Ida-Viru Ettevõtluskeskus

piirkondlik arengumootor

Ida-Viru loomenaised käisid õppereisil Lätis

29.01.2025

 

Eelmisel nädalal, 22.-25.jaanuaril käis grupp Ida-Viru loomenaisi mentorprogrammi „Creative Bloom“ raames õppereisil Lätis, kus külastasime Vidzeme piirkonda.

Mentorprogramm „Creative Bloom“ on piiriülene projekt, kus meie partneriks Lätis on Vidzeme Planning Region. Lätlased võtsid meid vastu ja tutvustasid oma piirkonda, meil oli võimalus külastada väga erinevaid ja põnevaid kohti ning kohtuda kohalike loomeinimestega. Kogu õppereisist võttis osa kaks gruppi, grupp Eestist ja grupp Lätist.  

Õppereisi toimumisega said kaks gruppi esmakordselt kokku. Kui me varem olime üksteist näinud ainult interneti vahendusel siis sellel korral said mõlemas grupis osalevad naised päriselt kokku ja silmast silma kohtuda.

Loominguline õppereis kestis kokku kolm päeva, mille sees me külastasime erinevaid paiku Cesises ja selle lähistel ning ka Riias. Kogu programm oli ülipõnev täis inspiratsiooni, uusi elamusi ja kohtumisi huvitavate inimestega. Meid võtsid vastu kohalikud oma ala meistrid ja saime külastada mitmeid organisatsioone, mis Vidzeme piirkonnas loomevaldkonda arendavad. Näiteks avanes meil võimalus käia Läti ainsas Piebalga portselanivabrikus, mille juht ja kunstnik Janis tutvustas meile oma ettevõtet ja kus toimus ka üks väike töötuba. Külastus ise oli just kui nagu väike etendus läbi huumoriprisma, mis haaras kohe kaasa kõiki. Portselan ise on juba iseenesest väga huvitav materjal, millega varem ei olnud enamus meist kokku puutunud aga mis pakkus kõigile palju huvi. Veel avanes meil võimalus külastada üht Läti tipp juveelidisaineri Anna Fanigina stuudiot, ehtebränd nimega VERBA. Oli väga põnev kuulata tema teekonda, kuidas ja millest kõik algas, kuhu ta on jõudnud tänasel päeval, lood tema töödest ja kollektsioonidest, esimesed rahvusvahelised messid jne. Lähiajal on tal plaanis minna oma toodetega Jaapani turule.

Lisaks eespool nimetatutele saime me veel tuttavaks mitmete väga huvitavate ja tublide naistega. Me külastasime töökoda, kus tehakse imelisi kudumeid ja kus toodete värvilahendused on inspireeritud otse loodusest. Juveelidisainer Rasma rääkis meile huvitava loo erinevate disainerite koostööst, kuidas see tekkis ja kuidas nad avasid kõik koos Riias oma showroom,i. Ja kohtumisi erinevate meistritega oli veelgi, kuid kahjuks kõiki neid siin artiklis eraldi nimetada või välja tuua pole võimalik, sest muidu läheb kogu see jutt ikka väga pikaks.

Üks osa programmist viis meid organisatsioonidesse, kus me saime näha ja kuulda, et kuidas Lätis loomemajandust arendatakse. Meid viidi avastama loome- ja digikeskust „Rainis“, me saime teha ringkäigu Riia Tehnika Ülikooli disaini osakonnas ja meie reisi viimasel päeval külastasime kahte Riia turgu, kus ühes neist müüdi ainult kohalike väiketootjate toodangut.

Meie loominguline õppereis lõppes Tarbekunsti ja Disaini Muuseumi külastusega Riias.

Kõik kolm päeva Lätis andsid võimaluse mõlema grupi naistel üha paremini teineteisega tuttavaks saada. Ja põhimõtteliselt see ka õnnestus, sest jagati üksteise vahel omi kogemusi, vahetati kontakte, tekkisid uued loomeideed ja arutati igasugu muid küsimusi. See kõik paistis eriti silma viimasel päeval, kui jutt naiste vahel ei tahtnud lõppeda. „Jää sulatamine“ on toimunud ja ootame põnevusega, mis edasi sellele järgneb.

Kahe grupi silmast silma kohtumist ei pea kaua ootama. Juba selle aasta augustis on meie kord lätlaste grupile õppereis korraldada. Ootame neid külla Ida-Virumaale.

 

Aitäh Läti grupi korraldajatele haarava ja emotsioone tekitava külaskäigu eest!

 

Siin saab uurida kohti ja ettevõtteid, kuhu õppekäik meid viis (osaline nimekiri):

Creative and digital quarter “Rainis”,https://www.rainakvartals.lv/

Inese kudumid, stuudio; https://shop.wrapturebyinese.com/

Piebalga Porcelain Factory; http://www.porcelanadarbnica.lv/home/

Juveelistuudio DOS ADORNMENTS; https://www.dosadornments.com/

Juveelistuudio VERBA; https://www.verba.lv/

Līga Gutāne; @ligalightporcelain; https://www.instagram.com/ligalightporcelain?igsh=MW1tZXd2cm84M2wzOA==

Seenekasvatus, SPORA_LAB; https://www.instagram.com/spora_lab?igsh=ZTEwaWg5OWJuYXd4

Līva Graudiņa; https://www.instagram.com/lightdust_liva?igsh=MW93N3lldm1rOXE3MA==

NAIVE FLY: https://www.instagram.com/naive.fly?igsh=MWZmbHJiM253OXhmZw==

Baiba Glass, https://baibaglass.com/

Rīga Technical University, Design factory; https://www.rtu.lv/lv/inovacijas/dizaina-fabrika

Kalnciema kvartāls (turg); https://www.kalnciemaiela.lv/en/

Āgenskalns market; https://www.agenskalnatirgus.lv/en

Tarbekunsti ja disainimuuseum; https://lnmm.gov.lv/ee/tarbekunsti-ja-disainimuuseum

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab British Council.

 

Alex kohvikus Jõhvis toimus esimene koolitusapsude inspireeriv EAT&MEET kohtumine ettevõtjatele

23.01 toimus inspireeriv üritus EAT & MEET #1 Jõhvi Kontserdimajas Alex kohvikus, mille korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus  Euroopa Liitu toel ning kus osales 20 ettevõtjat.

Seekord päeva fookuses oli digitaliseerimine ja selle roll ettevõtete efektiivsuse suurendamisel meie piirkonnas.

Eat and Meet üritus algas tervitussõnade ja tutvumisringiga, mida juhtis Anton Pratkunas. Osalejad said omavahel tuttavaks ja valmistusid eesootavateks põnevateks ettekanneteks.

Kaie Moisa (FMJ raamatupidamisteenuste juhatuse liige) ja Tiina Timmotalo (FMJ ettevõtte tegevjuht) rääkisid digitaliseerimise tähtsusest äris ja tõid näiteid, kuidas automatiseerimine aitab säästa aega ning suurendada kasumlikkust. FMJ OÜ kogemus näitas, kuidas e-arvete ja automatiseeritud lahenduste kasutuselevõtt on muutnud raamatupidajate rolli traditsioonilisest andmesisestajast strateegilisteks finantsjuhtideks.

Järgmise esitluse tegi Joonas Sernjuk, CostPocketi tegevjuht ja üks asutajatest. Ta tutvustas kuluhaldustarkvara praktilist kasutust ning selgitas, kuidas sellised lahendused lihtsustavad ettevõtete igapäevatööd ja parandavad efektiivsust. Seejärel Jefim Aljoskin Ida-Viru Ettevõtluskeskusest rääkis digitaliseerimisele suunatud projektide rahastamisvõimalustest. Ta andis osalejatele praktilisi juhiseid toetuste taotlemiseks ning jagas näiteid edukatest projektidest.

Hiljem toimus vaba suhtlemise ja võrgustamise sessioon, kus osalejad said esinejatega otse suhelda ning kontakte vahetada. Meeleolu oli sõbralik ja arutelud sisukad, pakkudes inspiratsiooni ka edaspidiseks koostööks. Üritus pakkus osalejatele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi kogemusi digitaliseerimise võimaluste kohta äris.

 

Täname Eat&Meet korraldamise eest esinejaid, Nadežda Morozova,  Alex Kohvik Jõhvi.

Ootame teie ettepanekuid järgmiste koolitusampsude ja ürituste teemade ja esinejate kohta – kirjutage meile julgelt!

Ida-Viru ootab ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks kuni 6.veebruar 2025

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik

ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks

 

Aasta Tegija 2024 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2024. aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa  käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-,sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised. Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2025. 

 Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

 Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee „Aasta Tegija 2024“.

Taskuhääling ettevõtjatele : “Digiajastu ja andmete jõud, kas ettevõtja uus normaalsus?”

Kuula podcasti, kus valdkonna spetisalistid selgitavad keerulisi teemasid lihtsas keeles, et julgustada ettevõtjat kasutama digilahendusi, mis aitavad parandada efektiivsust, andmete kvaliteeti ja tööprotsesside läbipaistvust.

 

Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid digiajastu lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada tööprotsesside efektiivsust ning läbipaistvust. Samuti suunab sari oma  kuulajat EIS meetmetest osa saama.

Podcasti laiem eesmärk on tõsta kuulajate teadlikkust, tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Projekti käigus valmis 15 episoodi erinevatel teemadel.


JÄLGI EPISOODE MAK VÕRGUSTIKU YOUTUBE KANALILT

Episood #1: Majandusaasta aruanne, täida end ise!

Videopodcast teemal “Majandusaasta aruanne, täida end ise!” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #1.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ALEKSANDR BELOUSSOV, RIK (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) null-aruandluse tiimijuht.

Saates tutvustame automaatse majandusaasta aruandluse süsteemi kontseptsiooni, selle praktilist väärtust ja võimalikke piiranguid. Podcast keskendub sellele, kuidas sellised lahendused aitavad ettevõtetel aega ja ressursse kokku hoida, säilitades andmete täpsuse ja usaldusväärsuse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #2: Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?

Videopodcast teemal “Isetäituv tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon – aga mis saab lisadest?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #2.

Saatejuht MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KÜLLI KÜLM-KIVISTIK, Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu kohustuse täitmise teenuse juht.

Saates tutvustame automaatse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni süsteemi arengut, rakendamist, selle piire ja võimalusi. Arutelu keskendub lahendustele, mis võiksid lihtsustada ettevõtete maksude haldamist. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #3: Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?

Videopodcast teemal “Tasuta e-arved kõigile – kas utoopia või kuidagi siiski saab?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #3.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline KEIR VESKIVÄLI, Finbite juhatuse liige.

Saates uurime tasuta e-arvete süsteemi võimalikkust Eestis, tuues esile nii ettevõtjate kasud kui ka võimalikud väljakutsed. Samuti arutleme, kuidas standardiseeritud e-arvete lahendused saaksid muuta arvete esitamise ja haldamise kättesaadavamaks kõigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #4: Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?

Videopodcast teemal “Isetäituv käibemaksu deklaratsioon – kas andmepõhise aruandluse musternäide?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #4.

Saatejuht on MARGUS TAMMERAJA, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees ning saatekülaline ANNIKA OJA Maksu- ja Tolliamet, käibemaksu osakonnajuhataja Saates uurime, kas isetäituv käibemaksu deklaratsioon on võimalik, kuidas see võiks toimida, mis on selle eelised ja väljakutsed ja arutame selle mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #5: Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?

Videopodcast teemal “Mis on e-veoseleht ja miks see oluline on?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #5.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline OLIVER TATAR, ATV Transport AS tegevjuht. Saates selgitame e-veoselehe eeliseid ja kasutuselevõtu vajadust, tuues esile kiiruse, täpsuse ja keskkonnasõbralikkuse. Samuti uurime, milline on suhtumine e-veoselehe kasutusele võtmisesse Eesti traspordi- ja logistikaettevõtetel? Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #6: Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele

Videopodcast teemal “Õiguslik raamistik ja regulatsioonid e-veoselehtedele” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #6.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline EVA KILLAR, Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeriungute osakonna juhataja. Saates selgitame digitaalsete veodokumentide õiguslikku raamistikku nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Samuti uurime, milliseid regulatsioone toob kaasa Euroopas 2027. aastal jõustuv eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus ja kuidas selleks parimal viisil valmis olla. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #7: Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?

Videopodcast teemal “Kuidas juurutada e-veoselehti ettevõttes?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #7.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised AVE UNUS, Kunda Sadam logistik/laoarvestaja ja KÜLLI KEREM, Waybiller projektijuht. Saates saame praktilist juhendamist selle kohta, kuidas vajaliku tarkvara abil rakendada ettevõttes e-veoselehti , IT-taristut ja miks on seejuures märgilise tähendusega töötajate koolitamine. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust. Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #8: E-veoselehtede platvormid – milline lahendus sobib sinu ettevõttele?

Videopodcast teemal “E-veoselehtede platvormid: Milline lahendus sobib sinu ettevõttele?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #8.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline MIKK MARTEN ARVISTO, CTT Logistic logistika spetsialist. Saates uurime erinevate e-veoselehtede platvormide erisusi ja saame praktilisi näpunäiteid, kuidas valida endale sobivaim. Saate külaline on värskelt läbi teinud e-veoselehe platvormi valiku ja analüüsi oma traspordiettevõtte vajadustest lähtuvalt. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #9: E-veoselehe kasutajakogemused ja edukad praktikad

Videopodcast teemal “Kasutajakogemused ja edukad praktikad” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #9.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline TOOMAS TENSING, Põllumeeste Ühistu Kevili logistik. Saates keskendume koos saatekülalisega e-veoselehe kasutajakogemusele ja toome näiteid ettevõttelt Kevil, kes on läbi teinud eduka ülemineku paberil veoselehtedelt digitaliseeritud versioonile. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #10: E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused

Videopodcast teemal “E-veoselehtede kasutuselevõtu taktistused ja lahendused” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #10.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline LAURI LUSTI, Livesoft. Saates uurime, millised on suurimad väljakutsed e-veoselehtede juurutamisel ja kuidas neist üle saada? Selles episoodis analüüsime ettevõtete peamisi takistusi ning pakume praktilisi lahendusi, mis aitavad süsteemi sujuvamalt kasutusele võtta. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #11: E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus

Videopodcast teemal “E-veoselehed ja keskkonnasäästlikkus” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #11.

Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülaline HENRIK VÄLJA, Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht. Digitaalne veoseleht ei ole vaid paberivaba lahendus, vaid ka tõhus viis vähendada logistika jalajälge ja muuta tarneahelad sujuvamaks. Saates arutleme teemal, kuidas e-veoselehed aitavad säästa keskkonda ja optimeerida protsesse. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #12: Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?

Videopodcast teemal “Digitaalsete veoselehtede turvalisus: kuidas hoida andmed kaitstuna?” on Reaalajamajanduse podcasti Episood #12.

Saates arutame, kuidas tagada turvalisus ja kaitsta tundlikku infot e-veoselehtedes, käsitledes krüpteerimist ja turvastandardeid. Saatejuht on EVELIN PUUSEPP ning saatekülalised VILJAR AVASTU GoSwiftist ja ARTTI ASTON, Grant Thorton Baltic infoturbeteenuste valdkonna juht. Sarja, koondnimega “Digiajastu ja andmete jõud: kas ettevõtluse uus normaalsus?”, eesmärk on tutvustada andmepõhiste lahenduste ja digilahenduste arengut Eesti ettevõtluskeskkonnas, tuues esile uuenduslike süsteemide eelised, väljakutsed ja praktilise mõju ettevõtetele ja riigile. Sarja eesmärk on selgitada keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, julgustades ettevõtjaid ja spetsialiste kasutama kaasaegseid lahendusi, et vähendada halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja toetada läbipaistvust.

Tegevusi viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

Episood #13: E-veoselehed rahvusvahelises logistikaketis

Episood #14: E-veoselehtede tulevik: innovatsioon ja areng

Episood #15: EKOMAR ei ole košmaar!

Avatud registreerumine koolitusele “Keskkonnahoidlik sotsiaalselt sidus Ida-Virumaa”

Muutke oma üritused keskkonnahoidlikumaks!

 

Kas olete väsinud sellest, et tunnete end süüdi oma ürituste keskkonnamõjude pärast? Kas soovite teha positiivseid muudatusi, korraldades samas unustamatuid üritusi?

Meil on teile lahendus! Meie TASUTA 2-päevane koolitus õpetab teile saladusi keskkonnahoidlike ürituste korraldamiseks, mis on ka stiilsed.

 

1.päev: Kohapealne koolituspäev (7. märts 2025 kell 11:00 – 17:00)

Liituge meiega 1. koolituspäeval Narva Vaba Lava ruumides ja saate praktilisi kogemusi ja õpite keskkonnahoidlikkust 7 valdkonnas ja oma ürituse korralduse erinevates etappides arvesse võtma. Plaanis on grupiarutelud ja harjutused, et saada praktilisi teadmisi järgmistest teemadest:

 

  • kuidas oma ürituse keskkonnamõju üldisel tasandil kaardistada ja valida prioriteedid
  • millised on keskkonnahoidliku korralduse 7 valdkonda ja tegevused
  • loovad viisid jäätmete vähendamiseks
  • kuidas koostada keskkonnahoidlikkuse tegevusplaani oma üritusele

 

Kahe koolituspäeva vahel on igal osalejal kuni 2-tunnine kõne mentoriga, eesmärk teha esmane tegevusplaan, seada eesmärgid ja mõõdikud. Ajad lepitakse individuaalselt kokku 7. märtsi koolitusel.

 

2.päev: Virtuaalne koolituspäev (21.märts 2025 kell 9-13)

Teisel päeval kohtume virtuaalselt Zoom-i keskkonnas, siis keskendume teie tegevusplaanidele ja anname ülevaate andmete kogumisest ning soovitusi keskkonna teemal kommunikatsiooni võimalustest ja ohtudest

Meie tasuta 2-päevasel koolitusel saate väärtuslikke oskusi ja teadmisi, et korraldada üritusi keskkonnahoidlikult.

 

Koolitus toimub eesti keeles.

 

7.märtsi koolitus toimub Vaba Lava Narva teatrikeskuse stuudiosaalis ja 21. märtsi jätkupäev on virtuaalselt Zoomi keskkonnas

Mida te siis veel ootate? Registreeruge kohe: https://forms.gle/wrHR5xZp2UwpBRNW6

 

 

Kontakt:

Sergei Poljatšihhin

Vaba Lava Narva korraldusjuht

+372 566 378 16

Tasuta GREEN KEY ökomärgise töötoad turismiettevõtjatele!

TULE OSALE TASUTA GREEN KEY ÖKOMÄRGISE TÖÖTOAS!

Oodatud on kõik turismiasutused, kel plaanis märgis esmakordselt taotleda või seda pikendada.

Osalemine on tasuta!

 

23.01.25, Rakvere, AQVA Spa Hotel  – Registreeru Rakvere töötuppa

20. veebruaril kell 10 – 16.45 töötuba Haapsalus, Fra Mare Thalasso spaahotellis – Registreeru Haapsalu töötuppa

3. aprill kell 10 – 16.45 töötuba Tallinnas, Eesti Tervisemuuseumis – Registreeru Tallinna töötuppa

 

Töötubade eesmärgiks on tõsta turismiorganisatsioonide keskkonnateadlikkust ja lihtsustada märgise taotlusprotsessi. Kogenud Green Key audiitorid teevad ülevaate märgise kriteeriumitest ja turismiorganisatsiooni keskkonnamõjudest, julgustamaks igapäevaselt kasutama keskkonnahoidlikke tavasid.

Praktilise näitena tehakse kohapeal läbi esmane keskkonnaülevaatus ehk ökokaardistamine, kus audiitorid juhivad tähelepanu nii headele praktikatele kui ka vigadele ning aitavad leida vastused kõikidele taotlusprotsessis tekkinunud küsimustele.

Töötoad on suunatud eelkõige uutele taotlejatele, aga oodatud on ka juba märgist omavad ettevõtted, kes soovivad end täiendada. Praktilistest töötubadest saab osa võtta ainult füüsiliselt kohapeal.

Salvestamistega ülekannet ei toimu.

Ettevõtluskonto kasutamine muutus senisest soodsamaks

Alates 2025. aasta jaanuarist kehtib 20% suurune maksumäär ka kõikide nende tulude suhtes, mis ületavad 25 000 eurot ja jäävad alla 40 000 euro kalendriaastas. Varem kehtis nendele tuludele 40% suurune maksumäär.

Pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksumäär suureneb vaid tema kogumispensioni makse määra võrra. „Neile, kes on valinud kogumispensioni makse määraks 2%, 4% või 6%, kehtib edaspidi ettevõtlustulu maksumäär vastavalt 22%, 24% või 26%. Neile ettevõtluskonto kasutajatele, kes pole II sambaga liitunud, kehtib ettevõtlustulu maksumäär 20%,“ selgitas MTA tulumaksu osakonna teenusejuht Riina Randver-Sõer.

Kui ettevõtluskontole laekunud tulu on inimese ainuke sissetulek, siis ravikindlustuse saamiseks peab tema ettevõtluskontole laekuma 2255 eurot ühes kalendrikuus.

Ettevõtluskonto avaliku päringu kaudu oli seni võimalik kontrollida, kas inimesel on ettevõtluskonto või mitte. Nüüd saab päringu kaudu kontrollida sedagi, kas konkreetne ettevõtluskonto kuulub konkreetsele isikule või mitte.

Ettevõtluskonto on eraisikule mõeldud bürokraatiavaba ja soodne võimalus ettevõtjana tegutsemiseks. Seejuures ei pea muretsema raamatupidamisaruannete, igakuiste maksudeklaratsioonide ja maksude tasumise pärast. See kõik käib ettevõtluskonto kannete põhjal automaatselt.

„Ettevõtluskonto on mõeldud ennekõike inimestele, kes osutavad teistele eraisikutele teenuseid, millega ei kaasne otseseid kulusid. Samuti on see hea lisatulu teenimise võimalus neile, kes müüvad inimestele või ettevõtetele teenuseid ja kaupu, mis on enda valmistatud või väikese materjali- või soetamise kuluga,“ sõnas MTA teenusejuht Riina Randver-Sõer.

Näiteks sobib ettevõtluskonto lapsehoidjale, lemmikloomahoidjale, koduabilisele, aiahooldajale ning nendele remondi- või ehitustööde pakkujatele, kel ei kaasne otseseid kulusid või mille tööde kulud kannab teenuse tellija. Samuti sobib see hästi käsitöö ja kunsti tegijaile, omakasvatatud või omavalmistatud toidu, istikute, taimede või muu säärase müüjatele. Rohkem võimalusi ja näiteid, kuidas ettevõtluskonto töötab, saab lugeda MTA kodulehelt.

ÕÜF aasta kokkuvõte: 231 rahastatud projekti, üle 1000 tulevase töökoha

Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist (ÕÜF) on Eestis 2024. aasta lõpuks toetusotsustega kaetud 82%. Hetkeseisuga on toetatud 231 projekti, 69 on veel hindamisel. Kõikide projektide käivitumisel peaks 2030. aastaks Ida-Virumaale uusi töökohti loodama ligi 1300.

Fondi 340 miljonist eurost on projektidele välja makstud 280 miljonit ja summa on suurenemas, kuna osasid algatusi veel menetletakse. „Näeme, et ettevõtlusmeetmete tingimuste leevendamine kandis vilja – taotluste arv tegi käesoleval aastal võimsa hüppe. Soov Ida-Virumaale investeerida on suur ja on vaid rõõm, et piirkond saab tugeva arengutõuke,“ märkis õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev.

Tema sõnul teeb eriti rõõmu see, et lõppeval aastal on rahastatud projektid hakanud lõpuks saama käegakatsutavaks reaalsuseks. „Headeks näideteks on NEO magnetitehas, hoo sisse saanud teadusprojektid ning Narva tööstusinkubaatori ehitusplats,“ nimetas Sergejev.

Reaalajas uuenevat infot projektide kohta saab jälgida fondi kodulehel idavirufond.ee avaneb uues vahekaardis. Lehelt on võimalik alla laadida ka Ida-Viru tulevikukaart avaneb uues vahekaardis (autor Piret Räni), kus on kujutatud mõned tähelepanuväärsemad fondi abil rajatavad objektid.

Rahastuse toel saab Ida-Virumaa aastatel 2025-2027 juurde üle tuhande kaasaegse töökoha. Sergejevi sõnul näitavad prognoosid, et põlevkivist elektritootmise lõppemise järel võib 2035. aastal sektorist kaduda 400-600 töökohta, ent toetatud projektide käivitudes peaks arvestuslikult uusi asemele tekkima ligi 1300. „See tähendab, et uued töökohad tekivad turule enne ja suuremas mahus, kui vanad koondatakse,“ rääkis ta.

Töökohtadest 80% luuakse oskustöölistele ja spetsialistidele ehk võrdväärselt praegu põlevkivisektoris nõutavale kompetentsile.

Perspektiivne piirkond

Kui eelnevatel aastatel ärevamaks muutunud väliskeskkond, Venemaa agressioon ning Ida-Virumaa asukoht riigipiiril pani potentsiaalseid investoreid piirkonda pigem pelgama, on õiglase ülemineku areng suutnud usaldust ja huvi mõnevõrra taastada.

„Ülemineku toetused on saanud maakonnale vajalikuks hooandjaks, tõugates investeerimisotsuseid jõuliselt tagant,“ rääkis Ida-Viru Investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik. „See piirkond on eriline. Investorite silmis annab siin atraktiivsust juurde väljaarendatud tööstuslik infrastruktuur, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, aga ka kohaliku elanikkonna soosiv suhtumine tööstuse arengule. Kui mujal Eestis kogutakse suurprojektide vastaseid allkirju, siis idavirulased on uutele tööstustele lahkelt avatud,“ selgitas Kuusmik.

Ida-Viru arengud Euroopa kiireimate seas

Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega.

Nii toetatakse roheüleminekul 96 piirkonda üle kogu Euroopa. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa ja siin on toetuste rakendamisel liigutud kiiresti. „82% toetusotsustega on Eesti rakendamise tõhususelt Euroopa Liidus neljandal kohal,“ rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhataja asetäitja Ave Schank-Lukas. „Meist eespool on vaid Luksemburg, Malta ja Holland. Lisaks kiirele rakendamisele saab Eestit teistele riikidele eeskujuks tuua ka meetmete paindlikkuse ning tõhusa koostöö ja huvigruppide kaasamise poolest erinevates etappides,“ märkis ta.

Et riikidel oleks võimalik säästavamale majandusmudelile konkurentsivõimeliselt üle minna, soovitakse õiglase ülemineku toetamisega jätkata ka edaspidi. Vajadus sarnastele toetusmeetmete järgi on ettevõtete seas jätkuvalt suur, mida näitas ka õiglase ülemineku fondi rahastuse kiire rakendumine.

Järgmisel aastal hakkavad liikmesriigid arutama ettepanekuid uueks, 2028. aastal algavaks eelarveperioodiks. Mil viisil uued kohanemist ja arengut toetavad võimalused ettevõttetele avanevad, peaks selguma lähima kolme aasta jooksul.

 

GEILI HEINMAA

kommunikatsiooniosakond

Geili.Heinmaa@fin.ee

Registreeru koolitusele “Sotsiaalmeedia + AI koolitus Virumaa turismiettevõtjatele”

Hea Virumaa turismiettevõtja!

Ootame sind osalema sotsiaalmeedia+ AI koolitusele, mis toimub 19. veeburaril kell 10:00 Lääne-Virumaal, Aqva Hotel&Spas.

Novembris toimunud esimene AI koolitus osutus Virumaa turismiettevõtjate seas väga populaarseks – osalejad kiitsid koolituse praktilisust ning võimalust saadud teadmisi kohe rakendada. Eriti väärtuslikuks osutus personaalse AI-assistendi loomine, mis pakkus osalejatele nii elevust kui ka praktilist kasu.
Kui sul jäi esimesel korral registreerimata, siis nüüd on sul suurepärane võimalus sellest koolitusest osa saada!
Koolitajaks on Kristo Peterson, kes on AI-põhise ärikasvu ekspert ja koolitaja ning kelle teekond AI maailmas algas 2015. aastal Silicon Valley’s oma esimese AI-põhise startupi ehitamisega. 14-aasta jooksul on ta töötanud nii paljude Eesti kui rahvusvaheliste brändidega, aidates üle 40 ettevõtet turunduse, müügi ja strateegiaga ning viies ellu üle 1400 kampaania.

Koolitus pakub praktilisi oskuseid AI kasutamiseks igapäevatöös, turunduse ja müügi tõhustamiseks ning personaliseeritud lahendusi turismiettevõtetele.

Ajakava
9:30 – 10:00 Kogunemine
10:00 – 13:00 – Hommikune sessioon
13:00 – 14:00 – Lõunapaus
14:00 – 17:00 – Pärastlõunane sessioon

Registreerimine kuni 12. veebruarini Kohad on piiratud!
Koolituse omaosalus on 25€/inimene

Koolitus sisaldab ka lõunasööki, kohvipausi.

AI koolitusprogramm turismiettevõtetele pakub:

*Praktilisi AI oskusi turunduse, müügi ja sotsiaalmeedia tõhustamiseks
*Edukad AI taktikad ja töövood turunduses ja müügis (sh strateegilise funneli loomine)
*Personaliseeritud lähenemist turismiettevõtete vajadustele
*Otsest AI rakendatavust igapäevatöös
*Strateegilist eelist Soome turu ligimeelitamiseks
*Võrgustumisvõimalusi turismiettevõtjatele läbi grupitööde
*Personaalse AI assistendi loomise võimalust
*Rohkelt praktilisi AI rakendamise näiteid läbi koolitaja juhtumiuuringute

Seda koolitust korraldab Virumaa DMO. Tegevust kaasrahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

EAT&MEET 2025 ettevõtjatele – esimene kohtumine toimub juba 23. jaanuaril Alex kohvikus Jõhvis! Registreerimine on alanud!

Osalege, et kuulda praktilisi kogemusi, saada väärtuslikke nõuandeid ja kohtuda teiste ettevõtjatega!

 

 

Kutsume teid 23. jaanuaril 2024 Jõhvi Alex kohvikusse, kus toimub inspireeriv seminar “Eat and Meet”.

Seminar keskendub digitaliseerimisele ja selle kasule ettevõtetele, tuues esile tõhusaid praktikaid ja võimalusi, kuidas kasutada automatiseerimist ja tarkvaralahendusi oma äritegevuses.

Toimumise koht ja aeg:

 

Aeg: 14:00–16:00
Asukoht: Alex kohvik, Jõhvi kontserdimaja

Osalemine

 

Kohtade arv on piiratud ja vajab registreerimist!

Osalemine on tasuta, kuid, antud seminari puhul rakendub ettevõttele vähese tähtsusega abi (VTA) arvestamine. VTA täpne summa selgub peale üritust, arvestuslikult +/- 25 € osaleja kohta.

VTA kohta täpsemat: https://www.fin.ee/riigiha…/riigiabi/vahese-tahtsusega-abi
Kontrolli VTA jääki – https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi

Keel

 

Seminar toimub eesti keeles.

Eesmärk ja väärtus osalejatele

 

  • Saada praktilisi teadmisi, kuidas digitaliseerimine aitab säästa aega, raha ja ressursse.
  • Õppida kogemustest, kuidas ettevõtted nagu FMJ OÜ on saavutanud mitmekordse efektiivsuse.
  • Tutvuda toetusvõimalustega, et leida rahastus oma digitaliseerimisprojektidele.

Päevakava

 

14:00 – Tervitussõnad ja tutvumine


14:30 – Digitaliseerimine äris täna: kuidas automatiseerimine aitab säästa aega ja tõsta ettevõtte kasumlikkust? 

Esineja: Kaie Moisa, FMJ OÜ juhatuse liige ja Tiina Timmotalo (tegevjuht)

Ülevaade, kuidas raamatupidamisbüroo FMJ OÜ on saavutanud mitmekordse efektiivsuse tänu arvete digitaliseerimisele, e-arvetele ja automatiseeritud lahendustele:

Arvete digitaliseerimine ja e-arvete kasutuselevõtt.

Automatiseeritud süsteemide kasutamine efektiivsuse tõstmiseks.

Kuidas raamatupidajate roll on muutunud andmesisestajatest finantsjuhtideks.

Põnevad lood, kuidas tehnoloogia muudab raamatupidaja rolli finantsjuhiks.


15:00 – CostPocket: Kuluhaldustarkvara võimalused. 

Esineja: Joonas Sernjuk (COO ja üks asutajatest). Vastutab müügi, klientide heaolu ja operatiivtegevuste eest. CostPocketi roll arvete digitaliseerimisel ja selle praktiline kasutamine FMJ OÜ-s.


15:30 – Digitaliseerimisele suunatud projektide rahastamine

Esineja: Jefim Aljoškin, Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Millised toetusmeetmed on saadaval digitaliseerimisprojektide jaoks? Praktilised juhised ja näited, kuidas taotleda rahastust.


16:00 – Networking ja vaba suhtlemine

Võimalus esitada küsimusi esinejatele ja suhelda teiste osalejatega.

Esinejad 

FMJ OÜ on raamatupidamisbüroo, mis on tegutsenud alates 1998. aastast. Kliendikeskne lähenemine ja digitaliseeritud lahendused on viinud kvaliteedi tõusuni.

Artiklid ja lisalugemine:

FMJ kogemustest Äripäeva artiklis

Hookusbookus.com efektiivne raamatupidamissüsteem

CostPocket tegutseb aastast 2016, pakkudes kuluhaldustarkvara, mis lihtsustab kuludokumentide haldus

Lisamaterjalid: CostPocketi info

Ootame teid põnevale ja praktilisele seminarile!

Üritust korraldab Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga ning selle läbiviimist rahastab Euroopa Liit programmi „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine“ raames, MAK meede 2 — VKEde oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (sekkumine 21.1.4.11).

Väikeettevõtjate tunnustamiseks korraldab EVEA juba traditsiooniks saanud ettevõtluskonkursi “Eesti Ettevõtlik Vaim 2024”.

Kuni 6. jaanuar on avatud kandideerimine konkursile  Eesti Ettevõtlik Vaim 2024!

 

Hea ettevõtja! Oled viimastel aastatel teinud palju tööd et ettevõte oleks edukas.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA valib tublimaid väikeettevõtjaid juba 2013. aastast.

„Eesti Ettevõtlik Vaim 2024“ konkursil on 6 erinevat kategooriat ettevõtetele. Lisaks selgub parim ettevõtjate koostööd edendav organisatsioon.

Tutvuge KATEGOORIATEGA: (vajutades vastava kategooria nimetusel, näete detailsemat infot)

PÕLVKONDADE ÜHISJÕUD – aasta pereettevõte;

MAA SOOL – aasta maaettevõtja;

PARIM START– aasta edukaim alustav ettevõte;

EDUKAS SOOLOETTEVÕTJA – aasta parim iseendale tööandja;

RINGMAJANDUSE KANGELANE – aasta silmapaistev ringmajanduse edendaja

EESKUJULIK DIGITALISEERIJA – digitehnoloogiate abil suuri edusamme saavutanud ettevõtja

KOOSTÖÖ VEDUR – organisatsioon või erialaühendus, kelle ühine tegu või tegevus on märkimisväärselt edendanud kohalikku elu ja väikeettevõtjate vahelist koostööd.

 

Konkursi tingimustega saab tutvuda kodulehel: https://evea.ee/eesti-ettevotlik-vaim-2024/ Samuti leiab sealt kandideerimiseks vajalikud ankeedid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 31.detsember 2024

 

Võitjad kuulutame välja Eesti Ettevõtlik Vaim 2024 ja ettevõtjate konverents-messi SÜDI ühisüritusel 28.jaanuaril 2024.a. Kultuurikatlas Tallinnas.

 

Konkursile võib oma kandidatuuri esitada ettevõte ise, aga samuti võib seda teha ettevõtlusorganisatsioon, kohalik omavalitsus või lihtsalt hea sõber või koostööparter.

 

Konkursil saavad osaleda kõik mikro-, väikesed ja keskmised ettevõtted,

*kus töötab alla 250 töötaja,

*mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või

*mille bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot.

 

 

Kõigi konkursile esitatud ettevõtete puhul võetakse hindamisel aluseks nende Äriregistrile esitatud aruandeid ja avalikest registritest saadavaid näitajaid nagu käive, kasum, rentaablus, töökohtade loomine, ekspordivõime, investeeringud jne.

Iga kategooria all võetakse täiendavalt arvesse just sellele kategooriale omaseid näitajaid, lisaks hinnatakse ettevõtjate ühiskondlikku aktiivsust.

 

Vajadusel võtab EVEA nominentidega andmete täpsustamiseks ühendust.

 

Kandidaatide hindamise viib läbi žürii, kuhu kuuluvad lisaks EVEA volikogu esindajatele  eksperdid mitmest ülikoolist, Eesti Konsultantide Assotsiatsioonist, Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikust ja Maaeluvõrgustikust.

 

Ootame rohket osavõttu!

 

 

Konkursiga seotud küsimuste korral võtke ühendust

Marina Kaas, marina@evea.ee, 50 21 484

EVEA üldinfo evea@evea.ee

 

Infokiri 01/2025

UUDISED

27.01.2024 Alex kohvikus Jõhvis toimus esimene koolitusapsude inspireeriv kohtumine EAT&MEET ettevõtjatele – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

14.01.2024 Avatud registreerumine koolitusele “Keskkonnahoidlik sotsiaalselt sidus Ida-Virumaa” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

13.01.2024 Tasuta GREEN KEY ökomärgise töötoad turismiettevõtjatele! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

09.01.2024 Ettevõtluskonto kasutamine muutus senisest soodsamaks – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.01.2024 ÕÜF aasta kokkuvõte: 231 rahastatud projekti, üle 1000 tulevase töökoha – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.01.2024 Ida-Viru ootab ettepanekuid Aasta Tegija 2024 tiitli andmiseks kuni 6.veebruar 2025 – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

06.01.2024 Registreeru koolitusele “Sotsiaalmeedia + AI koolitus Virumaa turismiettevõtjatele” – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.01.2024 EAT&MEET 2025 ettevõtjatele – esimene kohtumine toimub juba 23. jaanuaril Alex kohvikus Jõhvis! Registreerimine on alanud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

02.01.2024 Kuni 6. jaanuar on avatud kandideerimine konkursile  Eesti Ettevõtlik Vaim 2024! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

01.01.2024 Avaneb ESF+ projektitoetuste taotlusvoor, mis on suunatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

 

30.12.2024 Avaneb ESF+ projektitoetuste taotlusvoor, mis on suunatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele

12.12.2024 Narva Eesti Gümnaasiumi õpilased tegid avastusretke Euroopa Elamuskeskusesse

05.12.2024 Ida-Viru parimad aasta ettevõtted ja vabaühendused 2024 on selgunud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

05.12.2024 Parim uus seiklus 2025 on Eesti Kaevandusmuuseumi põgenemistuba “Lõhkeainelao lõks”! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

04.12.2024 Europe Direct Narva tõi gümnasistid kokku Euroopa võimaluste avastamiseks

04.12.2024 Kutsume noori osalema Narva disainilaagris! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

04.12.2024 Ida-Viru filmi ja multimeedia innovatsiooni keskus IDA Hub loob eeldused rahvusvaheliste filmiproduktsioonide teenindamiseks – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

2.12.2024 Narvas toimus 2. detsembril seminar Euroopa Liidu fondide rahastamisvõimalustest MTÜ-dele

Avaneb ESF+ projektitoetuste taotlusvoor, mis on suunatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele.

Avaneb Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) projektitoetuste taotlusvoor, mis on suunatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele.
📅 Taotlusvooru kuupäevad: 20.01–31.01.2025
Avaldusi saab esitada SPOKU keskkonnas.
📢 Infopäevad:
📍 7. jaanuar 2025 – kell 15:00, veebipõhine (eelregistreerimisega).
Registreeru siin!
📍 14. jaanuar 2025 – kell 15:00, aadressil Rakvere 27, Jõhvi (eelregistreerimisega).
ℹ️ Lisainfot leiate tegevusgrupi kodulehelt: https://www.kirderannik.ee/esf/

Meetme eesmärk on parandada KIKO piirkonna inimeste sotsiaalset kaasatust ja toimetulekut. Meede on suunatud KIKO tegevuspiirkonnas alaliselt elavatele vanemaealistele 55+ ja erivajadustega inimestele 16+.

Käesoleva meetme abil on võimalik suurendada eakate, sotsiaalselt tõrjutute, erivajadustega, suure hoolduskoormusega ning toimetulekuraskustega inimeste kogukondlikku kaasatust ja sotsiaalset toimetulekut.

Meetme raames toetatakse tegevusi, mis aitavad sihtrühma kaasata ja toetada. Näited abikõlblikest tegevustest:

• Kogukondade ühendamine ja sotsiaalse kaasamise suurendamine.
• Sündmused ja tegevusvõimalused sihtrühmadele.
• Vaimse ja füüsilise tervise toetamine.
• Invaspordiürituste korraldamine.
• Ligipääsetavuse parandamine.

Lisainfot leiate tegevusgrupi kodulehelt: https://www.kirderannik.ee/esf/

Narva Eesti Gümnaasiumi õpilased tegid avastusretke Euroopa Elamuskeskusesse

10.detsember oli Narva Eesti Gümnaasiumi õpilastele eriline päev, mil nad külastasid Euroopa Elamuskeskust Tallinnas. See hariv ja inspireeriv päev pakkus noortele võimalust süveneda Euroopa Liidu toimimisse, väärtustesse ja võimalustesse, mida ühtne Euroopa pakub.

Elamuskeskuses said õpilased interaktiivselt tutvuda Euroopa Liidu ajalooga ning osaleda põnevates töötubades ja viktoriinides. Õpilased said katsetada oma teadmisi Euroopa riikide kohta ning arutleda selle üle, kuidas Euroopa Liidu otsused mõjutavad igapäevaelu nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

Üks külastuse tipphetki oli simulatsioonimäng, kus õpilased said proovida, kuidas töötab Euroopa Parlament ja kuidas kujundatakse ühiseid otsuseid. See andis noortele aimu, kui tähtis on koostöö ja kompromisside leidmine mitmekesises keskkonnas.

Õpilastele jättis külastus sügava mulje ning paljud leidsid endas huvi tulevikus rohkem Euroopa Liidu teemadega tegeleda. Narva Eesti Gümnaasiumi õpetajad rõhutasid, et sellised kogemused aitavad noortel mõista oma rolli Euroopas ning julgustavad neid olema aktiivsed ja teadlikud kodanikud.

Õppekäik Euroopa Elamuskeskusesse oli mitte ainult hariv, vaid ka meelelahutuslik kogemus, mis pakkus uusi teadmisi, arutelusid ja inspiratsiooni tulevikuks.

GALERII

Ida-Viru parimad aasta ettevõtted ja vabaühendused 2024 on selgunud!

Ida-Virumaa ettevõtete ja vabaühenduste tunnustuskonkursi võitjad on selgunud

  1. detsembril 2024 toimus Saka mõisa kaunis talveaias Ida-Virumaa ettevõtete ja vabaühenduste tunnustusüritus, kus pärjati maakonna silmapaistvamad tegijad. Auhindade eesmärgiks oli tõsta esile kohalikke edulugusid, inspireerida kogukonda ja tunnustada neid, kes on andnud olulise panuse piirkonna arengusse.

Võitjad ja nominendid 2024:

  1. Ida-Viru Ärtegu 2024
    • Võitja: HANZA Mechanics Narva
    • Nominendid: Waldchnep OÜ, Gren Viru
  2. Ida-Viru Väikeettevõte 2024
    • Võitja: Algus OÜ
    • Nominendid: SKW Eesti OÜ, Alex Kohvik OÜ
  3. Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2024
    • Võitja: Projekti “Põgenemistoa loomine Eesti Kaevandusmuuseumi lõhkeaine lao ruumidesse” noortetiim (koosseisus: Anette Tint, Anni Triin Salvan, Meribel Piirson, Britta Eliise Astok, Lisann Sööt, Ellen Karolina Rooden, Gregor Männi)
    • Nominendid: Õpilasfirma RRKott, Minifirma Amigurumi
  4. Ida-Viru Rohepöörde Tegu 2024
    • Võitja: Waldchnep OÜ
    • Nominendid: Gren Viru AS, Oksila OÜ
  5. Ida-Viru Eurorahade Rakendaja 2024
    • Võitja: NPM Narva
    • Nominendid: Mittetulundusühing Tuletorn, Sihtasutus Aidu Veespordikeskus
  6. Ida-Viru Kohaliku Omaalgatuse Programmi Tegu 2024
    • Võitja: MTÜ Iisaku Noorte Klubi
    • Nominendid: MTÜ Maarahvaselts Vanatare, MTÜ Püssi Linna Selts
  7. Ida-Viru Kodanikuühendus 2024
    • Võitja: IDA SÜDAMETE SOOJUS MTÜ
    • Nominendid: MTÜ Soonurme Külaselts, MTÜ LoTAS
  8. Ida-Viru Tegus Kodanik 2024
    • Võitja: Maarja-Liisa Lepsalu
    • Nominendid: Martin Tikk, Vladimir Võssotski

Lisaks anti välja Kultuuri ja turismi valdkonna eripreemia Tartu Uuele Teatrile, kes oma tegevusega on oluliselt panustanud Ida-Virumaa mainekujundusse.

Üritus lõppes meeleoluka vastuvõtuga, mis pakkus osalejatele võimaluse vahetada mõtteid ja tähistada saavutusi. Aitäh kõigile, kes oma panusega on aidanud Ida-Virumaal särada!

Tunnustuskonkursi korraldajad: Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik.

Parim uus seiklus 2025 on Eesti Kaevandusmuuseumi põgenemistuba “Lõhkeainelao lõks”!

PRESSITEADE
05.12.2024

Parim uus seiklus 2025 on Eesti Kaevandusmuuseumi põgenemistuba “Lõhkeainelao lõks”

Konkurssi „Parim Uus Seiklus“ korraldab Ida-Viru Turismiklaster juba aastast 2017. Tänu konkursile on loodud piirkonda üle 60 uue ja atraktiivse turismielamuse, pakkudes külastajatele mitmekesiseid ja unikaalseid seikluskogemusi.  Konkursi peamine eesmärk on rikastada Ida-Viru piirkonda uute seikluspakkumistega ning on kohalike ettevõtete tootearenduse käivitajaks ja arendajaks.

Konkursi „Parim Uus Seiklus 2025“ võitjad ja eripreemiate saajad kuulutati välja 5. detsembril Saka mõisa talveaias Ida-Viru aasta ettevõtete ja vabaühenduste tunnustusüritusel.

Peavõitja:

  • Parim Uus Seiklus 2025
    Põgenemistuba „Lõhkeainelao lõks“ (Eesti Kaevandusmuuseum) – maa-alune adrenaliinirohke seiklus 8 meetri sügavusel.

Rahva lemmik valiti rahvahääletuse tulemusena:

  • Rahva lemmik 2025

Kooskokkamine peakokaga Toila Mererestos – eksklusiivne gurmeekogemus, kus külastajad saavad kokata koos peakokaga.

Žürii eripreemiad:

  • Parim rahvusliku mälu ärataja: VR ajarännak „Oru lossi sisemine ilu“ (Blueray OÜ).
  • Ehe elamus ja parim giid: Linnaseiklus Narvas „Elu piiril“, giid Denis Bjorkland.
  • Ajastutruu seiklusrännak: Salapärane Sillamäe – linna varjatud ajalugu(Sillamäe Muuseum).

„Teadlik tootearendus on turismis ülioluline. Külastajad ootavad pidevalt uusi ja põnevaid põhjuseid, miks piirkonda naasta, ning konkurss „Parim Uus Seiklus“ on just see, mis hoiab Ida-Virumaa turismi pidevas arengus,“ ütles Ida-Viru Turismiklastri turundusjuht Hanna Villberg. „Parim uus seiklus” selgub igal aastal žürii abiga ja hea on tõdeda, et aasta-aastalt on nad üha suuremas kimbatuses, sest konkursile esitatud seikluste tase tõuseb pidevalt. Auväärt žürii , mis koosnes erinevate valdkondade ekspertidest, Rein Sikk (Maaleht), Sirle Sommer-Kalda (Põhjarannik), Piret Koodi (Visit Estonia), Pille Sööt ja Anu Kõrge (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus), sai võimaluse testida üheksat seiklust ning seejärel tuli neil langetada raske otsus, leida parimatest parim, mida võidutiitliga tunnustada.”

“Idee autoriteks on väga innukad Toila valla noored, kes ise tulid Kaevandusmuuseumisse seda mõtet  nö maha müüma. Nad väitsid, et igal pool Eestis on põgenemistoad, aga meie piirkonnas pole ühtegi. Ja nii sai see idee koostöös muuseumiga ka ellu viidud. On eriliselt hea meel tõdeda, et kohalikud noored sära silmis soovivad luua piirkonda lisaväärtust ning panustavad seiklusatraktsioonide loomisesse,” rõõmustas Etti Kagarov Eesti Kaevandusmuuseumist.

Konkursil osalenud seiklused peegeldavad Ida-Viru turismiettevõtjate loovust ja pühendumust pakkuda kvaliteetseid ning innovaatilisi elamusi. Ida-Viru Turismiklaster kutsub kõiki huvilisi tutvuma tänavuste seikluste nominentide ja võitjatega veebilehel https://idaviru.ee/parim-uus-seiklus/ ning Ida-Viru sõprade sotsiaalmeedia kontodel.

Koondvideot selle aasta seiklustest näeb siit: https://www.youtube.com/watch?v=Vzl2QOuRCHw

 

Tere tulemast Ida-Viru Seiklusmaale!

 

Kontakt:

Hanna Villberg
Ida-Viru turismiklastri turundusjuht
E-post: hanna.villberg@ivek.ee
Telefon: +372 51 34 206
Veeb: idaviru.ee

Europe Direct Narva tõi gümnasistid kokku Euroopa võimaluste avastamiseks

4.detsembril 2024 toimus Narvas Vita Tiimi mitteformaalse õppe keskuses (Tuleviku 7) inspireeriv üritus, kus keskenduti Euroopa Liidu poolt noortele pakutavatele võimalustele. Osalema olid oodatud gümnasistid, kes said sõbralikus ja kaasavas õhkkonnas uusi teadmisi ning inspiratsiooni.

Ürituse külaliseks oli Haridus- ja Noorteameti peaekspert Elizaveta Cheremisina, kelle juhendamisel toimus põnev interaktiivne arutelu. Noored said võimaluse arutada Euroopa Liiduga seotud juhtumeid ja eelarvamusi ning süvendada oma arusaama rahvusvahelistest teemadest. Lisaks MTÜ Vitatiim töötaja Ljubov Terukova jagas teadmisi Eurodeski töö kohta ja tutvustas praktilisi viise, kuidas noored saavad Euroopa Liidu pakutavaid võimalusi oma arenguks kasutada.

Kohapeal olid ka vabatahtlik Itaaliast, kes jagasoma kogemusi ja inspireeris osalejaid oma luguga. Üritus andis noortele uusi teadmisi, praktilisi näpunäiteid ja motivatsiooni, kuidas rahvusvahelisi võimalusi enda kasuks tööle panna.

GALERII

Kutsume noori osalema Narva disainilaagris!

Kas sul on mõni idee, mida tahaksid ellu viia? Või hoopis otsid inspiratsiooni ja uusi väljakutseid? Tule disainilaagrisse ja avasta, kuidas loovus ja meeskonnatöö võivad viia uuenduslike lahendusteni! Noorte mentoriteks on disainerid ning roheekspert Eesti Disainikeskusest.

 

Kellele?

Disainilaager on mõeldud Ida-Virumaa 14-19-aastastele noortele, kes soovivad õppida midagi uut, arendada enda ideid või mõelda meeskonnas töötades uusi ideid, et pakkuda lahendusi põnevatele väljakutsetele.

 

Teemad, millele disainilaagris keskendutakse:

  • Tervislik eluviis (sportimine, toitumine, vaimne tervis)
  • Tarbimine (asjade parandamine, taaskasutus, ringmajandus, raiskamise vähendamine)
  • Kogukonna loomine (suhete hoidmine, loomine, sotsiaalne heaolu)
  • Elurikkuse parandamine (rohealad, looduse hoid, loodus linnaruumis, pargid)
  • Ligipääsetavus (võrdsed võimalused (teenused ja tooted) kõikidele)

Lisainfo: https://disainikeskus.ee/sundmused/kutsume-noori-osalema-narva-disainilaagris

Registreerimine: https://forms.gle/1tbCkgVee8Mcmxpn8

Ida-Viru filmi ja multimeedia innovatsiooni keskus IDA Hub loob eeldused rahvusvaheliste filmiproduktsioonide teenindamiseks

Käesoleva aasta kevadel käivitus Ida-Virumaal filmi ja multimeedia innovatsiooni keskus IDA Hub, mis loob eeldused rahvusvaheliste filmiproduktsioonide teenindamiseks Ida-Virumaal ja toetab seeläbi audiovisuaalse valdkonna arengut nii regioonis kui ka laiemalt Eestis. Keskuse rajajateks on SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

Filmi ja multimeedia innovatsiooni keskuse IDA Hubi eesmärk on toetada filmitalentide ja nutikate tulevikutegijate arengut. Keskuse asutamine Ida-Virumaale toetab Õiglase Ülemineku Fondi ühte olulist eesmärki muuta piirkonna majandusmudelit mitmekesisemaks ja toetada väike ettevõtluse arengut piirkonnas.IDA Hubi tugevuseks on komplekssed lahendused ja võimekus ühendada tehnoloogia areng filmitööstuse vajadustega.

Ida-Virumaale rajatakse 2026 augustiks kaks ettevõtlusinkubaatorit, mille eesmärgiks on luua eeldused Ida-Virumaa ettevõtluse ja majanduse mitmekesistamiseks õiglasel üleminekul süsinikuneutraalsele majandusele.

Rajatav Jõhvi digi- ja multimeedia inkubaator on koostöötamiskeskus, kuhu luuakse modernne tööala mugavate töölaudadega, nõupidamis- ja seminariruumid, helikindlad kõneboksid ning lõõgastumiseks puhkenurgad. Kehakinnitamise eest hoolitseb hubane kohvik. Lisaks on tasuta parkimiskohad, jalgrattaparkla, elektriautode laadimiskohad. Ligipääs keskusele tagatakse ka liiklemisel ühistranspordiga, kergliiklusvahendiga ja jalgsi linnakeskusest. Tutvu bürooruumidega peale inkubaatori valmimist 2026.

Keskuse füüsilise rajamise ja sisukontseptsioonile vastavaks kujundamise ning hilisema haldamise eest vastutab IVIA. Filmiinnovatsiooni keskusele loovad sisu IVEK koostöös Tehnopoliga, mille käigus viiakse ellu uuendusliku kontseptsiooniga inkubatsiooniprogramme, lõimitakse kogukonda ja toetatakse kohalikku majanduselu sidusettevõtetele väljundplatvormi pakkumisega.

 

Rahvusvaheliste filmitootjate huvi Eestisse tulemiseks toetab FILM ESTONIA poolt jagatav riiklik cash rebate toetus, mille suurus 2024.a on 6 miljonit eurot. Filmimist Ida-Virumaal toetab VIRU FILMIFOND, mille toetuste eelarve 2024.a on 200 000 eurot.

 

Info IDA Hub teenustest, arengutest, uudistest on kättesaadav veebilehel www.idahub.ee

 

Filmi ja multimeedia innovatsioonikeskuse IDA Hubi programme rahastab Euroopa Liit Õiglase Ülemineku Fondist.

Narvas toimus 2. detsembril seminar Euroopa Liidu fondide rahastamisvõimalustest MTÜ-dele

2.detsembril toimus Narva Raekojas seminar, mis oli pühendatud Euroopa Liidu rahastamisvõimalustele mittetulundusühingutele. Üritus tõi kokku erinevate MTÜ-de esindajad, kes on huvitatud oma algatuste arendamisest Euroopa toetuste abil. Osalejad arutasid Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) regionaalprogramme ja programmi CERV pakutavaid võimalusi ning tutvusid edukate projektinäidetega.

Seminaril andsid regionaal- ja maaeluministeeriumi esindajad ülevaate ÕÜF väikeste projektide konkursi korraldusest ning tutvustasid planeeritavaid muudatusi toetustega seotud õigusaktides. Esitleti inspireerivaid näiteid juba ellu viidud projektidest, sealhulgas kultuuri-, spordi- ja noortealgatusi, mida Narva ja Narva-Jõesuu organisatsioonid edukalt rakendasid.

Eraldi tähelepanu pöörati CERV programmile, mis pakub mittetulundusühingutele lisavõimalusi rahastamiseks. Samuti räägiti seminaril Narva MTÜ-de kaasrahastamise korrast, mis on eriti oluline kohalikele organisatsioonidele.

Seminari lõpus anti põhjalik ülevaade väikeste projektide taotlemise tingimustest ja juhiseid taotlusvormi täitmiseks, et iga organisatsioon saaks iseseisvalt koostada kvaliteetse taotluse.

Seminar oli osalejatele väärtuslikuks teadmiste ja inspiratsiooni allikaks, näidates reaalseid võimalusi, kuidas Euroopa vahendeid kasutada mittetulundussektori arendamiseks.

GALERII

Infokiri 12/2024

UUDISED

30.12.2024 Avaneb ESF+ projektitoetuste taotlusvoor, mis on suunatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele

12.12.2024 Narva Eesti Gümnaasiumi õpilased tegid avastusretke Euroopa Elamuskeskusesse

05.12.2024 Ida-Viru parimad aasta ettevõtted ja vabaühendused 2024 on selgunud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

05.12.2024 Parim uus seiklus 2025 on Eesti Kaevandusmuuseumi põgenemistuba “Lõhkeainelao lõks”! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

04.12.2024 Europe Direct Narva tõi gümnasistid kokku Euroopa võimaluste avastamiseks

04.12.2024 Kutsume noori osalema Narva disainilaagris! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

04.12.2024 Ida-Viru filmi ja multimeedia innovatsiooni keskus IDA Hub loob eeldused rahvusvaheliste filmiproduktsioonide teenindamiseks – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

2.12.2024 Narvas toimus 2. detsembril seminar Euroopa Liidu fondide rahastamisvõimalustest MTÜ-dele


28.11.2024 Avameelne vestlus Euroopa Liidust Indrek Tarandiga

27.11.2024 Narvas arutati kogukonna turvalisust ja Ida-Virumaa eripärasid

22.11.2024 Viimane võimalus registreerimiseks! Konverents „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“ – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

21.11.2024 Narva Rahvaste majas toimunud üriutuse „Mitmekesine Eesti“ tulemused

20.11.2024 Programm loovatele ettevõtjatele “Digital Transformation for Creative Entrepreneurs”. Häkaton toimub juba 28.11. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

20.11.2024 Infopäev “Ülevaade erinevatest toetusmeetmetest Jõhvis tegutsevatele MTÜ-dele, seltsidele ja klubidele”

19.11.2024 2024. aasta sügiskooli lõpetamine: Ida-Virumaa MTÜ-de õppereis Tartumaale

15.11.2024 Kodanikuakadeemia projekti raames toimus 14. novembril hariv õppereis Politseimuuseumisse ja Riigikokku

14.11.2024 Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga” 26.11 Narvas

13.11.2024 Ettevõtja, tule Adobe Premiere Pro kursusele ja avasta professionaalse montaaži maailm! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

12.11.2024 Ettevõtja! Räägi kaasa ettevõtja tulevikuteenuste disainimisel! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.11.2024 28.11 toimub Virumaa turismitegijate inspiratsioonipäev. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

7.11.2024 Tudulinna kogukond – ressursipõhise arenguteekonna esirinnas

7.11.2024 Eesti Rahvaülikoolide liit kutsub koolitusele “Kogukonna kriisiplaani koostamine”

06.11.2024 Seminar: Kaubavedude digitaliseerimine: vajadus, võimalused ja eesseisvad seadusemuudatused – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

05.11.2024 Õppereis Ida-Viru Ettevõtjatele: Avasta Uued Koostöövõimalused ja Äriideed! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

01.11.2024 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ootab kandidaate „Ida-Viru Ehe 2024“ tunnustussündmusele

01.11.2024 Novembris alustab Kodanikuakadeemia

01.11.2024 Erilised maitsed ja uued elamused: seiklus Ida-Virumaa gurmeemaailmas – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Avameelne vestlus Euroopa Liidust Indrek Tarandiga

28.novembril toimus hubases Narva Keskraamatukogus kohtumine tuntud Eesti poliitiku, endise Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandiga.

Kohtumise osalejad arutlesid mitmeid olulisi teemasid, mis on seotud Euroopa Liidu tulevikuväljavaadete ja Eesti rolliga selles liidus. Samuti vastati kuulajate kõige aktuaalsematele küsimustele.

Kuigi üritus oli algselt mõeldud vanemaealistele inimestele, oli huvi nii suur, et meiega liitusid erinevas vanuses külalised. See tõestab teema tähtsust ja inimeste soovi olla Euroopa protsessides kaasatud.

Mida arutati:
• Eesti võimalused ja väljakutsed Euroopa Liidus.
• Euroopa Liidu tulevik globaalse muutuse tingimustes.
• Konkreetseid näiteid, kuidas Euroopa Liit mõjutab meie igapäevaelu.

Täname kõiki osalejaid avatuse, huvi ja aktiivse osavõtu eest arutelus!

Jälgige meie üritusi – ees ootab veel palju huvitavaid kohtumisi ja vestlusi!

GALERII

Narvas arutati kogukonna turvalisust ja Ida-Virumaa eripärasid

Narva Sisekaitseakadeemia õppekeskuses toimus Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse ja Sisekaitseakadeemia koostöös korraldatud üritus, mida rahastas Integratsiooni Sihtasutus. Kohtumise põhiteemaks oli kogukonna turvalisus ja Ida-Virumaa piirkonna eripärad.

Programm hõlmas oluliste sisejulgeolekuga seotud teemade, kriisiolukordade ning võimaluste arutamist, kuidas iga elanik saab anda oma panuse turvalise elukeskkonna loomisse. Turvalisuse valdkonna eksperdid jagasid oma arvamusi ja soovitusi, mis äratasid kohalolijate seas elavat vastukaja.

Osalejatel oli võimalus esitada küsimusi, jagada oma kogemusi ning tutvuda lähemalt õppekeskuse töö ja infrastruktuuriga. Ürituse põhieesmärk oli juhtida tähelepanu kriisivalmiduse küsimustele ning tugevdada koostööd kohalike elanike ja julgeolekuspetsialistide vahel.

Suur huvi osalejate poolt kinnitab, et sisejulgeolekuga seotud teemad on piirkonnas jätkuvalt olulised ja vajalikud.

See sündmus oli järjekordne samm Ida-Virumaa turvalisuse ja ühtekuuluvuse tugevdamise suunas.

GALERII

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

Viimane võimalus registreerimiseks! Konverents „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“

Hea tulevikuhuviline!

Oled oodatud arenguseire konverentsile „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“, mis toimub kolmapäeval, 27. novembril 2024 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn) ja veebikeskkonnas Worksup. Konverentsil osalemiseks palume registreeruda hiljemalt reedel, 22. novembril. Lingi konverentsiga liitumiseks saadame päev enne üritust meili peale.

Ajakava ja registreerimine:

https://arenguseire.ee/uritused/arenguseire-keskuse-konverents-personaalriik-eestis-tulevikusuunad-ohud-ja-voimalused/


Personaalriigi ideest on Eestis palju räägitud, kuid enamasti keskendudes sellele, kuidas muuta riigiga suhtlemine ja vajaliku info leidmine inimesele kiiremaks ja mugavamaks. See on oluline, kuid puudutab vaid pealiskaudselt personaalse riigi tulevikuvõimalusi.

Mis on ikkagi personaalne riik ja sealsed vajaduspõhised teenused? Mis on proaktiivsed avalikud teenused ja toetused ning kas Eesti ühiskonnal on nendest võita või kaotada?

Konverentsil uurime personaalse riigi erinevaid arengusuundi, kaasnevaid riske ja võimalusi. Riiklike teenuste ja toetuste senisest ulatuslikum personaliseerimine nõuab põhimõttelisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti heaoluriigi edasist arengut ja ühiskonna heaolu tervikuna.

Konverentsi avaesineja on Oxfordi Ülikooli interneti instituudi tehisintellekti ja avaliku poliitika lektor Keegan McBride, kes räägib, kuidas mõelda avalike teenuste ja toetuste personaliseerimisest andmeanalüüsi ja tehisaru abil. Suurima personaliseerimispotentsiaaliga toetusi ja teenuseid sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tutvustab Civitta uuringute ja hindamiste valdkonna juht Piia Viks-Binsol. Mõttekoja Praxis analüütik Kelly Toim räägib toetuste sissetulekuga sidumisest ja selle mõjudest riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele. Personaalriigi tuleviku stsenaariumeid Eestis tutvustab Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel.

Päeva teises pooles kõneleb Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Henrik Trasberg andmepõhisest profileerimisest ja automaatsetest haldusotsustest. Andmete taaskasutusest Eestis räägivad Statistikaamet peadirektor Urmet Lee ja eksperimentaalstatistika valdkonna andmeteadur Kadri Rootalu. Cybernetica teadusdirektor ja Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni esimees Dan Bogdanov peab ettekande privaatsust tagavate tehnoloogiate rollist personaalriigis. Päeva lõpetab vestlusring, kus arutletakse, kas riigi toetuste ja teenuste ulatuslikum personaliseerimine on näidustatud ja teostatav. Vestlusringis saavad sõna Riigikogu liige Irja Lutsar, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann, Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa ja advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner Karmen Turk.

Vestlusringi ja tervet päeva juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Kutset võib jagada! Ootame osalema!

Narva Rahvaste majas toimunud ürituse „Mitmekesine Eesti“ tulemused

21.novembril toimus Narva Rahvaste Majas Integratsiooni Sihtasutuse toetusel särav ja inspireeriv üritus „Mitmekesine Eesti“. Kohtumise osalejateks olid Narva ja Tallinna erinevate rahvus-kultuuriseltside esindajad, kes kogunesid arutama kultuurilise mitmekesisuse küsimusi ja kogukondade panust Eesti arengusse.

Üritus korraldati projekti „Kodanikuakadeemis“ raames ning tõi kokku ligikaudu 90 inimest erinevatest rahvuskultuurilistest kogukondadest, sealhulgas vene, valgevene, tšuvaši, korea, juudi, usbeki ja poola kultuuridest. Päeva jooksul said osalejad mitte ainult ideid vahetada, vaid ka sukelduda Eesti kultuuripärandisse arutelude, meistriklasside ja rahvakultuuride kontserdi kaudu.

Osalejad alustasid päeva interaktiivsete harjutustega „Imeline naaber“ ja „Imeline maa“, mille käigus jagati huvitavaid fakte oma rahvuste ja Eesti piirkondade kohta. Need tegevused aitasid luua usaldusväärse ja vastastikust austust toetava õhkkonna. Seejärel tutvustas iga grupp oma ideid ürituste korraldamiseks, mis toetaksid lõimumist ja rahvastevahelise sõpruse tugevdamist. Märgiti, et sellised kohtumised aitavad murda stereotüüpe, lähendada erinevatest rahvustest inimesi ning suurendada teadlikkust Eesti kultuurilisest rikkusest.

Lõunasöögi ajal nautisid külalised erinevate Narva rahvus-kultuuriseltside traditsioonide järgi valmistatud roogasid, mis võimaldasid paremini tunnetada piirkonna gastronoomilist mitmekesisust.

Päeva lõpetuseks said kõik osaleda loovates meistriklassides, kus valmistati esemeid, mis peegeldasid osalejate rahvuskultuure. Ürituse kulminatsiooniks oli kontsert „Imeline meeleolu“, kus esinesid erinevate seltside esindajad oma värvikate etteastetega, mis tõid esile rahvatraditsioonide rikkuse.

Tulemused ja muljed

Üritus „Mitmekesine Eesti“ kujunes suhtluse, kogemuste vahetamise ja kultuurilise koostöö platvormiks. See näitas, et Eestis elavate rahvaste mitmekesisus on riigi tõeline rikkus. Osalejad märkisid, et sellised sündmused soodustavad lõimumist, tugevdavad sõprussidemeid ja loovad sooja vastastikuse mõistmise õhkkonna.

Täname kõiki, kes sellest suurepärasest sündmusest osa võtsid, ning loodame, et see kohtumine on alles pika ja viljaka dialoogi algus.

GALERII

Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga” toimub 26.11 Narvas. Loe rohkem 

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

Programm loovatele ettevõtjatele “Digital Transformation for Creative Entrepreneurs”. Häkaton toimub juba 28.11.

Oled loomeettevõtja, kes soovib oma äri kasvatada? Digitaalne transformatsioon võib avada uusi võimalusi 🚀

Peatselt algab hübriidprogramm “Digital Transformation for Creative Entrepreneurs” – eriprogramm loomeettevõtjatele, kes soovivad kasutada uusi digistrateegiaid ja -instrumente oma ettevõtete arendamiseks. Programmi eesmärk on pakkuda tuge eelkõige Ida-Virumaal tegutsevatele loomeettevõtjatele, kuid osalema on oodatud ka teiste regioonide ettevõtjad!

Kuna soovime kaasata ka Eestis elavaid välismaalasi ning meil on rahvusvaheline mentorite tiim, toimub programm kas inglise või vene keeles, sõltuvalt registreerunud osalejate eelistustest.

📅📍Programmi algus – offline-häkaton (teie ettevõtete digivajaduste kaardistamine ja strateegiate määramine): 28. november 2024, OBJEKTis (Narva, Linda tn 2, objekt.is)

📅 🌐 Praktiline online mentorlusprogramm (strateegiate elluviimise planeerimine ja praktiliste sammude astumine): detsember 2024 – jaanuar 2025

⏰Registreerimise tähtaeg on 25. november 2024. Osalemine on tasuta.

 

Registreeru

https://bit.ly/digital-transformation-for-creatives 

Programmi info

https://digitalcreativity.webflow.io/ – programmi koduleht

 

🔗Tulge osalema ja jagage infot ka nendega, kes võiksid sellest programmist kasu saada! Kui sul on küsimusi, võta ühendust korraldajatega: yelena.zhovnikova@gmail.com.

Infopäev “Ülevaade erinevatest toetusmeetmetest Jõhvis tegutsevatele MTÜ-dele, seltsidele ja klubidele”

Kutsume Teid infopäevale “Ülevaade erinevatest toetusmeetmetest Jõhvis tegutsevatele MTÜ-dele, seltsidele ja klubidele!”, mis toimub
27. november 2024 kell 17:00 Jõhvi Vallavalitsuse (Kooli 2) suures saalis!
Päevakava
17:00 – kogunemine ja tervituskohv
17:15-17:45 – rahastusvõimalused mittetulundussektorile 2025. aastal. Nadežda Morozova, Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultant
17:45-18:15 – näiteid vabaühenduste ja omavalitsuse projektipõhisest koostööst. Rein Luuse, vallavalitsuse arendusnõunik; Anton Makarjev, vallavalitsuse projektijuht
18:15-18:45 – Jõhvi valla poolsed toetusmeetmed. Avo Sambla, vallavalitsuse kultuuri- ja spordinõunik
18:45-19:00 – täiendavad küsimused ja arutelu
Palume registreeruda hiljemalt 25. novembriks SIIN LINGIL
Infopäev on suurepärane võimalus leida lisarahastust oma ideede elluviimiseks ning saada teadmisi, kuidas parimal viisil kasutada kättesaadavaid rahastusvõimalusi.

2024. aasta sügiskooli lõpetamine: Ida-Virumaa MTÜ-de õppereis Tartumaale

  1. novembril toimus sügiskooli 2024 raames lõppreis Ida-Virumaa mittetulundusühingutele, et tutvuda Tartumaa edukate MTÜ-de tegevusega. Reisi eesmärk oli õppida tundma kohalikke algatusi arendavate ja vabatahtlikke kaasavate MTÜ-de tööd, kes oma tegevusega annavad märkimisväärse panuse kogukonna arengusse. Need organisatsioonid mitte ainult ei toeta kohalikke algatusi, vaid inspireerivad ka teisi MTÜ-sid positiivsete muutuste ja arengu poole püüdlema. Visiit andis osalejatele võimaluse omandada kogemusi, tutvuda parimate tavadega ja rakendada saadud teadmisi oma organisatsioonide hüvanguks.

Reisi käigus külastati nelja aktiivset organisatsiooni, kes kirjutavad edukalt projekte ja saavad rahastust erinevatest allikatest, nagu KÜSK-i programm „Arenguhüpe“ (Arenguhüppe), LEADER ja Kohaliku Omaalgatuse Programm (KOP).

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus (Vapramäe Loodusmaja)
Sihtasutus tegeleb looduskaitse tegevustega. Fondi juht Gea Järvela osaleb aktiivselt ka Luke Mõisa tegevustes, mis on juba aastaid saanud toetust nii KÜSK-ist kui ka KOP-ist. Vapramäe ja Luke Mõis on suurepärased näited teenuste arendamisest, inimeste kaasamisest ja vabatahtlike tööst. Mõlemal projektil on oma ruumid ja Luke Mõis pakub lisaks ka toitlustusteenuseid.

Tähtvere Avatud Naistekeskus
Tähtvere Avatud Naistekeskus on loodud erinevatest valdkondadest pärit naiste poolt, et toetada naisi nende potentsiaali rakendamisel isikuna, emana ja kogukonna liikmena. Keskus kaasab aktiivselt vabatahtlikke, kirjutab projekte ning pakub ürituste, konsultatsioonide ja toitlustusteenuste korraldamise võimalusi. Nende tegevus on suunatud naiste toetamisele ja vägivalla vähendamisele, muutes keskuse piirkonnas oluliseks toetuspunktiks.

Meeste Koda
2019. aastal asutatud Meeste Koda tegeleb meeste heaolu ja tervise toetamisega, käsitööoskuste säilitamise ning Men’s Shed liikumise arendamisega Eestis. Tartu Meeste Koda haldab avatud töökoda, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad ehitada ja meisterdada. Töökoda järgib Austraalia Men’s Shed mudelit, pakkudes meestele suhtlemiseks ja vaimse ning füüsilise tervise edendamiseks ruumi.

Nende MTÜ-de külastamine pakkus reisil osalejatele ainulaadse võimaluse näha parimaid tavasid tegevuses, saada inspiratsiooni edukatest näidetest ja leida uusi ideid oma organisatsioonide arendamiseks. Loodame, et saadud teadmised ja kogemused saavad tõhusaks vahendiks Ida-Virumaa MTÜ-de edasisel tugevdamisel ning nende panuse suurendamisel kohalike kogukondade arengusse.

GALERII

See projekt viiakse läbi koostöös Briti Nõukoguga Eestis programmi People to People Cultural Engagement raames, et toetada sotsiaalset sidusust. Täiendav teave Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee.

Creative Bloom projekt jätukub – uued teadmised 2-päevaselt koolituselt “Tootearendus”

19.11.2024

19.-20. novembril ammutame uusi teadmisi mentorprogrammi “Creative Bloom” kahepäevasel koolitusel, kus teemaks on tootearendus. Programmis osalejatele viib koolitust läbi Kaie Kaas Ojavere, kes on suurepäraste kogemuste ja teadmiste pagasiga just rõivaste maailmas.

Koolituse mõlemad päevad on sisukad sisaldades erinevaid teemasid – tootearenduse eeltöö, ehitame brändi, toodete sortiment ja hinnastamine, müügikanalid, konkurents, nõuded toodetele, jt teemad. Kaks päeva on täis nii teooriat kui ka praktikat. Igaüks ise saab päriselt teoorast saadud teadmisi praktikas läbi teha ja järele proovida. Tootearenduse koolituse lõppfinaaliks on praktiliste grupitöödena valminud brändide esitlused.

Mentorprogrammi grupp on seekord kokku saanud Kauksi Puhkemajas. Meid võeti vastu väga soojalt ja toit on siin ülimaitsev. Siit saab kaasa palju inspiratsiooni ning sügisest looduseilu. Puhkemajas elab neljajalgne vastuvõtu administraator, kes on väga lahke, ülisõbralik ja rõõmus iga saabunud külastaja üle.

Loodame, et mõlemad koolituspäevad annavad meile palju uut – teadmisi, avastamisi, uut infot, praktikat grupitööde näol, reaalseid näiteid elust enesest ja kogemustest, suhtlemisi, koos tegemisi, arutlemisi ja palju muud.

 

 

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

 

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab Kultuuriministeerium.

 

Kodanikuakadeemia projekti raames toimus 14. novembril hariv õppereis Politseimuuseumisse ja Riigikokku

14.novembril korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Integratsiooni Sihtasutuse toel, põneva ja hariva õppereisi Kodanikuakadeemia projekti raames. Õppereisi eesmärk oli anda osalejatele sügavam ülevaade Eesti riigi toimimisest ja pakkuda võimalust kohtuda riigiasutuste esindajatega. Päeva jooksul külastati Eesti Politseimuuseumi ning Riigikogu, et tutvuda nende töö ja ühiskondliku rolliga.

Päev algas Eesti Politseimuuseumis, kus osalejatel oli võimalus tutvuda politseitöö erinevate tahkudega. Ekskursioon pakkus põhjalikku ülevaadet, kuidas politsei igapäevaselt meie kõigi turvalisust kaitseb ja millal ning kuidas politseid appi kutsuda. Osalejatel avanes ka võimalus istuda politseiautos ja kogeda ise, kuidas patrullmasinaga „kihutada,” mis oli paljude jaoks päeva üks meeldejäävamaid hetki. Lisaks käsitleti teemasid, mis puudutasid jälgimismeetodeid ja tõendite kasutamist kohtumenetlustes, andes külastajatele aimu, millised tingimused ja reeglid politsei tööprotsesse reguleerivad.  Külastus avardas osalejate teadmisi politsei töökorraldusest Eestis, pakkudes põnevaid fakte ja võimalust arutada turvalisusega seotud küsimusi, mis kõiki puudutavad.

Pärastlõunal suundus grupp Toompeale, kus ootas ees ekskursioon Riigikogusse. Riigikogu ekskursioon pakkus osalejatele väärtusliku võimaluse näha Eesti seadusandlikku kogusse sissepoole – seda nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatepunktist. Giidi juhendamisel tutvuti Toompea lossi ajalooga ning saadi sügavam ülevaade Riigikogu igapäevasest tööst ja seadusloome protsessidest. Osalejatele räägiti, kuidas Riigikogu liikmed töötavad, millised on nende ülesanded ja vastutused, ning anti põhjalik selgitus, kuidas rahvas Riigikogu tegevuses osaleb ja kuidas nende hääl on seadusloomesse kaasatud.

Külastuse lõpus said osalejad said esitada küsimusi Eesti poliitilise süsteemi ja Riigikogu liikmete töö kohta. Paljudele oli see ainulaadne kogemus, mis andis väärtuslikku teavet demokraatia toimimise kohta Eestis.

See hariv õppereis pakkus osalejatele sügavat arusaamist Eesti riigi toimimisest, olles inspireeriv ja teadmisterohke päev. Osalejad väljendasid suurt rahulolu ja leidsid, et sellised külastused on suurepärane viis riigikorralduse ja avalike asutuste töö mõistmiseks. Tänu Kodanikuakadeemia projektile saavad inimesed võimaluse mõista riiki, milles nad elavad, ja panustada teadmiste kaudu tugevama ja ühtsema kogukonna loomisse. Teistest üritustest loe https://ivek.ee/novembris-alustab-kodanikuakadeemia/

GALERII

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga” 26.11 Narvas

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusega koostöös toimuv üritus keskendub kogukonna turvalisusele ja Ida-Viru maakonna eripärale. Kohal on erinevate siseturvalisuse eksperdid, kes räägivad kogukonnaga erinevatel turvalisusega seotud teemadel, andes kogukonnaliikmetele võimaluse oma arvamust väljendada ja panustada turvalisema elukeskkonna kujundamisse.

Sündmus toimub Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses. Ürituse käigus saavad osalejad tutvuda õppekeskusega.

Sündmuse kestus on 2 tundi (kell 17.00-19.00)

registreerimislink

Kontaktisikud:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Projekti rahastab Inegratsiooni Sihtasutus. Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

Ettevõtja, tule Adobe Premiere Pro kursusele ja avasta professionaalse montaaži maailm!

Koolitus on suunatud Ida-Virumaal elavatele ja/või töötavatele inimestele!

Kursus toimub Zoomis 07.12, 08.12 ja 14.12 kell 9.30-17.30!

Kursuse eesmärk on omandada Adobe Premiere montaažiprogrammi kasutamise algteadmised, mille baasil saab iga osaleja programmi kasutamist juba iseseisvalt edasi õppida.

Kursusel läbitavad teemad:
Projekti loomine. Source Monitor. Põhiline töö taimline’ga.
Detailne töö taimline’iga. Töö video ja heli radadega. Trimming. Materjali märgistus
Seaded. Meedia management. Projekti organiseerimine. Lisafunktsioonid
Kiiruse reguleerimine. Töö staatiliste piltidega. Efektid. Essential Graphics. Efektide renderdamine
Keyframes ja animeerimine. Töö heliga
Staatilised tiitrid. Dünaamilised tiitrid. Subtiitrid. Export.

Kandideerimise tähtaeg 25.11.2024!

Lisainfo ja kandideerimine: https://www.tlu.ee/…/adobe-premiere-pro-kasutamine…

Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku koolitustellimuse (HTM RKT) koolitust rahastatakse Õiglase ülemineku fondi tegevusest “Ida-Viru täienduskoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses” (ESF ÕÜF). Meetme raames soovime toetada loomemajandussektoris töötavate või sektorisse tööle minevate inimeste teadmiste ja oskuste arendamist.

HTM ÕÜF koolitustel osalemine on TASUTA, kui osaletakse täies mahus ja kuulutakse seatud sihtrühma, milleks on Ida-Virumaal elavad ja/või töötavad täiskasvanud (sh nii väike- kui ka suurettevõtetes) ning FIE-d, kes töötavad või soovivad minna tööle loomemajandussektorisse ja vajavad erialast täiendust või uute teadmiste ja oskuste arendamist. Koolituste eesmärgiks on aidata inimestel oma tööd tõhusamalt ja edukamalt teha ning täiendatud oskuste kaudu tõsta oma tööalast konkurentsivõimet.

Ettevõtja! Räägi kaasa ettevõtja tulevikuteenuste disainimisel!

Hea ettevõtja, kutsume sind appi, et teha riigi poolt sulle pakutavaid teenuseid paremaks!

 

Kui soovid sõna sekka öelda, siis siin on sinu võimalus:

Ootame ettevõtjaid jagama oma kogemust teenuste kasutamisel ning kaasa mõtlema lihtsate ja kasutajasõbralike tulevikulahenduste loomisele.

Sisendit on võimalik anda nii intervjuu vormis kui ka töötubades osaledes.

 

Intervjuu

Intervjuu kestab kuni 60 minutit ja toimub telefoni või videokõne (Google Meet) teel ning selleks ette valmistama ei pea. Intervjuule registreerimiseks palun vali endale sobiv aeg siit: https://calendly.com/eveli-randlane/intervjuud

Kellaaja valimisel saadetakse automaatselt kalendrikutse Sinu e-posti aadressile.

 

Töötoad

Töötoad toimuvad Tallinnas ja Tartus:

  • Esmaspäeval 25.11 kl 12.30-16.30 Tallinnas
  • Reedel 29.11 kl 10.30-14.30 Tallinnas
  • Reedel 6.12 kl 10.30-14.30 Tartus

 

Palun registreeru sobivasse töötuppa siin: https://forms.gle/8iGkcg8VPigwk99J6

 

EY, Rethink ja Nortal viivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi uuringu eesti.ee ettevõtja digivärava ja laiemalt ettevõtjatele suunatud avalike teenuste kasutamise kogemustest. Uuringu alusel töötatakse välja ettevõtja digivärava tulevikuvisioon.

 

Vaid tihedas koostöös ettevõtjatega saame luua tõeliselt lihtsaid ja kasutajasõbralikke tulevikulahendusi.

Oleme Sinu panuse eest väga tänulikud!

 

 

Tiina Kruusimägi
ettevõtja digivärava valdkonnajuht
Digimajanduse osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+37254720611 Tiina.Kruusimagi@mkm.ee
www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn

28.11 toimub Virumaa turismitegijate inspiratsioonipäev.

Hea Virumaa turismitegija! 

Oled oodatud 28. novembril inspiratsioonipäevale, mis toimub Jõhvi kontserdimajas

Päeva jooksul käsitletavad teemad:

  • Virumaa DMO meekonna, tegevuste ja võimaluste tutvustus
  • Ettevõtjate inspireerivad kogemuslood
  • Visit Estonia kampaaniate tutvustus ja puhkaeestis.ee platvormi võimaluste ülevaade
  • Kuidas rakendada digitaalseid lahendusi oma tööprotsesside parendamiseks ja kasutada EIS-i poolseid digitaliseerimise toetusvõimalusi
  • Uue välisturgudele suunatud ühise Virumaa turismitoote – Klinditee – tutvustus
  • Põnev paneeldiskussioon külalislahkuse arenduse programmis osalenutega
  • Praktilised töötoad toidu- ja kultuuriteemaliste turismitoodete loomiseks.. Välisturgudele suunatud sihtkohaülesed turismitooted valmivad 2025 sügiseks.
  • Virumaa DMO 2025 tegevuskava tutvustus

 

Registreerimine kestab kuni 24. novembrini SIIN
Osalustasu on 15 €  mis sisaldab lõunasööki ja kohvipause

 

Miks osaleda inspiratsioonipäeval? 

Osalemine annab võimaluse:

  • Suhelda ja kogemusi vahetada teiste turismiettevõtjatega ning luua uusi koostöösuhteid.
  • Olla kursis EIS-i toetusmeetmetega teenuste ja toodete digitaliseerimise suunal.
  • Tutvuda turismisihtkoha arendamise koostöömudeliga (Virumaa DMO)  ja 2025. aasta tegevuskavaga.

Inspiratsioonipäeva ajakava:

9:30  –  10:00  Kogunemine, suhtlemine. Tervituskohv

10:00 – 11:30  Ettekanded

11:30 – 11:50  Sirutuspaus

11:50 – 13:00  Ettekanded jätkuvad

13:00 – 14:00  Lõunasöök

14:00 – 15:00  Töötoad ja kokkuvõtted

15:00 – 15:20  Sirutuspaus

15:20 – 16:00  Kokkuvõtted ja uute plaanide tegemine,  2025 tegevuskava tutvustus

Tule ja saa uusi ideid ning teadmisi!

Seda inspiratsioonipäeva korraldab Virumaa DMO. Tegevust kaasrahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Ida-Viru loomeettevõtjad lähevad ühise müügialaga Mardilaadale.

Ida-Viru loomeklaster viib Ida-Viru loomeettevõtjad ühise müügialaga üle pikkade aastate taas Tallinna Mardilaadale. Eesti suurimaks käsitööpeoks nimetatud Mardilaadal on sel aastal 250 osalejat; kauplejat üle Eesti. Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd, osalejad valitakse konkursi teel.  XXVIII Mardilaat toimub 7.-9. novembril 2024 Unibet Arenal.

 

Ida-Viru Loomeklaster viib Ida-Virumaalt osalema kaheksa erinevat väike ettevõtet. Ida-Virumaad esindavad Anu Tammann (Mikea Käsitöö Kiviõli); Olga Jurkevitsh (Olly korvid ja kotid; Kohtla-Järve); Rein Arge (Pühajõe Meistrid OÜ, Toila); Irina Gavrilova (Giftstuudio OÜ, Narva); Jelena Naumova (Kaitstud elu MTÜ; Narva); Natalja Kapajeva (Club Patchwork Plus MTÜ); Maria Ronk (Käsitööveranda MTÜ; Toila) ja töötubade juhendajana Jüri Raud (Craft Depo MTÜ; Narva).

Kõikide osalejate pikemad tutvustused on leitavad: https://loomeklaster.ee/loovadinimesed

 

Ida-Viru loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva: “Ida-Viru Loomeklastri üheks eesmärgiks on arendada ja toetada meie maakonnas loomemajanduse arendamist. Läheme esimest korda nende ettevõtjatega maakonda esindama ja kogemusi saama. Nii mitmedki ettevõtjad osalevad sellisel suurel messil esimest korda aga juba ettevalmistused messiks on meie omavahelist suhtlust üle maakonna toredasti arendanud ja avanud. Osalejad on sellest võimalusest väga elevil. See on meie jaoks teiselt poolt ka väga vajalik õppereis, kuidas teised meistrid mujalt Eestist oma tooteid on arendanud ja neid külalistele esitlevad.  ”

 

Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd. Toimuvad meistrikojad käsitöögurmaanidele ja õpitoad lastele. Õpetajateks on Eesti parimad käsitöömeistrid. Pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat.
Laadal osalevad ka käsitööd õpetavad koolid, muuseumid, kirjastused ja paljud teised valdkonnaga seotud ettevõtmised.

2024.a. laada peakülaline on Pärnumaa. Mardilaadal toimub Eesti parima Käsitööettevõtja 2024 aastaauhinna väljakuulutamine ning märkide OMA ja Tunnustatud Eesti Käsitöö üleandmine.

Esimene Mardilaat toimus 1997. aastal Tallinna Lauluväljakul. Madrilaata korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

 

Ida-Viru Loomeklastrit koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Rohkem infot tegevuste kohta leiab www.loomeklaster.ee

Ida-Viru Loomeklastri osalemist Mardilaadal toetab „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Ida-Viru loomeettevõtjad lähevad ühise müügialaga Mardilaadale

07.11.2024

Ida-Viru loomeklaster viib Ida-Viru loomeettevõtjad ühise müügialaga üle pikkade aastate taas Tallinna Mardilaadale. Eesti suurimaks käsitööpeoks nimetatud Mardilaadal on sel aastal 250 osalejat; kauplejat üle Eesti. Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd, osalejad valitakse konkursi teel.  XXVIII Mardilaat toimub 7.-9. novembril 2024 Unibet Arenal.

 

Ida-Viru Loomeklaster viib Ida-Virumaalt osalema kaheksa erinevat väike ettevõtet. Ida-Virumaad esindavad Anu Tammann (Mikea Käsitöö Kiviõli); Olga Jurkevitsh (Olly korvid ja kotid; Kohtla-Järve); Rein Arge (Pühajõe Meistrid OÜ, Toila); Irina Gavrilova (Giftstuudio OÜ, Narva); Jelena Naumova (Kaitstud elu MTÜ; Narva); Natalja Kapajeva (Club Patchwork Plus MTÜ); Maria Ronk (Käsitööveranda MTÜ; Toila) ja töötubade juhendajana Jüri Raud (Craft Depo MTÜ; Narva).

Kõikide osalejate pikemad tutvustused on leitavad: https://loomeklaster.ee/loovadinimesed

 

Ida-Viru loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva: “Ida-Viru Loomeklastri üheks eesmärgiks on arendada ja toetada meie maakonnas loomemajanduse arendamist. Läheme esimest korda nende ettevõtjatega maakonda esindama ja kogemusi saama. Nii mitmedki ettevõtjad osalevad sellisel suurel messil esimest korda aga juba ettevalmistused messiks on meie omavahelist suhtlust üle maakonna toredasti arendanud ja avanud. Osalejad on sellest võimalusest väga elevil. See on meie jaoks teiselt poolt ka väga vajalik õppereis, kuidas teised meistrid mujalt Eestist oma tooteid on arendanud ja neid külalistele esitlevad.  ”

 

Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd. Toimuvad meistrikojad käsitöögurmaanidele ja õpitoad lastele. Õpetajateks on Eesti parimad käsitöömeistrid. Pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat.
Laadal osalevad ka käsitööd õpetavad koolid, muuseumid, kirjastused ja paljud teised valdkonnaga seotud ettevõtmised.

2024.a. laada peakülaline on Pärnumaa. Mardilaadal toimub Eesti parima Käsitööettevõtja 2024 aastaauhinna väljakuulutamine ning märkide OMA ja Tunnustatud Eesti Käsitöö üleandmine.

Esimene Mardilaat toimus 1997. aastal Tallinna Lauluväljakul. Madrilaata korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

 

Ida-Viru Loomeklastrit koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Rohkem infot tegevuste kohta leiab www.loomeklaster. ee

Ida-Viru Loomeklastri osalemist Mardilaadal toetab „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Tudulinna kogukond – ressursipõhise arenguteekonna esirinnas

Foto: Tudulinna kogukond

2024.aasta alguses kuulutas SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus välja konkursi Ida-Viru maakonnas tegutsevale kogukonnale, et katsetada teaduspõhist arengumudelit ABCD (Asset-Based Community Development ehk ressursipõhine kogukonna arendamine). Pilootprojektina valiti Tudulinna kogukond, kes alustas oma teekonda ühiskondliku uuenemise ja kogukonna liikmete aktiivsuse suurendamiseks. Selles protsessi aitasid kogukonda kolm hõlbustajat: Helena Paist, sotsiaalse heaolu MA õppeprogrammi vilistlane ning vabaühenduste konsultandid Tatjana Zamorskaja ja Nadezda Morozova, kes omakorda olid 2023. aasta jooksul läbinud ABCD mudeli rakendamise koolituse.

ABCD-mudel – tugevustel põhinev arengulähenemine

ABCD-mudel keskendub kohalike ressursside kaardistamisele ja kogukonna tugevustele, hõlmates nähtavaid ja varjatud ressursse, nagu inimesed, lood, traditsioonid ja infrastruktuur. Selle mudeli rakendamisel püütakse välja selgitada, kuidas neid tugevusi kõige paremini kasutada, et suurendada kogukonna heaolu ja lahendada kohalikke väljakutseid.

Tudulinna kogukonna jaoks oli osalemise ajendiks soov aktiviseerida piirkonna elanikke, eeskätt noori ja tekitada ühtekuuluvustunne. Kuigi Tudulinna piirkonnas tegutseb mitu mittetulundusühingut, puudub seni ühine väljund ja koostöösuhe, mis võiks piirkonna arengut edasi viia.

Teekonna algus: esimene kohtumine

Esimesel kohtumisel ootasid hõlbustajad kogukonnaliikmetega tutvumist ja teekonna tutvustamist. Kogukonna tugevused hakkasid kohe esile kerkima – silmasära ja soov kodukandi arengus kaasa lüüa.

Loovust ja inspiratsiooni täis teine kohtumine

Teisel kohtumisel keskenduti loomingulistele ülesannetele, nagu “Lumememm” ja “Ajalehe tegemine”. Kogukond osales rõõmuga, tehes loovülesandeid entusiasmiga. Sel korral kerkisid esile mitmed kohalikud ressursid ja erinevate elualade esindajad, kes olid valmis ühiselt piirkonna heaks tegutsema. Peamiseks arusaamaks kujunes, et ühistegevus on võimalik, kui kõik näevad, et nende panus on väärtustatud.

Kolmas kohtumine: tulevikuvisioonide ja plaanide sõnastamine

Kolmas kohtumine tähistas Tudulinna kogukonna jaoks suuremat läbimurret – koostöös loodi ühisvisioon ja pandi paika esimesed sammud selle saavutamiseks. Kasutades meetodeid nagu “Demokraatiakool” ja “Horisondivaade”, panustasid kõik liikmed oma ideedesse, et sõnastada üks ühine eesmärk: luua kontakt ja sidemed kohalike elanike vahel läbi ühiste sündmuste korraldamise.

Inspireeriv ühiskohtumine

Juunis toimus I kogukondade jaoks inspireeriv ühiskohtumine, kus Tudulinna ja teiste kogukondade esindajad koos oma hõlbustajatega külastasid Väätsa kogukonda. Selle sündmuse peamine eesmärk oli jagada kogemusi ABCD-mudeli testimise ajast ning saada inspiratsiooni Väätsa edukatest algatustest. Kohtumise käigus arutleti ressursipõhise lähenemise mõju üle ning toodi välja mudeli tugevused ja väljakutsed. Vestlused pakkusid rohkelt uusi ideid ja motiveerisid osalejaid jätkama oma kogukonna arendamist samal kursil, et luua sidusam ja tugevam kohalik elu.

Teekonna jätk ja kogukonna tulevik

Tudulinna kogukond teab nüüd, et edasiminek nõuab pidevat koostööd ja julgust uut moodi tegutseda. Ehkki arenguprotsess on algusjärgus, on Tudulinna kogukond suutnud luua sidemeid ja inspireerida endas soovi olla tugev, ühtne ja aktiivne kogukond, mis suudab oma piirkonna heaks palju ära teha.

  1. novembril toimus ABCD projekti kohtumine, kus hõlbustajad, kes osalesid esimesel lennul (8 maakonda) andsid teatepulka ülejäänutele maakondadele, kes alustavad oma tööd kogukondadega tulevasel aastal.

Rohkem infot ABCD lähenemise kohta saab lugeda https://kogukonnaveeb.ee/ lehel. Ja kui teil on huvi oma kogukonnaga ressursse kaardistada, siis võtke meiega ühendust:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

* Ressursipõhise lähenemise piloteerimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

Eesti Rahvaülikoolide liit kutsub koolitusele “Kogukonna kriisiplaani koostamine”

Koolituse “Kogukonna kriisiplaani koostamine” fookuses on ühelt poolt elanikkonnakaitse olulisuse mõtestamine tänapäeva ühiskonnas ja kogukonna rolli mõistmine selles, aga ka eelduste loomine kogukonna kriisivalmiduse tõstmiseks.

Hea võimalus viimase osas on alustada kriisiplaani koostamisest – nii saab läbi mõeldud

  • täna juba kogukonnas olemasolevad ressursid;
  • kogukonna liikmete roll ja vastutus;
  • kogukonna koostööpartnerid kriisikindluse saavutamisel;
  • kogukonna riski- ja kriisikommunikatsioon ja selle seotus kriisiplaaniga;
  • jätkutegevused peale kriisiplaani valmimist.

Koolitus annab osalejatele praktilisi tööriistu ja soovitusi, kuidas kogukonna kriisiplaani koostada.

MILLAL JA KUS?
Kaks samasisulist ja ühepäevast koolitust toimuvad

  • 23. novembril Pärnus, Pärnu Rahvaülikoolis ja
  • 7. detsembril Rakveres, Juhan Kunderi Rahvakoolis.

Registreeri siin lingil: https://forms.gle/ta3htiJz3WiuvBVr5 hiljemalt 19. novembriks!

KELLELE?
Ootame koolitusele loetletud maakondade omavalitsustes tegutsevate kogukondade eestvedajaid ja liikmeid. Maakonnad: Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa.
NB! Ühe koolitusgrupi suurus on kuni 20 inimest.

Mida mõtleme sõna kogukond all?
Seda teemat käsitledes peame kogukondade all enamasti silmas kogukondi asukoha alusel ehk küla- ja linnakogukondi. Samas on oodatud ka kõik huvist lähtuvad kogukonnad, näiteks erinevad seltsingud ja ühendused.

ÕPIVÄLJUNDID
Koolituse lõpuks osaleja

  • teab elanikkonnakaitse mõistet ja mõtestab kogukonna rolli selles;
  • teab, mis asi on kogukonna kriisiplaan ja millest lähtuda selle koostamisel;
  • teab kogukonna ressursside kaardistamise põhimõtet ja vajadust.

AJAKAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine. Tervituskohv ja amps
11.00 – 12.30 Koolitus
12.30 – 13.15 Lõunapaus
13.15 – 14.45 Koolitus
14.45 – 15.00 Jalasirutuspaus
15.00 – 16.30 Koolitus
16.30 Asume koduteele!

KOOLITAJA
Koolituspäeva viib läbi Kristi Aav. Kristi on koolitajana tegutsenud üle kümne aasta. Viimased viis aastat on ta olnud eelkõige keskendunud elanikkonnakaitse ja ohutushoiu teemadele ning just kogukondade toetamisele ja toimevõimekuse suurendamisele. Selleks kombinatsiooniks on andnud võimaluse nii töö Päästeametis, vabatahtlik tegevus Naiskodukaitses kui ka õpingud Tartu Ülikooli magistriõppe erialal “Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu”.

Kristi Aav: “Minu suurimaks kireks on koostöö kogukondadega ja anda enda panus kogukonna paremasse toimimisse. Usun, et igas kogukonnas on olemas väärt ressurisid, tuleb vaid saavutada usaldus ja avatus ning leida õiged meetodid nende avastamiseks. Kuidas omavahel siduda kogukonna ressursid ja kogukonna kriisiplaan, siis sellest täpsemalt juba koolituspäeval”.

KORRALDAJAD
Koolituspäev viiakse ellu koostöös Pärnu Rahvaülikooliga ja see onosa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

Seminar: Kaubavedude digitaliseerimine: vajadus, võimalused ja eesseisvad seadusemuudatused

Veel on aega esitada taotlus EISi poolt avatud e-​veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetusmeetmes. Sellekohast täpsemalt infot leiad siit: https://eis.ee/toetused/e-veoselehe-liidestamise-toetus/

20.11 Sillamäe Kutsehariduskeskuses toimuval seminaril keskendume kaubavedude digitaliseerimise teemadele!
Käsitlemist leiavad teemad, mis puudutavad tööstust, logistikat ning uut regulatiivset keskkonda. Seminar annab ülevaate digitaliseerimise vajadusest ja võimalustest, sealhulgas e-veoselehtede lahendustest ning riikliku järelevalve tegevusest. Räägime ka olulistest muudatustest, nagu Euroopas 2027. aastal jõustuv eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus, uus jäätmete veo määrus ja keskkonnamõju hindamine.
Seminaril on kaasatud ka veodokumentide e-teenuseid pakkuvate platvormide esindajad, kes tutvustavad oma innovaatilisi lahendusi, et viia kaubavedude haldus ja logistika uuele tasemele.
Kohapeal saavad osalejad esinejatele küsimusi esitada ja toimub arutelu. Seminar on kõigile osalejatele TASUTA, küll aga on vajalik eelregistreerimine!

ESINEJAD:


Heiti Mering: Digilogistika Keskus
Ulrika Hurt: Digilogistika Keskus
Mattias Malk: ybi.io – eCMR ja TMS lahendus tootmis- ja veoettevõtetele.
Ivar Merilo: Waybiller
Leili Kristovald: e-MTA ICS2

Ajakava:

12:30-13:00 kogunemine ja tutvumine
13:00-15:30 seminari ettekanded ja arutelud
14:15-14:30 kohvipaus
14:30-15:30 jätkuvad ettekanded ja arutelud
15:30 seminari lõpp
15:30-17:00 Sillamäe Sadama ühiskülastus

 

  • Koolituse tüüp: SAALISEMINAR, eesti keeles ja venekeelse sünkroontõlkega
  • Koolituse asukoht: Sillamäe Kutsehariduskeskuse aula, Tallinna mnt 13, Sillamäe
  • Korraldajad: Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ida-Viru Ettevõtluskeskusega
  • Sihtgrupp: logistika ja transpordi ettevõtte omanikud, juhatuse liikmed, arendajad, finantsjuhid
  • Osalemine: Osalemine on tasuta
  • Kontakt: info@arenduskeskused.ee

Seminar viiakse ellu koostöös Ida-Viru Ettevõtluskeskusega, Reaalajamajanduse projekti raames ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.

 

REGISTREERU KOHE

Õppereis Ida-Viru Ettevõtjatele: Avasta Uued Koostöövõimalused ja Äriideed!

Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus korraldab inspiratsiooni täis õppereisi Ida-Virumaa ettevõtjatele!

 

See on suurepärane võimalus laiendada oma ärikontakte, leida uusi koostööpartnereid ning tutvuda innovatiivsete tehnoloogiatega.

Õppereis toimub 22. novembril 2024, pakkudes võimalust külastada mitmeid edukalt tegutsevaid ettevõtteid piirkonnas.

 

Õppereisi eesmärk

 

Õppereisi käigus on ettevõtjatel võimalus:

  • tutvuda kohalike tootmisettevõtete töökorralduse ja tehnoloogiatega,
  • avastada uusi ärivõimalusi,
  • jagada kogemusi teiste ettevõtjatega,
  • leida potentsiaalseid koostööpartnereid.

 

Päevakava

  • 08:30 – Väljasõit Narvast (FAMA keskus, bussipeatus).
  • 09:15 – Peatus Jõhvis (Bauhof).
  • 09:30 – Külastus TNC-COMPONENTS OÜ-sse, Kohtla-Järvel (tnc.ee).
  • 11:00 – Külastus JSK IDA OÜ-sse, Kohtla-Järvel (polymergranul.ee).
  • 12:30 – Ettevõte täpsustamisel.
  • 13:30 – Lõuna Sillamäel, Ranna Resto Baaris.
  • 15:00 – Külastus OÜ InterVacTechnology ettevõttesse Narvas (intervactechnology.com).
  • 16:00 – Tagasisõit Jõhvi.

 

Kes on oodatud?

Osalema on oodatud Ida-Virumaa ettevõtjad, kes on OÜ või FIE. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine. Õppereisil osalemine on ettevõtjatele tasuta, kuid vähese tähtsusega abi (VTA) arvestatakse summas umbes 40 € osaleja kohta.

 

Õppereisile registreerimine on kohustuslik. Palun kontrollige oma VTA jääki enne registreerimist siin.

Õppereisi korraldab Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga ja Euroopa Liidu rahastuse toel. Programmi raames toetatakse VKE-de oskuste arendamist maakondlikes arenduskeskustes.

 

Registreeru ja haara võimalusest oma ettevõtte arengut toetada!

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ootab kandidaate „Ida-Viru Ehe 2024“ tunnustussündmusele

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kultuurikomisjoni otsusega auhinnatakse igal aastal Ida-Virumaa kultuurikorraldajaid üheteistkümnes nominatsioonis.

Kandidaatide esitamine on avatud 1.novembrist- 1. detsembrini.

Kandidaate saab esitada järgmistes nominatsioonides:

AASTA UUS ALGATUS – sellel aastal toimunud, uue algatusena tekkinud, esiletõstmist vääriv kultuurisündmus.

AASTA KULTUURISÜNDMUS – sündmus, mis hoiab ja kannab edasi maakonna kultuuritraditsioone.

AASTA TEHNILINE TUGI – kultuurisündmust toetav heli-, valgus-, videoprojektsiooni-, jm. tegelev isik/organisatsioon. Tugi kultuurisündmuse paremaks kujundamiseks, mis annab sündmusele lisaväärtust.

AASTA KULTUURITÖÖTAJA – aasta jooksul kultuurivaldkonnas eriliselt silma paistnud, kogukonda  ühendanud ja maakonna kultuurielu rikastanud kultuuritöötaja.

AASTA KULTUURIKOLLEKTIIVI JUHT – kes on oma tegevuse- ja juhtimisega saavutanud kultuurikollektiivi kestvuse ja kõrge kunstilise taseme.

AASTA NOOR TEGIJA – kuni 35-aastane säravate ideede ja uute algatuste teostaja

AASTA KOOSTÖÖPARTNER – kultuuri toetav isik või institutsioon. Näiteks ajakirjanik, fotograaf, videomeister vm,. kes kajastab maakonna kultuurisündmusi. Sündmusele või tegevusele finantsabi lisav institutsioon.

AASTA LOOMETUNNUSTUS – tegutsev kirjanik, kunstnik, käsitöömeister, interpreet vm. Isik, kes rikastab oma loominguga maakonna kultuurivaldkonda.

AASTA  MUUSEUMITÖÖTAJA – – isik, kes on sellel aastal saavutanud oma töös silmapaistvaid tulemusi  ja andnud olulise panuse muuseumivaldkonna arengusse

AASTA RAAMATUKOGUTÖÖTAJA – isik, kes on aasta jooksul saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi või rakendanud olulisi uuendusi, mis on positiivselt mõjutanud paikkonna elu või kogukonda läbi raamatukogu tegevuste

AASTA KOGUKONNA TULEHOIDJA – isik, kes on aktiivne ja ettevõtlik kogukonna eestvedaja ning ühendaja. Paikkonna kultuuritraditsioonide hoidja ning  edendaja  kogukonnas ja kogukonnaga.

Kandidaatide kohta esitada kirjalik taotlus koos põhjendusega Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu meiliaadressile ivol@ivol.ee või postiaadressile Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit – Keskväljak 4, 41357, Jõhvi.Kandidaatide esitamise õigus on üksikisikutel, asutustel ja organisatsioonidel.

Nominatsioonide kirjeldus ja täpsed juhised taotluse esitamiseks leiab siit: https://ivol.ee/ida-viru-ehe-statuut

Tunnustussündmus “Ida-Viru Ehe” toimub 18. jaanuaril Kohtla-Järve Kultuurikeskuses. Auhinnaks laureaatidele on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tänukiri ja meene.

Märkame, täname ja tunnustame enda inimesi pühendunud töö ja silmapaistavate tulemuste eest!

Novembris alustab Kodanikuakadeemia

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös Integratsiooni Sihtasutusega alustab novembris projekt nimega Kodanikuakadeemia. Projekti eesmärk on suurendada Ida-Virumaa ja Harjumaa eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanute kodanikuteadlikkust ja aktiivsust. Akadeemia keskendub kolmele olulisele teemale: Eesti mitmekesisus, kodanikuelu ning kogukondade panus ja turvalisus.

Projekti tegevused hõlmavad mitmekesiseid kaasavaid sündmusi, mis aitavad osalejatel mõista ja väärtustada Eesti kultuurilist mitmekesisust, tugevdades samal ajal sidet Eesti riigi ja kohalike institutsioonidega. Erilist tähelepanu pööratakse eesti keele omandamisele ja igapäevasele kasutamisele, et toetada keeleoskuse arengut ja suurendada suhtlemisvõimalusi erinevate kogukondade vahel.

Peamised tegevused projekti raames:

  1. Reis Politseimuuseumisse ja Riigikokku (14.11): Osalejad saavad praktilise ülevaate Eesti riigi toimimisest, külastades Politseimuuseumi ja Riigikogu. Õppereis annab võimaluse õppida tundma riigiorganite rolli ja kodaniku õigusi ning kohustusi. (registreerimislink)
  2. Üritus „Mitmekesine Eesti” Narva Rahvaste Majas (21.11): Erinevate rahvuskultuuriseltside esindajad Narvast ja Tallinnast, osalevad aruteludes kultuurilise mitmekesisuse ja kogukondade panuse teemal. Ürituse käigus toimuvad arutelud, meistriklassid ja rahvuskultuuride kontsert, mis tõstab esile Eesti mitmekesise kultuuripärandi. (registreerimislink)
  3. Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga” (26.11): Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusega koostöös toimuv dialoogiüritus keskendub kogukonna turvalisusele ja Ida-Viru maakonna eripärale. Kohal on erinevate siseturvalisuse eksperdid, kes räägivad kogukonnaga erinevatel turvalisusega seotud teemadel, andes kogukonnaliikmetele võimaluse oma arvamust väljendada ja panustada turvalisema elukeskkonna kujundamisse. (registreerimislink)

Kohtade arv kõikidel üritustel on piiratud ning üritustel osalemine vajab eelregistreerimist.

Kodanikuakadeemia on väärtuslik võimalus tugevdada ühiskonna sidusust ja suurendada usaldust riigiinstitutsioonide vastu.

Tegevuste sihtrühm on eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanud (18+ aastased) inimesed. Vastavalt kultuuriministri käskkirja 15.03.2023 nr 80 punktile 2.2. on eri keele- ja kultuuritaustaga inimene üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti keelest erineva emakeelega isik.

Kontaktisikud:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

Erilised maitsed ja uued elamused: seiklus Ida-Virumaa gurmeemaailmas

PRESSITEADE
1.11.2024

Erilised maitsed ja uued elamused: seiklus Ida-Virumaa gurmeemaailmas

Ida-Virumaal avatakse täna, 1. novembril,  uksed maitseseikluste maailma, kutsudes nii kohalikke kui ka külalisi üle kogu Eesti oma maitsemeeli hellitama. Juba kuuendat aastat järjest saab terve novembrikuu jooksul kogeda mitmetes Ida-Virumaa toidukohtades just selleks kuuks valminud erimenüüsid ja saada osa ka erinevatest üritustest ja elamustest, mis tõstavad esile siinse toidukultuuri.

Lisaks kulinaarsetele naudingutele leiab toidukuu jaoks loodud teemalehelt idaviru.ee/maitseseiklus mitmeid majutuspakkumisi ja inspiratsiooni Ida-Virumaa külastamiseks.

Ida-Viru Maitseseiklust korraldab Ida-Viru turismiklaster, kuhu kuulub ligikaudu 50 partnerit üle maakonna – kõik kohalikud omavalitsused ning turismiettevõtjad.

“Maitseseiklus on üks meie klastripartnerite lemmikutest ja enim oodatud kampaaniatest, sest see toob esile Ida-Virumaa elava toidukultuuri mitmekesisuse. Armastus käib siiski kõhu kaudu ja rõõm on tõdeda, et meie piirkonnas on tasemel toidukohti ning kokad on julged eksperimenteerima. Kui oktoobrikuu algul koos Eesti toidumaailmast juba tuttavate Ragne Värki ja Merilin Siimpojaga maitseseikluse testüritusel käisime, siis üllatasime oma taseme ja valikutega ka neid ja välja toodi just toidukohtade erisus ja nähti, et keegi lati alt läbi ei jookse. Toidukuu on kindlasti veel üks lisapõhjus, miks just novembrikuus oma sammud Ida-Viru poole seada,” kommenteeris #maitseseiklus kampaaniat Ida-Viru turismiklastri turundusjuht Hanna Villberg.

Ida-Virumaa #maitseseiklus ootab oma mitmekesise valikuga kõiki toidusõpru, pakkudes maitsemeeltele põnevat rännakut ning elamusi. Valikust leiab pakkumisi al 24 eurot/3-osaline komplekt (eelroog, pearoog, magustoit).

Maitseseikluse kampaanias osalevad:

  • Toila Spa Hotelli restoran Mio Mare
  • Meresuu Spa & Hotelli restoran Meloodia
  • Narva Hotellis asuv restoran M. Chagall
  • Kohvik Valge Kõrvits
  • Gruusia Trahter Mimino
  • Toila Mereresto
  • Karukella Puhkemaja
  • Eesti Kaevandusmuuseum (eriüritus 23. novembril)
  • Kohvik Bon Appetit
  • Medical Spa Hotell Narva-Jõesuu restoran Kuurort

Lisateavet toidukuu kohta, majutus- ja seiklusvõimalused ning inspireerivad blogipostitused Ida-Virumaa varjatud aardetest leiate veebilehelt idaviru.ee/maitseseiklus.

 

Lisainfo

Hanna Villberg

Ida-Viru Turismiklastri turundusjuht

Tel:  513 4206
E-post: hanna.villberg@ivek.ee

Infokiri 11/2024

UUDISED

28.11.2024 Avameelne vestlus Euroopa Liidust Indrek Tarandiga

27.11.2024 Narvas arutati kogukonna turvalisust ja Ida-Virumaa eripärasid

22.11.2024 Viimane võimalus registreerimiseks! Konverents „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“ – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

21.11.2024 Narva Rahvaste majas toimunud üriutuse „Mitmekesine Eesti“ tulemused

20.11.2024 Programm loovatele ettevõtjatele “Digital Transformation for Creative Entrepreneurs”. Häkaton toimub juba 28.11. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

20.11.2024 Infopäev “Ülevaade erinevatest toetusmeetmetest Jõhvis tegutsevatele MTÜ-dele, seltsidele ja klubidele”

19.11.2024 2024. aasta sügiskooli lõpetamine: Ida-Virumaa MTÜ-de õppereis Tartumaale

15.11.2024 Kodanikuakadeemia projekti raames toimus 14. novembril hariv õppereis Politseimuuseumisse ja Riigikokku

14.11.2024 Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga” 26.11 Narvas

13.11.2024 Ettevõtja, tule Adobe Premiere Pro kursusele ja avasta professionaalse montaaži maailm! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

12.11.2024 Ettevõtja! Räägi kaasa ettevõtja tulevikuteenuste disainimisel! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

07.11.2024 28.11 toimub Virumaa turismitegijate inspiratsioonipäev. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

7.11.2024 Tudulinna kogukond – ressursipõhise arenguteekonna esirinnas

7.11.2024 Eesti Rahvaülikoolide liit kutsub koolitusele “Kogukonna kriisiplaani koostamine”

06.11.2024 Seminar: Kaubavedude digitaliseerimine: vajadus, võimalused ja eesseisvad seadusemuudatused – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

05.11.2024 Õppereis Ida-Viru Ettevõtjatele: Avasta Uued Koostöövõimalused ja Äriideed! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

01.11.2024 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ootab kandidaate „Ida-Viru Ehe 2024“ tunnustussündmusele

01.11.2024 Novembris alustab Kodanikuakadeemia

01.11.2024 Erilised maitsed ja uued elamused: seiklus Ida-Virumaa gurmeemaailmas – Ida-Viru Ettevõtluskeskus

 

 

31.10.2024 Äriplaan mittetulundusühingutele: samm-sammuline juhend jätkusuutliku arengu saavutamiseks

24.10.2024 Vestlus Euroopa Liidust Indrek Tarandiga (üritus toimub vene keeles)

24.10.2024 Õiglase Ülemineku Fondi piirkondlikud algatused ning CERV programm vabaühendustele: Euroopa Liidu rahastamisvõimaluste EDULOOD

24.10.2024 Kutse koolitusele: Kuidas kaasavalt tegutseda kogukonnas ja kogukonnaga koos?

17.10.2024 Konkurss “Narva Ettevõtja 2024” on avatud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

17.10.2024 Tartu Ülikooli tasuta kursused – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

17.10.2024 16.10.2024  toimus IDA Hub Filmipäev – DUUBEL 1 mis keskendus piirkonna tulevikule, tehnoloogiale ja noorte talentide tunnustamisele. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

17.10.2024 23.10. juhtimiskoolis Kadri Ukrainski räägib innovatsioonist – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

15.10.2024 Avatud on registreerimine turismiettevõtja digikoolitustele! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

15.10.2024 Esita kodanikuühiskonna aasta tegijate ja vabatahtlike kadidaat

11.10.2024 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub kõiki ettevõtjaid kandideerima reaalajamajanduse toetusmeetmetele, et oma äri uuele tasemele viia – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

10.10.2024 Avatud on Narva linna 2024. aasta ettevõtlustoetuse II taotlusvoor – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

08.10.2024 14. novembril toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Foorum „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru tuleviku visandid“. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

02.10.2024 Ida-Viru Ettevõtte ja Vabaühenduse konkursi kandidaatide esitamine on lõppenud

02.10.2024 Ida-Virumaa noorte karjääri alguspunkt – Spinner programm kutsub osalema häkatonil ja praktilises ettevõtlusprogrammis – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

01.10.2024 Ettevõtlusnädal 2024. Registreerumine sündmustele on avatud!

 

Äriplaan mittetulundusühingutele: samm-sammuline juhend jätkusuutliku arengu saavutamiseks

29.-30. oktoobril toimus mittetulundusühingutele suunatud sügiskooli viimane koolitus, mille keskne teema oli äriplaani koostamine MTÜ-dele. Üritus tõi kokku mitmesuguste MTÜ-de esindajad, kes soovivad tugevdada oma positsiooni, suurendada finantsilist jätkusuutlikkust ning arendada strateegiat oma sotsiaalsete ja ühiskondlikult oluliste eesmärkide saavutamiseks.

Koolituse eesmärk oli tutvustada osalejatele äriplaanide koostamise olulisust MTÜ-de jaoks ning anda tööriistu ja lähenemisviise, mis aitavad õigesti hinnata olemasolevaid ja tulevasi ressursse, töötada välja jätkusuutlikke rahastamisstrateegiaid ja seada eesmärke nii lähituleviku kui ka pikaajalise perspektiivi jaoks. MTÜ-de äriplaan erineb tavapärasest äriplaanist, kuna põhitähelepanu ei ole kasumil, vaid ühiskondlikul mõjul, jätkusuutlikul arengul ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Kahepäevase koolituse jooksul süvenesid osalejad äriplaanide koostamise põhiaspektidesse. Programm oli sisutihe ning sisaldas praktilisi ülesandeid ja teoreetilisi blokke, mis hõlmasid järgmisi teemasid:

  1. Äriplaani koostamise alused MTÜ-dele: kuidas määratleda missioon ja strateegilised eesmärgid, mis eristab MTÜ äriplaani tavapärasest äriplaanist ja kuidas pöörata tähelepanu avalikule hüvele.
  2. Ressursside analüüs ja hindamine: tööriistad organisatsiooni olemasolevate ressursside analüüsimiseks, täiendavate rahaliste vahendite vajaduse määratlemine ja nende kaasamise viisid.
  3. Strateegiline planeerimine: samm-sammulise arendustegevuse strateegia loomine, mis hõlmab ülesandeid, tähtaegu, oodatavaid tulemusi ja edu mõõtmise meetodeid.
  4. Turundus ja suhtekorraldus MTÜ-dele: turunduse tähtsus MTÜ missiooni edendamisel, avalikkuse ja partnerite tähelepanu tõmbamine organisatsiooni tegevustele.

Viimane koolitus andis MTÜ-dele võimaluse struktureerida oma ideid, tuvastada projektide tugevad ja nõrgad küljed ning õppida, kuidas oma algatusi õigesti esitleda.

See koolitus oli oluline etapp sügiskooli osalejate jaoks ja aitas mittetulundusühingutel leida enesekindlust ning omandada praktilisi tööriistu edasiseks arenguks. Sügiskooli programm osutus väga vajalikuks, mida kinnitavad ka osalejate suur huvi ja positiivne tagasiside.

Projekt viidi läbi koostöös Briti Nõukoguga Eestis programmi *People to People Cultural Engagement* raames, et toetada sotsiaalset sidusust. Täiendav teave Briti Nõukogu töö kohta Eestis: https://www.britishcouncil.ee.

Suur tänu ka Narva Linnavalitsusele ja Narva Raekojale võimaluse eest kasutada seminariruume.

Galerii

AI rakendused

AI ANDMEBAASID

VALMISPROMTID

TEKSTITÖÖTLUS

PILDITÖÖTLUS

Koos tulevikku: ELi noorte võimalused

Europe Direct Narva kutsub gümnasiste osalema põneval üritusel, mis keskendub Euroopa Liidu poolt Eesti noortele pakutavatele võimalustele. Üritus toimub 4. detsembril 2024 kell 16.00 sõbralikus ja vabas õhkkonnas Vita Tiimi mitteformaalse õppe keskuses (Tuleviku 7, Narva).

Meie külaliseks on Elizaveta Cheremisina, Haridus- ja Noorteameti peaekspert. Tema juhendamisel toimub interaktiivne arutelu, kus käsitleme Euroopa Liiduga seotud erinevaid juhtumeid ja eelarvamusi. Seejärel saate teada rohkem Eurodeski töö ja noortele pakutavate võimaluste kohta. Lõpetuseks saate teada, kuidas saate neid võimalusi oma isiklikuks arenguks ära kasutada.

Ootame teid üritusele ja oleme rõõmsad, kui kõik huvilised osalevad! Korraldajad hoolitsevad selle eest, et teil oleks mitte ainult huvitav, vaid ka maitsev!

Ja veel üks üllatus: õhtu osalejatel on võimalus külastada Euroopa Elamuskeskust Tallinnas 2024. aasta detsembris. Kas soovite teada, kuidas Euroopa Liit töötab ja kuidas see teie igapäevaelu mõjutab? Euroopa Elamuskeskuse multimeedianäitusel saate süveneda EL-i maailma ja selle tegevustesse ning teada saada, kuidas te ise saate selles osaleda! Reisil osalejad saavad proovida põnevat rollimängu ja teha otsuseid nagu EL-is.

Nii üritus kui ka reis on tasuta, kuid kohvipausi paremaks planeerimiseks on vajalik registreerimine!

Kontakt:

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Vestlus Euroopa Liidust Indrek Tarandiga

Kutsume vanemaealisi kohtumisele tuntud Eesti poliitiku Indrek Tarandiga, mis toimub 28. novembril kell 14:00 Narva Keskraamatukogus.
🌍 Kohtumise teema: Euroopa Liit ja selle tulevik – arutame olulisi küsimusi, jagame arvamusi ja räägime avameelselt perspektiividest.
☕ Hubases õhkkonnas on teil võimalus esitada oma küsimusi, kuulata kogenud poliitiku seisukohti ja osaleda diskussioonis.

Ärge jätke kasutamata võimalust osaleda avatud vestluses ja saada rohkem teada Eesti rollist Euroopa Liidus!

Sissepääs on vaba. Vajalik eelregistreerimine lingi kaudu https://forms.office.com/e/Qp8se1bmVL või tatjana.zamorskaja@ivek.ee 5300 6902

Üritus toimub vene keeles!

Kontakt:

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Õiglase Ülemineku Fondi piirkondlikud algatused ning CERV programm vabaühendustele: Euroopa Liidu rahastamisvõimaluste EDULOOD

Kutsume teid osalema seminaril, mis keskendub Euroopa Liidu rahastamisvõimalustele vabaühendustele. Arutame Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) piirkondlikke algatusi ja CERV programmi pakkumisi ning jagame edulugusid.

Kava:

14.00–14.30 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi/RTK ÕÜF piirkondlike algatuste väikeprojektide taotlusvooru ülevaade

14.30–15.00 ÕÜF piirkondlike algatuste väikeprojektide edulood

15.00–15.20 Kohvipaus

15.20–16.20 ÕÜF Piirkondlike algatuste väikeprojektide tingimused ja taotlusvormi täitmise juhend

16.20–16.50 CERV programmi võimalused ja edulood

Tule ja saa väärtuslikku teavet ning inspiratsiooni, kuidas Euroopa Liidu rahastust kasutada oma organisatsiooni arendamiseks!

Osalemiseks vajalik eelregistreerimine

Üritus toimub vene keeles

Kontakt:

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Kutse koolitusele: Kuidas kaasavalt tegutseda kogukonnas ja kogukonnaga koos?

Iga kaasamissituatsioon või -protsess on ainulaadne: olgu selleks partneritega koostöös teema-aasta korraldamine, mõne suurema sündmuse elluviimine või võrgustiku loomine.

Ka järgmine tunnine koosolek on kaasamissituatsioon. Kuidas saad Sina kaasajana luua hästi hoitud sisuka kohtumise või pikema kaasamisprotsessi? Tule, õpime koos!

 

Eesti Rahvakultuuri Keskus ootab kogukonna eestvedajaid koolitusele Kuidas kaasavalt tegutseda kogukonnas ja kogukonnaga koos? 5. novembril Tallinasse.

Kiirusta ja registreeru tasuta koolitusele “Tehisintellekt (AI) turunduses”

29.10.2024 algusega kell 09:30, Toila Spa hotellis toimub eriline AI koolitus ettevõtjatele teemal “Tehisintellekt turunduses”.

Koolitus on mõeldud alustavatele ja tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtetele, kes soovivad enda ettevõtte turundust muuta erinevate digiplatvormide ja tööriistade abil tõhusamaks ning   annab osalejatele praktilised teadmised ja oskused, kuidas kasutada tehisintellekti tööriistu turundustegevuste tõhustamiseks. Osalejad õpivad, kuidas AI abil optimeerida klientide kaasamist, automatiseerida turundusprotsesse ning analüüsida turundustulemusi, et teha andmepõhiseid otsuseid ja parandada äritulemusi. Koolituse käigus tutvustatakse peamisi AI-põhiseid tööriistu ja nende rakendamisvõimalusi igapäevases turundustegevuses.

Koolitaja on Eestis tuntud  ekspert Katrin Vilimaa Otsing (Turundusoolitus OÜ) kes  aitab ettevõtetel nende turunduseelarvest maksimumi võtta. Ta on ehitanud mitmeid müügitunneleid ja automatiseeritud turunduslahendusi, mis säästavad aega ja vähendavad ebaefektiivsusi turundustegevustes. Lisaks digiturunduse teenustele pakub ta ka auditeid ja koolitusi. Katrin on turunduses tegev olnud juba aastast 2010. Selle aja sisse on mahtunud töö nii meedia- kui loovagentuurides ja koostööd on tehtud nii suurte, väikeste, rahvusvaheliste kui ka kohalike klientidega. Kahel aastal on ta olnud Digitegu žüriis ja hinnanud Eesti parimaid digikampaaniaid. Lisaks on ta lektor Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja ärimentor mitmetes ettevõtluse programmides nagu nt Starter Edu ja Tegu.  Katrin hoiab valdkonnas toimuvaga end kursis läbides pidevalt ka ise uusi koolitusi ning rakendades õpitut oma ettevõttes.

Koolitus toimub eesti keeles.

Osamine on tasuta (VTA), ning koolituse korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit MAK2 – VKEde oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (21.1.4.11)

Koolituse korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit MAK2 – VKEde oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes (21.1.4.11)

Konkurss “Narva Ettevõtja 2024” on avatud!

Lugupeetud ettevõtja!

Kutsume Teid osalema konkursil “Narva Ettevõtja 2024” ja näitama oma ettevõtte edu! See on suurepärane võimalus tõsta oma nähtavust ja saada tunnustust oma töö eest.

Konkursile on oodatud kõik ettevõtted ja ettevõtjad, kes on registreeritud Narvas või tegutsevad Narva linna territooriumil, kelle maksud on viimase kahe aasta jooksul laekunud Narva linna eelarvesse ning kes on esitanud majandusaasta aruanded viimase kahe aasta kohta.

Enne taotluse esitamist, palun tutvuge konkurssi “Narva Ettevõtja” läbiviimise korraga SIIT.

Parimad ettevõtjad valitakse välja kaheksas erinevas kategoorias:

  1. Narva Parim Mikroettevõte. Esita taotlus.
  2. Narva Parim Väikeettevõte. Esita taotlus.
  3. Narva Parim Investeerija. Esita taotlus.
  4. Narva Parim Töökohtade Looja. Esita taotlus.
  5. Narva Parim Turismiettevõte. Esita taotlus.
  6. Narva Parim Startija. Esita taotlus.
  7. Narva Parim Noor Ettevõtja. Esita taotlus.
  8. Narva Parim Rohelise Mõtteviisi Juurutaja. Esita taotlus.

Taotlusi saab esitada kuni 10. novembrini 2024 eesti, inglise ja vene keeles. Võitjate autasustamine toimub 12. detsembril 2024. Ära jäta kasutamata võimalust suurendada oma ettevõtte nähtavust ja olla tunnustatud Narva parimate ettevõtjate seas!

Esita oma kandidatuur või nomineeri keegi juba täna!

 

 

Lisainfo Narva linna veebilehel.

 

 

Kontakt: Olga Smirnova, tel. 3599044, olga.smirnova@narva.ee.

Tartu Ülikooli tasuta kursused

1. november

Juhtimise baasoskuste kiirkursus
Maaja Vadi, Anne Reino, Anne Aidla, Pille Mõtsmees, Ida-Virumaal elavatele ja töötavatel inimestele tasuta, veebis

4. november

Jäätmekäitluse auditeerimine
Tuuli Rasso, Alar Jürgenson, Kaire Kesküla, Sigrid Rajangu, MOOC, inglise keeles, veebis

4. november

Demokraatia ja autokraatia Euroopa Liidu idanaabruses
Maili Vilson, Thomas Michael Linsenmaier, Stefano Braghiroli jt, MOOC, inglise keeles, veebis

13. november

Tehnoloogiad tulevikutehastes
Karl Kruusamäe, Meelis Kull, Veiko Vunder, Raivo Kolde, sihtrühmale tasuta, Tartus

14. november

Kuidas alustada 3D printimisega?
Renno Raudmäe, Ida-Virumaal elavatele ja töötavatel inimestele tasuta

26. november

LC-MS metoodikate valideerimine
Ivo Leito, Koit Herodes, Karin Kipper jt, MOOC, inglise keeles, veebis

Kõikide täiendusõppekursustega saate tutvuda ülikooli kodulehel.

Koolitussoovid ja küsimused on oodatud e-posti aadressil taiendusope@ut.ee.

16.10.2024  toimus IDA Hub Filmipäev – DUUBEL 1 mis keskendus piirkonna tulevikule, tehnoloogiale ja noorte talentide tunnustamisele.

Eile 16.10.2024 toimus Jõhvi Kontserdimajas esimene Ida-Hub Filmipäev – DUUBEL 1.

Idee algataja on Jõhvi Vallavalitsus ja korraldaja Viru FilmiFond (Ida-Viru Ettevõtluskeskus) koostöös Ida-Viru Investeeringute Agentuuri ja teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol. Fookuses on Ida-Virumaa ja filmitööstuse arengud ning tulevikuvisioonid järgnevateks aastateks. Viru Filmifond tähistab oma 10. tegevusaastat, olles maakonda tutvustanud kui mitmekesist ja atraktiivset võttepaika.

Päeva esimese poole moodustas Ida-Viru filmikonverents, mis toob lavale mitmed valdkonna asjatundjad. Filmipäeva paneelarutelud käsitlesid filmitegijate ja piirkonna koostööd ning filmitööstuse innovatsioonivajadust ning konverentsi viimases osas toimus kõiki osalejaid ja nende kompetentse kaasav maailmakohvik teemal „Kuidas luua Euroopa ägedaim filmi hub?“.

Päeva lõpetas Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendiumi üleandmine.

Filmitööstuse tulek toob Ida-Virumaale uusi põnevaid töökohti ja rikastab meie kultuuri ning elukeskkonda.

 

Meedia

Jõhvis kolmapäeval toimunud IDA Hubi filmipäev algas humoorika lühifilmiga, kus töötuks jäänud kaevurile terendas uus karjäär Jõhviwoodis. Jõhvi filmilinnaku valmides võibki see tõeks saada.

23.10. juhtimiskoolis Kadri Ukrainski räägib innovatsioonist

Narva kolledži juhtimiskoolis algavad taas igakuised kohtumised. Narva kolledži juhtimiskool koondab Ida-Viru piirkonna juhte ja juhtimishuvilisi, kellel on võimalus kord kuus kohtuda, saada uusi teadmisi ja omavahel suhelda. Juhtimiskooli kohtumised toimuvad eesti keeles ja osalejatele tasuta.

 23. oktoobril kell 15 tuleb majandusteadlane ja Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski rääkima, kuidas teha innovatsiooni, kui keegi ei taha ja raha ka ei ole.

Kadri Ukrainski uurimisvaldkond on teadus- ja innovatsioonipoliitika. Ta on toetanud oma uuringutega teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja avaldanud üle 80 teaduspublikatsiooni ja uuringuraporti.

Loe juhtimiskoolist ja registreeru TÜ veebilehel.

 

REGISTREERU

Avatud on registreerimine turismiettevõtja digikoolitustele!

Avatud on registreerimine väga põnevatele digikoolitustele turismisektori ettevõtjatele!

Digiturunduse ABC

Koolitaja: Tanel Vetik, Onte Digital OÜ

Ida-Virumaal, Toila Spa Hotell

4. novembril kell 10:00 – 16:30

Tanel Vetik on Onte Digitali ekspert meiliturunduse, eksporditurunduse ja teiste digiturunduse valdkondade teemadel.

Koolitus toetab turismiettevõtjaid tõhusate turundusstrateegiate loomisel, õigete kanalite valimisel, meiliturunduse käivitamisel ja täiustamisel, AI ning traditsiooniliste meetodite abil sisuloome tegemisel, statistika analüüsimisel ning Google My Business konto seadistamisel.
Omaosalus: 20€/inimene
Registreerimine kuni 26.10

Sotsiaalmeedia ABC

Koolitaja: Tanel Vetik, Onte Digital OÜ

Lääne-Virumaa, Vihula mõis
7. novembril kell 10:00 -16:30

Tanel Vetik on Onte Digitali ekspert meiliturunduse, eksporditurunduse ja teiste digiturunduse valdkondade teemadel.

 

Koolitus aitab turismiettevõtjatel valida sobivad sotsiaalmeedia kanalid, luua ja seadistada kontod, planeerida tegevusi, seada strateegiaid ja eesmärke ning hallata kriise, analüüsida tulemusi, lugeda statistikat ning arvestada õiguslike ja brändingu aspektidega.

Omaosalus 20€/inimene
Registreerimine kuni 3.11

Sotsiaalmeedia+AI

Koolitaja: Kristo Peterson

Lääne-Virumaal, Aqva Spa&Hotel
19. novembril kell 9:30 – 17:00
 
Koolitajaks on AI rakendamise ekspert Kristo Peterson, kellel on 13-aastane kogemus turunduse ja ettevõtluse valdkonnas, aidates äridel avada AI potentsiaali koolituste, programmide ja praktilise koostöö kaudu.

Koolitus pakub praktilisi AI oskusi turunduse ja müügi tõhustamiseks ning personaliseeritud lahendusi turismiettevõtetele.

Omaosalus 25€/inimene

Registreerimine kuni 10.11

Esita kodanikuühiskonna aasta tegijate ja vabatahtlike kadidaat

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub kõiki ettevõtjaid kandideerima reaalajamajanduse toetusmeetmetele, et oma äri uuele tasemele viia

Reaalajamajanduse toetusmeetmed

Reaalajamajanduse toetusmeetmete eesmärk on toetada reaalajas lahenduste arendust ja kasutuselevõttu ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks.

Septembrist käivituvad taotlusvoorud (kogueelarvega 1 882 768 eurot):

Taotlusvoor e-kviitungi prototüübi väljatöötamiseks

E-​kviitung on struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavas (nt XML) vormingus loodud kviitung, mida saab kuvada ka inimloetavas vormingus, näiteks PDF-​formaadis.

Toetatakse eksperimentaalarendusena e-​kviitungi prototüübi väljatöötamist, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • lahendus on e-​kviitungite ökosüsteemi erinevate tehnoloogiliste komponentide tervikarendus, sisaldades
    • e-​kviitungi operaatorteenuse pakkumust;
    • e-​kviitungite turvalist säilitamist ja neile ligipääsu võimaldamist eri kanalite kaudu;
    • e-​kviitungi haldamiseks lõppkasutaja rakendusi
  • valminud arendus sisaldab lahendusi eri osalistele, alates e-​kviitungi väljastajast kuni selle vastuvõtjani;
  • arendus on kasutajamugav eri kasutajarühmadele ja tagatud on selle kasutusvõimalus erinevates infotehnoloogilistes vahendites;
  • arendustesse on kaasatud partnerina vähemalt üks e-​kviitungi teenuseahela osaline, et tagada projekti laiem mõju ja suurem kasutajaskond tulevikus;
  • arendus sisaldab üht või mitut reaalajamajanduse lahendust;
  • arendus pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid;
  • lahendus toetab e-​arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
  • arendus peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riske

Maksimaalselt on võimalik toetust taotleda 100 000 eurot.

Kohustuslik omafinantseering projektile on 50-75 %.

Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 12 kuud.

Kes saavad toetust taotleda? Toetus on mõeldud Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Kohustuslik on läbida Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA eelnõustamine.

Loe lähemalt toetusmeetme kohta EASi ja KredExi ühendasutuse kodulehelt: Reaalajamajanduse e-​kviitungi prototüübi väljatöötamise toetus

 

Reaalajamajanduse lahenduste tervikprotsessi innovatsiooniarenduste taotlusvoor 

Toetatakse innovatsiooniarendusena reaalajamajanduse tervikprotsesside väljatöötamist, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • sisaldab reaalajamajanduse lahenduste tervikprotsessi andmete tekkimisest, standardiseerimisest kuni nende taaskasutamiseni;
  • hõlmab vähemalt kolme erinevat reaalajamajanduse lahendust;
  • partnerina on arendusse kaasatud vähemalt üks reaalajamajanduse lahenduse tervikprotsessi arenduse osaline;
  • on kasutajamugav eri kasutajarühmadele ja tagatud on lahenduse kasutusvõimalus erinevates infotehnoloogilistes vahendites;
  • pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid;
  • tegevus peab toetama e-​arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
  • peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riske.

Maksimaalselt on võimalik toetust taotleda 100 000 eurot.

Kohustuslik omafinantseering projektile on 50-75 %.

Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 12 kuud.

Kes saavad toetust taotleda? Toetus on mõeldud Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Kohustuslik on läbida Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA eelnõustamine.

Loe lähemalt toetusmeetme kohta EASi ja KredExi ühendasutuse kodulehelt: Reaalajamajanduse uudse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamise toetus

Andmepõhise aruandluse eksperimentaalarenduse taotlusvoor

Eesmärk on toetada läbi andmepõhise aruandluse arendamise tarkvaraarendusi, mis lihtsustavad aruandluskohustuslastel andmete esitamist.

Toetatakse eksperimentaalarendusena andmepõhise aruandluse prototüübi väljatöötamist, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • luuakse andmepõhise aruandluse terviklahendus, mis
    • tugineb andmepõhise aruandluse taksonoomial;
    • hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele;
    • võimaldab andmeid masinloetaval kujul X-tee vahendusel automaatselt esitada, vastu võtta ja töödelda
  • arendamisse on partneritena kaasatud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ning vähemalt kolm prototüübitava valdkonna osalist, välja arvatud juhul, kui taotleja on ise aruandlusandmete esitaja ja eraldi andmeid ettevõtjatelt ei kogu;
  • sisaldab üht või mitut reaalajamajanduse lahendust;
  • pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid;
  • tegevus peab toetama e-​arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
  • peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riske.

Soovituslikult võetakse toetatava tegevuse raames kasutusele andmevahetusstandard XBRL GL (ingl XBRL global ledger taxonomy framework), kus prototüübitava valdkonna andmed on asjakohase standardi alusel vahetatud.

Kes saavad toetust taotleda? Toetus on mõeldud Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 12 kuud.

Kohustuslik on läbida Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA eelnõustamine.

Täpsemat infot toetusmeetme kohta saab lugeda siit.

 

Taotlusvoor kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete prototüüpide välja arendamiseks 

Toetatakse eksperimentaalarendusena kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise prototüübi väljatöötamist, mis vastab järgmistele nõuetele:

  • on võimekus võtta X-tee vahendusel vastu ajatempliga varustatud masinloetavaid standardiseeritud andmeidja neid töödelda;
  • sisaldab Riigi Infosüsteemi Ameti nõusolekuteenust, mis võimaldab riigi käes olevaid andmeid füüsilisel isikul ja juriidilisel isikul jagada kindla teenusepakkujaga;
  • sisaldab üht või mitut reaalajamajanduse lahendust;
  • pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid;
  • peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.

Maksimaalselt on võimalik toetust taotleda 100 000 eurot.

Kohustuslik omafinantseering projektile on 50-75%.

Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 12 kuud.

Kes saavad toetust taotleda? Toetust saab taotleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses §-s 2 nimetatud kohustatud isik, välja arvatud nimetatud seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud isik, või Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik.

Kohustuslik on läbida Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA eelnõustamine.

Täpsemat infot toetusmeetme kohta saab lugeda siit. 

 

Taotlusvoor innovatsiooni arendusena uudse, ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara lahenduse ja sellega seotud tarkvaraliste komponentide väljatöötamiseks

Toetatakse innovatsiooni arendusena uudse, ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara lahenduse ja sellega seotud tarkvaraliste komponentide väljatöötamist, mis vastab järgmistele nõuetele:

  • aitama suurendada ettevõtte tõhusust, automatiseerides nii ettevõttesiseseid kui ka -​väliseid äriprotsesse ja võimaldades paremat andmetöötlust;
  • aitama vähendada ettevõtja halduskoormust ning optimeerida ettevõtjas nii äri-, tugi- kui ka tootmisprotsesse, hõlmates reaalajamajanduse lahendusi;
  • pakkuma lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid või uuendada ettevõttesiseseid ja -​väliseid äriprotsesse;
  • tegevus peab toetama e-​arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
  • peavad sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.

Maksimaalselt on võimalik toetust taotleda 100 000 eurot.

Kohustuslik omafinantseering projektile on 50%.

Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 7 kuud.

Kes saavad toetust taotleda? Toetust saab taotleda Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Toetust saab taotleda riigiabina (grupierandi määruse alusel) või vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ületa jooksva ja kahe viimase majandusaasta jooksul saadud abi 200 000 eurot.

Kohustuslik on läbida Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA eelnõustamine.

Täpsemat infot toetusmeetme kohta saab lugeda siit.

 

Hoia silm peal reaalajamajanduse arendamise toetusmeetmetel ka EASi ja KredExi ühendasutuse kodulehel või loe lähemalt reaalajamajanduse lahenduse piloteerimise toetusmeetme määrusest Riigiteatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/111042023005

 

NB! Transpordi- ja logistikasektori ettevõtjatele on avatud toetusvoor ka e-veoselehe platvormiga (eFTI platvormiga) liidestamiseks vajaliku arendustöö teostamiseks. Selle kohta saab lähemalt lugeda siit.

Lisainfo:
Pärja Bärg
Reaalajamajanduse koostöö projektijuht
Digimajanduse osakond
parja.barg@mkm.ee

KÜSK ootab KOGEMUSPÄEVALE 13. novembril Narva!

Allikas

Kolmapäeval, 13. novembril kell 11.30–17.00 toimub Narva Muuseumis KÜSKi kogemuspäev 2024 pealkirjaga SÕNAÕIGUS.

Päeva fookuses on sõna jõud, mõju ja vastutus ühiskonnas, rõhutades, kui oluline on julgeda oma mõtteid väljendada, olles samal ajal teadlik sõna väest ja vastutusest. Päeva sisulise kujundamise ja korraldamise juures on kaasa aidanud noored Tartu Ülikooli Narva Kolledžist, Narva Eesti Gümnaasiumist ja Loov Viljandist.

Päeva avab Jevgeni Krištafovitši ettekanne teemal “Sõnaõigusest, -vabadusest ja -kohustusest”, mis pakub mõtisklusi sõnavabaduse, vastutuse ja piiride üle.

Pärast ettekannet toimuvad kogemusringid, mis kutsuvad osalejaid süvitsi arutlema sõna tähenduse ja mõju üle. Kogemusringide teemadeks on:

  • Kuidas saan oma sõnaga ühiskonnas muutusi luua?
  • Mis juhtub, kui sõna ei maksa?
  • Mis juhtub, kui sõna on väär?
  • Kes võtab digisõna?
  • Miks ma sõna ei võta?

Nendes aruteluringides jagavad oma mõtteid ja kogemusi nii noored kui ka eksperdid, pakkudes osalejatele võimaluse kuulata ja kaasa rääkida. Täpsemalt saad kogemusringi meetodi ja reeglite kohta lugeda siit.

Lisaks sisukatele aruteludele elavdab päeva Narva Eesti Gümnaasiumi noorte draamaring, kes esitab vahetekste, tuues päeva meelelahutusliku ja loomingulise külje esile.

Kogemuspäev on mõeldud kõigile, kes soovivad kaasa mõelda ja panustada ühiskondlikesse aruteludesse, pakkudes võimalust kuulata teiste kogemusi ja jagada enda omi. Üritus loob soodsa pinnase uute koostöövõimaluste leidmiseks ja kogukonna sidususe tugevdamiseks, uurides üheskoos, kuidas sõna abil positiivseid muutusi ellu kutsuda.

Osalejate arv on piiratud 80 inimesega, seega soovitame huvilistel end varakult registreerida. Lisainfot saab KÜSKi kodulehelt.

Kogemuspäeva toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Siseministeeriumi programm “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise”.

Lisinfo:

Katre Tamm

koordinaator

  • kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV-programmi koordineerimine

Avatud on Narva linna 2024. aasta ettevõtlustoetuse II taotlusvoor

Narva Linnavolikogu 30. juuni 2022. aasta määruse nr 14 “Ettevõtlustoetuse andmise kord” alusel toetatakse alustavaid ettevõtjaid.

Taotleja – Narva väikeettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriregistris registreeritud Narva linna haldusterritooriumil asuvale aadressile, mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist ja mille aastakäive ja/või bilansi kogumaht ei ületa 80 000 eurot, vastab korra tingimustele ja esitab taotluse Arenduse ja Ökonoomika Ametile toetuse saamiseks.

Ettevõtlustoetuse andmise eesmärgiks on ettevõtlusega alustamise stimuleerimine, Narva linna alustavate ettevõtjate toetamine ja väikeettevõtete konkurentsivõime suurendamine ning selle kaudu Narva linnas ettevõtluse arendamine.

II taotlusvoor avatakse 7. oktoobril 2024.

Taotluste esitamise tähtaeg on 7. novembril 2024. aastal.

Taotleja esitab vormikohase taotluse koos kõigi vajalike lisadokumentidega Arenduse ja Ökonoomika Ametisse elektrooniliselt e-posti aadressile areng@narva.ee.  Taotlus ja taotlusele lisatud dokumendid peavad olema allkirjastatud ettevõtja, seadusliku esindaja või volitatud esindaja poolt.

Narva linna 2024. aasta eelarves on ettenähtud alustavate ettevõtjate toetamiseks 33 820 eurot.

Toetuse ülemmääraks on 50% Arenduse ja Ökonoomika Ametisse esitatava projekti kogusummast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot.

► Ettevõtlustoetuse andmise kord ja taotluse vormid

 Lisainfo:

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

tel 3599044

ettevotlus@narva.ee

14. novembril toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Foorum „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru tuleviku visandid“.

„Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru tuleviku visandid“

 

14. novembril toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Foorum „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru tuleviku visandid“.

Ida-Virumaa üleminek senisest kestlikumale ja teadusmahukamale arenguteele eeldab nii tehnoloogilisi, majanduslikke kui ühiskondlikke muutusi, mis on ühtaegu õiglased ja kaasavad. Seekordsel foorumil võtame kõrvuti tehnoloogilise innovatsiooniga vaatluse alla ka tööjõuturgu puudutavad uuendused, mis on vajalikud muutuste soovitud suunas juhtimiseks.

 

Ootame foorumile ettevõtjad, otsustajad ja teisi kohaliku elu eestvedajaid, et inspireerivate teemakäsitluste ajel arutleda Ida-Virumaa ja kogu Eesti tuleviku üle uudse nurga alt ja tunda ära muutuste tuules sündivaid võimalusi.

Olete oodatud Õiglase Ülemineku Foorumile „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru tuleviku visandid“ 14. novembril Tartu Ülikooli Narva kolledžisse.

Päevakava
9.00–10.00 registreerumine ja tervituskohv
10.15–10.30 tervitus
10.30–10.40 Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) roll Ida-Virumaa majanduse ja kogukondade toetamisel
10.40–10.50 ÕÜF-i teadus- ja haridusmeetme rakendamise esimese aasta kokkuvõte
10.50–11.00 Ida-Viru tulevikuvisioonid
11.00–12.00 sektsioon 1. Õiglane üleminek ja kestlik tööstuspoliitika
12.00–12.30 sirutuspaus
Järgnevad sektsioonid toimuvad paralleelselt kahes ruumis (mõlemat sektsiooni salvestatakse ja kantakse üle)
12.30–13.30 sektsioon 2. Ida-Viru tööturg siirdeajastul: kuidas prognoosida prognoosimatut?
12.30–13.30 sektsioon 3. Nutikad lahendused ja teadusmahukas ettevõtlus
13.40–14.30 lõuna 
14.30–15.20 lõpuarutelu – arvamusliidrite kokkuvõte foorumist
15.30–16.30 töötoad teadusrühmadega kohtumiseks ja vestlemiseks (kirjeldused leiad foorumi kodulehelt)

Kõrvalprogramm: rahastajate konsultatsioonid kogu päeva vältel (täpsustamisel)

Konverents toimub eesti keeles ja on osalejatele tasuta. Üritusele registreerumise tähtaeg on 7. novembril.

Lisateave: https://teadusidavirumaal.ee/oiglase-ulemineku-foorum-2024/

Registreerimisvormi sisestatud andmeid kasutame selleks, et jagada üritusega seotud teavet enne ja pärast selle toimumist. Andmeid säilitatakse 2024. aasta lõpuni. 

Üritusel tehakse pilte ja videoid, mida hiljem avalikult jagatakse.

Ida-Viru Ettevõtte ja Vabaühenduse konkursi kandidaatide esitamine on lõppenud

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Perioodil 3.-23. septembrini oli kõigil soovijatel võimalus esitada oma kandidaadid kaheksas kategoorias. Kokku laekus konkursile üle 190 avalduse.

Konkursi komisjon on oma valiku teinud ning kolm nominenti igast kategooriast on saanud personaalse kirja oma postkasti. Võitjad kuulutatakse välja ja auhinnad antakse üle 5. detsembril 2024 pidulikul tunnustusüritusel.

Täname kõiki, kes esitasid kandidaate!

Ida-Virumaa noorte karjääri alguspunkt – Spinner programm kutsub osalema häkatonil ja praktilises ettevõtlusprogrammis

  1. oktoobril toimub Narva Eesti Gümnaasiumis Spinner programmi häkaton, kus loovad ja ettevõtlikud noored saavad arendada rohelise ja jätkusuutliku tuleviku äriideid. Häkatonil saavad osalejad töötada koos kogenud mentoritega, leida mõttekaaslasi ning õppida, kuidas luua edukas idufirma või sotsiaalne ettevõte. Parimale tiimile on auhind 1000 euro väärtuses. Programm on mõeldud nii algajatele kui ka varasema ettevõtluskogemusega noortele.

 

Spinneri programm pakub Ida-Virumaa noortele vanuses 16-30 võimalusi osaleda praktilistes ettevõtlusprogrammis, mis algab juba sel laupäeval häkatoniga. Lisaks sotsiaalset ettevõtlust ja kestliku äri käsitlevale õppeprogrammile on projekti osalejatel võimalik läbida 2-nädalane praktika Eesti juhtivates ettevõtetes, kus osalejad omandavad väärtuslikke kogemusi ja teadmisi. Üle 600 noore on selle unikaalse karjääriprogrammi varasematel aastatel läbinudi, mille tulemused räägivad enda eest: on loodud idufirmasid ja saavutatud karjäärialaseid läbimurdeid, sealhulgas tööpakkumisi praktikakohtadest.

Spinner häkatoni läbiviimisesse panustab advokaadibüroo Hedman, mille juhtivpartner ja vandeadvokaat Merlin Seeman on ka üks kood/Jõhvi asutajatest. “Olen pärit Eesti väikelinnast ning mõistan väga hästi, kuivõrd oluline on noorele inimesele võimalus kaasa lüüa algatustes, mis annavad võimaluse tutvuda reaalse tööeluga ja kohtuda oma ala tipptegijatega – see annab julgust end arendada ja püüelda suurte eesmärkide poole. Hedmani jaoks on noorte ettevõtlikkuse edendamisse panustamine väga oluline ning hea meel on kaasa lüüa projektis, mis toetab noori ettevõtluspisiku leidmisel ning aitab sihid ja suunad paika seada,” sõnas Seeman.

Spinner on ettevõtlusprogramm ja lisaks oluline samm Ida-Virumaa ja Eesti majandusliku ja keskkonnalise tuleviku kujundamisel. Programmi fookus on rohelistel ja jätkusuutlikel lahendustel, mis haakuvad Eesti kliimaeesmärkidega ja toetavad üleminekut keskkonnasõbralikematele majandusmudelitele. Noortele antakse võimalus avastada tehnoloogia ja loovtööstuse valdkondi ning panna alus oma ettevõttele.

Spinner programmi elluviijateks on Baltic Innovation Agency, kiirendi Beamline ja Ida-Viru Loomemajanduskeskus, ning projekti rahastab Euroopa Liit (projekt nr 2021-2027.6.01.24-0372). Projekti partnerid on Energia Avastuskeskus, Radisson Blu Hotel Olümpia ja Park Inn by Radisson Tallinn.

Rohkem infot ja registreerimine:
www.spinner24.ee

 

REGISTREERU HÄKATONILE

 

Kontakt:
Aneth Tinnus
aneth@beamline.fund

 

 

Annetamistalgutele registreerimine on avatud alates 1. oktoobrist

Allikas

Tänavustele Annetamistalgutele saab oma algatuse registreerida alates 1. oktoobrist. Sel aastal on fookuses annetuste kogumise ja kasutamise läbipaistvus ja usaldusväärsus. Paneme korraldajatena suurt rõhku talgute kvaliteedile ja annetuste kogumise hea tava järgimisele – talgutele registreerimiseks on vajalik annetuste kogumise hea tavaga liitumine ja selle rakendamine oma tegevustes. Kui sinu organisatsioon ei ole veel hea tavaga liitunud, siis loe rohkem  siit ja võta pärast hea tavaga tutvumist ühendust annetuste kogujate võrgustiku eestvedaja Heleenega heleene@heakodanik.ee.

Talgute registreerimiseks tuleb kodulehel täita ankeet, kõik teele saadetud talgud vaatame üle ja avaldame või küsime sisestajalt tutvustuse täiendamiseks lisainfot.

Talguid saab registreerida ka vene keeles.

Registreerimine on avatud kuni 5. novembrini.

Kuuendad Annetamistalgud toimuvad 3. detsembril osana rahvusvahelisest Giving Tuesday liikumisest. Eelmisel aastal oli talgukaardil ligikaudu 160 algatust ja koos annetuskeskkonna “Ma armastan aidata” panusega kogusime 134 405 eurot annetusi.

Infokiri 10/2024

UUDISED

31.10.2024 Äriplaan mittetulundusühingutele: samm-sammuline juhend jätkusuutliku arengu saavutamiseks

24.10.2024 Vestlus Euroopa Liidust Indrek Tarandiga (üritus toimub vene keeles)

24.10.2024 Õiglase Ülemineku Fondi piirkondlikud algatused ning CERV programm vabaühendustele: Euroopa Liidu rahastamisvõimaluste EDULOOD

24.10.2024 Kutse koolitusele: Kuidas kaasavalt tegutseda kogukonnas ja kogukonnaga koos?

17.10.2024 Konkurss “Narva Ettevõtja 2024” on avatud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

17.10.2024 Tartu Ülikooli tasuta kursused – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

17.10.2024 16.10.2024  toimus IDA Hub Filmipäev – DUUBEL 1 mis keskendus piirkonna tulevikule, tehnoloogiale ja noorte talentide tunnustamisele. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

17.10.2024 23.10. juhtimiskoolis Kadri Ukrainski räägib innovatsioonist – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

15.10.2024 Avatud on registreerimine turismiettevõtja digikoolitustele! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

15.10.2024 Esita kodanikuühiskonna aasta tegijate ja vabatahtlike kadidaat

11.10.2024 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub kõiki ettevõtjaid kandideerima reaalajamajanduse toetusmeetmetele, et oma äri uuele tasemele viia – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

10.10.2024 Avatud on Narva linna 2024. aasta ettevõtlustoetuse II taotlusvoor – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

08.10.2024 14. novembril toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Foorum „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru tuleviku visandid“. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

02.10.2024 Ida-Viru Ettevõtte ja Vabaühenduse konkursi kandidaatide esitamine on lõppenud

02.10.2024 Ida-Virumaa noorte karjääri alguspunkt – Spinner programm kutsub osalema häkatonil ja praktilises ettevõtlusprogrammis – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

01.10.2024 Ettevõtlusnädal 2024. Registreerumine sündmustele on avatud!

 

30.09.2024 Esita oma kandidaat kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse saamiseks

30.09.2024 Sotsiaalkindlustusamet otsib oma vabatahtlike kogukonda juurde inimesi, kes on valmis panustama oma aega ja energiat ohvrite toetamiseks

27.09.2024 Tegevust alustas TALTECH Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskus – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

26.09.2024 26. septembril tähistasime Euroopa keeltepäeva

24.09.2024 Strateegiline planeerimine MTÜ-s: Eesmärkide muutmine konkreetseteks sammudeks

19.09.2024 Kogukondade arengufaaside määratlemise õppepäev toimub 16. oktoobril Viljandis

17.09.2024 Algas inkubatsiooniprogramm naistele, kes soovivad avada väikeettevõtet – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

16.09.2024 Kodanikühiskonna innovatsioonifondist on toetuste taotlemine avatud veel kuu aega!

16.09.2024 Taotlusvoor piirkondlikele vabaühendustele (vähemuste huvide kaitse MARIO)

10.09.2024 Miks peaksid mittetulundusühingud õppima strateegilist planeerimist ja oskama koostada tegevuskava?

09.09.2024 TalTech tasuta koolitused 2024. a sügisel (eesti keeles) – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

03.09.2024 Vabaühendused on oodatud koolitusele “Strateegiline planeerimine ja tegevuskava koostamine”

03.09.2024 IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS on avatud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

03.09.2024 Jõhvi Vallavalitsus kuulutas taas välja Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipendiumi konkursi! Kandideerimine on avatud kuni 15.september 2024! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

Esita oma kandidaat kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse saamiseks

Foto: Kodanikupäeva aumärgi saajad ning aasta 2023 Triinu Ossinovski siseminister Lauri Läänemetsaga. Foto autor Marek Metslaid /Siseministeerium.

Siseministeerium kutsub üles esitama kandidaate kodanikupäeva aumärgile ja aasta kodaniku aunimetusele. Kandidaate saab esitada kuni 20. oktoobrini siseministeeriumi kodulehel oleva vormi kaudu.

Varasematel aastatel aumärgi saanud inimesed on panustanud nii oma kodukanti, kui ka Eestis laiemalt. „Kõik varasemalt tunnustatud on ühiskondlikult aktiivsed, märkavad ühiskonna murekohti ning soovivad oma vaba aja ja tööga kogukondade ning Eesti elu tervikuna paremaks muuta,“ ütleb siseminister Lauri Läänemets varasemate aastate aumärgi saajate kohta.

Alates 1998. aastast tunnustab siseministeerium kodanikupäeva aumärgiga tegusaid ja hoolivaid inimesi, kes panustavad ühiskonda. Aumärk võidakse anda kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest kodanikuhariduse edendamise, vastutustundliku ühiskonnaellu panustamise või kodanikuteadvuse suurendamise eest ühiskonnas. Aumärk antakse kuni 15 Eesti kodanikule igal aastal seoses Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäevaga 26. novembril.

Siseministeerium annab lisaks kodanikupäeva aumärkidele välja ka aasta kodaniku aunimetuse. Aunimetus on tunnustus ühele Eesti Vabariigi kodanikule, kelle käitumine ja tegevus ühiskonna heaolusse ja arengusse mistahes eluvaldkonnas on laiemalt silma paistnud, teistele eeskujuks ning kutsunud esile teadlikkust kodanikuks olemise väärtusest ja tähtsusest.

 

Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse kandidaate saavad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. Kandidaate saab esitada kodulehe kaudu www.siseministeerium.ee/kodanikupaev  kuni 20. oktoobrini. Ettepaneku tegemisel tuleb kirjeldada kandidaadi panust kohalikul või ühiskondlikul tasandil. Kõik ettepanekud vaatab läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, kuhu kuuluvad riigiasutuste ja kodanikuühenduste esindajad. Ettepanekule on oluline lisada põhjalik põhjendus, et komisjon saaks teha kaalutletud otsuse.

Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku tiitli pälvinud inimesed on oodatud pidulikule kodanikupäeva tänutseremooniale 26. novembril 2024 Tallinnas. Kodanikupäeva aitab koordineerida SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse saajate nimekirja alates 1998. aastast saab näha riigiportaalis eesti.ee.

Sotsiaalkindlustusamet otsib oma vabatahtlike kogukonda juurde inimesi, kes on valmis panustama oma aega ja energiat ohvrite toetamiseks

Sotsiaalkindlustusamet otsib oma vabatahtlike kogukonda juurde inimesi, kes on valmis panustama oma aega ja energiat ohvrite toetamiseks.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi tegeleb igapäevaselt keerulisse olukorda sattunud inimeste toetamisega. Pakutava toe eesmärgiks on aidata saavutada vägivaldsesse suhtesse sattunud ja ka sealt lahkunud inimesel stabiilne elurütm. Selles töös on hindamatu roll vabatahtlikel, kes saavad pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda vajadusel oma loo jagamiseks ja julgustuseks.

Sotsiaalkindlustusamet pakub kõigile uutele vabatahtlikele vajalikku väljaõpet ning teiste vabatahtlike toetavat kogukonda, kus küsimused saavad kuuldud ja mured lahendatud.

Tegevust alustas TALTECH Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskus

24.09.2024

Ivo Rull | ivo.rull@taltech.ee

 

 

 

TalTechi Virumaa kolledži allüksusena alustas tööd Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskus (KKK). Tegemist on senise Põlevkivi Kompetentsikeskuse baasil loodud kolledži uue struktuuriüksusega, mis tegutseb senisest suuremas koosseisus. Ühes täiendavalt lisandunud teadlastega keskendub KKK nii uurimistööle kui erinevate rakenduslike teenuste osutamisele.

 

KKK juhataja Kalle Pirk toob esile, et tegemist pole mitte pelgalt keskuse nime vahetamisega, vaid tegevusvaldkonna laienemisega.

„Uues kompetentsikeskuses asub kolm uurimisrühma. Tegelesime juba ammu lisaks põlevkivile ka muudest toormetest uute tehnoloogiate abil erinevate materjalide sünteesimisega. Nüüd on näiteks uue perspektiivse suunana käima läinud katsed, mille lõppeesmärgiks on plastijäätmetest vesiniku tootmine,“ selgitab Pirk.

Viimase viie aastaga on Põlevkivi Kompetentsikeskus oma tegevusvaldkonda oluliselt laiendanud väljaspool põlevkivi valdkonda. Eelkõige puudutab see plastjäätmete keemilise ringlussevõtu tehnoloogiaid. Ühe näitena võib tuua tahke soojuskandjaga pürolüüsi protsessis orgaanilistest toorainetest sünteesgaasi saamise metoodika väljatöötamise. Sellega seotud uurimisteema raames on plaanis käivitada katseseade ja uurida muuhulgas ka võimalusi vesiniku tootmiseks.

Uus kompetentsikeskus koondab endas kahte laborit – kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabor ning rakendusliku keemia teaduslabor ning mitmeid uurimisrühmasid. Keskus on ühtlasi kontaktipunktiks ettevõtete ja uurimisrühmade vahel.

Uus keskus pakub jätkuvalt erinevaid teenuseid Ida-Virumaal tegutsevatele ettevõtetele. KKK struktuuris tegutseb Veroonika Shirokova juhtimisel täiesti uus uurimisrühm, mis on loodud Õiglase Ülemineku Fondi toetusel ning keskendub nanokomposiitmaterjalide uurimisele taastuvenergeetika ja salvestustehnoloogia valdkonnas.

Tegevusvaldkonda on laiendanud ka rakendusliku keemia uurimisrühm, mida juhib professor Allan Niidu. Uurimisrühm tegeleb CO2 väärindamise ja haruldaste muldmetallide kasutamisega poorsete materjalide loomisel.

Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskus jätkab muuhulgas ka põlevkivikeemia erinevate võimaluste uurimist ning keskkonnasõbralike rakenduste väljatöötamist.

Keskuse eesmärk on koondada sünergia tekkimiseks erinevad laborid ja uurimisrühmad, sest nii on teenuste pakkumine ettevõtetele laiem, põhjalikum ja komplekssem. Sama kehtib ka teadusuuringute kohta, sest keerulised probleemid nõuavad heade lahenduste saavutamiseks erinevate erialade teadurite kaasamist.

 

Lisainfo:

Kalle Pirk
Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskuse juhataja
50 24 714
kalle.pirk@taltech.ee

Allan Niidu
TalTech Virumaa kolledži professor
56 214 488
allan.niidu@taltech.ee

Veroonika Shirokova
TalTech Virumaa kolledži vanemlektor
52 76 603
veroonika.shirokova@taltech.ee

Ettevõtlusnädal 2024.

30.09-05.10.2024

ETTEVÕTLUSNÄDALA IDA-VIRU KAVA 

30.09.2024 | 13:00-17:00 | OBJEKT |

INFOPÄEV “TOETUSED ETTEVÕTJATELE”

Seminaril tutvustatakse Ida-Viru Ettevõtluskeskuse teenuseid antakse infot projektide finantseerimisvõimalustest ning saab esitada küsimusi.

Infopäev toimub eesti ja vene keeles.

Osalemine on tasuta!

#alustavettevõtja  #tegutsevettevõtja 

03.10.2024 | 10.00 -17.00 | Kood/Jõhvi

Digiseminar: Ida-Virumaa

 

Tule kuulama ja avasta, kuidas digitaliseerimine kujundab tuleviku tööstust. Saad teada, millised on uusimad trendid ja tehnoloogiad, nagu pilveteenused, tarkvararobootika ja Asjade Internet (IoT), ning kuidas need aitavad ettevõtetel tõhusamalt tegutseda. Õpid, kuidas automatiseerida tööprotsesse ja parandada tootlikkust. Lisaks saad praktilisi teadmisi küberkaitse ja andmeturbe alal, et kaitsta oma ettevõtet digimaailma ohtude eest. Ühendu ekspertide ja ettevõtjatega ning vii oma äri uuele tasemele.

Korraldajad: EAS, AIRE klubi, Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Päevakava:

09:30 – 10:00 Kogunemine
10:00 – 12:00  Trenditehnoloogiad

Digitaliseerimise põhimõtted ja trendid. Lühike sissejuhatus digitaliseerimisse: Mis on digitaliseerimine ja miks see on oluline. Andmetöötlus ja Pilvetehnoloogiad. Mis on pilvetehnoloogiad? Selgitus ja ülevaade erinevatest pilveteenuste mudelitest (IaaS, PaaS, SaaS).Tarkvararobootika ja Automatiseerimine (RPA)

Mis on tarkvararobootika (RPA) ja kuidas see aitab automatiseerida rutiinseid tööülesandeid? Asjade Internet (IoT).      Näited, kuidas IoT lahendusi kasutatakse erinevates valdkondades, nagu tööstus, tervishoid, põllumajandus ja nutikodud

12:00 – 12:45 Lõuna
12:45 – 14:30 Küberturvalisus. Olulisemad küberkaitse ja andmeturbe põhimõtted ning riskid. Kuidas ettevõtted saavad end kaitsta küberohtude eest? Ülevaade Eesti riiklikest algatustest ja ressurssidest küberkaitse valdkonnas

 ITL ressurssid

RIA ressurssid. Küberturve kampaania tutvustus. Praktilised ülesanded küberkaitse ja andmeturvest

14:30 – 15:00  ITL kogemuslugu Kaire Tammerilt
15:00 – 16:20  AIRE klubi # programm (toetused, digiteekaart ja digipööre)
16:20 – 17:00 Võrgustumine

Sündmus toimub eesti keeles.

#alustavettevõtja #tegustsevettevõtja #kohalikomavalitsus

03.10.2024 | 14.00-17.00 | Craft  Depo, Narva

LOOMEMAJANDUSE SEMINAR “Miks ettevõtjal on vaja disainerit?”

#alustavettevõtja #loovettevõtja #tegustsevettevõtja #vabaühendus #noor #mtü #kohalikomavalitsus

Registreerumine on lõppenud. Vajadusel võtta ühendust kersti.liiva@ivek.ee

26. septembril tähistasime Euroopa keeltepäeva

Täna, 26. septembril, tähistame Euroopa keeltepäeva – olulist sündmust, mis rõhutab keelelise mitmekesisuse ja paljukeelsuse tähtsust Euroopas!

Sel päeval toimus Narva Keskraamatukogus juba neljandat aastat järjest eriline tund. Sel aastal osalesid tunnis Pähklimäe Kooli 6. klassi õpilased. Lastele tulid külla Ida-Virumaa Koerasõprade Klubi LUCKY kanisteraapiakoerad. Need imelised “lugemiskoerad” aitavad lastel mitte ainult arendada oma keeleoskust, vaid õpetavad ka headust ja hoolivust loomade vastu.

Euroopa keeltepäev tuletab meile igal aastal meelde, kui tähtis on hinnata ja austada keelte ja kultuuride mitmekesisust. On oluline meeles pidada, et Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt ning lisaks on üle 60 vähemusrahvuste ja põlisrahvaste keele, mida kõneleb üle 40 miljoni inimese. Iga keel kannab endas unikaalset kultuuripärandit, mis rikastab meie ühist maailma.

Toetagem paljukeelsust ja jätkakem Euroopa keelte rikkuse avastamist!

GALERII

Tutvu Loomeklastri Creative Bloom programmi suurepäraste MENTORITEGA!

25.09.2024

Loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom” on mõeldud loovatele naistele, kus peale uute teadmiste saavad kõik osalejad ka terve programmi jooksul mentortuge.

 

Kes on MENTOR ja milline on tema roll programmis?

Mentor on vähemalt üle 3. aastase ettevõtluse kogemusega. Mentor on inimene, kes on avatud meelega, motiveeritud ja leiab aega, et panustada programmi. Ta on valmis toetama alustavaid loomeettevõtjaid, on valmis jagama oma kogemusi ja teadmisi, valmis kaasa mõtlema ning koostööd tegema.

Programmis osaleb kokku 6 mentorit, kes toimetavad läbi oma ettevõtte väga erinevates valdkondades, omavad hindamatut kogemustepagasit, teavad kohalikku ettevõtlusmaastikku ja omavad suurepäraseid kontakte.

 

Järgnevalt tutvustamegi igaüht neist:


KADRI KUUSMIK

Olen Kadri Kuusmik, töötan Leader tegevusrühmas MTÜ Virumaa Koostöökogu, tegevjuhina. Viimased 12 aastat olen tegelenud erinevate ettevõtete, mittetulundusühingute ja omavalitsuste projektitaotluste nõustamisega. Igapäevaselt rakendame Leader meedet maaeluarendamiseks. Toetan ettevõtteid äriplaanide, finantsprognooside ja toetustaotluste koostamisel. Olen ise kirjutanud edukalt projektitaotluseid, oskan projekti ellu viia ning projektiaruandlust koostada. Mulle meeldib hoida dokumendid korras ning teen oma tööd korrektselt. Olen väga heade organisatoorsete võimetega ning mulle meeldib korraldad, suhelda, lahendada. Oma töös saan neid oskuseid edukalt rakendada erinevate koolituste, seminaride, õppereiside jne korraldamisel.

Mul on ettevõte Kadri Projekt OÜ, mille abil aitan ka teistel ettevõtjatel erinevaid projektitaotluseid kirjutada ja ellu viia.


 

DINA ALLER – Firmajuht / Disainer / Lektor

Dina Aller lõpetas 2023. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadiga. Tal on ka bakalaureusekraad programmeerimistehnika, raamatuköitmise ja aksessuaaridisaini alal.

Dinal on üle 14 aasta kogemust disainilahenduste loomisel erinevates valdkondades ning 7-aastane kogemus koolitusvaldkonnas, kus ta on spetsialiseerunud täiskasvanute täienduskoolituste ja arvutitarkvara kursuste läbiviimisele ning õppekavade arendamisele. Lektorina viib ta läbi graafilise disaini koolitusi mitmesugustel teemadel. 2024. aastal asutas Dina oma disainikooli allerkoolitus.ee.

Ta on osalenud ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi disainikonkursse ja näitusi. Dina oskab hästi kasutada Adobe, MS Office’i ja 3D programme ning valdab kõrgtasemel eesti ja vene keelt, inglise keelt heal tasemel.


ÜLLE LIPSMÄE

Olen Ülle Lipsmäe ja tegelen õmblusega. Minu firma OÜ Hõbeniit on pikki aastaid tegelenud reklaami ja ürituste tarbeks esemete valmistamisega. Mulle sobivad projekti tööd ja uued väljakutsed. Nii on juhtunud, et minu hobi on minu töö ja seda ma naudin.


ELE-RIIN KULLAMÄ GOLOVIN

Ele-Riin Kullamä Golovin on kolme lapse ema, ettevõtja ja kinnisvarainvestor, kelle põhiline ettevõtluskeskkond asub Ida-Virumaal, kus ta tegutseb üürikinnisvaraga, flippimisega ja kinnisvara üürihaldusteenuse pakkumisega investoritele. Tema oskuste hulka kuulub ürituste korraldamine ja turundus, mida saab ka koos kombineerida oma ettevõtmistes, olgu see siis nt. Ida-Viru kinnisvarakonverentsi korraldamine.


EVELI TOOMING – Firmajuht / turustusjuht

Olen tegutsenud oma pereettevõttes juba 30. aastat. Tegu on puiduettevõttega, mille toodangust leiab saunakibud, turu- ja puukorvid, puidust majapidamistarbed, maalitud tooted, jpm põnevat. Toodete nimistusse mahub üle 700 toote. Firma tegutseb Avinurmes, mis on tuntud oma pikaajaliste puidu traditsioonide poolest. Meie pereettevõttes töötab üle 20 töölise ja oleme üks lüli kandmaks edasi traditsioonilist käsitööd. Avinurme Puiduaida erinevad tooted leiavad kasutust üle maailma, nt Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Jaapanis, jt kohtades. Kliendid kiidavad ja hindavad Eesti puitkäsitööd. Minu ülesanneteks on leida toodangule turg nii Eestis kui kaugemal, sh suhtlus klientidega, uute toodete disainimine ja välja arendamine, hinnastamine, müük. Klientide erisoovideja eritellimuste täitmine.


JULIA VOLKOVA

Olen ettevõtte Honey Wolf OÜ juht. Minu Firma tegutseb valdkonnas – loodusravi, looduslik kosmeetika, mesilasteraapia. Mesilased on iga päev minu ümber ja minu maailmas. Ma hoolitsen inimeste heaolu ja tervise eest. Täna tegutseb kaks apiteraapiakeskust – Kohtla-Järvel ja Tallinnas, kus me pakume inimestele erinevaid terviseteenuseid ja – pakette. Meie erinevad looduslikud tooted on tervislikud ja 100% naturaalsed. Olen täiendanud end selles valdkonnas ning läbinud erinevaid koole ja koolitusi nii Eestis kui ka väljaspool.


Aitäh, et olete valmis tulema programmi ja, et te olete valmis panustama Ida-Viru loomemajanduse arengusse!

Meid ootab ees väga põnev aeg!

 

 

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab Kultuuriministeerium.

 

Tere tulemast programmi loovad naised!

25.09.2024

 

Täna sai avastardi loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom”.

 

Alustasime meeleolukalt ja loominguliselt ning saime programmile hoo sisse väikese muusikalise kavaga. Vaata hoogsat pillimängu SIIT

Edasi läks meie päev väga tempokalt ja töiselt, kui rääkisime tänase kohtumise peateemast, milleks oli ettevõtlus. Igaüks sai siit endale kaasa oma “tööriistakohvri”, mida järgmistel päevadel lähemalt uurima hakata.

Igal juhul on saanud kokku üks väga vahva naiste grupp, 16 mentiid ja 6 mentorit. Siit saab edasi liikuda ainult ülespoole.

Ootan juba põnevusega meie järgmisi kokkusaamisi.

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

 

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 toel ja seda kaasrahastab Kultuuriministeerium.

 

Strateegiline planeerimine MTÜ-s: Eesmärkide muutmine konkreetseteks sammudeks

Lõppes teine ​​koolitus „MTÜde sügiskooli” raames teemal „Strateegiline planeerimine ja tegevuskava koostamine MTÜ-s”. Koolituse käigus sukeldusid osalejad aktiivselt protsessi, omandades uusi tööriistu projektide ja ressursside tõhusamaks juhtimiseks. Programm hõlmas aktiivõppe meetodeid, nagu interaktiivsed sessioonid, meeskonnatöö ja praktilised ülesanded, mis võimaldasid osalejatel mitte ainult teoreetiliselt teemasse süveneda, vaid ka saadud teadmisi praktikas rakendada.

Osalejad märkisid, et koolitus oli kasulik ja põnev, rõhutades sellise lähenemisviisi olulisust professionaalsete oskuste arendamisel. Paljud avaldasid rahulolu kõrge korraldustaseme, materjalide kättesaadavuse ja võimalusega suhelda teiste MTÜ-de kolleegidega. Koolitus aitas kaasa mitte ainult isiklikule ja professionaalsele kasvule, vaid ka võrgustike loomisele edaspidiseks koostööks.

Koolitus lõppes, kuid osalejatele oli see alles algus tõhusama juhtimise ja oma missiooni elluviimise teel.

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis programmi People to People Cultural Engagement raames, et toetada sotsiaalset ühtekuuluvust. Lisateavet Briti Nõukogu töö kohta Eestis leiate: britishcouncil.ee

Järgmine koolitus toimub juba oktoobris ja on pühendatud MTÜ-de äriplaani koostamisele.

Lisainfo ja registreemine järgmisele koolitusele

 

Galerii

STARDIB LOOMEMAJANDUSE MENTORPROGRAMM “CREATIVE BLOOM”

24.09.2024

 

Mentorprogramm “Creative Bloom” on suunatud loovatele ja ettevõtlikele naistele, vanuses 40+. Projekt käivitub Eestis Ida-Virumaa piirkonnas ja Lätis Vidzeme regioonis. Uus programm, mis on suunatud loomeettevõtluse arendamisele ergutab osalejaid alustama oma ettevõtlusega ja toetab ettevõtlusega alustamist.

Korraga alustab programmi läbimist 2 gruppi, mõlemas riigis 16 ettevõtlikku naist. Projekti sihtrühmaks Eestis on Ida-Virumaal elavad naised, osalejateks on peamiselt eraisikud või naised, kes on hiljuti loonud mõne organisatsiooni (nt MTÜ, OÜ, FIE). Kandideerimine programmis osalemiseks oli avatud kuni 17.juunini. Eestis oli kandideerijaid kokku 25 ja Lätis 95 naist. Huvi programmi vastu oli mõlemas riigis ootamatult suur aga see on ainult positiivne.

Projekti partnerite jaoks on sellise valdkondliku programmi läbi viimine esmakordne ning esmakordne on ka see, et seda tehakse koostöös piiriülese partneriga.

Kõik mentorprogrammi tegevused toimuvad ajavahemikul august 2024 kuni oktoober 2025. Kogu programm on mitmekesine, sisaldades mentorklubi kohtumisi (kokku 6); kahte kahe-päevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus); kolmepäevast õppereisi Lätis ja Eestis.

 

Ida-Viru Loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva: “Ootasime mentorprogrammist osa võtma aktiivseid naisi, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teevad, meisterdavad; loovad või on juba vaikselt oma ettevõtlusega alustanud. Kõige suurem kasu programmist on neile siis, kui osaleja on avatud meelega, valmis vastu võtma uusi väljakutseid, on valmis kuulama mentorit, esitab küsimusi, mõtleb kaasa ja on igal kohtumisel kohal. Programmi valisime naised üle maakonna, erinevas vanuses ja erinevatest tegevusvaldkondadest. Loodame, et osalejad saavad programmist vajalikke teadmisi ja tuge ning neil tekib omavahel tugev võrgustik.”

 

Mentorprogrammi läbinud naised suurendavad oma teadmisi ettevõtlusest, saavad rahvusvahelisi kogemusi ja uusi kontakte, laiendavad oma silmaringi ja mis peamine, terve programmi jooksul mentortuge meie suurepärastelt mentoritelt. Lisaks saavad osalejad julgustust ja tuge oma ettevõtte asutamiseks ning selle käivitamiseks. Osaleja peab olema valmis hiljemalt programmi lõpuks avama oma ettevõtte ja võtma osa kõikidest programmi üritustest vähemalt 80% ulatuses.

 

Piia Tamm, Ida-Viru Loomeklastri koordinaator: “Mentorprogrammi fookuses on mõlemas piirkonnas nii Eestis kui Lätis loomemajandussektori arendamine. Selle projektiga suureneb meie maakonnas loometegijate arv, meil on olemas tugevad meistrid ja spetsialistid, kes pakuvad häid tooteid ja teenuseid. Kahjuks hetkel on meil neid veel liiga vähe. Projekti lõppedes on maakonnas rohkem naisettevõtjaid ja läbi selle meie maakonna ettevõtlus pisut mitmekesisem.”

 

Mentorprogramm panustab nii Ida-Virumaa kui Vidzeme piirkonna naiste ettevõtlikkusse ja suurendab piirkonna loomemajanduses ettevõtlust.

 

Projekti partnerid: Eestis koordineerib programmi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Loomeklaster.  Naaberriigis Lätis aga Vidzeme Entrepreneurship Centre.

 

Kontakt: Kersti Liiva, loomemajanduse projektijuht, e-post: kersti.liiva@ivek.ee, tel 5158929;

 

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic #interreg

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

 

 

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 (CB0500277) toel ja kaasrahastab Kultuuriministeerium.

 

STARDIB LOOMEMAJANDUSE MENTORPROGRAMM “CREATIVE BLOOM”

24.09.2024

 

Mentorprogramm “Creative Bloom” on suunatud loovatele ja ettevõtlikele naistele, vanuses 40+. Projekt käivitub Eestis Ida-Virumaa piirkonnas ja Lätis Vidzeme regioonis. Uus programm, mis on suunatud loomeettevõtluse arendamisele ergutab osalejaid alustama oma ettevõtlusega ja toetab ettevõtlusega alustamist.

Korraga alustab programmi läbimist 2 gruppi, mõlemas riigis 16 ettevõtlikku naist. Projekti sihtrühmaks Eestis on Ida-Virumaal elavad naised, osalejateks on peamiselt eraisikud või naised, kes on hiljuti loonud mõne organisatsiooni (nt MTÜ, OÜ, FIE). Kandideerimine programmis osalemiseks oli avatud kuni 17.juunini. Eestis oli kandideerijaid kokku 25 ja Lätis 95 naist. Huvi programmi vastu oli mõlemas riigis ootamatult suur aga see on ainult positiivne.

Projekti partnerite jaoks on sellise valdkondliku programmi läbi viimine esmakordne ning esmakordne on ka see, et seda tehakse koostöös piiriülese partneriga.

Kõik mentorprogrammi tegevused toimuvad ajavahemikul august 2024 kuni oktoober 2025. Kogu programm on mitmekesine, sisaldades mentorklubi kohtumisi (kokku 6); kahte kahe-päevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus); kolmepäevast õppereisi Lätis ja Eestis.

 

Ida-Viru Loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva: “Ootasime mentorprogrammist osa võtma aktiivseid naisi, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teevad, meisterdavad; loovad või on juba vaikselt oma ettevõtlusega alustanud. Kõige suurem kasu programmist on neile siis, kui osaleja on avatud meelega, valmis vastu võtma uusi väljakutseid, on valmis kuulama mentorit, esitab küsimusi, mõtleb kaasa ja on igal kohtumisel kohal. Programmi valisime naised üle maakonna, erinevas vanuses ja erinevatest tegevusvaldkondadest. Loodame, et osalejad saavad programmist vajalikke teadmisi ja tuge ning neil tekib omavahel tugev võrgustik.”

 

Mentorprogrammi läbinud naised suurendavad oma teadmisi ettevõtlusest, saavad rahvusvahelisi kogemusi ja uusi kontakte, laiendavad oma silmaringi ja mis peamine, terve programmi jooksul mentortuge meie suurepärastelt mentoritelt. Lisaks saavad osalejad julgustust ja tuge oma ettevõtte asutamiseks ning selle käivitamiseks. Osaleja peab olema valmis hiljemalt programmi lõpuks avama oma ettevõtte ja võtma osa kõikidest programmi üritustest vähemalt 80% ulatuses.

 

Piia Tamm, Ida-Viru Loomeklastri koordinaator: “Mentorprogrammi fookuses on mõlemas piirkonnas nii Eestis kui Lätis loomemajandussektori arendamine. Selle projektiga suureneb meie maakonnas loometegijate arv, meil on olemas tugevad meistrid ja spetsialistid, kes pakuvad häid tooteid ja teenuseid. Kahjuks hetkel on meil neid veel liiga vähe. Projekti lõppedes on maakonnas rohkem naisettevõtjaid ja läbi selle meie maakonna ettevõtlus pisut mitmekesisem.”

 

Mentorprogramm panustab nii Ida-Virumaa kui Vidzeme piirkonna naiste ettevõtlikkusse ja suurendab piirkonna loomemajanduses ettevõtlust.

 

Projekti partnerid: Eestis koordineerib programmi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru Loomeklaster.  Naaberriigis Lätis aga Vidzeme Entrepreneurship Centre.

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 (CB0500277) toel ja seda kaasrahastavad Kultuuriministeerium ning Briti Nõukogu.

 

Kontakt: Kersti Liiva, loomemajanduse projektijuht, e-post: kersti.liiva@ivek.ee, tel 5158929;

 

 

#creativebloom #loomeklaster #idaviru #idaviruettevõtluskeskus #interreg

 

 

 

LOOMEMAJANDUSE SEMINAR “Miks ettevõtjal on vaja disainerit?”

20.09.2024

 

 

Ida-Viru Loomeklaster korraldab koostöös Start-up Estoniaga sellel aastal ettevõtlusnädala raames disaini teemale pühendatud seminari “Miks ettevõtjal on vaja disainerit?”

Disain on kõikjal meie ümber, me iga päev puutume disainiga kokku, disain on meie kõigi jaoks oluline valdkonad, millega tuleb ja peab tegelema, sellele tuleb suuremat tähelepanu pöörata. Eesseisval üritusel olemegi fookusesse võtnud just disaini teema ja milline roll selles on disaineril.

Seminar toimub 03.oktoobril, kella 14.00-17.00 Narvas. 

Asukoht: MTÜ Craft  Depo, Narva Käsitöömaja

AJAKAVA:

14.00.  Seminari teema avamine ja vestlusring – päevajuht Elina Dubova, Start-up Estonia, piirkondliku iduettevõtluse ökosüsteemi juht.

14.20. – 14.50. “Miks on disainer ettevõtjale vajalik partner?” – Natalja Gumennik, Vermilion Dot OÜ, disainer.

14.50. – 15.20. Ettevõtja kogemuslugu:  esineja täpsustub

15.20 –  16.00   Ettevõtja kogemuslugu: “Eristuva toiduelamuse loomine” – Oksana Razuk, Väikesaare OÜ, konkursi „Narva Maitsed 2024“ dessertide kategooria võitja.

KOHVIPAUS

16.00. – 16.30.  “Milliseid disainiga seotud võimalusi annab AI kasutamine väikeettevõtjale?” – Alexander Bitškov, Zenfrog Lab OÜ, juhatuse liige.

16.30. – 17.00.  Ettevõtja kogemuslugu:  “Kuidas arendada kunstigaleriid väljaspool keskust nii, et tuhanded inimesed üle Eesti otsivad Sind üles?” – Raul Oreškin, Voronja Galerii, Varnja küla, Peipsiveere vald, Tartumaa.

17.00. – 17.30.   Päeva kokkuvõtted ja arutelud.

Üritus toimub eesti ja vene keeles ning see on osalejatele tasuta.

NB! Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Palun pane ennast kirja hiljemalt 01.10.2024.

REGISTREERU SEMINARILE

Seminar toimub koostöös SA Ida – Viru Ettevõtluskeskuse, Ida-Viru Loomeklastri ja Start-up Estoniaga.

Toetaja: „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 2024-2027“, Regionaal- ja põllumajandusministeerium.  

Vaata ka teisi ettevõtlusnädala sündmusi SIIT

Narva Ärikonverents 2024 toob kokku Narva ja Ida-Virumaa ärijuhid, ettevõtjad, ettevõtlikud noored, avaliku sektori esindajad ning haridusvaldkonna eksperdid.

Konverentsil osalemine annab võimaluse arutada aktuaalseid teemasid, nagu õiglane üleminek, keskkonnasäästlik ettevõtlus ja noorte ettevõttete edukas arendamine. Tunnustatud eksperdid jagavad väärtuslikke teadmisi ja praktilisi soovitusi, kuidas saada toetust Õiglase ülemineku fondist, arendada koostööd ning toovad esile edulugusid ettevõtluse alustamisest, võttes arvesse praegusi suundumusi ja väljakutseid ettevõtluskeskkonnas. Osalejatele pakutakse ka erakonsultatsioone Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja Eesti Töötukassa spetsialistidelt. Lisaks põhiprogrammile korraldatakse konverentsi raames minimess, kus kohalikud ettevõtted tutvustavad oma tooteid ja teenuseid.

Konverentsil osalejatele jagatakse infot piirkonna arenguplaanidest, samuti kuulevad nad inspireerivaid edulugusid ning saavad teada, milliste takistustega on ettevõtted kokku puutunud projektide taotlemise ja elluviimise etapis ning kuidas need on ületatud. Greenful Estonia OÜ juhatuse liige Toomas Allikas tutvustab Sillamäele tekstiilijäätmete ehitusmaterjalideks ümbertöötlemise tehase rajamise projekti. Tehase valmimine, mille pindala on 40 000 ruutmeetrit ja kus hakkab tööle 150 inimest, on kavandatud aastaks 2026. Lisaks tutvustatakse plaane rajada Jõhvi kaks filmistuudiot koos digitaaltehnoloogia ja multimeedia inkubaatoriga. Oma motiveerivat kogemust jagab reklaami- ja muusikavideote loomisega tegeleva ettevõtte Wedia OÜ asutaja Kirill Volkov, kes alustas Jõhvis õpilasfirmaga, kui ta oli 16-aastane, aga nüüd arendab seda juba edukalt Tallinnas.

Konverentsile saab registreeruda kuni 27. septembrini. Osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud (max 200 osalejat). Konverents toimub sünkroontõlkega eesti ja vene keelde. Registreerimine ja konverentsi programm on leitavad lingil.

Konverents algab osalejate registreerimise ja tervituskohviga kell 9:15, millele järgneb ametlik avamine kell 10:00. Päeva jooksul toimub kolm ettekandeplokki, sealhulgas arutelud õiglasest üleminekust, keskkonnasäästlikust ettevõtlusest ja noorte ettevõtjate edu valemist. Üritus lõpeb seltskondliku koosviibimisega, mis kestab kuni kella 19:00-ni.

Konverentsi korraldab Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet. Partneriteks on Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Eesti Töötukassa. Konverentsi modereerib Juri Nikolajev.

Tänavu toimub Narva Ärikonverents juba kolmandat korda. 2023. aastal toimunud konverents oli väga edukas ja sai osalejatelt palju positiivset tagasisidet, samuti mõjutas see oluliselt õiglase ülemineku fondi toetuse saamise tingimuste muutmist.

Kutsume kõiki 2. oktoobril kell 10.00-19.00 Narva Rugodivi kultuurimajas toimuvale Narva ja Ida-Virumaa ettevõtluse arengust huvitatuid Narva Ärikonverentsile „Loome koos tulevikku!“

 

 

Narva Ärikonverents toimub projekti nr RE.2.01.24-0890 „Õiglase Ülemineku Fondi ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete kasutusele võtmise aktiivsust suurendav projekt” raames ning rahastatud meetme „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede” vahenditest, projekti partnerite ja Narva linna eelarvetest

Kogukondade arengufaaside määratlemise õppepäev toimub 16. oktoobril Viljandis

Algas inkubatsiooniprogramm naistele, kes soovivad avada väikeettevõtet

Algas kandideerimine “Empowering Women” ettevõtlusprogrammi kolmandasse hooaega. Garage48, Eesti Pagulasabi ja Swedbanki poolt kaaskorraldatud äriloome inkubatsioon algab novembris ja ootab osalema ettevõtlushuvilisi naisi üle Eesti. Programmi saab kandideerida allpool, pane ennast kirja 21. oktoobriks.

 

👉 Rohkem infot kogu ettevõtlusprogrammi kohta ja registreeruda saab siin: https://eventornado.com/event/empowering-women-eesti

Programmi kaasrahastavad Swedbank, Garage48, Eesti Pagulasabi, OBJEKT, EENA ja Euroopa Liit.

 

Lisainfo:

👩 Kadri Tiisvelt – Garage48

📩 kadri@garage48.org

📞 +37256698471

Kodanikühiskonna innovatsioonifondist on toetuste taotlemine avatud veel kuu aega!

Kuna tähtaeg on 15. oktoobril, tuletame kõigele meelde, et aeg on oma taotlust hakata juba teele panema. Kodanikuühiskonna innovatsioonifond on loodud selleks, et edendada koostööd kohalikul tasandil. Eesmärgiks on arendada kogukonnakeskset mõtteviisi KOVis ja kogukondade initsiatiivi koostööks kohaliku omavalitsusega.

Taotlejaks saab olla kohalik kogukond, mis tegutseb mittetulundusühingu või seltsinguna. Kohalik omavalitsus peab andma taotlusele oma kinnituse. Toetuse maksimumsumma on ära määratud iga kohaliku omavalitsuse kohta, vt jaotus leitav siit.

Nii nagu eelmiselgi aastal, on ka tänavu innovatsioonifondi toetuse põhifookus elanikkonnakaitse teemadel. Toetust saab taotleda selleks, et kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostöös kaardistatakse piirkonna probleeme elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas ning leitakse neile üheskoos lahendusi. Oluline märksõna on osalus ja kaasatus – kogukonna liikmed peavad saama osaleda kohaliku tasandi otsustusprotsessides.

Kui KOVi ja kogukonna koostöö on veel algusjärgus või puudub, soovitame alustada lihtsast suhtlemisest, kohtumisest, telefonikõnest. Oluline on, et KOVi esindajad ja kogukonna liikmed võtaksid mõlemad initsiatiivi ja saaksid kokku ning arutaksid, kuidas koostööd teha. Võib silmas pidada, et kohaliku omavalitsuse töötajad on sageli ka ise sama kogukonna liikmed, nii võib koostöö alata nende kaudu.

Kodanikuühiskonna innovatsioonifondist raha taotlemiseks soovitame kaardistada kõigepealt olemasolev olukord, analüüsida probleeme ja planeerida, kuidas fondi abil finantseeritav projekt olukorra lahendamisele kaasa aitab. Tuleks mõelda, kuidas projekt suurendab kohaliku omavalitsuse ja kogukonna elanikkonnakaitse võimekust ja kuidas see muudab koostööd KOVi ja kogukonna vahel tõhusamaks.

Ärge jääga taotlemisega hiljaks! Taotlus ja lisadokumendid, mida esitada 15. oktoobri südaööks, on leitavad KÜSKi kodulehele taotlusvoorude rubriigis.

Vajadusel nõustab ja aitab taotlejaid maakonnapõhiselt tegutsev vabaühenduste konsultant, kelle teenus on tasuta ja kelle kontaktid leiate MTÜ Abi kodulehelt.

KÜSKi kontaktisik ja taotlusvooru koordinaator on:

Kerstin Rei

koordinaator

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS

Ida-Viru Aasta Ettevõte ja vabaühenduse konkurss 2024

Konkursi statuut on leitav:

Kandidaatide esitamine on lõppenud.

(kuni 23.09.2024.a. 23.59)

Kutsume esitama kandidaate konkursile

 

IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS 2024

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Valikuprotsess:

01

Kõik asutused, ettevõtted, omavalitsused, kodanikuühendused ja eraisikud saavad kandidaate esitada järgneva ankeedi abil hiljemalt 23. septembriks 2024 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusele e- postiga: info@ivek.ee või täites elektroonilist ankeeti aadressil  IVEK.EE/KONKURSS/

Äriühingutest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab omama majandustegevust Ida-Virumaal;

kandidaadi võib esitada konkursile viimaste aastate jooksul teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud ettevõte ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

Vabaühendustest kandidaatidele esitatavad üldnõuded:

kandidaat peab olema registreeritud Ida-Virumaal,

kandidaadi võib esitada konkursile viimase aasta teostatud tegevuse eest;

konkursile esitatud vabaühendus ei tohi olla maksuvõlgnik;

sama kandidaadi võib esitada mitmele kategooriale.

02

Laekunud kandidaatide seast valib komisjon välja igas kategoorias 3 nominenti ja nominentide seast võitjad kategooriates. 

 

Ettevõtteid ja vabaühendusi tunnustatakse järgmistes kategooriates:

  • Auhind omistatakse ettevõttele, kelle tegevus on piirkonnale olulist mõju avaldanud:
  • Oluline ettevõte piirkonnas.
  • Arenev ettevõte (investeeringud, uued sihtturud ja/või tootmisüksused)
  • On teostanud viimaste aastate jooksul regioonile olulise projekti või arengu
  • Arenev väikeettevõte
  • Silmapaistva äriideega
  • Noorte poolt sooritatud tegevus, mis aitab kujundada maakonna ettevõtlikku vaimu
  • Keskkonnamuutustega kiiresti kohanedes arenev ettevõte või organisatsioon oma ärimudelit edukalt uuendanud rohepöörde valdkonnas
  • võtnud kasutusele uudse tehnoloogia või rakendanud oma tegevuses lahendusi, mille tulemusena tõhusam ressursside kasutus ja negatiivne keskkonnamõju vähendamine
  • Arenev ettevõte või organisatsioon, sh ka vabaühendus
  • ühing, kes panustab kogukonna arengusse ja on EL toetuseid tulemuslikult rakendanud
  • Ühendus, kes on kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) toetusraha kogukonna hüvanguks tulemuslikult rakendanud 2024. aastal
  • Ühendus, kes on 2024. aastal silma paistnud kohaliku elu edendamisega, on kutsunud või viinud ellu kogukonna jaoks olulisi sündmusi või muid kogukonda elavdavaid/abistavaid projekte
  • on koostööaldis teiste ühenduste, ettevõtjate ja omavalitsusega
  • Initsiatiivne isik, kes on oma tegevusega 2024. aastal silma paistnud ning kaasa aidanud oma piirkonna, maakonna või valdkonna positiivsele arengule
03

Komisjonil on õigus teostada kandidaatide vastavuskontrolli ning võtta esitatud kandidaatidega või esitajaga kontakti täiendavate andmete hankimiseks.

Komisjonil on õigus välja anda täiendavaid eripreemiaid või jätta kandidaatide ebapiisavuse või mittekvalifitseerumise korral mõnes kategoorias auhind välja andmata.

 

NB! Kui komisjoniliige on kandidaat või lähedalt seotud kandidaadiga, siis taandab ta end selle kategooria hindamisel;

04

parimate väljakuulutamine toimub 5. detsembril 2024 Ida-Virumaa Ettevõtte ja vabaühenduse tunnustusüritusel.

 

 

 

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

Lisainfo:

Täiendav info

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Täiendav info

Jefim Aljoškin

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Partnerid ja toetajad:

Taotlusvoor piirkondlikele vabaühendustele (vähemuste huvide kaitse MARIO)

Ungaris tegutsev, vähemuste huve kaitsev organisatsioon MARIO, kuulutab välja taotlusvooru, et toetada vähemuste rühmi esindavaid kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust.

Taotlusvooru eesmärk on edendada vähemuste õigusi ja nende kaitset ning suurendada teadlikkust ELi põhiõigustest. Soovime
toetada väiksemaid, maapiirkondade organisatsioone, et luua toetav keskkond väikestele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegelevad demokraatlike väärtuste, vähemuste kaasamise ja õiguste edendamisega Bulgaarias, Eestis, Rumeenias, Sloveenias, Tšehhi
Vabariigis ja Ungaris.

Oodatavad tulemused

  • Vähemusi esindavad kodanikuühiskonna organisatsioonid on tänu rahalisele toetusele tugevamad ja kestlikumad.
  • Vähemuste kogukonnad tunnevad ja mõistavad paremini ELi põhiväärtusi.
  • Kogukond saab paremini võtta kohalikud ja riiklikud ametiasutused (ja muud vastutavad
    isikud) vastutusele riiklike ja Euroopa inimõiguste mehhanismide kohaldamise kaudu.
  • Vähemuste kogukonnad on teadlikumad ELi põhiõigustest ja nende mõjust nende elule.
  • Otsustajad mõistavad paremini vähemuste muresid ja teevad mõningaid samme
    poliitika parandamiseks.
  • Meediakajastuste, kampaaniate ja teadusuuringute abil tõstatatakse avalikkuses
    vähemuste probleeme.

Toetuse suurus
Ühe projekti maksumus saab olla täpselt 15 000 eurot. Edukad taotlused saavad lisaks eksperditoetust kuni 5000 eurot. Eksperditoetus võimaldab toetuse saajatel külastada teiste toetusesaajate projekte ja organisatsioone, et saada teadmisi, õppida teiste kogemustest ja peegeldada oma projekti tulemusi. Ekspertvisiitide raames saavad reisida 1–2 projekti töötajat.

Abikõlblikud kulud

  • Üldiselt ei tohi personalikulud ületada 30% kogu eelarvest, välja arvatud põhjendatud erandjuhtudel.
  • Muude kulude all loetletud tegevuskulud ei tohi ületada 7% kogueelarvest.
  • Seadmete (projektorid, sülearvutid jne) ostukulud ei tohi ületada 10% kogueelarvest, välja arvatud põhjendatud erandjuhtudel.

Abikõlblik taotleja
Organisatsioon, kes toetust taotleb, peab:
1) olema registreeritud juriidilised isikud, mittetulundusühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, omama pangakontot ning olema asutatud ja tegutsema sihtriikides;
2) tõendama, et neil pole riigivõlga, nad järgivad isikuandmete kaitse üldmäärust ja korruptsioonivastaseid meetmeid ning neil puudub huvide konflikt;
3) tõendama oma pühendumust ja vastavust ELi põhiõigustele ja -väärtustele;
4) on teadlik soolõimest ja organisatsiooni tiim on kokku pandud, arvestades soolist tasakaalu (soovitatav, kuid mitte kohustuslik);
5) olema väike, kohalik, maapiirkonna kodanikuühiskonna organisatsioon, mis esindab vähemuste ja haavatavate rühmade õigusi, sealhulgas vähemuste/ühenduste juhitud organisatsioonid, ning omama tihedaid töösuhteid ühe või mitme ebasoodsas olukorras oleva etnilise, usulise või keelelise kogukonnaga (sealhulgas sisserändajate ja pagulaste kogukonnaga) ja nende usaldust;
6) suutma tõendada projektijuhtimise põhioskuste olemasolu (CV ja kogmuste loetelu);
7) omama tugevaid sidemeid asjaomaste vähemuste kogukondadega ning vahendeid, et hoida kontakti ja tõhusalt konsulteerida ja kaasata kogukonda/ühendusi, kellega nad töötavad.

Abikõlblik tegevused (tegevus peab toimuma ELi liikmesriikides)

  • Kogukonna ja kohalike omavalitsuste vahelised probleemide lahendamise õpitoad ja dialoogid;
  • tegevus, mille abil uuritakse, käsitletakse või avalikustatakse õigusriigi põhimõtete probleeme;
  • projektid, mis aitavad kaasa osalusdemokraatiale, sealhulgas aktiivse kodaniku temaatikat puudutavad haridusprojektid ja vähemuste kaasamise propageerimine kohalike ametiasutuste juures;
  • õigusvõimekust tõstvad projektid ja kampaaniad, mis suurendavad kogukondade teadmisi õigustest. Nt otsene õigusnõustamine, lepitajate koolitus, vähemuste õiguste rikkumisega seotud õigusabi;
  • kohalikud teavitustegevused või väikesed kampaaniad, mis võimaldavad ära kuulata kohalike vähemuste (ja enamuse) muresid ning toetavad poliitikamuutusi probleemide ja puudujääkide lahendamiseks;
  • kodanikeplatvormide ja kodanikuühiskonna dialoogide korraldamine, mis on seotud õiguste, koalitsioonide ja partnerlustega kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vähemuste kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel;
  • uuringud, andmete kogumine, tõendusmaterjali/aruannete koostamine propageerimiseks, strateegia- ja planeerimiskoosolekud, järelevalve ja trükiste koostamine, et mõjutada kohalikku poliitikat ja otsuste tegemist;
  • koolitused kogukonna liikmetele nende õiguste ja/või diskrimineerimisvastaste meetmete kohta;
  • tegevus koolides ja vähemuste hulka kuuluvate noorte teadlikkuse suurendamine nende õiguste kohta.

Hindamikriteeriumid ning valiku- ja toetuse andmise kriteeriumid:
Taotlusi hinnatakse järgmiste prioriteetide ja näitajate alusel:
1) kavandatava projekti vastavus programmi eesmärkidele;
2) projekti tulemuslikkus, mida selgitatakse kirjeldatud eesmärkide, väljundi, tulemuste ja rakendusstrateegia kaudu;
3) realistlik(ud) eesmärk (eesmärgid) ja suutlikkus kavandatud tegevuste elluviimiseks, mis peaks olema kooskõlas taotleja ressursside, suutlikkuse ja varasemate kogemustega;
4) selgelt põhjendatud eelarve, milles on väljendatud hinna ja kvaliteedi suhe ning tõhusus;
5) kas kavandatav projekt hõlmab ka kestlikkuse aspekte;
6) kas kavandatavas projektis pööratakse erilist tähelepanu vähemuste hulka kuuluvatele naistele ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;
7) kas taotleva organisatsiooni puhul on tegemist väiksema kodanikuühiskonna algatusega, mis tegutseb kohalikul tasandil;
8) kas organisatsioon esindab vähemuste huve

Ajakava
Projektid tuleb ellu viia vahemikus 1. jaanuar 2025 – 30. november 2025. Projekti maksimaalne kestus on 11 kuud.
Märkus eelarve kohta

Taotluse esitamise kord

Taotlemine käib aadressil: https://minorityrights.org/mario/#apply

Lisaküsimuste korral võtke ühendust e-posti aadressil marioproject@minorityrights.org.

INFOTUND

MARIO korraldab kõigile huvitatud taotlejatele küsimuste ja vastuste sessiooni hõlmava infotunni. Infotund toimub 2. septembril kell 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi (18.00 Ida-Euroopa aja järgi) . Microsoft Teamsi vahendusel. Suhtluskeeleks on inglise keel. See kestab umbes tund aega. Infopäevag saab liituda selle lingi kaudu siin .

Organisatsioonid võivad esitada taotlusi riigi- ja vähemuskeeltes. Eriti oodatakse kandideerima vähemuste hulka kuuluvaid taotlejaid.

TAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG: 20. SEPTEMBER

Taustainfo

Minority Rights Group (MRG) tegutseb terves maailmas koos umbes 150 partneriga enam kui 50 riigis tagamaks, et ebasoodsas olukorras olevad vähemused ja põlisrahvad, kes on sageli kõige vaesemad, saaksid oma hääle kuuldavaks teha.

PILnet on ülemaailmne valitsusväline organisatsioon, mis loob võimalusi sotsiaalseteks muutusteks, avades õiguse kogu potentsiaali. PILneti eesmärk on Euroopas ja Euraasias, Aasias ning ülemaailmsel tasandil toimuvate programmide abil taastada ja ümber mõtestada õiguse roll, et see toimiks kõigi hüvanguks.

MARIO taotlusvooru rahastatakse CERV programmi EL väärtuste toetusmeetmest (projekti number: 101091387).

Miks peaksid mittetulundusühingud õppima strateegilist planeerimist ja oskama koostada tegevuskava?

Mittetulundusühingutel on oluline omandada strateegilise planeerimise ja tegevuskavade koostamise oskused järgmistel põhjustel:

– Selgete eesmärkide ja missiooni määratlemine: Strateegiline planeerimine aitab MTÜ-l selgelt sõnastada oma missiooni, eesmärgid ja ülesanded. See on oluline, et kõik organisatsiooni liikmed mõistaksid, mille nimel nad töötavad, ja suudaksid suunata oma jõupingutusi samas suunas.

– Ressursside tõhus kasutamine: Mittetulundusühingud töötavad sageli piiratud ressurssidega, nagu rahalised vahendid, aeg ja personal. Strateegiline plaan aitab jaotada neid ressursse võimalikult tõhusalt, vältides tarbetuid kulutusi ja keskendudes prioriteetsetele ülesannetele.

– Pikaajaline areng: Planeerimine aitab MTÜ-l luua pikaajalisi strateegiaid jätkusuutlikuks arenguks. See võimaldab organisatsioonil kohaneda keskkonna muutustega ja minimeerida riske.

– Rahastamise ja toetuse kaasamine: Selge strateegiline plaan ja tegevuskava muudavad MTÜ atraktiivsemaks potentsiaalsete annetajate, partnerite ja vabatahtlike jaoks. Kui organisatsioonil on selge strateegia, näitab see, et ta on tõsiselt pühendunud oma eesmärkide saavutamisele ja oskab ressursse tõhusalt hallata.

– Edu jälgimine ja hindamine: Strateegiline planeerimine hõlmab edu näitajate väljatöötamist, mis võimaldavad hinnata töö tulemusi. See aitab MTÜ-l jälgida oma edusamme, teha vajalikke kohandusi ja saavutada paremaid tulemusi.

– Usalduse tugevdamine: Tegevuskava olemasolu näitab professionaalsust ja organiseeritust. See on oluline usalduse tugevdamiseks nii organisatsiooni sees kui ka väliste sidusrühmade, sealhulgas avalikkuse ja partnerite seas.

– Kohanemine muutustega: Strateegiline planeerimine aitab MTÜ-l olla paindlik ja kohaneda muutuvate oludega (nt seadusandluse, poliitilise olukorra või majandustingimuste muutused).

Kui te pole veel omandanud strateegilise planeerimise oskusi, siis kiirustage registreeruma koolitusele, mis toimub juba 24. septembril.

 

Koolitus vabaühendustele “Strateegiline planeerimine ja tegevuskava koostamine”

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee 

Kiirusta registreerimisega! Osalejate arv on piiratud.

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

TalTech tasuta koolitused 2024. a sügisel (eesti keeles)

Koolituskursuse eesmärk on anda ettevõtete ja kohalike omavalitsuse spetsialistidele teadmisi ja oskusi energia(majanduse) juhtimise süsteemidest nende rakendamisest ja saadavast kasust.

Kursus õpetab, kuidas EPLAN Electric P8 abil tõhusalt planeerida ja projekteerida elektrisüsteeme ning omandada edasijõudnud meetodeid elektriskeemide ja automatiseerimise projekteerimiseks.

See kursus on mõeldud neile, kes soovivad kaitsta nii kodu- kui ka tööarvutit ja võrku. Andmekaitse töökohal muutub järjest olulisemaks. Kursus aitab tundma õppida ohte, õppida neid ennetama ja tunda end tööl kindlalt.

Koolitus tööstusmasinate ressursitõhusa korrashoiu korralduse ja juhtimise põhimõtetest ning masinate määrimise rollist masinate kestliku töökindluse tagamisel tootmisprotsessides.

Kursusel saab ülevaate virtuaaltöö eripäradest ning arendada oskusi virtuaalmeeskonna juhtimisel ja kommunikatsioonis. Kursuse läbides mõistad virtuaal-, hübriid- ja kaugtöö olemust ning oskad seda planeerida ning juhtida.

Vabaühendused on oodatud koolitusele “Strateegiline planeerimine ja tegevuskava koostamine”

Tegevuskava on oluline tööriist, mis aitab mittetulundusühingutel seada selgeid eesmärke, määrata kindlaks tegevused nende saavutamiseks ja jälgida edenemist. See võimaldab mittetulundusühingutel paremini hallata oma projekte, ressursse ja aega, tagades, et nad keskenduvad oma missiooni täitmisele võimalikult tõhusalt. Tegevuskava aitab kaasata ka huvitatud osapooli ja toetajaid, andes neile selge ülevaate organisatsiooni plaanidest ja vajadustest.

  • Narva raekoda
  • 24. september 10.00–16.00
  • Osalustasu 30 eurot

 

Koolitus toimub vene keeles.

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee 

Kiirusta registreerimisega! Osalejate arv on piiratud.

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Jõhvi Vallavalitsus kuulutas taas välja Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipendiumi konkursi! Kandideerimine on avatud kuni 15.september 2024!

Jõhvi Vallavalitsus koostöös Viru FilmiFondiga, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri ja Tervisekeskus Corrigoga kuulutab taas välja Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipendiumi konkursi!

Stipendiumi taotlused tuleb saata 15. septembriks Jõhvi Vallavalitsuse e-posti aadressile johvi@johvi.ee märksõna „K. Kiisa stipendium”.

Kandideerida saavad kuni 40 aastased filmitegijad kolme viimase aasta tehtud töödega.

• Žürii hindab filmitegija või loomingulise meeskonna kunstilist saavutust.

• Stipendiumi suurus on vähemalt 3000 eurot.

• Stipendiumi antakse välja kord aastas.

Kaljo Kiisa stipendiumile kandideerimise kord:

• kandideerima on oodatud režissöörid, produtsendid, operaatorid, heliloojad, kunstnikud ja loomingulised meeskonnad;

• kandidaate saavad esitada nii juriidilised kui ka eraisikud;

• vajalik on esitada motivatsioonikiri ja portfoolio;

• kandidaadi CV.

Infokiri 09/2024

UUDISED

30.09.2024 Esita oma kandidaat kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse saamiseks

30.09.2024 Sotsiaalkindlustusamet otsib oma vabatahtlike kogukonda juurde inimesi, kes on valmis panustama oma aega ja energiat ohvrite toetamiseks

27.09.2024 Tegevust alustas TALTECH Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskus – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

26.09.2024 26. septembril tähistasime Euroopa keeltepäeva

24.09.2024 Strateegiline planeerimine MTÜ-s: Eesmärkide muutmine konkreetseteks sammudeks

19.09.2024 Kogukondade arengufaaside määratlemise õppepäev toimub 16. oktoobril Viljandis

17.09.2024 Algas inkubatsiooniprogramm naistele, kes soovivad avada väikeettevõtet – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

16.09.2024 Kodanikühiskonna innovatsioonifondist on toetuste taotlemine avatud veel kuu aega!

16.09.2024 Taotlusvoor piirkondlikele vabaühendustele (vähemuste huvide kaitse MARIO)

10.09.2024 Miks peaksid mittetulundusühingud õppima strateegilist planeerimist ja oskama koostada tegevuskava?

09.09.2024 TalTech tasuta koolitused 2024. a sügisel (eesti keeles) – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

03.09.2024 Vabaühendused on oodatud koolitusele “Strateegiline planeerimine ja tegevuskava koostamine”

03.09.2024 IDA-VIRU AASTA ETTEVÕTTE JA VABAÜHENDUSE KONKURSS on avatud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

03.09.2024 Jõhvi Vallavalitsus kuulutas taas välja Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipendiumi konkursi! Kandideerimine on avatud kuni 15.september 2024! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

Ida-Viru ÖÖKINO 2024

August on ÖÖKINO kuu!

GALERIID

Meil on suur rõõm teatada, et öökino tuleb ka sel suvel taas Ida-Virumaa linnadesse! 15.-30.augustil ringleb öökino Sillamäel; Narva-Jõesuus; Mäetagusel; Kohtla-Järvel ja Kiviõlis.

Öökino eesmärk on tutvustada Eesti ja Euroopa filme ning tuua filme sinna, kus aastaringset kino ei ole. Kinoõhtud on sel aastal pikemad kui varasemalt, nimelt näitame igal filmiõhtul kahte filmi ning soojenduseks on taas publiku rõõmuks oodata filmimuusika viktoriini.

Sel aastal oleme filmiprogrammi fookusesse valinud peamiselt Eesti ja Prantsusmaa teosed, tehes kummarduse suurel olümpiasuvel just selle riigi filmikunstile ja kultuurile. Programmist leiab traditsiooniliselt 2023.a. parima Eesti filmi „Nähtamatu võitlus“ ning kooliaasta sissejuhatuseks ka hoogsa noortefilmi „Tähtsad ninad“. Vahele mahub noppeid aegumatute kirjandusteoste ekraniseeringutest nagu „Salaaed“ ja „Kolm musketäri“ ning iseendani taas tee leidmisest nagu „Parfüümid“, „Teel Burgundiasse“ ja „Imede raamat“. Programmist ei puudu spordisõprade jaoks dokumentaalfilm „Ott Tänak, the Movie“ ja kunstisõprade rõõmuks on valitud elulooliste sugemetega fantaasiafilm „Daaaali!“

 

Loodame väga, et igaüks leiab programmist endale sobiva filmi.

Kohtumisteni filmiöös – öös saab kino!

NB! Palun võta kaasa ilmastiku jaoks sobilik riietus ja hea tuju!

Filmid toimuvad originaalkeeles, eesti ja vene subtiitritega.

Sissepääs on tasuta.

Kohapeal on avatud pop-up kohvik!

Viru-FilmiFond esitleb

SILLAMÄE (Mere pst treppidel, Kultuurikeskuse juures)

15.08 21.00

Salaaed

Draama, Fantaasia / 1h 39min / 6+
Riik: Suurbritannia

 

„Salaaed“ jutustab Mary Lennoxist (Dixie Egerickx –„Geenius“), 10-aastasest Indias rikastele briti vanematele sündinud tüdrukust, kes on vähe armastust tunda saanud. Kui tüdruku vanemad ootamatult surevad, saadetakse ta Inglismaale onu Archibald Craveni (Oscari ja BAFTA-ga pärjatud Colin Firth – „Kuninga kõne“, „Bridget Jonesi beebi“) juurde Misselthwaite’i mõisasse, mis asub üksildases maakohas. Tema seltsilisteks on seal valvas proua Medlock (BAFTA-ga pärjatud Julie Walters – „Mary Poppins tuleb tagasi“, „Harry Potter“, „Mamma Mia“) ja üksainus teenija Martha (Isis Davis).

Mary hakkab avastama igasugu perekonnasaladusi, eriti pärast seda, kui ta leiab majast oma haiglase nõo Colini (Edan Hayhurst – „Geenius“), keda hoitakse ühes majatiivas kinni, ja tänu sellele, et ta leiab imelise aia, mis on Misselthwaite’i valdustes luku taga ja unustatud.

Kui Mary otsib hulkuvat koera Hectorit, sõbruneb ta aiamüüri ääres kohaliku poisi Dickoniga (Amir Wilson – „Poiss, kellest sai kuningas“), kes aitab tal aia ravivõimetega Hectori vigastatud käpa terveks ravida. Kui need kolm elust muserdatud last kokku saavad, ravivad nad üksteist, süvenedes üha sügavamale salaaeda – maagilisse seiklusi täis kohta, mis nende elusid igaveseks muudab.

15.08 23.00

Sillad Liverpooli

Dokumentaal / 1t 9 min / Kogupere
Riik: Tšehhi

 

2023a Eurovisiooni lauluvõistlusel oli Eesti lauljatar Alika Milova esialgu autsaiderite hulgas, kuid lõpuks sai temast žürii ja vaatajate lemmik. Kuidas täita oma unistus 20-aastaselt, võita kriitikute südamed ning mida peidab endas Euroopa kõige kuulsam muusikavõistlus, saate rohkem teada Mihhail Valtfogeli filmist “Sillad Liverpooli”.

Eesti Muusikaauhindade 2024 galalt tõi Alika ära peaauhinna viies kategoorias (aasta artist, aasta naisartist, aasta debüütalbum, aasta album ja muidugi aasta laul “Bridges”)!

16.08 21.00

Hüvasti, NSVL!

Draama, Fantaasia / 1t 31 min / 14+
Riik: Eesti

 

Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada.

Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks.

Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Lauri Randla komöödia “Hüvasti, NSVL” on film Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Film on osaliselt Sillamäel filmitud.

16.08 23.00

Daaaaaali!

Komöödia / 1t 19 min / 14+
Riik: Prantsusmaa

 

Mis siis, kui kaasaegne kinogeenius teeks filmi kunstiajaloo ühest suurimast tegijast? Sellele küsimusele vastab hõlpsalt suurepärane, mänguline, lapsik, filosoofiline ja absurdne film „Daaaaaalí!“

Quentin Dupieux on alates filmist “Rubber” tõestanud, et on üks meie aja metsikumaid, veidramaid ja uuenduslikumaid filmitegijaid. Salvador Dali ei vaja selgitusi. Ma isegi ei püüa teile rääkida selle filmi lugu, vaid lihtsalt seda, et me sukeldume taas filmi filmis, mis on täis viiteid Dalíle, tema tööle ja kino vägevusele. Kahtlemata Buñuelist inspireeritud filmis kehastavad Dalíd erinevad näitlejad ja suur osa tema enda kunstist muutub teda ümbritsevaks keskkonnaks. Näeme ka, kuidas Buñueli ja Dalí kuulus unenäolugu „Andaluusia koer“ teoks sai.

Lihtsalt istuge ja nautige tõeliselt pöörast seiklust.

NARVA-JÕESUU (Hele park)

Kuurortlinnas Narva-Jõesuus on kinokülastajatele ekstra majutuspakkumise teinud Meresuu SPA hotell. Meresuu SPA&hotelli pakkumine , 23-24.08.2024

Salasõna: ÖÖKINO alusel, majutus -10% soodustusega. Hind kehtib vabade kohtade olemasolul broneerimisel: sales@meresuu.ee

22.08 21.00

Salaaed

Draama, Fantaasia / 1h 39min / 6+
Riik: Suurbritannia

 

„Salaaed“ jutustab Mary Lennoxist (Dixie Egerickx –„Geenius“), 10-aastasest Indias rikastele briti vanematele sündinud tüdrukust, kes on vähe armastust tunda saanud. Kui tüdruku vanemad ootamatult surevad, saadetakse ta Inglismaale onu Archibald Craveni (Oscari ja BAFTA-ga pärjatud Colin Firth – „Kuninga kõne“, „Bridget Jonesi beebi“) juurde Misselthwaite’i mõisasse, mis asub üksildases maakohas. Tema seltsilisteks on seal valvas proua Medlock (BAFTA-ga pärjatud Julie Walters – „Mary Poppins tuleb tagasi“, „Harry Potter“, „Mamma Mia“) ja üksainus teenija Martha (Isis Davis).

Mary hakkab avastama igasugu perekonnasaladusi, eriti pärast seda, kui ta leiab majast oma haiglase nõo Colini (Edan Hayhurst – „Geenius“), keda hoitakse ühes majatiivas kinni, ja tänu sellele, et ta leiab imelise aia, mis on Misselthwaite’i valdustes luku taga ja unustatud.

Kui Mary otsib hulkuvat koera Hectorit, sõbruneb ta aiamüüri ääres kohaliku poisi Dickoniga (Amir Wilson – „Poiss, kellest sai kuningas“), kes aitab tal aia ravivõimetega Hectori vigastatud käpa terveks ravida. Kui need kolm elust muserdatud last kokku saavad, ravivad nad üksteist, süvenedes üha sügavamale salaaeda – maagilisse seiklusi täis kohta, mis nende elusid igaveseks muudab.

22.08 23.00

Ott Tänak

Dokumentaal / 2T 26 MIN / Kogupere
Riik: Eesti

 

Film jälgib Eesti kõigi aegade edukaimat rallisõitjat 2018. aasta vältel maailma eri paigus, paralleelselt hooaja tõusude ja mõõnadega avaneb vaataja ees Oti ameerika mägedele sarnanev teekond tippu. Kui Sterotek Film dokumenteerimist alustas, siis oli meeskonna jaoks filmi tööpealkiri “meistriks saamine”. Nagu teame jäi 2018. aastal tiitel tulemata, kuid seda põnevam sai film. Veidi aega tagasi toimunud Kataloonia rallil täitis Tänak aga oma eluunistuse ja võitis koos kaardilugeja Martin Järveojaga oma karjääri esimese maailmameistritiitli. Lootuses seda ajaloolist hetke tabada lendas Hispaaniasse ka filmimeeskond. Dokumentaalfilm on saanud selle tulemusena 10 minutit lisamaterjali ja uued emotsionaalsed lõpukaadrid.

“Ott Tänak – The movie!” purustas 2019.a kinno jõudes vaatajate rekordi – käesolev dokumentaalfilm nomineeriti 2020.a. Eesti filmi- ja teleauhindadel parima dokumentaalfilmi ja parima monteerija kategooriasse.

“See on parim film rallist, mida ma olen üldse näinud.” – Malcolm Wilson, M-Sport

“Ott Tänak: The Movie kuulub Eesti filmitööstuse paremate näidete ehk nende filmide sekka, mis kisuvad publiku ekraanide ette.” – Sulev Vedler, Eesti Ekspress

23.08 21.00

Hüvasti, NSVL!

Draama, Fantaasia / 1t 31 min / 14+
Riik: Eesti

 

Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada.

Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks.

Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Lauri Randla komöödia “Hüvasti, NSVL” on film Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Film on osaliselt Sillamäel filmitud.

23.08 23.00

Parfüümid

Komöödia, Draama / 1T 40 MIN / 12+
Riik: Prantsusmaa

 

Anne’i töö on tema kirg ja kogu tema elu mõte. Anne valmistab nimelt parfüüme. Tal on erakordne anne – tundlik haistmismeel ning täielik pühendumus. Nagu aga sageli ikka, on liigselt tööle keskendunud ja mingil alal väga andekad loojad, inimestena mitte nii kerged isiksused… Kui Anne palkab endale autojuhi, muutub tema elus palju. Lihtsast mehest, autojuht Guillaume’ist saab naisele võrdne vastane, kellega koos saavad nii mõnedki elutõed selgemaks. Tegemist on südantsoojendava linalooga sõprusest, tööst ja elust.

MÄETAGUSE

24.08 21.00

Salaaed

Draama, Fantaasia / 1h 39min / 6+
Riik: Suurbritannia

 

„Salaaed“ jutustab Mary Lennoxist (Dixie Egerickx –„Geenius“), 10-aastasest Indias rikastele briti vanematele sündinud tüdrukust, kes on vähe armastust tunda saanud. Kui tüdruku vanemad ootamatult surevad, saadetakse ta Inglismaale onu Archibald Craveni (Oscari ja BAFTA-ga pärjatud Colin Firth – „Kuninga kõne“, „Bridget Jonesi beebi“) juurde Misselthwaite’i mõisasse, mis asub üksildases maakohas. Tema seltsilisteks on seal valvas proua Medlock (BAFTA-ga pärjatud Julie Walters – „Mary Poppins tuleb tagasi“, „Harry Potter“, „Mamma Mia“) ja üksainus teenija Martha (Isis Davis).

Mary hakkab avastama igasugu perekonnasaladusi, eriti pärast seda, kui ta leiab majast oma haiglase nõo Colini (Edan Hayhurst – „Geenius“), keda hoitakse ühes majatiivas kinni, ja tänu sellele, et ta leiab imelise aia, mis on Misselthwaite’i valdustes luku taga ja unustatud.

Kui Mary otsib hulkuvat koera Hectorit, sõbruneb ta aiamüüri ääres kohaliku poisi Dickoniga (Amir Wilson – „Poiss, kellest sai kuningas“), kes aitab tal aia ravivõimetega Hectori vigastatud käpa terveks ravida. Kui need kolm elust muserdatud last kokku saavad, ravivad nad üksteist, süvenedes üha sügavamale salaaeda – maagilisse seiklusi täis kohta, mis nende elusid igavese

vestoril tegelikult plaanis.

24.08 23.00

Tagasi Burgundiasse

Draama, Komöödia / 1h 53 min
Riik: Prantsusmaa

 

30-aastane Jean (Pio Marmaï “Kõrvalehüpe”) on viimased kümme aastat mööda ilma rännanud ega ole suhelnud oma perekonnaga lapsepõlvekodus Burgundias. Kuid kui tema isa on suremas, kutsutakse ta välismaalt tagasi koju Prantsusmaale. Käes on suve lõpp ja lähenev viinamarja saagi korjamine võimaldab Jeanil õe Juliette’iga (Ana Girardot “Escobar. Kaotatud paradiis”) ja venna Jérémiega (François Civil “Nagu ülal / nõnda all”) suhteid soojendada ning pere viinamarjakasvanduse tulevik otsustada.

Aastaaegade vaheldumisest ja veini valmistamise protsessist sõltudes taastavad siiralt ja kirglikult viinamarjakasvandusse suhtuvad vennad ja õde aasta vältel oma suhted.

KOHTLA-JÄRVE (Kultuurikeskus)

28.08 21.00

Kolm musketäri

Märul, Seiklus / 2t 01 min / 12+
Riik: Prantsusmaa

 

Tarmukas, noor gaskoonlane D’Artagnan suundub Pariisi tiivustatuna soovist saada musketäriks. Peatselt pärast pealinna saabumist satub noormees aga sõna otseses mõttes enam kui ühe jalaga hauda, üritades takistada ühe noore naisterahva röövi. D’Artagnani katsed leida teda rünnanud mehi kisub ta aga vandenõude rägastikku, kus on kaalul ei rohkem ega vähem kui sõja puhkemine ning terve Prantsusmaa tulevik. Käivitunud sündmusteahel paiskab D’Artagnani teele Athose, Portose ja Aramise – kolm kuningale truud musketäri ning üheskoos püütakse summutada salakavala kardinali Richelieu ja riukaliku Mileedi de Winteri plaanid kuningas kukutada ja ise võim haarata.

Tegemist on aegumatu “Kolme musketäride” loo kõige viimasema ekraniseeringuga prantsuse filmitegijatelt 2023.aastal.

28.08 23.00

Nähtamatu võitlus

Komöödia / 1h 55 min
Riik: Eesti, Läti, Kreeka, Soome

 

Kung fu komöödia “Nähtamatu võitlus” tegevus toimub 1970ndate Nõukogude Liidus. Filmi peategelane on noor huligaan Rafael, kes satub Hiina piiril aega teenides kung fu ässade rünnaku alla. Tema armee saab küll haledalt kolki, kuid vastaste superstiilne võitluskunst vaimustab noort mässajat. Koju naastes leiab Rafael tee kloostrisse, kus kohtub õigeusu munkadega, kes hiinlastest veelgi vingemat võitlust peavad. Munkade võitlus on aga nähtamatu – võidab see, kes on alandlikum. Algab huligaani koomiline teekond kõikvõimsa alandlikkuseni, mis on täis kiusatusi, usku, armastust ja rõõmu.

Mängufilm “Nähtamatu võitlus” on kuulutatud 2023.a Eesti parimaks filmiks.

29.08 21.00

Tähtsad ninad

Komöödia / 1t 30 min / Kogupere
Riik: Eesti

 

13-aastased Oliver ja Sass meisterdavad tööõpetuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis äratab ootamatult salapärase suurinvestori huvi. Samal ajal näeb Oliveri hiljuti koondatud isa vaeva, et leida uus ametikoht. Poisid on iseseisvaks äriajamiseks aga liiga noored ning nii tekibki Oliveril plaan, kuidas kaks kärbest ühe hoobiga tabada – nad palkavad oma firmat juhtima Oliveri isa ning päästavad seeläbi ka vanemate karile sõitnud abielu!

Konks on aga selles, et Oliveri isa ei tea, et töötab oma poja ja tolle sõbra Sassi heaks. Algab hoogne topeltmäng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salapärasel investoril tegelikult plaanis.

29.08 23.00

Imede raamat

Draama /1T 34 MIN / 12+
Riik: Prantsusmaa

 

Thelma elab koos oma 12-aastase poja Louisiga mõnusat rahulikku elu kuni ühel päeval kõik muutub – laps jääb auto alla ja langeb koomasse. Ema on meeleheite äärel ja ei tea, kuidas uue olukorraga hakkama saada. Lohutuseks leiab ta poja päeviku, kus on kirjas “10 unistuste tegevust enne maailmalõppu”. Ema otsustab poja unistused teoks teha. Tema teekond viib naise Jaapanisse, Portugali ja paljudesse kummalistesse kohtadesse ja olukordadesse. Kõige raskem soov, mida täita, on seotud Louisi isaga. Alles nüüd saab ema aru kui vähe ta tegelikult oma poja tegemistest ja soovidest teadis.

KIVIÕLI (Kiviõli keskväljak)

30.08 21.00

Tähtsad ninad

Komöödia / 1t 30 min / Kogupere
Riik: Eesti

 

13-aastased Oliver ja Sass meisterdavad tööõpetuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis äratab ootamatult salapärase suurinvestori huvi. Samal ajal näeb Oliveri hiljuti koondatud isa vaeva, et leida uus ametikoht. Poisid on iseseisvaks äriajamiseks aga liiga noored ning nii tekibki Oliveril plaan, kuidas kaks kärbest ühe hoobiga tabada – nad palkavad oma firmat juhtima Oliveri isa ning päästavad seeläbi ka vanemate karile sõitnud abielu!

Konks on aga selles, et Oliveri isa ei tea, et töötab oma poja ja tolle sõbra Sassi heaks. Algab hoogne topeltmäng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salapärasel investoril tegelikult plaanis.

30.08 23.00

Nähtamatu võitlus

Komöödia / 1h 55 min
Riik: Eesti, Läti, Kreeka, Soome

 

Kung fu komöödia “Nähtamatu võitlus” tegevus toimub 1970ndate Nõukogude Liidus. Filmi peategelane on noor huligaan Rafael, kes satub Hiina piiril aega teenides kung fu ässade rünnaku alla. Tema armee saab küll haledalt kolki, kuid vastaste superstiilne võitluskunst vaimustab noort mässajat. Koju naastes leiab Rafael tee kloostrisse, kus kohtub õigeusu munkadega, kes hiinlastest veelgi vingemat võitlust peavad. Munkade võitlus on aga nähtamatu – võidab see, kes on alandlikum. Algab huligaani koomiline teekond kõikvõimsa alandlikkuseni, mis on täis kiusatusi, usku, armastust ja rõõmu.

Mängufilm “Nähtamatu võitlus” on kuulutatud 2023.a Eesti parimaks filmiks.

 

 

ÖÖKINO AJAKAVA

 

🎬 SILLAMÄE (Mere pst treppidel, Kultuurikeskuse juures)

15.08/2024 21.00 SALAAED / Draama, Fantaasia / 1t 39 min / 6+

15.08/2024 23.00 Sillad Liverpooli / Dokumentaal / 1t 9 min / Kogupere

16.08/2024 21.00 Hüvasti, NSVL! / Draama, Fantaasia / 1t 31 min / 14+

16.08/2024 23.00 Daaaaaali! / Komöödia / 1t 19 min / 14+

 

🎬NARVA-JÕESUU (Hele Park)

(Kuurortlinnas Narva-Jõesuus on kinokülastajatele ekstra majutuspakkumise teinud Meresuu SPA hotell. Meresuu SPA&hotelli pakkumine , 23-24.08.2024  Salasõna: ÖÖKINO alusel, majutus -10% soodustusega. Hind kehtib vabade kohtade olemasolul broneerimisel: sales@meresuu.ee )

22.08/2024 21.00 SALAAED / Draama, Fantaasia / 1t 39 min / 6+

22.08/2024 23.00 Ott Tänak/ Dokumentaal / 2T 26 MIN / Kogupere

23.08/2024 21.00 Hüvasti, NSVL! / Draama, Fantaasia / 1t 31 min / 14+

23.08/2024 23.00 Parfüümid / Komöödia, Draama / 1T 40 MIN / 12+

 

🎬 MÄETAGUSE MÕIS 

24.08/2024 21.00 SALAAED / Draama, Fantaasia / 1t 39 min / 6+

24.08/2024 23.00 TAGASI BURGUNDIASSE / draama, komöödia / 1t 53 min / 12+

 

🎬 KOHTLA-JÄRVE (Kultuurikeskus)

28.08/2024 21.00 Kolm musketäri / Märul, Seiklus / 2t 01 min / 12+

28.08/2024 23.00 Nähtamatu võitlus / komöödia / 1t 55 min / 12+

29.08/2024 21.00 Tähtsad ninad / Komöödia / 1t 30 min / Kogupere

29.08/2024 23.00 Imede raamat / Draama /1T 34 MIN / 12+

 

🎬 KIVIÕLI (Keskväljak)

30.08/2024 21.00 Tähtsad ninad / Komöödia / 1t 30 min / Kogupere

30.08/2024 23.00 Nähtamatu võitlus / komöödia / 1t 55 min / 12+

Olete väga oodatud nautima häid Eesti ja Euroopa filme!

Kohtumiseni!

FACEBOOK

KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 2. septembril

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisene taotlusvoor avaneb 2. septembril 2024, taotluste esitamise tähtaeg on 2. oktoober  2024 kell 16.30.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Toetusmeetme üleriigilineℹ️ infopäev toimub Zoomis kell 14.00, link 

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

  • Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
  • Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
  • Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Balti-Ameerika Vabaduse Fondi Dialoogiprogramm ootab avaldusi!

Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) Dialoogiprogramm pakub rahastusvõimalust avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidele, mis soovivad kutsuda neile olulistel teemadel oma ala eksperte, spetsialiste USA-st Eestisse esinema.
Toetuse suurus on maksimaalselt kuni 10 000 USA dollarit ja see on mõeldud USA esineja logistiliste kulude katmiseks (lennupiletid, majutus ja toitlustus, kohalik transport, tõlkekulud jmt). Taotlev organisatsioon saab luua meelepärase ja vajaliku projekti ning BAFF-i rahatuse toel kutsuda oma ala eksperdi esinema konverentsile, seminarile või muule korraldatavale üritusele.
Kandideerimiseks oodatakse organisatsioonidelt projektiavaldust, projekti kirjeldust, esineja CV-d ning täpsemate nõuete ning vajalike dokumentide nimistuga saab tutvuda veebis.
Aastate jooksul on programmi abil toetust saanud üle 100 väga erineva fookusega organisatsiooni nagu Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Politsei- ja Piirivalveamet, Noored Kooli, Eesti Loodus – ja Loomateraapiakeskus, PÖFF, Tallinn Music Week, AmCham Estonia, Junior Achievement, PARE, Let’s Do it, World! ja paljud teised Eesti, Läti, Leedu organisatsioonid.
Lisainfo programmi ja seni toetatud organisatsioonide kohta
5. septembril kl 13-14 toimub programmi ja kandideerimist tutvustav vebinar, millele saab registreeruda SIIT
Tähtaeg dialoogiprogrammi kandideerimiseks: 15.09.2024

Euroopa Liidu Suvekool 22.-23.08.2024

Europe Direct Narva esindajad osalesid Euroopa Liidu suvekoolis, mis seekord toimus Viljandimaal.

Esimene peatus oli Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, mis on suurepärane näide sellest, kui palju kasulikku saab saavutada erinevate ELi toetusmeetmete abil. Viimase 20 aasta jooksul on siin renoveeritud mitu koolihoonet, ehitatud üliõpilaskodu ning uuendatud tehniline baas ja õppekavad. Olustveres toimus arutelu selle üle, kui tõhusalt on ELi toetused aidanud Viljandimaa elanikke ja kuidas neid saaks veelgi tulemuslikumalt kasutada.

Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus arutelu, kus osalesid Euroopa Komisjoni esinduse juhataja Eestis Vivian Loonela, Euroopa volinik Kadri Simson, ELSi juht Katrin Juhandi ja Välisministeeriumi asekantsler Kyllike Sillaste-Elling. Arutati, kuidas EL tagab Eesti julgeoleku.

Heimtali muuseumis toimus suurepärane ekskursioon Anu Rauaga. Suvepäevade kulminatsiooniks sai seedermänni ja Soome pihlaka istutamine Järma talus, millest võtsid osa Vivian Loonela ja endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

 

Galerii  (foto TaaVID Meedia)

Kuidas vältida läbipõlemist vabaühenduses: esimese sügiskooli koolituse kokkuvõte

28.augustil toimus esimene koolitus Ida-Virumaa mittetulundusühingute sügiskooli raames teemal “Läbipõlemise ennetamine”.

 

See koolitus oli eriti oluline mittetulundusühingute esindajatele, kes sageli puutuvad kokku piiratud ressursside ja kõrge stressitasemega. Programmi raames said osalejad väärtuslikke teadmisi läbipõlemise põhjuste ja märkide kohta ning õppisid tõhusaid strateegiaid selle vältimiseks ja läbipõlemise varajaseks tuvastamiseks.

Koolitusprogramm oli üles ehitatud aktiivõppemeetoditele, mis võimaldasid luua dünaamilise ja interaktiivse keskkonna. Osalejad said aktiivselt suhelda üksteise ja teiste MTÜde esindajatega, jagada kogemusi ja harjutada reaalses olukorras. Eriti oluliseks aspektiks kujunes meeskonnavaimu ja koostöö arendamine. Koolitusel rakendatud enesearengumeetodid võimaldasid osalejatel avada oma loovust ja võtta vastutust oma emotsionaalse heaolu eest. Koolitus andis osalejatele mitte ainult uusi tööriistu igapäevatööks, vaid ka inspiratsiooni edasiseks isiklikuks ja professionaalseks arenguks.

Loodame, et saadud teadmised ja oskused aitavad osalejatel nende igapäevatöös ning toetavad nende mittetulundusühingute pikaajalist jätkusuutlikkust ja tõhusust.

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis programmi People to People Cultural Engagement raames, et toetada sotsiaalset ühtekuuluvust. Lisateavet Briti Nõukogu töö kohta Eestis leiate: britishcouncil.ee

Järgmised sügiskooli koolitused toimuvad septembris ja oktoobris ning on pühendatud strateegilisele planeerimisele ja äriplaani koostamisele vabaühenduses.

 

Vabaühenduste SÜGISKOOLi lisainfo ja registreerimine 

 

Galerii 

Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev

Kogukonna Arendamise Inspiratsioonipäev ehk KAI tuleb jälle! Seekord toimub sündmus 18. septembril, Tallinnas.
🎉KAI on omanäoline kogukonna arendamisele pühendatud sündmus Eestis, kus kohtuvad 100+ kogukonna teemadel kaasamõtlejat.
See on kohtumispaik ja ühise mõtteruumi loomise koht kogukondade arendamise vajalikkusest ja võimalustest Eestis. Oled Sa kogukonna arendaja, eestvedaja või liige, kohaliku omavalitsuse esindaja, mõne arendusorganisatsiooni töötaja, akadeemik või tudeng – inspiratsioonipäevalt saad uusi tutvuseid, värskeid ideid ja teadmisi kogukonna arendamisest.
📣Sel aastal ristime KAI aga PAI-ks!
Inspiratsioonipäeval saab kuulda erinevate kogukondade lugusid, kus ühel või teisel moel on kasutatud või toetutud olemasolevatele ressurssidele. Läbi nende lugude kõlamise tahame kiita ja teha pai kõikidele Eesti kogukondade eestvedajatele ja liikmetele, kes on üles leidnud enda piirkonna ja/või inimeste tugevused!
Kõlavad lood, mille keskmes on nii inimeste endi individuaalsed ressursid – kogemused, õnnestumised ja ebaõnnestumised, uskumused, väärtused; tugevad suhted kogukonna liikmete vahel; paikkondlik eripära ja/või ühendused/institutsioonid, kes mõistavad kogukondade rolli ja nende ressursside olulisust.
✅ Päeva jooksul kuuleb iga osaleja kokku 4 kogemuslugu, millele järgneb ühine arutelu sellest, kuidas olemasolevaid ressursse kogukonna heaks tööle panna!
✅ Avaettekande teeb haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro, kes aitab meil leida vastuseid küsimusele – miks on inimesele kogukonda vaja?
🗓️ Kus ja millal?
Inspiratsioonipäev leiab aset 18. septembril Ülemiste City linnakus, Öpiku konverentsikeskuses algusega kell 10.30.
❗Ajakava❗
Päeva modereerivad: Heleriin Jõesalu ja Eha Paas
(Siseministeeriumi strateegilise partnerluse projektijuhid, Eesti Rahvaülikoolide Liit)
10.00 – 10.30 Kogunemine & tervituskohv/-tee ja amps
10.30 Avastart!
Saame tuttavaks ja häälestume teemale
Kuuleme Ülemiste City kogukonnast. Sõna saab Mainor Grupi juhatuse liige Eneken Titov
11.15 – 12.15 Peaettekanne “Miks on inimesele kogukonda vaja?”
Grete Arro, haridus- ja keskkonnapsühholoog, Tallinna Ülikool
12.15 – 13.10 Lõunapaus
13.10 – 13.40 Valmistume lugude kuulamiseks ja ühiseks aruteluks!
👉Miks kogukondadele oma lugu vaja on?
(Berit Kaschan, luuletaja,kirjandusteadlane ja -terapeut)
👉ABCD lähenemine – mida see tähendab? Ressurssidepõhisest kogukonna arendamisest (Eha Paas ja Heleriin Jõesalu)
13.40 – 13.45 Liikumine aruteluruumidesse
13.45 – 14.55 Kogukondade lood: millist ressurssi märkad?
👉Aruteluruum I
👉Aruteluruum II
14.55 – 15.25 Kohvipaus & liikumine gruppidesse
15.25 – 16.35 Kogukondade lood: millist ressurssi märkad?
👉Aruteluruum I
👉Aruteluruum II
16.35 – 16.40 Liikumine peasaali
16.40 – 16.55 Kokkuvõtted: osalejalt osalejale
16.55 – 17.00 Lõppsõnad & asume koduteele!
💭 Aruteluruumides kõlavad järgmised lood 💭
🎤Villy Võrk, MTÜ Töömaja
Villy lugu räägib sellest, kuidas oma keeruline elukogemus pöörata tugevuseks ja just sellele tuginedes toetada sõltuvusprobleemidega inimesi, kaasates neid kogukonda. Villy on MTÜ Töömaja tegevjuht ja kogemusnõustaja. Töömaja pakub üheaastast töökeskset rehabilitatsiooni, et vabaneda sõltuvusest – taastatakse tööharjumus, eneseväärikus ja tunne, et ollakse kellelegi vajalikud. Paraku rehabilitatsiooniteenusest alati ei piisa – oluline on luua inimesele keskkonda, mis hoiaks ära tagasi langemise vanadesse mustritesse. Kogukondadel on selleks suur potentsiaal. Juttu tuleb ka endisesse Järvakandi vallamajja loodavast kogukonnamajast.
Teda motiveerib seda tööd tegema ainult üks teadmine – parem elu on võimalik. Ta möönab, et kuigi see võib vahel tunduda peaaegu võimatu, unistame me igaüks oma südames vabadusest.
🎤Heldi Ruiso, kodanikualgatus Loov Viljandi
Heldi on kohal, kui on vaja julgustada ja muutusi esile kutsuda. Ta tõdeb, et iseennast tutvustades oleks ta varasemalt loetlenud ameti- ja töökohti. Nüüd on ta endalegi üllatuslikult avastanud pigem just võimaluste teejuhi/looja rolli, mis saadab teda pea igat töist valikut tehes. Heldi on vabaühenduse Loov Viljandi eestvedaja ning igapäevaselt töötab ta Eesti Koostöö Kogus. Loov Viljandi on kogukonnaalgatus, kuhu kuuluvad viljandlased, kel on soov panustada Viljandi ainulaadsesse elukeskkonda, mis säiliks kulgevana ja pehmena, kasvaks kaasavaks, elamiseks ja töötamiseks parimaks paigaks.
Heldi lugu räägib sellest, kuidas linnakodanikuna olla julge ja trotsida kinniste kabinetiuste taga tehtavaid otsuseid, seda ikka selleks, et luua ruumi avatud valitsemiseks ja et kõigil oleks võimalus kaasa rääkida oma kodukoha käekäigus osas.
Tööelule tagantjärele pilku heites tõdeb ta, et on oma valikud ikka teinud nende tegemiste kasuks, mis on seotud Eesti inimeste igapäevaelu parandamisega, hariduse ja kultuuriga.
🎤Äksi kogukond, Tiina Tambaum
Kes veel ei tea, siis Äksi külast leiab kogukonnakunsti, mis on esitatud sotsiaalkriitilise ja pidevalt areneva installatsioonina koondnimetuse all “Äksi Kaubanduskeskus”. Tiina sõnul on Äksil kogukonnakunsti tehes soov teisi kogukondi mitte kopeerida ning luua midagi omanäolist. Kogukonnakunsti ressurssideks on inimeste need anded, oskused ja vara, mille olemasolu ja väärtust nad ise võibolla ei tajugi. Ühistegevus annab vabaduse ja võimaluse olla loominguline, samas on see kogukonda ühendava mõjuga, see on olnud alguspunktiks naabritevahelisele tutvusele ja abistamisele.
Tiina lugu toob esile ka just erivanuses inimeste sidumise kogukonnaks. Tema sõnul on oluline kutsuda teadlikult igas vanuses inimesi, sh vanemaid kogukonna liikmeid osalema ning luua põlvkondade ühisteoseid. Ta möönab, et selleks on aga tarvis usaldust ning teha palju individuaalset ettevalmistustööd.
🎤Järva-Jaani kogukond, Arto Saar
Järva-Jaani on üks eriline paik, kus ei ole jäänud ükski olemasolev ressurss märkamatuks. Just selle nimel loodi ka MTÜ Järva-Jaani Kogukond, mis ühendab selle kandi aktiivseid inimesi, kes on valmis panustama kodukoha arengusse. Kogukonna loo räägib Arto Saar, kes just ressursipõhisest kogukonna arendamisest (ehk ABCD lähenemisest) lähtudes algatas oma ülikooliõpingute ajal Järva-Jaani kogukonna ressursside kaardistamise ja kogumise. Esialgu Exceli tabelisse kogutud info sai sel aastal kogukonna veebilehe kuju ning Järva-Jaani kogukonna ressursid on nüüd leitavad veebilehel www.jarva-jaani.ee. Selline ressursidel põhineva suhtevõrgustiku punumine on toonud Järva-Jaani mitmeid huvitavaid algatusi, koostöövõimalusi ja ettevõtjate huvi ning investeeringuid, kuid mis kõige olulisem – rõõmu ja eneseteostamise võimalusi paljudele kogukonnaliikmetele.
🎤Kalamaja muuseum, Kristi Paats
2021. aastal avatud Kalamaja muuseum on hubane koht nii kohalikele elanikele kui ka külalistele. Sealsed näitused, publikuprogrammid ja eriilmelised kogukonnaprojektid aitavad tutvuda kohaliku ajaloo, tänapäeva ja tulevikuga. Kalamaja muuseum võtab kokku killukese piirkonna värvikast olemusest.
Kogukonnamuuseum on loodud esimesest hetkest üheskoos Kalamaja kandi inimestega. Selle loo räägib meile Tallinna Linnamuuseumi, Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paats. Ta tõdeb, et selline muuseumi loomise meetod on ainulaadne kogu Eestis.
🎤Päästeamet
Traditsioonilisena nähakse turvalisuse tagajatena Päästeametit ning Politsei- ja Piirivalveametit, laiemalt ka riigikaitsega seotud ameteid ja organisatsioone. Turvalisus algab aga igast inimesest endast ning sellest, et inimesed hoolivad endast, oma lähedastest, oma riigist ning ümbritsevast keskkonnast. Päästeamet organisatsioonina on teinud palju samme selleks, et olla kogukondadele ja kohalikele omavalitsustele ankurorganisatsiooniks turvalisuse ja kriisivalmiduse suurendamisel. Olgu selleks (koos)töö vabatahtlikega, päästekomandode koostöö KOVide, kogukondade ja ettevõtetega, sh nende koolitamine, taotlusvoorud kohalikele MTÜdele, korteriühistutele jne.
🎤MTÜ Lahemaa Turismiühing, Kaisa Linno
Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, mis võlub oma mitmekesiste loodusmaastike ja rikkaliku kultuuripärandiga. Seal saab nautida looduse vaikust ja rahu liivasel mererannal, ürgses rabas, kadakasel loopealsel või roheluses jõekaldal.
Ent samal ajal on see ka turismipiirkond, mis asub kahe maakonna neljas omavalitsuses – Kuusalu vallas ja Loksa linnas Harjumaal ning Haljala ja Kadrina vallas Lääne-Virumaal. Lahemaal elab ca 3000 inimest. Kuidas ühes rahvuspargis liita erinevad kogukonnad ühtseks võrgustikuks, nii et põrkuda võivad huvid ei segaks? Kuidas leida tasakaal kodukonnaliikmete, külaliste soovide ja looduskaitse vahel? Lahemaa loo räägib meile MTÜ Lahemaa Turismiühingu eestvedaja Kaisa Linno.
🎤Meeste Koda Haapsalu Kuur, Urmas Käär, Hannes Danilov, Juhan Märtsoo
MTÜ Meeste Koda Haapsalu Kuur on muutumas kogu Läänemaa meeste südameks ja kaaslaseks. On mehi, kes võitlevad üleminekuga tööelust pensionile. Palju on ka neid mehi, kes on üksi ja elavad pidevalt isolatsioonis ning ei tea, kuidas luua ühendust kogukonnaga. On mehi, kes on kolinud alles Läänemaale, kellel on vaja leida uusi sõpru. Haapsalu Kuuri liikmeks saamine võib seda pakkuda. Haapsalu Kuuri loo räägivad Urmas Käär, Hannes Danilov, Juhan Märtsoo.
Haapsalu Kuur on katusorganisatsiooni Meeste Koja liige, mille eesmärk on seista Eesti meeste heaolu, tervise ja suhtluse eest, käsitööoskuste hoidmise ja meeste kuuride (Men’s Shed) põhimõtete propageerimise eest Eestis.
🗓️Registreeri sündmusele hiljemalt 11. septembril
https://forms.gle/aeNmTJgcdVKmWFVF8
Lisainformatsioon: Eha Paas (517 0214, ehapaas@gmail.com) ja Heleriin Jõesalu (5341 4905, heleriin.joesalu@rahvaulikoolideliit.ee)
Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev toimub Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.

Kutse osaleda programmis dialoog kogukonnaga

Eesti Koostöö Kogu kuulutab sel sügisel taas välja kandideerimise arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga”.

Praktiline programm on mõeldud omavalitsuste juhtidele ja ametnikele, kellel soov arendada kohalikku elu paremas dialoogis kodanikega.

Teist korda kohalikele omavalitsustele pakutav arenguprogramm annab oskused kaasamisest ja dialoogiliste vestlusringide korraldamisest, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist.

 

Programmi kandideerimine algab 15. oktoobrist 2024.

Kõikidel on võimalus aegsasti oma huvist teada anda või soovi korral osaleda programmi tutvustavas virtuaalses infotunnis 15. oktoobril 2024 kell 16.00-16.45 või 30. oktoobril kell 16.00-16.45.

Praktiline online töötuba “MTÜ põhikirja korrastamise talgud”

♦ Millal viimati lugesid või uuendasid oma MTÜ põhikirja?
♦ Kas põhikirjas toodud eesmärk ja tegevused vastavad ühingu praegustele tegevustele ja eesmärkidele?
♦ Kas põhikirja kõik punktid vastavad praegu kehtivale MTÜ seadusele?
♦ Kui pikk ja põhjalik peaks olema põhikiri?
♦ Kas ja kui palju tuua põhikirja MTÜ seaduses toodud nõudeid?
♦ Mida lubab MTÜ seadus ühingus põhikirjaga muuta?
🔷 Nendele ja paljudele teistele küsimustele saad vastused Viljandi-, Järva- ja Jõgevamaa vabaühenduste konsultantide korraldatud ühises praktilises MTÜ põhikirja korrastamise töötoas.
Vaatame koos üle põhikirja olulisemad punktid:
1. ühingu nimi, asukoht, eesmärk ja tegevused, muud üldsätted;
2. liikmelisus;
3. üldkoosolek;
4. juhtimine;
5. ühinemine ja jagunemine, likvideerimine.
Lisaks kordame üle, kuidas muudetud põhikirja äriregistrisse esitada.
🔶 Anna oma osalemisest meile teada hiljemalt 23. 09 lingil https://forms.gle/f7FUzxDAfsm9Tfjw6
🔹 Võta töötuppa kaasa oma ühingu põhikiri- saad jooksvalt konsultantide jagatud infot oma põhikirjaga võrrelda ja iga teema järel on meil küsimuste -vastuste voor.
🔹Osalemine töötoas on tasuta ja salvestust saab järele vaadata.

Oluline info ÕÜF piirkondlike algatuste väikeprojektide taotlejatele

Õiglase ülemineku piirkondlike algatuste väikeprojektide taotlusvoor on jooksev ning taotlusi saab esitada kuni 31.12.2028.a

Aga taotlejatel palutakse ürituste planeerimisel ja projektide koostamisel,  arvestada sellega, et taotluse kontroll, hindamine ning rahastamisotsuse vormistamine võib võtta aega keskmiselt kuni 2 kuud alates taotluse esitamisest.

Tulenevalt sellest palutakse nende arendusprojektide puhul, kus ürituse toimumise aeg on juba fikseeritud, esitada taotlus ära vähemalt 2 kuud enne planeeritud ürituse toimumist. Vahetult enne ürituse korraldamist esitatud taotluse rahastamise tulemused ei pruugi ürituse ajaks selguda, mis võib tekitada tõrkeid projekti elluviimisel ja planeeritud tulemuste saavutamisel.

Lisainfo meetme kohta: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks

Kodanikuühikonna innovatsioonifondi eludood: MTÜ Iga Elu projekt

2 projekti Narvast oli toetatud 2023.a kodanikuühiskonna innovatsioonifondi raames. Esimene nendest on MTÜ Iga Elu projekt.

Projekti eesmärk oli koolitada Narvas esmaabioskusi vähemalt 500 inimesele ning varustada AED-seadmetega kolm linna mikrorajooni. Projekti raames viidi läbi suuremahuline esmaabikoolitus Narva elanikele, mille tulemusena omandasid vähemalt 500 inimest esmaabioskused. Lisaks soetati täiendavaid defibrillaatoreid (AED-seadmeid) ja paigutati need avalikesse kohtadesse piirkondades, kus neid varem ei olnud piisavalt.

Teiste toetust saadud projektidega saab tutvuda siin https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

KIF 2024 tingimused https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/kif24/

Taotlusvoor lõpeb: 15.10.2024 kell 23:59

Foto: MTÜ Iga Elu

Küsi nõu

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Filmilaager noortele 27.-29. august 2024 – parimad filmid saavad osaleda Koolifilmi Festivalil!

Filmilaagrit veavad eest professionaalsed filmitegijad. Laagri käigus valmib noortel osalejatel oma filmiteos ja parimad filmid saavad võimaluse osaleda Koolifilmi Festivalil!

Registreerimine avati 12. juuni ja kestab kuni kohtade täitumiseni.

 

Registreeruda saab siit: https://forms.office.com/e/MEfDkv8sYb

 

Osalema ootame 5.-7. ja 8.-12. klassi noori. Nooremas vanusegrupis on 25 kohta ja vanemas vanusegrupis on 25 kohta.

Laager kestab 3 päeva, 27.08-29.08 kella 12:00-17:00. Laager toimub Jõhvi Põhikoolis.

Laagri töökeel on eesti keel, vajadusel saab juhendajatelt tuge vene ja inglise keeles.

Laagripäeval pakutakse laagri poolt üks toidukord.

Osalustasu: 30 € (tasumine arve alusel, pärast registreerumist)

 

Laagri juhendajad on laiapõhjalise kogemusega Liina Särkinen (Kinomaja Filmikool) ja Mikk Rand (Kinobuss).

 

 

Laagrit korraldab Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Viru Filmifond.


Kontakt: Piia Tamm, 5561 0512, piia.tamm@ivek.ee

GALERII

Foto: Maila Meldre  GALERII

FACEBOOK

NOORTELAAGRIS VALMINUD FILMID

Kodanikuühiskonna innovatsoonifondi edulugu: Varustuskindluse tagamine elanikele Alutaguse valla Illuka piirkonna asulates

Jätkame 2023. aasta kodanikuühiskonna innovatsioonifondi Ida-Virumaa projektide tutvustamist.

Koostöös vee- ja kanalisatsioonivõrgu haldajaga oli Illuka piirkonna kogukonna liikmete abil kriisisituatsioonides paremini tagatud varustuskindlus vee ja elektriga nende asulate ja teiste võrguga seotud Alutaguse valla Illuka piirkonna elanikele.

Hankiti generaatorid Alutaguse valla Illuka piirkonna Kurtna ja Kuremäe külade kogukondadele. Koostöös vee- ja kanalisatsioonivõrgu haldajaga oli kogukonna liikmete abil kriisisituatsioonides paremini tagatud varustuskindlus vee ja elektriga nende asulate ja teiste võrguga seotud piirkonna elanikele.

Teiste toetust saadud projektidega saab tutvuda siin https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

KIF 2024 tingimused https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/kif24/

Taotlusvoor lõpeb: 15.10.2024 kell 23:59

Foto: Illuka kandi kultuurikamber, Illuka piirkonna kogukonnakogu 

Küsi nõu

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Ida-Virumaal sai rahastust üle 35 kohalike elanike algatatud projekti

Allikas

Kevadel said õiglase ülemineku fondi (ÕUF) toel rahastuse üle 30 väikeprojekti, mis toovad Ida-Virumaale suvel ja sügisel hulganisti avalikke üritusi, festivale, töötubasid, loenguid ja ekskursioone. Sel nädalal said rahastuse ka 23 keskmise suurusega ja 13 suurprojekti, mille abil saavad algatused toetust nii arendustegevusteks kui põhivarainvesteeringuteks.

Toetusmeedet „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ viib ellu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koos Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK). Toetust saanud projektid on väga erinevad: väikeprojektide puhul korraldati näiteks saunafestival, suurematest ettevõtmistest arendatakse muuhulgas edasi Aidu ja Kiviõli seikluskeskusi. Regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani sõnul saab üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal olla õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumalt kõiki eluvaldkondi. „Käesoleva meetmega soovime parandada maakonna atraktiivsust elu-, töö- ja ka turismisihtkohana. Tegemist on kogukonna liikmete algatatud projektidega ning mõttemuutus peabki algama just inimestes endis. Toetame algatusi, mida veab kohalike ettevõtlikkus ning soov oma elukeskkonda paremaks ja atraktiivsemaks muuta. Nii suureneb ka kogukonna ühtekuuluvustunne ja valmisolek muutusteks,“ selgitas minister.

RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepa sõnul on esitatud taotluste põhjal hea meel näha, et Ida-Virumaa aktiivsed kodanikud saavad hästi aru, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele avaldab mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile. „Kogukonna enda liikmete poolt algatatud projektid ja ettevõtmised väljendavad selgelt seda, et inimesed on valmis ise panustama ja muutusi ellu viima, lisaks meelitab parem keskkond ligi ka uusi elanikke ja investeeringuid,“ lisas Sepp.

Keskmiste projektide puhul sai toetust küsida nii arendustegevusteks kui ka põhivarainvesteeringuteks summas 10 001 kuni 200 000 eurot. Kuna häid projekte oli palju, suurendati esialgset vooru eelarvet 3,2 miljoni euroni. Kokku esitati 63 projekti, millest toetuse said 23. Näiteks anti toetust mänguväljaku rajamiseks Lüganuse külaseltsile, kirveviskamise keskuse arendamiseks, robootika võistlussarjaks, Station Narva Festivali korraldamiseks ja paljuks muuks. Muu hulgas toetatakse Lüganuse valla 530 noore õpet erinevates kliimaneutraalsuse alast teadlikkust edendavates programmides, mis avardavad silmaringi, kasvatavad keskkonnateadlikke tootjaid ja tarbijaid ning suunavad noori targa karjäärivaliku teel jääma piirkonda. Samuti toetatakse disaini ja ringmajanduse arengukiirendit, mille eesmärgiks on disaini (protsess teenuste ja toodete ideestamisest kuni väljatöötamiseni, sh ärimudelite koostamine) abil toetada piirkonna toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele üleminekul. Täieliku toetatud projektide nimekirja leiab siit.

Suuremahuliste projektide taotlusvoor lõppes 31. mail ning kokku esitati 32 projekti, millest toetuse said 13. Voorus võis küsida toetust põhivarainvesteeringuteks summas 200 001 kuni 1 500 000 eurot. Muu hulgas toetatakse Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse edasiarendust ja Toila merepääste ja -ökoloogiakeskuse rajamist, mis ühelt poolt loob turvalisema elukeskkonna ning teisalt pakub ka võimalust viia piirkonnas läbi mereökoloogiaga seotud haridusprogramme. Lisaks rekonstrueeritakse Sillamäe SillArt kunstigalerii, kus avaldatakse kohalike kunstnike näitusi ning korraldatakse töötubasid ja kohtumisi loomeinimestega. Kohtla-Järve linna rajatakse rahvusvahelistele nõuetele vastav elektriliste kartide keskus “SolarRing”, mis saab vajaliku elektri juurde rajatavast päikesepargist. Täieliku toetatud projektide nimekirja leiab siit.

Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku fondi koordinaatori Ivan Sergejevi sõnul on fondi toetusmeetmete eesmärk parandada kogu Ida-Virumaa elukeskkonda, milles on oluline roll ka pehmetel tegevustel. „Fondi oluline eesmärk on küll toetada ettevõtlust ja tööstust üleminekul kliimaneutraalsusele, kuid selleks, et ettevõtted piirkonnas õitseksid on vaja, et inimesed sinna jääks. Inimestele on aga oluline, et lisaks tööle oleks neil ka vabal ajal midagi toredat teha,“ lisas Sergejev. Toetust saavad projektid on heaks näiteks, kuidas erinevate tegevuste kaudu luuakse kaasaegsed vaba aja veetmise võimalused, mis toetavad piirkonna arengut terviklikult. ÕUFist saab väikeprojektide taotlusi esitada kuni 2028. aasta lõpuni, seega tasub kõikidel huvilistel toetusmeetme infoga lähemalt tutvuda RTK kodulehel. Aasta lõpus avaneb ka uus keskmiste projektide taotlusvoor, mille täpsem ajakava ja tingimused on selgumisel.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, millega toetatakse majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud väljakutsed kliimaeesmärkide täitmisel. Eestis on õiglase ülemineku fondi mahuks 340 miljonit eurot ning sihtpiirkonnaks on põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa. Lisainfot leiab õiglase ülemineku fondi avaneb uues vahekaardis ja RTK kodulehelt.

Kodanikuühiskonna innovatsoonifondi edulugu: Narva-Jõesuu Vabatahtliku Mere- ja Jääpäästeüksuse varustuse täiustamise projekt

Olete kuulnud Kodanikuühiskonna Innovatsioonifondist (KIF), aga ei tea, milline projekt võiks sobida? Tutvustame Teile 2023. aastal Ida-Virumaal toetatud projekte.

Narva-Jõesuu vabatahtliku merepäästeüksuse varustuse täiustamise projekti üldeesmärk oli tugevdada meresõiduohutust ja hädaolukordadele reageerimise võimekust, soetades hädavajaliku varustuse, sealhulgas elektrigeneraatori, käivitusabi, soojus-/öise vaatlusseadme ja käsi-GPS-i. Nende täiustuste kaudu oli projekti eesmärk tagada hätta sattunud inimeste kiire ja tõhus päästmine nii merel kui ka maismaal, parandada merepääste meeskonna üldist ohutust ning aidata kaasa kohaliku kogukonna üldisele heaolule ja turvalisusele.

Narva-Jõesuu Vabatahtlik Mere- ja Jääpäästeüksus soovis oma tegevusvõimekust tõsta toetusprogrammi kaudu hädavajaliku varustuse soetamise teel. Projekt hõlmas elektrigeneraatori, käivitusabi, soojus-/öövaatlusseadme ja käsi GPS-i hankimist, et tugevdada üksuse tõhusust ja tulemuslikkust merepäästeoperatsioonidel ja kriisiolukordades.

Peamine otsene kasusaaja oli merepäästeüksus ise, kuna see sai juurdepääsu uuendatud ja olulisele varustusele, mis suurendas nende tegevussuutlikkust. Päästeüksuse suurenenud suutlikkusest ja efektiivsusest võitis kaudselt laiem kohalik kogukond. See tõi kaasa parema üldise ja meresõiduohutuse, edendades elanike ja külastajate turvatunnet.

Lõppkokkuvõttes oli projekti läbivaks eesmärgiks luua vastupidavam ja tõhusam merepäästeüksus, mis suutis kiiresti ja tõhusalt reageerida merehäda- ja kriisiolukordadele, kaitstes seeläbi elusid ja edendades ohutust Narva-Jõesuu vabatahtliku merepäästeüksuse teenindatavatel veekogudel ja rannikualadel.

Teiste toetust saanud projektidega saab tutvuda siin: https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

KIF 2024 tingimused: https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/kif24/
Taotlusvoor lõpeb: 15.10.2024 kell 23:59

Foto: Narva-Jõesuu Vabatahtlik Mere- ja Jääpäästeüksus

Küsi nõu

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Õpi koos Googliga tasuta AI koolituste hooaeg (sügis 2024)

Koolitusele ootame väikeettevõtjaid, ettevõtlike inimesi ja ka kõiki teisi huvilisi, kes soovivad tehisintellekti maailmasse sukelduda ning seotud teemasid paremini mõista.

 

Koolitused toimuvad otseülekandena YouTube keskkonnas, mis võimaldab osaluse olenemata asukohast.

Kõik koolitused kestavad 1 tund, millele järgneb 30-minutiline arutelu koolitajaga ning võimalus küsida küsimusi.

Kõik “Õpi koos Google’iga” koolitused on eesti keeles ja ilma rahata!

 

Osalemiseks tuleb ennast ainult eelnevalt registreerida! Seda saab teha vastava  koolituse tutvustaval lehel.

Lingi koolitusega liitumiseks saadame Sulle meili teel pärast registreerimist.

Võimenda oma produktiivsust AI-ga

Teisipäev, 27. august kell 10.00-11.30 

Koolitaja Sandra Reivik

Läbides selle koolituse:

  • tead, mis on genereeriv AI ja milliste põhimõtete alusel see töötab;
  • oskad oma aja säästmiseks kasutada erinevaid tehisintellekti põhiseid tööriistu;
  • omad ülevaadet, kuidas koostada tõhusaid päringuid.

Sissejuhatus pilvetehnoloogiatesse

Neljapäev, 29. august kell 10.00-11.30 

Koolitaja Jüri Kirpu

Läbides selle koolituse: 

  • oskad lihtsal moel selgitada kuidas tehnoloogia meid ümbritsevat maailma kujundab;
  • mõistad pilvetehnoloogia olemust ja selle tööpõhimõtteid;
  • oskad pilvandmetöötlusega kaasnevaid hüvesid oma ettevõttes kasutada.

Promptimise kunst: kuidas anda AI-le õigeid käsklusi?

Teisipäev, 3. september kell 15.30-17.00 

Koolitaja Marju Sokman 

Läbides selle koolituse:

  • mõistad promptimise põhiprintsiipe ja kuidas sisend mõjutab AI-lt saadavaid vastuseid;
  • oskad kasutada AI-d uute ideede leidmiseks ja oma loovtöö kiirendamiseks;
  • oskad vältida levinud vigu AI-ga suhtlemisel ning tead, kuidas saada täpsemaid ja asjakohasemaid vastuseid.

Pane andmed tööle – otsuste tegemine andmete abil

 Teisipäev, 10. september kell 15.30-17.00 

Koolitaja Sandra Reivik

Läbides selle koolituse: 

  • omad ülevaadet, milline näeb välja andmeteanalüüsi protsess;
  • oskad oma ettevõtte andmeid äritegevuse arendamiseks kasutada;
  • tunned erinevaid andme- ja analüüsitüüpe ning oskad neid ka praktiliselt kasutada.

Mõista, kuidas töötab tehisintellekt – sissejuhatus masinõppesse

Kolmapäev, 11. september kell 10.00-11.30 

Koolitaja selgumisel

Läbides selle koolituse:

  • tead, kuidas erinevad masinõppe mudelid töötavad;
  • omad baasteadmisi, kuidas andmeid masinõppe projektiks ette valmistada;
  • tajud, kuidas ja milliseid masinõppe rakendamise võimalusi oma ettevõttes kasutada.

Inimeste kaasamine lühivideotega

Teisipäev, 17. september kell 10.00-11.30 

Koolitaja Jenny Tupits

Läbides selle koolituse:

  • tead, milliseid muutusi AI videote loomise protsessi toob;
  • omad teadmisi ja valdad tööriistu, mille abil oma videoid kaasahaaravaks ja tõhusaks muuta;
  • oskad videoideedele loomingulisemalt läheneda.

AI-ga võimendatud turundusstrateegia

Kolmapäev, 25. september kell 10.00-11.30 

Koolitaja Laura Pesonen

Läbides selle koolituse: 

  • mõistad, kuidas AI turundusvaldkonda muudab, aga ka uusi võimalusi loob;
  • tunned mitmeid AI-põhiseid tööriistu ja kuidas neid enda kasuks tööle panna;
  • oskad AI-d kasutada turundusstrateegia väljamõtlemise lihtsustamiseks.

Ettevõtte küberturvalisuse ABC

Neljapäev, 3. oktoober kell 10.00-11.30 

Koolitaja Oliver Kikas

Läbides selle koolituse: 

  • oskad ära tunda potentsiaalseid küberohte;
  • tunned strateegiaid, mille läbi oma töötajaid küberturbe vallas koolitada;
  • tead, kuidas kaitsta nii oma seadmeid ja süsteeme kui ka pakkuda turvalist kliendikogemus.

Kodanikuühiskonna innovatsoonifond: toetuse saamise eelduseks on koostöö

Allikas

KÜSK kuulutas teist aastat välja kodanikuühiskonna innovatsioonifondi (KIF) taotlusvooru, mille pikk tähtaeg võimaldab mitme osapoole koostööna välja selgitada kogukondade vajadused.

Innovatsioonifondi taotlusvooru taotlusvorm ei ole päris tavapärane, kus tuleb püstitada kõigepealt eesmärk ja siis luua tegevuskava. Selles voorus tuleb kirjeldada tervet protsessi, kuidas mitme osapoole koostöö tulemusena jõutakse ühise eesmärgini. Ühise vajaduse väljaselgitamise juurde tuleks kaasata nii piirkonnas elavad inimesed, vabaühendused, ettevõtted, kohalik omavalitsus ja Päästeamet – ühesõnaga terve kogukond. Palju osapooli puudutavad protsessid on aeganõudvad ja seepärast on pikk ka kodanikuühiskonna innovatsioonifondi (KIF) vooru taotluste esitamise aeg. Voor avati mais 2024 ja suletakse oktoobris 2024.

Millest alustada?
Taotlusvormi esimene sisulahter soovib, et taotleja kirjeldaks probleemi, millele lahendust otsima hakatakse. Soovitame esiteks probleemi üles otsida ja uurida, kas ja keda see puudutab? Kas ainult ettevõtjatel on probleem, või puudutab see ka omavalitsust, vabaühendusi ja piirkonna elanikke? Teemafookus, millele keskenduda on elanikkonna kaitse ja selle võimekuse tõstmine, mis on tingitud julgeolekuolukorrast Eestis.

Kuigi kogukonnad on Eestis väikesed, võivad kohalikke probleeme näha osapooled erinevalt. See on mõneti loogiline, sest igal institutsioonil nii ühiskonnas laiemalt kui ka väiksemas kogukonnas on oma funktsioon. Olgu see siis koolihariduse andmine, sotsiaalteenuste arendamine, arstiabi osutamine, heakorra hoidmine, päästetööde korraldamine jne. Kõigil osapooltel tasub aga meeles hoida see, et ühendav lüli nende kõigi vahel on kohalikud inimesed, kes jagavad ühte elukeskkonda.

Organisatsiooni kultuuri ja koostööd uurinud teadlased J. Grossi ja C. K. W. De Dreud, on öelnud, et üksi ei ole võimalik leida lahendust probleemile, mis puudutab paljusid. Seega on lausa kohustuslik kaasata kogukonna inimesed nii probleemi väljaselgitamisse kui ka selle lahendamisse. 

Esimese kohtumise mõte võikski olla näiteks kõiki osapooli puudutava probleemi otsimine, järgmine kohtumine võiks olla lahenduste leidmine, siis juba jõuda mõju kaardistamiseni, siis eesmärk ja tegevused.

Milliseid „tööriistu“ koostöö tegemiseks kasutada?
Koostöö ja kollektiivne töö võib olla väljakutsete rohke, kuid selle ladusamaks kulgemiseks on mitmeid häid nippe.

Näiteks kui kutsutakse ühisesse ruumi erinevad inimesed, on hea meelde tuletada üheskoos häid grupitöö tavasid. Need tuleks enne kokku istumist kõigile saata ja kindlasti enne töö tegemist kõigil meelde tuletada. Ühised kokkulepped heaks grupitööks võib ka eelnevalt koos üles kirjutada. Head tavad on kokkulepped, mis väljendavad inimeste sotsiaalseid oskusi teineteist austada, olla ise aktiivne ja osata teisi ka ära kuulata, mitte liikuda teemast kõrvale ja hoida fookust. Jagame ühte näidet hea grupitöö tava juhendist, dokumendi saad alla laadida siit.

Probleemi ja lahenduste kaardistamiseks soovitavad projektikoolitajad ja -juhendid koostada probleemi- ja lahenduste puu. Selle puu koostamiseks annab interneti otsing mitmeid praktilisi näiteid, mis aitavad põhimõttest kiiresti aru saada. Jälgi, et veebis avalikult saadaolev materjal on pärit usaldusväärsest allikast ja selle kasutamisel nimeta allikat. Näiteks sisaldab Euroopa Komisjoni Noorte inimõigushariduse käsiraamat peatükki „tegevuskava“, kus enne alustamist soovitatakse otsida üles grupi tugevused (SWOT või TVNO analüüs) ja siis koostada probleemi- ja seejärel lahenduste puu. Täpsemalt saad peatükki uurida siit.

Oma tegevuse mõju loomiseks, soovitame uurida Jaan Apsi koostatud käsiraamatut „Kodanikuühenduste ühiskondliku mõju hindamine“. Raamat on lihtsasti kirjutatud ja täis elulisi näiteid, mis võimaldab meetodit kergesti ja kiiresti kasutada. Käsiraamatu saad elektrooniliselt alla laadida siit.

Millised on kogemused?
Innovatsioonifondi taotlusvooru viib KÜSK läbi teist aastat, mis tähendab, et eelmisest aastast  on juba ette näidata projekte ja jagada kogemusi. Eelmisel aastal oli üks fondist toetuse saaja Ritsu Külaselts. Projekti tulemusena suurenes kogukondade ja Tõrva vallavalitsuse omavaheline koostöö kogukonnakeskse valitsemisviisi kaudu ning tõusis elanikkonnakaitse võimekus kogukondades. Lähemalt saab projekti kohta lugeda siit.

Maikuus korraldas KÜSK avainfopäeva, kus on võimalik kuulata Päästeameti ettekannet elanikkonna kaitsest, saada ülevaade innovatsioonifondi eesmärkidest ja kuulata selgitusi taotlusvormi täitmise kohta. Vaata või kuula infopäeva järele siit.

Taotlusvooru rahaline maht
Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi tingimused on leitavad KÜSKi taotlusvoorude rubriigist. Taotlusvooru baaseelarve on 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta on ette nähtud maksimaalne toetussumma. Täpsema info taotlusvooru detailide kohta leiad siit.

Küsi nõu

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Taotlusvoor “Noorte heaks 2024”

8. augustil 2024 avanes täiendav Noorte Heaks 2024 taotlusvoor, kuhu oodatakse projekte, mis toetavad 2024 prioriteetseid teemasid:
  • Noorte ja noorsootöö ning huvihariduse spetsialistide teadlikkuse suurendamine noorte vaimse tervise toetamisest.
  • Noorte kaasamine avaliku ruumi kujundamisse ning neile suunatud või neid puudutavate teenuste disainimisse.
  • Rohe- ja digipöörde elluviimine noortevaldkonnas.
  • Riskirühmadesse kuuluvate noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamine ning noorte eemale- ja üksijäämise riski vähendamine.
Taotlusvooru eelarve on 200 000 eurot. Minimaalne taotletav toetussumma ühe projekti kohta on 1500 eurot ja maksimaalne taotletav toetussumma on 11 000 eurot. Tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. detsember 2024.
Taotlusvoor avatud 08.08.2024 kuni 05.09.2024 kell 23.59.

PRIA maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus.

28. augustil alustab PRIA maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõttu.

Toetuse suurus on kuni 200 000 eurot, toetuse osakaal 40% abikõlblikest kuludest Taotlusi saab esitada jooksvalt. Toetatakse projekte, mis pole seotud põllumajanduse, metsanduse ega kalandusega.

 

Toetuse eesmärk

Toetuse eesmärk on ettevõtjate konkurentsivõime suurenemine ja uute hästi tasustatud töökohtade lisandumine maapiirkonnas.

Toetust saab kasutada materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja ehitiste ehitamiseks. Toetatakse projekte, mis on seotud kas ettevõtte jaoks uudse tehnoloogia rakendamisega või uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmisega või ettevõtte ressursitõhususe parandamisega.

Toetuse tingimused

Toetust saab taotleda ühe kuni 49 töötajaga ettevõtja, kelle aastane müügitulu kahel eelneval aastal on olnud vähemalt 40 000 eurot. Taotlejal peab kahel eelneval aastal olema aastaringselt olnud tööl vähemalt üks töölepingu alusel töötav töötaja. Toetust saab kasutada projekti elluviimiseks taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid. Toetuse väljamaksmise eelduseks on toetuse abil soetatud vara sihtotstarbeliselt kasutusse võtmine ja vähemalt ühe uue täiendava töökoha loomine projektiga seotud püsivasse tegevuskohta maapiirkonnas ning töölepingu sõlmimine sellele töökohale võetud töötajaga.

Konkurentsivõime kasvutoetuse tutvustamiseks toimub 14.08.2024 kell 10.00-13.30 infopäev Zoomis, kuhu saab registreeruda  SIIN

Registreerunutele saadetakse Zoomi link 13. augustil.

Infopäeva ajakava

10:00-11:00        Toetuse eesmärk, võimalused, tingimused – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Allar Korjas

Küsimused ja vastused

11:00-11:50        Taotlemine, projekti eelarve, projekti elluviimine, toetuse väljamaksmine – PRIA, Siret Lillemäe, Kairi Rosenthal

Küsimused ja vastused

11.50-12.00        Paus

12:00-12:20        Ehitamisega seotud aspektid toetuse kasutamisel – PRIA, Kaimo Puniste

12:20-13:00        Sildfinantseerimine toetuse kasutamisel, laenud ja käendused – Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), Meelis Annus

13.00-13:10        Eelnõustamine PRIA-s, mis see on ja kuidas seda kasutada – PRIA

13.10-13.30        Täiendavad küsimused ja vastused

Lisainfot meetme kohta saab PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/toetused/konkurentsivoime-suurendamise-investeeringutoetus ja PRIA toetuste infotelefonilt 737 7678.

Infopäeva kaasrahastatakse Euroopa Liidu meetmest MAK1 – VKE-de teadlikkuse kasvatamine.

Lisainfo infopäeva kohta:


SA Pärnumaa Arenduskeskus
Svea Uusen
tel: 5051797
e-post: svea@parnumaa.ee

Koolitused ja programmid turismiettevõtjatele

Turismivaldkonna koolitused spetsialistidele ja juhidele:

2025

N 3. aprill 10:00 – 17:30

Registreerimine on avatud

Registreeru

N 27. märts -15.oktoober

Registreerimine on avatud

Registreeru

2024

august – november 2024

Külalislahkuse arendamise programm Virumaa turismiettevõtetele

28. august -18. september 2024

Kandideerimine on lõppenud!

Registreeruda saab kuni 27. august 2024

04. november

Digiturunduse ABC koolitus Virumaa turismiettevõtjatele

07. november

Sotsiaalmeedia ABC koolitus Virumaa turismiettevõtjatele

19. november

Sotsiaalmeedia + AI koolitus Virumaa turismiettevõtjatele

Hea teeninduse koolitusprogramm (Mainor):

Sihtgrupp:

Ida-Viru turismiklastri liikmed ja vabade kohtade olemasolul ka teised piirkonna ettevõtjaid.

Eesmärk: 

Koolitusprogrammi (32 akadeemilist tundi) eesmärk on anda ülevaade ja läbi praktiliste harjutuste kujundada arusaam hea teeninduse põhimõtetest Ida-Virumaal tegutsevatele majutus- ja toitlustusettevõttes tegutsevatele teenindajatele ja teenindusmeeskondade juhtidele.

Kursuse läbinu:

  • saab aru hea teeninduse alustest külalislahkussektoris,
  • kujundab iseenda rolli, väärtuseid ja hoiakuid klienditeeninduses,
  • kirjeldab hea teeninduse põhitõdesid,
  • analüüsib enda käitumist erinevates teenindussituatsioonides,
  • analüüsib inimeste käitumise põhjusi DISC mudeli abil,
  • disainib külalise teenindusteekonda lähtudes külalislahke klienditeeninduse põhimõtetest.

Kohapeal ja veebis

Kuupäevad: 08.10, 15.10,  16.10, 21.10, 22.10, 29.10, 05.11

Hind 0€

Registreeruda saab kuni 07. oktoober 2024

Maht 32 tundi

Turunduskommunikatsioon külalislahkussektoris (Mainor): 

Sihtgrupp:

Ida-Viru turismiklastri liikmed ja vabade kohtade olemasolul ka teised piirkonna ettevõtjaid.

Eesmärk: 

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ja läbi praktiliste harjutuste kujundada arusaam turunduskommunikatsiooni põhimõtetest majutus- ja toitlustusettevõttes tegutsevatele valdkonnajuhtidele.

Kursuse läbinu:

  • saab aru turunduskommunikatsiooni eripärast külalislahkussektoris;
  • kirjeldab integreeritud turunduskommunikatsiooni ja tootedisaini põhitõdesid;
  • analüüsib turunduskommunikatsiooni sõnumeid lähtuvalt valitud (ka rahvusvahelistest) sihtgruppidest ja kanalitest;
  • teeb ettepanekud turunduskommunikatsiooni parandamiseks ettevõttes:
  • arendab protsesside/projekti juhtimisoskust.

Veebis

Kuupäevad: 28.08, 03.09, 04.09, 10.09, 11.09, 18.09

Hind 0€

Registreeruda saab kuni 27. august 2024

Maht 26 tundi

Kestliku turismi programm Virumaa turismiettevõtjatele

Sihtgrupp:

Ida-Viru turismiklastri liikmed ja vabade kohtade olemasolul ka teised piirkonna ettevõtjaid.

Eesmärk: 

Programmi eesmärk on anda ülevaade rohemärgistest, mida meie ettevõtjad saavad taotleda, rääkida nende olulisusest ja kriteeriumitest. Ühtlasi toome kokku Virumaa kestlikkusest huvitatud ettevõtjad, et arendada koostööd ja õppida üksteise kogemusest. Aitame teil ka Green Key või Europarc’i taotlust koostada.

Programmi ajakava:

  • August: Infoseminar
  • September: Esimene koolituspäev Lääne-Virumaal
  • September: Teine koolituspäev Ida-Virumaal
  • Oktoober: Õppereis Saaremaale, kus tutvume Green Key märgisega ettevõtetega
  • Oktoober: Programmi lõpetamine ja tagasiside
  • August-november: Ettevõtjate nõustamine rohemärgiste taotlemisel.

Veebis

Kuupäevad: august-november

Hind 0€

 tutvustav infoseminar toimub 22. augustil 2024 kell 16.00 Zoomis

Turismiettevõtte juhi arenguprogramm 

Sihtgrupp:

Ida-Virumaa turismivaldkonna ettevõtete erinevate tasandite juhid.

Eesmärk: 

Anda teadmised turismi valdkonna keskastmejuhtidele meetoditest ja vahenditest, mida rakendada oma organisatsiooni teenuste, brändi ja meeskonna arendamiseks.

Koolituse läbinu:

  • mõistab enda rolli õppiva ja areneva organisatsiooni kujundajana;
  • teab virtuaaltöö vahendeid ja sobilikke lähenemisi virtuaalmeeskondade juhtimiseks;
  • analüüsib ja tõlgendab erinevaid andmeid organisatsiooni (sh teenuste, brändi, meeskondade) arendamiseks;
  • rakendab peamisi teenusedisaini tööriistu lähtuvalt disainmõtlemise loogikast kasutajasõbralike teenuste arendamiseks;
  • teab brändijuhtimise seoseid organisatsiooni turunduse ja strateegilise planeerimisega ning arendab ja juhib organisatsioonibrändi;
  • mõistab turunduskommunikatsiooni põhimõtteid ja veebipõhiste kommunikatsioonikeskkondade rakendamise võimalusi.

Kohapeal

Kuupäevad: 05.09, 06.09, 8.10, 9.10, 29.10, 30.10

Hind 0€

Registreeruda saab kuni 3.09.2024.

Maht 54t

Mentorite koolitus alustavate töötajate toetamiseks ja töökohal juhendamiseks

Sihtgrupp:

Ida-Virumaa turismivaldkonna töötajad, kes tegelevad või soovivad hakata tegelema oma töökohal alustavate töötajate (ka praktikantide) juhendamisega.

Eesmärk: 

Juhendamisoskuste arendamine ja toetamine. Digioskuste parandamine.

Koolituse läbinu:

  • Teab mentorluse ja juhendamise põhitõdesid.
  • Mõtestab enda rolli töötaja juhendamisel.
  • Teab täiskasvanud õppija (töötaja) ootusi, õpimotivatsiooni ia õpetamise põhitõdesid.
  • Kavandab ja viib läbi uue töötaja juhendamise protsessi.
  • Annab ja võtab vastu konstruktiivset tagasisidet.
  • Reflekteerib end tegevusjuhendajana.
  • Oskab uue töötaja tööalast arengut toetada.

Kohapeal

Kuupäevad: 16.09.2024 – 15.12.2024

Hind 0€

Registreeruda saab kuni 5.06.-2.12.2024.

Maht 78t

Kliendi tagasiside kui digiturunduse tööriist (veebis)

Sihtgrupp:

– Ida- Virumaal töötavaid ja/või elavaid turismivaldkonna töötajaid ning turundajaid, kes soovivad omandada uusi teadmisi kliendisuhete haldamisest ning väikese eelarvega turundustegevuste tõhusamaks muutmisest
– tulevasi turismiettevõtjaid, kelle töö suureks osaks on ka oma ettevõtte turundamine

Eesmärk: 

Ettevõtte paremaks turunduslikuks esitlemiseks tuleb õppida klientidelt saadud tagasiside enda kasuks tööle panna. Kliendi tagasisidega tegelemine on oluline kahest aspektist: ühelt poolt annab see võimaluse leida üles nõrgad kohad ettevõtte tootes, teenuses või klienditeeninduses, teisalt aga võimaldab paremat kliendisuhtlust.

Koolituse sisu

  • Google My Business turunduskanalina
  • TripAdvisor turunduskanalina
  • Facebook turunduskanalina
  • Tagasiside haldamine: kliendi tagasiside küsimise võimalused ja vahendid; tagasiside analüüs
  • Vastused kliendi positiivsele ja negatiivsele tagasisidele; probleemsetega tegelemine
  • Tagasiside kasutamine turunduslikel eesmärkidel
  • Praktiline õpe: kliendi tagasisidele vastamine, kliendi poolt erinevatesse turunduskanalitesse jäetud tagasiside analüüs ning nii positiivsele kui ka negatiivsele tagasisidele sobiva vastuse kirjutamine, mallide loomine;
  • Kliendi kaasamine: kaasavate postituste loomine.

Veebis

Kuupäevad: 16.09.2024 – 15.12.2024

Hind 0€

Registreeruda saab kuni 5.06.-2.12.2024.

Maht 78t

Sihtgrupp:

Ida-Virumaal jaekaubanduses, toitlustuses ja hotellinduses töötavad vahetuse vanemad ja osakondade juhid

Eesmärk: 

Koolituse eesmärk on varustada vahetuse vanemaid oskustega toetada ja juhendada alustavaid töötajaid, et tagada sujuv tööprotsess ning teeninduskvaliteet

Koolituse sisu

  • Alustavate töötajate vajaduste ja ootuste mõistmine:• Töötajate ootused ja väljakutsed• Motiveeriva ja toetava töökeskkonna loomineJuhendamismeetodid ja -tehnikad:• Individuaalse arengukava koostamine ja jälgimineSuhtlemisoskus ja tagasiside andmine:• Tõhus suhtlemine alustavate töötajatega• Konstruktiivne tagasiside andmine ja vastuvõtmine• Motiveerivad suhtlusstrateegiad ja -võttedProbleemide lahendamine ja meeskonna juhtimine:• Tööprotsessides esilekerkivate probleemide lahendamine ja ennetamine• Meeskonna- ja koostöö arendamine• Tulemusliku ja tõhusa meeskonna juhtimise põhitõedPraktilised harjutused ja rakendusülesanded:• Rollimängud ja simulatsioonid keeruliste tööolukordade lahendamiseks• Praktilised juhtumianalüüsid ja grupitööd• Personaalne tagasiside ja individuaalne arenguplaan

Veebis

Kuupäevad: 04.12.2024 – 06.12.2024

Hind 0€

Registreeruda saab al. 02.07.2024

Maht 24t

Ida-Viru Vabaühenduste SÜGISKOOL 2024 ootab osalejaid!

Sügiskool on iga-aastane koolitussari vabaühenduste juhtidele, mis aitab tõsta MTÜ juhtide võimekust organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 

2024.a sügiskool eesmärk on:  Ida-Viru maakonnas on elujõuline kodanikuühiskond, mõjusad vabaühendused ja aktiivsed kogukonnad, mis soodustab omavahelist koostööd, aktiivset osalust, projektikirjutamist ning omatulu teenimist. 

Projekti raames on plaanis läbi viia kolm venekeelset koolitust vabaühendustele läbipõlemise, tegevuskava ja strateegilise planeerimise ning äriplaani koostamise teemal. 

Sügiskooli oodatud tulemused:   

  • vabaühenduste tegevusvõimekuse kasv;
  • vabaühenduste eestvedajate juhtimise stiili muutmine, sh delegeerimise ja oskuste rakendamine,
  • omatulu teenimise võimaluste kasutamine, 
  • strateegilise mõtlemise kasutamine oma töös,
  • oskus koostada äriplaani,
  • toetatud vabaühenduste projektide mahtu suurendamine.

VABAÜHENDUSTE SÜGISKOOLI KOOLITUSED 2024

28.08.2024, Narva Raekoda

Koolitus «Läbipõlemise ennetamine» (8 ak.t.)

Koolitus toimub vene keeles.

Osalustasu 30 EUR 

24.09.2024, Narva Raekoda

Koolitus «Tegevuskava koostamine ja strateegiline planeerimine» (8 ak. t.)

Koolitus toimub vene keeles.

Osalustasu 30 EUR 

29.-30.10.2024, Narva Raekoda

Koolitus «Äriplaani koostamine» (16 ak.t., teooria ja praktika)

Koolitus toimub vene keeles.

Osalustasu 50 EUR 

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee 

Kiirusta registreerimisega! Osalejate arv on piiratud.

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Infokiri 08/2024

UUDISED

30.08.2024 KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 2. septembril

30.08.2024 Balti-Ameerika Vabaduse Fondi Dialoogiprogramm ootab avaldusi!

29.08.2024 Euroopa Liidu Suvekool 22.-23.08.2024

29.08.2024 Kuidas vältida läbipõlemist vabaühenduses: esimese sügiskooli koolituse kokkuvõte

26.08.2024 Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev

26.08.2024 Kutse osaleda programmis dialoog kogukonnaga

26.08.2024 Praktiline online töötuba “MTÜ põhikirja korrastamise talgud”

16.08.2024 Oluline info ÕÜF piirkondlike algatuste väikeprojektide taotlejatele

15.08.2024 Kodanikuühiskonna innovatsoonifondi edulugu: MTÜ Iga Elu projekt

14.08.2024 Filmilaager noortele 27.-29. august 2024 – parimad filmid saavad osaleda Koolifilmi Festivalil! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

14.08.2024 Kodanikuühiskonna innovatsoonifondi edulugu: Varustuskindluse tagamine elanikele Alutaguse valla Illuka piirkonna asulates

14.08.2024 Ida-Virumaal sai rahastust üle 35 kohalike elanike algatatud projekti

13.08.2024 Kodanikuühiskonna innovatsoonifondi edulugu: Narva-Jõesuu Vabatahtliku Mere- ja Jääpäästeüksuse varustuse täiustamise projekt

13.08.2024 Õpi koos Googliga tasuta AI koolituste hooaeg (sügis 2024) – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

12.08.2024 Kodanikuühiskonna innovatsoonifond: toetuse saamise eelduseks on koostöö

12.08.2024 Avatud taotlusvoor “Noorte heaks 2024”

07.08.024 PRIA maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

Oluline teadanne: Ida-Viru suurinvesteeringute toetusmeede on taotlustega kaetud

Pressiteade
31.07.2024
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 

Ida-Viru suurinvesteeringute toetusmeede  on taotlustega kaetud

 

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) sulges Ida-Viru  suurinvesteeringute toetuse taotluste vastuvõtu eelarve ammendumise tõttu. Õiglase Ülemineku Fondist rahastatava toetuse eelarve on 144 miljonit eurot.

 

Investeeringutoetuse eesmärk on anda hoogu Ida-Viru majandust mitmekesistavatele investeerimisprojektidele, kus toetus projekti kohta sõltub investeeringu kogumahust ja algab poolest miljonist eurost. Suurinvesteeringute toetus avati taotlemiseks 2022. aasta augustis ning tänasega on rahastatud projekte 80,5 miljoni euro ulatuses ja menetluses olevate taotluste maht on 104 miljonit eurot. Mõnevõrra eelarvet ületavate taotluste vastuvõtt on toetusprogrammide tavapärane praktika, et tagada meetme tingimustele vastavate taotluste piisav maht.

 

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on tal hea meel, et huvi Ida-Virumaale investeerimise vastu on ajas märkimisväärselt kasvanud. „Ettevõtluse investeeringute toetus on kahtlemata mõjukaim õiglase ülemineku fondi meede, mis aitab kogu piirkonnal minna üle keskkonnasõbralikumale majandusmudelile, arendada tööstust  ja luua uusi töökohti,“ lisas Keldo.

 

Aasta alguses leevenesid ettevõtlusmeetmete tingimused, mis samuti suurendas huvi toetuste vastu. „Need sajad miljonid, mis on meile Euroopa Liidult eraldatud, on Eesti majanduse jaoks tervikuna väga oluline, peame pingutama, et kogu raha võimalikult kiiresti kasutusse jõuaks. Kutsun kõiki ettevõtjaid üles fondi teisigi toetusmeetmeid kasutama,“ kommenteeris minister.

 

Toetuse abil on töös mitmeid väga uuenduslikke ja ambitsioonikaid, eksporti ja jätkusuutlikku arengut edendavaid projekte. Kõige tuntum ja  suurim projekt on NEO Performance Materials’i investeering üle-euroopalise tähtsusega magnetitehase rajamisse. Projekti kogumaht ulatub 100 miljonini ning toetus moodustab sellest 18,7 miljonit eurot. Peipsi järve põhjarannikule rajatakse uus Loodusspaahotell (toetus 13 mln) ning EstProtein Foodtech rajab Jõhvi ligi 30 miljonit eurot maksva proteiinitehase, kus hakatakse rapsist proteiini tootma (toetus 10,1 mln). Samuti on investeeringutoetusega saanud võimendust näiteks Fortaco Estonia uue tehase ehitamiseks, et valmistada keerulisemaid terastooteid (toetus 2 mln), ja Agricom Tehnika, et luua Ida-Virumaale jäätmepuidu ja põllumaa biomassi vastuvõtukoht ja töötlemiskeskus (toetus 0,9 mln).

 

Suurinvesteeringute toetusmeede on üks neljast Ida-Virumaa ettevõtluse arendamisele suunatud meetmest, mida rahastatakse õiglase ülemineku fondi vahenditest. Lisaks  vahendab EIS investeeringutoetust väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning toetust teadmusmahukate projektide elluviimiseks ja selleks vajaliku piloottaristu rajamiseks. EIS viib ka ellu  Ida-Viru ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste meedet, millega  rajatakse Ida-Virumaale Narva tööstusinkubaator, Jõhvi loomemajanduse inkubatsioonikeskus ning digi- ja multimeediakeskus.

 

EISi juhatuse liikme Sigrid Harjo märkis, et kuigi suurinvesteeringu meede on suletud, on ülejäänud õiglase ülemineku fondi ettevõtlusmeetmed lahti ja ettevõtjad väga taotlema oodatud. „Toetustega on võimalik Ida-Virumaal jätkuvalt teha investeeringuid ja arendusi ettevõtte vaates suuremas mahus ja soodsamalt kui mujal. Meie poole on oodatud pöörduma nii juba seal piirkonnas tegutsevad ettevõtted kui ka need, kes plaanivad Ida-Virumaale laieneda,“ sõnas Harjo.

 

Õiglase ülemineku fond (ÕUF) on Euroopa Liidu rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses kliimaneutraalsuse saavutamisega. Eesti puhul on fondi vahendid suunatud Ida-​Virumaale.

 

Lisainfo:

 

 

Piret Malv

kommunikatsioonispetsialist

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

 

+372 509 7177

piret.malv@eas.ee

Toetusskeemi „Piirkondlikud algatused õiglaseks üleminekuks” toetuse saajate infoseminar

Anname teada, et piirkondlike algatuste meetmest toetust saanud taotlejatele toimub Jõhvis Kersti Võlu koolituskeskuses 08.08.2024 infoseminar.

Soovi korral on oodatud kuulama ka IVEK ja IVOL esindajad või ka teised, kes toetuse saajaid aitavad ja nõustavad. Lisaks tavapärastele nõuetele räägime ka ostumenetluse läbiviimisest, mis on toetuse saajatele keeruline ja arusaamatu teema. Päevakava on lisatud kirjale.

Kohal on ka RTK koordinaator, kes vajadusel aitab selgitada nõudeid vene keeles ja kellelt saab peale seminari vene keeles küsimusi esitada.  Jätame lõpus ka eraldi aja isiklikeks küsimusteks ning võimaluse lihtsalt RTK koordinaatoritega tutvuda. Seda selleks, et ei oleks hirmu projekti elluviimise ajal küsimusi küsida ja meie poole muredega pöörduda.

 

PÄEVAKORD

10.30-11.00 kogunemine

11.00-11.15 tervitussõnad – Jaanus Purga

11.15.-11.30 taotlusvoorude kokkuvõtte (mh otsuste ja juhendite lugemine ja tutvustamine) – Terje Kuus

11.30-12.30 Ostumenetlus – Kersti Kukk

12.30-13.00 sirutus- ja söögipaus

13.00 – 13.30 teavitusnõuded – Terje Kuus/Maili Kallaste

13.30-14.30 aruannete ja maksetaotluste esitamine – Terje Kuus/Marina Bulatskaja

14.30-15.30 küsimused ja vestlused

 

Registreerida saab ennast SIIN.

Kuigi ootame kõiki osalejaid võimalusel kohale tulema, siis varuvariandiks on ka veebi teel osalemine. Selleks tuleb ennast registreerida ja anda mulle teada, et saaksin teamsi lingi saata.

 

Avatud on registreerimine kestliku turismi programmi infoseminarile 22.08 veebis.

Kas oled kuulnud, kui tähtis on kestlik turism? Oled ehk mõelnud ka mõnda rohemärgist taotleda? Meie saame Sind selles aidata!

Korraldame sel sügisel kestliku turismi programmi, mida tutvustav infoseminar toimub 22. augustil 2024 kell 16.00 Zoomis. Seminaril räägime sellest, miks ja kes peaks programmis osalema ning mida programm sisaldab.

 

Registreeri infoseminarile bit.ly/kinfoseminar või SIIT

 

Kestliku turismi programm on suunatud Virumaa turismiettevõtetele ning koosneb kahest koolituspäevast, õppereisist Saaremaale ja nõustamisest.

Programmi eesmärk on anda ülevaade rohemärgistest, mida meie ettevõtjad saavad taotleda, rääkida nende olulisusest ja kriteeriumitest. Ühtlasi toome kokku Virumaa kestlikkusest huvitatud ettevõtjad, et arendada koostööd ja õppida üksteise kogemusest. Aitame teil ka Green Key või Europarc’i taotlust koostada.

 

Programmi ajakava:

  • August: Infoseminar
  • September: Esimene koolituspäev Lääne-Virumaal
  • September: Teine koolituspäev Ida-Virumaal
  • Oktoober: Õppereis Saaremaale, kus tutvume Green Key märgisega ettevõtetega
  • Oktoober: Programmi lõpetamine ja tagasiside
  • August-november: Ettevõtjate nõustamine rohemärgiste taotlemisel.

Täpsemad kuupäevad selguvad lähiajal.

 

Green Keyst saad rohkem lugeda SIIT
Europarci kestliku turismi sertifikaadist saad lugeda SIIT

 

Rohkem infot:
Kaisa Linno
Virumaa DMO rohekoordinaator
+372 5239239 / kaisa.linno@virol.ee

Vivian Lepa
Virumaa DMO projektijuht
+372 56272006 / vivian.lepa@virol.ee

Õiglase ülemineku fondist on üle poole rahast jagatud!

 

Veebilehel idavirufond.ee on avalikustatud värske ülevaate ÕÜF seisust, kust on võimalik reaalajas saada infot uute ÕÜF projektide kohta. S.h mis projektid on saanud rahastamisotsuse. Samuti saab sealt ülevaate, millised projektid on menetluses ja kui paljud on juba toetust saanud. Näeb ka infot kuidas investeeringud omavalitsuste vahel jaotuvad ning kui palju uusi töökohti tänu projektidele loomisel on.

Teemakohane artikkel ilmus 18.07. Ida-Viru regionaalses ajalehes Põhjarannik  https://pohjarannik.postimees.ee/8060789/oiglase-ulemineku-fondist-on-ule-poole-rahast-jagatud . Artiklist selgub, et fondi kogumahust on projektidele eraldatud juba üle poole ehk enam kui 170 miljonit eurot ning loomisel on 626 töökohta.

Kõik, kes veel kaaluvad ÕÜF toetuse taotlemist, saavad selle info alusel oma plaane seada. Taotlused on hetkel endiselt oodatud.

Lisaks on ÕÜF toel käivitatud hulgaliselt koolitusvõimalusi https://ivek.ee/ouf-tasuta-koolitused-eesti/

ÕÜF tasuta koolitused

Ida-Viru õppeasutused pakuvad palju täienduskoolitusi, mida rahastatakse Õiglase ülemineku fondi vahendistest.

Idavirumaalastel on võimalik osaleda 139 koolitusel (sh 12 hübriidõppes), lisaks 61 koolitust, mis toimuvad veebis kontaktõppena ja 50 koolitust, mis toimuvad täielikult e-õppena. Ida-Virumaal toimuvad kontaktõppe koolitused on keskmiselt mahus 50 tundi.

Koolitused õppekavarühmade lõikes:
Juhtimine ja haldus – 32
Arvutikasutus – 15
Mehaanika ja metallitöö – 13
Elektroonika ja automaatika – 10
Ehitus ja tsiviilrajatised- 10
Sotsiaaltöö ja nõustamine – 9
Transporditeenused – 8
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine – 7
Elektrienergia ja energeetika – 6
Keskkonnakaitsetehnoloogia – 5
Keemiatehnoloogia ja -protsessid – 4
Hulgi- ja jaekaubandus – 4
Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) – 4
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine – 4
Majutamine ja toitlustamine – 1

Koolituste pakkujad:
1)      Ida-Virumaa KHK – 55 koolitust
2)      Tallinna Tehnikaülikool – 37
3)      Tartu Ülikool – 18
4)      Tallinna Tehnikakõrgkool – 11
5)      Tallinna Ülikool – 5
6)      Tartu Rakenduslik Kolledž – 5
7)      Luua Metsanduskool – 2
8)      Räpina Aianduskool – 2
9)      Tartu Kunstikool – 2
10)  AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor – 1
11)  Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – 1

Koolitused toimuvad nii eesti kui ka vene keeles.

Koolituste loetelu, mis toimuvad eesti keeles:

Õppekavarühm Koolituse nimetus Maht Õppeasutuse nimi Koolituse keel
Arvutikasutus AutoCADi inseneritarkvara 48 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Arvutikasutus Digitaalsed tööriistad 30 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Arvutikasutus EPLAN Electric P8. CAE inseneritarkvara 48 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Arvutikasutus Päringud SQL keeles edasijõudnutele: aruanded ja analüütika 24 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Arvutikasutus Virtuaalsed meeskonna-, kaugtöö- ja kommunikatsioonioskused 28 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Arvutikasutus Visual Components tarkvara koolitus 48 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Protsesside planeerimine visuaalselt 24 Tartu Kunstikool eesti
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Tüpograafia algkursus 24 Tartu Kunstikool eesti
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Adobe Premiere Pro kasutamine filmi- ja videotöötluses 26 Tallinna Ülikool eesti
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine DaVinci Resolve montaaž 24 Tallinna Ülikool eesti
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine DaVinci Resolve värvimääramine 28 Tallinna Ülikool eesti
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Eri liiki audiovisuaalteoste monteerimise põhimõtted ja meetodid 27 Tallinna Ülikool eesti
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Töö lokatsiooniosakonnas filmitootmisel 40 Tallinna Ülikool eesti
Ehitus ja tsiviilrajatised Energiatõhusa ehitamise põhimõtted 30 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus eesti
Ehitus ja tsiviilrajatised Koolitus korteriühistu juhtidele Ida-Virumaal 24 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Ehitus ja tsiviilrajatised Korterelamute rekonstrueerimise KredEx toetusmeetme tehniliste konsultantide koolitus 26 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Elektrienergia ja energeetika Elektriskeemide projekteerimine SolidWorksi baasil 24 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Elektrienergia ja energeetika Energia juhtimissüsteemid 24 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Elektroonika ja automaatika Siemensi s7-1200 PLC programmeerimine + visualiseerimine 24 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Elektroonika ja automaatika Tootmise digitaliseerimine 40 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Elektroonika ja automaatika Tööstusrobotite programmeerimine (off-line ja on-line). Masinnägemise rakendamine 40 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Elektroonika ja automaatika Unitronics Vision700 PLC programmeerimine + visualiseerimine 24 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Elektrotehnika ja energeetika Sisetööde elektriku koolitus 80 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus eesti
Hulgi- ja jaekaubandus Oskuslik klienditeenindus 60 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus eesti
Hulgi- ja jaekaubandus Oskuslik klienditeenindus 60 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus eesti
Hulgi- ja jaekaubandus Heast suhtlejast parimaks teenindajaks (koos inglise keele õppega) 112 Tallinna Tehnikakõrgkool eesti
Juhtimine ja haldus LEAN meetodite juurutamine tootmisettevõttes 24 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus eesti
Juhtimine ja haldus Vahetuse vanemate arenguprogramm 24 Luua Metsanduskool eesti
Juhtimine ja haldus Vahetuse vanemate arenguprogramm 24 Luua Metsanduskool eesti
Juhtimine ja haldus Keskastmejuhtide juhtimisoskuste arendamine 84 Tallinna Tehnikakõrgkool eesti
Juhtimine ja haldus Ettevõtte psühhosotsiaalsete riskide ennetamine  48 Tallinna Tehnikakõrgkool eesti
Juhtimine ja haldus Tootmisjuhtimine ettevõttes 24 Tallinna Tehnikakõrgkool eesti
Juhtimine ja haldus Coaching ja mentorlus 28 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Juhtimine ja haldus Praktikajuhendajate koolitus 28 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Juhtimine ja haldus Projekti- ja meeskonnatöö juhtimine 24 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Juhtimine ja haldus Tervise- ja heaoluvaldkonna keskastmejuhtide meistriklass: inimkeskne muutuste juhtimine 58 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool eesti
Juhtimine ja haldus Avalik esinemine ja muutuste kommunikatsioon 32 Tartu Rakenduslik Kolledž eesti
Juhtimine ja haldus Avalik esinemine ja muutuste kommunikatsioon 32 Tartu Rakenduslik Kolledž eesti
Juhtimine ja haldus Loomeettevõtja baaskoolitus koos kodulehe loomisega 96 Tartu Rakenduslik Kolledž eesti
Juhtimine ja haldus Meeskonna juhtimine 70 Tartu Rakenduslik Kolledž eesti
Juhtimine ja haldus Muutuste juhtimine 70 Tartu Rakenduslik Kolledž eesti
Juhtimine ja haldus Juhi sotsiaalsed pädevused 24 Tartu Ülikool eesti
Juhtimine ja haldus Juhi tee isikliku ja meeskonna tulemuslikkuse suunas 35 Tartu Ülikool eesti
Juhtimine ja haldus Loovettevõtja ABC 36 Tartu Ülikool eesti
Juhtimine ja haldus Loovus, innovatsioon ja probleemide lahendamine juhi töös 24 Tartu Ülikool eesti
Juhtimine ja haldus Muutuste juhtimine 24 Tartu Ülikool eesti
Juhtimine ja haldus Projektijuhtimise algkursus 40 Tartu Ülikool eesti
Juhtimine ja haldus Juhtimise baasoskuste kiirkursus 52 Tartu Ülikool eesti
Juhtimine ja haldus Mentorite koolitus alustavate töötajate toetamiseks ja töökohal juhendamiseks 78 Tartu Ülikool eesti
Keemiatehnoloogia ja -protsessid Kemikaaliohutus 36 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Käsitöö Floristika algõpe 48 Räpina Aianduskool eesti
Käsitöö Pulma- ja leinaseaded 33 Räpina Aianduskool eesti
Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) Puidupingi (CNC) operaatori koolitus 80 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus eesti
Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) Kuidas alustada 3D printimisega? 24 Tartu Ülikool eesti
Mehaanika ja metallitöö Masinate ressursitõhus korrashoid 24 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Hea teeninduse koolitusprogramm 32 AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor eesti
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Mentori koolitus alustavate töötajate toetamiseks ja juhendamiseks 24 Tartu Rakenduslik Kolledž eesti
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Mentori koolitus alustavate töötajate toetamiseks ja juhendamiseks 24 Tartu Rakenduslik Kolledž eesti
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Kliendi tagasiside kui digiturunduse tööriist 30 Tartu Rakenduslik Kolledž eesti
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Klienditeeninduse põhialused 70 Tartu Rakenduslik Kolledž eesti
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Turismiettevõtte juhi arenguprogramm 48 Tartu Ülikool eesti
Sotsiaaltöö ja nõustamine (Digi)tehnoloogiad sotsiaaltöös ja hoolekandes – innovaatiliste tehnoloogiate eetiline kasutamine 24 Tallinna Tehnikakõrgkool eesti
Sotsiaaltöö ja nõustamine Enesehoid abistavates elukutsetes 24 Tallinna Tehnikakõrgkool eesti
Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöö sõltlastega ja kinnipidamisasutusest vabanenutega  24 Tallinna Tehnikakõrgkool eesti
Sotsiaaltöö ja nõustamine Varajane märkamine ja abivajavast isikust teatamine ning abivajaja abistamine  24 Tallinna Tehnikakõrgkool eesti
Statistika Praktilised teadmised andmeanalüüsist 48 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüs Virtuaal- ja liitreaalsuse alused 40 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüs Küberhügieen ja küberturve 24 Tallinna Tehnikaülikool eesti
Transporditeenused T-kategooria mootorsõidukijuhi koolitus 60 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus eesti

Noorte ideede häkaton – tule ja loo oma unistuste projekt!

TULE JA LOO OMA UNISTUSE PROJEKT!

Kas sul on ägedaid ideid, kuidas teha meie vald veelgi paremaks? Kas tahad midagi lahedat ja kasulikku ellu viia? Siis see kutse on just sulle!

𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮 𝐦𝐞𝐢𝐞𝐠𝐚 𝐈𝐝𝐞𝐞𝐋𝐚𝐛𝐨𝐫𝐢𝐬 𝐣𝐚 𝐯õ𝐢𝐝𝐚 𝐨𝐦𝐚 𝐩𝐫𝐨𝐣𝐞𝐤𝐭𝐢 𝐣𝐚𝐨𝐤𝐬 𝐤𝐮𝐧𝐢 𝟓𝟎𝟎 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐭!

𝐌𝐢𝐬 𝐭𝐨𝐢𝐦𝐮𝐛?

🔹Kohtume, et genereerida üheskoos projekte, mis teevad head nii vallale kui ka noortele.
🔹Arutame, mõtleme ja loome midagi ägedat!
🔹Parim idee saab rahastuse kuni 500 euro väärtuses!

𝐌𝐢𝐥𝐥𝐚𝐥?

1 august 2024, 14:00-18:00

𝐊𝐮𝐬?

Jõhvi Avatud Noortekeskus (Hariduse 3)

𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐭𝐮𝐥𝐥𝐚?

🔸Kohtu teiste aktiivsete noortega
🔸Saa inspiratsiooni ja jaga oma ideid
🔸Võida raha oma projekti elluviimiseks
🔸Naudi mõnusat aega, suupisteid ja head seltskonda
🔸Kõik osalejad saavad lahedad meened

𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐨𝐬𝐚𝐥𝐞𝐝𝐚?

Registreeru siin: https://forms.gle/kWTX96Cf8Jbp7qio8

Ära maga maha võimalust muuta meie vald veelgi ägedamaks!

Infokiri 07/2024

Kandideerimine külalislahkuse arendamise programmi Virumaa turismiettevõtjatele

Virumaa turismisihtkoha organisatsiooni poolt Virumaa turismiettevõtetele suunatud külalislahkuse arendamise programm pakub juhtidele ja keskastmejuhtidele võimalust arendada külalislahkuse oskuseid ja teadmisi, et parandada kliendikogemust ja ettevõtete konkurentsivõimet, keskendudes eriti Soome turule. Külalislahkus on iga eduka turismiäri südameks!

Programm pakub põhjalikke koolitusi ja praktilisi tööriistu, eesmärgiga aidata teil parandada oma külalislahkust ja tõsta klientide rahulolu.

Programmi kestus: august-november 2024

Kandideerimine kestab kuni 30. juulini. 

Kandideeri siit: bit.ly/kprogramm

 

Lisainfo programmi ja kandideerimise kohta:
Maie Urbas, maie.urbas@virol.ee, +372 5014287 või
Vivian Lepa, vivian.lepa@virol.ee, 556272006

Ida-Viru loovad naised saavad arendada hobist äri

19.06.2024

Nädala lõpuni saavad Ida-Virumaal elavad naised vanuses 40+ kandideerida mentorprogrammi, mis aitab teha loomemajanduses arenguhüpet.

Mentorprogramm “Creative Bloom” panustab Ida-Viru naiste ettevõtlikkusse. Sobilik kandidaat on aktiivne naine, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teeb, meisterdab või loob, selgitas Ida-Viru ettevõtluskeskuse loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva.

“Meil on päris palju naisi, kes vaikselt omaette nokitsevad, teevad ilusaid ja huvitavaid tooteid, mida nad tuttavatele kingivad või müüvad, ja kellel on potentsiaal liikuda järgmisele arenguastmele. Programmis saab mentoritelt tuge ja julgustust ning vajalikud teadmised, et hakata tegutsema loomeettevõtjana,” lisas ta.

Loe kogu uudist edasi maakonna ajalehest “Põhjarannik” SIIT

 

#creativebloom

#loomemajandus

#mentorprogramm

#centralbaltic

#idaviruloomeklaster

#ettevotlus

#idaviruettevõtluskeskus

 

Projekti „Creative Bloom“ (CB0500277) viiakse ellu Euroopa Liidu INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 (CB0500277) toel ja kaasrahastab Kultuuriministeerium.

 

Viimane võimalus ja viimased kohad!!! Kandideerimine mentorprogrammi on avatud veel kuni selle nädala lõpuni!

17.06.2024

 

Hea loomemajandusest huvitatud naine, pane ennast kiiresti kirja ja saa osa unikaalsest ning mitmekesisest programmist!

———————————————————————————–

Projekt: “Creative Bloom” loomemajanduse mentorprogramm loovatele naistele.

Projekti eesmärk: Loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom” on mõeldud naistele vanuses 40+.

Programm panustab Ida-Virumaa naiste ettevõtlikkusse ja suurendab piirkonna loomemajanduses ettevõtlust. Piiriülene koostöö toimub Läti partneriga, kellega viiakse projekt ellu ning arendatakse loomemajanduse valdkonda.

Projekti sihtrühm: Ida-Virumaal elavad naised, vanuses 40+. Osalejateks võivad olla eraisikud (eelistatult) või naised, kes on hiljuti loonud mõne organisatsiooni (nt MTÜ, OÜ, FIE).

Projekti sisu: kõik mentorprogrammi tegevused toimuvad ajavahemikul august 2024 kuni oktoober 2025.

Kogu programm on väga mitmekesine, sisaldades:

– mentorklubi kohtumisi (kokku 6)

– kaks 2- päevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus)

– kahepäevane õppereis Lätis

– kahepäevane õppereis Eestis

Ootame mentorprogrammist osa võtma aktiivseid naisi, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teevad, meisterdavad või loovad. Kõige suurem kasu programmist on siis, kui osaleja on avatud meelega, valmis vastu võtma uusi väljakutseid, on valmis kuulama mentorit, esitab küsimusi, mõtleb kaasa ja on igal kohtumisel kohal.

Mentorprogrammi läbinud naised suurendavad oma teadmisi ettevõtlusest, saavad rahvusvahelisi kogemusi ja uusi kontakte, laiendavad oma silmaringi ja mis peamine, terve programmi jooksul mentortuge meie suurepärastelt mentoritelt. Lisaks saavad julgustust ja tuge oma ettevõtte asutamiseks ning selle käivitamiseks.

Osaleja peab olema valmis hiljemalt programmi lõpuks avama oma ettevõtte ja võtma osa kõikidest programmi üritustest vähemalt 80% ulatuses.

Projekti fookuses on piirkonna loomemajandussektori arendamine. Selle projektiga suureneb maakonnas loometegijate arv, meil on tugevad meistrid ja spetsialistid, meil on rohkem naisettevõtjaid ja meie maakonna ettevõtlus on mitmekesisem.

Mentorprogramm toimub eesti keeles, osaliselt kasutame ka inglise keelt (seda eelkõige siis, kui suhtleme Läti partneriga, nt vahetame infot, kogemusi jne). Programmi raames me ei paku tõlget.

Peamiselt toimuvad projekti tegevused ja üritused Jõhvis ning selle lähiümbruses.

NB!!! Viimane võimalus registreerida! Pikendasime mentorprogrammi kandideerimise tähtaega. Registreerimine on avatud kuni 23.juunini (k.a).

Kandideeri mentorprogrammi osalejaks: SIIN

Projekti partner: mentorprogramm viiakse ellu koostöös Läti partneriga Vidzeme Entrepreneurship Centre.

 

Projekti tegevuste ellu viimist kaasrahastab Euroopa Liit, INTERREG Kesk-Läänemere programm, projekt nr CB0500277 ja toetavad Kultuuriministeerium ning Briti Nõukogu.

Kontakt: Kersti Liiva, loomemajanduse projektijuht, e-post: kersti.liiva@ivek.ee, tel 5158929

Viimane võimalus reaalajamajanduse e-​kviitungi prototüübi väljatöötamise toetuse ja reaalajamajanduse uudse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamise toetuse saamiseks

Hea ettevõtja!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ootab teid kandideerima järgmistele reaalajamajanduse toetusmeetmetele:

Taotlusvoorud on avatud kuni 20.06.2024.

Toetused on mõeldud uuendusmeelsetele Eesti ettevõtjatele, kellele on oluline:

    • Tõhus äritegevus. Reaalajamajanduse lahendused aitavad automatiseerida korduvaid ülesandeid ja suurendada tõhusust. Tänu sellele vabaneb aeg päriselt olulisele ehk ettevõtte arendamisele.
    • Kulude vähendamine. Reaalajamajanduse lahendused toetavad tõhusamat ressursihaldust ja varude ning tarneahela juhtimist.
  • Kiiremate ja kvaliteetsemate otsuste langetamine. Reaalajas andmed pakuvad täpset ja ajakohast teavet kvaliteetsete äriotsuste tegemiseks ning vähendavad otsustamiseks kuluvat aega.
  • Kiire kohanemine turumuutustega. Reaalajas ligipääs olulistele äriandmetele võimaldab ettevõtetel vajadusel kiiresti kohandada enda strateegiaid.
  • Äririskide tõhus haldamine. Reaalajamajanduse lahendused pakuvad reaalajas ülevaadet kriitilistest äriprotsessidest. See võimaldab kiiret reageerimist, otsuste tegemist ja varajast riskide tuvastamist tõhusa sekkumise ning riskijuhtimise toetamiseks.
  • Kvaliteetse kliendikogemuse pakkumine. Kliendid hindavad kiirust ja personaalsust ning reaalajamajanduse lahendused aitavad seda pakkuda. Rahulolu toote või teenusega edendab lojaalsust, mis on iga ettevõtte jätkusuutliku kasvu ja pikaajalise edu alus.
  • Innovatsioon ja konkurentiseelise saavutamine. Reaalajamajanduse lahendused avavad ukse uuendustele ja aitavad püsida konkurentsis.

Maksimaalselt on võimalik toetust taotleda 100 000 eurot.

Näpunäidete saamiseks ja toetustingimustega mugavalt tutvumiseks soovitame kindlasti vaadata ka salvestust infopäevast! 

Investeering reaalajamajanduse lahendustesse suurendab teie valmisolekut tuleviku väljakutseteks ja võimalusteks!

 

Lisainfo:

Tiina Kruusimägi

Reaalajamajanduse koostöö projektijuht

Digimajanduse osakond

+372 515 44 22 

tiina.kruusimagi@mkm.ee

 

Kristiina Niilits

EASi ja Kredexi ühendasutuse toetuste osakonna teenustejuht

Kristiina.Niilits@eas.ee 

Avanes Balti-Ameerika Vabaduse Fondi Dialoogiprogrammi kandideerimisvoor.

Taas on avanenud kandideerimisvoor BAFF Dialoogiprogrammi, mis võimaldab kutsuda USA-st esineja
Eestisse oma üritusele esinema. Kandideerimistähtaeg on 15.09.2024.

Dialoogiprogramm on mõeldud avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidele, mis soovivad kutsuda
neile olulistel teemadel oma ala eksperte, spetsialiste USA-st Eestisse esinema. Toetus, kuni 10 000
dollarit, on mõeldud esineja logistiliste kulude katmiseks (lennupiletid, majutus ja toitlustus, kohalik
transport jmt) ja selle abil saab esineja kutsuda esinema konverentsile, seminarile või muule korraldatavale
üritusele.
Kandideerimiseks oodatakse kandidaatidelt projektiavaldust, projekti kirjeldust, esineja CV-d ning
täpsemate nõuete ning vajalike dokumentide nimistuga saab tutvuda veebis.
Aastate jooksul on programmi abil toetust saanud üle 100 väga erineva fookusega organisatsiooni nagu
Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Politsei- ja Piirivalveamet, Noored Kooli, Eesti
Loodus – ja Loomateraapiakeskus, PÖFF, Tallinn Music Week, AmCham Estonia, Junior Achievement, PARE,
Let’s Do it, World! ja paljud teised Eesti, Läti, Leedu organisatsioonid.

Lisainfo programmi ja seni toetatud organisatsioonide kohta:
https://www.balticamericanfreedomfoundation.org/programs/baltic-american-dialogue-program

12. juunil kl 13-14 toimub programmi ja kandideerimist tutvustav vebinar, millele saab registreeruda
SIIT
Tähtaeg dialoogiprogrammi kandideerimiseks: 15.09.2024
Lisainfo:
EEVA KAUBA // CIEE
Baltic – American Freedom Foundation
──────────────────────────
Workland office
Pärnu mnt 12, Tallinn, Estonia
Mobile: +372 55528323
Email: ekauba@ciee.org
Web: www.BalticAmericanFreedomFoundation.org

Avatud on konkurss “Ettevõtluse auhind 2024”

Hea partner ja ettevõtja!

 

Meil on hea meel teada anda, et oleme avanud konkursi „Ettevõtluse auhind 2024“. Konkursi raames tunnustame silmapaistvaid, leidlikke ja nutikaid Eesti ettevõtteid, kelle järjepidev töö on toonud edu nii ettevõttele, selle töötajatele kui ka laiemalt meie riigile.

 

Kutsume ka teid üles infot levitama, et silmapaistvad ettevõtted ja nende töötajad leiaksid väärikat tunnustust!

 

Ettevõtted on oodatud kandideerima 7 erinevas kategoorias, samas saavad erialaliidud, kliendid, partnerid ja ka kõik teised neid konkursile ka nomineerida.

 

Miks kandideerida ja nomineerida?

 

  • Majanduslik edu: konkursil osalemisega saavad ettevõtted esile tuua oma silmapaistvaid saavutusi ja uuendusi, suurendades usaldusväärsust nii seniste kui potentsiaalsete partnerite silmis ning edendades välissuhteid.
  • Töötajate tunnustamine: edu konkursil on varasemalt mõjunud positiivselt ettevõtete töötajatele ja tõstnud ettevõtete atraktiivsust tööandjana.
  • Avalik tunnustus ja meedia tähelepanu: osalemine toob kaasa avaliku tunnustuse ja positiivse meediatähelepanu.
  • Positiivne panus: nomineerimisega kaasneb hea tunne, et olete aidanud tunnustada väärilisi ettevõtteid ja andnud oma panuse nende eduloos.

 

Kandideerimine on avatud 7. juulini 2024 EAS veebilehel. Võitjaid tunnustatakse pidulikul auhinnagalal 2. novembril, mida saab jälgida ka teleülekandena.

 

Jagame erinevate etappidena konkursi infot  EASi ja KredExi ühendasutuse Facebooki ja LinkedIni kontodel, sama teeb konkursi kaaskorraldaja Eesti Tööandjate Keskliit. Oleme tänulikuid, kui saate neid postitusi aeg-ajalt enda kanalites edasi jagada. Julgustame teid võimalusel jagama üleskutset ka enda uudiskirjas.

 

Tunnustame üheskoos kõrge lennuga Eesti ettevõtteid!

 

Kati Kusmin

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimees

NOMINEERI VÕI KANDIDEERI

 

+ Kuni 07.07: Tööstuse digitaliseerija

+ Kuni 07.07: Eksportöör 

+ Kuni 07.07: Innovaator 

+ Kuni 07.07: Välisinvestor 

+ Kuni 07.07: Kestlikkuse edendaja 

+ Kuni 07.07: Turismiedendaja 

+ Kuni 07.07: Pereettevõte 

Infokiri 06/2024

Kandideeri osalejaks loomemajanduse mentorprogrammi “Creative Bloom”!

Viimane võimalus registreerida! Pikendasime mentorprogrammi “Creative Bloom” kandideerimise tähtaega!

27.05.2024


NB!!! Kandideerimine mentorprogrammi on LÕPPENUD!

Projekt: “Creative Bloom” loomemajanduse mentorprogramm loovatele naistele.


Projekti eesmärk: Loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom” on mõeldud naistele vanuses 40+.

Programm panustab Ida-Virumaa naiste ettevõtlikkusse ja suurendab piirkonna loomemajanduses ettevõtlust. Piiriülene koostöö toimub Läti partneriga, kellega viiakse projekt ellu ning arendatakse loomemajanduse valdkonda.

Projekti sihtrühm: Ida-Virumaal elavad naised, vanuses 40+. Osalejateks võivad olla eraisikud (eelistatult) või naised, kes on hiljuti loonud mõne organisatsiooni (nt MTÜ, OÜ, FIE).

Projekti sisu: kõik mentorprogrammi tegevused toimuvad ajavahemikul september 2024 kuni september 2025.

Kogu programm on väga mitmekesine, sisaldades:

– mentorklubi kohtumisi (kokku 6)

– kaks 2- päevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus)

– õppereis Lätis – 3 päeva

– õppereis Eestis – 3 päeva

– loomemajanduse fookuspäev

 

Ootame mentorprogrammist osa võtma aktiivseid naisi, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teevad, meisterdavad või loovad. Kõige suurem kasu programmist on siis, kui osaleja on avatud meelega, valmis vastu võtma uusi väljakutseid, on valmis kuulama mentorit, esitab küsimusi, mõtleb kaasa ja on igal kohtumisel kohal.

Mentorprogrammi läbinud naised suurendavad oma teadmisi ettevõtlusest, saavad rahvusvahelisi kogemusi ja uusi kontakte, laiendavad oma silmaringi ja mis peamine, terve programmi jooksul mentortuge meie suurepärastelt mentoritelt. Lisaks saavad julgustust ja tuge oma ettevõtte asutamiseks ning selle käivitamiseks.

Osaleja peab olema valmis hiljemalt programmi lõpuks avama oma ettevõtte ja võtma osa kõikidest programmi üritustest vähemalt 80% ulatuses.

Projekti fookuses on piirkonna loomemajandussektori arendamine. Selle projektiga suureneb maakonnas loometegijate arv, meil on tugevad meistrid ja spetsialistid, meil on rohkem naisettevõtjaid ja meie maakonna ettevõtlus on mitmekesisem.

Mentorprogramm toimub eesti keeles, osaliselt kasutame ka inglise keelt (seda eelkõige siis, kui suhtleme Läti partneriga, nt vahetame infot, kogemusi jne). Programmi raames me ei paku tõlget.

Peamiselt toimuvad projekti tegevused ja üritused Jõhvis ning selle lähiümbruses.


Viimane võimalus registreerida! Pikendasime mentorprogrammi kandideerimise tähtaega. Registreerimine on avatud kuni 23.juunini (k.a).


Kontakt: Kersti Liiva, loomemajanduse projektijuht, e-post: kersti.liiva@ivek.ee, tel 5158929

 

Projekti partner: mentorprogramm viiakse ellu koostöös Läti partneriga Vidzeme Entrepreneurship Centre

 

Projekti tegevuste ellu viimist kaasrahastab Euroopa Liit, INTERREG Kesk-Läänemere programm, projekt nr CB0500277 ja toetab Kultuuriministeerium.

Kandideeri mentoriks loomemajanduse mentorprogrammi “Creative Bloom”!

27.05.2024


Projekt: “Creative Bloom” on loomemajanduse mentorprogramm loovatele naistele.


Projekti eesmärk: Programm panustab Ida-Virumaa naiste ettevõtlikkusse ja suurendab piirkonna loomemajanduses ettevõtlust. Piiriülene koostöö toimub Läti partneriga, kellega viiakse projekt ellu ning arendatakse loomemajanduse valdkonda.

Mentorprogrammi läbinud naised suurendavad oma teadmisi ettevõtlusest, saavad rahvusvahelisi kogemusi ja uusi kontakte, laiendavad oma silmaringi ja mis peamine, terve programmi jooksul mentortuge meie suurepärastelt mentoritelt. Lisaks saavad julgustust ja tuge oma ettevõtte asutamiseks ning selle käivitamiseks.

Projekti sihtrühm: Loomemajanduse mentorprogramm “Creative Bloom” on mõeldud Ida-Virumaal elavatele naistele vanuses 40+. Osalejateks võivad olla eraisikud või naised, kes on hiljuti loonud mõne organisatsiooni (nt MTÜ, OÜ, FIE).

Ootame mentorprogrammist osa võtma aktiivseid naisi, kes juba praegu loomevaldkonnas eraisikuna hobi korras midagi teevad, meisterdavad või loovad. Kõige suurem kasu programmist on siis, kui osaleja on avatud meelega, valmis vastu võtma uusi väljakutseid, on valmis kuulama mentorit, esitab küsimusi, mõtleb kaasa ja on igal kohtumisel kohal.

Projekti sisu: mentorprogrammi tegevused toimuvad ajavahemikul august 2024 kuni oktoober 2025.

Kogu programm on väga mitmekesine, sisaldades:

– mentorklubi kohtumisi (kokku 6 kokkusaamist)

– kaks 2- päevast koolitust (tootearendus ja teenusearendus)

– kahepäevane õppereis Lätis

– kahepäevane õppereis Eestis

 

Programmis osaleja (mentii) peab olema valmis hiljemalt mentorprogrammi lõpuks avama oma ettevõtte ja käima üritustel kohal vähemalt 80% ulatuses.

Projekti fookuses on piirkonna loomemajandussektori arendamine. Selle projektiga suureneb maakonnas loometegijate arv, meil on tugevad meistrid ja spetsialistid, meil on rohkem naisettevõtjaid ja meie maakonna ettevõtlus on mitmekesisem.

Mentorprogramm toimub eesti keeles, osaliselt kasutame ka inglise keelt (seda eelkõige siis, kui suhtleme Läti partneriga). Nt vahetame infot, kogemusi jne. Programmi raames me ei paku tõlget!

Peamiselt toimuvad projekti tegevused ja üritused Jõhvis ning selle lähiümbruses.


Otsime programmi mentoreid pakkumiskutse teel!

Mentoriks sobiv kandidaat on vähemalt üle 3. aastase ettevõtluse kogemusega. Mentor on inimene, kes on avatud meelega, motiveeritud ja leiab aega, et panustada programmi. Ta on valmis toetama alustavaid loomeettevõtjaid, on valmis jagama oma kogemusi ja teadmisi, valmis kaasa mõtlema ning koostööd tegema. Mentori töö on tasustatud.

NB! Kui Sul on soov tulla programmi mentoriks või oled sellest huvitatud siis palun võta ühendust projektijuhiga, Kersti Liiva.

Mentoriks kandideerimise tähtaeg on 28.juuni kella 12.00-ni.


Kontakt: Kersti Liiva, loomemajanduse projektijuht, e-post: kersti.liiva@ivek.ee, tel 5158929

Projekti partner: projekt viiakse ellu koostöös Läti partneriga Vidzeme Entrepreneurship Centre

Projekti tegevuste ellu viimist kaasrahastab Euroopa Liit, INTERREGi Kesk-Läänemere programmist, projekt nr CB0500277 ja toetab Kultuuriministeerium.

Lääne- ja Ida-Virumaa arendavad koostöös külalislahket turismisihtkohta

Foto: Mati Kämärä, Lammasmäe Puhkekeksus, Virumaa.

Lääne- ja Ida-Virumaa ühendasid turismiarenduses jõud, eesmärgiga arendada külalislahket sihtkohta ning suurendada mõlema maakonna sissetulekuid turismitulust. Virumaa kui turismisihtkoha arenduse organisatsiooni juhtpartner on MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning partner on SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, kes juhib Ida-Viru turismiklastrit.

 

„Riikliku turismistrateegia üheks prioriteetseks tegevussuunaks on tugevamad turismisihtkohad. Kui mõned aastad tagasi oli turismi arendavaid organisatsioone Eestis ligi 40, mis töötasid väikeste meeskondade ja napi eelarvega, siis koostöös Eesti turismisihtkohtadega asusime looma tugevaid organisatsioone, mis suudaksid sihtkohti strateegiliselt nii arendada kui ka turundada. Virumaa turismikoostöö tagab, et on piisavalt nii inimesi kui ka kompetentsi sihtkoha kui terviku juhtimiseks, suudetakse olla tugevaks partneriks ettevõtjatele ja avalikule sektorile turundus- ja arendustegevuste ning investeeringute planeerimisel,“ tervitas koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) turismijuht Anneli Lepp.

 

Tugevamate sihtkohaorganisatsioonide tegevust rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EISi vahendusel aastatel 2023–2026 sihtfinantseeringuna Eesti peale kokku ligikaudu 7,5 miljoni euroga.

 

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu Virumaa sihtkohaorganisatsiooni juhi Maie Urbase sõnul kaasatakse tegevuste planeerimisse ja elluviimisse nii avaliku kui ka erasektori esindajaid, et tagada eri osapoolte huvide arvestamine ning tõhusate ja jätkusuutlike lahenduste leidmine.

 

„Virumaa sihtkohaorganisatsiooni peamine eesmärk on turismiteenuste kvaliteedi ja külalislahkuse arendamine, sest see mõjutab oluliselt turistide rahulolu, nende valmidust sihtkohta tagasi pöörduda ja soovitada elamust ka teistele. Aitame turismiettevõtjatel omavahel koostööd teha ja nähtavamad olla, et nii Eesti inimesed kui ka väliskülastajad teaksid Virumaa turismiteenuseid ja sooviksid neid kogeda. Samuti näeme oma rolli kestliku turismi edendamisel, kuivõrd see on muutunud mitmete välisturgude puhul, eriti Soome, Rootsi ja Saksamaa külastajate peamiseks eelistuseks,“ iseloomustas Urbas koostöö tegevusvaldkondi.

 

Ida-Viru turismiklastri juht Kadri Jalonen,: „Meil on heameel, et leidsime 2-e Virumaa peale ühise visiooni: Külalislahke Virumaa. Ida-Virumaa on pööranud pilgu läände. Euroopa algab just Virumaalt, Narvast. Teame et meil on Euroopa turistile väga atraktiivseid teenuseid ja objekte, kuid teeninduses on veel arenguruumi. Näeme, et täna on soomlaste ja ka taanlaste poolt huvi olemas. Eurooplane aga on harjunud nn.hospitality teenindusega. Ta ootab personaalset, naeratavat, inglise keelset suhtlust ja meile on kindlasti siin abiks Virumaade ühistöö.“

Külalislahke Virumaa avaseminar toimub 11.juunil. Seminaril tutvustatakse tegevusplaani, kus olulisim on külalislahkuse pilootprogramm, aga lisaks toimuvad koolitused kestlikkuses, digiturunduses.

 

 

Kontaktid:

Maie Urbas

Virumaa sihtkohaorganisatsiooni juht

Tel: +372 5014287

maie.urbas@virol.ee

Tasuta Talteck koolitused 2024. a kevadel ja suvel

Tasuta TalTech koolitused 2024. a kevadel ja suvel:

 

Koolitus Toimumisaeg Õppekeel Toimumisviis Rahastus Registreerimine
Koolitus korteriühistu juhtidele Ida-Virumaal 20.05-04.06.2024 eesti keel kohapeal (Kooli tn 7, Jõhvi) ÕÜF Registreeru siin
Päringud SQL keeles. Algkursus / Запросы на языке SQL. Начальный курс 20.05-07.06.2024 vene keel kohapeal
(Järveküla tee 75, Kohtla-Järve)
ÕÜF Registreeru siin
Küberturvalisus töökohal / Кибербезопасность на рабочем месте 27.05-07.06.2024 vene keel veebis ÕÜF Registreeru siin
Tehniline joonestamine: CAM, CAD, FEM (SolidWorksi baasil) 31.05, 03.-05.06.2024 eesti keel kohapeal
(Järveküla tee 75, Kohtla-Järve)
ESF VÕTI Registreeru siin
Küberhügieen ja küberturve / Кибергигиена и кибербезопасность 04.-17.06.2024 vene keel veebis ÕÜF Registreeru siin
Praktikajuhendajate koolitus 10.-18.06.2024 eesti keel veebis ÕÜF Registreeru siin
Virtuaalsed meeskonna-, kaugtöö- ja kommunikatsioonioskused 08.-12.07.2024 eesti keel veebis ÕÜF Registreeru siin

Kaasrahastanud Euroopa Liit
Rahastanud Euroopa Liit_NextGenerationEU

Tasuta koolitused Ida-Viru elanikutele

Õiglase Ülemineku Fondi tegevus “Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses” – (ÕÜF)

Kursustel saavad osaleda ainult Ida-Viru maakonna elanikud.

Avalik esinemine ja muutuste kommunikatsioon (Jõhvis)
https://koolitused.voco.ee/koolitused/#/koolitus/7647 

Klienditeeninduse põhialused (veebis)
https://koolitused.voco.ee/koolitused/#/koolitus/7627 

Mentori koolitus alustavate töötajate toetamiseks ja juhendamiseks
https://koolitused.voco.ee/koolitused/#/koolitus/7650

Kliendi tagasiside kui digiturunduse tööriist (veebis)
https://koolitused.voco.ee/koolitused/#/koolitus/7631

Meeskonna juhtimine (veebis)
https://koolitused.voco.ee/koolitused/#/koolitus/7628

Loomeettevõtja baaskoolitus koos kodulehe loomisega
https://koolitused.voco.ee/koolitused/#/koolitus/7649

Mentori koolitus alustavate töötajate toetamiseks ja juhendamiseks
https://koolitused.voco.ee/koolitused/#/koolitus/7651

Muutuste juhtimine (veebis)
https://koolitused.voco.ee/koolitused/#/koolitus/7630

Ida-Virumaa ettevõtlust edendavateks üritusteks saab taotleda toetust.

Kuni 10. juunini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

 

Regionaalminister Piret Hartman kutsub organisatsioone osalema taotlusvoorus ning pakkuma kultuuri- ja spordisündmusi, mis ühest küljest mitmekesistavad ja tugevdavad kultuuriruumi, kuid teisalt muudavad piirkonna turistidele atraktiivsemaks. „Iga Ida-Virumaal toimuva sündmuse korraldamine pakub tuge kohalikule ettevõtlusele ja eriti tänuväärsed on üritused, kus meelelahutust jätkub mitmeks päevaks või mille toimumine leiab aset väljaspool tavapärast suvist külastushooaega. Seekordne vooru maht on suurem kui eelmisel aastal ning kasvanud on ka maksimaalne toetus ühe projekti kohta,“ lisas ta.

 

Toetuse võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal kuni 14. maini 2025, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega.

 

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ettenähtud kokku 400 000 eurot.

 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi arvates toob toetus kasu nii Ida-Virumaale kui ka tervele Eestile. „Juba viiendat aastat toimuva taotlusvooru tulemustest näeme, et see avaldab soovitud mõju. Esiteks, toovad üritused kokku inimesi kogu Eestist. Teiseks, annavad need kohalikele ettevõtjatele ja kogukondadele täiendava tõuke arenguks,“ ütles ta.

 

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast. Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 350 000 eurot.

 

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu hiljemalt 10. juunil 2024. Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

 

Lisainfo: Integratsiooni Sihtasutuse kommunikatsioonijuht Katja Sepp – tel 53074951, e-post katja.sepp@integratsioon.ee

UURING: Ida-Virumaal on ruumi heal tasemel majutuse, pereatraktsioonide ja suurürituste investeeringuteks

Valminud on põhjalik Ida-Viru turismisihtkoha analüüs ning kokkuvõttev raport investoritele: IDA-VIRU TURISMITURU PERSPEKTIIVID LISANDUVATE MAJUTUSASUTUSTE KONTEKSTIS. See toob välja 6 aspekti mis koosmõjus loovad just täna ja just Ida-Virumaal Eesti soodsaima turismiinvesteeringute keskkonna. Nn. valged laigud kus on ilmselgelt turul ruumi on heal tasemel majutus, pereatraktsioonid ja suurüritused.

6 aspekti moodustavad Ida-Viru turismisihtkoha väärtuspakkumise:

  1. Sihtkohal on ambitsiooni ja ette näidata turismihüpe 2017-2019 ning tõus Eesti turul 3.-le positioonile.
  2. Unikaalne baasressurss s.h.pikimad rannad, loodusrekordid, pärand ning aktiivsed teenusepakkujad.
  3. Kasutamata potentsiaal- võrlduses Pärnu- ja Saaremaaga võiks maakonnas olla ca 10 korda enam soomlasi ja 3-5 korda enam tube-voodikohti.
  4. Õiglase ülemineku fondi toel investeeritakse lähema paari aasta jooksul Ida-Virumaal ettevõtlusesse enam kui 560 miljonit eurot mis tähendab, et nõudlus vaba aja ja turismiteenuste osas on lühikese ajaga hüppeliselt kasvamas – nt äriturismi vaates eelkõige Narva ning Kohtla-Järve-Jõhvi piirkonnas.
  5. Katmata vajadused on heal tasemel majutuses (eriti äriklient), pereatraktsioonides, kõikvõimalikes (suur)sündmustes, maamärkides ning heal tasemel teenustes (nt toitlustus).
  6. Ida-Virumaa on ainus piirkond Eestis kus turismiinvesteeringuks on võimalus saada kuni 45% investeeringutoetust, kuid seejuures peavad projektid olema lõpetatud hiljemalt 31.08.2026.

Analüüsi koostas Cumulus Consulting OÜ baseerudes mahukal statistilisel baasil ning erialaekspertide sisendil.

Kokkuvõttes võib anda hinnangu, et üldise majanduslanguse foonil on Ida-Virumaa turismisektoril läinud küllalt hästi ning samas on sektoril tulevikuvaatavalt jätkuvalt suur arengupotentsiaal. Lisaks teeb lühiajalises vaates investeerimise väga atraktiivseks võimalus saada kuni 45% investeeringutoetust.

Kontaktid:

Uuringu juhtivekspert Mihkel Laan, Cumulus Consulting OÜ juhatuse liige, mihkel.laan@cumulus.ee tel: 5297984

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA, kadri.jalonen@ivek.ee  tel: 5174236

„Green ICT“ lõpukonverents toimub Tallinnas 28. mail Nordic Hotel Forumis.

Eesti-Norra koostööprogrammi Green ICT eesmärk on Eesti ettevõtjate lisandväärtuse suurendamine uuenduslike toodete ja teenuste arendamise ning tööstusettevõtete digitaliseerimise kaudu.

Üritusel osalevad nii programmist toetust saanud ettevõtjad (ja partnerid) kui ka finantsmehhanismi esindajad. Ka uus Norway Grants periood on peagi saabumas, mille abil on võimalik ka edaspidi enda arendustegevuste elluviimisel tuge saada, mistõttu on üritusele oodatud ka programmis mitteosalenud, kuid Põhjamaade suunalisest arenduskoostööst ning rohetehnoloogiatest laiemalt huvitatud ettevõtjad.

Lisasin manusena täpsema kirjamalli põhja, mida saab võimalusel kasutada.

Ürituse veebileht ja registreerimine: https://estonia.ee/green-ict-final-event

Juhtimiskooli järgmine kohtumine toimub 27. mail kell 15 Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja külla tuleb Kersti Kaljulaid.

Juhtimiskooli järgmine kohtumine toimub 27. mail kell 15 Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja külla tuleb Kersti Kaljulaid.

 

Kersti Kaljulaid oli Eesti Vabariigi president aastatel 2016-2021. Oma ametiajal oli president Kaljulaid aktiivne nii kodumaal kui rahvusvahelisel areenil. 2021. aasta suvel nimetas ÜRO peasekretär António Guterres president Kaljulaidi järgmiseks kaheks aastaks enda üleilmseks eestkõnelejaks maailma naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemadel. President Kaljulaid oli ka esimene eestlane, kelle mainekas ajakiri Forbes valis 100 maailma mõjukaima naise hulka.

 

Kersti Kaljulaidist on kujunenud hinnatud kõneleja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel nii digi-, julgeoleku-, välispoliitika teemadel kui laiemalt ühiskondlike muutuste mõtestaja ja analüüsijana.

 

Lisateave ja registreerumine juhtimiskooli veebilehel.

23. mai toimub veebiseminar “Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse infopäev”

Millised nõuded on sinu ettevõttele ja mida sa peaksid tegema KSM toetuse saamiseks? Millised keskkonnasõbralikud majandamispraktikad suurendavad elurikkust ja maastikulist mitmekesisust? Millised lahendusi pakub e-põlluraamat?

Tingimuslikkuse süsteemiga tagatakse, et põllumajandustoetusi makstakse täies mahus vaid neile, kes täidavad maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ja kohustuslikke majandamisnõudeid. Toetust antakse keskkonnasõbraliku majandamispraktika põhitegevuse või lisategevuse elluviimise eest. Seeläbi tõstetakse põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust ja inspireeritakse ettevõtteid üha enam nägema loodust ja tootmist kui tervikut.

Keskkonnasõbralikud majandamispraktikad on muutunud järjest olulisemaks. Intensiivsest kasvatustehnoloogiast tulenev mulla erosioon, toitainete kadu ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine näitab, et põllumehel on aeg hakata loodusele tagasi andma. Mullakvaliteedi parandamiseks, elurikkuse soodustamiseks ja sünteetiliste sisendite kasutamise vähendamiseks on hakatud tähelepanu pöörama vahekultuuride kasvatamisele, lupjamisele, lämmastikubilansile ja süsiniku jalajälje mõõtmisele. Näiteks Agrone grupi farmide kliimamõju on mõõdetud regulaarselt. Miks ja kuidas mõõdeti ning millised on järgmised sammud?

e-PRIA põldude haldamise teenuses on alates 1. aprillist võimalik täita põlluraamatut. Räägime, millised võimalused PHT teenuses täna on, kuhu lähiajal jõuda soovime ning missugune on visioon kaugemaks tulevikuks, kaardistame võimalikke kitsaskohti ja kummutame müüte.

Infopäev läheb arvesse KSM kohustusliku koolitusena.

Päevakava:

10:00-11:00 Lilia Kulli (konsulent) – KSM tingimuslikkuse nõuete ülevaade, nende täitmise ja järelvalve mehhanism

11:00-11:30 Priit Penu (METK) – Lupjamise erinevad aspektid: METK mullateenuse lubjatarbe määramine, erinevate lubiväetiste mõju ja valimise printsiibid. Lupjamistoetuse esimese aasta ülevaade

Paus 15 min

11:45 – 12:15 Liina Talgre (EMÜ) – Talvised vahekultuurid ja nende tähtsus

12:15 – 12:45 Alar Astover (EMÜ) – Põllu lämmastikubilanss: miks ja kuidas seda arvepidamist teha?

Paus 30 min

13:15 – 13:45 Sirli Pehme (Agrone OÜ) – Süsiniku jalajälje mõõtmine – miks? Kuidas? Mis selle teadmisega peale hakata?

13:45 – 14:15  Evely Veetsmann (PRIA) – PRIA Põldude haldamise teenus (PHT) e-põlluraamatu pidamine
*korraldajal on õigus teha muudatusi külastuse ajakavas

Osalemine on tasuta.

 

REGISTREERU

 

 

Registreerunutele saadetakse ürituse päeval veebiseminariga osalemiseks link Zoomi keskkonda. Üritus on järelvaadatav, kõikidele registreerunutele ja osalejatele saadetakse link peale sündmuse toimumist. KSM toetuse kohustusliku koolituse märke saavad kirja ainult sündmusel reaalselt osalejad.

 

Infopäev viiakse läbi „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames.

 

Lisainfo:

Manuela Kollom
manuela.kollom@metk.agri.ee
+372 5672 6756

MAK_logo

Ukraina sõjast mõjutatud ettevõtted saavad senisest lihtsamalt taastuvenergia toetust

Meetme raames toetatakse tööstusaladel või nende läheduses taastuvelektri tootmisseadmete ühendamist elektrivõrguga. Uuendatud meetme määrus jõustub lähiajal ja kehtib tagasiulatuvalt.

 

 

Peamised muudatused võrreldes varasemaga:

 

  • täpsustatakse tööstusala ja tööstusala lähedal asuva ala mõisteid
  • langetatakse minimaalse liitumisvõimsuse mahtu, millele toetust antakse, 45 kW-le
  • täpsustatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamist, taotlemisel piisab kinnitusest
  • lühendatakse kestvusnõude tähtaegasid (uus tähtaeg 31.12.2026)
  • suurendatakse VTA toetuse suurust ettevõtte kohta 200 000 eurolt 300 000 euroni
  • lisatakse võimalus taotleda toetust Ukraina riigiabi ajutise raamistiku alusel Euroopa Komisjoni positiivse otsuse korral. Taotluste esitamine kuni 30.mai 2024

 

Tööstusettevõtted, mis on olnud mõjutatud sõjast Ukrainas, saavad toetust taotleda Ukraina riigiabi ajutise raamistiku alusel ehk maksimaalne toetussumma on 2,25 mln.€, 305 €/MW ja toetust saavad taotleda ka projektid, mille liitumisleping on sõlmitud ja liitumine väljaehitamisel. Ukraina kriisiabi alusel antav toetus võib olla kuni 100%. Taotluse esitamise tähtaeg on 31. mai 2024!

 

 

Samuti suurenes 1. jaanuar 2024 VTA (vähese tähtsusega abi) määr 300 000 euroni, mis võimaldab samuti ettevõtetel saada toetust projektidele, mil liitumisleping on juba sõlmitud ja liitumine väljaehitamisel.

 

 

Toetuse koduleht

Innovatsiooniliidrite Klubi kutsub ettevõtete ja organisatsioonide esindajaid oma kokkusaamisele Ida-Virumaal!

Esmakordselt Ida-Virumaal 16.05.2024!

Innovatsiooniliidrite Klubi kutsub ettevõtete ja organisatsioonide esindajaid oma kokkusaamisele Ida-Virumaal, mis on seotud ettevõttesse heade inimeste leidmise ja hoidmisega. Räägime, milliseid uudseid lahendusi inimeste leidmisel ja värbamisel on proovitud, kuidas nende ellurakendamisel on eksitud ning milliste uuendusteni see omakorda viinud on.

Põhiprogrammi algus kell 13.30
13:30 – 13:40 Tervitus ILK ja kood/Jõhvi poolt
13:40 – 14:30 Lõunasöök ja suhtlus
14:30 – 15:00 Ringkäik majas ja kood/Jõhvi lugu
15:00 – 15:30 Vestleme Hansavesti omanik Janek Sirgi ja TalentHubi kaasasutaja Reet Kauritiga
15:30 – 16:00 Suhtlemispaus
16:00 – 17:15 Oma lugusid jagavad vestlusringis Forus Grupp juhatuse esimees Kalev Reiljan, NPM Silmet peadirektor Raivo Vasnu ja Arro&Agasild asutaja Alari Arro
17:15 Ürituse lõpp

Üritust ja vestlusi modereerib Urmas Vaino. Üritus toimub eesti keeles ja on osalejatele tasuta.

Ruumi mahutavuse tõttu on üritusel piiratud arv kohti!

Kui oled kindel tulija, siis pane ennast kohe kirja https://www.tehnopol.ee/sundmused/eksimuste-ohtu-uudsed-lahendused-inimeste-leidmisel-ja-hoidmisel/

 

Lisa küsimuste tekkimise korral palun võta ühendust Tehnopoli äriarenduse osakonna suurettevõtete innovatsioonijuhiga Kadi Villersiga telefonil 520 8223 või e-posti teel kadi.villers@tehnopol.ee

Mai kuus toimuvad viimased väikeprojektide töötoad

Ida-Virumaa kohalikul kogukonnal on võimalus taotleda oma ideede realiseerimiseks toetust “Piirkonliku algatuse toetusmeetmest”. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud sotsiaalse ettevõtluse arendamisele, keskkonnateadlikkuse edendamisele või kohalike noorte ja vabatahtlike initsiatiivide toetamisele. Lisaks meede on suunatud kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamisele, näiteks endiste tööstusobjektide heakorrastamisele ja avalikes huvides kasutusele võtmisele või kohaliku pärandile pühendatud näituste ja muude ürituste korraldamisele ning sellega seotud visuaalide loomisele.

Projekte toetatakse kahes kategoorias: põhivarainvesteeringu projektid ning arendus, teadlikkus- või koostöötegevusi sisaldavad projektid.

Viimased praktilised töötoad, kus hea projekti koostamise jaoks tutvustame osalejatele meetme tingimusi,  jagame osalejatele praktilisi tööriistu ja häid näpunäiteid ning selgitame, et mis on projekti koostamises oluline toimuvad mai kuus. Aitame kujundada projekti ideed, anname nõu projekti sisu osas ja jagame juhiseid taotlusvormi täitmiseks.

Kiirusta ja registreeri

Võtame ühendust!

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Infokiri 05/2024

Euroopa Parlamendi kandidaatide debatt Kohtla-Järvel

Lähiajal ootavad meid ees mitmed olulised tähtpäevad:
– 1. mail täitub Eestil 20 aastat Euroopa Liidu ja NATO liikmena.
– 9. mail tähistame Euroopa päeva (www.euroopapaev.ee).
– 6.–9. juunil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.
Selleks, et saada ülevaade nendest olulistest teemadest, kutsume teid kuulama Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatti 9. mail Kohtla-Järvel, Virumaa Kolledžis aadressil Järveküla tee 75, algusega kell 11.00.
Debati korraldavad Europe Directi Jõhvi teabekeskus, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Kohtla-Järve linn, TalTech Virumaa Kolledž, Eesti NATO Ühing ja ajaleht Põhjarannik.
Registreeru osalejaks siin: https://tinyurl.com/2p8jtjz2

6. – 9. juunil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised

Miljonid eurooplased mäletavad aegu, mil nad ei saanud oma seisukohti vabalt väljendada. Nad on näinud ka muutust, mida demokraatia on kaasa toonud. Ja nad soovivad anda edasi sõnumi: demokraatiat ei tohi iial pidada enesestmõistetavaks.

6. – 9. juunil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, mis on ühed maailma suurimad demokraatlikud valimised. See on meie võimalus kujundada Euroopa tulevikku. Eestis on valimispäev 9. juuni ja eelhääletus toimub 3. – 8. juunil 2024.

Anna oma hääl – või otsustavad teised sinu eest.

Info Euroopa Parlamendi valimiste kohta

Euroopa päev Narvas 9. mail

🇪🇺 9. mai tähistame üheskoos Euroopa päeva Narvas! Koolinoored saavad osaleda orienteerumismängus, kohalikele jagame infot õppimis- ja töövõimalust kohta Ida-Viru tulevikumessil ning päevale paneb punkti suurejooneline kontsert!
Euroopa päeva kava Narvas:
🔷 9.00-17.00 orienteerumismäng kooliklassidele
🔷 15.00-17.00 Ida-Viru tulevikumess, kus jagatakse infot õppimis- ja töövõimaluste kohta
🔷 15.00-21.30 avatud kohvikute ala ja Euroopa telk.
🔷 17.00-21.30 kontsert
𝐊𝐨𝐧𝐭𝐬𝐞𝐫𝐝𝐢𝐥 𝐞𝐬𝐢𝐧𝐞𝐯𝐚𝐝:
🔷 Narva Sümfooniaorkester
🔷 Uku Suviste
🔷 Alika
🔷 Smilers
Üritus on kõigile 𝐭𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚.

Narvas alustame Euroopa päeva tähistamist juba 8. mail

Siin on ürituste kava 8. maiks:
👉 11.30–16.00 Osale XI Ida-Virumaa kultuurifoorumil TÜ Narva Kolledžis, kus saad arutleda Narva piirkondliku ja eesti identiteedi üle piiri- ja kaksiklinnana.
👉 16.00 Astu läbi Stockholmi väljakult, kus toimub pidulik avamisüritus, tähistamaks meie linnasüdame uut ilmet.
👉 18.00 Narva Raekojas naudi muusika- ja luuleetendust “Piir”, mis avab uusi vaatenurki meie piiride ja identiteedi teemal.
👉 18.30 Külasta Narva Muuseumi linnuse pargis NART kunstiresidendi Pavel Rottsi installatsiooni “Ronides mälukildudel” avamist, mis pakub võimalust vaadata tagasi minevikku ning avada silmad sõja jälgedele linnaruumis.
👉 19.30 Narva kunstiresidentuuris avatakse Liina Siibi (Eesti) ja Kaisu Koivisto (Soome) näitused, mis toovad sinuni kaasaegse kunsti võlu ja mitmekesisuse.
👉 20.30 Pärast seda sukeldu Euroopa öökino maagiasse ja naudi Belgia-Prantsuse ühisfilmi “Rien à déclarer / Nothing to declare” Narva kunstiresidentuuri kinosaalis – sissepääs on tasuta!
Liitu meiega Euroopa päeva tähistamisel ning avasta Euroopa mitmekesisust ja kultuuri koos Narvaga! 🇪🇺

Euroopa päeva seminar „𝐌𝐢𝐧𝐮 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢, 𝐦𝐢𝐧𝐮 𝐄𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚. 𝟐𝟎 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭 𝐡𝐢𝐥𝐣𝐞𝐦❞

Kutsume teid jälgima Euroopa päeva seminari „𝐌𝐢𝐧𝐮 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢, 𝐦𝐢𝐧𝐮 𝐄𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚. 𝟐𝟎 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭 𝐡𝐢𝐥𝐣𝐞𝐦❞ ja tänavuse aasta eurooplase ning aastate eurooplase väljakuulutamist 9. mail kell 13.15–14.15.
Kell 13.15 annab peaminister Kaja Kallas üle 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐥𝐚𝐬𝐞 auhinna. Seekord kuulutame välja ka 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭𝐞 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐥𝐚𝐬𝐞, kes on viimase 20 aasta jooksul eriti märkimisväärselt panustanud Eesti teekonda Euroopa Liidus.
Sellele järgneb arutelu Eesti seniste saavutuste ja tulevikuväljavaadete üle Euroopa Liidus.
Arutelus osalevad president 𝐓𝐨𝐨𝐦𝐚𝐬 𝐇𝐞𝐧𝐝𝐫𝐢𝐤 𝐈𝐥𝐯𝐞𝐬, president 𝐊𝐞𝐫𝐬𝐭𝐢 𝐊𝐚𝐥𝐣𝐮𝐥𝐚𝐢𝐝, peaminister 𝐊𝐚𝐣𝐚 𝐊𝐚𝐥𝐥𝐚𝐬 ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik 𝐊𝐚𝐝𝐫𝐢 𝐒𝐢𝐦𝐬𝐨𝐧.
Arutelu juhib ajakirjanik 𝐉𝐨𝐡𝐚𝐧𝐧𝐞𝐬 𝐓𝐫𝐚𝐥𝐥𝐚.

Orienteerumismäng kooliklassidele Narvas. Peaauhinnaks on 2000-eurone ekskursioon kogu klassile

Mängus osalejad esindavad oma klassi – mida enam osalejaid ühest klassist, seda suurem võimalus loosiauhind võita! Peaauhinnaks on 2000-eurone ekskursioon kogu klassile ja võitjad kuulutakse välja õhtusel kontserdil.
Mängu saab mängida 9. mail ajavahemikus 9.00–17.00. Rajale minekuks tuleb oma nutivahendisse laadida Navicupi rakendus. Seejärel avaneb ekraanil 10 orienteerumispunktiga tähistatud Narva kaart.
Mängu kontrollpunktid asuvad kesklinnas jalutuskäigu kaugusel ning kõik küsimused on Euroopa Liidu teemal. Kontrollpunkti jõudes avaneb ekraanil kolme valikvastusega küsimus, millele peab edasi liikumiseks vastama. Vale vastus ei takista mängu jätkamist, eesmärk on kontrollpunktid läbida ja punkte koguda.

Küsi nõu

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant (Jõhvi), Europe Direct Narva Teabekeskus

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Küsi nõu

Tatjana Zamorskaja

Vabaühenduste konsultant (Narva), Europe Direct Narva juhataja

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Vabaühenduste konsultantide õppereis Hollandisse

Allikas

Möödunud nädalal toimus SA Kodanikuühenduste Sihtkapitali egiidi all vabaühenduste konsultantidele mõeldud õppereis Hollandi, mis oli rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist . Sellel reisil tutvusid maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid Hollandi kogukonnakeskuste ja noorteprojektidega. Reisi jooksul külastati mitmeid olulisi organisatsioone ja saadi väärtuslikke teadmisi kogukondade valdkonnas. Eestist osales kokku 21 inimest, kelle hulgas olid ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid Tatjana Zamorskaja ja Nadežda Morozova.

Esimesel päeval, 15. aprillil, külastati Amsterdamis Mijehofi ja Huis van de Wijk Waterlandplein kogukonnakeskusi. Mijehofi kogukonnakeskus, mida peamiselt toetab kohalik omavalitsus, on tegutsenud selles piirkonnas 15 aastat mittetulundusühinguna, pakkudes mitmekülgseid programme ja tegeledes erinevate ühiskonnagruppide integreerimisega. Paljud tegevused saavad alguse piirkonna elanike ideedest, mida keskuse töötajad aitavad ellu viia ning vajadusel ka rahastust hankida. Samuti külastati Huis van de Wijk Waterlandpleini, mis koordineerib mitmeid kogukonnamaju, nende ruumide renti ning keskendub peamiselt sotsiaaltööle.

Teisel päeval toimus kohtumine organisatsiooniga HIP92, mis on tuntud oma rahvusvaheliste projektide poolest, mille eesmärk on ühendada erinevaid vanusegruppe ning pakkuda noortele elamusi ja oskusi.

Reisi viimasel päeval toimus Hollandi õppereisi kokkuvõttev arutelu, kus jagati muljeid Hollandi kogemustest. Osalejad tõid esile mitmeid olulisi tähelepanekuid ja Hollandi kogukonnatöö eripärasid, kus rõhutatakse kogukonna tugevdamist ning noorte ja vanemate inimeste sidususe edendamist läbi erinevate tegevuste ja projektide.

Galerii (fotode autorid Tatjana Zamorskaja ja Evelyn Valtin)

Kutsume Ida-Virumaa kinnisvarakonverentsile 2024!

Narva-Jõesuu Meresuu SPA & Hotel´is toimub neljapäeval ja reedel, 6. ja 7. juunil “Ida-Virumaa kinnisvarakonverents 2024”, kus avame siinse kinnisvaraturu köögipoole, analüüsime Ida-Virumaa kinnisvaraturul ja majanduses toimuvat, räägime sellest, miks Ida-Virumaa võiks olla ideaalne paik Teie kinnisvaraalaste arenguplaanide elluviimiseks.

Konverentsile on oodatud kinnisvaraarendajad, investorid, maaklerid ja kõik kinnisvarahuvilised.
Päeva modereerivad Tõnu Toompark ja Ele-Riin Kullamä Golovin

 

TOIMUMISE AEG JA KOHT

06.-07.06.2024 Meresuu Spa & Hotel, Aia 48a, Narva-Jõesuu

 

AJAKAVA

Neljapäev 06.06.2024

09.30 – 09.55 Kogunemine ja hommikukohv

09.55 –10.00 Tervitus ja moderaatorite avasõnad

10.00 – 10.20 Kümme põhjust miks Ida-Virumaale investeerida

Jaanus Purga, Vabariigi valitsuse piirkondlik esindaja Ida-Virumaal

10.20 – 11.00 Ida-Virumaa tulevik – kuhu liigud Ida-Virumaa?

Ida-Virumaa kinnisvaraturu arendusprojektid 2024-2026. Ülevaade Ida-Virumaa arengutest, plaanidest, detailplaneeringutest ning investeerimisvõimalustest. Tutvustame, milliseid tegevusi piirkond ootab, milliseid kinnisvaraobjekte ja-piirkondi soositakse ja ollakse valmis algatama.

Teet Kuusmik, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur juhatuse liige

11.00 – 11.40 Panga vaade. Kellele antakse Ida-Virumaal laenu ja mis tingimustel? Millised on võimalused hetke seisul praeguses kinnisvarakeskkonnas?

Kinnisvara ja majandusarengu suuna ülevaade – mis maailmas toimub ja kuidas see mõjutab Eesti kinnisvaraturgu. Kas kuri naaber mõjutab ka meid? Millistel tingimustel finantseeriksite kinnisvaraarendusi, üüripindade ehitust ning kas pakuksite laenu üürikinnisvarainvestorile just Ida-Virumaal?

Aimar Roosalu, BigBank AS ettevõtete panganduse üksuse juht

11.40 – 12.20 Kinnisvaratehingute käibemaksustamine

Mida käibemaksustada ja mida mitte, teeme teema selgeks puust ja punaseks!

Kristi Veskus, EMTA käibemaksu osakonna käibemaksu riskijuht

12.20 – 13.00 Kinnisvaramaaklerite vestlusring – millised on investeerimisvõimalused Ida-Virumaal, mida investor ostab Ida-Virumaal ja mida toob kinnisvaraturg 2024.

Millised arengud on toimunud Ida-Virumaa elamukinnisvaraturul. Milliste objektide vastu tuntakse tegelikult huvi, millistes piirkondades ja millise hinnaga? Kuidas on muutunud aastaga pakkumise ja nõudluse vahekord Ida-Virumaa erinevates linnades ja piirkondades? Millised on lähiaasta trendid ja mis on elamukinnisvara turu kõige suuremad mõjutegurid?

Imre Hardõkainen, Pindi Kinnisvara kinnisvaramaakler
Iris Arge-Lepalind, Sirosa OÜ kinnisvaramaakler

Modereerib Tõnu Toompark

 

13.00 – 14.00 LÕUNA

14.00 – 14.40 Turutõrge – kuidas see Ida-Virumaal ületada (Ida-Virumaale investeerimine ja finantseerimine)

Millised on kohalikel omavalitsustel ja kinnisvaraarendajatel senised kinnisvara arendustegevuse läbiviimise rahastamise võimalused? Millised oleksid mõjusad sekkumised Ida-Virumaa elamuarenduse edendamisel? Miks kehtivad meetmed ei tööta?

Peeter Pärtel, kinnisvarainvestor

14.40 – 15.20 Rohepööre Ida-Virumaa kinnisvaras – kaua nõukaaegsed majad veel püsti püsivad?

Rohepööre peidab endas palju väljakutseid ja suured eesmärgid 2035 aastaks on seatud, sealt veel edasi 2050. aastaks. Kas oleme selleks valmis? Missuguste meetmetega me sinna jõudma peaksime, et missuguseid tegevusi me selleks tegema peaksime?

Ahto Kuuseok, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, ELENA programmi projekti „Ida-Viru Renoveerib” tehniline konsultant

15.20 – 15.50 Kohvipaus

15.50 – 16.30 „Kinnisvarajutud LIVE: esimene uusarendus pärast aastakümneid – Narva Joaoru arendus”

Algis Liblik´u ja Siim Semiskar´i poolt intervjueeritav Indrek Rentel, AS Vallikraavi Kinnisvara juhataja.
Kinnisvarahuviliste seas tuntud podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti rääkida. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik.

16.30 – 17.10 Millised on Ida-Virumaa ärikinnisvara peamised trendid?

Millised on lähiaastatel suuremad arendused? Millised on rentnike ootused? Millised väljakutsed ootavad ärikinnisvara turg?

Anneli Mänd, East Capital Ida-Virumaa regioonijuht
Erik Setškov, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur haldusjuht
Modereerib Tõnu Toompark

17.10 – 17.20 Moderaatori kokkuvõte

17.20 – 19.20 vaba aeg, majutumine, spaa külastus

19.20 Stand up “Kõik ämbrid tuleb ikka ise läbi kolistada”. Laval on Liina Pulges ja Ele-Riin Kullamä Golovin, kes jagavad oma uskumatuid ja naljakaid lugusid sellest, kuidas nad alustasid ilma igasuguse teadmisteta oma teed kinnisvaras.

20.00 Õhtusöök, sotsialiseerumine ja võrgustumine

Reede 07.06.2024

09.30-13.30 Kinnisvara piirkondade tutvumisreis Narva, Jõhvi, Kohtla- Järve (Ahtme ja Järve linnaosa).

13.30 Meresuu Spa & Hotel, buffet lõuna

BOONUSENA OMAVALITSUSTE MINIMESS!

Konverentsil on kohal Ida-Virumaa kohalike omavalituste esindajad, kes tutvustavad investoritele võimalike elamukruntide ja ärimaa arenduste asukohti (mis oleks sobilikud kortermaja/ridaelamu/elamute rajamiseks, kaubanduspindade, hotelli arendamiseks jne) oma omavalitsuse territooriumidel.

Samuti tutvustatakse ka maakonna arendusprojekte, kus osalejad saavad ülevaate olulisematest arendusprojektidest Ida-Virumaal. Mis on müügis ja millised objektid lähiajal valmivad, milles seisneb iga objekti eriline väärtus.

REGISTREERIMINE


Konverentsile registreerimine kuni 23.05.2024 või kuni kohti jätkub.
Registreeri konverentsil osalejaks siin: https://shorturl.at/jvDFP

Tasumine: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu poolt esitatava arve alusel.

6.- 7. juunil koos ööbimisega üheses või kaheses toas (osalemistasu 129 eurot)
6. juuni ilma ööbimiseta (osalemistasu 79 eurot)

KORRALDAJA:
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Keskväljak 1-301, Jõhvi 41431
Lisainfo: Ele-Riin Kullamä Golovin
ele-riin@ivol.ee või +372 5804 7901
Konverentsist: https://ivol.ee/et/elamuarendus

Taas on võimalik esitada kandidaate Regionaalmaasika auhinnale!

Taas on võimalik esitada kandidaate Regionaalmaasika auhinnale

 

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kuni 23. maini kandidaate iga-aastasele regionaalauhindade konkursile. Parimaid kohalikke algatusi ja nende eestvedajaid tunnustatakse juunis peaministri ja regionaalministri pidulikul vastuvõtul Stenbocki majas.

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul soovitakse tunnustada neid tegijaid, kes on silma paistnud kohaliku elu edendamisel ja on oma tegudega inspiratsiooniks ka teistele.

 

„Regionaalmaasika konkurss saab tänavu juba 11 aastat vanaks. Kõigil senistel laureaatidel on palju ühist – nad on kohaliku elu eestvedajad, nad oskavad mõelda suurelt, vajadusel ka üle oma linna või valla piiride, julgevad võtta initsiatiivi ja sütitavad ka teisi oma ideedega kaasa tulema,“ rääkis Soomlais.

 

„Kõikjal Eestis on palju toimekaid ja tublisid inimesi. Otsime üles need inimesed ja organisatsioonid, kelle töö tulemusel on sündinud ettevõtmised, mis tugevdavad kohalikku elu ja kes on näidanud, et kui on tahtmist ja ettevõtlikust, siis on kõik võimalik,“ innustas regionaalarengu asekantsler igaüht oma kandidaati konkursile esitama.

 

Eelmisel aastal said auhinna Põlvamaal külaelule uue hingamise andnud Lutsu Teater, Järvakandi tubli tööandja ja majanduse edendaja Green Gravels OÜ, Valgamaa kestliku suhtumisega ettevõte ja arendusmeelne tööandja Aclima OÜ, kohaliku mahetoidu väärtustaja, Lääne-Virumaa Leader-meetme tegevusrühm MTÜ Partnerid ning juba 10 aastat edukalt toimunud Saaremaa toidufestival.

 

Konkursile saavad kandidaate esitada ja ka ise auhinnale kandideerida kõik inimesed, organisatsioonid, riigiasutused ning kohalikud omavalitsused. Kandidaat või esitaja võib olla naaber, kohalik ettevõte, mittetulundusühing või kohalik omavalitsus.

 

Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon. Kandidaate saab esitada kuni 23. maini Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehe kaudu https://agri.ee/regionaalmaasikas.

 

Üheteistkümnendat korda välja antavad Regionaalmaasika auhinnad antakse üle juunis pidulikul vastuvõtul Stenbocki majas.

 

Lisainfot konkursi ja seniste laureaatide kohta saab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt https://agri.ee/regionaalmaasikas.

 

 

Kontakt:

Kaili Uusmaa, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juht, kaili.uusmaa@agri.ee, 5087370

Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2024. a taotlusvoor keskendub kogukondade ja omavalitsuste koostöö toetamisele elanikkonnakaitse võimekuse tõstmisel

Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja tänavuse kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvooru. Innovatsioonifondist makstav toetus on mõeldud kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamiseks ja elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks kohalikul tasandil.

Julgeolekuolukorrast tingituna on innovatsioonifondi 2024. aasta vooru fookuses just elanikkonnakaitse.

Toetuse eesmärk on:

* kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamine;

* kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja kohalikke olusid ning võimalusi arvestades nende lahendamine

Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud ja põhikirja kohaselt avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või seltsingulepingu alusel avalikes huvides tegutsev seltsing.

Toetatakse järgmisi tegevusi:

* esmalt kogukonnasiseste, kogukondade vaheliste ning kohaliku omavalitsuse ja kogukondade vaheliste laiapindsete ja kaasavate arutelude korraldamine elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks ning arendusvajaduste kokku leppimiseks, sh koostöös kogukonnaga kriisiplaani koostamiseks või uuendamiseks;

* eelmises punktis nimetatud tegevuse tõendatud täitmise järgselt elanikkonnakaitse arendusvajaduste lahendamiseks tegevuste elluviimine, teenuste tellimine (näiteks generaatori ühendusvalmiduse loomine, koolituste või nõustamise tellimine ekspertidelt jne) ja/või inventari soetamine, kui need on põhjendatud projekti eesmärgi saavutamiseks.

Kogu info kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2024. a taotlusvooru kohta on KÜSKi kodulehel.

Taotlusele tuleb lisada mitmeid lisadokumente, mille vormid on olemas KÜSKi kodulehel taotlusvooru alamlehel. Toetuse saanud projekt tuleb ellu viia perioodil kui 31. maini 2025. a.

Taotlusvooru baaseelarve on 875 000 eurot, millele lisanduvad nende kohalike omavalitsuste piirkondad jaoks mõeldud summad, mis eelmise aasta taotlusvoorus jäid kasutamata.

Kerstin Rei

koordinaator

  • kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor;
  • kogukonna eestvedaja stipendium;
  • investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas;
  • arenguekspertide koordineerimine

STARDITOETUSE taotlemine alustavatele ettevõtjatele AVANEB 11.03.2026!

STARDITOETUSE taotlemine avatud alates 11.03.2026

Infotund

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

Alustavale ettevõtjale (kuni 3a. vanusele ettevõtjale).

Toetust ei saa taotleda järgmistele tegevusaladele.

Juriidilised isikud võivad omada kuni 25 protsendilist osalust.

Täistööajale taandatult on töölepingu alusel töötavaid isikuid vähem kui 10.

Müügitulu oli taotluse esitamise majandusaastale vahetult eelnenud majandusaastal 40 000 eurot või väiksem.

Müügitulu on taotluse esitamise majandusaastal taotluse esitamise kvartalile vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga 40 000 eurot või väiksem.

Osalust omav isik ei tohi taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul olla omanud ega omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas ettevõtjas ega tegutseda ettevõtjana taotlejaga samas tegevusvaldkonnas.

Osalust omav isik ei tohi olla taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutseva teise ettevõtja juhatuse liige.

Juhatuse liige ei tohi omada ega olla omanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas ning olla juhatuse liige taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas.

Viimase kolme aasta jooksul ei tohi taotleja olla saanud vähese tähtsusega abi üle 300 000 eurot.

Projekt panustab Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse.

Mille jaoks toetust saab?

Toetust saab ettevõtlusega alustamiseks vajalike toimingute ja tegevuste elluviimiseks (kõik tegevused ja nendega seotud kulud, mis on vajalikud ettevõtlusega alustamiseks).

Starditoetusega ei ole ette antud täpset abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu.

Meeles peab pidama, et toetada saab neid tegevusi ja kulusid, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke. Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine artikkel 17 järgi on loetav SIIT. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852.

Toetust antakse standardiseeritud ühikuhinna alusel (ühik on ettevõtlusega alustamine ja ühiku maksumus on 25 000€, millest toetus on 20 000€).

Toetuse % on 80, seega omafinantseering on 20%.

Projekti periood on 24 kuud.

Eelnõustamine maakondlikus arenduskesuses

Enne taotluse esitamist on kohustuslik läbida eelnõustamine ja saada eelhinnang kohalikus maakondlikus arenduskeskuses. Pärast seda saab esitada taotluse e-​​toetus keskkonnas.

Eelnõustamiseks valmista ette järgnevad dokumendid:

  • äriplaani vormil (ettevõtja poolt digitaalselt allkirjastatud)
  • finantsprognoosid vormil
  • CVd / elulookirjeldused (osanike ja juhatuse liikmete)

Maakondliku arenduskeskuse eelnõustamise läbiviija koostab digitaalselt allkirjastatud hinnangu 30 päeva jooksul eelnevalt nimetatud dokumentide esitamisest. Nimetatud hinnang tõendab eelnõustamise läbimist.

Võtke ühendust sobiva maakondliku arenduskeskuse ettevõtluskonsultandiga:

Tule tasuta nõustamisele!

Anton Pratkunas

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

FILM AND MULTIMEDIA TECH BOOTCAMP | kood/Jõhvi kutsub!

25.04.2024 – 26.04.2024 10:00 – 13:00

kood/Jõhvi, Tartu põik 5, 41537 Jõhvi, Ida-Viru maakond

Tehnopol Startup Inkubaatori Filmi ja multimeediakiirendi kutsub osalema FILMI JA MULTIMEEDIA TECH BOOTCAMPis, kus alustava iduettevõttena saad 3 päevase TASUTA intensiivprogrammiga kõik teadmised ja oskused, mida sa äri edasiviimiseks vajad.

 

Kui Sinu tiimil on põnev idee filmi- ja multimeedia valdkonnas, aga teete alles esimesi samme ettevõtlusmaastikule sisenemisel, siis on FILMI JA MULTIMEEDIA TECH BOOTCAMP mõeldud just Sulle.

 

3 päeva jooksul saate teadmisi sellest, kuidas uued tehnoloogiad, nagu virtuaalne ja liitreaalsus (VR ja AR) ning tehisintellekt (TI), mõjutavad filmide tootmist ja multimeedia sisu tajumist. Te omandate teadmisi, kust tulevad head ideed, ning saate põhiteadmisi turundusest, müügist, idufirma finantsidest, esitlustehnikatest ja varajases staadiumis investeeringute kaasamisest. Lisaks saate luua väärtuslikke kontakte, saada mentoritelt nõuandeid ja suhelda startup-ettevõtjatega, kes juba arendavad oma tooteid filmi- ja multimeedia valdkonnas.

 

Ürituse töötoad toimuvad eesti või inglise keeles (sõltuvalt grupi eelistusest).

 

INFO JA REGISTREERUMINE

 

Üritus osalejatele on TASUTA, kuid on vajalik eelnev registreerimine.

Tehnopol Startup Inkubaatori filmi ja multimeediakiirendi tegevusi on rahastanud Euroopa Liit.

Tartu Ülikool kutsub rohepööret toetavate digilahenduste häkatonile Ida-Virumaal

10.–12. mail 2024 toimub Ida-Virumaal kõigile kestlikkuse ja digihuvilistele mõeldud häkaton, mille eesmärk on leida ideid võimendamaks digitaalseid tööriistu ja andmeid, mis aitaksid juhtida ning toetada õiglast rohepööret.

Häkatoni peakorraldaja, Tartu Ülikooli projektijuhi Elis Vollmeri sõnul keskendutakse küsimusele, kuidas kasutada digioskusi, -teadmisi ja -andmeid nii, et need soodustaksid ning toetaksid ühiskondlikke muutusi, mille poole püüdleme. „Kõigil huvilistel on võimalik inspireerivas formaadis kaasa mõelda ja selliseid lahendusi välja pakkuda. Sealjuures on häkatoni kaasatud oma ala spetsialistid ja avaliku sektori eksperdid, kes toetavad ja juhendavad uuenduslike ideede väljapakkujaid ning aitavad neil jõuda ettekujutusest teostatava lahenduseni,“ sõnas Vollmer.

Digitaalsete andmete ja tööriistade parem kasutamine toetab energiajulgeolekut ning õiglast rohepööret

„Häkaton toimub Ida-Virumaal just seetõttu, et siin on vajadus uute lahenduste järele kõige teravam ning potentsiaal edukate lahenduste loomiseks ja rakendamiseks kõige suurem. Ootame osalema kõiki huvilisi, kes tahaksid mõelda kaasa ja pakkuda välja tipptasemel digitaalseid tööriistu ja teenuseid, millega hõlbustada üleminekut fossiilkütuste kasutamiselt taastuvale energiale ning edendada rohepöörde teekonda. Oodatud on kõik ideed nii poliitikakujundamiseks kui ka tõhusama avaliku juhtimise arendamiseks. Olulised on siinjuures ka ettevõtjad, kel on märkimisväärne osa selliste andmete ja teenuste kasutamisel, mis võiksid muuta Ida-Virumaad atraktiivsemaks ning edendada elujõulisemat ökosüsteemi,“ märkis Vollmer.

Samuti oodatakse kohalike omavalitsustega seotud ideid. „Kohalikud omavalitsused seisavad sageli silmitsi katsumustega, mida toovad kaasa suured muutused. Ideed selle kohta, kuidas muuta väikeste sammude abil kohalikku valitsemist tõhusamaks ja saada paremaid tulemusi, on väga tähtsad. Rohelise ja õiglase ülemineku täielikuks saavutamiseks peame muu hulgas pöörama tähelepanu nii individuaalsetele käitumismuutustele kui ka makrotasandi muutustest,“ rõhutas Vollmer.

Üritust korraldab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut koostöös Garage48-ga. Parimate ideede autoreid ootavad auhinnad ning võimaluse korral saab arendada ideed edasi koos valdkondlike ettevõtete või ülikooliga. Häkatoni toetavad Eesti Maaülikool, Cleantech Estonia, Keskkonnainvesteeringute Keskus, StartUp Estonia, Tehnopoli teaduspargi start-up-inkubaator ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Häkatoni korraldab programmi „Horisont 2020“ rahastatud e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste projekti ECePS ERA õppetool (grandileping nr 857622). Seda toetatakse 2022. aasta detsembris alanud ja selle aasta novembrikuu lõpuni kestvast projektist CEESEU-DIGIT, mida rahastatakse Euroopa Liidu keskkonna ja kliimameetmete programmist (LIFE 2021–2027) toetuslepingu nr 101077297 alusel.

Esimesed õiglast üleminekut Ida-Virumaal toetavad kogukonnaprojektid said rahastuse

Allikas

Riigi Tugiteenuste Keskus ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium viivad läbi õiglase ülemineku fondi „Piirkondlikud algatused õiglaseks üleminekuks“ meetme väikeprojektide taotlusvooru, milles on selgunud esimesed kaheksa toetust saanud projekti.

Rahastamist saanud projektid on suunatud nii keskkonnateadlikkuse edendamisele, kui kohalike noorte algatuste ja arenguvõimaluste toetamisele, aidates sellega kogukondadel käimasolevate muutustega kohaneda. Euroopa Liidu vahenditest rahastatud taotlusvooru eesmärk on toetada Ida- Virumaa kogukondi kliimaneutraalsusele üleminekul. Väikeprojektide  taotlusvooru eelarve on kokku 2,6 miljonit eurot.

Rahastust saanud projektid on mitmekülgsed ja pakuvad Ida-Virumaa elanikele võimalust kodanikualgatuste kaudu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi mõista ning sellesse ka ise aktiivselt panustada.

MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda planeerib Alutaguse kogukonnale koolituste sarja, mille eesmärk on tõsta kogukonna elanike teadlikkust keskkonnasäästlikkuse kogukonnaenergeetika ja rahatarkuse valdkonnas. Iisaku Noorte Klubi planeeritud tegevused on suunatud algklasside õpilastele, kellel tekkib võimalus osaleda kolmepäevases leiutajate suvekoolis Setomaal. Suvekooli raames saavad lapsed tegelda leiutiste loomisega, uute ideede ja nutikate lahenduste arendamisega, mis aitab kaasa nutika ettevõtliku põlvkonna kasvamisele ning tulevikuettevõtjate vormimisele maapiirkonnas.

SA Jõhvi Haigla  võttis oma tegevuste planeerimisel suuna tervishoiu-, sotsiaal- ja avalike teenuste osutajate vahelise koostöö toetamisele ja arendamisele. Nende projekti  parandab elanike sotsiaalset sidusust läbi kogukondade ja valdkondade ülese koostöö, jõustab kodanikualgatusi ja suurendab kriisi sattunud isikute usaldust kogukonnateenuste ning omavalitsuste vastu. Spetsialistide koostöö arendamine ja tõhustamine aitab parandada vaimse tervise kriisiabi kättesaadavust ning tõsta selle teenuse kvaliteeti.

Lisaks said õiglase ülemineku fondist toetust mitmed põnevad, noortele suunatud üritused. MTÜ ART START korraldab džässtantsu ja akrobaatika meistriklasse, et edendada kaasaegse koreograafia õppimist laste ja noorte seas. Projekti raames korraldatakse „Tantsumaraton“, milles saavad osa võtta nii Ida-Virumaa tantsukollektiivid kui tantsu harrastajad ja iseõppijad. Alutaguse Elulaadikoja projekti eesmärgiks on edendada noorte seas räpikultuuri, julgustada noorte omaalgatuslikku tegevust, ühendada eri vanuses ja rahvuses noori ühtse eesmärgi nimel. Selleks korraldatakse augustis Iisakul räpifestival NORF’24 kuhu oodatakse kõiki noori räpihuvilisi üle Eesti ning lisaks noortele astuvad festivali laval üles ka tuntud Eesti räpiartistid.

MTÜ Tuletorn tegeleb Peipsi põhjaranniku muinaspärandi kogumise ja tutvustamisega ning korraldab sel aastal ürituste sarja, mille raames toimub laste ja noorte joonistusvõistlus „Mina olen arheoloog. Joonistame Peipsimaa muinasaega“. Joonistustest valmib galeriinäitus ja arheoloogide eestvedamisel viiakse ellu inspiratsioonipäevad, mille kaudu tutvustatakse noortele kodukandi muinasesemeid, et seeläbi kogukonna identiteeti tugevdada.

Esimeste toetatud projektide seas olid ka mõned investeeringuprojektid. Näiteks MTÜ Iisaku Segakoor saab oma projekti raames soetada Iisaku Segakoorile 18 e-lugerit, mida edaspidi hakatakse kasutama nootide hoidmiseks ning laulude õppimiseks. Tänu sellele kahaneb koori keskkonnajalajälg ning noodikogu digitaliseerimisega aidatakse kaasa koorimuusikatraditsiooni arendamisele Ida-Virumaa piirkonnas.
MTÜ Noortekoda sai toetust akvaariumi rajamiseks Voka Avatud Noortekeskusesse. Tegemist on noorte omaalgatusliku projektiga mille idee tekkis noorte mõtterännaku käigus. Omaalgatuse toetamine annab noortele võimaluse kogeda, kuidas noorte enda ideed muudavad nende ja teiste elukeskkonda paremaks, suurendades samal ajal noorte enesehinnangut ja kaasatust oma kogukonna arengusse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu valdkonnajuht Kaire Luht julgustab kõiki Ida-Virumaa regiooni arengusse panustavad organisatsioone taotlusvoorust osa võtma. „Piirkondlike algatuste taotlusvoor õiglase ülemineku edendamiseks on hea võimalus realiseerida kõige julgemaid ideid panustamaks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjude leevendamisse sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjude näol. Lisaks keskkonnateadlikkuse ja kogukondade tugevdamise projektidele ning noortele suunatud tegevustele  on meetmesse oodatud ka Ida-Virumaa kui endise tööstuspiirkonna identiteedi jäädvustamise ja mõtestamisega seotud projektid ning sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni arendamist ja tutvustamist toetavad algatused,“ rääkis ta.

“Ootame taotlusi projektide ellu viimiseks, mis panustavad nii näiteks sotsiaalse ettevõtluse arendamisesse, edendavad keskkonnateadlikkust, samuti mitmesugusteks kohalikele noortele suunatud tegevusteks. Meede pakub ka suurepärase võimaluse kaasata oma tegevustesse Eestimaa teiste piirkondade organisatsioone, käivitades koostööna uusi algatusi või laiendades mõnes muus piirkonnas juba edukalt toimivat sündmust või tegevust Ida-Virumaale. Väikeprojektide taotlusi ootame esitama 2028 aasta 31. detsembrini,“ rääkis taotlusvooru läbi viiva Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepp.

Taotlemise tingimuste kohta leiab infot taotlusvooru lehelt.
RTK osaleb 9. mail Narvas Euroopa päeval, kus saab täpsemalt küsida rohkem infot ja nõu taotlemise tingimuste kohta.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Taotlusvoore korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.

Taotlusvooru info ja kontakt:
Terje Kuus

Projektikoordinaator
RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talitus
terje.kuus@rtk.ee
Telefon: +372 663 1886

Õpi koos Googliga tasuta AI koolitused

Kõik “Õpi koos Google’iga” koolitused on eesti keeles ja ilma rahata!

Koolitused toimuvad otseülekandena YouTube keskkonnas.

Osalemiseks tuleb ennast ainult eelnevalt registreerida! Seda saab teha vastava koolituse tutvustaval lehel.

KOOLITUSTE KAVA

Ida-Virumaa kogukonnal on võimalus taotleda oma ideede realiseerimiseks toetust “Piirkondliku algatuse toetusmeetmest”

Ida-Virumaal tegutsevad MTÜd ja SAd (sh korteri- ja garaažiühistud, õpilasesindused, noortekeskused, vabatahtlikud organisatsioonid, huvikeskused, pensionäride ühendused, kultuurikollektiivid jne), äriühingud (VKE) ning KOV üksused ja riigiasutused saavad toetust oma algatustele Õiglase Ülemineku piirkondlike algatuste väikeprojektide meetmest.

Lisaks keskkonnaalastele projektidele toetatakse ka kohalike kogukondade kultuurilist ja ajaloolist identiteeti ning pärandit, kogukondande  ja noorte algatusi.

Üks oluline element on investeeringud endiste tööstusobjektide taaskasutamisse ja renoveerimisse, muutes need avalikeks ruumideks, mis teenivad kogukonda. Näiteks võidakse vana tehasehoone ümber kujundada noortekeskuseks või kunstistuudioks, andes sellele uue elu ja otstarbe. Sellised projektid mitte ainult ei taasta vanu hooneid, vaid loovad ka uusi võimalusi kogukonna aktiivseks osalemiseks ja loomiseks.

Lisaks praktilistele projektidele võiks korraldada ka erinevaid üritusi ja näitusi, mis keskenduvad kohalikule pärandile ning ajaloole. Need üritused mitte ainult ei tõsta teadlikkust kogukonna minevikust ja kultuurist, vaid loovad ka võimalusi kogukonna liikmete vaheliseks suhtluseks ja koostööks.

Noortele mõeldud projektid võiks olema planeeritud selleks, et toetada noorte mitmekülgset arengut ning anda neile võimalus särada oma parimal viisil. Kõik eelloetletud tegevused ning muud meetme eesmärgist lähtuvad tegevused juhul, kui nad on noorte algatatud või suunatud spetsiifiliselt noortele (ehk 7-26 aasta vanustele füüsilistele isikutele) ning loovad tingimusi noore isiksuse mitmekülgseks arenguks. Sellisteks tegevusteks on näiteks haridusliku sisuga ja noorsootöö tegevused, sh näiteks noorte omaalgatused ehk noorte endi ideedest ja initsiatiivist alguse saanud kogukonnas ja ühiskonnas positiivsete muutuste ellu kutsumisele keskenduvad noorte juhtimisel ellu viidavad tegevused. Selle suuna alla sobivad ka tegevused, mis panustavad eelduste loomisse noorte usalduse kasvuks riigi vastu ja oma riigiga seotuse tugevnemiseks, noorte kodanikuaktiivsuse ja -pädevuste ning noorte otsustusprotsessides kaasa rääkimiste võimaluste suurendamisse.

Korteriühistud, aiandusühistud ja garaažiühistud võivad mõelda sellest, kuidas oma territooriumi veel kaunimaks muuta, liikmete teadmisi ja oskusi täiendada ning üheskoos korraldada meeldejäävaid ühistalgupäevi.

Projekte toetatakse kahe peamise kategooria raames: esiteks põhivarainvesteeringu projektid, teiseks arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisaldavad projektid, mis keskenduvad rohkem kogukonna kaasamisele ja teadlikkuse tõstmisele.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt kuni 31.12.2028, toetuse suurus on 3 000 eur kuni 10 000 eur. Uuri rohkem meetmest ja tule praktilise töötuppa, et oma projektideid vormistada.

Infokiri 04/2024

UUDISED

29.04.2024 Euroopa Parlamendi kandidaatide debatt Kohtla-Järvel

29.04.2024 6. – 9. juunil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised

25.04.2024 Euroopa päev Narvas 9. mail

25.04.2024 Narvas alustame Euroopa päeva tähistamist juba 8. mail

25.04.2024 Euroopa päeva seminar „𝐌𝐢𝐧𝐮 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢, 𝐦𝐢𝐧𝐮 𝐄𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚. 𝟐𝟎 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭 𝐡𝐢𝐥𝐣𝐞𝐦❞

25.04.2024 Orienteerumismäng kooliklassidele Narvas. Peaauhinnaks on 2000-eurone ekskursioon kogu klassile

25.04.2024 Vabaühenduste konsultantide õppereis Hollandisse

25.04.2024 Kutsume Ida-Virumaa kinnisvarakonverentsile 2024! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

25.04.2024 Taas on võimalik esitada kandidaate Regionaalmaasika auhinnale! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

22.04.2024 Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2024. a taotlusvoor keskendub kogukondade ja omavalitsuste koostöö toetamisele elanikkonnakaitse võimekuse tõstmisel

18.04.2024 Tartu Ülikool kutsub rohepööret toetavate digilahenduste häkatonile Ida-Virumaal – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

18.04.2024 FILM AND MULTIMEDIA TECH BOOTCAMP | kood/Jõhvi kutsub! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

11.04.2024 Esimesed õiglast üleminekut Ida-Virumaal toetavad kogukonnaprojektid said rahastuse

10.04.2024 Õpi koos Googliga tasuta AI koolitused – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

05.04.2024 STARDITOETUSE taotlemine alustavatele ettevõtjatele on avatud! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

04.04.2024 Ida-Virumaa kogukonnal on võimalus taotleda oma ideede realiseerimiseks toetust “Piirkondliku algatuse toetusmeetmest”

01.04.2024  21. märtsil 2024 toimus Eesti Kaevandusmuuseumis turismiinvestoritele suunatud konverents – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

XI Ida-Virumaa kultuurifoorum „Loomemajandus kui sidusa ühiskonna toetaja

28.03.2024

11. aprillil toimub Kohtla-Järve kultuurikeskuses kultuurifoorumi teine seminar „Loomemajandus kui sidusa ühiskonna toetaja“, mis keskendub kultuuri ja loomemajanduse rollile Ida-Virumaa majanduses ja sidusa ühiskonna arengus.

 

Kultuurifoorum toob kokku Ida-Virumaa kultuuriühingud, loomeettevõtjad, kohalike omavalitsuste kultuuri-, haridus- ja noorsootööga tegelevate asutuste, ministeeriumide ja Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

Ajakava

10.30 – foorumi algus
10.35 – Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo tervitus
10.45 – Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi tervitus ja ettekanne
11.15 – “Kuidas ühendada aktiivset eluhoiakut kultuuri- ja keeleõppega?” Pille Maffucci, Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele õpetaja
11.35 – “Muutuv Ida-Virumaa. IVEK-i loomeklastri tegevustest” Piia Tamm, Ida-Viru Ettevõtluskeskus
12.00 – “Regionaalse loomeettevõtluse arendamine Tartu 2024 näitel – kas ja kuidas see on võimalik?” Külli Hansen, Tartu Loomemajanduskeskuse juht
12.20 – Eesti loomeettevõtja kogemuslugu oma ettevõtte arendamisest. Ettekandja täpsustub
12.35 – “Disainiöö – Baltimaade suurim disainisündmus” Kirke Tatar, Disainiöö tegevjuht
13.00 – LÕUNA
13.45 – 14.45 arutelud laudkondades
14.45 – grupitööde tulemuste esitlemine
15.15 – kokkuvõtted
15.30 – foorumi lõpp

NB! Korraldajal on õigus teha ajakavas muudatusi.

Üritusele on registreerimine avatud kuni 5. aprillini 2024 ja see toimub eesti keeles. 

REGISTREERI üritusele SIIN

Kultuurifoorumit Kohtla-Järvel korraldab Kultuuriministeerium ja see toimub koostöös Ida-Viru Ettevõtluskeskusega.

 

Ida-Viru loovad inimesed

VIDEOLOOD 2024

Head Ida-Viru Loomeklastri sõbrad!

Teie ees on lühikesed videolood Ida-Virumaa inimestest ja ühendustest, kes tegutsevad loomevaldkonnas. Kokku 2 episoodi.

Videolood loomeettevõtjatest valmisid projekti raames – „Ida-Viru loomeklastri käivitamine“ (ER227), mida kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.

Antud videolood valmisid Euroopa Liidu rahalise abiga. Nende sisu eest vastutab ainuisikuliselt Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA ning videolugudes kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

episood 1 : Ida-Viru Režisöörid

episood 2 : Ida-Viru Kunstnikute Ühendused

VIDEOLOOD 2023

Head Ida-Viru Loomeklastri sõbrad!

Teie ees on lühikesed videolood Ida-Virumaa ühtedest aktiivsematest inimestest, kes tegutsevad loomevaldkonnas. Kokku 4 episoodi, kus igas videoloos on peidus loomeettevõtluse edulugu.

Vaata ise järgi!

 

Videolood loomeettevõtjatest valmisid projekti raames – „Ida-Viru loomeklastri käivitamine“ (ER227), mida kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.

Antud videolood valmisid Euroopa Liidu rahalise abiga. Nende sisu eest vastutab ainuisikuliselt Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA ning videolugudes kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

episood 1 

episood 2

episood 3

episood 4

21. märtsil 2024 toimus Eesti Kaevandusmuuseumis turismiinvestoritele suunatud konverents

Foto: Nadezda Morozova

21. märtsil 2024 toimus Eesti Kaevandusmuuseumis Ida-Viru Ettevõtluskeskuse, Ida-Viru turismiklastri ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ühispanusel ning Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel turismiinvestoritele suunatud konverents.

EL Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab  toetust märkimisväärseteks turismiinvesteeringuteks. Turismikonverentsi raames vaatasime sisse maakonna turismiperspektiividesse ning tegime põgusa ülevaate Cumulus Consulting OÜ poolt läbiviidava uuringu „Kas Ida-Viru turismiturul on investeeringuteks ruumi?“ põhitulemustest, mis keskendub maakonna hetke-olukorra kaardistusele. Tõime välja perspektiivsed investeerimisvaldkonnad ja -piirkonnad ning ÕÜF võimalused koos praktilise kogemusega.

Uuring ja selle koondraport on lõpuks valminud. Uuringu lõplik nimi on IDA-VIRU TURISMITURU PERSPEKTIIVID LISANDUVATE MAJUTUSASUTUSTE KONTEKSTIS. See toob välja, et Ida-Virumaal on ruumi heal tasemel majutuse, pereatraktsioonide ja suurürituste investeeringuteks.

Lisaks analüüsile leiad siit lehelt turismikonverentsi salvestused ning esitlusfailid, mis on välja toodud iga salvestuse juures eraldi.

Turismikonverentsi tervituskõned

Eve East, Ida-Viru Omavalitsuste liit, juhatuse esimees

Külli Kraner, MKM, turismivaldkonna juht

Kadri Jalonen, Ida-Viru turismiklastri juht

Ida-Viru- Eesti uus ja edukas turismisihtkoht. Taust ja tulevikuplaanid.

Kadri Jalonen, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru turismiklastri juht ESITLUSFAIL.

Anu-Mall Naarits, Visionest Institute OÜ juhatuse esimees ESITLUSFAIL.

Kas turul on ruumi? Mida turismisektoris juba pakutakse ja kus on puudujääk?

Mihkel Laan, Cumulus Consulting OÜ asutaja ja juhatuse liige, ESITLUSFAIL.

Uuringu link lisatakse aprillikuu lõpus.

Õiglase Ülemineku Fond- ainukordne võimalus.

Monica Hankov, EASi ja KredExi ühendasutuse toetuste osakonna juht, ESITLUSFAIL.

Paneel 1: Millised on Ida-Viru turismisektori perspektiivid?

  • Külli Kraner, MKM, turismivaldkonna juht
  • Sari Sopanen, Brackmann Arendus OÜ juhatuse esimees
  • Siim Nõmmoja, Suur-Lootsi kultuurikvartali projektijuht
  • Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige
  • Ants Orav, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Virumaa piirkonna juht

Paneel 2: Õiglase Ülemineku Fond praktikas

  • Erki Varbola, EASi ja KredExi ühendasutuse Ettevõtlustoetuste valdkonnajuht
  • Allan Kaldoja, Narvas sündinud ettevõtja
  • Madis Olt, Agricom Tehnika OÜ juhatuse liige
  • Jaanus Purga, Valitsuse esindaja Ida-Virumaal
  • Mihkel Laan, Cumulus Consulting OÜ asutaja ja juhatuse liige
KUI SOOVID INVESTEERIDA IDA-VIRUMAA TURISMI, SIIS ÕÜF VÕIB OLLA ABIKS INVESTEERINGUTE ELLU VIIMISEL!

Konverentsi rahastas Euroopa Liit, Eesti riik ja Ida-Viru turismiklaster projektist: „Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastatavuse suurendamine“ , meede: Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond.

Ida-Viru Turismikonverents investoritele 2024

Registreeru IDA-VIRU INVESTORPÄEVALE 2025

kuni 20.10.2025

21. märtsil 2024 toimus Eesti Kaevandusmuuseumis Ida-Viru Ettevõtluskeskuse, Ida-Viru turismiklastri ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ühispanusel ning Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel turismiinvestoritele suunatud konverents.

EL Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab  toetust märkimisväärseteks turismiinvesteeringuteks. Turismikonverentsi raames vaatasime sisse maakonna turismiperspektiividesse ning tegime põgusa ülevaate Cumulus Consulting OÜ poolt läbiviidava uuringu „Kas Ida-Viru turismiturul on investeeringuteks ruumi?“ põhitulemustest, mis keskendub maakonna hetke-olukorra kaardistusele. Tõime välja perspektiivsed investeerimisvaldkonnad ja -piirkonnad ning ÕÜF võimalused koos praktilise kogemusega.

Siit lehelt leiad turismikonverentsi salvestused ning esitlusfailid, mis on välja toodud iga salvestuse juures eraldi.

Turismikonverentsi tervituskõned

Eve East, Ida-Viru Omavalitsuste liit, juhatuse esimees

Külli Kraner, MKM, turismivaldkonna juht

Kadri Jalonen, Ida-Viru turismiklastri juht

Ida-Viru- Eesti uus ja edukas turismisihtkoht. Taust ja tulevikuplaanid.

Kadri Jalonen, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Viru turismiklastri juht ESITLUSFAIL.

Anu-Mall Naarits, Visionest Institute OÜ juhatuse esimees ESITLUSFAIL.

Kas turul on ruumi? Mida turismisektoris juba pakutakse ja kus on puudujääk?

Mihkel Laan, Cumulus Consulting OÜ asutaja ja juhatuse liige, ESITLUSFAIL.

Uuringu link lisatakse aprillikuu lõpus.

Õiglase Ülemineku Fond- ainukordne võimalus.

Monica Hankov, EASi ja KredExi ühendasutuse toetuste osakonna juht, ESITLUSFAIL.

Paneel 1: Millised on Ida-Viru turismisektori perspektiivid?

  • Külli Kraner, MKM, turismivaldkonna juht
  • Sari Sopanen, Brackmann Arendus OÜ juhatuse esimees
  • Siim Nõmmoja, Suur-Lootsi kultuurikvartali projektijuht
  • Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juhatuse liige
  • Ants Orav, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Virumaa piirkonna juht

Paneel 2: Õiglase Ülemineku Fond praktikas

  • Erki Varbola, EASi ja KredExi ühendasutuse Ettevõtlustoetuste valdkonnajuht
  • Allan Kaldoja, Narvas sündinud ettevõtja
  • Madis Olt, Agricom Tehnika OÜ juhatuse liige
  • Jaanus Purga, Valitsuse esindaja Ida-Virumaal
  • Mihkel Laan, Cumulus Consulting OÜ asutaja ja juhatuse liige
KUI SUL ON IDEE VÕI UNISTUS, MIS VÕIKS OLLA OSA IDA-VIRUMAA TULEVIKUST, ÕIGLASE ÜLEMINEKU FOND AITAB SUL SELLE ELLU VIIA!

Konverentsi rahastas Euroopa Liit, Eesti riik ja Ida-Viru turismiklaster projektist: „Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamine ja külastatavuse suurendamine“ , meede: Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond.

Ida-Viru Ettevõtluskeskus ootab turismitiimi teenindus-arendusjuhti

Ootused kandidaadile

LIITU MEIEGA, KUI…
  • Sul on varasem külalislahkuse rakendamise kogemus teenindusvaldkonnas,
  • Sa oled väga hea suhtleja ja suhete hoidja,
  • suhtled vabalt ka inglise keeles,
  • oled positiivse hoiakuga ja näed kõiges võimalusi,
  • Sulle sobib töötada iseseisvalt, aga seejuures oled teistega arvestav ja koostöövõimeline.

Tööülesannete kirjeldus

MEIE JUURES ON SUL VÕIMALUS…
  • arendada turismiklastri külalislahkuse valdkonda,
  • töötada välja ja korraldada jätkusuutlik koolitusprogramm külalislahkuse teekonnal,
  • vedada uute seiklusteenuste kujunemise projekte,
  • toetada meie partnerite rohe- ja digipädevuse edenemist,
  • teha koostööd Ida-Viru vahvate turismiklastri seiklusloojatega.

Omalt poolt pakume

MEIE PAKUME SULLE…
  • omajagu eneseteostuse- ja arenguvõimalusi Ida-Viru Turismiklastri juures,
  • innustavat ja põnevat tööd seiklusentusiastidega,
  • toetavaid ja sõbralikke kolleege,
  • 35 puhkusepäeva ja paindlikku töökorraldust,
  • tähtajalist töösuhet Eesti ägedaimas turismitiimis.

2024. aasta kogukonna eestvedaja stipendium

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital teatab, et peagi avaneb võimalus esitada taotlusi kogukonna eestvedaja 2024. aasta stipendiumi taotlemiseks.

Stipendiumi eesmärk on motiveeritud ja kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedaja, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengusammude innustaja, eelduste looja kogukonna ja kohaliku omavalitsuse partnerluseks.

Õigus stipendiumile kandideerida on kogukonna poolt eestvedajana toetatud teovõimelisel füüsilisel isikul, kes ei ole enne saanud KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumit. Stipendiumi saab taotleda ainult eraisik iseendale.

Kogukond on käesoleva kogukonna eestvedaja stipendiumi mõistes ühise eesmärgi nimel tegutsev, piirkondlikult määratletav ja ühe omavalitsuse territooriumil Eestis tegutsev inimeste rühm.

Taotluse esitamise tähtaeg on 6. mai 2024. Stipendiumi suurus on 5000 eurot, mis on tulumaksuvaba..

Kogu konkursi info leiate konkursi alamlehelt.

Infoseminar toimub 28. märtsil 2024 kell 10:00 keskkonnas Zoom.

Link infoseminarile

Filmi ja multimeedia innovatsioonikeskus IDA Hub loob uusi võimalusi rahvusvahelise filmiproduktsiooni Eestisse jõudmiseks

Vasakult: Teet Kuusmik (IVIA), Piia Tamm (IVEK), Olga Kurdovskaja (Tehnopol), Pille Sööt (IVEK), Kersti Raja (IVIA)

 

Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Pressiteade 14.03.2024

 

Ida-Virumaal alustab sisutegevusi filmi ja multimeedia innovatsioonikeskus IDA Hub, millega luuakse eeldused rahvusvaheliste produktsioonide teenindamiseks Eestis ja toetatakse seeläbi audiovisuaalse valdkonna arengut. Keskuse rajajateks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

 

Filmi ja multimeedia innovatsioonikeskuse IDA Hubi eesmärk on toetada filmitalentide ja nutikate tulevikutegijate arengut. Keskuse asutamine Ida-Virumaale toetab Öiglase Ülemineku Fondi ühte olulist eesmärki muuta piirkonna majandusmudelit mitmekesisemaks ja toetada väike ettevõtluse arengut piirkonnas. IDA Hubi tugevuseks on komplekssed lahendused ja võimekus ühendada tehnoloogia areng filmitööstuse vajadustega.

 

Keskuse füüsilise rajamise ja sisukontseptsioonile vastavaks kujundamise ning hilisema haldamise eest vastutab Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Keskusele on plaanis nurgakivi panna käesoleva aasta teises pooles. Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) koostöös Tehnopoliga loob filmiinnovatsioonikeskusele sisu, mille käigus viiakse ellu uuendusliku kontseptsiooniga inkubatsiooniprogramme, lõimitakse kogukonda ja toetatakse kohalikku majanduselu sidusettevõtetele väljundplatvormi pakkumisega.

 

IVEK käivitab keskuse alt aprillis inkubaatoriprogrammi, kuhu on oodatud nii tegutsevaid kui ka alustavaid ettevõtjaid ja eraisikuid, kes soovivad olla seotud audiovisuaalse valdkonna arengutega. Inkubatsiooniprogrammi koordinaator Britta Merirand avas planeeritava inkubatsiooniprogrammi sisu: „Programmi raames saavad inkubandid toetust nii personaalse mentorluse kui ka praktiliste koolituste vormis, et aidata arendada oma ettevõtet. Avatav programm hõlmab baasteadmisi filmitootmisest, turundusest, äriplaneerimisest ning rohemajandusest.“

 

Pilootaastal toimub osa programmi tegevustest veebis, võimaldades osalemist üle Eesti. Programmis osalevatele inkubantidele määratakse vajaduspõhine mentor, kes on filmitootmise ja multimeedia ekspert ning ettevõtluse alal toetavad inkubante omakorda ettevõtluskonsultandid. Uus inkubatsiooniprogramm toetab muutusi, mis on vajalikud maakonna majandusmudeli mitmekesistamiseks. Inkubaatoriprogrammi kandideerimine on avatud 14. märtsist kuni 12. aprillini 2024.

 

Tehnopol Startup Inkubaator avab IDA Hubis filmi- ja multimeedia suunitlusega kiirendiprogrammi, kus saavad tuule tiibadesse filmitööstust nügivad tehnoloogiapõhiste ideedega iduettevõtted. Programmijuht Olga Kurdovskaja rõhutas, et filmitööstus on pidevas muutumises ning tehnoloogia mängib olulist rolli filmide tootmisel, eriti kõrgtehnoloogiliste eriefektide ja virtuaalsete stseenide loomisel. „Loodav filmiinnovatsioonikeskus ei toeta ainult vajalikku infrastruktuuri loomist, vaid pakub ka uuenduslikke võimalusi iduettevõtetele ja loomettevõtetele. Läbi inkubatsiooniprogrammide ja omavahelise koostöö tekib keskkond, kus uued ideed saavad olla toeks filmitootmise valdkonna arendamisel. Meie eesmärk on luua tugev ja dünaamiline ökosüsteem, mis toetab filmivaldkonna arengut Eestis ja aitab kaasa uute ideede, uute tehnoloogiate ja talentide arengule. Kui sul on alustav tehnoloogiaettevõte, pühendunud meeskond ja oled idee tasandilt jõudnud juba edasi MVP või prototüübini, siis kandideeri kindlasti filmi- ja multimeediakiirendisse. Avaldusi võtame vastu kuni 30. aprillini 2024, “ – sõnas Kurdovskaja.

 

Esimeste testkohordite eesmärk on valideerida sisuteenuseid, korjata tagasisidet ning arendada 2025. aasta kevadeks tugevad ja terviklikud ning valdkonda toetavad inkubatsiooniprogrammid. Filmi ja multimeedia innovatsioonikeskuse IDA Hubi programme on rahastanud Euroopa Liit.

 

Tehnopol Startup Inkubaator loob alustavatele iduettevõtetele hoogsa kasvukeskkonna. Kasvuprogramm pakub osalevatele ettevõtetele sisukaid ja praktilisi koolitusi ja eksperttuge Eesti ja Euroopa parimatelt mentoritelt, eesmärgiga leida alginvesteering või jõuda eksportturgudele. Tehnopol Startup Inkubaator on osa Baltimaade suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol terviklikust tugiteenusest. Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata kaasa maailmatasemel tehnoloogiaettevõtete tekkele ja kasvule Eestis ning toetada nende laienemist välisturgudele, pakkudes lahendusi ärikinnisvarast kuni vajaduspõhiste äriarendusteenusteni.

 

Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) on Ida-Viru maakondlik arenduskeskus, mis nõustab ettevõtteid, avalikku sektorit ja kolmanda sektori organisatsioone. Lisaks koordineerib maakonna turismiklastrit, haridusklastrit ja loomeklastrit. www.ivek.ee

Täpsem info alustava inkubatsiooniprogrammi kohta on leitav siit: https://ivek.ee/inku/

 

Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) on avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus (rakendusüksus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas. www.ivia.ee

 

 

 

Meediakontakt:
Britta Merirand
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse inkubaatori projektijuht
britta.merirand@ivek.ee
+372 5192 6597

Praktilised töötoad õpetavad piirkondlike algatuste väikeprojekti koostamise saladusi

12.-13. märtsil toimunud praktilised töötoad Sillamäel ja Narva-Jõesuus tõid kokku innukaid osalejaid, kes soovisid oma ideed teoks teha ning taotleda toetust erinevate projektide elluviimiseks. Töötoad, mis kestsid kogu päeva ning toimusid ajavahemikus kell 10.00-16.00, pakkusid osalejatele mitmekülgset kogemust ning praktilisi tööriistu projektide edukaks koostamiseks.

Esimese sessiooni ajal tutvusid osalejad õiglase üleminekufondi piirkondlike algatuste määruse ja taotlusvooru tingimustega. Üheskoos vaadati üle erinevad dokumendid, millele võib viidata ja tugineda projekti koostamisel. Pärast intensiivset tööd andis kohvipaus võimaluse lõdvestuda ning suhelda teiste osalejatega. Järgmiseks keskenduti projektiideedele sõnastamisele ning projekti eesmärgi püstitamisele. Lisaks tutvusid osalejad praktiliselt e-toetuskeskkonnaga ja taotlusvormiga, et mõista nende kasutamist projektide esitamisel.

Pärast lõunapausi keskenduti taotlusvormi kõige olulisemate punktide läbivaatamisele. Osalejatel oli võimalus küsida küsimusi ja saada individuaalset nõustamist vajadusel. Töötoad olid täis praktilist sisu ning osalejatele anti väärtuslikke tööriistu ja näpunäiteid projektide edukaks koostamiseks.

Üritus lõppes kell 16.00, jättes osalejatele kaasa palju uusi teadmisi ja inspiratsiooni oma projektide elluviimiseks.

Töötoad jätkavad juba järgmisel nädalal Toilas ning Narvas. Kokku toimub 16 töötuba kõikides Ida-Virumaa omavalitsustes nii eesti kui ka vene keeles.

Vaata info ja registreeru https://ivek.ee/events/mtu-ouf-tootoad2024/

Kontakt:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Kultuuriministeerium ja Kantar Emor kutsuvad üheksanda Eesti Integratsiooni Monitooringu esitlusele

Kultuuriministeerium ja Kantar Emor kutsuvad

 

üheksanda Eesti Integratsiooni Monitooringu esitlusele,

 

mis toimub 12. märtsil kell 13:00-15:00

TÜ Narva kolledži (Raekoja plats 2, Narva) auditooriumis nr 200.

 

Äsja valminud lõimumisvaldkonna süvauuringu põhitulemusi tutvustab uuringu vastutav toimetaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin. Kantar Emor juhtekspert Jaanika Hämmal avab põhjalikumalt tööturu ja võrdsete võimaluste teemad.

 

Esitlusele järgneb paneelarutelu, mida modereerib ERRi ajakirjanik Jüri Nikolajev. Lõimumise hetkeseisu, tööturu, kogukondade omavaheliste kontaktide ja nn lokaalse patriotismi üle arutlevad uuringumeeskonna liige, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev ja kohaliku kogukonna esindaja Natalja Vovdenko.

 

Esitlusel osalemiseks palume registreeruda hiljemalt reedeks, 8. märtsiks siin: https://kul.ee/EIM-esitlus-Narvas

 

Lisainfo:

 

Julia Amor

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik

54600199

julia.amor@kul.ee

Ida-Viru Ettevõtluskeskus on EVEA Koostöö Vedur 2023 nominent

Aitäh tunnustuse eest EVEA!

KOOSTÖÖVEDUR 2023 nominendina ja 20 aastasele kogemusele tuginedes soovitame teha koostööd!

Koostööd tehes jõuab kaugemale, koostööd teha on lõbus ja koos tegutseda on kergem,mis selgub eriti kui ajad on keerulised. Koostöö õnnestumist tuleb küll kauem oodata, aga kui see tuleb,siis on kellega koos rõõmustada ja rõõm on mitmekordne!

Aitäh teile meie head koostööpartnerid!

Ida-Viru Ettevõtluskeskus tänab!

Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsub osa võtma meetme “Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” väikeprojektide töötubadest

Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsub osa võtma meetme “Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” väikeprojektide töötubadest, mida korraldatakse Ida-Viru maakonna kõikides omavalitsustes eesti ja vene keeles perioodil märts-mai 2024. 

Kokku toimub piirkonnas 16 praktilist töötuba. Vaata töötubade graafikut ja registreeru üritusele SIIN . Töötubades osalevate inimeste arv on piiratud ning kindlasti on kohustuslik sellele eelregistreeruda. 

Kui te ei leidnud enda jaoks sobilikku töötuba (oma linnas või vallas), siis on Teil võimalik end eelregistreerida mõne teise omavalitsuse töötuppa. NB! Juhul, kui teile ei sobinud valikust mitte ükski töötuba (nt ei sobi töötoa keel valitud  kuupäeval, vms) siis palun võtke meiega selles osas otse ühendust e-posti teel nadezda.morozova@ivek.ee

Töötoas osalenud inimesel on võimalik pärast ürituse toimumist saada ka Ida-Viru Ettevõtluskeskusest järelnõustamist.

Praktiliste töötubade toimumisajad on kella 10.00-16.00. Osalejatele on tagatud kohvipaus ning lõuna. Osalemine on tasuta. 

Ootame töötubadest osa võtma järgmiste organisatsioonide esindajaid: Ida-Virumaal tegutsevad MTÜd ja SAd (sh korteri- ja garaažiühistud, õpilasesindused, noortekeskused, vabatahtlikud organisatsioonid, huvikeskused, pensionäride ühendused, kultuurikollektiivid jne), äriühingud (VKE) ning KOV üksused ja riigiasutused.

Töötoad on praktilise sisuga. Hea projekti koostamise jaoks tutvustame osalejatele meetme tingimusi,  jagame osalejatele praktilisi tööriistu ja häid näpunäiteid ning selgitame, et mis on projekti koostamises oluline. Aitame kujundada projekti ideed, anname nõu projekti sisu osas ja jagame juhiseid taotlusvormi täitmiseks. 

Piirkondlike algatuste toetuse eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda.

Väikeprojektide taotlusvoor on avatud alates 27.11.2023 ja kestab kuni 31.12.2028. aastani. Taotluste esitamine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna kaudu. Toetuse suurus on 3 000 kuni 10 000 eurot.

Taotlejaks võib olla:

  • põhivarainvesteeringu projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused);
  • arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing (VKE).

Toetatavad tegevused väikeprojektide voorus:

  • sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine;
  • keskkonnateadlikkuse edendamine, sh energiatõhususe, taastuvenergia, digitaliseerimise ja ringmajanduse valdkondades, 
  • tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks,
  • kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sh kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja avalikes huvides kasutuselevõtt, 
  • kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused, sealhulgas võtmepädevuste arendamine 

 

Kõik tegevused peavad panustama sihtpiirkonna võimesse tegeleda ülemineku mõjudega vähemalt ühes järgmistest mõju valdkondadest:

  • sotsiaalsed mõjud (elanike kindlustunne, rahulolu elukeskkonnaga, lõimumine, sotsiaalne kaasatus, rändeotsused, tervis, identiteet);
  • tööhõive alased mõjud (piirkonnas pakutavad töökohad, karjääri- ja koolitusvõimalused, tööhõive, tööturul vajalikud oskused);
  • majanduslikud mõjud (ettevõtlus, investeeringud, tööstus);
  • keskkonnamõjud (loodus, keskkonnahoid, keskonnateadlikkus).

 

Töötoa ajakava*

 

9.45 – 10.00  Kogunemine

10.00 – 11.30 Tutvume määruse ja taotlusvooru tingimustega, vaatame üle erinevad dokumendid, mida projekti esitamisel koos taotlusega tuleb koostada

11.30-11.45 kohvipaus

11.45-13.15 Fookuses on projektiideed. Uurime projektiideede sisu, analüüsime neid ja anname soovitusi ning nõu idee arendamiseks või paremaks tegemiseks. Läbi praktika tutvumine e-toetuskeskkonnaga ja taotlusvormiga.

13.15- 14.00 lõuna

14.00-16.00 Käime koos osalejatega läbi taotlusvormi kõige olulisemad punktid. Vaatame taotlusvormis üle need kohad, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata või mis tunduvad esmapilgul eriti keerulised. Vajadusel, osaleja soovil või küsimuste esinemisel individuaalne järelnõustamine, sh sisenemine e-toetuskeskkonda.

*Töötoa ajakava võib sõltuvalt osalejate arvust muutuda.

Lisainfo väikeprojektide toetusmeetme kohta: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#vaikeprojektid 

Vajalikud dokumendid väikeprojektide koostamise kohta: https://pilv.rtk.ee/s/EbZjSMDsyztWH3Y

Toimunud infopäevade salvestused ja slaidid: https://pilv.rtk.ee/s/pQjtBXbWyPkrR5E

Kontakt:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee 

ÕÜF toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust suurteks turismiinvesteeringuteks

Ida-Virumaal käib Õiglane Üleminek (ÕÜ) ehk transformatsioon CO-põhiselt majanduselt mitmekesisema majandusmudeli suunas. Ida-Viru turismisektoril on potentsiaali kasvada ja seetõttu toetab ÕÜ Fond turismiinvesteeringuid 0,5 miljonist kuni 19 miljoni euroni projekti kohta.

 

Suuremaid põhjusi miks investeerida Ida-Viru turismi on mitmeid.

  • Ida-Virumaa majandus kasvab. Lähema 6 aasta jooksul investeeritakse maakonda ca 600-800 milj eur (s.h.350 milj eur ÕÜF+omaosalus). Rajatakse uued tööstused, inkubaatorid, filmistuudiod, ülikoolid käivitavad uued õppekavad. See loob uut äri ka turismis.
  • ÕÜF toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust suurteks turismiinvesteeringuteks. Fond toetab nii suuri (kuni 19 milj.eur) kui ka väikesi (kuni 500 tuh.eur) investeeringuid majutusse, toitlustusse, elamustesse.
  • Ida-Viru turismisektor teeb kiiremat tempot kui teised Eesti maakonnad- maakonnas on vähemalt 10 rahvusvaheliselt atrkatiivset turismiobjekti ning igal aastal lisandub 2-3 uut objekti. 2024 aastal avatakse Aidu Veespordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark.

 

Seega on täna Ida-Virumaal võimaluste aken, aga suurinvesteeringutega on kiire, sest uued ettevõtted, teenused peavad tööd alustama juba 01.09.2026. Et seda võimaluste akent maksimaalselt ära kasutada on Ida-Viru turismiklaster koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga käivitanud uuringu „Kas turul on ruumi?“ . Uuringut koostab Cumulus Consulting OÜ.  21.03.24 korraldatakse Eesti Kaevandusmuuseumis turismikonverentsi investoritele.

Konverentsil tuuakse välja kas ja kus Ida-Viru turismisektoris on ruumi uuteks turismitoodeteks, -teenusteks ning kuidas ÕÜF toel turism kasvama panna. Konverentsil astuvad üles Eesti majandus- ja tehnoloogia minister Tiit Riisalo, hinnatud hotellijuht Soomes ja Eestis Sari Sopanen, EASi ja KredExi ühendasutus turismi- osakonna juht Rainer Aavik, ÕÜF toetuse saanud Agricom Tehnika juhatuse liige Madis Olt ja mitmed teised kõnekad esinejad. Posttuur toimub Aidu Veespordikeskusesse mis samuti ootab investoreid.

 

Uuringu positiivset tulemust lubab loota üldine majanduskeskkonna aktiviseerumine. Teet Kuusmik, Ida-Viru Investeeringute Agentuur SA „Õiglase Ülemineku Fondi võimalused on Ida-Virumaale lähiaastatel toomas mahukaid tööstusinvesteeringuid. Uued ettevõtted ja investeeringud tähendavad ärivisiitide arvu kasvu maakonna jaoks. Uusi kaasaegseid ärihotelli teenuseid Ida-Virumaal napib. Õiglase Ülemineku Fondi toetusega on võimalik hotelliäri alustada madalamate investeerimiskuludega.“

 

Ida-Viru populaarsus on kasvanud ning eestlaste hulgas oli piirkond 2023.a.majutatute ööbimistes esikolmikus Harju ja Pärnumaa järel. Kasvu veab juba 14 aastat eest Ida-Viru turismiklaster. Anu-Mall Naarits, Visionest Institute OÜ:  „Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on uute turismiobjektide tase ja tekkekiirus Ida-Virumaal võrreldamatult kiirem. Uusi rahvusvaheliselt atraktiivseid objekte tekib iga aasta vähemalt paar tükki juurde. Nt. 2024.a. alustab tööd mastaapne MM taseme spordiüritusteks disainitud Aidu Veepsordikeskus ja Salapärane Sillamäe Teemapark. Kui tahta sellest kasvust kasu saada, tasub kiirelt otsustada ja pardale hüpata.“

Ida-Viru turismiklaster koondab piirkonna turismisektori aktiivseid ja missioonitundelisi teenusepakkujad ja sinna kuuluvad kõik maakonna omavalitsused. Klaster tegutseb juba 14 aastat. Klastrit koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Klaster on avatud võrgustik ja kõik huvilised on oodatud liituma.

 

 

21.03.24 Turismikonverents: https://ivek.ee/events/idaviruturismikonverents2024/

 

Lisainfo: Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, kadri.jalonen@ivek.ee,  (+372) 517 4236

Infokiri 03/2024

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva vastuvõtul 23. veebruaril Sillamäe Kultuurikeskus anti üle Ida-Viru maakonna teenetemärgid.

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva vastuvõtul 23. veebruaril Sillamäe Kultuurikeskus anti üle Ida-Viru maakonna teenetemärgid.

Ida-Viru maakonna teenetemärk on maakonna kõrgeim autasu, mida Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL) annab välja neile, kellel on eriti silmapaistvad teened Ida-Virumaa ees.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu 16.02.2024 juhatuse otsusega nr 6 sai teenetemärgi Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA vanemkonsultant Lauri Jalonen!

Lauri kirg on Ida-Virumaa ja Ida-Virumaa tänab teda maakonna kõrgeima autasuga- teenetemärgiga!

Lauri Jalonen on üle 20 aasta erinevate organisatsioonide koosseisus panustanud Ida-Virumaa arengusse peaasjalikult läbi arendustegevuste planeerimise, aga ka tegevuste elluviimise. Lauri on öelnud, et tema kirg on Ida-Virumaa ning selle suhtumisega on iga tema tegevus täidetud. Lauri Ta on koostanud Ida-Virumaa ning erinevate maakonna omavalitsuste ning ja nende allasutuste arengukavasid.

Lauri on panustanud ja panustab jätkuvalt ÕÜF meetmetega seotud tegevustesse. Ta algatas Lauri on algatanud Ida-Viru Teadusnõukogu tegevuse ning Ida-Viru ÕÜ platvormi kokkukutsumise algatus tuli samuti Laurilt. Lauri on algatanud Ida-Viru Teadusnõukogu tegevuse ning Ida-Viru ÕÜ platvormi kokkukutsumise algatus tuli Laurilt.

Lauri Jalonen väärib oma tegevuse eest maakonna heaks tunnustust, sest tema panus on alati suurem kui temalt oodatakse.

Palju õnne Lauri Jalonen!

Foto: Nadežda Morozova

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Loomeklastri naiskond külastas koos partneritega Tehnopol ja Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) esmakordselt Berliinis 74. Berlinale filmifestivali.

Narva kolledžis alustab taas juhtimiskool ja esimene külaline on Juko-Mart Kõlar. Osalemine ettevõtjatele on tasuta.

Narva kolledžis alustab taas juhtimiskool ja esimene külaline on Juko-Mart Kõlar

 

Tartu Ülikooli Narva kolledži juhtimiskool koondab Ida-Viru piirkonna juhte, loob võimaluse kord kuus kohtuda, saada uusi teadmisi ning omavahel suhelda. Juhtimiskooli esimene külaline on Juko-Mart Kõlar, kes räägib kolledžis 5. märtsil kell 15 seitsmest harjumusest, mis teevad heast juhist erakordse juhi.

 

Juko-Mart Kõlar on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor, ettevõtluse ja juhtimise lektor ning loovettevõtluse eestvedaja. Ta annab erinevates ülikoolides ja ettevõtlusprogrammides loenguid ja praktilisi töötubasid loovettevõtluse, meeskondade juhtimise, äriideede mudeldamise ja innovatsiooni teemadel. Juko-Mart Kõlari doktoritöö käsitles digitaliseerimise mõju muusikatööstusele ning ta on Eesti suurima muusika voogedastusplatformi Fairmus kaasasutaja. 2024. aasta juunikuus ilmub tema esimene raamat “Oma elu juht”, mis pakub käsiraamatu vormis ülevaate enesejuhtimise peamistest teemadest.

 

Kohtumine Juko-Mart Kõlariga toimub teisipäeval, 5. märtsil kell 15 Narva kolledži auditooriumis 215.

 

Lisateave ja registreerumine https://narva.ut.ee/et/juhtimiskool

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva vastuvõtul 23. veebruaril Sillamäe Kultuurikeskus antakse üle Ida-Viru maakonna teenetemärgid.

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva vastuvõtul 23. veebruaril Sillamäe Kultuurikeskus antakse üle Ida-Viru maakonna teenetemärgid.

Ida-Viru maakonna teenetemärk on maakonna kõrgeim autasu, mida Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL) annab välja neile, kellel on eriti silmapaistvad teened Ida-Virumaa ees.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu 16.02.2024 juhatuse otsusega nr 6 saavad teenetemärgid

🎉Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA vanemkonsultant Lauri Jalonen

🎉Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimantt.

 

Lauri Jalonen on üle 20 aasta erinevate organisatsioonide koosseisus panustanud Ida-Virumaa arengusse peaasjalikult läbi arendustegevuste planeerimise, aga ka tegevuste elluviimise.  Lauri on öelnud, et tema kirg on Ida-Virumaa ning selle suhtumisega on iga tema tegevus täidetud. Lauri on koostanud Ida-Virumaa ning erinevate maakonna omavalitsuste ning nende allasutuste arengukavasid, Lauri on panustanud ja panustab jätkuvalt ÕÜF meetmetega seotud tegevustesse.Lauri on algatanud Ida-Viru Teadusnõukogu tegevuse ning Ida-Viru ÕÜ platvormi kokkukutsumise algatus tuli Laurilt.   Lauri on algatanud Ida-Viru Teadusnõukogu tegevuse ning Ida-Viru ÕÜ platvormi kokkukutsumise algatus tuli Laurilt.

Lauri Jalonen väärib oma tegevuse eest maakonna heaks tunnustust, sest tema panus on alati suurem kui temalt oodatakse.

Andreas Kliimant on politseiteenistuses Ida prefektuuris alates 2017. aastast  ning alates 2018. aasta novembrist asus juhtima Jõhvi politseijaoskonda. Üle 5 aasta on Andreas eest vedanud meeskonda, kes tagavad Ida-Virumaa elanike turvalise elukeskkonna. 2022. aasta algas meie kõigi jaoks Ukraina sõjaga ja massilise põgenike vooga. Ida prefektuuri tööpiirkonnas tõi see kaasa mitte ainult hulgaliselt sisserändajaid, vaid ka piirkonna eripära arvestades probleeme meelsusega, valeinfo levitamist, vaenu õhutamist ning Putini agressiooni toetava sümboolika levitamist ja kasutamist. Eduka juhtimise tulemusena ei toimunud 2022. aastal suuremahulisi meelsuskonfliktist kantud intsidente ning olukorrad lahendati juba eos operatiivselt ning taktikaliselt hästi planeeritult.  Andreas on saavutanud juhina olukorra, kus Jõhvi politseijaoskonna ei ole suurt vakantsi.

Tänu Andreas Kliimanti tööle on Eesti riiki Ida-Virumaal rohkem.

 

Teenetemärgi on tänaseni saanud: https://ivol.ee/ida-viru-maakonna-teenetemark

 

Vaata lisaks: https://bit.ly/49CygZs

22. jaanuarist on võimalik saada toetust kaubamärkide, disainilahenduste, patentide ja taimesortide kaitsmiseks.

SME Fund 2024: toetusfond ettevõtte intellektuaalomandi kaitsmiseks 

VKEde fond on Euroopa Komisjoni ja EUIPO ühisrahastu, mis pakub Eesti ettevõtetele oma intellektuaalomandi (IO) kaitsmiseks rahalist toetust. 22. jaanuarist on võimalik saada toetust kaubamärkide, disainilahenduste, patentide ja taimesortide kaitsmiseks. Uudisena pakub VKEde fond IP Scan teenust, mis aitab saada selgust, millist IOd ettevõttel üldse on ja kuidas seda kaitsta ning IP Scan Enforcement teenust, mis pakub nõu õiguste jõustamisega seotud küsimustes.

Milliseid tegevusi toetatakse?

Fonditoetuste tabel

VAUTŠER 1: IP Scan ja IP Scan Enforcement

IP Scan teenus pakub ettevõtjatele võimalust kindlaks teha, millist IOd neil ettevõttes on, kuidas seda kaitsta ning mil moel see võiks toetada nende äri kasvu.

Teenuse raames peab ettevõte esmalt täitma lühikese küsimustiku. Seejärel viib ekspert ettevõtte esindajaga läbi intervjuu, milles tutvub ettevõtte ärimudeli ja toodete-teenuste portfelliga ning teeb kindlaks millist IOd ettevõttes on. Selle põhjal valmib aruanne, milles ekspert annab soovitusi IO kaitsmiseks ja IO strateegia koostamiseks.

Valides IP Scan teenuse, saab ettevõtja muuhulgas teada:

  • millist IOd ettevõttes üldse leidub ja kuidas seda kaitsta;
  • kuidas vältida IO-konflikte konkurentide ja koostööpartneritega;
  • kuidas panna IO äri kasvu toetama (näiteks litsentseerimine, partnerlussuhete jm abil).

Tähele tuleb siiski panna, et tegemist ei ole õigusabiteenusega – teenus ei hõlma õiguskaitsetaotluste esitamist ega IO strateegia dokumendi koostamist.

Teenuse hind Eestis on 800 eurot (ilma käibemaksuta), millest hüvitatakse 90% ehk 720 eurot. Käibemaksu seejuures ei hüvitata. Teenust osutavad patendivolinikud ja teenuse saamiseks tuleb esmalt ühendust võtta e-posti aadressil smefund@epa.ee.Tähele tuleb panna, et teenust hakatakse osutama 29. veebruarist!

 

IP Scan Enforcement teenus on mõeldud ettevõtetele, kes vajavad nõu IO jõustamise küsimustes. Teenus on vajalik olukorras, kus  ettevõttel on tekkinud IO õiguste rikkumisega seonduv konflikt või on oht selle tekkeks, näiteks juhul kui:

  • ettevõte avastab, et tema IO õigusi rikutakse;
  • ettevõtet ennast süüdistatakse õiguste rikkumises (nt ettevõte on saanud hoiatuskirja).

Teenuse raames peab ettevõte esmalt täitma lühikese küsimustiku. Seejärel viib ekspert ettevõtte esindajaga läbi intervjuu, milles analüüsib IO-õigustega seonduvat olukorda, kasutusel olevaid meetmeid ja võimalikke riske. Selle põhjal valmib aruanne, milles ekspert jagab tegevussoovitusi olemasolevate probleemide lahendamiseks ja konfliktide vältimiseks tulevikus.

Valides IP Scan Enforcement teenuse, saab ettevõtja muuhulgas teada:

  • mida teha, kui keegi rikub tema õigusi;
  • kuidas hoiduda teiste õiguste rikkumisest ja käituda vaidluste korral;
  • kuidas jälgida turgu, et avastada rikkumisi;

Tähele tuleb siiski panna, et tegemist ei ole õigusabiteenusega – ekspert ei koosta hoiatuskirju ega algata kohtumenetlust, samuti ei vii läbi monitooringut.

Teenuse hind Eestis on 800 eurot (ilma käibemaksuta), millest hüvitatakse 90% ehk 720 eurot. Käibemaksu seejuures ei hüvitata. Teenust osutavad patendivolinikud ja teenuse saamiseks tuleb esmalt ühendust võtta e-posti aadressil smefund@epa.ee.

 

VAUTŠER 2: kaubamärgid ja disainid

Toetatakse järgmisi tegevusi:

  • kaubamärgi ja/või disainilahenduse kaitsmine riigisiseselt EL-i liikmesriigis (nt Eestis, Saksamaal jne), teatud regioonis (nt Beneluxi riigid) või EUIPO kaudu EL-is tervikuna;
  • kaubamärgi ja/või disainilahenduse kaitsmine väljaspool EL-i WIPO vahendusel.

Esimese tegevuse puhul hüvitatakse 75% kuludest, teise puhul 50% kuludest. Vautšeri koguväärtus on 1000 eurot.

 

VAUTŠER 3: patendid

Toetatakse järgmisi tegevusi:

  • patendi taotlemine riigisiseselt (mistahes EL-i liikmesriigis);
  • tasuline tehnika taseme otsing, mida saab tellida nt Patendiametist;
  • Euroopa patendi taotlemine EPO kaudu;
  • õigusabikulud Euroopa patenditaotluse koostamise ja esitamist eest.

Kolme esimese tegevuse puhul hüvitatakse 75% ja neljanda tegevuse puhul 50% kuludest. Vautšeri koguväärtus on 3500 eurot.

NB! Patendivautšer ei laiene leiutise kaitsmisele kasuliku mudeliga.

 

VAUTŠER 4: sordikaitse

Toetatakse taimesortide kaitsmist Euroopa Liidus. Sordikaitse, mis kehtib kõigis liikmesriikides, annab Ühenduse Sordiamet. Hüvitatakse taotluse esitamise ja ekspertiisilõivud ning seda 75% ulatuses. Vautšeri koguväärtus on 1500 eurot.

 

Kuidas toetust taotleda?

SAMM 1: Loo konto ja täida toetustaotluse vorm

Toetustaotluse esitamiseks loo konto VKEde fondi veebilehel ja täida toetustaotluse vorm.

 

SAMM 2: Oota ära toetusotsus ja vautšerid ja esita taotlus või võta ühendust eksperdiga

Kui sinu toetustaotlus on heaks kiidetud, saadetakse sulle toetuse määramise teatis ja vautšerid. Alles seejärel esita kaubamärgi-, disaini-, patendi- või sordikaitse taotlus või võta ühendust meelepärase eksperdiga IP Scan ja IP Scan Enforcement teenuste tellimiseks.

 

SAMM 3: Täida hüvitisvorm

Et hüvitist saada, täida pärast riigilõivude või eksperdile tasumist oma VKEde fondi konto all hüvitisvorm.

Kes saavad toetust taotleda?

Toetust saavad taotleda kõik EL-i territooriumil asutatud ettevõtted, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot. Toetustaotluse ja hüvitistaotluse võib esitada nii ettevõte ise kui ka teda esindav patendivolinik.

Kust leida täpsemat infot?

Täpsemat teavet VKEde fondi ja toetuse tingimuste kohta leiab EUIPO veebilehelt. Lisaküsimuste korral saab abi EUIPO teabekeskusest ja Patendiametist telefonil 627 7918 või e-posti aadressil triin.urviste@epa.ee.

Avatud osalejate registreerumine “Ida-Viru kingitus” häkatonile!

❓ Mis oleks, kui… sa teeksid kingituse Ida-Virumaale?

👉 22.-24. märtsil toimub Narva kunstiresidentuuris häkaton “Ida-Viru kingitus”.

🔓 Ühenda jõud ettevõtjate, disainerite ja kunstihuvilistega, et luua koos unikaalseid Ida-Viru kingitusi. Need võivad olla nii suveniirid, aga ka kunstiobjektid, kogemused, sotsiaalsed projektid või midagi, mida tahaksid kinkida oma linnale, sõbrale, külalisele, koolile või kollektiivile.

🎨 Loomemajanduse häkatoni korraldavad Narva kunstiresidentuur, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Eesti kunstiakadeemia. Mentoritena osalevad mitmed EKA õppejõud ja ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eksperdid, sealhulgas Eesti Kunstiakadeemia visuaalse kommunikatsiooni õppejõud ja disaini- ning brändingu ekspert Ionel Lehari, disainer ja EKA õppejõud Vitali Valtanen, aksessuaari- ja köitedisainer Dina Aller, EKA tootedisaini magistritudeng Natalja Gumennik, IVEKi loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva, IVEKi turismiinfo konsultant Kristina Ernits.

🖌 Reede pärastlõunal toimub avalik “inspireeriv õhtu”, kus eksperdid arvavad erinevaid tahke loomemajandusest. Laupäeval alustavad meeskonnad aktiivset arendustööd oma kingiideede kallal. Osalejad töötavad meeskondades ja mentorid aitavad neid ühe nädalavahetuse jooksul oma valitud ideid arendada. Pühapäeva õhtul esitlevad Narva kunstiresidentuuris osalejad oma töid züriile. Neist parim kingitus saab auhinnatud.

❓ Miks osaleda? Häkatoni jooksul saad luua või arendada kingitust, mis peegeldab Ida-Virumaa eripära. Lisaks pakub häkaton võimalust kohtuda uute partneritega ja loovate inimestega. Häkatoni võitjat ootab rahaline auhind oma idee elluviimiseks!

❓ Kes on oodatud? Kutsume kõiki Ida-Virumaa elanikke ja ka külalisi kaugemalt, kes soovivad anda oma panuse maakonda arengusse. Osa võib võtta juba olemasoleva ideega, kuid selle võib ka kohapeal luua – ootame sind! Osaleda võib kuni 4 liikmelise tiimina, aga võib tulla ka üksi. Siis leiame sulle sobiva meeskonna.

❗️Registreeri kuni 17. märtsini ja valmistu avastama uusi võimalusi koos teiste loovate inimestega!

💡 Kuidas registreeruda? https://forms.gle/c7z9hJx2q8ECXBog6

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.
Loe täpsemalt projekti kohta siit https://www.nart.ee/misolekskui/

KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 1. märtsil

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor avaneb 1. märtsil 2024, taotluste esitamise tähtaeg on 1. aprill 2024.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Eestikeelne infopäev toimub 5. märtsil kell 14.00 ZOOM keskkonnas. Link liitumiseks 

Venekeelne infopäev toimub 7. märtsil kell 11.00 ZOOM keskkonnas. Link liitumiseks

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

  • Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
  • Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
  • Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

On avaldatud madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjuste OSKA uuringu tulemused

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta veebruaris heaks tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks sidumiseks tööturu seire ning prognoosi ja oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi kontseptsiooni. Seda on lühidalt hakatud nimetama OSKA süsteemiks ehk OSKA-ks. OSKA arendamist koordineerib SA Kutsekoda.

Selles uuringuaruandes esitatakse uuringu „Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused” tulemused. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis põhjustel on madala erialase rakendumisega õppekavadel erialane rakendumine madal ning milline õppijate profiil ja sotsiaaldemograafiline/ametialane jaotus neid õppekavasid iseloomustab. Uuringus on eesmärgi saavutamiseks kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad on teiste seas intervjuud valdkonna ekspertidega, vilistlastega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS) ja varem Eestis tehtud uuringud.

Kutsehariduse valdkonna ekspertide kaasabil sõnastati peamised järeldused ja arenguvajadused. Siinses uuringus sõnastatud ettepanekud on aluseks poliitika kujundamiseks, et sihitumalt planeerida koolituspakkumist kutseõppe valdkonnas ja paremini ette valmistada tööturu ootustele vastavate oskustega töötajaid. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu mitte rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaani. Ettepanekute täitmist seiratakse ja koos ekspertidega hinnatakse nende täitmist.

Kutsekoda tänab suure panuse eest uuringu juhtrühma liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt valdkonna esindajaid, kes on aidanud kaasa uuringuaruande valmimisele.

5. veebruaril said traditsiooniliselt KÜSKilt tunnustuse eelmise aasta parimad vabaühendustele tasuta nõustamisteenust pakkuvad konsultandid ja nende meeskonnad maakondades.

Foto: Evelyn Valtin

Priit Põiklik
7. veebr. 2024

Esmaspäeval, 5. veebruaril said traditsiooniliselt KÜSKilt tunnustuse eelmise aasta parimad vabaühendustele tasuta nõustamisteenust pakkuvad konsultandid ja nende meeskonnad maakondades.

tunnustuse sai Kersti Kurvits, Jõgevamaa vabaühenduste konsultant.

Nominendid:  Kersti Kurvits ja Kadri Pau (Tartu ja Tartumaa).

Vabaühenduste aasta nõustaja MAK võrgustikus 2023:

tunnustuse sai Kadri Pau (Tartu ja Tartumaa vabaühenduste konsultant)

Nominendid: Anna Heinsoo (Tallinn ja Harjumaa venekeelsete vabaühenduste konsultant), Nadežda Morozova (Ida-Virumaa) ja Kadri Pau.

Kodanikuühiskonna aasta edendaja MAK võrgustikus 2023:

Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Suur tänu kõikidele vabaühenduste konsultantidele maakondades, kes on aasta jooksul teinud head tööd, panustanud kodanikuühiskonna arendamisse ja kelle tasuta nõustamisteenus vabaühendustele väga vajalik ja kasulik on!

Kaheksa kogukonda hakkavad koos hõlbustajatega testima ressursipõhist lähenemist (ABCD): Ida-Virumaal osaleb programmis Tudulinna kogukond

Allikas

Ressursipõhise kogukondade arendamise (asset-based community development) aluseks on kogukonnas leiduvad ressursid, nende avastamine, omavahel ühendamine ja koos tegutsemine. Oluline on, et ressursse avastatakse kogukonnas koos, kaasatakse nii inimesed, seal tegutsevad ühingud ja institutsioonid. Kuidas täpselt seda kõike praktikas teha, selleks valmis meil aasta alguseks juhendmaterjal. Lisaks läbisid 19 kogukondade hõlbustajat treeningu. Hõlbustajatest pooled on maakondade arenduskeskuste konsultandid ja pooled Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased.

Ida-Virumaal osaleb testimisel Tudulinna kogukond. Tudulinnas moodustati  eelmise aasta septembris kogukonnakogu, kes soovib aktiviseerida kogukonnaliikmeid. Testimise käigus loodetakse leida uut hingamist ja ühistegemist, kus iga kogukonnaliige tunneks ennast vajalikuna. Nende hõlbustajateks on Tatjana Zamorskaja, Nadežda Morozova ja Helena Paist. Esimene kohtumine toimub veebruari lõpus.

Mis saab edasi, kuidas teekond kulgeb?

Ressursipõhine lähenemine lähtub kogukonnast, ehk siis teekond oma kogukonna ressursside avastamisel, ühendamisel ja koos tegutsemisel saab kindlasti olema kõigil erinev. Hõlbustajad ja kogukonnad kohtuvad omavahel vähemalt kord kuus, kuid eelkõige sõltuvad tulemused kogukonna inimestest endist ja nende isetegemistest. Kuhu keegi jõuab, kuidas lähenemisel pakutud tööriistad toimivad, seda kuuleme juunis. Nimelt siis kogunevad kõigi kaheksa kogukonna esindajad koos hõlbustajatega mõttetalgutele, kus räägitut jagame kindlasti ka kogukonnaveebis. Seniks saab aga igaüks ka ise oma kogukonnas ressursipõhist lähenemist kasutada, abiks meie juhendmaterjalid.

Lisainfot  testimisest saab ehapaas@gmail.com

Fotol on hõlbustajad viimasel treeningpäeval Pärnus.

Ressursipõhise lähenemise testimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

Aasta vabatahtlik kaasaja- Anna Rehema (MTÜ Südamete Soojus)

Allikas

2. veebruaril andis president Alar Karis üle kodanikuühiskonna aasta tegijate ja aasta vabatahtlike tunnustused.

Aasta vabatahtlike kaasaja on Anna Rehema  Jõhvist. Anna  on olnud 10 aastat heategevusfondi Südamete Soojus eestvedaja, selle aja jooksul on fondi töösse kaasatud ligi 3000 vabatahtlikku. Südamete Soojus ühendab neid, kes soovivad aidata, ning neid, kes vajavad abi. Fondi vabatahtlike meeskonda nimetatakse hellitavalt soesüdameteks. Soesüda on inimene, kellel on tahe muuta maailma paremaks ja kes oma pere ja töö kõrvalt aitab oma vabast ajast abivajajaid.
Südamete Soojus on saanud “Vabatahtliku sõbra märgi”.

Infokiri 02/2024

UUDISED

26.02.2024 ÕÜF toel on Ida-Virumaa ainus paik Eestis kus saab toetust suurteks turismiinvesteeringuteks – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

26.02.2024 Eesti Vabariigi 106. aastapäeva vastuvõtul 23. veebruaril Sillamäe Kultuurikeskus anti üle Ida-Viru maakonna teenetemärgid. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

22.02.2024 22. jaanuarist on võimalik saada toetust kaubamärkide, disainilahenduste, patentide ja taimesortide kaitsmiseks. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

1.02.2024 Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Loomeklastri naiskond külastas koos partneritega Tehnopol ja Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) esmakordselt Berliinis 74. Berlinale filmifestivali. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

21.02.2024 Eesti Vabariigi 106. aastapäeva vastuvõtul 23. veebruaril Sillamäe Kultuurikeskus antakse üle Ida-Viru maakonna teenetemärgid. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

21.02.2024 Avatud osalejate registreerumine “Ida-Viru kingitus” häkatonile! – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

20.02.2024 KOP: Kohaliku omaalgatuse programm avaneb 1. märtsil

15.02.2024 On avaldatud madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjuste OSKA uuringu tulemused – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

12.02.2024 5. veebruaril said traditsiooniliselt KÜSKilt tunnustuse eelmise aasta parimad vabaühendustele tasuta nõustamisteenust pakkuvad konsultandid ja nende meeskonnad maakondades. – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

06.02.2024 Kaheksa kogukonda hakkavad koos hõlbustajatega testima ressursipõhist lähenemist (ABCD): Ida-Virumaal osaleb programmis Tudulinna kogukond

06.02.2024 Aasta vabatahtlik kaasaja- Anna Rehema (MTÜ Südamete Soojus)

01.02.2024 Kommunikatsioonikoolitused vabaühendustele – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

Kommunikatsioonikoolitused vabaühendustele

Allikas

Vabaühenduste Liit ja Euroopa Parlamendi büroo Eestis kutsuvad vabaühendusi kolmele tasuta koolitusele:

Mõjusa kommunikatsioonikampaania korraldamise koolitus toimub 28. veebruaril kell 14.00-18.00 Euroopa Liidu Maja I korruse konverentsiruumis (Rävala pst 4, Tallinn). Koolituse viib läbi Sandra Kamilova.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. PS! Igast organisatsioonist on oodatud üks esindaja.

Meta reklaamide loomise koolitus on 7. märtsil kell 14.00-18.00 Euroopa Liidu Maja I korruse konverentsiruumis (Rävala pst 4, Tallinn). Koolituse viib läbi Karin Kanamäe.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Samamoodi on oodatud igast vabaühendustest üks esindaja.

Kolmanda koolituse (desinformatsiooniga toimetulek) kohta info veel täpsustub! Jälgige meie uudiseid!

Täpsem info Vabaühenduste Liidu kodulehelt.

Euroopa Liidu Eesti EL välispiiri programmi projekti „Ida-Viru tourism“ toel valmis Ida-Virumaal 5 uut marsruuti soomlastele

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös turismiklastriga viis Euroopa Liidu Eesti EL välispiiri programmi toel ellu mahuka tootearndus ja turundusprojekti. Projekti tulemusel valmis 5 uut turismimarsruuti soomlastele, toimus 4 kampaaniat ning õpiti soome keelt, kultuuri ja Pärnu eduvalemit soomlaste meelitamisel Pärnusse.

Ida-Virumaa on viimaste aastate kobarkriisis kõige enam pihta saanud turismisihtkoht Eestis. Kriis kestab, sest sõja tõttu ei taastu enam Vene turism (25% majutatud turistidest 2019). Seetõttu on ülioluline tõmmata piirkonda uusi turiste Soomest ja Lätist. Siin tuli ca 235 tuhande euroga appi Euroopa Liidu Eesti EL välispiiri programm.

Soome on Ida-Viru jaoks uudne turg, selle osakaal on olnud vaid 5% maakonna ööbimistest ning kogemust napib. 2022.aastal viidi EL PATEE programmi toel ning BluRay OÜ ja Pärnu Kolledžiga koostöös läbi põhjalik uuring, mis tõi välja esmased vajalikud tegevused Soome suunal. Neist 1 peamisi oli näidismarsruutide loomine põhisegmentidele: kuluurihuvilisele, loodusenautijale ja karavanituristile. Marsruudid aitavad avastada uut ja võõrast piirkonda, sest nii on lihtne leida atraktiivseimad paigad millest alustada. Projekti „Ida-Viru tourism“ tulemusel valmisidki sellised näidismarsruudid kultuurihuvilisele, loodusehuvilisele, karavaanerile (2 tk- 1 maakonna põhja ja 1 lõuna piiskonnas) ning lisaks veel Vana Narva audiogiid koostöös endise linnapea Katri Raikiga.

Projekti tugi võimaldas kaasta maruutide loomisess esmaklassilise kompetentsi nii Eestist kui Soomest. Kultuurimarsruut sai loodud Tapio Mäkeläise abil. Tapio on kirjutanud soomlastele enim Eesti reisikirju. Looduse maruut sai loodud koos Eesti Matkajate liidu presidendi Ingrid Kuliginaga, kes on ühtlasi Alutaguse Matkaklubi eestvedaja. Karavaanerite marsruudid lõi taas soomlane, Eesti-Soome asjatundja Mikko Savikko. Ning Vana Narva tekstid valmisid Katri Raiki sulest. Lisaks said marsruudid ka soomaste poolt testitud ning seejärel vastavalt testimisele täiendatud. Loodusmarsruuti käis testimas pere koeraga, kultuuri ja karavanimarsruuti aga Soome suurima ja vanima estofiilide seltsi Tugals Seura juht Jaana Vasama. Testist selgus nt. et esialgselt ühe tervikuna plaanitud karavanimarsruut on mõttekas jagada põhja ja lõuna marsruudiks ja et Toila spaa Männisalu Kämping on parim algus kust maakonda karavaniga avastama asuda.

Tootearenduse tegevuse all toimus ka soome keele ja kultuuri koolitus. Ida-Viru ammune toetaja ja Soome asjatundja Pekka Linnainen viis maakonna soomekeelsetele giididele läbi Soome – Ida-Virumaa seoseid käsitleva koolitusreisi ning lõi samal teemal sisuka kooolitusvideo .

Lisaks uutele marsruutidele viidi läbi 4 kampaaniat- 2 Eestis (Parim Uus Seiklus, Maitseseiklus) ning 1 Maitseseikluse kampaania Soomes ja üldkampaania Lätist. Kampaanialehed said kokku ca 30 tuh vaatamist. Levi sotsiaalmeedias oli muljetavaldav: Facebooki eesti-, vene- ja soomekeelne leht said kokku 3,4 miljonid reachi.

Projekti viis ellu Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös Ida-Viru turismiklastri partneritega. See toimus juulist detsembrini 2023.a. Rahaline maht oli ligi 235 tuhat eurot. Projekt oli väga mahukas ja intensiivne, töötas 4-liikmeline meeskond ning selle tulemusel õnnestus Ida-Virumaale kaasata päris oma Soome turu juht Mikko Virta, kes jätkab tööd Ida-Virumaa heaks ka edaspidi. Soome turu juht on olemas veel vaid Tallinnal.

Ida-Viru turismiklaster koondab piirkonna turismisektori aktiivseid ja missioonitundelisi teenusepakkujad ja sinna kuuluvad kõik maakonna omavalitsused. Klaster tegutseb juba 14 aastat. Klastrit koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Klaster on avatud võrgustik ja kõik huvilised on oodatud liituma.

 

Projektiinfo:

Nimi „Ida-Viru turism“

Kaasrahastajad: Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrument ja Ida-Viru turismiklaster

Aeg: 01.07.-31.12.2023.

Lisainfo:

projektijuht ja Ida-Viru turismikoordinaator

Kadri Jalonen

Turismikoordinaator

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng
Fin

Kutsume veebiseminarile „Kuidas saaks kogukonnaenergeetika Eestis jalad alla?“

Hea tulevikuhuviline!

Oled oodatud Arenguseire Keskuse veebiseminarile „Kuidas saaks kogukonnaenergeetika Eestis jalad alla?“, mis toimub 6. veebruaril 2024 kell 11.00−12.15 Zoomis. Osalemislingi saamiseks registreeri end palun ürituse veebilehel:
https://arenguseire.ee/uritused/veebiseminar-kuidas-saaks-kogukonnaenergeetika-eestis-jalad-alla/

Eesti energiasüsteem on muutuste tuules – üha enam on seni vaid elektrit tarbinud majapidamistel võimalus ise elektrit toota. Muutuse tagant tõukajaks on paljuski olnud taskukohaseks muutunud päikesepaneelid, aga ka inimeste endi soov olla vähem sõltuv nii muutuvatest elektrihindadest kui ka võrguühendusest. Tootvad elektrienergia tarbijad saavad tegutseda individuaalselt või kollektiivselt, näiteks koondudes energiaühistutesse. Kuigi energiaühistutel on Eestis juba pikk ajalugu, on need praegu siiski vähelevinud.

Seminari käigus püüamegi sügavamalt mõista, miks Eesti, hoolimata esialgsest huvist, on jäänud teistele energiakoostööd edendavatele riikidele, eriti Taanile, alla. Miks vaid vähesed energiaühistute algatused on jõudnud eduni ning miks need ei ole levinud üle riigi? Uurime võimalikke põhjuseid nagu õiguslikud ja majanduslikud barjäärid, teadlikkuse puudumine ja koostööraskused. Arutame, kas ja kuidas peaks riiklik poliitika ja regulatsioonid soodustama energiaühistute tekkimist ja arengut Eestis. Samuti vaatame, millised head praktikad ja õppetunnid võiksime teiste riikide kogemusest ammutada.

Seminaril arutavad:
Nele Ivask, Tartu Regiooni Energiaagentuuri juhatuse liige
Ingrid Nielsen, Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergeetika huvikaitse ekspert
Tarmo Tamm, Riigikogu liige (Eesti 200)
Anti Haugas, Riigikogu liige (Eesti Reformierakond)
Irje Möldre, Kliimaministeerium

Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso.

 

 

Kohaliku omavalitsuse ja elanike roll kriisides

Allikas

Siseministeerium koostöös KÜSKiga käivitas eelmisel aastal innovatsioonifondi, mille eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi käivitama uudseid koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Eelmisel aastal sai innovatsioonifondist toetust taotleda elanikkonnakaitsega seotud tegevusteks. 2024. aastal tuleb taotlusvoor uuesti, fookus jääb samaks – elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus.

Innovatsioonifondi maht 2023. aastal oli 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta oli ette nähtud maksimaalne toetussumma, mille piires selle omavalitsuse territooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda said. Taotluste menetlemise infosüsteemi TMS kaudu laekus 110 taotlust 67st kohalikust omavalitsustest. Suurem osa taotlustest on menetletud ja toetus määratud. Toetatud projektidega saab tutvuda KÜSKi kodulehel https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Sellega seoses avaldame Päästeameti riskikommunikatsiooni eksperdi Katariina Vaabeli kirjutise, milles on kirjeldatud kohaliku omavalitsuse ja elanike (kogukondade) rolli kriisideks ettevalmistamisel. See on vajalik lugemine nendele, kel on sel aastal plaanis innovatsioonifondist taotleda toetust kohaliku kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks.


Tänapäeval on tõsiasjaks, et kriise võib olla väga palju erinevaid – kaob küte, side, elekter, vesi või hoopis midagi muud, mis meid kõiki rohkem või vähem puudutada võib.

Kui on tegemist ulatusliku kriisiolukorraga, siis see mõjutab kogu ühiskonda ja selle lahendamisse peavad ühiselt panustama nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud. Kriisid mööduvad leebelt üksnes siis, kui oleme valmistunud.

Kriisideks valmistumine on reguleeritud nii hädaolukorra seaduse kui ka riigikaitseseaduse alusel, mis panevad paika erinevate osapoolte kohustused kriisideks valmistumisel ja lahendamisel.

Kohalikel omavalitsustel on väga oluline roll kriisiolukordades – kohapeal esmaste ja eluks vajalike teenuste kättesaadavuse ja inimeste toimetuleku tagamine. Omavalitsused on lähim tugi kogukondadele ja inimestele. Omavalitsuses juhib kriisiolukorra lahendamist kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks vallavalitsuse/linnavalitsuse töötajatele ka elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted. Näiteks vee-ettevõte, soojatootja, teede korrashoiu eest vastutavad ettevõtted.

Päästeamet on saatnud kohalikele omavalitsustele järgnevad soovitused kriisivalmisoleku tõstmiseks:

  • Tagada taristu toimepidevus objektidel, mis on inimese elu ja tervise seiskohalt olulised ja peavad kriisis toimima (hooldekodud, erihoolekandeasutused, haiglad, koolid, lasteaiad).
  • Koostada KOV kriisikomisjoni aktiveerimise ja kogunemise kord kriisi lahendamiseks.
  • Planeerida kriisiaja informatsiooni kogumise ja edastamise võimalused, mis toimiksid ka elutähtsate teenuste katkestuste tingimustes.
  • Kaardistada eelnevalt info kriisi ajal vajalikest elutähtsate- ja teiste oluliste teenuse osutajatest sh.  nende kontaktidest, asukohtadest jne. (elektrivõrgu ettevõtted, ravimid, esmatarbekaubad, sularaha, kütus, ühistransport jne.)
  • Valmistada ette ja teavitada inimesi kriisi ajal toimivatest kogunemiskohtadest ehk kerksuskeskustest KOV territooriumil, kus saab infot, nõu ja abi.
  • Planeerida tegevused elanike evakueerimiseks ja (teiste omavalitsustegi) evakueeritavate vastuvõtmiseks.
  • Kaardistada vajadus ja sõlmida lepingud kriisi ajal vajaminevate vahendite rentimiseks, millega tagatakse elutähtsate- ja teiste oluliste teenuste osutamine (nt. generaatorid, teisaldatavad tualettruumid, joogivee jagamise vahendid, mobiilsed konteinerkatlamajad, transport jne).
  • Kaardistada üksi elavad ning kriisi ajal ja -järgselt, abi vajavad elanikud.
  • Kaardistada ning luua võrgustik kogukonna esindajatest, kelle kaudu edastada informatsiooni kriisi eel ja ajal (nt. külavanemad, korteriühistud, kogukonna- või asumiseltsid jne.).

Selleks, et kohalik omavalitsus või muu kriisi lahendav asutus saaks elanikke keerulisel ajal toetada, on väga oluline, et elanikud peavad olema ise võimalikult hästi ette valmistunud.

Kriisideks valmistudes tuleks silmas pidada järgmist:

  • Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.
  • Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.
  • Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!

Loe täpsemaid käitumisjuhiseid www.olevalmis.ee ja lae alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“.

Lõuna päästekeskuse kriisibüroo juhataja Silver Konksi: 2019. aasta Kagu-Eesti tormi ajal tekkinud ulatusliku elektri- ning sidekatkestuse järel on Võru linn kriisideks valmisolekusse mahukalt panustanud. Omavalitsus on hankinud satelliittelefoni ja raadiosidevahendid, millega mobiilside katkemisel elutähtsate teenuste osutajate ning teiste kriisi lahendavate asutustega ühendust saada. Veel on Võru linnas ette valmistatud ja generaatoritega varustatud evakuatsioonikohad.

2023. aastal testisid Võru linn ja Võru vald elutähtsate teenuste (vesi, kaugküte ja kohalike teede sõidetavas) osutajate kriisivalmidust õppusel „Võrukael“, kus mängiti läbi lumetorm ja elektrikatkestus. Kriisitingimustes pidid vee- ning kaugkütte ettevõtted teenuste tagamiseks mõne tunni reaalselt generaatorite toitel hakkama saama. Samal ajal pidi teehooldaja aja peale valmis seadma talihooldustehnika ning teostama kontrollsõidud. Samal õppusel mängiti läbi korterelamute elanike evakuatsioon. Õppusel juhtis kriisi lahendamist Võru linna ja Võru valla ühendstaap, mille koostöö harjutamine oli üheks õppuse eesmärgiks. Ühendstaapi vajab linn ja vald selle tõttu, et nende osade elutähtsate teenuste osutajad kattuvad. Samuti tuleb evakuatsiooni korral teha koostööd transpordi- ja evakuatsioonikohtade tagamiseks.

Ennetustöö büroo ennetuspartner Kaisa Niilo: Silmapaistva tööga on saanud hakkama kõik Lõuna-Eesti kogukonnad, kes on võtnud vaevaks end koolitada või kirjutanud projekte kogukonna kriisikindluse kasvatamiseks. Võru vallas Sulbi külas tegutsev MTÜ Sulbi Maarahva Selts kutsus päästeameti endale kogukonna kriisikoolitust tegema juba 2023. aasta maikuus. Koolituse raames analüüsiti kogukonna toimetulekut erinevates hädaolukordades. Tänu koolitusele oli sügisel KÜSKi innovatsioonifondile (Kodanikuühenduse Sihtkapitali taotlusvoor elanikkonnakaitse võimekuse arendamiseks) taotluse esitamise ajaks selge pilt silme ees, mida kogukonna kriisikindluse võimestamiseks esmaselt vaja läheb. Nii küsiti toetust generaatori ja kaasaskantava akujaama soetamiseks.

Ühised kriisikoolitused, õppused ja projektid kasvatavad kindlustunnet, et tugeva ja koostöövalmis kogukonna toel ollakse valmis ja leitakse väljapääs ka keerulisematest kriisiolukordadest.

Katariina Vaabel

riskikommunikatsiooni ekspert

mob: +372 5199 8351

katariina.vaabel@rescue.ee

PÄÄSTEAMET

rescue.ee

ohutusportaal.paasteamet.ee

Toetusmeetmete infotunnid tõmbasid ettevõtjate tähelepanu üle kogu maakonna.

Foto: Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Ida-Viru Ettevõtluskeskus tänab Kohla-Järve ja Narva linnavalitsust infotundide läbiviimiseks võimaldatud ruumide eest.

Julgustame kõiki ettevõtteid pöörduma Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultantide poole täiendavate konsultatsioonide saamiseks!

Tule tasuta nõustamisele!

Evelin Saarmets

Filmitööstusinkubaatori programmijuht, Viru FilmiFondi koordinaator

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Tule tasuta nõustamisele!

Anton Pratkunas

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Tule tasuta nõustamisele!

Jefim Aljoškin

Ettevõtluskonsultant

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Loos Ida-Viru õpilas- ja minifirmadele!

LOOS Ida-Viru õpilas- ja minifirmadele!

Kõikidel Ida-Viru maakonnas registreeritud õpilas- ja minifirmadel on võimalik väga lihtsate tingimuste täitmisel osaleda loosis, mille käigus on võimalik võita oma meeskonnale lauamäng Monopoly Reis: Maailma avastusretk!

Tingimused loosis osalemiseks on järgmised:

👉Sinu õpilas- või minifirma on Junior Achievementis ametlikult registreeritud!

👉Sinu õpilas- või minifirma on täitnud lingil asuva küsimustiku: https://docs.google.com/…/1FAIpQLSed_545ew…/viewform…

👉Sinu õpilas- või minifirma tooted/teenused ja nende hinnad on internetiavarustes (sotsiaalmeedialehtedel või ÕF/MF kodulehel) nähtavad ja avalikud.

Loosimine toimub 1.veebruaril!

Lisainfo:

Hariduskopteri ettevõtlikkuse haldja

Iti-Jantra Metsamaa*

Noorte ettevõtlikkuse konsultant, Haridusklastri projektijuht

Konsultatsiooni keel
Est
Eng

Pilootprojekti tulemusena on käivitatud valikaine “Mina ja tööle?” kolmes Ida-Virumaa koolis

Start on antud!

23.01.2024  kogunesid uue valikaine “Mina ja tööle?!” 3 pilootkooli – Kohtla-Järve Slaavi Põhikool, Sillamäe Gümnaasium ja Jõhvi Gümnaasium – Jõhvi Kontserdimajas.

Noored said valikainest rohkem aimu ja läbisid juba esimese tunni persoonibrändist, mida andis särav ja inspireeriv Signe Ventsel.

Projekti rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi Euroopa Sotsiaalfondi.

Lisainfo valminud valikainest:

Projektijuht

Kristi Krilovs

Haridusklastri projektijuht

Konsultatsiooni keel
Rus
Est
Eng

Hariduskopteri facebook:

“Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ keskmise suurusega projektide taotlusvooru avamine

Allikas

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 25. jaanuaril meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ keskmise suurusega projektide taotlusvooru, millest on võimalik taotleda raha nii arendusprojektide (arendus-, teadlikkus- või koostöötegevused) kui ka põhivarainvesteeringu-projektide elluviimiseks. 2024. aasta taotlusvooru eelarve on 2 000 000 eurot

Keskmiste projektide infopäev toimub 1. veebruaril kell 13.00-15.00 MS Teamsi vahendusel. Link MS Teamsile on avaldatud RTK veebilehel https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#infopaev. Taotluste esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu alates 25. jaanuarist kuni 25. aprillini 2024 kl 17.00.

Keskmise suurusega projekti puhul on toetuse summa alates 10 001 eurost kuni 200 000 euroni projekti kohta ning abikõlblikkuse periood on 24 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast. Kuna põhivarainvesteeringu-projektide puhul eelneb toetuse taotlemisele kohustuslik eelnõustamine ning taotlusvoor on avatud ainult 3 kuud, siis eeldame, et toetuse taotleja läbib eelnõustamist veebruari jooksul. Eelnõustamist teostab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Põhivarainvesteeringu-projekti puhul võib taotlejaks olla SA, MTÜ või avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused) ning arendusprojektide taotlejaks on SA, MTÜ, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing (VKE). Mõlema kategooria projektidesse saab aga partnerina kaasata kõiki ülalnimetatuid organisatsioone.

NB! Vooru raames saab taotleja esitada ühe taotluse arendusprojekti rahastamiseks ning ühe projekti põhivarainvesteeringu-projekti rahastamiseks. Sellisel juhul võivad projektid olla omavahel seotud või täiesti eraldiseisvad.

Täiendava informatsiooni ning taotlemiseks vajalike dokumentidega saab tutvuda RTK veebilehel: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#keskmise-suurusega-p.

Vabaühenduste 2024. aasta arenguhüppe taotlusvoor

Allikas

Toetust saab taotleda vabaühendus, kellel on täidetud järgmised tingimused:

  • tegutseb avalikes huvides ja tema tegevus on avalik ning selle juriidiliseks vormiks on mittetulundusühing või sihtasutus,
  • on olnud taotluse esitamise lõpptähtaja seisuga (15.03.2024) Eesti äriregistris vähemalt üks aasta,
  • taotluse esitamise lõpptähtaja seisuga (15.03.2024) ei ole käimas eelneva aasta KÜSK arenguhüpet ettevalmistavat või arenguhüppe projekti.

Tegevused peavad vastama vooru eesmärgile ja saavad olla järgmised:

  • organisatsiooni juhtimine,
  • tegevuste planeerimine,
  • finantside kavandamine ja juhtimine (s.h. omatulu teenimise arendamine),
  • tööprotsesside arendamine,
  • kommunikatsioonitegevuste arendamine,
  • koostöö arendamineja selle mõju hindamine,
  • teenuste arendamine,
  • nimekiri ei ole lõplik, taotleja peab oma tegevusi ja nende vajalikkust oma taotluses põhjendama.

Toetussumma ülemmäär taotluse kohta on maksimaalselt 25 000 eurot.

Omafinantseering peab olema vähemalt 5% ja seda rahalises vormis. Ehitus- ja remonditööde, põhivara ning üle 200-euro maksvate soetuste puhul peab see olema aga vähemalt 30% iga sellise kulu maksumusest.

Projekt tuleb ellu viia ajavahemikul 1. juuni 2024 – 31. detsember 2025 ja peab kestma vähemalt 12 kuud.

Projekti tulemuslikumaks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks kaasatakse vabalt valitud arenguekspert väljastpoolt vabaühendust, kes nõustab ühingut kogu projekti vältel, saavutamaks eesmärgiks seatud arenguhüpet. Tema roll tuleb esitada konkreetsete tegevustena. Abiks võib olla arenguekspertide nimekiri KÜSKi kodulehel www.kysk.ee/arengueksperdid.

Taotlusvooru toetuste kogumaht on 415 026,07 eurot, millest 207 513 euro ulatuses toetatakse piirkondlike ühingute projekte ja 207 513,07 euro ulatuses üleriigilise või rahvusvahelise tegutsemispiirkonnaga ühingute projekte. Piirkondlike ja üleriigiliste/rahvusvaheliste organisatsioonide taotlusi hinnatakse eraldi ja toetatakse vastavalt kujunenud hindepunktide pingereale.

NB! Palun loe enne taotluse planeerimist hoolikalt läbi taotlusvooru tingimused ja ära unusta end registreerida arenguhüppe vooru infopäevadele.

Veebipõhine infotund Õiglase ülemineku ettevõtlusmeetmete kohta

Registreeru veebipõhilisele Õiglase ülemineku ettevõtlusmeetmete infotunnile mis toimub 25. jaanuaril 2024 Zoomis

Registreerumine: Infotund Õiglase ülemineku ettevõtlusmeetmete kohta – Ida-Viru Ettevõtluskeskus (ivek.ee)

Registreeru veebiseminarile “Kaubamärk – sinu brändistrateegia võti”

07. veebruar 2024

  • 10.00-11.50
  • Teams

Veebiseminar “Kaubamärk – sinu brändistrateegia võti”

Kas teadsid, et su brändistrateegia edu sõltub suuresti sinu kaubamärgist? Just kaubamärk on see, mis aitab sul konkurentidest turul eristuda ja tuua tarbija üha uuesti sinu kaupa või teenust ostma. Tugev kaubamärk on eristuv ja meeldejääv ning selle valik nõuab hoolikat eeltööd. Kui sa ei soovi, et pahatahtlikud konkurendid kopeerivad sinu kaubamärki ja lõikavad kasu su brändi tuntuselt, peaksid juba varakult mõtlema oma kaubamärgi registreerimisele.

Seminar on tasuta.

Seminaril saad teada:

  • mis eeliseid kaubamärgi kaitsmine sinu ärile annab;
  • kuidas valida tugevat kaubamärki;
  • kuidas oma kaubamärki Eestis ja välisriikides kaitsta;
  • kust saada rahalist toetust oma kaubamärgi registreerimiseks;
  • millised on kaubamärgiomaniku õigused ja kohustused ning
  • kuidas toimida kui turule ilmub sarnast kaubamärki kasutav konkurent

Seminar toimub Teamsis, osalemise link saadetakse päev enne seminari.

Seminari kava

10.00–10.40 Kuidas valida tugevat kaubamärki ja see enda heaks tööle panna?
Mari-Epp Tirkkonen, kaubamärgiosakonna peaekspert, Patendiamet
10.40–10.50 Küsimused ja vastused
10.50–11.35 Millele tähelepanu pöörata enne ja pärast kaubamärgi registreerimist?
Liina Jents, patendivolinik, advokaadibüroo COBALT
11.35–11.50 Küsimused ja vastused

Registreeru: Veebiseminar “Kaubamärk – sinu brändistrateegia võti” | Patendiamet (epa.ee)

Lisainformatsioon e-posti aadressil seminarid@epa.ee või telefonil 627 7918.

HARNO tasuta infoturbe koolitused väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidele

Esimene grupp

Asukoht: Tallinn
Kuupäevad: 20. veebruar ja 12. märts

REGISTREERU KOOLITUSELE

Teine grupp

Asukoht: Tallinn
Kuupäevad: 22. veebruar ja 14. märts

REGISTREERU KOOLITUSELE

Kolmas grupp

Asukoht: Tartu
Kuupäevad: 27. veebruar ja 20. märts

REGISTREERU KOOLITUSELE

2024. aasta veebruaris korraldab Haridus- ja Noorteamet tasuta infoturbe koolituse, mille eesmärk on anda ettevõtte juhtidele ülevaade infoturvalisuse põhimõtetest, riskidest ning praktilistest meetmetest, et tagada ettevõtte andmete kaitse. Osalema on oodatud eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete tipp- ja keskastmejuhid, kes soovivad täiendada oma teadmisi ja oskusi ettevõtte infoturbes tervikuna. 

 

2022. aasta lõpus kehtestas valitsus Eesti infoturbestandardi (E-ITS), mis aitab juhtida riske ja kaitsta infosüsteeme ning see tõstab omakorda vajadust juhtida ettevõtte infoturvet varasemast teadlikumalt. 

Koolitust viivad läbi advokaadibüroo NordX Legal tehnoloogia- ja andmekaitseadvokaat Risto Hübner, SK ID Solutionsi tegevjuht Kalev Pihl, ettevõtte FocusIT tegevjuht Doris Matteus ja infoturbe audiitor Jaan Oruaas. Koolitusel jagab Telia kogemust ettevõtte riskijuht Andreas Meister ning kasulikke praktikaid Riigi Infosüsteemide Amet.     

 

Õpe toimub kahel mittejärjestikusel päeval ning osaleda on võimalik nii Tallinnas kui Tartus. Koolituse läbinule väljastab Haridus- ja Noorteamet tõendava tunnistuse. Ühest ettevõttest on oodatud osalema mitu juhti. 

 

Loe lähemalt ja registreeru https://harno.ee/vaike-ja-keskmiste-ettevotete-juhtidele-suunatud-infoturbe-koolitus  

 

Ettevõtluse Sõber 2023 – 30 aastat tagasi esmakordselt toimunud EVEA konkurss on taas alanud!

allikas:

 

2023 oli raske aasta paljudele Eesti ettevõtjatele: jätkuv Venemaa sõda Ukrainas on kahandanud nii väliskapitali kui välisturistide voogu Eestisse; uus valitsus on üllatanud massilise maksutõusuga keset majanduslangust; inflatsioon ja laenuintresside ning tööjõukulude kiire tõus…. Kas selle taustal tehti ka ettevõtlust toetavaid otsuseid? Kas keegi poliitika või ühiskonnaelu tegelastest on aidanud ettevõtjail ellu jääda ja isegi kasvada? Kas Eesti ettevõtjatel oli möödunud aastal sõpru?

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) ei väsi otsimast ja tunnustamast ettevõtluse sõpru. Alanud on 2023.aasta kandidaatide esitamine!

Tiitel antakse organisatsioonile või eraisikust riigi-, ühiskonna- või poliitikategelasele väljapaistvate saavutuste ja teenete eest eraettevõtluse, ja eriti väikeettevõtluse edendamisel.

Kandidaatide esitamise õigus on kõigil Eestis registreeritud ettevõtetel ja nende juhtidel! Samuti saavad oma tiitlikandidaadi üles seada Eestis tegutsevad ettevõtjate esindusorganisatsioonid ja EVEA.

Kandidatuuri ülesseadmisel peab põhjendama, milliste teenete ja saavutuste eest on vastav isik või organisatsioon aunimetuse “Ettevõtluse Sõber” saamiseks esitatud.

Kandidaadid palume esitada hiljemalt 2. veebruariks 2024.a, aadressile: evea@evea.ee.

„Ettevõtluse Sõbra“ tiitli statuudiga saab tutvuda siin:    https://evea.ee/evea-ettevotluse-sobra-nimetamise-statuut/

“Ettevõtluse Sõber” tiitli valivad Eesti ettevõtjad Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni algatusel juba alates 1993. aastast.   Kolme aastakümne jooksul on austava nimetuse pälvinud suur hulk väärikaid Eesti majanduselu mõjutajaid, nii isikud kui organisatsioonid.

2022.aasta “Ettevõtluse Sõber” tiitli pälvis Riigikontroll panuse eest õiglasema ja ettevõtjasõbralikuma majanduskeskkonna loomisel.

Riigikontrolör Janar Holm:

„Olen tänulik tunnustuse eest Riigikontrolli tööle. Riigikontrolli tööks on jälgida maksumaksja raha kasutamist, kuid ühiskonnal on oluline meeles pidada, et maksutulu riigieelarvesse tekib olulises osas läbi ettevõtluse, läbi selle, et keegi paneb mängu oma aja, tervise ja raha püüdluses tuua turule uusi kaupu ja teenuseid.

Ettevõtjad on viimaste aastate erinevates kriisides olnud kaasamõtlejateks, kuidas üht või teist riiklikku küsimust paremini lahendada. Leian, et riigiasutused peaks ettevõtjate ettepanekuid mitte pelgalt ära kuulama, vaid ka rohkem rakendama.”

Varasematel aastatel on “Ettevõtluse Sõber” tunnustuse saanud Raivo Vare, Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik, EV100 juhtrühm ja korraldustoimkond, Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis, presidendid Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilves, Eesti Panga president Siim Kallas, majandusministrid Toomas Sildmäe, Liina Tõnisson ja Juhan Parts, justiitsminister Rein Lang, ajakirjanikud Igor Rõtov ja Avo Kokk ja mitmed teised avalikku elu tegelased ja institutsioonid.

 

Üleskutse kõigile ettevõtetele – esitage oma kandidaadid!

 

Kontakt:

Marina Kaas, EVEA asepresident

E-post: marina@evea.ee

Telefon: 50 21 484

 

Läheneb kandideerimistähtaeg Balti-Ameerika Vabaduse Fondi Dialoogiprogrammi kuni 15.01.2024!

Läheneb kandideerimistähtaeg Balti-Ameerika Vabaduse Fondi Dialoogiprogrammi!

 

15.01.2024 on viimane päev kandideerida BAFF Dialoogiprogrammi, mis võimaldab kutsuda USA-st esineja Eestisse oma üritusele esinema.

Kandideerida saavad avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid, mis soovivad kutsuda neile olulistel teemadel oma ala eksperte, spetsialiste USA-st Eestisse esinema. Toetus, kuni 10 000 dollarit, on mõeldud esineja logistiliste kulude katmiseks (lennupiletid, majutus ja toitlustus, kohalik transport jmt) ja selle abil saab esineja kutsuda esinema konverentsile, seminarile või muule korraldatavale üritusele.

 

Aastate jooksul on programmi abil toetust saanud üle 100 väga erineva fookusega organisatsiooni nagu Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Politsei- ja Piirivalveamet, Noored Kooli, Eesti Loodus – ja Loomateraapiakeskus, PÖFF, Tallinn Music Week, AmCham Estonia, Junior Achievement, PARE, Let’s Do it, World! ja paljud teised Eesti, Läti, Leedu organisatsioonid.

 

Lisainfo programmi ja seni toetatud organisatsioonide kohta:

https://www.balticamericanfreedomfoundation.org/programs/baltic-american-dialogue-program

 

Tähtaeg dialoogiprogrammi kandideerimiseks: 15.01.2024

 

Lisainfo:

EEVA KAUBA // CIEE

Baltic – American Freedom Foundation

──────────────────────────

Workland office

Pärnu mnt 12, Tallinn, Estonia

Mobile: +372 55528323

Email: ekauba@ciee.org

Web: www.BalticAmericanFreedomFoundation.org

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2023 tiitli andmiseks.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik ootavad ettepanekuid Aasta Tegija 2023 tiitli andmiseks.

Aasta Tegija 2023 võib olla üksikisik või ka rühm tegijaid, kelle 2023.

aasta jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse jälje Ida-Virumaa käekäigule.

Tegevusvaldkonnad pole piiratud – kandidaate võib esitada kultuuri-, sotsiaal-, majandus- jm valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija tehtud teod on tunnustuse väärilised.

Kõigil inimestel, asutustel ja kollektiividel on võimalus esitada kandidaate tiitli saamiseks kuni 6. veebruarini 2024.

Statuudi ja ettepanekuvormi leiate https://ivol.kovtp.ee/aasta-tegija-statuut

Ettepanekud palume saata e-postiga ivol@ivol.ee „Aasta Tegija 2023“.

Tallinna Ettevõtluskeskus jätkab ka sel aastal tasuta Akadeemiate veebiseminaride sarjas ettevõtjatele infot ja inspiratsiooni pakkumist koostööks ülikoolidega.

Tallinna Ettevõtluskeskus jätkab ka sel aastal tasuta Akadeemiate veebiseminaride sarjas ettevõtjatele infot ja inspiratsiooni pakkumist koostööks ülikoolidega.
⚫️9.jaanuaril seminar kohapeal Tartu Ülikooli Tallinna esinduses “Võrdse kohtlemise keerdkäigud praktikas”, Seminari viib läbi Liisa-Ly Pakosta, kes on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant ja riigikogu õiguskomisjoni liige. Ta on töötanud nii soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna kui ka juhtinud aktsiaseltsi. Lisaks on tal juhtimiskogemus mitmest avaliku sektori organisatsioonist.
⚫️18.jaanuaril seminar kohapeal TalTech Mektory Innovation HUb´is “Millist kasu võiks tuua personalianalüütika juhile? ”
seminari viib läbi Maarit Vabrit-Raadla, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi lektor, ettevõtja ja SinuLab.com asutaja. Maarit on tegutsenud juhtide koolitajana ning olnud personalipartneriks erinevates ettevõtetes alates 1990-ndate lõpust.

KÜSKI toetusmeetmed vabaühendustele ja kogukondadele 2024. aastal

Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital plaanib alanud aastal jätkata järgmiste toetusprogrammide korraldamist vabaühendustele ja kogukondadele:

Vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor kuulutatakse välja juba jaanuaris, taotluste esitamise tähtaeg on 15. märtsil 2024.

Rahvusvaheliste koostööprojektide 2024. aasta taotlusvoorud kuulutatakse välja esimeses kvartalis, konkursid on avatud raha taotlemiseks jooksvalt kuniks eelarvet jätkub. Rahvusvaheliste koostööprojektide konkursil on kolm alamkonkurssi, kust toetust taotleda ja nendeks on:

– reisitoetuste konkurss, mille kaudu toetatakse ühingute rahvusvahelise huvikaitse võimekuse suurenemist ning uute teadmiste Eestisse toomist, võimaldades Eesti ja välismaa kodanikuühiskonna asjatundjatel osaleda erinevatel üritustel siin- ja sealpool piiri;

– välisprojektide toetamise konkurss, kus ühingud, kes on saanud toetust välisfondist, saavad taotleda KÜSKilt projekti omaosaluse tasumist;

– rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuse konkurss, mille raames on Eesti ühingutel võimalik saada toetust katusorganisatsiooni, millesse nad kuuluvad või mis nad ise on, konverentside või mõne muu suursündmuse korraldamiseks Eestis.

Kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss kuulutatakse praeguste plaanide järgi välja märtsis ja taotluste esitamise tähtaeg on plaanitud maikuusse 2024.

Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotluvoor on plaanis välja kuulutada aprillis ja taotluste esitamise tähtaeg on plaanitud juunikuusse 2024;

Kodanikuühiskonna innovatsioonifondist toetuste taotlemise, mille fookusteema 2024. aastal on kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostöös elanikkonnakaitse/kriisivalmiduse taseme tõstmine, konkreetset tähtaega veel ei ole paigas, aga anname sellest teada esimesel võimalusel meie kodulehe ja meie infokirja kaudu.

Nutikate lahenduste ehk NULA inkubaatori läbiviimiseks otsime hetkel koostööpartnerit ning sellesse arenguprogrammi kandideerimisest anname samuti teada meie kodulehel ja infokirja kaudu.

KÜSK on info- ja teabekeskuseks Euroopa Komisjoni rahastatava „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk CERV programmi taotlusvoorudele, millest juba avatud on:

  • soolise võrdõiguslikkuse taotlusvoor, taotluste esitamise tähtaeg 29. veebruaril 2024;
  • laste õiguste ja osalemise taotlusvoor, taotluste tähtaeg 26. märtsil 2024;
  • linnade ja valdade võrgustike taotlusvoor, taotluste tähtaeg 18. aprillil 2024;
  • naiste- ja lastevastase vägivalla vastu võitlemine ja vägivalla ennetamise taotlusvoor, taotluste tähtaeg 24. aprillil 2024.

CERV programmi voorud, mis on plaanis avada taotlemiseks 2024. aastal:

  • sõpruslinnade taotlusvoor kuulutatakse välja jaanuaris 2024;
  • Euroopa ajaloolise mälu taotlusvoor kuulutatakse välja jaanuaris 2024;
  • Euroopa Liidu põhiõiguste harta taotlusvoor kuulutatakse välja märtsis 2024.

Jõhvi filmikompleksi ehitus algab 2024. aastal

Foto: eskiis
Plaan, et Jõhvist saab rahvusvaheline filmilinn, võtab jumet: rahastus on olemas ja eelprojekteerimine lõpusirgel.
Tallinna-Narva maantee lähedale rajatav filmikompleks hakkab laiuma umbes 7000 ruutmeetril. Jõhvi kavandatud kaks stuudiot vastaksid oma mõõtmetelt ja lahenduselt filmitööstuse vajadustele. Ühes stuudios oleks võimalik peale filmitegemise korraldada kontserte, konverentse jms. Stuudiote juurde tuleb digi- ja multimeedia inkubaator. 

Tallinna-Narva maantee äärde kerkib kaks filmistuudiot koos digi- ja multimeedia inkubaatoriga. Kompleks sihib rahvusvahelisi filmitegijaid ja pakub atraktiivseid töökohti nii oma inimestele kui ka mujalt tulnutele.

Peamine eesmärk on uue majanduse töökohtade loomine noortele, selgitas SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik.

loe edasi…

Infoseminarid toetusskeemi „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” väikeprojektide taotlejatele

Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab 11. jaanuaril toetusskeemi „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” väikeprojektide taotlejatele kaks infoseminari Jõhvis Koodikoolis (aadressil Tartu põik 5, Jõhvi) “Lounge” alal.

Eestikeelne infoseminar toimub 10.30-12.30

venekeelne infoseminar toimub 13.30-15.30

Palun registreerida ennast RTK kodulehel või otse registreerimisvormil.

Eelistame osalemist kohapeal, kuid soovi korral saab seminari kuulata ka MS TEAMSi vahendusel.

Toetuse andmise eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, samuti luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda. Toetatakse  sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamist ja edendamist, keskkonnateadlikkuse edendamist, kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamist, säilitamist, arendamist ja mõtestamist,  kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevusi, sealhulgas võtmepädevuste arendamist ning tegevusi vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks.

Küsimuste korral on kontaktisikuteks Terje Kuus (terje.kuus@rtk.ee, tel 663 1886) ja Marina Bulatskaya (marina.bulatskaya@rtk.ee, tel 663 1903).

Programmi kohta saab täpsemat infot RTK kodulehelt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Allikas: RTK

Arenguprogramm kogukonnale

Otsime ühte Ida-Viru maakonnas toimetavat kogukonda, kes soovib ühiselt teaduspõhist arenguprotsessi läbida ja osaleda kogukonna arendamise ressursipõhise lähenemise (ABCD mudel) piloteerimisel Eestis.

ABCD mudel on ressursipõhine ehk tugevustel põhinev lähenemisviis kogukondade arendamisele, mida ei ole varem Eestis süsteemselt rakendatud. 

Ressursipõhise lähenemise raames tegeletakse eelkõige

  • Kogukonnas asuvate nähtavate ning varjatud ressursside (inimesed, grupid, organisatsioonid, loodus ja infrastruktuur, lood ja traditsioonid) avastamisega;
  • kogukonna jaoks oluliste teemade lahendamiseks või heaolu suurendamiseks sobivate tegutsemisviiside kavandamisega;
  • individuaalsete ja kogukondlike ressursside ühendamisest tekkinud uute visioonide loomisega.

Osalemise kasu kogukonnale

  • pärast protsessi tekivad kogukonnas tugevamad omavahelised suhted;
  • suureneb inimeste kaasatus ja teadlikkus kogukonna tugevustest;
  • tekivad uued ideed, kuidas tugevusi kogukonna heaks kasutada;
  • tekib potentsiaal luua uut visiooni ja käivitada põnevaid algatusi.

Ootame osalema kogukonda, kes

  • on alles oma teekonna alguses, loomas omavahelisi suhteid ja otsimas ühisosa või
  • tunneb, et on ummikseisus ja tahab proovida asju teisiti teha või
  • kes on mõne probleemiga kimpus ja otsib sellele lahendust
  • kes on valmis panustama aega kogu teekonna vältel veebruar–juuni 2024

Osalemiseks on vaja

  • motiveeritud kogukonda/aktiivgruppi, kes soovib osaleda, õppida ja areneda ning on valmis ühiselt teekonda ette võtma;
  • täita hiljemalt 10. jaanuariks sooviavaldus SIIN!

Programmi info

  • aastal saab piloteerimisel osaleda üks kogukond, kes valitakse välja sooviavalduste põhjal.
  • Osalejatele on protsessis toeks hõlbustajad (Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduse konsultandid Nadežda Morozova ja Tatjana Zamorskaja ning Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe vilistlane Helena Paist).

Programmis on ette nähtud neli kohtumist hõlbustajatega (veebruar – juuni 2024) ning vahepealsed iseseisvad jätkutegevused.

Programmis osalemine on TASUTA!

Küsi lisa Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultantidelt:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

* Ressursipõhise lähenemise piloteerimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

AIRE KLUBI #20: Töösustuse digitaliseerimine vajab juurde ka küberturvet

16 jaanuar, 15:00 – 18:30

AIRE KLUBI #20

Kuna kogemustest õpime kõige paremini, on seekordne klubiüritus ühendatud ettevõtte külastusega. Kutsume tööstuse- ja digitaliseerimise huvilisi seekordse AIRE klubi raames külla Tammeri metallitööstusesse, kus saab rohkem aimu kahel tööstusele olulisel teemal: digitaliseerimine ja küberturvalisus.

 “Võib ütelda, et digitaliseerimine mõjutab Tammeris kõiki protsesse – meie kasvanud tootmismahtude juures ei ole ilma digitaliseerimiseta võimalik igapäevaselt toime tulla. Mida rohkem aga ollakse sõltuv digimaailmast, seda suuremaks kasvavad otsesed riskid, mistõttu on ettevõttes kriitilise tähtsusega õigeaegne ja pädev küberohtude hindamine ning piisava küberturvalisuse tagamine.” – Indrek Kink, Tammeri IT-juht

 

Kell 15 avaneb unikaalne võimalus külastada Tammeri metallitööstust, kus tootmise telgitaguseid tutvustab Tammeri juhatuse liige.

Tammer on enam kui 200 töötajaga ligi 30 aastase ajalooga Baltikumi suurim metalluste tootja.

14 000m² tootmispinnal valmistatakse aastas üle 40 000 projektipõhise avatäite ja eksport moodustab enam kui 80% toodangust.

Digitaliseerimisse ja automatiseerimisse on Tammeris tublisti panustatud ja mitmed inimestega mehitatud protsessid on juba asendanud robootikaga: mida ja kuidas täpsemalt, on võimalik oma silmaga näha juba tootmistuuril.

Endiselt on jäänud veel ka palju ideid ja mõtteid, milliseid töölõike soovitakse veelgi automatiseerida ning mille suunas iga-aastaselt üha enam liigutakse. Tähelepanu väärib ka fakt, et Tammer on viimase 10 aastaga olnud järjepidevalt kasvulainel, kasvades ca 10 miljonilise käibega ettevõttest rohkem kui 30 miljonilise käibenumbrini.

 

Kell 16 jätkame AIRE klubi programmiga, mis seekord keskendub küberturvalisuse küsimustele. Miks me pühendame seekordse AIRE klubi just küberturvalisusele? ITL-i andmetel on viimaste aastate jooksul Eestis toimunud üle 50 lunavara intsidendi, mis on toonud ettevõtetele märkimisväärseid kahjusid.

Lunavararünnakud kujutavad endast olulist ja üha suuremat ohtu ka tööstusettevõtetele.

Küberkurjategijad võivad krüpteerida ettevõtte olulised failid, ERP süsteemid ja nõuda nende vabastamise eest tasu. See võib põhjustada tööseisakuid, andmete kadumist, rahalist kahju ja halvemal juhul isegi ettevõtte pankroti.

 

Tänasel asjade interneti ajastul on suurem osas tööstuse seadmeid  võrgus ja kui need pole teadlikult turvatud, võivad kutsumata külalised pääseda seadmete juhtimissüsteemidele juurde, mis võib kaasa tuua tootmisprotsesside saboteerimise, tundlikku teabe edastamise, tootmisprotsesside, disainilahenduste või intellektuaalomandi varguse.

 

Kaks hiljutist uuringut (Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja Statistikaamet) näitavad, et Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) pööravad küberturvalisusele oluliselt vähem tähelepanu kui suurfirmad ning võivad seetõttu kergemini langeda küberrünnete ohvriks.

 

AIRE klubis jagavad tööstusettevõtted ja eksperdid oma kogemuslugusid ja  praktilisi näiteid, kuidas tööstusettevõtted saaksid küberohtudele kindlamalt vastu seista.

 

•            Kuidas hinnata ning leida tasakaalupunkti küberturvalisuse ja äri paindlikkuse vahel?

•            Kuidas riske mitte alahinnata, aga samas vältida ka töötajate liigset ebamugavust kõiki süsteeme „üleliigselt kaitstes“?

•            Kuidas leida tööstusettevõttele sobilik küberkaitse, mis vastab ettevõtte protsesside riskitasemele ja selle valiku tegemise väljakutsed?

•            Keda võtta appi, kui oma teadmistest napib?

•            Milliseid toetusmeetmeid on võimalik kasutada ettevõtte küberturvalisuse taseme tõstmiseks?

 

 AIRE klubi #20 programm:

 15:00 Tammeri tehase tuur

16:15 AIRE klubi avasõnad

16:20-16:30  Põnev sissevaade Tammeri metallitööstuse tegemistesse

16:30-17:00 Paneelvestlus: “Küberturvalisuse tagamine tööstusettevõttes” – Puitmajatehase EstHus juhatuse liige, Diana Sosnovski,  Lean Digital äriarhitekt, Aleksandr Miina, Metallitööstusettevõtte Tammer IT-juht, Indrek Kink, OIXIO juhtiv turbeaudiitor ja turvainsener, Livio Nimmer.

Modereerib Aleksandr Miina.

 

17:00-17:10- Ettevõtetele suunatud “Küberpöörde” toetuse meede ja RIA ülevaade küberturbe teemal. Seiko Kukk ja Kaisa Vooremäe, Riigi Infosüsteemida Amet

17:10-17:20- EASi ja KredExi ühendasutuse ettekanne. (Teema täpsustub).

17:20-17:25 Päeva kokkuvõte

 

17:25-18:30 Võrgustumine ja suupisted.

 

 Üritust aitavad kaaskorraldada ITL jaEASi ja KredExi ühendasutus.

 

Üritus on tasuta, aga vajalik on eelregistreerimine. Registreerimisvormi leiate siit lehelt.

Kohtade arv on piiratud!

 

AIRE klubis

🚀 Tekivad uued ideed ja teadmised: avasta digitaliseerimise ja küberturvalisuse praktilised kasutusvõimalused tööstuses, koosta rakendamisplaan ja jõua õige rahastusallikani.

💡 Kuuled praktilisi näpunäiteid ja kogemuslugusid: kuuled ekspertidelt ja ettevõtjatelt, kuidas nemad on tootmist kaasajastanud, mis on olnud õppetunnid ja millised on olnud tulemused.

🔗 Laieneb võrgustik ja saad vajalikke kontakte: loo kontakt tehnoloogia- ja tööstusvaldkonna ekspertidega, kelle toel võid jõuda eduka tulevikukoostööni.

🤖 Vajalik info AIRE keskuse teenustest ja tulevikutegemistest: saad teada, kuidas AIRE keskus näeb tehisintellekti ja robootika tulevikku ning milliste teenustega nad selle valdkonna arengut nügivad.

 

Üle tüki aja on taas Harjumaal võimalik nautida sisukat AIRE klubi programmi ja seltskonda.

Tule kuulama ja kaasa rääkima.

 

Kohtume AIRE klubis!

Uus aasta tõi hulga muudatusi maksudes ja toetustes

Foto: Karin Koppel

 

Alanud aasta tõi meile mitmeid muudatusi maksudes ja toetustes. “Aktuaalne kaamera” vaatas olulisemad muudatused üle.

Käibemaks kerkis 20 protsendilt 22 protsendile. Ekspertide hinnangul tõstab see üldist hinnataset umbes poolteist protsenti.

Samuti tõusid alkoholi- ja tubakaaktsiis ning 1. maist kerkib ka kütuseaktsiis.

Tõusis ka maamaks, sest maa korraline hindamine pani maadele uue hinnasildi. Samas pääsevad maamaksust need inimesed, kelle kortermajas on äripind.

Suuremate perede lastetoetused vähenevad. Vähemalt kolme lapsega pere hakkab saama senise 650 euro asemel 450 eurot kuus. Seitsme ja enama lapsega pere 850 euro asemel 650 eurot kuus.

Ära kaob tasuta maakondlik bussisõit. Nendel liinidel, kus seni sai täiesti tasuta sõita, tuleb nüüd osta 1,5 eurot maksev üksikpilet või 25-eurone kuupilet. Kuni 20-aastased ja vähemalt 63-aastased inimesed saavad endiselt tasuta sõita.

Samas, alanud aastast kerkib keskmine pension 700 eurolt 776 euroni kuus. Ning alampalk kerkis 725 eurolt 820 euroni.

“2024. aasta alampalga tõus on üsna suur ja jõuline. Kui me prognoosime selle aasta keskmiseks palgatõusuks umbes kuus-seitse protsenti, siis alampalga tõus on 13 protsenti,” ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

“See tõesti ei puuduta mitte ainult alampalga teenijaid, vaid ka alampalga lähedase palga teenijaid. Ja varasemad uuringud on näidanud, et see mõjutab palgataset kuni keskmise palgani välja,” lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: “Aktuaalne kaamera”