trikke.  Lisaks oli osalejatele antud ka kodutöö ning kohapeal tegime mitmeid praktilisi harjutusi, st siis, et proovisime ka praktikas mitmeid asju ise läbi teha. Lühikoolitus ei olnud ainult ühepoolne vaid kõik kohale tulnud olid valmis ka ise jagama omi kogemusi, anti nõu, häid näpunäiteid või soovitusi.

* 20.mail kohtuti programmi raames taaskord, et rääkida ja arutleda ringmajanduse teemal. Toimus lühikoolitus, mille sisuks oli: ringmajanduse teema avamine, saime teadmised taaskasutusest ja regulatsioonidest, rääkisime trendidest, headest näidetest ja praktikatest nii Eestis kui mujal maailmas. Sellele lisaks oli rohkelt arutlemisi, kogemuste vahetamisi, küsimuste esitamisi, jne.

Antud kohtumisel oli ka praktiline pool. Kõik kohale tulnud naised pidid kaasa võtma enda loometegevusest järele jäävaid jääke (tuli kaasa võtta mõned näidised). Ehk siis jäägid, mis seoses tootmisega või teenuse osutamisega täna tekivad. Ja teise ülesande täitmiseks oli vajalik kaasa võtta osaleja enda poolt valmistatud üks või kaks eset, mis on kas siis taaskasutatud või on loodud täiesti uus ese taaskasutatud materjalist (-dest). Vot see osa päevast köitis kõiki ja pani kuulama ning kaasa mõtlema.

Oli väga inspireeriv kohtumine koos huvitavate mõtete ja teemade aruteludega. Osalejatel tekkis mentorklubi lõpus ka erinevaid ideid, mida saab n.ö prügist taasluua või kuskohas võiks mingeid erinevaid materjale enda tegevuses taaskasutada. Aitäh Anne Jõesaar, ettevõttest Roheradar OÜ, et viisid läbi lühikoolitust nii vajalikul teemal! Nüüd on mille üle osalejad saavad mõelda, et nt tootmisjääke oleks vähem ja et materjalide kasutus oleks mõistlik ning säästlik. Igaüks saab enda tegevuses teha muudatusi, et tema tegevusest tekkinud jalajälg oleks keskkonnasõbralikum.

* 10.juunil tulid mentorprogrammis „Creative Bloom“ osalevad naised ja mentorid viimast korda kokku kui kohtuti kuuendas mentorklubis. Selle kokkusaamise päeva teema  „Kuidas teha mobiiltelefoniga head tootefotot ja meeldejäävat videot“ tuli otse osalejatelt. Neil oli kindel soov saada paremaid teadmisi ja praktikat hea foto ja video tegemise kohta.

Antud lühikoolitus jagunes kaheks:

1. koolitusosa – Tootefotograafia alused. Klassikalised ja lavastatud tootefotod. Kompositsioon. Taustad ja rekvisiidid. Kontrastid. Erinevad vaatenurgad. Valge tasakaal. Levinud vead toodete pildistamisel. Praktiline pildistamine mobiiltelefoniga. Koduse fotonurga loomine. Valguse suunamine, hajutamine ja peegeldamine. Pealtvaade. Erineva nurga all pildistamine. Uduse tausta loomine. Külgvalgus ja tagant valgus. Mobiiltelefoni seaded. Esmane fototöötlus telefonis. Foto proportsioonid ja kärpimine.

2. koolitusosa – Filmimine mobiiltelefoniga. Horisontaalselt või vertikaalselt. Kaadriplaanid. Filmiklipi ettevalmistus. Script või lühikava. Liikumine. Suumimine. Valgus ja keskkond. Detailid ja omadused. Filmi monteerimise mobiiliäpid. Filmi monteerimine. Videoklipi lõikamine, kiiruse lisamine ja aeglustamine. Üleminekud. Teksti ja subtiitrite lisamine. Heli, muusika ja efektide lisamine. Filmiklipi eksportimine.

Praktikat oli sellel kohtumisel palju. Saime kõike ise päriselt läbi teha ja katsetada, küsimusi esitada ja vajadusel ka abi. Peale praktilist osa analüüsisime valminud fotosid ja videoid, sealhulgas andis koolitaja omapoolset tagasisidet, nõuandeid ja soovitusi.

Foto ja videokoolitust viis meil läbi Läänemaalt kohale tulnud koolitaja Aile Nõupuu, AileN KOOLITUSED OÜ. Oli ülihea koolitus superhea koolitajaga.

—————————————————————

Kõik mentorklubide kohtumised on nüüdseks selle programmi raames toimunud. Aga projekt ei ole veel lõppenud, sest ees ootab veel kaks väga olulist kokkusaamist. Augusti kuu lõpus toimub õppereis, kui meile tuleb külla Läti grupp. Teeme kolmepäevase ringreisi Ida-Virumaal kus külastame maakonna erinevaid kohti. Mentorprogramm „Creative Bloom“ saab läbi lõpuüritusega septembris, kuhu on oodatud kohale ka inimesed, kes otseselt programmiga seotud ei ole. Lõpuüritusel tutvustame projekti tulemusi laiemale publikule ja täname kõiki, kes on projekti õnnestumisse oma panuse andud.

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.

Arvamusfestivali kava on avalik

Arvamusfestival 2025 toob 8.–9. augustil Paidesse arutelud, mis peegeldavad Eesti ühiskonna kõige teravamaid küsimusi. Programm pakub valikuid igale mõtlejale – majandusest ja julgeolekust kuni kultuurini.

„Selle aasta programm on kõnetav ja mitmekesine ning kindlasti pakub nii aruteludes osalejatele kui ka kuulajatele palju mõtteainet,“ ütleb Arvamusfestivali juht Taaniel Raudsepp. „Meie fookuses on majandus, haridus ja muidugi julgeolek – teemad, millest räägitakse nii köögis, sõprade seltsis kui ka meedias. Need on küsimused, mida tuleb arutada ausalt ja süsteemselt,“ lisab Raudsepp.

Vaata Arvamusfestivali kava siit: https://arvamusfestival.ee/kava/#/

III suvekool „Meediapädev, jätkusuutlik ja säilenõtke kogukond“ toimub 22.–24. augustil 2025

Sillamäe Lastekaitse Ühing kutsub koostöös partneritega osalema III suvekoolis „Meediapädev, jätkusuutlik ja säilenõtke kogukond“, mis toimub 22.–24. augustil 2025. Suvekooli eesmärk on suurendada teadmisi ja oskusi meediapädevuse, rohe- ja digipöörde ning positiivse vanemluse vallas ning arendada Eesti kodanikuühiskonna vastupanuvõimet ja võimestada kogukondi.

Suvekooli sihtrühmaks on õpetajad, vabaühenduste liikmed, kogukonna eestvedajad, ametnikud ja noored — peamiselt Ida-Virumaalt ja Harjumaalt, kuid osalema on oodatud huvilised kõikjalt Eestist.

Programm sisaldab loenguid, töötubasid, arutelusid ja praktilisi tegevusi, mis keskenduvad desinformatsiooni ja vaenuliku propaganda tõrjumisele, tehisintellekti vastutustundlikule kasutamisele, ringmajandusele, rohepöördele ning kodanikuaktiivsuse ja jätkusuutlike toidusüsteemide edendamisele.

Suvekooli töökeel on eesti keel, kuid osa töötubasid ja arutelusid toimub vene ja inglise keeles, osalejatele on tagatud järeltõlge.

Registreerimine on avatud kuni 18. augustini 2025 kell 15.00. Osalejate arv on piiratud (100 kohta).
Registreerimisvorm: https://forms.gle/7ULv4fb6pUn31YGN6
Lisainfo: https://meedia.sscw.ee/suvekool/

Kontaktid:
Vassili +372 55602993
German +372 55576329
info@sscw.ee

Avatud on II taotlusvoor ettevõtlustoetuse saamiseks Narvas!

Ettevõtlustoetuse andmise eesmärk on ettevõtlusega alustamise stimuleerimine, Narva linna alustavate ettevõtjate toetamine ja väikeettevõtete konkurentsivõime suurendamine ning selle kaudu Narva linnas ettevõtluse arendamine.

Toetust antakse ühekordselt ühe ettevõtte kohta. Taotleja esitab vormikohase taotluse koos kõigi vajalike lisadokumentidega Arenduse ja Ökonoomika Ametisse elektrooniliselt e-posti aadressile areng@narva.ee.

Enne taotluse esitamist tuleb tutvuda Ettevõtlustoetuse andmise korraga ning vajadusel konsulteerida Arenduse ja Ökonoomika Ameti spetsilalistiga.

Dokumendid tutvumiseks:
Ettevõtlustoetuse andmise kord
Äriplaani koostamise juhend (lisa 2);

Taotluse ja aruande vormid:
Ettevõtlustoetuse taotluse vorm (lisa 1);
Finantsprognooside vorm (lisa 3);
Nõusoleku vorm käenduse andmiseks (lisa 5);
Kasutatud seadmete deklaratsiooni vorm (lisa 6);
Finantseerimise lepingu vorm (lisa 7);
Lõpparuande vorm (lisa 8);
Kuluaruanne (lisa 9).

Ettevõtlustoetusest teavitamiseks:
Logo (lisa 4);.

Perioodil 2003-2024 oli toetatud 149 ettevõtet kogusummaga 318 636 eurot. Projektide abil linna arendamisse kaasatud maht on 1 771 521 eurot. Perioodil on loodud 552 uut töökohta.

Kes saab osaleda?
Väikeettevõte (kuni 50 töötajat) või FIE, kes on registreeritud Narva haldusterritooriumil mitte varem kui 36 kuud tagasi ning kelle aastakäive ja/või bilansimaht ei ületa 80 000 eurot.

Toetuse summa:
Maksimaalselt 6 000 eurot.

Omafinantseering:
Vähemalt 50% projekti kogumaksumusest.

Kogu toetussumma:
Narva linnaeelarves on toetusteks eraldatud 11 744,16 eurot.

Taotluste esitamise tähtaeg:
3. august 2025.

Kuidas taotleda?
– Esita taotlus koos vajalike lisadokumentidega elektrooniliselt aadressil: areng@narva.ee.
– Dokumendid peavad olema allkirjastatud ettevõtja, tema seadusliku esindaja või volitatud isiku poolt.

Vajalikud dokumendid ja juhised:
Tutvu tingimustega ning laadi alla vajalikud vormid: https://investinnarva.ee/ettevotlustoetus-alustavatele-ettevotjatele.

Lisainfo:

Julia Varenik
Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
julia.varenik@narva.ee
+372 359 9083, +372 5564 718

Infokiri 07/2025

UUDISED

18.07.2025 IDA-VIRU ÖÖKINO 2025 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

08.07.2025 Arvamusfestivali kava on avalik

08.07.2025 III suvekool „Meediapädev, jätkusuutlik ja säilenõtke kogukond“ toimub 22.–24. augustil 2025

07.07.2025 Avatud on II taotlusvoor ettevõtlustoetuse saamiseks Narvas! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

——

20.06.2025 Kandideerimine juuni lõpuni: võimendatud füüsikaõpetajad annavad  korraga tundi mitmes Ida-Viru koolis – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

20.06.2025 Koostöös peitub jõud – partnerite kohtumine Alutagusel – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

19.06.2025 Projekt LOOMEPÖÖRE kutsub osalejaid häkkatonile LOOMEHÄKK! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

18.06.2025 Selgusid tublimad regionaalarengu edendajad – Viru Filmifond pälvis Regionaalmaasika auhinna! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

17.06.2025 Eat & Meet ühendab ettevõtjaid – fookuses Narva-Jõesuu – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

17.06.2025 Tunne Euroopa vaimu läbi kaamera – EUROPE DIRECT Narva fotokonkurss ootab osalejaid

11.06.2025 11.06. toimub Aidus Eesti esimeste piirkondlike külalislahkuse märgiste jagamine. Tõeline külalislahkus algab südamest! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

10.06.2025 Avatud on kandideerimine FestiSkills Hunters rahvusvahelisse sündmuskorralduse koolitusprogrammi “From Passion to Practice” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

09.06.2025 Ettevõtlikkus Ida-Virumaal 2024/2025 õppeaastal: 25 õpilasfirmat, 25 julget sammu! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

06.06.2025 Ida-Viru Loomeklastri õppereis Lõuna-Eestisse: fookuses Põlva- ja Võrumaa loovkogukondade kogemused. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

05.06.2025 Kohtla-Järve arengukava uueneb koos kogukonnaga: vabaühendused panustavad linna tulevikku

02.06.2025   Ida-Virumaal avati uus sündmusteportaal idaviru.events! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Kandideerimine juuni lõpuni: võimendatud füüsikaõpetajad annavad  korraga tundi mitmes Ida-Viru koolis

Ida-Virumaale otsitakse juuni lõpuni konkursiga uuendusmeelseid õpetajaid, kes panevad kokku veebipõhised füüsika kursused põhikooli lõpuklassidele. Võimendatud õpetaja pilootprojektiga pakub Ida-Virumaa haridusklaster haridustehnoloogiaga lahendust õpetajate puudusele ja toetab eestikeelsele õppele üleminekut.

Ida-Viru Hariduskopteri koordinaator Kerda Eiert selgitas, et võimendatud õpetajad on kvalifitseeritud õpetajad toetava tiimiga, kes üle veebi õpetavad korraga kümneid õpilasi klassiruumides üle maakonna. Veebitunnid toimuvad klassiruumides samaaegselt ning koolis olev õpetaja või abiõpetaja on toetavas rollis, ühendades klassi veebitunniga. „Näeme sellist mudelit leevendusena koolidesse, kus parasjagu füüsikaõpetajat pole, ta on ülekoormatud või on vajadus lisatoeks eestikeelse õppe näol,“ lisas Eiert.

 

Ida-Virumaa pilootprojekti oodatakse juuni lõpuni kandideerima õpetajaid kolme- kuni viieliikmelistes tiimides, kes on valmis välja töötama veebipõhised kursused kolmanda kooliastme füüsika valitud teemadel – valgusõpetus, mehaanika, elektriõpetus või soojusõpetus ja tuumaenergia.

Kolmele parimale tiimile pakutakse kursuse loomiseks 10 000-eurost toetust, mis võimaldab ette valmistada kursuse sisu ning see esimest korda ellu tuua.

Projekti toetavad Skaala Impact MTÜ ja SA Estonian Business School (EBS). „Uute lahenduste katsetamine ja kursuste arendus toimub Ida-Virumaa koolidega koostöös. Loodavad kursused aitavad suurendada hariduslikku võrdsust ning toetada õpilaste arengut tulevikuks vajalike oskuste omandamisel,“ lausus võimendatud õpetaja projekti ellu kutsunud Skaala Impact MTÜ projektijuht Maria Rahamägi-Suits.

Konkursile kandideerimise tähtaeg on 30. juuni. Kursuse läbiviijad avalikustatakse juulis ja koolidele avatakse registreerimine 1. augustist.

Täpsem info: https://hariduskopter.ee/voimendatudopetaja/

Ida-Viru Hariduskopter on loodud kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste poolt 2020. aastal, et ühiselt arendada ja koordineerida maakonna haridusvaldkonda. Ühises organisatsioonis töötatakse selle nimel, et saada Ida-Virumaale maakonnaväliseid haridustöötajaid ja parandada hariduse kvaliteeti.

 

Lisainfo:

Ida-Viru Hariduskopteri koordinaator Kerda Eiert: kerda.eiert@ivek.ee; +372 5236850

Skaala Impact haridusprojektide algataja ja eestvedaja Maria Rahamägi-Suits:

maria@skaala.org; +372 53458805

Selgusid tublimad regionaalarengu edendajad – Viru Filmifond pälvis Regionaalmaasika auhinna!

Peaminister Kristen Michal ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras andsid täna Stenbocki majas üle regionaalmaasikad, millega tunnustatakse Eesti tublimaid inimesi ja ettevõtteid regionaalarengusse panustamise eest.

Regionaalmaasika konkursile sai 17. aprillini esitada inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid, kes paistsid mullu silma regionaalarengut toetava ettevõtmisega. Tänavusele konkursile laekus kokku rekordarv 34 kandidaati. Väärikaid kandidaate esitati igast riigi nurgast ja eri valdkondadest – oma piirkonna arengusse panustatakse hoogsalt kõikjal Eestis.

Peaminister Kristen Michal ütles, et regionaalmaasikaga tunnustatud teod ja algatused loovad majanduslikku kasu, tugevdavad piirkondade eripära ja annavad noortele põhjuse jääda. „Eesti inimene on ettevõtlik, see on justkui meie visiitkaart. Valitsuse eesmärk on aidata igakülgselt kaasa Eesti inimeste ettevõtlikkusele ja majandusarengule. Selleks oleme teinud rea olulisi otsuseid alates sellest, et järgmistel aastatel investeerime kaitsesse 2,4 miljardit, suuname ligi 100 miljonit eurot täiendavalt teede ehitusse ning kärbime bürokraatiat ja vähendame nõudeid-kontrolle, et inimesed saaksid vabalt toimetada,“ ütles peaminister.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on regionaalmaasika konkursist saanud tore traditsioon ja suurepärane võimalus tunnustada neid, kes oma töö ja pühendumisega on andnud suure panuse Eesti piirkondade arengusse. „Tänavused auhinnad on järjekorras juba kaheteistkümnendad, mis tõstavad esile kohalikke – kuid ka üle terve Eesti tuntust kogunud – algatusi ja ettevõtmisi. Samal ajal innustab konkurss esile tõstma ka uusi tegijaid, kes loovad värskeid lahendusi kohalikele probleemidele ning elavdavad kogukonnaelu igas Eestimaa nurgas,“ lisas ta.

Auhinnasaajaid tunnustati Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga.

 

Regionaalmaasika 2025. aasta laureaadid

 

  • Viru Filmifond – juba kümme aastat tegutsenud filmifond on tutvustanud Ida-Virumaad maailmale kui mitmekesist võttekohta. Koostöös regionaalsete partneritega on maakonda toodud erinevaid filmi ja audiovisuaalseid projekte, edendades nii maakonna mainet ja toetades kohalikku teenusmajandust.
  • Raassilla moto- ja vabaajakeskus – kaks aastat tagasi avatud Baltimaade moodsaim rallikrossi- ja kardikeskus toob Viljandimaale iga võistlusega tuhandeid inimesi nii Eestist kui ka lähiriikidest. Keskus annab olulise panuse piirkonna noorte arengusse.
  • Saare Fishexport OÜ – Saaremaal Nasva ajaloolises kalurikülas toimetav kalatöötlemisettevõte on oluline piirkondlik tööandja, mis kasutab uuenduslikke töötlusviise ja kaasaegseid tehnoloogiaid kohaliku kilu ja räime oskuslikult väärindamiseks. Peale selle, et ettevõte edendab kalandusvaldkonda kohapeal, on see edukalt laienenud ka Euroopa, Ameerika ja Hiina turgudele.
  • Aleksei Bogatšov – OÜ Müügiekspert juhina ei pelga Aleksei ise keerulistele asjadele kätt külge panna. Nii ostis ettevõte viis aastat tagasi Valga vana leivatehase hooned, et luua ettevõtlusala, kus nüüdseks tegutseb kokku üle 20 ettevõtte, kes omakorda annavad tööd üle 300 inimesele. Lisaks sellele tegutseb Aleksei juhitud ettevõte edukalt ka logistika ja pandipakendite valdkonnas.
  • Kaja Antons – Hiiumaa Tarbijate Ühistu ning OÜ Hiiumaa Köök ja Pagar juhina kohalikku toidukultuuri ja ettevõtlust edendav Kaja on valdkonda innovatsiooni loonud aastaid. Nii näiteks pandi 2020. aastal tema initsiatiivil algus Hiiumaa e-poele, mis platvormina pakub saare väiketootjatele võimalust enda tooteid müüa. Lisaks sellele on Kaja olnud varem MTÜ Hiiumaine Toit ja Hiiumaa Ettevõtjate Liidu juhatuse aktiivne liige. Kaja ei edenda vaid kitsalt eelmainitud valdkondi, vaid aktiivse kogukonnaliikmena laiemalt elu kogu Hiiumaal.

 

Laureaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid Eesti Linnade ja Valdade Liidu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Eelmistel aastatel on regionaalmaasika pälvinud teiste hulgas näiteks kodanikualgatus „Maale elama“, Paide arvamusfestival, Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator ja Saaremaa toidufestival. Lisaks on auhinna laureaatide seas ka mitu koostöövõrgustikku, nagu näiteks Peipsi toidu võrgustik, kaugtöökeskuste võrgustik Kupland ja Mulgi Väiketootjate Liit.

Viru FilmiFond tänab südamest oma rahastajaid, koostööpartnereid ja Eesti filmitegijaid sisuka koostöö eest!

Viru Filmifond suurenes 2019. aastal tänu Ida-Virumaa programmi kaasrahastusele (alates 2024.a. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, varasemalt rahandusministeerium) ning meie regionaalsed rahastajad Toila vald, Jõhvi, Alutaguse vald, #Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, Narva Linn , Sillamäe linn. 2025. aastast liitus filmifondiga Narva-Jõesuu linn / Город Нарва-Йыэсуу. Viru filmifondi partneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.
Fond on avatud uuetele rahastajatele nii avalikust kui ka erasektorist.

Viru Filmifondi tööd koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK.EE).

Koostöös peitub jõud – partnerite kohtumine Alutagusel

18.juunil 2025 toimus piirkondlik partnerite suvine kohtumine, mille raames tutvuti erinevate ettevõtetega Alutaguse vallas ning jagati infot ja kogemusi. Päev algas Kurtnas, kus külastati puitaluseid ja puittaara tootvat ettevõtet Premanest OÜ. Ettevõtte juht Artur Grüning tutvustas tootmisüksust ning rääkis ettevõtte igapäevatööst ja arengusuundadest.

Seejärel liiguti Mäetagusele, kus toimus kohtumine Mäetaguse kirvehalli ühe eestvedaja Kalle Raidma ja tema tütre, värske Eesti Meistri, Karol Raidmaga. Külastuse käigus tutvuti Õiglase Ülemineku Fondi toetusega valminud ja värskelt avatud väliareeniga. Kõik osalejad said proovida kätt kirveviskamises.

Päev jätkus RaJuVe OÜ-s Sällikul, kus ettevõtte juht Margus Rajas tutvustas osalejatele veinitootmise protsessi ja toodangut. Seejärel liiguti Kauksi rannahoonesse Peipsi järve ääres, kus toimus partnerite infovahetus. Osalejad jagasid seal uudiseid, tutvustasid oma ettevõtmisi ning arutasid võimalikke koostööideid. Kauksi Rannahoone toitlustaja Catering Kene OÜ poolt lisaks maitsvale lõunale, tutvustas ettevõtte esindaja Aron-Antti ettevõtte tegemisi.

Päev kulges sisukalt ja tegusalt, pakkudes uusi kontakte, paremat ülevaadet kohalikust ettevõtlusest ning ühist arutelu edasiste koostöösammude üle.

 

GALERII

Parnerkohtumiste korraldaja Ida-Virumaal

Evelin Saarmets

Filmitööstusinkubaatori programmijuht, Viru FilmiFondi koordinaator

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Tunne Euroopa vaimu läbi kaamera – EUROPE DIRECT Narva fotokonkurss ootab osalejaid

FOTOKONKURSI “ÜHTSUS MITMEKESISUSES: EUROOPA LÄBI KAAMERAOBJEKTIIVI” TINGIMUSED

1. Üldtingimused
1.1. Fotokonkursi „Ühtsus mitmekesisuses: Euroopa läbi kaameraobjektiivi“ (edaspidi konkurss) korraldab Europe Direct Narva teabekeskus.
1.2. Konkursi eesmärk on rõhutada Euroopa koostöö arendamise olulisust ning tutvustada Ida-Virumaa elanikele Euroopa Liidu fondide koostööprogrammide toel ellu viidud projekte ning nende raames rajatud, restaureeritud või parendatud objekte Ida-Viru maakonnas.
1.3. Konkurss kestab 17.06.–30.09.2025.
1.4. Konkursil osalemine on tasuta.
2. Osalemise tingimused
2.1. Konkursil osalemiseks tuleb saata foto(d), mis kujutavad Euroopa Liidu fondide koostööprogrammide toetusel ellu viidud projekte või nende raames loodud objekte Ida-Viru maakonnas.
2.2. Fotosid tuleb esitada järgmistesse kategooriatesse:
• Avalikus kasutuses olev hoone – näiteks kool, lasteaed, muuseum jne
• Avalikus kasutuses olev objekt – näiteks park, promenaad, rannaala jne
• Projektid ja üritused, mis on ellu viidud Euroopa Liidu fondide koostööprogrammide toetusel – fotod koosolekutest, projektidest, üritustest, isikutest jms
• Mobiilfotograafia – kõik eespool mainitud kategooriad; parim valitakse Facebooki hääletusel
2.3. Iga saadetava foto kohta tuleb märkida:
foto autori nimi
– fotol kujutatud koha, objekti või ürituse nimi
– vastava kategooria nimetus
2.3. Esitatud foto suurus peab olema vähemalt 2 MB ning failivorminguks .jpg, .jpeg või .png.
2.4. Esitatud fotod peavad olema horisontaalsed (landscape-formaadis), v.a mobiilifotograafia kategoorias.
2.5. Fotol ei tohi olla näha autori nime ega muud vesimärki (watermark’i).
2.6. Palume jälgida pildi kvaliteeti:
– pilt ei tohi olla udune,
– objekt ei tohi olla liiga kaugel või väike,
– inimeste kehaosad ei tohiks jääda kaadrist välja (v.a portreefoto puhul).
Korraldajad jätavad endale õiguse jätta tehniliselt ebasobivad fotod konkursilt välja, kui autor ei kõrvalda puudusi.
2.7. Iga osaleja võib igas kategoorias esitada kuni 2 fotot.
2.8. Osaleja kinnitab, et on foto autor ning omab kõiki vajalikke õigusi selle esitamiseks konkursile.
2.9. Fotode saatmise tähtaeg on 30.09.2025.
2.10. Fotode esitamiseks võib saata ka lingi fotode veebiaadressile (nt Dropbox, Google Drive vms) e-posti aadressile: tatjana.zamorskaja@ivek.ee

3. Hindamine ja auhinnad
3.1. Parimate fotode valimiseks moodustab korraldaja erialase žürii, kuhu kuuluvad Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja Europe Direct Narva teabekeskuse esindajad, ajakirjanik ning professionaalne fotograaf.
3.2. Žüriil on õigus teha valik ja otsustada võidutööd igas kategoorias (v.a kategooria „Mobiilfotograafia“).
3.3. Lisaks žüriile selgitatakse välja ka publiku lemmik kategoorias „Mobiilfotograafia“, mis valitakse vastava Facebooki postituse positiivsete laikide põhjal. Hääletus on anonüümne – pildi autor avaldatakse pärast hääletuse lõppu.
3.4. Parimad fotod prinditakse ja esitletakse ettevõtete ja vabaühenduste tunnustamisüritusel, mis toimub 2025. aasta lõpus.
3.5. Auhinnad antakse üle konkursi tänuüritusel, mille toimumise aeg ja koht teatatakse osalejatele eraldi.

4. Muud tingimused
4.1. Korraldajal on õigus kasutada konkursile esitatud fotosid konkursiga seotud kommunikatsioonis, sealhulgas näitustel, trükistes ja sotsiaalmeedias, viidates alati foto autorile.
4.2. Konkursil osaledes nõustub osaleja kõigi konkursitingimustega.
4.3. Korraldajal on õigus teha konkursi tingimustes muudatusi, teavitades osalejaid sellest eelnevalt.

Lisainfo ja küsimused:
Tatjana Zamorskaja
tatjana.zamorskaja@ivek.ee
Tel: 5300 6902

Toetatud objektide nimekiri 

RTK kodulehel

Euroopa Komisjoni lehel

Eat & Meet ühendab ettevõtjaid – fookuses Narva-Jõesuu

17. juunil 2025 toimus Narva-Jõesuus ettevõtjatele suunatud õppereis „Eat & Meet“, mille käigus tutvuti piirkonna turismipotentsiaali, kohalike edulugude ja ettevõtlusvõimalustega. Programm hõlmas inspireerivaid ettekandeid, kohapealseid külastusi ja praktilisi kogemuslugusid.

Üritus algas Merepargi Aparthotelis, kus osalejaid tervitas hotelli juht Olesja Tšernova. Ta tutvustas hotelli arengulugu, kontseptsiooni ja teenuseid ning andis ülevaate Narva-Jõesuust kui kasvavast turismisihtkohast.

Seejärel külastati Narva-Jõesuu Jahtklubi, mis on arenenud kaasaegseks veeturismi, spordi ja ettevõtluse keskuseks. Osalejad said ülevaate jahtklubi igapäevasest tegevusest – alates švartimisvõimalustest ja koolitustest kuni rendi ja hoolduseni. Arutleti ka kogukonnatunde ja veeturismi arendamise üle.

Jahtklubi territooriumil tegutsevad mitmed ettevõtted, kes toetavad veeturismi ökosüsteemi:

  • Laevakapten OÜ – jõe- ja meresõidud, paatide ja mootorite hooldus;
  • Hamn OÜ – sadamainfrastruktuuri hooldus- ja remonditeenused Ida-Virumaal;
  • Motus spordiklubi – Surfiklubi tegevus rannas ja kajakimatkad jõe peal;
  • Your Yacht OÜ – YouTube’i kanal, kus autor Roman jagab teadmisi jahtindusest ja ettevõtlusvõimalustest.

Kogu programmi vältel pakkus Leiva Kodu OÜ traditsioonilisi kohalikke suupisteid.

 

Päeva lõpetas jahisõit Narva jõel. Õppereis „Eat & Meet“ lõi väärtuslikke kontakte, pakkus uusi teadmisi ja andis ülevaate Narva-Jõesuu kui areneva turismipiirkonna ettevõtluspotentsiaalist.

Eat&Meet kohtumiste korraldaja

Anton Pratkunas

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

On selgunud Ida-Viru kõige külalislahkemad turismiettevõtted

Ida-Virumaa külalislahkuse märgised sündisid piirkonna turismiettevõtjate soovist pakkuda enda külalistele veelgi paremaid elamusi ning kvaliteetsemaid teenuseid. Alates 2024. aastast on ettevõtjad osalenud aktiivselt külalislahkuse teemalistel koolitustel, seminaridel, õppereisidel ning 2025. aasta alguses allkirjastasid 26 Ida-Viru turismiklastri partnerit külalislahkuse kokkulepped, mis aitavad Ida-Virumaa turismi kvaliteedi taset ühtlaselt kõrgena hoida.

Kokkulepped allkirjastati 23. jaanuaril 2025, seiklusmaale kohaselt Kiviõlis Seikluskeskuses suusamäe otsas  ja allkirjastatud kokkulepped tuhisesid alla mäesuusatajaga.

Ida-Viru turismiklastri KÜLALISLAHKUSE KOKKULEPPED

  1. Loome külastajates ja kaastöötajates SOOJA NING TURVALISE TUNDE.
  2. Tervitame külalisi SÕBRALIKULT, vaatame silma,
    OLEME ABIVALMID JA NAERATAME SIIRALT.
  3. Oleme SEIKLUSMAA SAADIKUD ja tutvustame uhkusega piirkonna pärandit, võimalusi ning lugusid.
  4. Jagame infokanalites KUTSUVAT NING TÕEST INFOT erinevates keeltes.
  5. TÄNAME päringute eest kohega teatega pöördumise kätte saamisest ning võtame ühendust hiljemalt 24 tunni jooksul.
  6. HOOLITSEME külaliste kohalejõudmise eest jagades eelinfot transpordivõimaluste, piletihindade, vahemaade ja parkimise osas ning muutes viitade abil TEEKONNA LIHTSAMAKS.
  7. Hoiame puhtust ning tekitame külalistes KODUSE JA HUBASE TUNDE.
  8. Oleme vastutulelikud, paindlikud, lahendustele orienteeritud ning pakume eriastuti POSITIIVSEID JA MEELDEJÄÄVAID ELAMUSI.
  9. Suuname külalisi tagasisidet jätma, reageerime nende tähelepanekutele ning LEIAME VIISE PIDAMAKS KÜLALISI MEELES ka peale kojuminekut.
  10. HOIAME ENNAST, KAASTÖÖTAJAID NING KÜLALISI ja käitume lugupidavalt ning heasoovlikult.

 

Külalislahkuse märgise saamiseks pidid kandideerivad turismiettevõtted lisaks kokkulepete järgimisele panustama aega erinevatele tegevustele:

  • Tagama infokanalites mitmekeelse ja korrektse sisu
  • Kaardistama edasiseks analüüsiks külaliste tagasiside hetkeseisu
  • Osalema oma valdkonna tipptegijate koolitustel
  • Tegema testkülastusi programmis osalevate kanditaatide juures
  • Olema ise testitav pimeostude tegijatele, et saada paremat ettekujutust teeninduse kvaliteedist ja väljakutsetest

 

Turismiettevõtjad on valmis pingutama, et külalistele kvaliteetset teenindust ja külastajakogemust ning veelgi meeldejäävamaid emotsioone pakkuda.

 

 

Külalislahkuse märgisel on sõnum “tõeline külalislahkus algab südamest” ja kuldne süda.

Märgisel kujutatud süda on ebatäiuslik nagu me kõik, kuid siiski kuldne. Südamel asuv sõrmejälg sümboliseerib isiklikku puudutust ja avatust.

Teeme oma tööd südamega ning oleme südamest tänulikud kõigile, kes läbi toetava tagasiside aitavad Ida-Virumaa turismiettevõtjatel kasvada.

 

2025 on Ida-Virumaal külalislahkuse märgise programmi pilootaasta ja 18 ettevõtet läbisid edukalt märgisele kvalifitseerumiseks loodud pooleaastase programmi ning on Eesti esimeste piirkondlike külalislahkuse märgiste kandjad:

Piirkondlikud külalislahkuse märgised anti üle 11. juunil 2025 Eesti Kaevandusmuuseumis. Märgisesaajatele kogunes kaasa elama pea kõik turismiklastri partnerid ja külalised ning nagu seiklusmaale kombeks, võeti enne piduliku osani jõudmist üheskoos ette ka väike väljakutse, milleks osutus sedapuhku meeleolukate ülesannetega matk endise kaevanduse käikudes. Teekond pimeduses lõppes maa-aluses peoruumis, kus ühise regilauluga loitsiti valgust ja külalislahkust.

Märgised andis üle  Eesti aukonsul Taanis, Filip Dalthur Rasmussen, kes on inspireerinud Ida-Virumaad külalislahkuse arendamisega tegelema. Aukonsuli sõnul on piirkonnal kõik eeldused saada põhjamaise kvaliteedi poolest tuntud sihtkohaks ning külalislahkus on üks oluline samm selleni jõudmisel. 

Külalislahkuse märgise üks saajatest, Kauksi Puhkemaja perenaine Piret Talistu: “Arvasin, et olen niigi piisavalt külalislahke inimene oma olemuselt, kuid märgiste programm aitas sellega seotud tegevusi enda jaoks mõtestada ja mõista, et alati saab midagi veel paremini teha.“ 

Kuna külalislahkus on valdkond, kus saab alati paremaks muutuda, ei saa ka külalislahkuse märgise omanikud loorberitele puhkama jääda. Ida-Viru turismiklaster hoolitseb järjepideva arenguprogrammi eest, mille käigus kord aastas tulemused taas üle vaadatakse ning kvalifitseerumisel märgise kehtivust pikendatakse. Ka uutel huvilistel on juba järgmisel aastal võimalus märgisele kandideerida ja külalislahkuse arenguprogrammiga liituda. 

11.06. toimub Aidus Eesti esimeste piirkondlike külalislahkuse märgiste jagamine. Tõeline külalislahkus algab südamest!

Aasta alguses allkirjastasid 26 Ida-Viru turismiklastri partnerit külalislahkuse kokkulepped ning asusid tööle märgise saamiseks. Tänaseks on neist ettevõtetest rohkem kui pooled kvalifitseerunud külalislahkuse märgise vääriliseks.

 

Külalislahkuse märgise saamiseks pidid kandidaadid lisaks kokkulepete järgimisele panustama infokanalites mitmekeelse ja korrektse sisu avaldamisesse ning kaardistama edasiseks analüüsiks külaliste tagasiside hetkeseisu. Samuti kohustusid märgise poole püüdlejad osalema koolitustel, millest mitut viisid läbi oma valdkonna tippkoolitajad. Üheks kriteeriumiks oli ka testkülastustes osalemine nii testitavate kui testijatena  saamaks läbi pimeostude paremat ettekujutust teeninduse kvaliteedist ja väljakutsetest.

Ida-Viru Turismiklastri arendusjuht Anu Kõrge: ”Rõõmustame, et külalislahkuse arendamine kõnetab nii paljusid turismiettevõtjaid ja ollakse tõepoolest valmis pingutama, et külalistele veelgi paremaid emotsioone pakkuda. Raske südamega tuli tunnistada, et nii mõnigi kandidaat sel aastal märgist siiski ei saa, kuna peamiselt ajapuuduse tõttu jäädi nõuete täitmisega hätta. Õnneks on tegemist järjepideva ning dünaamilise ettevõtmisega, nii et juba järgmisel aastal avaneb uus võimalus märgise poole püüdlema asuda.”

2025 on Ida-Virumaal külalislahkuse märgise programmi pilootaasta, mis tähendab, et järjepideva tööga ühtlaselt külalislahkeks sihtkohaks saamise suunas astutakse esimesi samme. Arendusjuht tunnistab, et väljakutseid jagub, kuid märgiselegi kirja pandud sõnum “tõeline külalislahkus algab südamest” iseloomustab suurepäraselt märgisesaajate suhtumist oma külalistesse. “Märgisel kujutatud süda on ebatäiuslik nagu me kõik, kuid siiski kuldne. See peegeldab meie kavatsusi ja sõrmejälg südamel sümboliseerib isiklikku puudutust ja avatust. Teeme oma tööd südamega ning oleme südamest tänulikud kõigile, kes läbi toetava tagasiside aitavad meil kasvada,” sõnab arendusjuht Anu Kõrge ning tunnistab, et kuna tegemist on Eesti esimese piirkondliku külalislahkuse märgisega, mille taga peitub järjepidev arenguprogramm, kujuneb ettevõtmisest kindlasti seiklusmaale kohane uusi avastusi pakkuv teekond ja teeninduskvaliteedi tõus.

Ida-Viru turismiklaster on Eesti vanim turismiklaster, kuhu koonduvad 50 piirkonna turismitegijat. Turismiklastri tegevust kaasfinantseerivad EL Regionaalarengu fond ja Eesti riik. Suur abi külalislahkuse arendamisel on Virumaa DMO programmist.

 

Lisainfo: Anu Kõrge, IVEK, Ida-Viru turismiklastri arendusjuht anu.korge@ivek.ee, 55571459

Ida-Viru turismiklaster

Avatud on kandideerimine FestiSkills Hunters rahvusvahelisse sündmuskorralduse koolitusprogrammi “From Passion to Practice”

Peipsi Koostöö Keskus ja Black & White Theatre  Association (FIN) kutsuvad tasuta rahvusvahelisele  sündmuskorralduse koolitusprogrammi, mis on loodud naistele vanuses 40+, kes elavad maapiirkondades ning soovivad arendada oma oskusi ja teadmisi festivali- ja sündmuste korraldamise valdkonnas.

Programmi eesmärk on anda osalejatele praktilisi oskuseid, julgustada leidma uusi ideid ja tutvuseid ning pakkuda koolitajate ja mentorite poolt tuge ja nõu mõne sündmuse korraldamiseks. Koolitajateks on oma ala professionaalid Eestist ja Soomest. Koolitusprogramm kestab august 2025 – juuni 2026. Toimuvad kaks kohtumist, üks Soomes (Imatras), teine Eestis (Viljandis) + 8 veebikoolitust. Kogu programmi maht ~80 tundi (sh online-loengud, praktilised ülesanded, mentorlus, töövarjutamine).

Koolitusprogrammi “From passion to practice” detailne ajakava asub siin. 

Koolitusprogrammi saab kandideerida kuni 01.08.2025 SIIN. 

Ajakava:
22.–24. august 2025 avaüritus Saimaa filmifestivalil (Soomes)

Veebimoodulid
14.08.2025 Festivali korraldus | Astrid Hallik (EST)
23.09.2025 Keskkonnasõbralikus| Petri Katajarinne (FIN)
07.11.2025 Kriisijuhtimine | Peedu Põld (EST)
21.10.2025 Finantsjuhtimine | Juha Pekka Natunen (FIN)
04.11.2025 Turundus ja kommunikatsioon | Aleksandra Leštšuk (EST)
18.11.2025 Meeskonna juhtimine | Johanna Rajamäki (FIN)
13.01.2026 Innovatsioon ja digitaalsed tööriistad | Jaan Leppik (EST)
27.01.2026 “Minu sündmus” ideede esitlus (EST/FIN)

November 2025 – mai 2026 | Mentorus – vii ellu oma sündmus! (mentorid aitavad sündmuse planeerimisel ning võimaluse korral rahataotluse ettevalmistamisel).

NB! Koolitusprogramm on inglise keeles, mentorlus on eesti keeles. Koolitusele oodatakse huvilisi, kes on nõus panustama vähemalt 75% ulatuses kogu programmi vältel.

Juuni 2026, Viljandi Hansapäevade ajal koolituse lõppkohtumine. Rahvusvaheline võrgustik | Lee Taul

Rohkem infot projektist siit.

 

Rohkem infot:
Ederi Ojasoo
ederi.ojasoo@gmail.com
56636264

MTÜ Peipsi Koostöö Keskus

Ettevõtlikkus Ida-Virumaal 2024/2025 õppeaastal: 25 õpilasfirmat, 25 julget sammu!

2024/2025. õppeaastal on Ida-Virumaa noored taas tõestanud, et ettevõtlikkus ei ole ainult äriplaan või toode, vaid julgus unistada, loovalt mõelda ja koos tegutseda. Sel aastal loodi piirkonnas lausa 25 õpilas- ja minifirmat, mis peegeldavad noorte mitmekesist huvi, loovust ja elulist mõtlemist.

On inspireeriv näha, kuidas õpilased panustavad oma ideesse kogu hingega. Ettevõtlikkus sünnib seal, kus noortele antakse ruum, toetus ja vabadus proovida. 2024/2025. õppeaasta jooksul said nad osa mitmetest sündmustest, kus ideed said kuju ja hoogu. Üheks krooniks oli IDA IDUIDEE 2025, kus säravad noored esitlesid julgelt oma saavutusi ja jagasid siiraid õppetunde.

Need firmad ei ole pelgalt kooliprojektid – need on kasvulavad eneseusu, koostöö, vastutustunde ja loovuse arendamiseks. Noored saavad kogemuse päriselust: ideest teostuseni, meeskonnatööst enesetutvustuseni. See on õppimine kõige ehedamas vormis.

Täname kõiki juhendajaid, koole, toetajaid ja partnereid, kes on seda teekonda võimaldanud. Ja ennekõike – aitäh kõigile noortele, kes on julgenud luua ja tegutseda. Teie kaudu sünnib uus mõtteviis, uus Eesti.

Õpilasfirmad toetavad noortes julgust, teadlikkust, meeskonnatunnet ja loovust. Need kogemused loovad uusi teid nii isiklikus arengus kui ka kogukonna elus. Ida-Virumaa on taas tõestanud, et siin kasvab ettevõtlikkus koos julguse, visiooni ja tegudega.

Kohtume uute ideede ja uute tegijatega juba järgmisel hooajal!

 


Ida-Viru õpilasfirmad:

 

 Tootmine

 

100Tuuri – giidituurid haridusliku sisuga (Maidla Kool)

Bpott – betoonist lillepotid ja anumad (Kohtla-Järve Gümnaasium)

EPOXLY – epoksiidist telefoniümbrised (Kohtla-Järve Gümnaasium)

MEKAXY – helkuriga aksessuaarid epoksiidvaigust (IVKHK)

Metsast Kööki – disainitud lõikelauad (Kohtla-Järve Järve Kool)

Kuldpadi – käsitööpadjad ja heegeldatud tooted (Kohtla-Järve Järve Kool)

Savi&Särts – rahakassad ja küünlajalad (Kohtla-Järve Järve Kool)

MINIPUU – suveniirid kohalike motiividega (Kohtla-Nõmme Kool)

Odor Amoris – käsitööküünlad (Kohtla-Järve Gümnaasium)

UnistusteKimp – lillekimbud eriliseks hetkeks (Kohtla-Järve Gümnaasium)

VAEEcrochet – südamega heegeldatud mänguasjad (Kohtla-Järve Järve Kool)

 

 Kunst & loovus

 

Artworks Illustrify – digitaalne kunst (Jõhvi Põhikool)

HelmHeaven – aksessuaarid mootorratta kiivritele (Kohtla-Järve Gümnaasium)

Valge – moeteadlikud rõivad (Kohtla-Järve Gümnaasium)

Eureka – riided ja aksessuaarid noorelt noorele (Kohtla-Järve Gümnaasium)

 

 Haridus & arendus

 

I Am – vaimse tervise temaatilised õhtud (Jõhvi Gümnaasium)

MiniKool – „õpiäbi“ tunnid väikestele (Narva Pähklimäe Kool)

Modellab – haridusteenus modelleerimise valdkonnas (IVKHK)

TaskuKool – õigekirja õppekaardid (Kohtla-Järve Gümnaasium)

ValemiVõlurid – matemaatika valemivihikud (Kohtla-Järve Gümnaasium)

 

 Teenused & elamus

 

Fairytale (Mullimullid) – lastepeo korraldusteenus (IVKHK)

Ida-ViruTrip – piirkondlikud turismikaardid (Kohtla-Järve Gümnaasium)

JISKO Puit – puidust köögitarbed ja võtmehoidjad (Kohtla-Järve Järve Kool)

 

 Toit & tervis

 

Lineria – laktoosivabad ja madala gluteenisisaldusega küpsetised (IVKHK)

AromaBox – lõõgastavad kinkekomplektid heaoluks (Sillamäe Vanalinna Kool)

Vaata täpsemalt 👉 Õpilasfirmade andmebaasist

Lisainfo:

Noorte ettevõtlikuse julgustaja Ida-Virumaal

Iti-Jantra Metsamaa*

Noorte ettevõtlikkuse konsultant, Haridusklastri projektijuht

Konsultatsiooni keel
Est
Eng

Ida-Viru Loomeklastri õppereis Lõuna-Eestisse: fookuses Põlva- ja Võrumaa loovkogukondade kogemused.

3.–4. juunil 2025 korraldas Ida-Viru Loomeklaster õppereisi Lõuna-Eestisse, keskendudes sellel korral Põlva- ja Võrumaa loovettevõtluse parimatele praktikatele. Kahepäevase õppereisi eesmärk oli tutvuda piirkonna loome valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, meistrite ja inimeste tegemistega ning saada inspiratsiooni ja uusi ideid. Käisime kohapeal vaatamas ja kuulamas, et mida seal täpsemalt tehakse ja millised on nende lood ja jutud, mida saaks Ida-Virusse kaasa võtta ja mida on neilt õppida, et enda piirkonnas samuti loomevaldkonda veelgi paremini arendada ja uusi oskusi enda maakonda kaasa võtta.

Õppereis algas Jõhvist varahommikul ja esimene sihtkoht oli Mooste mõis Põlvamaal. Peale kohale jõudmist ja keha kinnitamist toimus giidiga ringkäik mõisa valdustes, mille käigus tutvustati kompleksi ajalugu ja räägiti sellest, et kuidas see tegutseb tänasel päeval, kui sinna on loodud loovkeskus.

Järgnes külastus Mikko talus Tännassilma külas, kus asub Südamete aed. See on inglise stiilis aastakümnete jooksul kahele hektarile rajatud taluaed. Liigirohkes aias on kujundatud hulgaliselt erinevaid aiaruume, mis asetsevad reljeefsel maastikul ja mille vaated on maalilised.

Päeva viimane külastus viis meid Loovusaita. See on ajurünnakustuudio Põlvamaal, kus disainitakse, korraldatakse ja juhitakse meeskondade strateegilisi ajurünnakuid ning luuakse ja arendatakse inkubatsiooniprogramme. Loovusait on koht kus saab korraks oma meeskonnaga aja maha võtta ja loovas keskkonnas teha kõiki neid mõttetegevusi, millega igapäevatöö kõrvalt tegeleda ei jõua.

Esimene päev lõppes õhtusöögiga Põlva linnas Tillu kohvikus ning majutusega Saarjärve Puhkemajas.

Reisi teise päeva hommikul suundus Ida-Viru grupp Võru linna, kus külastati Liiva-ATE loomekeskust. Endisest kahekorruselisest tööstushoonest on saanud mitmete stuudiote ja ateljeede koostöötamise koht. Vot sellest kohast ja sellest kogemusloost on tervel maakonnal midagi õppida ja on mida „kõrvataha panna“.

Edasi jäi Võru seljataha ja teekond viis Räpinasse, kus sai veedetud teine osa päevast.  Toimusid ekskursioonid Räpina paberivabrikus ja Räpina loomemajas. Ringkäik paberivabriku tehases andis ülevaate see ajaloost ja tänapäevast. Meile näidati tootmist ja milline on vabriku toodang ning kuhu seda müüakse. Tegemist on ühe vanima Eestis järjepanu tegutseva ettevõttega. Loomemajas võttis meid vastu majajuht Leo, kes tutvustas hoonet ja milliseid tegevusi seal pakutakse.

Õppereis lõppes Ulve Kangro Meistrikojas. Ulve on üle Eesti tuntud ja tunnustatud käsitöötegija. Tema süda kuulub Seto pitsile ja kohaliku pärandi hoidmisele. Meil oli võimalus kuulda tema kogemuslugu ja näha ka seda, et kui väga ta ehedat käsitööd armastab.

Ida-Viru Loomeklastri õppereis Lõuna-Eestisse oli osalejate jaoks suure väärtusega ja andis võimaluse õppida teise piirkonna kogemustest. Me saime päriselt teada, et kuidas tegutsevad Põlva- ja Võrumaa väikestes kohtades loovettevõtjad ja kuidas hoiavad kokku kohalikud kogukonnad. Neil kõigil on motivatsioon arendada oma kodukohta, nad teevad omavahel väga palju koostööd ja nad on aktiivsed. Õppereisil osalejad said palju uut inspiratsiooni ja uusi ideid, tekkisid uued kontaktid nii grupis omavahel kui ka külastuskohtades. Toimunud reis oli sisukas, millest on kaasa võtta head praktikad ning värvikad kogemuslood.

 

 

Õppereisi toimumist toetas „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024–2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, projekt: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RES.2.01.24-0076) ning seda kaasrahastas Kultuuriministeerium.

 

 

GALERII

Kohtla-Järve arengukava uueneb koos kogukonnaga: vabaühendused panustavad linna tulevikku

Kohtla-Järve linn on alustanud oma arengukava uuendamise protsessi, mille eesmärk on luua ühiselt kaasaegne ja kogukonna vajadustele vastav visioon linna tulevikuks. Selle protsessi oluline osa on kohalike elanike ja kogukondade kaasamine, kusjuures märkimisväärset rolli mängivad linna vabaühendused. Arengukava uuendamist toetab Ida-Viru Ettevõtluskeskus, kes aitab protsessi juhtida ja sisu rikastada.

5.juunil toimus Kohtla-Järvel koostööl põhinev arutelu linna vabaühendustega, mille eesmärk oli koguda ettepanekuid linna arengukavasse ning tugevdada koostööd linna ja mittetulundusühingute vahel. 

Linnavalitsuse ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse esindajad andsid ülevaate linna ees seisvatest väljakutsetest – rahvastiku vähenemisest, alakasutatud alade potentsiaalist ja vajadusest teha koostööd naaberomavalitsustega – ning rõhutas, kui oluline on kodanikuühiskonna panus linna arendamisse.

Üheks töötuba fookuseks oli kohalike vabaühenduste ressursside kaardistamine. Osalejad täitsid individuaalselt lehe, kuhu kanti nii inimressursid (oskused, teadmised, kogemused) kui ka füüsilised vahendid, võrgustikud ja olemasolev info. Seejärel koostati ühiselt suur “ressursikaart”, mis andis visuaalse ülevaate linna mittetulundusorganisatsioonide potentsiaalist.

Järgmine samm oli probleemide kaardistamine. Iga osaleja tõi välja 1–3 suurimat väljakutset, millega nende organisatsioon igapäevaselt silmitsi seisab.

Viimase rühmatööna keskenduti praktilistele lahendustele. Rühmadesse jagunenud osalejad valisid prioriteetse probleemi ja töötasid välja ideed, kuidas olemasolevaid ressursse selle lahendamiseks rakendada. Tulemusena valmisid visuaalsed skeemid ja plakatid, millele kanti probleem, vajalikud ressursid, võimalik lahendus ning vastutaja.

Vabaühenduste teadmised, võrgustikud ja kogemused on hindamatu väärtusega, mille arvestamine aitab luua tugevamat ja sidusamat Kohtla-Järvet.

Infokiri 06/2025

UUDISED

20.06.2025 Kandideerimine juuni lõpuni: võimendatud füüsikaõpetajad annavad  korraga tundi mitmes Ida-Viru koolis – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

20.06.2025 Koostöös peitub jõud – partnerite kohtumine Alutagusel – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

19.06.2025 Projekt LOOMEPÖÖRE kutsub osalejaid häkkatonile LOOMEHÄKK! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

18.06.2025 Selgusid tublimad regionaalarengu edendajad – Viru Filmifond pälvis Regionaalmaasika auhinna! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

17.06.2025 Eat & Meet ühendab ettevõtjaid – fookuses Narva-Jõesuu – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

17.06.2025 Tunne Euroopa vaimu läbi kaamera – EUROPE DIRECT Narva fotokonkurss ootab osalejaid

11.06.2025 11.06. toimub Aidus Eesti esimeste piirkondlike külalislahkuse märgiste jagamine. Tõeline külalislahkus algab südamest! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

10.06.2025 Avatud on kandideerimine FestiSkills Hunters rahvusvahelisse sündmuskorralduse koolitusprogrammi “From Passion to Practice” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

09.06.2025 Ettevõtlikkus Ida-Virumaal 2024/2025 õppeaastal: 25 õpilasfirmat, 25 julget sammu! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

06.06.2025 Ida-Viru Loomeklastri õppereis Lõuna-Eestisse: fookuses Põlva- ja Võrumaa loovkogukondade kogemused. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

05.06.2025 Kohtla-Järve arengukava uueneb koos kogukonnaga: vabaühendused panustavad linna tulevikku

02.06.2025   Ida-Virumaal avati uus sündmusteportaal idaviru.events! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

—–

27.05.2025 Toilas toimus praktiline töötuba ÕÜF väikeprojektide taotluse koostamiseks

19.05.2025 RTK viib läbi praktilise töötoa ÕÜF piirkondlike algatuste väikeprojektide taotluse koostamiseks

19.05.2025 Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid õppereisil Portugalis

13.05.2025 05.juunil algab tööd arengukiirendi: Kuidas teha oma ettevõtmisest kohalik edulugu? Registreerumine on avatud kuni 25.mai – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

12.05.2025 Infotund ettevõtjatele “RKIK hanked ja ettevõtjate võimalused hangetes osalemiseks” toimub 04.06 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

12.05.2025 Eesti esimene filmitööstuse inkubatsiooniprogramm avas uue kandideerimisvooru 5. mail – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

09.05.2025 Euroopa päev Narvas: ühtsuse, kultuuri ja muusika pidu

09.05.2025 Kutse konverentsile “Teel soolise võrdõiguslikkuseni ja võrdse kohtlemiseni”

08.05.2025 Narvas ja Jõhvis toimusid ettevõtjatele suunatud kohtumised “Eat and Meet EVEAga” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

08.05.2025 Loeng teemal “Euroopapäev ja piiriregioonide julgeolek” koostöös Europe Direct Jõhvi kontaktpunktiga

07.05.2025 Kutse veebiseminarile „Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?“ – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

05.05.2025 Ida-Virumaal saab taas taotleda toetust piirkondlikeks algatusteks keskmise suurusega projektidele

05.05.2025 Dialoog, mis muudab – Timeout meetodi seminar ja väljaõpe Narvas 29.05.2025

 Ida-Virumaal avati uus sündmusteportaal idaviru.events!

  1. juuni 2025

 

# Ida-Virumaal avanes uus sündmusteportaal idaviru.events – kogu piirkonna kultuuri- ja spordielu nüüd ühes kohas.

 

Ida-Virumaa on saanud endale uue maakondliku sündmusteportaali – idaviru.events, mis koondab maakonna kõik olulisemad avalikud sündmused ühte veebikeskkonda. Tegemist on ainulaadse tööriistaga, mis teenib korraga nii kohalikke elanikke kui ka turiste ning aitab tõsta piirkonna sündmuste nähtavust kogu Eestis ja kaugemalgi.

Uus platvorm võimaldab kõigil huvilistel mugavalt leida infot kontsertide, festivalide, spordisündmuste; teatrietenduste, laatade ja muude sündmuste kohta kogu maakonnas. Samal ajal toimib portaali piiratud juurdepääsuga süsteemi osa  töövahendina kohalikele kultuurikorraldajatele ja omavalitsustele, lihtsustades sündmuste igapäevast planeerimist ja omavahelist koordineerimist.

„Ühisest maakonna sündmuste portaali vajadusest on Ida-Virus räägitud ligi 7.aastat. See areng ideest teostuseni on toimunud nö vajaduspõhiselt ja koostöös maakonna kultuuri- ja spordijuhtidega. Portaali oleme arendanud aktiivselt viimase aasta jooksul ja püüdnud tulemuse saada kasutaja jaoks võimalikult töökindlaks ja funktsionaalseks. See platvorm ei ole pelgalt ainult sündmuste kalender – see on Ida-Virumaa kultuurielu uus nägu ja valdkonna ühine digihüpe. Meil oli selle projektiga mitu eesmärki –  tugevdada kogukondade vahelist koostööd, maakonna omavalitsuste kultuurikorraldajate igapäevast tööd ja koostööd omavahel; pakkuda elanikele paremat ligipääsu infole ning olla heaks abivahendiks ka turistidele, kes otsivad elamusi meie piirkonnas.” ütleb projekti üks algatajatest, kultuurikorraldaja Kaisa Pukk.

Erinevalt tavapärastest kalendrisüsteemidest ei seo idaviru.events sündmuste korraldajaid ühegi kindla piletimüügikeskkonnaga – igal korraldajal on vabadus valida endale sobiv piletisüsteem või pakkuda oma sündmust osalejatele tasuta.

Portaal on avatud aadressil idaviru.events ning esimesed sündmused on juba nähtaval. Tulevikus on plaanis platvormi funktsionaalsust veelgi edasiarendada. 2025.a on portaali rakendamise pilootaasta.

Idaviru.events portaali arendamist toetas Ida-Viru Omavalitsuste Liit, meetme „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“ kaudu, projekti: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RES.2.01.24-0076). Projekti koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

—

Lisainfo ja kontakt:

Kaisa Pukk – platvormi turundusjuht; E-post: kaisa@idaviru.events, tel: 5258417

Piia Tamm– Ida-Viru Loomeklastri koordinaator; e-post: piia.tamm@ivek.ee

Toilas toimus praktiline töötuba ÕÜF väikeprojektide taotluse koostamiseks

27.mail toimus Toila SPAs praktiline töötuba, kus huvilised said RTK (Riigi Tugiteenuste Keskuse) toel koostada väikeprojektide taotlusi toetusmeetmesse „Piirkondlikud algatused õiglaseks üleminekuks“.

Kolmetunnise töötoa jooksul oli osalejatel võimalus süveneda toetusavalduste täitmisse, küsida täpsustavaid küsimusi RTK spetsialistidelt ning selgitada välja, mida erinevad lahtrid taotlusvormil tähendavad. Erilist tähelepanu pöörati sellele, kuidas ennetada levinumaid vigu ning millised on kõige olulisemad aspektid eduka taotluse koostamisel.

Töötoa eesmärk oli toetada ideedega kogukonna liikmeid, kellel on soov ellu viia oma piirkonnas olulisi algatusi, kuid kes tunnevad, et taotluse vormistamine võib olla keeruline. Koos arutati ka võimalikke takistusi ja leiti lahendusi nende ületamiseks.

Kuna väikeprojektide taotlusi saab esitada jooksvalt ja keskmiste projektide taotlusvoor on avatud kuni 1. septembrini, sai töötuba hea stardipunktina mitmele tulevasele projektile.

Täname kõiki osalejaid aktiivse kaasamõtlemise ja huvi eest!

Lõuna-Eesti õppereisi korraldab SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Ida-Viru Loomeklaster kutsub Lõuna-Eesti õppereisile, Põlva- ja Võrumaale!

23.05.2025

 

NB! REGISTREERIMINE ON SULETUD, GRUPP ON TÄIS!

 

Ida-Viru Loomeklaster kutsub õppereisile Lõuna-Eestisse, kus fookuses on sellel korral Põlva- ja Võrumaa.

Lõuna-Eestis on pikaajaliselt ja süsteemselt tegeletud väikeettevõtluse arendamisega. Paljud loovad inimesed on just sinna piirkonda koondunud. Mida seal täpsemalt tehakse? Mis neid sinna koonduma tõmbab? Mida on Ida-Viru ettevõtjatel, meistritel ja loomeinimestel sellest õppida? Seda kõike me lähemegi juuni alguses kohapeale vaatama ja kuulama.

 

Kahepäevasel reisil külastame järgmisi kohti:

03. JUUNI

8:30 väljasõit Jõhvist (viadukti alune parkla) Põlvamaale Moostesse.

12:00 – 12:45 LÕUNA – Mooste Mõisas

12:45 – 15:00 Mooste Mõis – ringkäik koos giidiga; https://moostemois.ee/

15:30 – 17:00 Südamete aed, Mikko talus, Tännassilma külas. Mikko talu asub Põlvamaal Tännassilma külas oja kaldal. Aia rajamisega alustati 1996. aastal ja aastatega on loodud kahel hektaril paiknev liigirohke inglise stiilis taluaed, kus reljeefsel maastikul avanevad maalilised vaated. Loodud on erinevad aiaruumid; https://www.facebook.com/MikkotaluSudameteAed

17.30 – 18:30 Loovusait külastus. Ajurünnakustuudio Põlvamaal, kus disainitakse, korraldatakse ja juhitakse meeskondade strateegilisi ajurünnakuid ning luuakse ja arendatakse inkubatsiooniprogramme. Neil on 800+ ajurünnaku kogemust; https://loovusait.ee/

19:00 ÕHTUSÖÖK – Tillu kohvik, kõige lennukam kohvik Põlvas; https://tillukohvik.ee/

MAJUTUS – Saarjärve Puhkemaja, https://saarjarve.ee/  Majutumine kahekohalistes ja suuremates tubades.

 

04. JUUNI

8:00 – 9:00 Hommikusöök

9:00 Väljasõit. Sõidame Võru linna

10:00 – 12:00 Liiva-Ate Loomekeskus. Võru linnas paiknev Kagu-Eesti loomekeskus on üks endine tööstushoone, mille teine korrus seisis aastaid tühjana. Paar aastat tagasi avastasid selle Võrumaa loomeinimesed ning nüüd tegutseb seal äge koostöötamiskoht nimega Liiva-ATE.  Täna on seal avatud erinevad ateljeed ja stuudiod; https://www.visitvoru.ee/liiva-ate-uts-ummamuudu-ateljee

12:45 – 13:30 LÕUNA – Valge Ristik OÜ, Mikitamäel. Kohvik, mis põhineb Ukraina köögimaitsetel; https://www.facebook.com/profile.php?id=61570588785356

14.00 -15.15 Räpina paberivabrik, ekskursioon. Kuidas sünnib paber – minevikust tänapäevani.

Ringkäik Räpina Paberivabrikus, tutvustatakse vabriku ajalugu ja tänast tootmist; https://rappin.ee/est/ettevtotest-1

15:15 – 16:30 Räpina Loomemaja. Ringkäik loomemajas koos maja juhiga; https://loomemaja.rapina.ee/loomemaja/

16:45 – 17:45 Ulve Kangro Meistrikoda, pitsituba, kohalik ja ehe käsitöö, muuseum, seto pitsi meister; http://www.ulvekangro.ee/

 

Umbes kella 18st tagasisõit. Väike kehakinnitus teepeale.

Lõpp-peatus Jõhvi viadukti alune parkla.

 

Hea loovtegija! Kui Sul on huvi meiega kaasa tulla siis pane ennast kiiresti kirja. Saad seda teha SIIN

Reisile on piiratud arv kohti. Grupi suurus ainult 15 inimest. Registreerumine on avatud kuni 01.06.2025 või kuni kohtade täitumiseni.

 

·         Osalustasu on 30 eurot inimese kohta (tasumine ülekandega)

·         Reis on koos ööbimisega kahekohalistes ja suuremates tubades

·         Bussireis

 

 

Kontakt: Piia Tamm, e-post: piia.tamm@ivek.ee või tel 55610512; Kersti Liiva, e-post: kersti-liiva@ivek.ee või tel 5158929

 

Lõuna-Eesti õppereisi toimumist toetab „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, projekt: „Ida-Viru Loomeklastri maakondlikud arendustegevused“ (nr: RES.2.01.24-0076) ja kaasrahastab Kultuuriministeerium.

RTK viib läbi praktilise töötoa ÕÜF piirkondlike algatuste väikeprojektide taotluse koostamiseks

27.05.2025 kell 12-15 toimub Toila SPAs taotluste koostamise praktiline töötuba

Kui Sul on hea idee, milleks küsida toetust, kuid taotluse koostamine on keeruline, siis registreeri ennast 27. mail kell 12.00 – 15.00 Toila SPAs toimuvale taotluste koostamise praktilisse töötuppa. Koos RTK esindajatega saad vaadata taotlusele otsa ning saad välja selgitada, mida üks või teine lahter tähendavad ning kuidas võimalikest takistustest üle saada.

Töötuba keskendub toetusmeetme „Piirkondlikud algatused õiglaseks üleminekuks“ taotluste koostamisele.
Võta kaasa oma sülearvuti ning võimalus e-toetuste keskkonda sisse pääseda (ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID)

Töötuba toimub eesti keeles, kuid vajadusel on abiks ka vene keelt kõnelev RTK töötaja.

Osaleda saab kuni 30 osalejat, seega ole kiire registreerima. Registreerimine on avatud kuni osalejate arvu täitumiseni.

REGISTREERIMINE

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid õppereisil Portugalis

12.–17. mail 2025 osalesid Ida-Viru Ettevõtluskeskuse konsultandid Nadežda Morozova ja Tatjana Zamorskaja rahvusvahelisel õppereisil Portugalis, mille eesmärk oli tutvuda kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste koostöömudelitega ning koguda inspiratsiooni laste ja noorte kaasamiseks kogukondlikesse tegevustesse.

Õppereisi raames külastati erinevaid noortekeskusi, kogukonnakeskusi ning kohalikke omavalitsusi, sh Setúbali ja Torres Vedrase linnu. Fookuses oli mitteformaalne haridus, vabatahtlikkus ja sotsiaalne innovatsioon, samuti jagati osalejate vahel kogemusi ning loodi rahvusvahelisi kontakte tulevikukoostööks.

Reis andis väärtusliku ülevaate sellest, kuidas Portugalis edendatakse noorte aktiivset osalust ja kogukonnatunnet ning pakkus uusi mõtteid ja lähenemisi, mida saab rakendada ka Eestis. Osalejad panustavad nüüd saadud teadmiste ja kogemuste põhjal oma maakonna arengusse ja noortevaldkonna edendamisse.

Õppereisi korraldas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Reisi rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud projekti ESF-SIM kaudu.

GALERII (foto: Tatjana Zamorskaja)

05.juunil algab tööd arengukiirendi: Kuidas teha oma ettevõtmisest kohalik edulugu? Registreerumine on avatud kuni 25.mai

Arengukiirendi on kuuekuuline arendusprogramm, mille eesmärk on toetada kohaliku elu edendamisele suunatud ideede kasvu ja elluviimist. Programm pakub tuge neile, kes soovivad oma algatuse viia mõttest tegudeni, kasutades selleks professionaalset juhendamist, praktilisi tööriistu ja kogukondlikku tuge.

 

Kellele on kiirendi mõeldud?

Osalema on oodatud:

  • Häkatonil osalenud meeskonnad ja üksikisikud, kes soovivad oma ideega edasi liikuda;
  • Uued huvilised, kellel on idee, mis lahendab mõne kogukonna, piirkonna või ühiskonna probleemi.

Oodatud on ettevõtlikud inimesed eri eluvaldkondadest – loojad, noored, kogukonna eestvedajad, arendajad, avaliku sektori uuendajad, ettevõtjad ja teised, kellel on soov oma ideed arendada ja ellu viia.

Kiirendi kestvus

06.2025 – 11.2025 (6 kuud)

Täpsema ajakava saadame koos kiirendisse saamise teatega.

Mida kiirendi pakub?

Struktureeritud arendusprogramm, mis koosneb kolmest põhiosast:

1. Avaseminar – toimub juba 05.06 kell 16:00-19:00 Narvas

Kiirendi algab inspireeriva avaseminariga, kus esinevad kogenud praktikud ja oma ala eksperdid. Seminar annab osalejatele selge ülevaate programmi sisust, eesmärkidest ning võimalustest, avades tee ideede arendamiseks.

Tutvume mentoritega ja kiirendisse saajad tutvustavad oma ideid/probleeme.

2. Kolm koolitust

Programmi jooksul toimuvad kolm praktilist koolitust, mille teemad valitakse kiirendisse pääsenud osalejate huvide ja vajaduste põhjal. Näited võimalikest teemadest:

  • Kasutajakeskne probleemilahendus ja disainmõtlemine;
  • Ligipääsetavus, jätkusuutlikkus;
  • Meeskonnatöö, juhtimine ja kommunikatsioon;
  • Projekti planeerimine, mõju hindamine ja rahastuse leidmine.

Koolitusi viivad läbi oma ala tunnustatud eksperdid, kes aitavad osalejatel ehitada tugeva vundamendi oma idee arendamiseks.

3. Vahe- ja lõpuseminar

Keset kiirendiperioodi toimub vaheseminar, mis võimaldab osalejatel oma arengut peegeldada, saada tagasisidet ja tuge ekspertidelt ning vahetada kogemusi teiste osalejatega.

Programmi lõpus toimub lõpuseminar, kus osalejad esitavad oma arendatud ideed. Seminari eesmärk on anda igale meeskonnale põhjalik tagasiside ning soovitused edasisteks sammudeks.

Auhinnafond

Parim idee saab rahalise autasu, mille eesmärk on toetada idee elluviimist ja motiveerida tegutsema edasi ka pärast kiirendi lõppu.

Auhinnafond on kuni 5000€ (sisaldab makse). Auhinnafond läheb jagamisele 1-3 idee vahel.

Mentorlus ja individuaalne tugi

Lisaks grupi tegevusele pakub kiirendi osalejatele regulaarset mentortuge, mis aitab:

  • Sõnastada ja täpsustada idee eesmärgid;
  • Koostada ja kohandada tegevuskava;
  • Lahendada arendustöö käigus tekkivaid väljakutseid.

Paindlik ja individuaalne lähenemine

Arengukiirendi väärtustab mitmekesisust ja individuaalsust. Programm ei eelda ühesugust teekonda ega tempot kõigilt osalejatelt – iga meeskond või üksikosaleja saab liikuda edasi vastavalt oma ideele ja arenguvajadustele.

Kuidas kandideerida?

Kandideerimiseks tuleb täita registreerimisvorm, kus peab välja tooma:

  • Idee lühitutvustuse ja eesmärgi;
  • Meeskonna;
  • Motivatsiooni ja ootused programmile.

Kiirendisse saajad valitakse välja ekspertkogu pool ja edasisaajaid teavitakse hiljemalt 29.05.

Esimene avaseminar toimub juba 05.06 kell 16:00-19:00 Narvas.

Kandideerimine lõppeb 25.mai kell 23:59!

REGISTREERI SIIN

Tingimused:

1. Kiirendisse koha kinnitamisega nõustud, et võtad endale kohustuse osaleda aktiivselt kogu programmi jooksul – sealhulgas seminaridel, koolitustel ja mentorkohtumistel.

2. Juhul kui osaleja ei täida oma kohustusi, jätame endale õiguse katkestada osalemine programmis ning vabastada koht teisele kandidaadile. Osalejatega sõlmitakse avaseminaril osaluskokkulepe.

REGISTREERI SIIN

Infotund ettevõtjatele “RKIK hanked ja praktilised tööriistad hangetes osalemiseks” toimub 04.06

Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsub ettevõtteid üritusele: “RKIK hanked ja praktilised tööriistad hangetes osalemiseks” ,mis toimub  04.06.2025 kell 13.00 – 16.00 Jõhvi Kontserdimaja 2. korrusel konverentsisaalis Salva.

Civitta konsultandi hangete käsiraamat – menetlused, tööriistad ja praktilised juhised osalemiseks

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) investeerib igal aastal sadu miljoneid eurosid Eesti kaitsevõime arendamisse. Need investeeringud ei tähenda üksnes riigi turvalisust – need tähendavad ka reaalseid võimalusi Eesti ettevõtjatele, sealhulgas just Ida-Virumaa ettevõtetele. 

RKIK on muutumas üheks suurimaks tellijaks Eestis, hangete mahud kasvavad ning senisest enam otsitakse koostööpartnereid kohalikelt ettevõtetelt.  

Siin ei räägita ainult relvadest ja sõjatehnikast – vajadus on ka ehitus-, logistika-, toitlustus-, IT-, transpordi-, teenindus- ja tootmisvaldkonna partnerite järele. 

 

Miks Sina ei saa seda võimalust kasutamata jätta? 

  • RKIK hangetel osalemine võib tähendada mitmeaastast stabiilset koostööd. 
  • Ida-Virumaa ettevõtetel on oskused ja tootmisvõimekus, mida riik vajab. 
  • Osaledes saad põhjaliku ülevaate hangete loogikast ja praktilisi juhiseid osalemiseks. 
  • Avaneb võimalus suhelda otse RKIK esindajatega ja esitada küsimusi. 

RKIKi esindavad peadirektor, hangete osakonna juhataja, taristu- ja teenuste, sõdurivarustuse ja elutoetuse, sõiduki, tehnika, logistika, toitlustuse kategooriajuhid.  

Civitta konsultant Rahel Klaas käsitleb järgmiseid teemasid:

  • Hankemenetluse liigid ja nende erisused pakkujale;
  • Riigihangete register kui pakkuja tööriist;
  • Riigihangete monitoorimine;
  • Hanke juurde registreerumine – kuidas ja milleks;
  • Pakkumuse komplekteerimine, sisestamine ja esitamine;
  • Menetlus pärast pakkumuse esitamist – mida peaks pakkuja jälgima.

Registreerimine on avatud kuni 03.06.2025. 

📩 Registreeru: https://forms.office.com/e/9aDfTUZubD

Lisainfo – Jefim Aljoškin – 5332 3596 – jefim.aljoskin@ivek.ee

Registreeru juba täna ja kohtumiseni!
 

 

 

Eesti esimene filmitööstuse inkubatsiooniprogramm avas uue kandideerimisvooru 5. mail

PRESSITEADE
12.05.2025

Eesti esimene filmitööstuse inkubatsiooniprogramm avas uue kandideerimisvooru 5. mail

 

IDA Hubi filmitööstuse inkubatsiooniprogramm, mis on juhitud Ida-Viru Ettevõtluskeskuse poolt, lõpetas oma esimese pilootaasta. Tegemist on Eesti esimese spetsiaalselt filmitööstusele suunatud inkubatsiooniprogrammiga, mis toetab ettevõtjaid ja loomeinimesi erinevatest valdkondadest, aidates neil leida lisaväärtust oma erialasele tegevusele just filmimaailmas.

 

Uus kandideerimisvoor avanes esmaspäeval, 5. mail, ning osalema on oodatud inimesed üle kogu Eesti – nii loomingulised tegijad kui ka tehniliste või teenindusvaldkondade spetsialistid. Programm pakub tuge neile, kes soovivad oma olemasolevaid oskusi rakendada filminduses. Kandideerimine kestab kuni 31. mai.

 

Erinevalt üldistest ettevõtlusprogrammidest keskendub filmitööstuse inkubatsiooniprogramm just filmitööstuse ja loomevaldkonna spetsiifikale. Osalejaid juhendavad oma ala tippmentorid, kes jagavad praktilisi kogemusi ja avavad ligipääsu väärtuslikule võrgustikule. Programm ühendab loovuse ja ettevõtluse, andes tugeva stardi neile, kes soovivad filmimaailmas päriselt jalga maha panna.

Lisainfo ja kandideerimine: idahub.ee/programmid/filmiinku/

Euroopa päev Narvas: ühtsuse, kultuuri ja muusika pidu

9. mail muutus Narva taas paigaks, kus Euroopa tundub eriti lähedal — just siin, Euroopa Liidu piiril, toimusid suurejoonelised üritused Euroopa päeva tähistamiseks. See päev on kogu Euroopas igal aastal pühendatud ajaloolisele Schumani deklaratsioonile aastast 1950 — see oli esimene samm Euroopa Liidu loomise suunas ning rahu ja ühtsuse sümbol meie kontinendil.

Sel aastal oli Euroopa päev Narvas eriti värvikas ja sündmusterohke.

Pidulik programm algas põneva Euroopa-teemalise orienteerumismänguga, mis toimus kogu päeva jooksul Narva kesklinnas kell 9.00–17.00. Osalejad pidid lahendama ülesandeid, mis olid seotud Euroopa ajaloo, kultuuri ja institutsioonidega — ning loomulikult võitlema auhindade eest.

Väga populaarseks osutus ka keelekohvik, mis toimus Tartu Ülikooli Narva kolledži fuajees. Seal sai tutvuda erinevate Euroopa riikide keelte ja kultuuridega, maitsta hõrgutisi ning osaleda loosimängudes. Sel aastal pöörati erilist tähelepanu soome-ugri keeltele — ainulaadsele osale Euroopa kultuuripärandist.

Muusikaline osa algas kell 15.00 Raekoja platsil. Laval astusid üles noored artistid: rokkbänd Pale Alison, Kohtla-Järve gümnaasiumi klaveritrio ja Narva Eesti Gümnaasiumi ansambel G1. Nende esinemised näitasid, kui andekad ja loovad on meie noored.

Kell 17.00 algas kauaoodatud suur kontsert, kus esinesid armastatud Anne Veski ja populaarne Eesti räppar nublu. Raekoja plats täitus publikuga ning õhkkond oli tõeliselt pidulik — muusika, tants, aplaus ja Euroopa Liidu lipud täitsid õhtu.

Lisaks kontserdile ootasid külastajaid kohvikuala ja Europe Directi infotelk, kus sai rohkem teada Euroopa Liidu kohta, osaleda viktoriinides ja võita auhindu.

Euroopa päev on meie kõigi päev. See on meeldetuletus, et rahu, koostöö ja mitmekesisus on väärtused, mis ühendavad meid eurooplastena. Ja Narva on linn, kus need väärtused on eriti selgelt tuntavad.

GALERII

Kutse konverentsile “Teel soolise võrdõiguslikkuseni ja võrdse kohtlemiseni”

Olete oodatud konverentsile “Teel soolise võrdõiguslikkuseni ja võrdse kohtlemiseni”, mis toimub 23. mail 2025 Tallinnas, Meriton Spa Hotellis (Toompuistee 27) kell 09.30-17.00

Konverentsi eesmärgiks on  edendada arutelu soorollide ja stereotüüpide üle, mis on vajalik konstruktiivsete lahenduste leidmiseks ja selleks, kuidas vähendada soopõhist valeinfot  ja suurendada inimeste teadlikkust. Anda konstruktiivseid teadmisi ja oskusi soolise võrdõiguslikkuse kohta haridussüsteemis, tööl, ühiskonnas ja poliitikas, et tagada varajane sekkumine eelarvamuste ja stereotüüpide kinnistumisse.

Kutsume: haridusvaldkonna töötajad, noored ja noorteühendused, vabakonna ja naisorganisatsiooni esindajad, sidusrühmad, ametnikud, kogukonna juhid ja projekti aktiivsed osalejad.

Lisaks juba tehtud konkreetsele tööle lisab konverents teemale uue mõõtme, kaasates tunnustatud ekspertide seisukohti. Soolise võrdõiguslikkuse konverentsi 2025. aasta peateema “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine hariduses, tööl ja poliitikas ning valeinfo vastu võitlemine”.

Ekspertide hulgas on erinevate riigiasutuste ja vabaühenduste esindajad nagu näiteks: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Haridus-ja teadusministeerium, Riigikogu, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, ENUT jt.

Konverentsi ajakava koosneb kolmest osast: ekspertide peaettekanded,kolm temaatilist paneeldiskussiooni (1) võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kui põhilise inimõiguse ja universaalse hüve edendamise kohta ning 2) soolise vägivalla ennetamise ja sellele reageerimise kohta perekonnas ja ühiskonnas) ning töörühmadest.

Konverentsi tulemuseks on valminud konverentsi osalejate mitmed ettepanekud soolise väärinfo leviku vastu ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ühiskonnas ning kodanikuühiskonna poolse uuenduslike lahenduste integreerimise kohta soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks.

Ürituste ajakavad leiad veebilehel: https://genderjourney.eu/konverents/
NB! Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi. Täname mõistliku suhtumise eest!

Registreerimine kestab kuni 20. mai 2025 veebilehel: https://genderjourney.eu/registreerimine/  Ainult 100 kohta!

Praktiline info:

Osalemine on tasuta! Osalejatele on tagatud rikkalik toitlustamine (kohvipaus ja rikkalik lõuna-buffet) ning õppematerjalid.
Konverentsi töökeel on eesti keel kuid kohapeal on tagatud järeltõlk

Korraldaja tagab edasi-tagasi transport vahepeatustega. marsruut: Narva (väljasõit 23.05.2025  kell 6.30 Geneva, Sillamäe 7.00, Jõhvi 7.20, Kohtla-Järve 7.40) – Tallinn (kell 17.00 buss sõidab välja Meriton Spa Hotelli ees) – Narva.

Registreerimine ja muud küsimused: Vassili , E-mail: info@sscw.ee tel. 55602993 / German tel.55576329

Programmi teostame tänu Briti Nõukogu toetusele sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. #PeopletoPeople #Gender2025EE

Narvas ja Jõhvis toimusid ettevõtjatele suunatud kohtumised “Eat and Meet EVEAga”

7. mail 2025 toimusid Narvas ja Jõhvis koostöös Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooniga (EVEA) koolitused ja võrgustumiskohtumised “Eat and Meet”, mille eesmärk oli tõsta ettevõtjate teadlikkust majanduskeskkonna suundumustest ja tugevdada koostöövõrgustikke.

Narva kohtumine leidis aset Ranna Restos kell 11–13 ja Jõhvi sündmus toimus kell 16–18 Alex kohvikus Jõhvi kontserdimaja ruumides. Mõlemad kohtumised pakkusid sisukat programmi, keskendudes Euroopa ja maailma majandusarengutele, ettevõtete finantseerimise võimalustele ning EVEA tegevusele ettevõtluse huvikaitses.

Ettekannetega esinesid Bigbanki peaökonomist Raul Eamets, Bigbanki juhatuse liige Ingo Põder ja ettevõtete panganduse juht Aimar Roosalu. EVEA asepresident Marina Kaas tutvustas organisatsiooni tegevust ja liikmelisuse väärtust. Narvas toimus osa programmist vene keeles, Jõhvis eestikeelsena.

Üritused olid osalejatele tasuta, ning nende korraldamist toetas Euroopa Liit.

Loeng teemal “Euroopa päev ja piiriregioonide julgeolek” koostöös Europe Direct Jõhvi kontaktpunktiga

8.–9. mail korraldas Europe Direct Jõhvi loengud Euroopa Liidu teemadel Ida-Viru Kutsehariduskeskuse Jõhvi, Sillamäe ja Narva õppekohtades. Arutelud käsitlesid Euroopa Liidu toimimist, väärtusi ning tulevikuväljakutseid.

Esinejaks on Karl Mattias Sepp – Team Europe liige ja Eesti NATO Ühingu projektijuht –, kes jagas kuulajatega oma teadmisi ja kogemusi Euroopa ning julgeoleku teemadel.

Sündmus pakus noortele hea võimaluse mõista paremini Euroopa Liidu rolli meie igapäevaelus ja tulevikus.

GALERII

Tööpakkumised noortele Ida-Virumaal

Head Ida-Virumaa ettevõtjad!

 

Kas pakute suvist töökohta noortele? Aidake meil luua nähtavust ja tuua kokku noored ning tööandjad!

Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA kogub infot tööandjate kohta, kes on valmis pakkuma noortele (vanuses 13–26) suvetööd.

Täites lühikese ankeedi, jõuab Teie info meie kodulehele, kus noored ja nende pered saavad teid üles leida ja teiega ühendust võtta.

MIKS?

✅ Toetame piirkonna noorte tööhõivet
✅ Tõstame teie ettevõtte nähtavust
✅ Loome koos tugevama ja hoolivama kogukonna

👉 Täida ANKEET, kui teil on suvetööd noortele

Aitäh, et hoolite Ida-Virumaa tulevikust! 🌞

Kutse veebiseminarile „Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?“

Hea tulevikuhuviline!

Oled oodatud Arenguseire Keskuse veebiseminarile „Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?“, mis toimub teisipäeval, 13. mail kell 15.15−17.00 Zoomis. Osalemislingi saamiseks registreeri end palun ürituse veebilehel:

https://arenguseire.ee/uritused/veebiseminar-kuidas-muutub-eestis-asustus-ja-eluaseme-kattesaadavus/

Eesti asustusmuster on muutumas – rahvastik kahaneb piirkonniti ebaühtlaselt, mitmed varasemad tõmbekeskused on kadumas ning Tallinna mõju ulatub üha kaugemale. Kus elab Eesti rahvas aastal 2050 – milliste stsenaariumidega tuleks arvestada? Kuidas on muutumas tõmbekeskuste areaalid? Millised on noorte elupaigaootused? Millised trendid valitsevad eluaseme kättesaadavuses?

Seminaril arutame, kuidas eesootavad muutused peaks suunama regionaalpoliitikat ning elukeskkonna kujundamisega seotud otsuseid Eestis.

Esinevad:
Tiit Tammaru (Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor)
„Asustusmustrite stsenaariumid Eestis aastani 2050. Elukoha-eelistused noorte seas“

Anto Aasa (Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor)
„Tõmbekeskuste ja pendelrände arengud Eestis“

Anneli Kährik (Tartu Ülikooli linnageograafia kaasprofessor)
„Eluaseme kättesaadavuse trendid Eestis“

Teemat kommenteerivad:

Reili Rand (Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Ando Kiviberg (Riigikogu liige, Eesti 200)

 

Veebiseminari juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

14.mail koostööseminaril käsitletakse energiasüsteemi arendusvõimalusi Ida-Virumaal

Elektrokeemia professor Jaak Nerut üliõpilastega
Foto: Kaspar Koolmeister

14. mail toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis koostööseminar „Teadlastelt ettevõtetele − aktuaalsed arengud Ida-Virumaa energeetikas“, kuhu oodatakse kõiki Ida-Viru ettevõtete esindajaid, kes on huvitatud innovatsioonist energeetika vallas. Kavas on nii teadlaste ülevaated valdkonna arengusuundadest kui ka ühisarutelud tehnoloogia parimate rakendusvõimaluste üle. Huvilistel palutakse registreeruda veebivormis. Üritusel on soovijatele sünkroontõlge vene keelde.

„Taastuvenergeetikal on Eesti tuleviku energiasüsteemi pikaajalise konkurentsivõime ja energiajulgeoleku tagamisel keskne roll. Energia tootmise kõrval on seejuures üks olulisemaid küsimusi selle salvestus- ja muundamisvõimaluste arendamine,“ ütles Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ove Oll.

 

Seminaril tutvustatakse nii kõrg- kui ka madaltemperatuursete elektrolüüserite ja kütuseelementide rakendus- ja arendusvõimalusi, millega on Tartu Ülikooli teadlastel pikaajalised kogemused ka ettevõtluskoostöös. Nii on Tartu Ülikooli keemia instituudi partnerid olnud näiteks Elcogen, Stargate Hydrogen kui ka H2Electro, kes on kõik energiatehnoloogiate arendamisel olulised tegijad.

Päevakava

 

10.30–11.00 Registreerumine ja tervituskohv

Auditoorium 200

11.00–11.05 Avasõnad, päevajuht Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ove Oll

11.05–11.25 „Kõrgtemperatuurse elektrolüüsi võimalused ja arendustöö Tartu Ülikoolis“, Tartu Ülikooli füüsikalise ja elektrokeemia teadur Priit Möller

11.25–11.45 „Madaltemperatuursed klütuseelementdid ja elektrolüüserid. Vesiniku salvestamine“, Tartu Ülikooli elektrokeemia professor Jaak Nerut

11.45–11.55 „Taastuvenergia tootmis- ja paindlikkustehnoloogiad energia- ja kulutõhususe võtmes“, Tallinna Tehnikaülikooli teadur Vahur Maask

11.55–12.15 „Tehisaru rakendused energeetikas“, Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Tarmo Korõtko

12.15–12.35 „Eesti 100% taastuvenergial põhinev energiasüsteem“, Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ove Oll

12.35–13.30 Lõuna kohvikus Muna

13.30–14.30 Laudkonnaarutelud ettevõtjate ja teadlaste ühisosalusel

  • Millised on Ida-Viru ettevõtete energeetikaalased arengusuunad?
  • Millised on ettevõtete ootused teadlastele?
  • Milliseid koostöövõimalusi nähakse?

14.30–15.00 Kokkuvõtted laudkonnaaruteludest

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühise teaduskonsortsiumi tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu meetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.

Ida-Virumaal saab taas taotleda toetust piirkondlikeks algatusteks keskmise suurusega projektidele

Allikas: RTK

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus avasid 30. aprillil uue taotlusvooru Ida-Virumaa keskmise suurusega projektidele. Vooru maht on 1,3 miljonit eurot ja seda rahastatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist.

Minister Terrase hinnangul näitavad toetusmeetme varasematest voorudest ligikaudu 170 toetatud projekti ja pea 46 000 osalejat selgelt, et kohalikud inimesed haaravad võimalustest kinni. „Õiglase ülemineku fondi toel anname hoogu juurde algatustele, mis kujundavad Ida-Virumaa kestlikku tulevikku. See on investeering piirkonna uude hingamisse,“ sõnas minister. Toetust antakse projektidele, mis edendavad kliimaneutraalsusele üleminekut. Fookuses on sotsiaalse ettevõtluse arendamine ja keskkonnateadlikkus. Samuti toetatakse postindustriaalse identiteedi jäädvustamist, noorte tegevusi, vabatahtlikku tööd ja kogukondade tugevdamist.

Taotlusvooru läbi viiva Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepa sõnul toetatakse projekte kahes kategoorias. „Põhivarainvesteeringu projektide tulemusena ootame, et toetuse abil valmiksid avalikkusele suunatud füüsilised objektid. Toetust saab kasutada näiteks nii kogukonnakeskuste rekonstrueerimiseks, tööstuspärandi alternatiivseteks tegevusteks väljaehitamiseks kui avalikele hoonetele ligipääsetavuse tagamiseks,“ täpsustas Sepp. Arendusprojektide puhul on oluline, et toetust saanud projektide abil kasvaks elanike keskkonnateadlikkus. „Näiteks saab läbi viia digi- ja roheoskuste arendamise töötube, kliimaneutraalse alase teadlikkuse suurendamist toetatavad seminare või korraldada ringmajanduse-, keskkonnakaitsega seotud objektide külastusi. Samuti saab luua võimalusi kohalikke elanikke kaasavate kogukondlike algatuste võimestamiseks – näiteks loodusematkade, talgute, piirkonna eripära tutvustavate festivalide, noortele suunatud laagrite või muu säärase kaudu,“ täpsustas Sepp.

Sepp lisas, et põhivarainvesteeringu projektide kategoorias saab toetust küsida sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid taotlejaks ei saa olla kohalik omavalitsus või riigiasutus. Teises kategoorias on arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisalduvad projektid, kust saab toetust küsida sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik, KOVi hallatav asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja äriühing (VKE).

Võttes arvesse esimestest taotlusvoorudest saadud kogemusi ning taotlejatelt ja partneritelt saabunud tagasisidet, on täiendatud toetuse taotlemise tingimusi. Lisatud on avalikkusele suunatud objekti definitsioon, abikõlbmatuks on loetud täiskasvanute koolituse, täiend- ja ümberõppe korraldamisega seotud kulud ning keskmise suurusega projektide maksimaalne toetus on senise 200 000 euro asemel 150 000 eurot. Nii arendusprojekti taotleja kui ka parteri loetelud on täiendatud KOV hallatavate ja valitsusasutuste hallatavate asutustega, lisaks pole keskmise suurusega investeeringuprojektil enam kohustusliku eelnõustamist.

Toetust saab küsida vahemikus 10 001 kuni 150 000 eurot. Arendusprojektide elluviimise aeg on 2 aastat, kuid põhivarainvesteeringu projektid peavad olema lõpetatud 31.08.2026. Voor on avatud kuni 01.09.2025 kella 17.00ni.

Taotlusvooru infoseminar toimub MS Teamsi vahendusel 12. mail. Rohkem infot taotlemise tingimuste ja infoseminari kohta leiab RTK kodulehelt.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Taotlusvooru korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.

Taotlusvooru info ja kontakt:
Terje Kuus
teenusekoordinaator
RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talitus
terje.kuus@rtk.ee
Telefon 56981043

Infokiri 05/2025

Dialoog, mis muudab – Timeout meetodi seminar ja väljaõpe Narvas 29.05.2025

Allikas: www.norden.ee

Mis oleks, kui arutelud ei viiks vastasseisu, vaid mõistmiseni? Kui inimesed ei räägiks üksteisest üle, vaid päriselt kuulaksid?

Timeout on Soomes välja töötatud dialoogimeetod, mis aitab erinevate taustadega inimestel kohtuda, jagada kogemusi ja mõtestada olulisi teemasid – usalduslikult, pingevabalt ja võrdselt. See on rohkem kui meetod – see on suhtumise muutus: rääkimiselt kuulamisele, veenmiselt mõistmisele. Timeout dialooge peetakse täna üle Põhja- ja Baltimaade ning neid rakendatakse kogukondade tugevdamiseks, organisatsioonide arendamiseks ja ühiskondlike arutelude inimlikumaks muutmiseks. Ingliskeelse info meetodi kohta leiab kodulehelt Timeout dialogue.

 

Avatud seminar 29. mai kell 17–20, Narva Raekoda

Seminaril:

  • tutvustatakse Timeout dialoogi põhimõtteid ja praktikat
  • saab ise kogeda, mida tähendab osalemine päris dialoogis
  • jagavad kogemusi koolitajad Kai Alhanen ja Anna Sidorova (DialogiAkatemia, Soome)
  • saab infot dialoogi läbiviijate väljaõppe kohta ja soovi korral end kirja panna

Oodatud on kõik, kes on huvitatud uutest arutelumeetoditest ja töötavad valdkondades, kus suhtlus, osalus ja mõistmine on olulised. Seminar juhatab sisse dialoogimeetodi väljaõppe, kuhu on kohtade olemasolul võimalik registreeruda ka kohapeal.

Seminar toimub inglise keeles, sünkroontõlkega eesti ja vene keelde.
Osalemine on tasuta, aga registreerimine vajalik: https://shorturl.at/p4KoB

 

Väljaõpe dialoogi läbiviijatele 30. mail ja oktoobris 2025

Soovid ise dialooge läbi viia? Aidata oma kogukonnas või organisatsioonis arutada olulisi teemasid, nii et inimesed tunneksid end kuulatuna ja kaasatuna?

Dialoogi läbiviijate väljaõpe annab:

  • praktilised tööriistad ja oskused, et pidada ja juhtida mõtestatud arutelusid
  • tugeva tausta dialoogipõhimõtetest, kaasa arvatud keeruliste olukordade juhtimine
  • võimaluse katsetada ja arendada oma oskusi kogemuste ja tugivõrgustiku toel

Osalema on oodatud:

  • Organisatsioonide arendajad ja koolitajad
  • Kogukonnaaktivistid ja sotsiaaltöötajad
  • Ajakirjanikud ja kommunikatsioonitöötajad
  • Õpetajad ja haridustöötajad
  • Kodanikualgatuste eestvedajad
  • Osalus- ja kaasamise spetsialistid (nt kohalikus omavalitsuses või MTÜ-des)

Koolitus koosneb kahest kohtumisest ja praktikast:

  • esimene väljaõppepäev: dialoogi alused, Timeout-mudel ja dialoogi juhtimine I. Toimub 30. mai kell 9–16 Narva Raekojas
  • praktika: väljaõppes osaleja viib läbi dialoogiringi oma kogukonnas või organisatsioonis
  • teine väljaõppepäev: dialoogi juhtimine II, planeerimise tööriistad ja dialoogi rakendamine oma töös. Toimub oktoobris kokkuleppel grupiga

Koolitus toimub inglise keeles, sünkroontõlkega eesti ja vene keelde.
Grupp on väike – kuni 20 osalejat.
Osalemine on tasuta, registreeru aegsasti: https://shorturl.at/0EAwz

Rohkem infot:
Kogukondliku koostöö ja kultuuri nõunik Kadri Sikk
E-post: kadri.sikk@norden.ee
tel. +372 58 54 2062

Eesti keele õppekaardid lennutasid Kohtla-Järve õpilasfirma finaali

Rinaldo Šaldõbajev, Heleene Värimäe ja Annabel Aadumäe peavad järgmisel nädalal esitlema oma reeglikaartide komplekti teiste finalistide ja žürii ees. “Teeme praegu iga päev tublisti proovi ja valmistume selleks,” rääkisid noored, kes said äsja hea esinemiskooli Kohtla-Järve gümnaasiumi rokkooperis kaasa lüües. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve gümnaasiumi TaskuKool pääses võistluse “Eesti parim õpilasfirma 2025” finaali. Firma tegevjuht Heleene Värimäe, turundusjuht Annabel Aadumäe ja finantsjuht Rinaldo Šaldõbajev räägivad, kuidas lihtsad, kasulikud ja nutikad reeglikaardid sündisid. “Tahtsime teha midagi, mis päriselt inimesi aitab,” kinnitasid noored, kes seisavad ilusa eesti keele eest.

Millise ambitsiooniga te järgmisel nädalal finaali lähete?

Heleene: Tahaks võita. Ma arvan, et meie toode on vajalik ja piisavalt hea, et see jõuab loodetavasti esikolmikusse.

 

loe edasi…

Inspireeriv Ida-Viru Loomeklastri koostööpäev

28.04.2025

Hea Koostööpartner,

oled VÄGA oodatud Ida-Viru Loomeklastri Koostööpäevale 28.aprill kell 14.00. – 17.00. Toila SPA-s.

Tule veeda sisukas pärastlõuna Toila Spa konverentsisaalis, kus kohtuvad kultuur, kogukond ja koostöö. Koostööpäevaku jooksul arutame, kuidas kultuurisündmused kujundavad meie piirkonda, edendavad lõimumist ning annavad hoogu kohalikule turismile. Jagame teadmisi ja kogemuslugusid, tutvustame uusi algatusi ning otsime ühiselt viise, kuidas paremini planeerida ja ellu viia piirkondlikke sündmusi.

Koostööpäevaku eesmärk on tuua kokku kultuuri- ja kogukonnaelu vedajad ja otsustajad, et ühiselt mõtestada tulevikusuundi ning tugevdada koostööd.

Ajakava:

13:30. – 14.00. kogunemine
14.00 – 14.10. Koostööpäevaku sissejuhatus
14.10 – 14.30. “Kultuurist ja lõimumisest”, Eda Silberg, Kultuuriministeeriumi asekantsler
14.40 – 15.00. “Kultuurisündmuste mõju kohalikule turismile”, Hanna Villberg, Ida-Viru Turismiklastri turundusjuht;
15.10. – 15.30. “Maakondliku sündmuste planeerimissüsteemi arendamisest “, Piia Tamm, Ida-Viru Loomeklastri koordinaator ja Kaisa Pukk, Toila valla kultuurijuht.
15.40 – 16.15. Kogemuslood: Õiglase Ülemineku Fond, piirkondlike algatuste toetus: Kogukonna kaasamine läbi kultuurisündmuste – “Aidu discgolfi pargi rajamine” ja “Loomepööre”
16.15. – 16.30. “IDA Hub  – filmi ja innovatsioonikeskuse tutvustus”, Britta Merirand, filmi inkubaatori projektijuht, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

16.30 – 17.00. Ühine arutelu.

 

Üritus toimub eelregistreerumisega.

 

Piia Tamm

Ida-Viru Loomeklastri koordinaator

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Tel: 55610512

 

30. aprillil avaneb piirkondlike algatuste toetus – Keskmise suurusega projektide taotlusvoor Ida-Virumaal

Foto: Anastassia Volkova, idavirufond.ee

Alates 30. aprillist 2025 kuni 1. septembrini 2025 kell 17.00 on avatud Piirkondlike algatuste toetuse keskmiste projektide taotlusvoor, mille eesmärk on tugevdada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tingimustes.

Toetusvoor pakub võimalust vabaühendustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning õppeasutustele algatada projekte, mis aitavad inimestel üleminekuprotsessi paremini mõista, sellele tähendust anda ning aktiivselt osaleda. Eesmärk on muuta see muutus positiivseks ja kaasavaks kogemuseks kogu piirkonnale.

Toetust saab taotleda summas 10 001 – 150 000 eurot järgmisteks tegevusteks:

  • sotsiaalse ettevõtluse arendamine,
  • keskkonnateadlikkuse tõstmine,
  • postindustriaalse identiteedi jäädvustamine,
  • noorte aktiivsuse toetamine,
  • vabatahtliku tegevuse edendamine.

Kogu taotlusvooru eelarve on 1 300 000 eurot.

📍 Infopäev toimub 12. mail kell 13.00–16.00 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Infopäev salvestatakse ja materjalid (sh esitlus) lisatakse hiljem kättesaadavaks.

Loe rohkem ja liitu infopäevaga https://rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-keskmised-projektid-taotlusvoor

IDA Hubi filmitööstuse inkubatsiooniprogramm lõpetas eduka pilootaasta: Ida-Virumaa uued ettevõtjad on valmis astuma võtteplatsile

Foto: Nadezda Morozova

Filmitööstuse inkubatsiooniprogrammi pilootaasta lõpuüritus toimus 23. aprillil  kood/Jõhvis.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eestvedamisel toimunud IDA Hubi filmitööstuse inkubatsiooniprogramm lõpetas aprillis oma esimese, aasta kestnud pilootaasta. Programmi eesmärk on kasvatada Ida-Virumaale tugev kaadritagune loomekogukond – professionaalid, kes suudavad vastata filmiproduktsioonide vajadustele kohapeal. Kui seni on võtteplatsidele kaasatud assistente peamiselt Tallinnast ja mujalt Eestist, siis nüüd on piirkonnas järjest suurem valmisolek neid rolle ise täita.

Lood Ida-Virumaalt ja kaugemalt

Pilootprogrammis osalesid loovisikud üle Eesti – nii ettevõtjad kui ka eraisikud, kellel oli huvi filmitööstuses tegutsemise vastu. Osalejad läbisid esmalt baaskoolituse, millele järgnes tihe töö mentoritega ja ettevõtte arendamine filmiprojektides osalemiseks. Eraisikud, kellel ei olnud varem ettevõtluskogemust, aitas programm luua oma ettevõte. Samuti suunati neid, kellel oli juba olemas teenus või toode, leidma uusi viise, kuidas oma tegevus kohandada filmimaailmale vajalikuks. Osalejate ülesanne on pakkuda oma teenuseid või tooteid Ida-Virumaal, et tugevdada piirkonna loome- ja filmitööstuse infrastruktuuri ka pärast programmi lõppu.

„Filmi kogukond on päris äge, aga üpris kinnine. See programm annab võimaluse siseneda nende maailma ja töötada mentoritega, kes selle kogukonna moodustavad, minu jaoks on just mentorid selle programmi suurim boonus,“ ütles programmi lõpetanud inkubant Anastassia Volkova.

Programmi lõpuks kujunes välja kuus tugevamat ettevõtmist, mille seas on näiteks fotograafid, kes jäädvustavad filmivõtete kulissidetagust elu, dublaažiga tegelev noorteettevõte, kellel on unistus oma stuudio rajamisest, ning animaator, kes soovib Ida-Virumaal oma oskusi rakendada.

Mentorid: areng toimub nii ideedes kui inimeses

Programmi mentorid toetasid osalejaid nii erialaselt kui ka enesearengus. „Oli tõeliselt põnev jälgida, kuidas IDA Hubi filmitööstuse kiirendis osalenud inkubandid õppisid lisaks filmitööstuse tundmaõppimisele paremini mõistma ka iseennast. Programmi lõpuks julgesid nad valjult ja selgelt välja öelda, mis on nende unistus — isegi kui see viis teistsugusele rajale, kui alguses plaanitud,“ sõnas mentor ja OÜ Blueray kaasasutaja Egle Rääsk. „Viimasel mentorsessioonil oli eriti rõõmustav näha, et nad oskavad seista oma töö väärtuse eest ning küsida selle eest ka õiglast tunnustust.“

Programm jätkub – kandideerimine algab 5. mail

„Oleme uhked esimese kohordi üle – nad näitasid, et Ida-Virumaa inimestes peitub tugev potentsiaal,“ ütles inkubatsiooniprogrammi juht Britta Merirand. „Meie siht on kasvatada professionaalset tugivõrgustikku, kes oleks valmis töötama rahvusvahelistel produktsioonidel just siin samas, kohapeal. Taustajõudude kasvav vajadus saab lähiaastatel veelgi olulisemaks, eriti seoses stuudiokompleksi valmimisega – just seepärast on oluline, et meil oleks motiveeritud ja koolitatud inimesed olemas juba täna.“

„Ülitähtsat rolli mängisid meie mentorid, kes andsid endast kõik, et inkubandid saaksid vajaliku teadmistepagasi, kontaktid ja enesekindluse, et filmitööstuses kanda kinnitada. Peagi tutvustame IDA Hubi veebilehel ka meie vilistlasi ja nende ettevõtteid,“ lisas Merirand.

Uus programmivoor alustab 2025. aasta sügisel. Kandideerimine algab juba 5. mail ning avalduse saab esitada IDA Hubi veebilehel www.idahub.ee.

Projekti rahastatakse 100% Õiglase Ülemineku Fondist.

Lisainfo ja kontakt:
Britta Merirand
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Inkubaatori projektijuht
+372 5192 6597
britta.merirand@ivek.ee
www.idahub.ee

Mõttekoda Praxis eestveedamisel arutati, kuidas noori paremini kaasata

22. aprillil kogunesid Ida-Virumaa noortega seotud organisatsioonide ja asutuste esindajad Kohtla-Järve Keskraamatukogusse, et osaleda mõttekoja Praxis korraldatud töötoas „Kuidas paremini noori kaasata ja toetada?“. Üritus tõi kokku SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste esindajad, õpetajad, noortekeskuste töötajad, kohalike omavalitsuste esindajad, projektijuhid ning teised noortevaldkonnas tegutsejad ja huvilised.

Töötoa eesmärk oli kaardistada praeguseid noorte kaasamise praktikaid, arutada nende tugevusi ja kitsaskohti ning ühiselt mõelda, kuidas edendada koostööd eri osapoolte vahel – eriti kohalike omavalitsuste ja noortevolikogudega.

Arutelu käigus tõsteti esile nii takistusi – nagu vähene info liikumine ja ressursside piiratus – kui ka häid näiteid edukatest noortealgatustest. Osalejad tõid välja, et noorte aktiivsuse ja huvi kasvatamiseks on vaja pakkuda neile tähenduslikke ja arvestavaid võimalusi osalemiseks kogukonnaelus. Samuti rõhutati vajadust tugevdada toetavate täiskasvanute ja mentorite rolli.

Töötoa tulemused annavad sisendi praktilise ja realistliku tegevuskava loomiseks, mis aitab edaspidi tugevdada noorte osalust ja koostööd . Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.

 

GALERII

Вкусы Нарвы 2025 – грандиозный гастрономический праздник в Липовой ямке!

Posted in Määratlemata

Legendaarsed Narva Maitsed 2025 naasevad tagasi!

31.mail kell 12.00 katame taas lauad ja ootame teid Narva maitsvaimale laadale!

 

Asukoht: Joaoru puhkeala, Raja tn 5, Narva
Aeg: 12:00–18:00

 

Narva populaarne toidulaat „Narva Maitsed” on kasvanud tavalisest gastronoomiaüritusest tõeliseks linnapeoks! Juba üheteistkümnendat korda saavad külastajad nautida Narva ja Ida-Virumaa parimate restoranide ja kohvikute kulinaarseid meistriteoseid.

 

Maitsed ja meelelahutus kogu perele:

 

Lisaks erakordsetele maitseelamustele ootab teid meelelahutusprogramm, mis sobib igas vanuses külalistele:
✔ Ettekandjate võidujooks
✔ Kulinaarne otsimismäng ja viktoriinid
✔ Hiiglaslike seebimullide show, animaatorid ja näomaalingud
✔ Erinevate rahvaste toitude degusteerimine
✔ Kokkade võistlused ja parimate roogade valimine
✔ Kontsert, mille peaesinejaks on Alika Milova
✔ Ekskursioonid Narva jõe promenaadil ja Joaoru puhkealal linna parimate giididega
✔ Käsitöö tänav ja kultuuriprogramm Narva Rahvaste Majalt

 

Tere tulemast!

Toitlustajatele suurepärane võimalus!

Osalemine on Ida-Virumaa toitlustusettevõtetele tasuta!

✔ Tutvu osalemise tingimustega 
✔ Täida vorm lingil
📌 Kuni 30.04.2025 registreerunud ettevõtted saavad valida kaubanduskoha skeemilt. Pärast seda registreerunud paigutatakse vabadele kohtadele.

Miks osaleda?

✔ Esitlege oma roogasid ja eripakkumisi laiale külastajaskonnale.
✔ Võtke osa kokavõistlustest ja võitke professionaalne reklaamklipp oma ettevõttele!
✔ Suurendage oma ettevõtte nähtavust ja looge uusi ärikontakte.
✔ Üritusele eelneb lai meediakajastus ja aktiivne turunduskampaania.
✔ Ettevõtetele osalemine on täiesti tasuta!

Keskkonnasõbralik üritus:

♻  Toidulaadal kasutatakse korduvkasutatavaid nõusid, mille eest kehtib tagatisraha.
♿ Liikumispuudega inimestele on tagatud vajalikud mugavused.

Üritust rahastatakse meetme „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ vahenditest ja Narva linna eelarvest. Tänu toetusele toimub 2025. aastal Ida-Viru maakonna tasemel toidufestival.

Mõttekoda Praxis kutsub töötuppa, et arutada, kuidas noori vabaühendustesse kaasata

Kas sul on kogemusi noorte kaasamisega või soovid seda tulevikus teha?
Mõttekoda Praxis kutsub sind osalema maakondlikus töötoas Kohtla-Järvel 22. aprillil kell 11–15, et arutada, kuidas saaks vabaühendused noori  paremini kaasata ja toetada.

Töötuba on mõeldud:

  • vabaühendustele, kes tegelevad või soovivad tegeleda noortega või kaasata noori;
  • koolide esindajatele (sh kogukonnapraktika juhendajad, ühiskonnaõpetuse õpetajad);
  • kohalike omavalitsuste töötajatele ja noortekeskuste esindajatele;
  • projektijuhtidele, noorte ettevõtlikkuse koordinaatoritele ja vabaühenduste konsultantidele.

 Mida arutame?

  • Kuidas noori praegu kaasatakse?
  • Millised on peamised takistused ja head praktikad?
  • Milliseid ressursse on vaja?
  • Kuidas tugevdada koostööd KOV-ide ja noortevolikogudega?

Sinu kogemus ja vaade on hindamatu – töötoa tulemused aitavad luua realistliku ja praktilise tegevuskava kogu maakonnale!

Toimumiskoht: Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Pärna tn 27
Aeg: 22. aprill, kell 11.00–15.00

Lisainfo: Simo Järvela,  simo.jarvela@praxis.ee,  +372 5560 8091

REGISTREERIMINE

Inimesest algab! Kogukond kriisiks valmis

Allikas

📢 Ootame Ida regiooni maakondade (Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa)  omavalitsustes tegutsevate kogukondade ja kohalike ühenduste/seltside eestvedajaid ja liikmeid koolitusele “Inimesest algab! Kogukond kriisiks valmis”.

🗓️ Koolitus toimub 6. mail Rakveres, Juhan Kunderi Rahvakoolis (Niine tn 4). See on osalejatele tasuta!

Mida teadlikum on igaüks meist üksikisikuna, seda tugevamaks saame kasvatada ka kogukonna kriisikindlust.

Koolitusel keskendume nii

  • psühhosotsiaalse kriisiabi (sh psühholoogilise esmaabi) teemadele – riigi rollile ja panusele ning mida mina isiklikult saan teha;
  • elanikkonnakaitse teemadele – riigi rollile ja panusele ning minu kui inimese valmisolekule;
  • kogukonna kriisikindlusele – kuidas saame eelneva kogukonna heaks tööle panna.

Koolituspäeva eesmärk on toetada osalejate teadlikkust ja praktilist valmisolekut kogukondliku kriisikindluse arendamiseks – ühise arusaama kujunemist nii psühhosotsiaalse kriisiabi (sh psühholoogilise esmaabi) kui ka elanikkonnakaitse teemadel, võtmeisikute rollist, koostöö dünaamikast ning teavituse ja toetamise võimalustest nii ametlikes kui kogukondlikes suhetes.

⏰ Päevakava

14.00 – 14.30 Kogunemine. Kohvi & toekam amps

14.30 – 16.00 Psühholoogiline esmaabi kogukondades: toetamine kriisihetkel (Sotsiaalkindlustusameti esindaja)

Igas kriis on ka sotsiaalkriis. Mida tähendab psühhosotsiaalne kriisiabi ja psühholoogiline esmaabi? Igaüks meist saab olla valmis teisi kriisiolukorras märkama ja toetama. Keskendume psühholoogilise esmaabi andmisega seotud ABC-le.

16.00 – 16.10 Vitamiinipaus

16.10 – 17.40 Elanikkonnakaitse koolitus – „Elanike hädaolukorraks valmisolek“ (Päästeameti esindaja/d)

Keskendume teemadele, mis aitavad valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks nii Eestis üldisemalt kui ka igaühel oma kodukohas. Päästeamet räägib võimalikest ohtudest ja hädaolukordadest, tutvustatakse erinevaid infokanaleid, kust leida abi ohtude kohta, kodustest kriisivarudest, ohuteavitusest, varjumisest ja evakuatsioonist.

17.40 – 17.50 Vitamiinipaus

17.50 – 18.35 Kriisivalmidus kogukonnas. Mida kogukond selle infoga peale võiks hakata? (Heleriin Jõesalu, Eesti Rahvaülikoolide Liit)

Arutame koos, kuidas eelnevad teadmised ja oskused kogukonna heaks tööle panna. Mida saame teha, et suurendada kogukonna kriisikindlust.

18.35 Asume koduteele

📝 Registreeri enda osalemine hiljemalt 2. maiks järgmisel lingil: https://forms.gle/deyiym66Fb862Kba9

Loovus + ettevõtlus = LOOMEPÖÖRE! 05. ja 12. aprillil startis Ida-Virumaal projekt “Loomepööre”.

14.04.2025

 

05. ja 12. aprillil startis Ida-Virumaal projekt “Loomepööre”.

Inimesed olid kohal, koolitajad olid kohal ja vaim oli valmis, et hakata maakonnas loomepööret tegema.

Mõlemad koolituspäevad möödusid kui linnulennul ja aeg läks kiiresti. Saadi tuttavaks uute inimestega, vahetati mõtteid ja jagati omi ideid. Koolitajad andsid teadmisi loomemajandusest ja ringmajandusest ning jagasid häid näiteid loomevaldkonnas tegutsevatest edukatest ettevõtjatest.

Kõik kohapeale tulnud jagunesid tiimidesse. Koos hakati tööle kahe erineva lõuendiga – Osterwalder ja väärtuspakkumine, et hakata arendama väljavalitud ideed. Päris suur osa koolituspäevadest mööduski lõuendite kallal ajusid ragistades.

Teisel kohtumisel läks päeva lõpp eriti põnevaks, sest tiimid hakkasid ette kandma enda valminud töid. Esitleti ideid, mis tõid välja meie maakonna eripära, mõeldud oli ka uutele teenustele,mida saavad kasutada nii kohalikud elanikud kui ka turistid ning mõeldud oli ka meie pärandkultuuri peale.

Kokkuvõtteks oli kaks väga sisukat ning arendavat koolituspäeva, kus osalejad said kaasa hulga inspiratsiooni ja uusi teadmisi. Maakonna loomevaldkond sai kindlasti palju rikkamaks, sest nendel kahel kohtumisel tekkis päris mitu uut ja huvitavat teenust või toodet.

Projekt “Loomepööre” läheb edasi sügisel, kui oktoobri kuus toimub häkaton. Loomehäkile on registreerumine juba avatud. Jälgi infot ja hoia end Loomehäki toimumisega kursis, uuri täpsemalt infot meie kodulehelt – www.ivek.ee   

 

15. aprillil ilmus maakonna ajalehes Põhjarannik projekti “Loomepööre” stardi kohta lühike arikkel – “Metsateraapia ja merest uhutud puidust valgustid − uued loovettevõtted on sündimas” (artikli autor – Sirle Sommer- Kalda). Tasub lugeda! Saad seda teha SIIN

 

“Projekti “Loomepööre” projektijuht on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja partner maakonnas SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.  Projekt on rahastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“.

Euroopa päev tuleb taas suure kontserdiga Tallinnas ja Narvas

Euroopa päev tuleb taas suure kontserdiga Tallinnas ja Narvas 

Täpselt kuu aja pärast, 9. mail tähistavad Eesti ja Euroopa taas Euroopa päeva. Kogu maikuu esimese nädala vältel korraldatakse Eesti eri paigus sündmusi, mis kulmineeruvad 9. mail suure vabaõhukontserdiga Tallinnas ja Narvas. Tallinnas Vabamus toimub ka traditsiooniline seminar, kus kuulutatakse välja tänavune aasta eurooplane.

„Euroopa Liit on rahuprojekt ja Euroopa päeval tähistame seda, et oleme koos Euroopa Liidus, kus riigid üksteisega ei sõdi. Kahjuks aga peame juba kolmandat aastat järjest Euroopa päeval mõtlema sellele, mida me saame Euroopa Liiduna teha selleks, et sõda Ukrainas võimalikult kiiresti lõppeks ja et rahu oleks püsiv,“ ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohusetäitja Ave Schank-Lukas.

Kooliklassid saavad 9. mail alustada Euroopa päeva tähistamisega juba kell 9 hommikul, mil nii Tallinnas kui Narvas saab hakata mängima traditsioonilist ELi-teemalist orienteerumismängu. Mängu saab mõlemas linnas mängida kuni kl 17-ni. Euroopa päeva puhul on kooliõpilastele ja teistele külalistele avatud ka mitme ELi saatkonna ja Stenbocki maja hooviväravad, et tutvustada huvilistele kõike seda, mis seob meid Euroopa Liiduga.

Vabamus toimuval Euroopa päeva seminaril arutleme Euroopa jaoks olulistel teemadel ning kuulutame välja tänavuse aasta eurooplase. Tiitlile kandideerivad riigikogu liige Hanah Lahe, Eleringi juht Kalle Kilk ja Narva Muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova. Lõpphääletusele esitatud kolmiku valis kümne silmapaistva kandidaadi seast välja riigi, kodanikuühiskonna, ettevõtjate, meedia ja Euroopa Komisjoni esindajast koosnev žürii. Aasta eurooplase tiitli saaja otsustatakse rahvahääletusel.

Euroopa päev jätkub Vabaduse väljakul, kus alates kella 15-st on kõik külalised oodatud rohkete väljapanekute ja tegevustega täidetud üritustealale. Päev tipneb kell 18 algava tasuta kontserdiga, kus sel aastal esinevad 5MIINUST x Puuluup, NOËP ja Islandi artist Daði Freyr.

Juba teist aastat toimub suur Euroopa päeva kontsert ka Narvas. Alates kella 13-st on TÜ Narva kolledžis avatud keeltekohvik, kus saab tutvuda erinevate riikide keelte ja kultuuridega. Raekoja platsil saab külastada kohvikute- ja festivaliala. Kell 15 astuvad üles kohalikud noortebändid Pale Alison, Kohtla-Järve klaveritrio ja Narva Eesti Gümnaasiumi G1 bänd. Kell 17 annavad Raekoja platsil tasuta kontserdi Anne Veski ja nublu. Sel aastal teeb ERR teleülekande nii Narva kui Tallinna Euroopa päeva kontsertidest.

Euroopa päeva on oodatud tähistama ka kõik koolid, organisatsioonid ja kogukonnad. Andke oma ideest meile teada www.euroopapäev.ee veebilehel ning märgime teie sündmuse Euroopa päeva ürituste kalendrisse. Euroopa nädalal korraldatavate ürituste tähistamiseks soovitame kasutada Euroopa päeva sümboolikat.

Euroopa nädalal on võimalus kutsuda kas koolidesse või teistesse asutustesse külla Euroopa Liidu teemade eksperte. Teemavalik on lai, alates ELi õigusest, põhialustest ja otsustusprotsessist kuni rände, jäätmemajanduse, julgeoleku, kaitsepoliitika, eurotoetuste ja roheleppeni välja. Lisainfo ning tellimisvormi leiab siit.
Euroopa päeva sündmuste peakorraldajad on riigikantselei, välisministeerium ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Kõigi Tallinnas ja mujal Eesti linnades toimuvate sündmuste kohta loe lähemalt www.euroopapäev.ee

Taust 

9. mail 1950. aastal pidas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Pariisis kõne, kus esitas idee asuda Euroopas tegema uut liiki poliitilist koostööd, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta tegi ettepaneku luua uus institutsioon, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast allkirjastatigi sellise organisatsiooni loomise leping ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks, 9. maid aga tähistatakse Euroopa päevana.

Tähelepanu, valmis olla, START! Loomepööre startis esimese koolituspäevaga!

07.04.2025

 

 

Loovus + ettevõtlus = LOOMEPÖÖRE!

05.aprillil sai stardi Loomepöörde projekt kui me alustasime esimese koolitusega Toila SPAs.

Inimesed olid kohal, koolitajad olid kohal ja vaim oli valmis, et hakata maakonnas loomepööret tegema.

Koolitajate poolt algas päev osalejate inspireerimisega, räägiti loomemajandusest ja ringmajandusest, vahetati mõtteid ideedest, toodi loomevaldkonnast häid näiteid ja tehti praktilisi harjutusi. Edasi võeti lauale erinevad lõuendid – Osterwalder ja väärtuspakkumine. Ning ülejäänud koolituspäev möödus tiimides ning lõuendite kallal ajusid ragistades.

Esimene päev möödus kiiresti. Aga õnneks on ees ootamas ka teine koolituspäev, kus töö jätkub.

Koolitusgrupp saab kokku nädalapärast, 12. aprillil ja siis läheb eriti põnevaks, sest päeva teises pooles hakkavad tiimid enda ideid esitlema. Ootame kõike seda juba suure põnevusega!

Soovime head loomepuhangut kõigile!!!

#idaviru

#loomepoore

#viljandikultuuriakadeemia

#idaviruettevotluskeskus

#ettevotlus

#loomemajandus

#idaviruloomeklaster

Avaneb Sotsiaalse kaasatuse (ESF+ meede) II taotlusvoor

Kirderanniku Koostöökogu annab  teada, et peagi avaneb Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) II taotlusvoor – taotlusi saab esitada 7.–18. aprillini 2025.

Mis on ESF+ meede 4?
Meede 4 on loodud Euroopa Sotsiaalfond+ toel, et parandada inimeste sotsiaalset kaasatust ja toimetulekut Kirderanniku Koostöökogu (KIKO) piirkonnas.

Toetus on mõeldud:
→ alaliselt piirkonnas elavatele vanemaealistele (55+),
→ ning erivajadustega inimestele alates 16. eluaastast.

Selle meetme kaudu soovime aidata eakaid, erivajadustega inimesi ning neid, kellel on raskusi igapäevaeluga toimetulekul. Eesmärk on tugevdada nende sidet kogukonnaga ja parandada elukvaliteeti.

Toetuse tingimused:
→ Toetus katab 100% abikõlblikest kuludest,
→ Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 6029 eurot.

Lisainfo meede 4 kohta on leitav Kirderanniku Koostöökogu kodulehel: https://kirderannik.ee/esf/

Teemavebinar – Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse noorteprogrammid

22. aprillil 2025.a korraldab Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustik koostöös Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri noorteprogrammide keskusega teemavebinari.

Teemad:

  • Millised on Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri noorteprogrammid?
  • Mida saab teha Eestis ja välismaal?
  • Kuidas ja kes saavad algatada projekte, kandideerida olemasolevatesse või osaleda vahetustes.
  • Tähtajad, tingimused ja näiteid.

Lisainfo ja registreerimine

Eesti ja maailma uudised

UUDISED

 

ERR


Bosnia serblaste juht põgenes Moskvasse https://www.err.ee/1609651496/bosnia-serblaste-juht-pogenes-moskvasse

Taavi Raudsaar: uued välisinvesteeringud pole ära kadunud https://www.err.ee/1609651574/taavi-raudsaar-uued-valisinvesteeringud-pole-ara-kadunud

Meedia: NATO-s on USA tõttu seiskunud uue Vene-strateegia koostamine https://www.err.ee/1609651727/meedia-nato-s-on-usa-tottu-seiskunud-uue-vene-strateegia-koostamine
Norra taunis Soome lahkumist maamiinide lepingust https://www.err.ee/1609651760/norra-taunis-soome-lahkumist-maamiinide-lepingust

Europol teatas maailma suurima pedofiilide võrgustiku tabamisest https://www.err.ee/1609651949/europol-teatas-maailma-suurima-pedofiilide-vorgustiku-tabamisest

Trumpi tollimaksud toovad palju ebakindlust https://www.err.ee/1609651967/trumpi-tollimaksud-toovad-palju-ebakindlust

Ministeerium kehtestas Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa uue lõigu planeeringu https://www.err.ee/1609651991/ministeerium-kehtestas-rail-balticu-louna-parnumaa-uue-loigu-planeeringu

Moldova väitel kulutas Venemaa tema valimiste mõjutamiseks 200 miljonit eurot https://www.err.ee/1609651994/moldova-vaitel-kulutas-venemaa-tema-valimiste-mojutamiseks-200-miljonit-eurot

Poliitikute sõnul ei rääkinud ettevõtjad energiatõhususe direktiivis piisavalt kaasa https://www.err.ee/1609652027/poliitikute-sonul-ei-raakinud-ettevotjad-energiatohususe-direktiivis-piisavalt-kaasa

ERR Riias: Läti laste seas levib juba mitmendat nädalat kolibakter https://www.err.ee/1609652051/err-riias-lati-laste-seas-levib-juba-mitmendat-nadalat-kolibakter

Holm: direktiivide ülevõtmisel peab hindama laiemat mõju kui vaid riigieelarvele https://www.err.ee/1609652063/holm-direktiivide-ulevotmisel-peab-hindama-laiemat-moju-kui-vaid-riigieelarvele

Trump jõustas kaitsetollid 10-protsendise baastariifiga kogu maailmale  https://www.err.ee/1609652246/trump-joustas-kaitsetollid-10-protsendise-baastariifiga-kogu-maailmale

Eesti plaanib osta ballistiliste rakettide vastaseid õhutõrjesüsteeme https://www.err.ee/1609652249/eesti-plaanib-osta-ballistiliste-rakettide-vastaseid-ohutorjesusteeme

Uusküla Trumpi tollidest: Eesti ettevõtetele on see paras löök https://www.err.ee/1609652282/uuskula-trumpi-tollidest-eesti-ettevotetele-on-see-paras-look

 

BNS


Leedu loodab suurendada USA LNG importi Klaipeda sadama kaudu https://www.bns.ee/topic/655/news/68706119/
Rubio osaleb Euroopas NATO kohtumisel https://www.bns.ee/topic/653/news/68707110/
USA senaatorid esitasid karmi seaduseelnõu Venemaa sanktsioonide kohta https://www.bns.ee/topic/653/news/68707567/
Võltsingutele piir peale: Eesti traditsioonilised tooted saavad ELi https://www.bns.ee/topic/648/news/68706469/
Kallas: Gruusia välisagendiseadus ei ole kooskõlas EL-i väärtustega https://www.bns.ee/topic/655/news/68707809/
Saksamaa: USA tollid kahjustavad mõlemat poolt https://www.bns.ee/topic/655/news/68707855/
Euroopa Parlament: EL peaks andma Ukrainale abi rohkem ja kiiremini https://www.bns.ee/topic/655/news/68707934/
Prantsusmaa: EL vastab USA tollidele aprilli jooksul https://www.bns.ee/topic/655/news/68707951/
Sprūds: Läti võib osta miine Poolast ja Soomest või neid ise toota https://www.bns.ee/topic/655/news/68708499/
Küprose liidrid teatasid edusammudest ÜRO vahendatud kõnelustel https://www.bns.ee/topic/655/news/68708901/
NATO juht: liit USA-ga jääb püsima https://www.bns.ee/topic/655/news/68709141/
Taani peaminister Frederiksen saabus Gröönimaale https://www.bns.ee/topic/655/news/68709798/
EL peab Martini sõnul vastama USA tariifidele proportsionaalselt https://www.bns.ee/topic/655/news/68710534/
Saksa autotööstuse hinnangul kaotavad USA tariifidest kõik pooled https://www.bns.ee/topic/655/news/68710536/
Von der Leyen: USA uued tollimaksud on suur hoop maailma majandusele https://www.bns.ee/topic/655/news/68710980/
Macron kohtub Trumpi tollimaksudest mõjutatud sektorite esindajatega https://www.bns.ee/topic/655/news/68711019/
Üleeuroopaline toiduohutuskampaania keskendub toidu säilimisajale https://www.bns.ee/topic/648/news/68711437/
Madison kutsus loobuma rohepöördest ja liberaalsest immigratsioonist https://www.bns.ee/topic/655/news/68708467/
Karis tunnustas Itaaliat panuse eest Balti julgeolekusse https://www.bns.ee/topic/655/news/68707858/
Valitsus kinnitab Eesti seisukohad ELi kaubandusministrite kohtumisel  https://www.bns.ee/topic/648/news/68709451/

 

POSTIMEES


MUSK: SEE ON TERRORISM ⟩ Tesla-vastane vandalism kogub maailmas tuure: Roomas põletati 17 autot https://elu24.postimees.ee/8221622/musk-see-on-terrorism-tesla-vastane-vandalism-kogub-maailmas-tuure-roomas-poletati-17-autot

Saksa politsei udis tuumajäätmete naasmise vastaseid mässajaid https://maailm.postimees.ee/8222053/saksa-politsei-udis-tuumajaatmete-naasmise-vastaseid-massajaid

WSJ: Trump tahab, et NATO rohkem kulutaks. Mistap katsub Euroopa kaitset ümber defineerida https://wallstreetjournal.postimees.ee/8222111/wsj-trump-tahab-et-nato-rohkem-kulutaks-mistap-katsub-euroopa-kaitset-umber-defineerida

MARK GALEOTTI ⟩ Putini võidustrateegia? Ta teab täpselt, kuidas Trumpi meelitada https://arvamus.postimees.ee/8221932/mark-galeotti-putini-voidustrateegia-ta-teab-tapselt-kuidas-trumpi-meelitada

Aprillist muutus Suurbritanniasse reisimine kallimaks https://majandus.postimees.ee/8222204/aprillist-muutus-suurbritanniasse-reisimine-kallimaks

Uuring: Balti ekspordirindel jätkub Eesti taandumine https://majandus.postimees.ee/8221980/uuring-balti-ekspordirindel-jatkub-eesti-taandumine
USA välisminister tuleb keset Atlandi-üleseid pingeid Euroopasse NATO-kohtumisele https://maailm.postimees.ee/8222250/usa-valisminister-tuleb-keset-atlandi-uleseid-pingeid-euroopasse-nato-kohtumisele

USA tahab Venemaa tooraine ostjatele 500-protsendilist tollimaksu https://majandus.postimees.ee/8222242/usa-tahab-venemaa-tooraine-ostjatele-500-protsendilist-tollimaksu
Euribor kukkus järsult. Kas intressidel on veel langusruumi? https://majandus.postimees.ee/8222290/euribor-kukkus-jarsult-kas-intressidel-on-veel-langusruumi

Butša mälestustseremoonial osalenud Lauri Hussar: Vene sõdur ei taha enam sõdida https://www.postimees.ee/8222339/butsa-malestustseremoonial-osalenud-lauri-hussar-vene-sodur-ei-taha-enam-sodida

Soome toodab taanlastele terve portsu udupeeneid ja salakavalaid meremiine https://teadus.postimees.ee/8222446/soome-toodab-taanlastele-terve-portsu-udupeeneid-ja-salakavalaid-meremiine

Teised riigid on võtnud üle Trumpi keelekasutuse vabaühenduste ründamiseks https://maailm.postimees.ee/8222473/teised-riigid-on-votnud-ule-trumpi-keelekasutuse-vabauhenduste-rundamiseks

Saksa uurijad võtsid maha ühe maailma suurima lastepilastuse voogedastusplatvormi https://maailm.postimees.ee/8222467/saksa-uurijad-votsid-maha-uhe-maailma-suurima-lastepilastuse-voogedastusplatvormi

Peaminister: Kreeka kulutab kaitsereformile 25 miljardit eurot https://maailm.postimees.ee/8222563/peaminister-kreeka-kulutab-kaitsereformile-25-miljardit-eurot

Valitsus otsustab hundi kaitsestaatuse muutmise https://www.postimees.ee/8222602/valitsus-otsustab-hundi-kaitsestaatuse-muutmise

JUHTKIRI ⟩ Jabur masskaabeldamise nõue https://arvamus.postimees.ee/8222580/juhtkiri-jabur-masskaabeldamise-noue

Tusk: Poola võimuparteid tabas küberrünnak https://maailm.postimees.ee/8222623/tusk-poola-voimuparteid-tabas-kuberrunnak

ÜLEVAADE ⟩ Poliitilise karjääri lõpuga silmitsi Le Pen tõrgub veel taktikeppi loovutamast https://maailm.postimees.ee/8222564/ulevaade-poliitilise-karjaari-lopuga-silmitsi-le-pen-torgub-veel-taktikeppi-loovutamast

INTERVJUU ⟩ ​Pevkur: piirile euroraha saamiseks peavad Baltimaad ja Poola koostööd tegema https://maailm.postimees.ee/8222565/intervjuu-pevkur-piirile-euroraha-saamiseks-peavad-baltimaad-ja-poola-koostood-tegema

Balti kaitseliini raha küsimine käib tema Poola venna tuules https://maailm.postimees.ee/8222589/balti-kaitseliini-raha-kusimine-kaib-tema-poola-venna-tuules

Euroametnikega võitlevatel ettevõtjatel tikub nutt peale https://majandus.postimees.ee/8222642/euroametnikega-voitlevatel-ettevotjatel-tikub-nutt-peale

Budrys: Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise tähtaeg peaks olema 2030 https://www.postimees.ee/8222647/budrys-ukraina-euroopa-liiduga-uhinemise-tahtaeg-peaks-olema-2030

TÄNA AJALOOS ⟩ Jõustus Marshalli plaan https://teadus.postimees.ee/4457905/tana-ajaloos-joustus-marshalli-plaan

WSJ: Valgustades läbi OpenAI tegevjuhi vallandamist – saladused ja jälgede segamine https://wallstreetjournal.postimees.ee/8222560/wsj-valgustades-labi-openai-tegevjuhi-vallandamist-saladused-ja-jalgede-segamine

Trump teatas lõplikud tollimaksud: «Kui nemad teevad seda meile, teeme meie seda neile» https://majandus.postimees.ee/8222630/trump-teatas-loplikud-tollimaksud-kui-nemad-teevad-seda-meile-teeme-meie-seda-neile

Trumpi tollid tabasid pingviinidega asustatud saart, Venemaa jäi puutumata https://maailm.postimees.ee/8222686/trumpi-tollid-tabasid-pingviinidega-asustatud-saart-venemaa-jai-puutumata
Euroopa Liit ja Hiina lubavad USAle karme vastutolle https://majandus.postimees.ee/8222729/euroopa-liit-ja-hiina-lubavad-usale-karme-vastutolle
USA esindajad jäävad esmakordselt Ramsteini kohtumiselt kõrvale https://maailm.postimees.ee/8222721/usa-esindajad-jaavad-esmakordselt-ramsteini-kohtumiselt-korvale

 

DELFI

Lõpuks ometi: Apple laiendas oma tehisintellekti lahendused Euroopasse https://forte.delfi.ee/artikkel/120367734/lopuks-ometi-apple-laiendas-oma-tehisintellekti-lahendused-euroopasse

FOTOD JA VIDEO | Kahe tunniga Hamburgist Kopenhaagenisse. Läänemere alla ehitatakse tohutu tunnel, mis muudab Euroopa maanteekaarti https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367031/fotod-ja-video-kahe-tunniga-hamburgist-kopenhaagenisse-laanemere-alla-ehitatakse-tohutu-tunnel-mis-muudab-euroopa-maanteekaarti
Soome saab 700 miljoni euro eest uued tuulepargid https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367748/soome-saab-700-miljoni-euro-eest-uued-tuulepargid
WP: Valges Majas arvutatakse Gröönimaa ülevõtmise hinda. Kohalikele tahetakse pakkuda rohkem raha kui Taani https://www.delfi.ee/artikkel/120367840/wp-valges-majas-arvutatakse-groonimaa-ulevotmise-hinda-kohalikele-tahetakse-pakkuda-rohkem-raha-kui-taani
Trumpi „vabastamispäev“. Tollitariifid jõustuvad kohe pärast väljakuulutamist https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367842/trumpi-vabastamispaev-tollitariifid-joustuvad-kohe-parast-valjakuulutamist

„Meid ühendab piiririigi roll.“ President Alar Karis kohtus Itaalia presidendiga https://www.delfi.ee/artikkel/120367887/meid-uhendab-piiririigi-roll-president-alar-karis-kohtus-itaalia-presidendiga

Le Penist tekkinud tühimiku peaks täitma uus parempoolne liider. Variante on rohkem kui üks https://www.delfi.ee/artikkel/120367835/le-penist-tekkinud-tuhimiku-peaks-taitma-uus-parempoolne-liider-variante-on-rohkem-kui-uks

Eesti veiseturg liigub kriisist kriisi. Võistleme nii ELi kui ka teiste riikidega ja oleme alla jäämas https://arileht.delfi.ee/artikkel/120366815/eesti-veiseturg-liigub-kriisist-kriisi-voistleme-nii-eli-kui-ka-teiste-riikidega-ja-oleme-alla-jaamas

Leedu tootjad protestivad jõuliselt suhkrumaksu vastu. Eestis tõmmati maksule kriips peale https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367858/leedu-tootjad-protestivad-jouliselt-suhkrumaksu-vastu-eestis-tommati-maksule-kriips-peale

„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta

Eesti jääb oma ekspordiplaanidega teistest Balti riikidest maha https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367911/eesti-jaab-oma-ekspordiplaanidega-teistest-balti-riikidest-maha

USA võib kehtestada täiendavaid sanktsioone Vene varilaevastikule Läänemerel https://www.delfi.ee/artikkel/120367928/usa-voib-kehtestada-taiendavaid-sanktsioone-vene-varilaevastikule-laanemerel
KÕNELUSTE SEIS | Lühidalt kõigest, mida teada USA-Vene ja USA-Ukraina kõneluste kohta https://www.delfi.ee/artikkel/120358150/koneluste-seis-luhidalt-koigest-mida-teada-usa-vene-ja-usa-ukraina-koneluste-kohta

SÕJAPÄEVIK (1134. päev) | Trump ähvardab ja sõimab Euroopa näo täis, aga tahab, et Euroopa jätkaks USA relvade ostmist https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120367932/sojapaevik-1134-paev-trump-ahvardab-ja-soimab-euroopa-nao-tais-aga-tahab-et-euroopa-jatkaks-usa-relvade-ostmist

KOLUMN | Andreas Umland: Kreml loodab, et Ukraina vabad ja avatud valimised annaksid võimaluse varjatult sekkuda https://epl.delfi.ee/artikkel/120367896/kolumn-andreas-umland-kreml-loodab-et-ukraina-vabad-ja-avatud-valimised-annaksid-voimaluse-varjatult-sekkuda
Reuters: Washingtonis kohtusid Putini ja Trumpi esindajad Dmitrijev ja Witkoff https://www.delfi.ee/artikkel/120368001/reuters-washingtonis-kohtusid-putini-ja-trumpi-esindajad-dmitrijev-ja-witkoff
Trump kehtestab tollimaksu kõigile riikidele. Valusamalt saab pihta Euroopa Liit https://arileht.delfi.ee/artikkel/120367969/trump-kehtestab-tollimaksu-koigile-riikidele-valusamalt-saab-pihta-euroopa-liit

 

ÄRIPÄEV

 

Trump ähvardab Gröönimaad ja see annab mu portfellis tunda https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2025/04/02/trump-ahvardab-groonimaad-ja-see-annab-mu-portfellis-tunda

Rail Balticu ehitusel osalev Eesti taristuehitaja duubeldas kasumi https://www.aripaev.ee/majandustulemused/2025/04/02/rail-balticu-ehitusel-osalev-eesti-taristuehitaja-duubeldas-kasumi

Euroopat ootab Trumpi tollide järel unetu öö https://www.aripaev.ee/uudised/2025/04/02/euroopat-ootab-trumpi-tollide-jarel-unetu-oo

Minister segadust külvanud konkurentsiseadusest: hiigeltrahvid tulevad, aga neid määrab kohus https://www.aripaev.ee/saated/2025/04/02/minister-segadust-kulvanud-konkurentsiseadusest-hiigeltrahvid-tulevad-aga-neid-maarab-kohus

 

 

Algab talgute kirjapanek Teeme Ära talgupäevaks 3. mail!

Algab talgute kirjapanek Teeme Ära talgupäevaks 3. mail!
 Talgujuhid, pange oma talgud juba täna kirja aadressil  www.teemeara.ee
Sel aastal kutsume koos Päästeametiga kogukondi panustama kriisivalmidusse, tähistame Eesti Raamatu Aastat 2025 raamatujagamise kappide meisterdamisega ning koos Rohetiigri algatusega “Hakkab looma!” vaatame tulevikku ja unistame, millises Eestis tahame elada aastal 2050.
Iga kogukond saab ise otsustada, milliseid talgutöid koos teha – olgu see heakord, meisterdamine või hoopis midagi muud!
100 kiiremale on turvalisuse teemaliste talgute jaoks ka 20 € Bauhofi kinkekaart.
 Küsimuste korral võta ühendust oma maakonna koordinaatori või talgupäeva meeskonnaga: info@teemeara.ee
Head talgukevade algust!  Pane talgud kirja juba täna!

Infokiri 04/2025

UUDISED

29.04.2025 Eesti keele õppekaardid lennutasid Kohtla-Järve õpilasfirma finaali – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

24.04.2025 30. aprillil avaneb piirkondlike algatuste toetus – Keskmise suurusega projektide taotlusvoor Ida-Virumaal

22.04.2025 IDA Hubi filmitööstuse inkubatsiooniprogramm lõpetas eduka pilootaasta: Ida-Virumaa uued ettevõtjad on valmis astuma võtteplatsile – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

22.04.2025 Mõttekoda Praxis eestvedamisel arutati, kuidas noori paremini kaasata

22.04.2025 Legendaarsed Narva Maitsed 2025 naasevad tagasi! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

17.04.2025 Mõttekoda Praxis kutsub töötuppa, et arutada, kuidas noori vabaühendustesse kaasata

16.04.2025 Inimesest algab! Kogukond kriisiks valmis

09.04.2025 Euroopa päev tuleb taas suure kontserdiga Tallinnas ja Narvas

04.04.2025 Avaneb Sotsiaalse kaasatuse (ESF+ meede) II taotlusvoor

04.04.2025 Teemavebinar – Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse noorteprogrammid

03.04.2025 Eesti ja maailma uudised – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

03.04.2025 Algab talgute kirjapanek Teeme Ära talgupäevaks 3. mail! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

 

31.03.2025 Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorte valimisaktiivsuse suurendamist

26.03.2025 Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus 2024 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

24.03.2025 Hariduskopteri Pea Peale Pööratud nädal: 24.-28. märts 2025 – lastevanemate, õpetajate ja laste kohtumispaik! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

21.03.2025 Jõhvis toimus lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus

18.03.2025 On aeg esitada kandidaate regionaalmaasika konkursile!

17.03.2025 Taas saab taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust toetavate ürituste korraldamiseks

11.03.2025 Sparkup Inkubaatori 2025 kevadprogramm ootab kandidaate! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.03.2025 Europe Direct Narva osales messil „Orientiir“

04.03.2025 KÜSK kutsub vabaühendusi üritusele: „Uued inimesed – uued võimalused vabaühendustele“

03.03.2025  Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Narva kontor kolib OBJEKT’i!  – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorte valimisaktiivsuse suurendamist

Avaneb taotlusvoor noortega töötavatele vabaühendustele ja asutustele, et toetada noorte valimisaktiivsuse kasvu ning võimestada koolidemokraatiat. 160 000 euro suuruse toetuse raames saab noortele pakkuda erinevaid praktilisi tegevusi, et avardada noorte teadmisi demokraatliku ühiskonna toimimisest ja suurendada noorte rolli ühiskonnas olulistel teemadel kaasarääkimisel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Heili Griffithi sõnul oli eelmistel omavalitsuste valimistel noorte valimisaktiivsus madal, gümnaasiumiealiste valijate protsent oli kõigest 40 ning on vaja ühiselt pingutada, et tõsta noorte kaasatust juba sügisel toimuvatel valimistel. „On äärmiselt vajalik toetada noori, et nad teaksid, kuidas teha ühiskondlikes protsessides otsuseid, sealhulgas valimistel, ning sooviksid neil ka ise osaleda. Kuna  noorte osakaal väheneb, on seda olulisem, et noored ühiskonnas erinevatel teemadel kaasa räägiksid ja nende hääl kuuldav oleks,“ selgitas Griffith.

Ka 2022. aastal valminud rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS,  mis hindab, kuidas on erinevate riikide 8. klasside noored valmis kodanikuna ühiskonnas osalema, toob välja, et Eesti õpilased on kõrgest teadmiste tasemest hoolimata vähese valimisaktiivsusega. Taotlusvooru raames ellu viidavad tegevused peavad tõstma noorte teadlikkust valimistest ning ka valimistel osalemist nii käesoleval aastal kui ka pikema perioodi vältel.

Toetust saavad taotleda noortega töötavad vabaühendused ja asutused. Võimalikeks tegevusteks võivad olla näiteks debattide ja simulatsioonide korraldamine, erinevad teavitustegevused, kohtumised kandidaatidega, valimisprogrammide analüüs või noorte pädevuste arendamine teadlikuks otsustamiseks. Tegevuste planeerimisel tasub ka mõelda innovaatiliselt, et katsetada meetodeid ja lähenemisi, mida veel ei ole valimisaktiivsuse tõstmiseks proovitud.

Tegevused tuleb ellu viia vähemalt kolmes maakonnas ning kaasates formaal- ja/või mitteformaalõppeasutusi, näiteks noortekeskused ja huvikoolid.  Noored peavad olema aktiivselt tegevuste korraldajate ja elluviijatena kaasatud, kuna just seeläbi on mõju kõige suurem.

Toetatavaid tegevusi saab korraldada kuni 2025. aasta lõpuni. Taotlusvoorus jagatakse noorteorganisatsioonidele kokku 160 000 eurot.

Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus 2024

3. aprillil algusega kell 13.00 on võimalik osaleda üle interneti infopäeval, kus tutvustatakse maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele suunatud investeeringutoetuse võimalusi. Oodatud on kuni 49 töötajaga ettevõtete esindajad, samuti ettevõtluskonsultandid ja maakondlike arenduskeskuste, maakondlike arendusorganisatsioonide, Leader tegevusrühmade ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Lühiinfo toetuse tingimuste kohta:

  • toetust saavad kasutada kuni 49 töötajaga ettevõtted, kelle mõlema kahe eelneva majandusaasta müügitulu oli vähemalt 40 000 eurot ja kellel mõlemal eelneval majandusaastal oli aastaringselt tööl vähemalt üks töölepinguga töötaja
  • toetust saab kasutada maalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas (välja arvatud Tallinnaga piirnevad vallad)
  • toetust ei saa kasutada põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas

Vaata ka https://www.pria.ee/toetused/konkurentsivoime-suurendamise-investeeringutoetus

Registreerumine ja täpsem info infopäeva kohta aadressil https://www.maainfo.ee/index.php?id=8493&page=3394&

 

 

 

 

 

Lisainfo:

 

 

Allar Korjas
peaspetsialist

Regionaalarengu osakond

Telefon 625 6162

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Hariduskopteri Pea Peale Pööratud nädal: 24.-28. märts 2025 – lastevanemate, õpetajate ja laste kohtumispaik!

PRESSITEADE

21.03.2025

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Haridusklaster

 

Ida-Virumaa haridusasutustes pööratakse tunnid neljandat aastat järjest nädalaks pea peale

24.–28. märtsil 2025 toimub Pea Peale Pööratud klassiruumi nädal, kus harjumuspärased rollid saavad uue tähenduse – õpilased astuvad õpetajate rolli, õpetajad muutuvad mentoriteks ning lapsevanemad saavad külalisõpilasteks. Haridusuuendusest võtab sel aastal osa 13 kooli ja lasteaeda Ida-Virumaalt (Narva Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Jõhvi Põhikool, Voka Lasteaed Naksitrallid, Sillamäe lasteaed Päikseke, Narva Lasteaed Potsataja, Iisaku Gümnaasium, Illuka Kool/Lasteaed, Toila Gümnaasium, Kohtla-Järve Slaavi Põhikool, Kohtla-Nõmme Kool ja Kohtla-Järve Kirju—Mirju lasteaed), kokku viiakse pea 70 eripalgelist tundi, mida on oodatud külastama ka lapsevanemad ja kogukonna liikmed.

„See nädal on kujunenud Ettevõtliku Kooli programmi üheks tõhusaimaks õppemeetodiks, mis toob klassiruumidesse rohkem aktiivõpet ja iseseisvat õppimist.,” sõnab Ida-Viru Haridusklastri arendusjuht Hälis Värimäe. „Õpetajad saavad kogeda, kuidas nende õpilased teadmisi edasi annavad, ning õpilased omakorda mõistavad, kui suur töö on tunni ettevalmistamine ja kaasahaarav õpetamine.”

Tunniplaanist leiab mitmeid põnevaid õppetunde, näiteks:

  • Narva Gümnaasiumis viivad õpilased läbi inglise keele tunni „Multikad”, kus arendatakse kuulamis- ja rääkimisoskust animatsioonide abil.
  • Jõhvi Põhikoolis toimub matemaatika tund teemal „Kümnendmurdude liitmine, lahutamine, korrutamine”, mille eesmärk on teadmiste kinnistamine.
  • Jõhvi Gümnaasiumis toimub keemia tund teemal „Valkude struktuur ja omadused”, kus õpitakse valkude ehitust ja tekkimist aminohapetest ning nende omadusi.
  • Voka Lasteaias Naksitrallid korraldavad kunsti ja matemaatika tunni „Raamatu meisterdamine”, kus lapsed loovad oma esimese isetehtud raamatu.
  • Kohtla-Järve Gümnaasiumis õpetavad õpilased lõimitud eesti keele ja bioloogia tunni „Hallitus meie ümber – varjatud maailm”, kus uuritakse hallituse levikut, selle positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning ennetusvõimalusi.

Pea Peale Pööratud klassiruumi nädal on muutunud oodatud sündmuseks ka lapsevanemate seas. Iisaku Gümnaasiumi direktor Külli Guljavin kinnitab, et lastevanemate osalus on nende koolis igal aastal suurenenud: „Tagasiside põhjal muutuvad lapsed iga aastaga enesekindlamaks ja julgemaks. Vanemad planeerivad teadlikult oma töö kõrvalt vabu hetki, et osaleda, sest see on saanud traditsiooniks ja nad ei taha sellest ilma jääda.”

Kõik huvilised on oodatud osalema ja õppimise uutmoodi kogemist kaema!

PPP-nädalal kutsume külla ka teiste maakondade õpetajaid ja tudengeid, et nad külastaksid Ida-Viru koolide ja lasteaedade tunde! See annab võimaluse kogeda, kuidas õppimine päriselt pea peale pööratakse ja millised nutikad lahendused Ida-Virumaal õppetöösse tuuakse.

Rohkem infot: https://hariduskopter.ee/ppp/

Lisainfo:

Hälis Värimäe
Ida-Viru Haridusklastri arendusjuht / Ettevõtlik Kool koordinaator
halis.varimae@ivek.ee
(+372)  529 6027

Jõhvis toimus lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus

20.märtsil korraldas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Jõhvis lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus, mis tõi kokku mitmeid vabaühendusi, kes soovivad tugevdada oma tegevust rahvusvaheliste ja rändetaustaga inimestega. Üritus pakkus osalejatele praktilisi tööriistu, teadmisi ning uusi kontakte, et muuta oma organisatsioonid veelgi mitmekesisemaks ja kaasavamaks.

Esimese sessiooni jooksul jagasid oma kogemusi ja parimaid praktikaid mitmed vabaühenduste esindajad. Esitlused tegid MTÜ Õnnelik Naine, MTÜ Ida Südamete Soojus, MTÜ Sõprade Kodu, MTÜ Pagulasabi, Ida-Viru kunstnike klubi, MTÜ Maadaam, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts, VitaTiim MTÜ ja Kood/Jõhvi. Ettekannetele järgnes elav arutelu ja küsimustevoor, kus osalejad said esinejatelt küsida lisainfot ja arutada oma kogemusi.

Üheks oluliseks osaks päevast oli praktiline töötuba, kus osalejad jagunesid väiksematesse rühmadesse ja arutasid erinevaid väljakutseid ning võimalusi, kuidas rändetaustaga inimesi oma tegevustesse kaasata. Arutelud keskendusid järgmistele küsimustele:

  • Millised on vabaühenduste peamised väljakutsed uute inimeste kaasamisel?
  • Kuidas pakkuda rändetaustaga inimestele võimalusi osaleda?
  • Millised tööriistad ja meetodid on end tõestanud?

Rühmatöö tulemused esitati kõikidele osalejatele ning jagati praktilisi soovitusi, mida iga

Tänusõnad kõigile esinejatele ja osalejatele ning üleskutse jätkata koostööd ja aktiivselt osaleda lõimumist toetavates tegevustes.

GALERII

Loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom” toimetab täie hooga edasi!

20.03.2025

Just selle nädala alguses toimus meil kahepäevane koolitus teemal – Teenusearendus.

Sellel teemal oli kutsutud koolitust läbi viima väga suurte kogemustega jteenusedisainer ja oma ala ekspert Dan Mikkin.

Koolituse kaks päeva olid sisukad ja käsitlesid erinevaid teemasid, nt kasutaja ja tema vaatenurk, kasutaja teekond, persoonad, väärtused ja väärtuspakkumine, prototüüpimine, jne. Oli teooriat ja oli ka palju praktikat rühmatööde näol. Koolitus lõppes etteastetega, kus tuli lahendada erinevaid kliendisituatsioone. Viimane tõi osalejate seas esile head näitlejaoskused. Kõik võtsid oma rolli täie tõsidusega.

Iga korraga saame aina teadlikumaks, tekkinud on ka juba mitmeid koostöid ja ühistegevusi, arendame loomemajandust Ida-Virumaal.

Päikselisi koolitusi Teilegi! :)))

 

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.

 

On aeg esitada kandidaate regionaalmaasika konkursile!

Foto: Raul Mee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kuulutab avatuks tänavuse regionaalmaasika konkursi. Kandidaate saab esitada kuni 17. aprillini. Kutsume üles tunnustama tublisid inimesi ja ettevõtteid, kes on panustanud kohaliku elu parandamisse ja arengusse.

Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on regionaalmaasika konkurss hea võimalus tuua esile ja tänada oma kodukoha tublisid ja hakkajaid inimesi. „Ootame esitama konkursile kandidaate, kes on paistnud silma regionaalarengut toetava ettevõtmisega ja aidanud kaasa oma kodukoha arengule,“ selgitab Soomlais.

Auhinnale saab esitada isikuid, organisatsioone ja ettevõtteid, tänu kellele on edenenud piirkonna majandus ja on loodud töökohti; samuti neid, kes on muul moel oluliselt aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele. Regionaalmaasika auhinnad antakse üle juunikuus Stenbocki majas toimuval pidulikul vastuvõtul.

Eelmisel aastal tunnustati regionaalmaasika auhinnaga viit ettevõtmist: Leesi Tarwitajate OÜ maakaupluse avamist Juminda poolsaarel, Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori loomist, Teeristi Villa Teatrigaraaži rajamist, Mulgimaa toidupiirkonna projekti eestvedamist ning ettevõtjate Veljo Konnimoisa ja Lauri Soosaare veetud tehnoloogiahariduse ja inseneeria edendamist üldhariduskoolides.

Konkursile laekunud ettepanekuid hindab komisjon, kuhu kuuluvad esindajad Eesti Linnade ja Valdade Liidust, Sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.
LISAINFO JA KANDIDAATIDE  ESITAMINE

Taas saab taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust toetavate ürituste korraldamiseks

Kuni 16. aprillini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.  

Toetust võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal ajavahemikus 17. märts 2025 – 16. märts 2026, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on kuue aasta jooksul maakonnas toetust saanud suur arv meeldejäävaid üritusi. „Läbi aastate on korraldatud sündmustest saanud osa tuhandeid inimesi, nende seas nii kohalikud elanikud kui ka külalised. Samuti on kõigil neil üritustel olnud oluline roll piirkonna majanduse elavdamisel, kuna üritustel tarbitakse kohalikke teenuseid ning müüakse kohalikke tooteid. Tervikuna aitab toetus kaasa spordi ja kultuuri kui majandusharu arendamisele Ida-Virumaal,“ kommenteerib asekantsler.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul on spordi- ja kultuuriüritustel mitmekülgne mõju. „Toetus aitab kaasa Ida-Virumaa kohaliku elu elavdamisele ja seeläbi nii piirkonna kui ka Eesti arengule. Tugevneb maakonna side teiste piirkondadega ning hoogu saab koostöö inimeste ja kogukondade vahel. Suurüritused annavad elanikele võimalusi eneseteostuseks ning soodustavad ettevõtlikkust. Ürituste populaarsus aitab kujundada maakonnast atraktiivsemat sihtkohta nii turistidele kui ka investoritele. Nii tekib aina paremaid võimalusi Ida-Virumaal tegutseda,“ lisab ta.

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ette nähtud kokku 400 000 eurot.

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu hiljemalt 16. aprillil kell 23.59. Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel https://integratsioon.ee/konkursid. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 3. aprillil kell 15.00. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda kirjutades aadressil iris.jarv@integratsioon.ee.

Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 401 488 eurot. Toetust saanud üritustega saab tutvuda veebilehel https://www.integratsioon.ee/taotlusvoor-ida-virumaa-ettevotlust-edendavad-spordi-ja-kultuuriuritused-4. 

Sparkup Inkubaatori 2025 kevadprogramm ootab kandidaate!

 

Ainus inkubatsiooniprogramm Eestis, mis on keskendunud teadus- ja tehnoloogimahukatele iduettevõtetele.

Kandideerima ootame teaduspõhiseid idufirmasid, kellel on nutikas ning skaleeruv osalise teostusega idee, mis vajab täiendavat sisendit äriarenduses.

Olemas peab olema toote ja/või teenuse esmane kontseptsioon, mida on võimalik testida klientide peal. Kõige olulisem on tiim ning nende motivatsioon kiirelt ja fokusseeritult liikuda ideest tooteni, edasi klientide ja investoriteni.

 

Programmi eelised:

👉 Kuni 10 000 € osaluseta äriaarendustoetus

👉 Aitame luua raamid ja prioritiseerida tegevusi

👉 Teadmised, oskused, tööriistad äri ehitamiseks ja toote turule viimiseks

👉 Mentorid ja spetsialistid Sinu toetamiseks

👉 Ligipääs investor- ja ärivõrgustikele

👉 Personaalne lähenemine

 

Tänu pikaajalisele kogemusele mõistame keerulisi tooteid ja aitame Sul seda teistele lihtsalt selgitada.

 

Kandideeri siin ja alusta oma teekonda: 👉 https://teaduspark.ee/inkubatsioon/sparkup-inkubaator/

—

Europe Direct Narva osales messil „Orientiir“

Europe Directi teabekeskus – Narva osales haridus- ja infomessil „Oriendir“, mis toimus Narvas. Messil kohtusime noortega, arutasime Euroopa Liidu väärtusi ja Euroopa Komisjoni tegevust.

Osalejad tundsid erilist huvi Euroopas reisimise võimaluste, õppimisvõimaluste välisülikoolides ja Euroopa Liidu tuleviku vastu. Vastasime noorte küsimustele, jagasime kasulikku teavet ja ressursse neile, kes soovivad rohkem teada saada elu, õpingute ja töötamise kohta ELi riikides.

Lisaks tutvustasime Euroopa päeva tähistamist, mis toimub 9. mail Narvas. See päev ühendab kõiki, kes jagavad Euroopa väärtusi ning soovivad panustada koostöösse ja arengusse. Kutsume kõiki huvilisi osa saama sellest sündmusest!

GALERII

Loomepööre stardib Ida-Virumaal tasuta täiendõppekoolitusega loomehuvilistele

PRESSITEADE

06.03.2025

 

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus on kutsunud ellu Loomepöörde projekti, mis ühendab loovuse, ettevõtluse ja jätkusuutlikkuse. Huvijuhtidele, õpetajatele, noortele ettevõtjatele ja teistele loomehuvilistele suunatud kolmest etapist koosnev projekt stardib juba aprillis kahepäevase täiendõppekoolitusega Loomestart Toila SPA hotellis.

“Loomepöörde eesmärk on edendada loomeettevõtlust ja toetada Ida-Virumaa

ettevõtlikke inimesi, aidates neil leida uusi võimalusi oma oskuste ja ideede

rakendamiseks,” selgitas SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse projektijuht Kersti Liiva. Ta lisas, et koolitussari on kõigile osalejatele tasuta ning kõik loomehuvilised inimesed on oodatud end täiendama. “Projekt annab vajalikud tööriistad, kuidas loovusega tulu teenida ja oma ideede jätkusuutlikkust testida.”

Loomepööre koosneb kolmest suuremast etapist, kõige esimesena leiab aset Loomestart 5. ja 12. aprillil Toilas. “Ootame Loomestardiga liituma nii alustavaid kui ka kogenud tegijaid, kes soovivad oma ideed ellu viia või neid alles otsivad. Stardile järgneb sügisel Loomehäkk, kus saab testida oma ideed ja viia selle järgmisele tasemele. Igas etapis toetame ja nõustame osalejaid, varasem kogemus ei ole oluline,” julgustas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia projektijuht Evelin Lagle-Nõmm.

Kogu täiendõppeprogamm on osalejaile tasuta, kuid eelnevalt tuleb registreeruda. Loomestardi 2-päevalist koolitust viivad läbi põhjaliku ettevõtluse taustaga Lauri Jalonen ja Jefim Aljošin Ida-Viru Ettevõtluskeskusest ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ettevõtlusinkubaatori juht ja loovprojektide juhtimise magistriõppekava programmijuht Marek Mühlberg. Loomestart sisaldab nii loenguid kui ka praktilisi harjutusi, luues tugeva aluse järgmisteks sammudeks. Koolitused on eesti keeles, kuid ei eelda osalejatelt kõrgtasemel keeleoskust.

Loomepöörde käigus sündinud uusi innovaatilisi lahendusi testitakse sügisel Loomehäkil ning esitletakse järgmise aasta veebruaris projekti finaalis Loomelend. Projekti kolm kõige silmapaistvamat tiimi pälvivad 1000 euro suuruse preemia ning edasise inkubatsioonivõimaluse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Loovettevõtluskeskuses. Lisaks rahalisele ergutusele saavad osalejad luua häid kontakte kogukonnaga oma ideedega edasiminekuks.

“Suur lisaväärtus osalejaile on, et Loomelennu järgselt saavad nad ainulaadse võimaluse kohtuda ettevõtjate, investorite, mentorite ja loomekogukonnaga. Tänu sellele on võimalik leida koostööpartnereid, kellega oma ideed edasi arendada või turule viia. See tähendab, et kõiki tugevaid ideid ootab hea koostöö korral täiesti praktiline väljund,” lisas Liiva.

Loomepöörde peamised fookused on loomeettevõtluse ja ringmajanduse arendamine, kogukonna ettevõtlusvõimekuse tugevdamine, praktiliste oskuste ja ärimudelite loomine ning noorte ettevõtlikkuse ja loomeoskuse arendamine. Loomepöörde projekt algab Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös 5. aprillil Toila SPA hotellis ning esimene lend lõpetab 2026. aasta veebruaris projektide esitlusega. Loe lisaks https://ivek.ee/loomepoore/

Ida-Viru Ettevõtluskeskus on tuntud ja tulemuslik piirkondlik arengumootor, mis aitab Ida-Viru maakonda parema elu poole suunata. Keskus pakub nõustamist ettevõtjatele, investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele. Ida-Viru Ettevõtluskeskus kuulub üle-eestilisse maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikku.

Lisainfot saab:

* Projektijuht: Kersti Liiva

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse loomemajanduse projektijuht

kersti.liiva@ivek.ee

+372 515 8929

* Loomepöörde projektijuht: Evelin Lagle-Nõmm

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia

evelin.lagle-nomm@ut.ee

+372 555 72477

Creative Bloom – piiriülene õpe ja kogemuste vahetamine

05.03.2025

Mentorprogramm “Creative Bloom” on piiriülene projekt. Projekti viiakse ellu koostöös Läti partneriga Vidzeme Entrepreneurship Centre. Mõlemas riigis nii Eestis kui ka Lätis toimetab grupp naisi, kes soovivad saada ettevõtjateks, tegeleda loometegevusega ja hakata ühel päeval selle eest ka tulu saama.

Selleks, et üksteiselt rohkem õppida ja kogemusi vahetada kutsusime ellu kahe grupi regulaarsed kokkusaamised, mis toimuvad veebis. Esimest korda saimegi ekraani vahendusel üksteisega suhelda 04.märtsil. Siiski natukene me juba üksteist tunneme, sest mõni aeg tagasi, täpsemalt siis jaanuaris käis Eesti grupp külas Lätis kus me kohtusime sealsete naisetga.

Esmakordsel veebikohtumisel rääkisime erinevatel teemadel. Igaüks sai sõna, et anda infot oma praeguste väljakutsete kohta, millist probleemi ta praegu lahendab, mille kallal ta praegu töötab ja mis hetkel tema töölaual. Oli võimalus veel kord tutvustada oma loomingut, oma toodet või teenust, jagada oma ideid loometööst, inspiratsiooni, kogemusi ja mõtteid.

Aeg läks kiiresti ja omavahel arutada oli palju. Jagati omi kogemusi, soovitusi ja mõtteid. Saadi inspiratsiooni teistelt ja julgust oma ideega edasi minna.

Leppisime juba kokku ka uue kohtumise aja. Järgmine piiriülene õppimine ja kogemuste vahetamine toimub aprilli kuu lõpus.

 

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

 

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.

 

KÜSK kutsub vabaühendusi üritusele: „Uued inimesed – uued võimalused vabaühendustele“

20. märtsil kell 13.00-16.00 Jõhvis toimuv lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus on suunatud vabaühendustele, kes soovivad tugevdada oma tegevust rahvusvaheliste ja rändetaustaga inimestega. Sündmuselt saad praktilisi tööriistu, kuidas oma organisatsiooni arendada ja mitmekesistada, samuti esmast infot uute arenguvõimaluste kohta. Tasuta osalemine sisaldab toitlustust ja paindlikku ajakava.

REGISTREERIMINE

Miks osaleda?

  • Praktilised teadmised ja tööriistad – kuidas kaasata uusi inimesi ja mitmekesistada oma organisatsiooni tegevust.
  • Võrgustiku loomine – tutvu teiste vabaühendustega ja leia uusi koostööpartnereid.
  • Esmane info uute arenguvõimaluste kohta – saad esmast teavet, mis aitab sul oma vabaühenduse tegevust edasi viia.
  • Tasuta osalemine – toitlustus ja paindlik ajakava tagavad mugava osalemiskogemuse.

Sündmus on jututoa formaadis.

Kogemuslugusid erineva keele ja kultuuriga inimese kaasamisest vabaühendustesse:

– IDA Südamete soojus MTÜ

– kood / Jõhvi

– VitaTiim MTÜ

– Eesti Pagulasabi MTÜ

– MTÜ Maadaam

– Kohvik Croissant taskusse

– MTÜ Way to Life

Kõik sündmused toimuvad koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskuse, vabaühenduste maakonnakonsultantide, Tartu Välismaalaste Keskuse ja Tallinna Rändekeskusega. Need on osa Euroopa Sotsiaalfondi kultuuriministeeriumi toetusprogrammist „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ perioodil 2025–2029.

Info: Kerstin Rei kerstin.rei@kysk.ee, tel:+372 5854 5754

REGISTREERIMINE

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Narva kontor kolib OBJEKT’i! 

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Narva kontor kolib OBJEKT’i! 

 

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) Narva kontor alustab tegevust uuel aadressil Linda 2, Narva, alates 1. märtsist 2025. 

Uuel aadressil ootab teid kaasaegne ja inspireeriv töökeskkond, mis toetab nii ettevõtjate kui ka vabaühenduste kasvu ja arengut. Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja personaalset nõustamisteenust, mis aitab kaasa kohaliku ettevõtluskogukonna edule. 

Pakume nõustamist järgmistes valdkondades: 

  • ettevõtlusnõustamine, 
  • digiturunduse nõustamine, 
  • vabaühenduste nõustamine. 

Kõik nõustamised toimuvad eelregistreerimise alusel ja on täiesti tasuta! 

 

Registreerumiseks külastage meie veebilehte: ivek.ee/kontakt. 

 

Infokiri 03/2025

UUDISED

31.03.2025 Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorte valimisaktiivsuse suurendamist

26.03.2025 Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus 2024 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

24.03.2025 Hariduskopteri Pea Peale Pööratud nädal: 24.-28. märts 2025 – lastevanemate, õpetajate ja laste kohtumispaik! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

21.03.2025 Jõhvis toimus lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus

18.03.2025 On aeg esitada kandidaate regionaalmaasika konkursile!

17.03.2025 Taas saab taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust toetavate ürituste korraldamiseks

11.03.2025 Sparkup Inkubaatori 2025 kevadprogramm ootab kandidaate! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.03.2025 Europe Direct Narva osales messil „Orientiir“

04.03.2025 KÜSK kutsub vabaühendusi üritusele: „Uued inimesed – uued võimalused vabaühendustele“

03.03.2025  Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Narva kontor kolib OBJEKT’i!  – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

 

27.02.2025 Kultuurkapitali maakondlikud ekspertgrupid kutsuvad üles esitama kandidaate maakondlikesse ekspertgruppidesse perioodiks 2025-2027

27.02.2025 Osale uuringus ja aita luua kaasavam kodanikuühiskond!

25.02.2025 Projekt LOOMEPÖÖRE kutsub osalejaid! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

21.02.2025 20. veebruaril toimus Jõhvis ettevõtjatele pakendite koolitus – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

20.02.2025 KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 3. märtsil

18.02.2025 Toetuste koolitused ja infotunnid ettevõtjatele 5.märtsil – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

18.02.2025 Kogukonna tugevus peitub ühiselt tegutsemises

17.02.2025  Haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades tegutsevad vabaühendused saavad toetust taotleda

17.02.2025 Hea nipp toetuse taotlejale

06.02.2025 Digi- ja meediapädevuse seminarid Tallinnas, Jõhvis ja Narvas – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

 

27.01.2024 Alex kohvikus Jõhvis toimus esimene koolitusapsude inspireeriv kohtumine EAT&MEET ettevõtjatele – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

14.01.2024 Avatud registreerumine koolitusele “Keskkonnahoidlik sotsiaalselt sidus Ida-Virumaa” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

13.01.2024 Tasuta GREEN KEY ökomärgise töötoad turismiettevõtjatele! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

09.01.2024 Ettevõtluskonto kasutamine muutus senisest soodsamaks – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.01.2024 ÕÜF aasta kokkuvõte: 231 rahastatud projekti, üle 1000 tulevase töökoha – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.01.2024 Ida-Viru ootab ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks kuni 6.veebruar 2025 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

06.01.2024 Registreeru koolitusele “Sotsiaalmeedia + AI koolitus Virumaa turismiettevõtjatele” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.01.2024 EAT&MEET 2025 ettevõtjatele – esimene kohtumine toimub juba 23. jaanuaril Alex kohvikus Jõhvis! Registreerimine on alanud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.01.2024 Kuni 6. jaanuar on avatud kandideerimine konkursile  Eesti Ettevõtlik Vaim 2024! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

01.01.2024 Avaneb ESF+ projektitoetuste taotlusvoor, mis on suunatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Kultuurkapitali maakondlikud ekspertgrupid kutsuvad üles esitama kandidaate maakondlikesse ekspertgruppidesse perioodiks 2025-2027

10. märtsini saab esitada kandidaate maakondlikesse ekspertgruppidesse perioodiks 2025–2027 

Eesti Kultuurkapital kutsub üles esitama kandidaate maakondlikesse ekspertgruppidesse perioodiks 2025–2027. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. märts 2025. Uued liikmed kinnitab Kultuurkapitali nõukogu märtsi lõpus ning uued eksperdid alustavad tööd alates maist.

Kandidaate võivad esitada kõik vastavas maakonnas tegutsevad kultuuri- ja spordialade ühendused ning organisatsioonid. Palume esitada ka uusi kandidaate, kes pole varem maakonna ekspertgrupi koosseisu kuulunud.

 

Kandidaadilt ootame maakonna kultuuri- ja spordielu head tundmist, erapooletut suhtumist otsuste tegemisel ning head meeskonnatöö oskust. Eksperdi ülesandeks on neli korda aastas jaotada maakonna kultuuri-ja spordivaldkonnale eraldatud raha esitatud taotluste alusel ning see töö on tasustatud.
 

Kirjalikus ettepanekus peavad olema:

  • lühike põhjendus kandidaadi sobivusest eksperdiks,
  • kandidaadi CV,
  • kandidaadi kirjalik nõusolek,
  • kandidaadi ja tema esitaja kontaktandmed.

Ettepanekud palume esitada veebivormil

Maakondades tegutsevate Kultuurkapitali ekspertgruppide kohta leiab informatsiooni SIIT

Lisateave:
Karoliine Lausing,  tel 512 0295 või 699 9150

Osale uuringus ja aita luua kaasavam kodanikuühiskond!

Mõttekoda Praxis viib läbi uuringut, et kaardistada vabaühenduste kogemusi eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamisel. Kui Sul on oma ühingus selliseid kogemusi, siis ootame Sind vastama küsimustikule!
 Leia küsimustik siit
Sinu vastused aitavad paremini mõista, mis toetab ja mis takistab näiteks uussisserändajate või pagulaste osalemist kogukondlikus tegevuses ning kuidas vabaühendusi selles paremini toetada.
Uuring on osa lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammist, mille eesmärk on tugevdada piirkondlikku identiteeti ja soodustada erineva taustaga inimeste kontakte kohalike kogukondadega. Programmi koordineerib Kultuuriministeerium ning partneritena osalevad KÜSK, Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Aitäh, et aitad kaasa kaasavama ja teadlikuma kodanikuühiskonna loomisele!

20. veebruaril toimus Jõhvis ettevõtjatele pakendite koolitus

20. veebruaril toimus Jõhvi linnas, Wironia hotelli konverentsiruumis Ida-Viru Ettevõtluskeskuse poolt korraldatud koolitus, mis keskendus pakenditele ja nende tekkele ettevõtluses. Koolitust viis läbi tunnustatud ekspert Anne Jõesaar, kelle pikaajaline kogemus jäätmekäitluse ja ringmajanduse valdkonnas pakkus osalejatele väärtuslikke praktilisi teadmisi.

Koolitus oli mõeldud mikro- ja väikeettevõtjatele, kes puutuvad oma tegevuses kokku pakenditega ning soovivad paremini mõista, millised seadusest tulenevad nõuded neile kehtivad.

 

Peamised arutlusteemad olid seotud järgmise küsimustega:

 

  • Kes on pakendiettevõtja? Millised ettevõtted peavad täitma pakendiseadusest tulenevaid kohustusi.
  • Seadusandlus ja regulatsioonid – millised nõuded tulenevad Pakendiseadusest, kuidas pakendite osas arvestust pidada ja neid deklareerida, millal tuleb maksta pakendiaktsiisi. Rääkisime ka pakendite kogumisest ja taaskasutamisest.
  • Praktilised lahendused – kuidas korraldada ettevõttes pakendite üle arvestuse pidamine ja deklareerimine ning kuidas läbi jäätmete liigiti kogumise saab vähendada kulusid.
  • Ringmajandus ja vastutustundlik ettevõtlus – kuidas liikuda keskkonnasäästlikuma tootmise ja pakendamise suunas.

 

Koolituse käigus said ettevõtjad teada, et Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendiettevõtja peamised kohustused on:

  • pakendijäätmete kogumine ja taaskasutus
  • pakendijäätmete tagasivõtt
  • pakendi koguste üle arvestuse pidamine ja esitamine
  • tarbija teavitamine

Ettevõtjad said esitada küsimusi ja arutleda praktiliste näidete ja üksteise kogemuste põhjal. Huvi pakkusid pakendite taaskasutamise võimalused, ringlussevõtu määrad ja keskkonnasõbralikud lahendused.

 

Osalenud ettevõtjad andsid mitmeid kasulikke soovitusi ja tagasisidet:

  • Huvi teema vastu on suur – osalejad leidsid, et koolitusel oleks võinud olla rohkem ettevõtjaid, kuna see puudutab paljude ettevõtete äritegevust. Pakuti välja, et koolitust tuleks korrata ning teavitustööd teha juba eelnevalt, et rohkem ettevõtteid oleks teadlikud oma kohustustest.
  • Teemade aktuaalsus – osalejad olid tänulikud praktiliste nõuannete eest ja leidsid, et sellised koolitused aitavad neil oma ettevõttes teadlikumaid otsuseid teha ning võimaldavad paremini mõista, kuidas vastata keskkonnanõuetele ja vältida võimalikke trahve.

Pakendiseadused ja keskkonnanõuded muutuvad pidevalt, mistõttu on oluline hoida end kursis uusimate regulatsioonidega. Teadlik pakendite kasutamine ja taaskasutus võivad aidata märgatavalt vähendada ettevõtte kulusid, muutes tootmise ja tarneahela jätkusuutlikumaks.

 

Loe pakendite regulatsioonide kohta lähemalt siit:

Pakendiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/107042017003?leiaKehtiv

Pakendiaktsiisi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116062017021?leiaKehtiv

Pakendiregistri põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/110082018001?leiaKehtiv

PAKIS (Pakendiregister) pakis.envir.ee

 

Koolitus lõppes elava arutelu ja praktiliste soovitustega, mida osalejad saavad oma ettevõttes kohe rakendada. Kui puutud oma töös kokku pakenditega ja soovid neid teadlikumalt hallata, tasub kindlasti osaleda järgmistel koolitustel!

Suur tänu kõigile osalejatele, kes võtsid aega koolitusel osalemiseks ja enda teadlikkuse tõstmiseks. Eriline tänu koolitajale Anne Jõesaar, kes oma huvitava ja kaasahaarava koolitusega inspireeris ettevõtjaid kaasa mõtlema ja arutlema.

 

Kohtume järgmistel koolitustel!

Lisainfo koolituse kohta

Evelin Saarmets

Filmitööstusinkubaatori programmijuht, Viru FilmiFondi koordinaator

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 3. märtsil

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor avaneb 3. märstil 2025, taotluste esitamise tähtaeg on 3. aprill  2025 kell 16.30.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Toetusmeetme üleriigiline infopäev toimub Zoomis 13. märtsil kell 14.00, link
Venekeelnе infopäev toimub 5. märtsil kell 11.00 Teamsis, info ja registreerimine siin

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

  • Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
  • Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
  • Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Mentorprogrammi koolitus “Loomeettevõtja rahaasjad – raamatupidamine ja maksud”

19.02.2025

Projekti “Creative Bloom” programmis osalevad naised on taaskord kokku saanud, seekord siis Alutaguse vallas, Kurtna Seltsimajas.

18. veebruaril toimunud lühikoolitusel “Loomeettevõtja rahaasjad – raamatupidamine ja maksud” rääkisime finantsteemadel. Fookuses olid raamatupidamine, aruandlus, erinevad maksud ja muu oluline teave, mida üks alustav ettevõtja peab teadama.

Teema avajaks oli Kaie Moisa, FMJ OÜst. Ta suutis keerulisi teemasid edastada väga lihtsas keeles ja arusaadavalt, oli palju elulisi näiteid ja soovitusi ning kõik küsimused said kohapeal vastused.

Kui koolituse alguses tekitasid raamatupidamise teemad pigem suurt peavalu ja hirmu siis päeva lõpuks olid osalejate näod rõõmsamad ja segadust numbrite maailmaga tegelemiseks palju vähem.

* Päeva lõpuks said osalejad kinnitust, et raamatupidamine ei ole raketiteadus!

* Majandusaasta aruanne on iga ettevõtte visiitkaart, see peab olema korras.

* Alati on olemas inimesi, kellega saab konsulteerida kui on vajadust.

 

Rahaasjades on nüüd kõik palju selgem!

 

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

 

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.

 

Toetuste koolitused ja infotunnid ettevõtjatele 5.märtsil

Starditoetuse koolitus

05.03.2025 algusega kell 14:00, Jõhvis, Tsentraal keskuse kolmanda korruse saalis

 

Sihtgrupp

Koolitus on mõeldud alustavatele ja tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtetele vanusega kuni 3 aastat.

 

Keel: eesti

 

Eesmärk

Koolituse eesmärgiks on tutvustada alustavatele ettevõtjatele mõeldud toetust, selle taotlemise tingimusi ning seda, mida tähendab eelnõustamine maakondlikus arenduskeskuses. Lisaks saab osaleja teadmisi, mida pidada silmas ja kuidas täita Starditoetuse äriplaani ja finantsprognoosi.

 

Kredex ja MES äritoetuste infotund

05.03.2025 kell 13.00 Jõhvi Kontserdimajas:

 

Sihtgrupp:

tegutsevad ettevõtjad

 

Keel: eesti ja vene

 

Peamised teemad:

  • Kuidas maandada makseriske ja suurendada müügimahtu?
  • Kuidas kaitsta oma ettevõtet ostjate makseraskuste eest?
  • Kuidas toetada müüki välisturgudel?
  • Millised finantseerimisvõimalused on saadaval nii investeerimiseks kui ka laienemiseks?

Helen Tõkman räägib kuidas läbi Kredex Krediidikindlustuse:

  • Tagada kindlustunde ostja makseraskuste korral
  • Soodustada müügimahu ja konkurentsivõime kasvu
  • Toetada müüki välisturgudel

Marina Kütti tutvustab kuidas läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse:

  • Kuidas MES-i laenud ja käendused aitavad maapiirkondade ettevõtetel kasvada
  • Kuidas kasutada MES-i käendust, kui puuduvad piisavad tagatised?
  • Millised on MES-i MAK rahastamisvahendi eelised võrreldes pangalaenudega?

Kogukonna tugevus peitub ühiselt tegutsemises

“Üksi võid jõuda kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.” Just selle teadmise ja mõtteviisiga suundusid MTÜ Vanatare liikmed Eevi Paasmäe initsiatiivil, Narva-Jõesuu kogukonna esindajad ning Narva-Jõesuu volikogu liikmed Alutaguse valda, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni kogukonna arendamiseks.

Nende eesmärk oli veel kord kinnitada, et igas omavalitsuse piirkonnas on oma eripära ning elu, mida saab ja tuleb arendada. Kogukonna tugevus peitub just ühises tegutsemises ja info jagamises – jagatud teadmised, kogemused ja ideed rikastavad kõiki ning aitavad luua sidusama ja elujõulisema ühiskonna.

Õppereis Kurtna seltsimajja

Külastati Kurtna seltsimaja, et kogeda, kuidas üks toimiv ja elujõuline keskus inimesi ühendab ja toetab. Seltsimaja ei ole pelgalt hoone – see on südamlik ja elav koht, kus inimesed tulevad kokku, jagavad oma huve, õpivad, arutavad olulisi teemasid ja veedavad aega meeldivas seltskonnas.

Juba esimestest hetkedest oli tunda, et maja hingab ja elab tänu inimestele, kes seda juhivad ja sisuga täidavad. Juhataja Ene võttis külalised soojalt vastu ning tutvustas avameelselt maja igapäevaelu ja eesmärke. Tema sõnul on oluline, et igal kogukonnal oleks oma kindel koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda ja ennast koduselt tunda.

Mida õpiti ja millest mõtlema jäädi?

Eriliselt jäi kõlama, kui tähtis on sellise keskuse olemasolu kogukonna tugevdamisel. Kurtna seltsimaja pole pelgalt kohtumiste ja sündmuste korraldamise paik, vaid ka kuuluvustunde ja kogukondliku sideme looja. Seal tegutsevad aktiivselt eri vanusegruppide inimesed ning seda toetavad nii omavalitsus kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed ise.

See kohtumine pani sügavamalt mõtlema, kui oluline on töö kogukonnaga. Suures omavalitsuses peab igal piirkonnal olema oma keskus – olgu see seltsimaja, rahvamaja või muu kooskäimise koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda, ideid arendada ja oma elu rikastada. See on koht, kus sünnivad uued algatused, tugevnevad suhted ning luuakse paremad tingimused ühiseks kasvuks.

Eriti oluline on, et sellisel paigal oleks oma hing ja juht, kes hoiab kogu süsteemi toimimas ning elavana. Nagu elus ikka – inimene on kõige olulisem. Kui leidub inimene, kes on veduriks, tulevad vagunid vudinal järele. Tasub proovida!

Inspiratsioon ja tulevikusuunad

Kurtna seltsimajast lahkuti uute mõtete ja inspiratsiooniga, kuidas sarnast ühtehoidvat ja toetavat keskkonda arendada ning süvendada ka oma kodukohas. Kurtna seltsimaja on ehe näide sellest, kuidas ühtehoidvus ja sihikindel tegutsemine loovad elujõulise ning tugeva kogukonna.

See reis kinnitas veel kord, et omavalitsustes ei ole üks piirkond tähtsam kui teine – iga kogukond on oluline ning vajab oma arenguruumi ja toetust. Ainult koos tegutsedes ja üksteist toetades suudetakse luua elujõuline ning tugev kogukond, kus kõigil on hea elada ja areneda.

Artikkel põhineb Eevi Paasmäe reisimuljetel

Haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades tegutsevad vabaühendused saavad toetust taotleda

Haridus- ja Teadusministeerium on avanud taotlusvooru vabaühendustele, et leida partnereid perioodiks 2025–2027. Taotlusvoor on avatud 17. veebruarist kuni 2. märtsini ning vabaühendusi toetatakse kokku ligi 2,7 miljoni euroga. Toetuse andmise eesmärk on hoida ning kasvatada vabaühenduse võimekust haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades tegutsemiseks.

Taotluskeskkonna avaneb uues vahekaardis kaudu on võimalik esitada taotluse 7 erinevas voorus:

  • Kiusamise ennetamine ja vähendamine ning vaimse tervise tulemuslik toetamine haridusasutustes (vooru kogumaht 750 000 €)
  • Koolijuhtide värbamise ja atesteerimissüsteemi väljaarendamine ning rakendamine (vooru kogumaht 100 000 €)
  • Õpetajakutsete andmise korralduse kaasajastamine (vooru kogumaht 30 000 €)
  • Noorsootöö kvaliteedi edendamine noorsootööühingutes (vooru kogumaht 300 000€)
  • Keelevaldkonna arendamine eestikeelsele õppele ülemineku ja mitmekeelsuse toetamiseks (vooru kogumaht 1 363 000 €)
  • Infovahetuse tagamine ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, riiklike ja rahvusvaheliste andmekogude vahel  (vooru kogumaht 96 000 €)
  • Täiskasvanuharidust toetavate tegevuste elluviimine (vooru kogumaht 60 000 €)

Taotlejaid ja nende taotlusi hinnatakse visiooni, tegevuskava seotuse ja mõju, eelarve põhjendatuse ning taotleja senise panuse ja võimekuse alusel. Täpsemad kriteeriumid ja hindamisskaalad on avatud määruses ja selle lisas.

Peale taotluse esitamist hindab neid hindamiskomisjon, kui hindamiskomisjon on oma ettepaneku teinud, järgneb ärakuulamismenetlus, mille jooksul taotlejad kinnitavad, kas nad on nõus toetussumma vastu võtma (juhul, kui taotlus rahuldatakse osaliselt).

Toetuse saajad selguvad hiljemalt aprillis. Toetus eraldatakse ministri käskkirjaga ning ministeerium  maksab toetuse välja 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Lisainfo taotlusvooru kohta 

Hea nipp toetuse taotlejale

RTK veebilehelt leiad põhjalikud juhendmaterjalid eduka projekti taotluse koostamiseks.
Alusta siit:
Projekti rahastusallika leidmise lehele on koondatud ülevaatlik info erinevatest Euroopa Liidu rahastusallikatest, toetusfondide vahendajatest ning valdkondkondadest, millele rahastust jagatakse: https://rtk.ee/projekti-rahastusallika-leidmine
Projekti taotluse kirjutamise ja esitamise lehel on toodud mõned projekti rahastamise põhimõtted ja kirjeldatakse taotluse hindamise ning rahastamisotsuse tegememise protsessi: https://www.rtk.ee/…/taotluse-kirjutamine-ja-esitamine
Projekti elluviimise lehel käsitletakse toetuste väljamaksmise, riigihangete ja riigihangete eelnõustamisega ning teavitustegevustega seotud teemasid: https://www.rtk.ee/…/taotlejale-ja…/projekti-elluviimine
Abimaterjalide ja juhendite lehele on koondatud teemade kaupa erinevad dokumendid, abimaterjalid ja viited: https://www.rtk.ee/…/taotleja…/abimaterjalid-ja-juhendid

Digi- ja meediapädevuse seminarid Tallinnas, Jõhvis ja Narvas

Fotol Julia Rodina. Autor: Eiko Lainjärv.

Elame ajastul, kus igapäevaelus mängib üha olulisemat rolli oskus analüüsida infot, et tuvastada võltsitud teavet ja eristada fakte väljamõeldistest. Valeinfo leviku vastu saabki astuda nii, kui arendad seda oskust endas ja annad oma teadmisi edasi kogukonnale.

Eesti Rahvusraamatukogu kostöös Kultuuriministeeriumiga viib läbi projekti “MeediaRadar”, mille raames kultuuritöötajatel, kogukondade arendajatel, raamatukoguhoidjatel ja täiskasvanute haridusega tegelevatel koolitajatel on võimalik end täiendada digi-, meedia- ja infopädevuse teemadel fookusega teadmiste edasiandmisele oma kogukonnale, eelkõige erineva keele- ka kultuuritaustaga inimestele. Projekti teises etapis kutsume kõiki huvilisi, kes sooviksid meediapädevuse valdkonnas edasi õppida ja tegutseda, “MeediaRadari” meediapädevuse võrgustikku.

 

Esimesed digi- ja meediapädevuse seminarid toimuvad juba sel kevadel:

 

Koolitused on väljakutseid täis ja praktilised. Iga osaleja saab siit midagi kasulikku oma igapäevaellu ja töösse kaasa võtta. Iga koolituspäev koosneb kolmest moodulist, mille jooksul räägime: info usaldusväärsusest, manipuleerimisvõtetest ja emotsioonidest meediast; petturitest – mõnedest võtetest ja kuidas mitte minna õnge; võltsingutest, valeinfost ja tehisintellektist.

 

Töötube viivad läbi:

  • Koolitaja, Tartu Ülikooli doktorant ja nooremteadur Diana Poudel (Tallinnas), veebipolitseinik Getter Kangur (Jõhvis), veebipolitseinik Anastassia Semjonova (Narvas);
  • Ajakirjanik, ajakirjanduse külalislektor Tallinna Ülikoolis Julia Rodina;
  • RaRa meediapädevuse spetsialist, Ukraina-Eesti tõlkija ja luuletaja Kateryna Botnar.

 

Kõik koolitused on kohvi- ja lõunapausidega, osalemine on tasuta. Lisainfo projekti kohta ja koolitustele registreerimine lingil: www.rara.ee/meediaradar.

Projekt viiakse ellu aastatel 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames. Toetusmeetme eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust Eesti ühiskonnas ja parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks.

Infokiri 02/2025

UUDISED

27.02.2025 Kultuurkapitali maakondlikud ekspertgrupid kutsuvad üles esitama kandidaate maakondlikesse ekspertgruppidesse perioodiks 2025-2027

27.02.2025 Osale uuringus ja aita luua kaasavam kodanikuühiskond!

25.02.2025 Projekt LOOMEPÖÖRE kutsub osalejaid! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

21.02.2025 20. veebruaril toimus Jõhvis ettevõtjatele pakendite koolitus – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

20.02.2025 KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 3. märtsil

18.02.2025 Toetuste koolitused ja infotunnid ettevõtjatele 5.märtsil – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

18.02.2025 Kogukonna tugevus peitub ühiselt tegutsemises

17.02.2025  Haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades tegutsevad vabaühendused saavad toetust taotleda

17.02.2025 Hea nipp toetuse taotlejale

06.02.2025 Digi- ja meediapädevuse seminarid Tallinnas, Jõhvis ja Narvas – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

 

27.01.2024 Alex kohvikus Jõhvis toimus esimene koolitusapsude inspireeriv kohtumine EAT&MEET ettevõtjatele – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

14.01.2024 Avatud registreerumine koolitusele “Keskkonnahoidlik sotsiaalselt sidus Ida-Virumaa” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

13.01.2024 Tasuta GREEN KEY ökomärgise töötoad turismiettevõtjatele! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

09.01.2024 Ettevõtluskonto kasutamine muutus senisest soodsamaks – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.01.2024 ÕÜF aasta kokkuvõte: 231 rahastatud projekti, üle 1000 tulevase töökoha – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.01.2024 Ida-Viru ootab ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks kuni 6.veebruar 2025 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

06.01.2024 Registreeru koolitusele “Sotsiaalmeedia + AI koolitus Virumaa turismiettevõtjatele” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.01.2024 EAT&MEET 2025 ettevõtjatele – esimene kohtumine toimub juba 23. jaanuaril Alex kohvikus Jõhvis! Registreerimine on alanud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.01.2024 Kuni 6. jaanuar on avatud kandideerimine konkursile  Eesti Ettevõtlik Vaim 2024! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

01.01.2024 Avaneb ESF+ projektitoetuste taotlusvoor, mis on suunatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Ida-Viru loomenaised õppereisil Lätis

29.01.2025

 

Eelmisel nädalal, 22.-25.jaanuaril käis grupp Ida-Viru loomenaisi mentorprogrammi „Creative Bloom“ raames õppereisil Lätis, kus külastasime Vidzeme piirkonda.

Mentorprogramm „Creative Bloom“ on piiriülene projekt, kus meie partneriks Lätis on Vidzeme Planning Region. Lätlased võtsid meid vastu ja tutvustasid oma piirkonda, meil oli võimalus külastada väga erinevaid ja põnevaid kohti ning kohtuda kohalike loomeinimestega. Kogu õppereisist võttis osa kaks gruppi, grupp Eestist ja grupp Lätist.  

Õppereisi toimumisega said kaks gruppi esmakordselt kokku. Kui me varem olime üksteist näinud ainult interneti vahendusel siis sellel korral said mõlemas grupis osalevad naised päriselt kokku ja silmast silma kohtuda.

Loominguline õppereis kestis kokku kolm päeva, mille sees me külastasime erinevaid paiku Cesises ja selle lähistel ning ka Riias. Kogu programm oli ülipõnev täis inspiratsiooni, uusi elamusi ja kohtumisi huvitavate inimestega. Meid võtsid vastu kohalikud oma ala meistrid ja saime külastada mitmeid organisatsioone, mis Vidzeme piirkonnas loomevaldkonda arendavad. Näiteks avanes meil võimalus käia Läti ainsas Piebalga portselanivabrikus, mille juht ja kunstnik Janis tutvustas meile oma ettevõtet ja kus toimus ka üks väike töötuba. Külastus ise oli just kui nagu väike etendus läbi huumoriprisma, mis haaras kohe kaasa kõiki. Portselan ise on juba iseenesest väga huvitav materjal, millega varem ei olnud enamus meist kokku puutunud aga mis pakkus kõigile palju huvi. Veel avanes meil võimalus külastada üht Läti tipp juveelidisaineri Anna Fanigina stuudiot, ehtebränd nimega VERBA. Oli väga põnev kuulata tema teekonda, kuidas ja millest kõik algas, kuhu ta on jõudnud tänasel päeval, lood tema töödest ja kollektsioonidest, esimesed rahvusvahelised messid jne. Lähiajal on tal plaanis minna oma toodetega Jaapani turule.

Lisaks eespool nimetatutele saime me veel tuttavaks mitmete väga huvitavate ja tublide naistega. Me külastasime töökoda, kus tehakse imelisi kudumeid ja kus toodete värvilahendused on inspireeritud otse loodusest. Juveelidisainer Rasma rääkis meile huvitava loo erinevate disainerite koostööst, kuidas see tekkis ja kuidas nad avasid kõik koos Riias oma showroom,i. Ja kohtumisi erinevate meistritega oli veelgi, kuid kahjuks kõiki neid siin artiklis eraldi nimetada või välja tuua pole võimalik, sest muidu läheb kogu see jutt ikka väga pikaks.

Üks osa programmist viis meid organisatsioonidesse, kus me saime näha ja kuulda, et kuidas Lätis loomemajandust arendatakse. Meid viidi avastama loome- ja digikeskust „Rainis“, me saime teha ringkäigu Riia Tehnika Ülikooli disaini osakonnas ja meie reisi viimasel päeval külastasime kahte Riia turgu, kus ühes neist müüdi ainult kohalike väiketootjate toodangut.

Meie loominguline õppereis lõppes Tarbekunsti ja Disaini Muuseumi külastusega Riias.

Kõik kolm päeva Lätis andsid võimaluse mõlema grupi naistel üha paremini teineteisega tuttavaks saada. Ja põhimõtteliselt see ka õnnestus, sest jagati üksteise vahel omi kogemusi, vahetati kontakte, tekkisid uued loomeideed ja arutati igasugu muid küsimusi. See kõik paistis eriti silma viimasel päeval, kui jutt naiste vahel ei tahtnud lõppeda. „Jää sulatamine“ on toimunud ja ootame põnevusega, mis edasi sellele järgneb.

Kahe grupi silmast silma kohtumist ei pea kaua ootama. Juba selle aasta augustis on meie kord lätlaste grupile õppereis korraldada. Ootame neid külla Ida-Virumaale.

 

Aitäh Läti grupi korraldajatele haarava ja emotsioone tekitava külaskäigu eest!

 

Siin saab uurida kohti ja ettevõtteid, kuhu õppekäik meid viis (osaline nimekiri):

Creative and digital quarter “Rainis”,https://www.rainakvartals.lv/

Inese kudumid, stuudio; https://shop.wrapturebyinese.com/

Piebalga Porcelain Factory; http://www.porcelanadarbnica.lv/home/

Juveelistuudio DOS ADORNMENTS; https://www.dosadornments.com/

Juveelistuudio VERBA; https://www.verba.lv/

Līga Gutāne; @ligalightporcelain; https://www.instagram.com/ligalightporcelain?igsh=MW1tZXd2cm84M2wzOA==

Seenekasvatus, SPORA_LAB; https://www.instagram.com/spora_lab?igsh=ZTEwaWg5OWJuYXd4

Līva Graudiņa; https://www.instagram.com/lightdust_liva?igsh=MW93N3lldm1rOXE3MA==

NAIVE FLY: https://www.instagram.com/naive.fly?igsh=MWZmbHJiM253OXhmZw==

Baiba Glass, https://baibaglass.com/

Rīga Technical University, Design factory; https://www.rtu.lv/lv/inovacijas/dizaina-fabrika

Kalnciema kvartāls (turg); https://www.kalnciemaiela.lv/en/

Āgenskalns market; https://www.agenskalnatirgus.lv/en

Tarbekunsti ja disainimuuseum; https://lnmm.gov.lv/ee/tarbekunsti-ja-disainimuuseum

 

 

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus