Veebisaidi loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Lugege rohkem juurdepääsetavusest.
Teksti suurus
Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all klahvi Ctrl (OS X operatsioonisüsteemis klahvi Cmd) ja samal ajal vajutada kas klahvil + või –. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all klahvi Ctrl ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt klahvidele Ctrl ja 0.
Kliimaeesmärkidest, õiglasest üleminekust ja Ida-Virumaast rääkides kiputakse vahel arvama, et see tähendab vaid põlevkivi kaevandamise ja töötlemise lõpetamist, mille Euroopa Liit kinni maksab. Õiglase ülemineku eesmärk meie pikkade traditsioonidega tööstusmaakonnas on aga laiahaardelisem.
Mida õiglane üleminek Ida-Virumaa jaoks tähendab, räägib rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev.
Unistad, et sinu vabaühendus saaks tuule tiibadesse? Selleks on sul vaja teha üks hoojooks enne lahtihüpet? Plaanid on suured, aga hetkel kõmisevad need vaid sinu peas? Pead oma vabaühenduse arenguvajadusi analüüsima, et koostada tegevuskava või äriplaan, et saaksid valmistuda tõeliseks arenguhüppeks?
Kui need on justkui sinu enda mõtted või need read sind kõnetavad, siis on KÜSK AHE23 ehk 2023. aasta arenguhüpet ettevalmistav toetus mõeldud just sulle! Toetuse eesmärk on oma arengut analüüsivad ja kavandavad vabaühendused.
Toetust saab taotleda kuni 4000 eurot. Omapanuse nõuet ei ole.
Kaasata tuleb arenguekspert väljastpoolt vabaühendust.
NB! Taotlemine ei ole veel taotluste menetlemise infosüsteemis avatud. KÜSKI kodulehel antakse teada, kui saab hakata taotlusi esitama.
Tutvu tingimustega ja valmistu taotluse esitamiseks, mille tähtaeg on juba 3. veebruaril 2023 kell 15.
Eesti piirialade arengut soodustavatele tegevustele kaasa aitamiseks ja sealsetele kohalikele kogukondadele oluliste ettevõtmiste toetamiseks avati täna, 9. detsembril Eesti EL välispiiri programmi taotlusvoor.
Projekti tegevused peavad panustama piirkonna keskkonnakaitsesse, ettevõtluse ning väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisse, samuti kohaliku ja piirkondliku hea valitsemistava toetavatesse algatustesse.
Valdkondlikku toetust on piirkondadel võimalik taotleda ka Ukrainast pärit sõjapõgenike kohanemiseks mõeldud tegevuste tarvis.
Taotletav toetus projektis peab jääma vahemikku 50 000 – 300 000 eurot
Toetust saavad taotleda Riigi Tugiteenuste Keskuselt Eesti programmiala KOVid, MTÜd, riigi- ja omavalitsusasutused ning nende loodud ühendused ja assotsiatsioonid ja haridusasutused.
Tahaksid kirjutada Erasmus+ või Euroopa Solidaarsuskorpuse noorteprojekti? Või oled juba alustanud, aga oled natuke hätta jäänud? Tule projektikirjutamise laagrisse!
Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse projektikirjutamise laager annab osalejatele võimaluse:
arendada oma ideest Erasmus+ noortevahetuse, Erasmus+ noorte osalusprojekti või Euroopa Solidaarsuskorpuse kohaliku solidaarsusprojekti taotlus
võtta aeg maha ja keskenduda taotluse täitmisele
saada nõu ja tuge meie nõustajatelt.
Jaanuari keskpaigas võtab sinuga ühendust meie koolitaja-nõustaja, kellega projektiideed juba vormima hakata, et koostöö laagris oleks eriti sujuv ja edukas.
Laager toimub kolmel päeval Tallinnas, aga kõigil kolmel päeval ei pea kohal olema – tule endale sobival ajal! Selleks, et projektiidee jõuaks eduka taotluse koostamiseni, on soovituslik kõigil kolmel päeval kohal olla. Laager algab reede pärastlõunal ja lõpeb pühapäeva lõunal. Noortegruppe ootame osalema koos täiskasvanud noortejuhiga, kelleks võib olla noorsootöötaja, kooli huvijuht või õpetaja.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja maakonnale tuntust toovate ja lisaväärtust andvate traditsiooniliste ja uute kultuuriprojektide taotluste vooru aastaks 2023.
Taotlusi saab esitada 10. detsembrist 2022 -10. jaanuarini 2023 elektroonilisele aadressile ivol@ivol.ee
Maakondlike kultuurisündmuste toetuste korra, taotluse- ja aruande vormi leiate IVOL-i kodulehelt
Ida-Viru Ettevõte 2022 konkursi raames tunnustati ka ägedaid Ida-Virumaa koolifirmasid!
Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Viru Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur ja PR Põhjarannik tunnustasid Ida-Virumaa aasta ettevõtteid, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust Ida-Virumaal.
Aasta Ettevõte 2022 konkursile esitati üle 130 ankeeti.
Ida-Virumaa 2022 aasta ettevõtete tunnustamine toimus 1. detsembril 2022 Eesti Kaevandusmuuseumis.
Esimesel detsembril tunnustati Ida-Viru Aasta 2022 parimaid ettevõtteid kaheksas kategoorias:
Ida-Viru Aasta Äritegu 2022– Aquaphor International
Nominendid: Mast Europe; Fortaco Estonia
Ida-Viru Aasta Eurorahade Rakendaja 2022 – Purtse Pruulikoda
„Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm“ ehk “Citizens, Equality, Rights and Values programme” (CERV) uued avatud voorud kuulutatakse järk-järgult välja perioodil 6. detsembrist 2022 kuni 20. jaanuarini 2023 ja need jäävad avatuks ligikaudu kolmeks kuuks. Toetusi jagatakse summas 172 miljonit eurot taas nelja tegevussuuna raames:
kodanike kaasamine;
võrdõiguslikkus;
vägivalla vastu võitlemine;
Euroopa Liidu ühised väärtused.
Tegevussuundade raames on kavas välja kuulutada eraldi voor uutele poliitikateemadele nagu vihakõne ja kuritegevus, vihjeandjate (i.k. Whistle-blower) direktiiv, tehisintellekt ja diskrimineerimine. Selle vooru kogueelarve summa on 16 miljonit eurot. Võrdõiguslikkuse meetmest saab sel korral toetust taotleda kaheks tegevusaastaks ja meetme kogusumma on 20 miljonit eurot.
Daphne tegevuste raames on kindlasti üks voor suunatud kohalikele mittetulundusühingutele, kes töötavad pagulastega ja vägivallaohvritega. Uues voorus on erilise tähelepanu all Ukraina sõja tõttu kannatavad naised ja lapsed, kes vajavad kriisiabi. Toetuse suurus 2023. aastal on 23,4 miljonit ja 2024. aasta voorus 24,8 miljonit eurot.
Eestis annab CERV programmi avanevate taotlusvoorude kohta infot SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Vaata ja jälgi informatsiooni veebilehel www.kysk.ee/cerv
Euroopa Liidu poolt rahastatav CERV programm pakub erinevate taotlusvoorude kaudu rahastust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ja nende allasutustele ning riiklikele asutustele erinevate projektide elluviimiseks. Programmi eesmärk on kaitsta ja edendada Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja väärtuseid ning avatud, demokraatlikku, kaasava ja loova ühiskonna säilitamist.
Täna toimus venekeelne koolitus “Projekti kirjutamine alustavatele MTÜ-dele”, kus osalesid vabaühendustes tegutsejaid, kel puudub või on vähene projektikirjutamise kogemus ja kes sooviksid saada lisateadmisi projekti koostamisest. Koolitusel õpiti ja harjutati praktikas projekti koostamist: projektiidee kavandamist, eesmärkide sõnastamist, seoseid projekti erinevate osade vahel, väljundnäitajate ja tulemuste kirjeldamist, eelarve koostamist jne.
Koolituse läbiviimist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Masinõpe, närvivõrgud, süvaõpe, tehisintellekt – need on sõnad, mida aina rohkem kuuleme, aga tihtipeale ei tea nende tähendust ja eriti seda, kuidas neid tehnoloogiaid kasutada.
Peaaegu kõik ettevõtted koguvad andmeid, aga ainult üksikud teavad, et neist andmetest võib ettevõte saada suurt kasu. Andmeanalüüsi ja andmeteaduse meetodeid kasutavad täna enamasti vaid suured ja edasijõudnud IT ettevõtted, kuid see on kättesaadav kõikidele. Ka suured ettevõtted võivad andmeteadusest veel palju võita.
Kliimaneutraalsusele üleminekul on Eesti võtnud kohustuse põlevkivist energiatootmine järk-järgult lõpetada ning sellel on suur mõju Ida-Virumaa majandusele ja inimestele. Leevendamaks seda mõju, eraldab EL Õiglase Ülemineku Fond toetust meie regioonile, millega saame tugevdada siinset haridust ja teadust.
Tartu Ülikooli Narva kolledž tahab kasutada seda võimalust ja välja arendada siin IT keskuse, milles oleks nii õpe kui ka teadus koos vajaliku laboratoorse baasiga, ja mis pakuks kohalikele ettevõtetele maailmatasemel andmeteaduse rakendusi ja neid tehnoloogiaid tundvaid spetsialiste.
Suurandmete ja masinõppe erinevaid suundi on palju: tootmisettevõtete andmehõive ja -analüüs, masinnägemine ja pilditöötlus, keskkonna mõõtmine ja sensoorika, keeletehnoloogia, inimeste mõõtmine, isejuhtivate sõidukite arendus, targa linna lahendused jne. See loetelu pole lõplik.
Soovime, et Narva kolledž töötaks eelkõige siinsete ettevõtete heaks, ning selleks palume Teie sisendit Teie huvide paremaks kirjeldamiseks ja loodava keskuse teemade kujundamiseks.
Seetõttu soovime tuua kokku ettevõtete juhid ja IT eksperdid, et tutvustada andmeteaduse põhimõisteid, Narva kolledži plaane ja arutada järgmisi küsimusi:
Kas kasutate juba andmeteaduse meetodeid, mis valdkonnas ja mis tüüpi ülesanneteks? Missugused kogemused teil on? Või kas planeerite neid kasutada tulevikus?
Kas teil on kasutamata andmeid ja kui suured need on? Mis tüüpi need andmed on? (äri, tekst, pildid jne).
Milliseid kompetentse on teil puudu andmete töötlemise ning masinõppe osas?
Kas oleksite valmis panustama andmete jagamisega teadusuuringute jaoks? Millist kasu soovite nendest andmetest saada?
Kas teid huvitab koostöö mõnes muus IT-valdkonnas?
Millisest koostööst oleksite rohkem huvitatud? (konsultatsioonid, uuringud koolitused, jne)
Kes on teie kontaktisik antud koostöö osas?
Pakume teha esimesed virtuaalsed kohtumised ZOOMis ning palume registreerida allolevate linkide kaudu hiljemalt 28. novembriks!
EASi ja KredExi ühendasutus avas sel nädalal, 21. novembril uue tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse, mille kogueelarve on 8,7 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on aidata Eesti tööstussektoril astuda esimesi samme rohepöörde suunas, toetada ettevõtteid ringmajanduse põhimõtete juurutamisel ning rohearenduste elluviimisel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on majanduses keerulised ajad, mil meie ettevõtete jaoks on kriitiline olla paindlik ning uuendada oma ärimudeleid – nutikas on selleks kasutada ka rohepöörde eesmärgil eraldatud Euroopa Liidu vahendeid, et olla konkurentsivõimelised nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis.
„Käesolev meede annab ettevõtetele võimaluse muuta oma tootmisprotsessid tõhusamaks ning luua kõrgema lisandväärtusega uuenduslikke tooteid. Riik toetab tootmisettevõtete ärimudelite muutust, et aidata ettevõtetel lisandväärtust kasvatada ning olla muutunud olukorras konkurentsivõimelisemad – seda nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt,“ selgitas Järvan.
EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on toetus mõeldud tööstusettevõtjate äritegevuse ühitamiseks Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. „Soovime aidata ettevõtjatel avastada ja juurutada kestliku toimimise viise, et need muutuksid osaks ettevõtte strateegilisest missioonist ning äritegevusest. Selleks toetame roheauditi läbiviimist ettevõtetes, mille käigus kaardistatakse peamised kestlikku arengut takistavad valukohad ning vastavalt kaardistusele rohearenduste elluviimist,“ rääkis Harjo. Ta lisas, et laiem eesmärk on suurendada Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet eksporditurgudel.
Teisaldatavaid vaheseinasüsteeme tootev tööstusettevõte Wallenium OÜ osales toetuse väljatöötamise raames roheauditi pilootprojektis. Walleniumi asutaja ja nõukogu esimees Endrus Arge sõnul on ettevõte roheteemadele ka varem mõelnud, kuid süsteemse protsessini ei ole seni jõutud. „Välise eksperdi abil saime tuge roheprioriteetide seadmiseks ning rohkelt ideid uute toodete ja teenuste väljaarendamiseks, mille abil meie klientidele rohepöörde kontekstis enam väärtust pakkuda,“ ütles Arge.
Selgunud on Ida-Viru Aasta 2022 tegusad kodanikud ja parimad vabaühendused! Vaata, kes on iga kategooria kolm parimat
Ida-Viru Parim KOP Rakendaja 2022
VõitjaMTÜ Iga Elu
Nominent MTÜ Äkke Suusaklubi
Nominent MTÜ Maarahvaselts Vanatare
Ida-Viru Parim Eurorahade Rakendaja 2022
VõitjaOBJEKT (SA Narva Loomeinkubaator)
Nominent MTÜ Vitatiim
Nominent SA Narva Muuseum
Ida-Viru Parim Kodanikuühendus 2022
VõitjaMTÜ Õnnelik naine
Nominent MTÜ Kaitstud elu
Nominent SA Narva Linna Arendus
Ida-Viru Tegusaim Kodanik 2022
VõitjaMarina Koreshkova
Nominent Maidu Laht
Nominent Kalev Naur
Ida-Viru loomemajanduse arendaja 2022
VõitjaNORF 2022
Nominent Narva Vaba Lava Kultuurihoovi projekt
Nominent Narva Eesti keele maja Filmiakadeemia projekt
Eripreemia
Helena Paist
Õnnitleme kõiki tublisid osalejaid, võitjaid ja nominente!
Konkursi korraldajateks on Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus ja Ida-Viru Loomeklaster. Tunnustamiskonkursi läbiviimist toetavad SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ida-Viru Omavalitsuste Liit, Euroopa Regionaalarengufond, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium.
29. novembril toimub üle-eestiline Annetamistalgud!
Annetamine on üks lihtsamaid viise aidata kaasa tegevustele, mida oluliseks pead, olgu siis oma kogukonnas, erialal või ühiskonnas laiemalt. Annetajate abiga päästetakse elusid, aidatakse hättasattunuid, ennetatakse ja lahendatakse probleeme, korraldatakse kultuuri- ja spordisündmusi, tegutsevad õpi- ja huvialaringid.
Annetamistalgutel on kolme aastaga heategevuseks kogutud üle 500 000 euro.
2023. aasta projektikonkurss seab fookuse kriisideks valmistumisele, et parandada elanikkonna ohuteadlikkust ja võimet hädaolukordadega senisest paremini toime tulla. Taotlusi on oodatud esitama kõik registreeritud mittetulundusühingud.
Projektikonkursi eesmärk on kodanikuühenduste toel tõsta elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist. Igaüks saab anda oma panuse turvalise elukeskkonna loomisel – märgates, hoolides ja aidates!
Projektikonkursiga toetab Päästeamet lahendusi, mis aitavad kriisidega paremini toime tulla. Nii ongi võimalik sel viisil parandada kogukonna varude ja vahendite kvaliteeti, aga ka kogukonna liikmete oskusi hädaolukorras toimetada. Samuti on võimalik parandada alternatiivsete sidekanalite abil infovahetust kriisiolukorras. Lisaks sellele on toetuste abil võimalik kiirendada kogukondade kerksuskeskuste loomist, kuhu hädas olijad saavad kriisi korral tulla, et saada abi ja värsket infot.
Kõik soetused peavad olema tehtud selleks, et võimestada kogukondade kerksuskeskuste loomist, kuhu hädas olijad saavad kriisi korral tulla, et saada infot ja abi. Projekti tegevused viiakse ellu koostöös kohaliku omavalitsusega ja päästekeskusega. Päästekeskus teeb osalevale kogukonnale tasuta kriisikoolituse ja nõustab kogukonda kriisiplaani koostamisel. Projekti ellu viiv MTÜ tagab kogukonnaliikmete osaluse koolitusel ja kriisiplaani koostamisel.
Päästeameti toetus ühele taotlejale on kuni 2000 eurot. Projekti rahastamistaotlusi saab esitada 31. detsembrini 2022. Projekti tegevused tuleb ellu viia vahemikus 01.02.2023-30.09.2023.
Päästeameti piirkondlik koordinaator: Ida Päästekeskus (Lääne- ja Ida-Virumaa), Helen Potman, 525 6938, e-post: helen.potman@rescue.ee
Ühisrahastuse mentorprogramm annab meeskonnale/isikule praktilised oskused ühisrahastuse
kampaania käivitamiseks. Juhendame ning anname tagasisidet osalejate kampaaniate planeerimise ning läbiviimise kohta. Bootcampid viiakse läbi eesti, vene ja/või inglise keeles, sõltudes osalejate keelte
oskustest. Programmi eesmärgiks on osalejate kampaaniate lansseerimine Hooandja platvormil.
Bootcampide teemad:
1.konsultatsioon: idee kirjeldamine ja sihtrühmade valik
2.konsultatsioon: kingituste valik ja eelarve koostamine
3.konsultatsioon: eduka video võtmekriteeriumid ja turunduse planeerimine
4.konsultatsioon: kampaania lõputegevused
Kus ja millal?
Pitching – 7.12.2022, 17:00-20:00, Vaba Lava Narva kohvik (Linda 2). Esimene bootcamp ehk intensiivne koolituspäev toimub 8.12.2022. Teine ja kolmas toimuvad detsembris 2022- veebruaris 2023 ning neljas aprillis-mais 2023.
Kellele?
Mentorprogramm on mõeldud Ida-Virumaa meeskondadele ja individuaalsetele osalejatele, kes
soovivad viia ellu oma projekti kaasates finantse ühisrahastuse kaudu. Tahad kirjastada raamatut,
laiendada oma kohvikut, salvestada muusikaalbumi, teha mobiilirakenduse, avada spordiklubi – kui su projekt on loominguline, uudne või kodanikualgatuslik, siis olete teretulnud osalema!
Kuidas?
Registreeri pitchingule , tule 7. detsembril Vaba Lava Narva kohvikusse ja esita
lühidalt (2-3 minutit) oma projekt – mida soovid teha, mida loodad oma projektiga saavutada ning milleks vajad rahastust. Pitchida saab eesti, vene või inglise keeles. Samal päeval valime välja 10 meeskonda/isikut, kes saavad juba järgmisel päeval alustada meie mentorprogrammis.
Korraldajad
Korraldaja: Hooandja
Kaasrahastajad: Startup Estonia, Kredex, EAS. Mentorprogrammi viivad läbi Hooandja meeskonnast
äriarendus- ja finantsspetsialist Jelena Žovnikova ning turundusspetsialist Tarieli Lipartia. Pitchingu žüriis on lisaks ka Startup Estonia Ida-Virumaa tegevussuuna projektijuht Elina Dubova.
Hooandja on Balti regiooni suurim (ja sisuliselt ainus) kingituspõhine ühisrahastusplatvorm, kus saavad toetust koguda loomingulised, innovaatilised, kodanikualgatuslikud, ettevõtlusega seotud jt ideed.
Toetuste vastutasuks pakutakse erinevaid kingitusi, ennekõike loodavaid teoseid ja tooteid. Oma 10 tegutsemisaasta jooksul on Hooandja aidanud enam kui 1660 projekti autorit. Üle 172 000 inimese on toetanud projekte kokku rohkem kui 6 000 000 euroga.
Balti–Ameerika Vabaduse Fondi dialoogiprogramm Rahvusvahelist koostööd ja ideede vahetust stimuleeriv Balti–Ameerika Vabaduse Fondi dialoogiprogramm pakub Baltikumi organisatsioonidele võimalust kutsuda Ameerika Ühendriikideeksperte Baltikumi esinema.BAFF–i poolt antav toetus, kuni 10 000 dollarit, on mõeldud esineja logistiliste kulude katmiseks (lennupiletid, majutus ja toitlustus, kohalik transport jmt). Aastate jooksul on programmi abil toetust saanud üle 100 väga erineva fookusega organisatsiooninaguTartuÜlikool,TallinnaÜlikool,TallinnaTehnikaülikool, Politsei–ja Piirivalveamet, Noored Kooli, Eesti Loodus–ja Loomateraapiakeskus, PÖFF ja paljud teised Eesti, Läti, Leedu organisatsioonid. Tegemist on konkursiga, mis toimub kaks korda aastas. Igas voorus valitakse rahastamiseks umbes 5–6 projekti Baltikumist.
Kas sul on kogukond, mida eest vedada? Või on kogukonnal eestvedaja olemas, kes vajab toetust? Vahet ei ole, sest nüüd on eestvedajal võimalus taotleda stipendiumi (KES23).
KES23 on mõeldud inimesele, kelle südameasi onjuhtida oma kogukonnas toimuvat ja tõmmata kaasa teisi.
Stipendiumi eesmärk on motiveeritud ja kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedaja toetamine, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengusammude innustaja.
Stipendiumi saab taotleda ainult eraisik iseendale.
Kogukond on selle stipendiumi mõistes ühise eesmärgi nimel tegutsev, piirkondlikult määratletav ja ühe omavalitsuse territooriumil Eestis tegutsev inimeste rühm.
mentori poolt digiallkirjastatud vabas vormis kinnituskiri valmisoleku kohta olla stipendiumitaotleja mentoriks tegevuskava elluviimisel;
üks kaaskiri, mille on digiallkirjastanud vähemalt viis kogukonnaliiget, mis kinnitab taotluse ja tegevuskavaga tutvumist ja selgitab, miks on eestvedaja toetamine ja tegevuskava elluviimine vajalik.
Kaasata tuleb mentor, kelle taotleja saab valida ise või, miks mitte, valida meie poolt pakutud nimekirjast.
Stipendiumi statuudi aluseks on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) põhikirjaline eesmärk, milleks on võimestatud avalikes huvides tegutsevad vabaühendused, tugev kodanikuühiskond ja aktiivsed inimesed.
Kogu info KES23 ehk 2023. aasta kogukonna eesvedaja stipendiumi konkursi kohta siit.
Vabaühenduste Liit lähiajal soovib viia läbi venekeelse Hea Kodaniku Klubi. Oluline, et teema kõnetaks vabaühendusi, paneks mõtlema ja avaldaks mõju. Selleks palub Vabaühenduste Liit, et annaksite teada, kuidas venekeelsetel vabaühendustel läheb. Eelkõige andke teada mis oleks tugi, mis laseks venekeelsetel vabaühendustel veelgi tõhusamalt toimida. Ettepanekud teemade ja kõneisikute osas on teretulnud.
EAS kutsub ettevõtteid uude TIPPINNOVAATORITE PROGRAMMI!
Tegemist on programmiga, kus 10 ambitsioonikat ettevõtet saavad võimaluse Eesti ja välismaiste innovatsioonivaldkonna tippekspertide- ja mentorite toel välja töötada oma innovatsioonistrateegia ning 3-6 uut võimalust, millega saavutada oma ettevõtte järgmine arenguhüpe. Kandideerida saavad nii keskmised- kui ka suurettevõtted.
Programmi elluviimisesse on kaasatud 10 rahvusvahelist innovatsioonieksperti, kes pakuvad globaalset vaadet ning kogemusi töötamisest maailma tippettevõtetega nagu IKEA, Mars, Heineken, Cisco, 3M, Unilever, Toyota, Volvo, Ramboll, Telia jne.
Programm on üles ehitatud startup maailmas tuntud kiirendi formaadis ja sisaldab 4 arendussprinti, 4 õppekäiku, 4 teemaseminari, mentorlust ja coachingut, arendustööd oma meeskonnaga, jätkuprogrammi Innovatsiooniliidrite klubis.
Programmi tutvustus on kirja manuses.
Programmi pikem kirjeldus, koos ajakava ja läbiviijatega, ning registreerimine on leitav siit: https://kont.ly/cdaa950e
Kandideerimise tähtaeg on 12.detsember.
Programm ise kestab järgmise aasta jaanuarist augustini.
Küsimuste korral palun võtke kontakti aadressil tip@bda.ee, 5115625 (Lo Rihvk).
Ida-Viru Loomeklaster alustab uue formaadiga: “Hommikukohv loovettevõtjaga”!
Tere tulemast, meiega koos avastama ilusa Eestimaa tegusaid inimesi!
Me otsime kohvihommikute sarjas üles väikeettevõtjad üle Eesti, kes tegutsevad väljaspool Tallinnat ja ajavad oma rida edukalt. Olles omanäolised ja ettevõtlikud just seal, kus nad on…
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital soovib kaardistada kodanikeühenduste avatust uuendustele ja omatulu teenimise võimekust. Küsimustikule vastamine võtab aega kuni 15 minutit. Küsimustik
Ida-Viru Loomeklaster kutsub: “Hommikukohv loovettevõtjaga”.
Seitsmes hommikukohv on 17.11. kell 9.00.- 10.00. (ZOOM’is).
TaevaniMaani on pereettevõte Raplamaal, millel on päris ambitsioonikas eesmärk, olla omas valdkonnas parim tegija Eestis…ei ole just palju ettevõtteid, kes soovivad olla roosidega tarbekeraamikas parimad…aga need roosidega nõud tõesti kõnetavad oma elegantsuse ja eripäraga…lähme siis külla ja saame tuttavaks Maria Mettasega ja tema tegemistega Raplamaal.
Ootame teie aktiivset tagasisidet hommikukohvi kohta ja ettepanekuid külaliste kohta: piia.tamm@ivek.ee
Hommikukohvi jutud salvestame ning neid saab hiljem järelekuulata meie kodulehelt: loomeklaster.ee
TaevaniMaani on pereettevõte Raplamaal, millel on päris ambitsioonikas eesmärk, olla omas valdkonnas parim tegija Eestis…ei ole just palju ettevõtteid, kes soovivad olla roosidega tarbekeraamikas parimad…aga need roosidega nõud tõesti kõnetavad oma elegantsuse ja eripäraga…lähme siis külla ja saame tuttavaks Maria Mettasega ja tema tegemistega Raplamaal.
Narva Linnavolikogu 30. juuni 2022. a määruse nr 14 “Ettevõtlustoetuse andmise kord” alusel toetatakse alustavaid ettevõtjaid.
Taotleja – Narva väikeettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriregistris registreeritud Narva linna haldusterritooriumil asuvale aadressile, mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist ja mille aastakäive ja/või bilansi kogumaht ei ületa 80 000 eurot, vastab korra tingimustele ja esitab taotluse Arenduse ja Ökonoomika Ametile toetuse saamiseks.
Ettevõtlustoetuse andmise eesmärgiks on ettevõtlusega alustamise stimuleerimine, Narva linna alustavate ettevõtjate toetamine ja väikeettevõtete konkurentsivõime suurendamine ning selle kaudu Narva linnas ettevõtluse arendamine.
III taotlusvoor avatakse 14. novembril 2022.
Taotluste esitamise tähtaeg on 5. detsembril 2022.
Taotleja esitab vormikohase taotluse koos kõigi vajalike lisadokumentidega Arenduse ja Ökonoomika Ametisse elektrooniliselt e-posti aadressile areng@narva.ee. Taotlus ja taotlusele lisatud dokumendid peavad olema allkirjastatud ettevõtja, seadusliku esindaja või volitatud esindaja poolt.
Narva 2022 linnaeelarves on ettenähtud alustavate ettevõtjate toetamiseks 50 000 eurot (III taotlusvooru eelarve on 32000 eurot).
Toetuse ülemmääraks on 50% Arenduse ja Ökonoomika Ametisse esitatava projekti kogusummast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot.
Ettevõtlustoetuse andmise kord
+ Ettevõtlustoetuse taotluse vorm (lisa 1);
+ Äriplaani koostamise juhend (lisa 2);
+ Finantsprognooside vorm (lisa 3);
+ Logo (lisa 4);
+ Nõusoleku vorm käenduse andmiseks (lisa 5);
+ Kasutatud seadmete deklaratsiooni vorm (lisa 6);
+ Finantseerimise lepingu vorm (lisa 7);
+ Lõpparuande vorm (lisa 8).
Siseministeerium kutsub osalema vestlusõhtul “Minu Ida-Virumaa”
Kohtla-Järve Kultuurikeskuse kohvikus 23. novembril kell 18-20
Kodanikupäevale pühendatud vestlusõhtul osalevad:
Tanja Mihhailova-Saar, laulja
Raivo Küüt, Siseministeeriumi asekantsler
Anna Farafonova, Narva eesti keele maja juhataja
Vestlusõhtut juhib Julia Rodina.
Vestlusõhul arutame, mis on kodanikutunne ja kodanikuks olemise roll täna ja tulevikus. Koos otsime vastust, kuidas saame ise enda elu ja kodukohta paremaks muuta.
Vestlusõhtu toimub vene keeles. Pakutakse suupisteid.
Narva Linnavalitsus kuulutab välja konkursi “Narva Ettevõtja 2022”.
Kategooriad: Narva Parim Ettevõte 2022
Narva Parim Väikeettevõte 2022
Narva Parim Investeerija 2022
Narva Parim Töökohtade Looja 2022
Narva Parim Turismiettevõtja 2022
Narva Parim Startija 2022
Narva Parim Noor Ettevõtja 2022
Narva Parim Rohelise Mõtteviisi Juurutaja 2022
Konkursil võivad osaleda kõik ettevõtted/ettevõtjad, kes äriregistri andmetel on registreeritud Narva linnas ja/või kelle majandustegevus on korraldatud Narva linna territooriumil, kelle maksud on vähemalt viimase kahe aasta jooksul laekunud Narva linna eelarvesse ja kes on esitatud äriregistrile majandusaasta aruanded viimase kahe aasta eest, kellel puudub maksuvõlgnevus (ka Narva linna ees) ning kes ei ole kahjumlikud, likvideeritavad ettevõtted ning kelle suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust. Kahe aasta nõue ei kohaldu “Narva Parim Startija” kategooria kandidaatide puhul, kellelt maksud peavad laekuma linna eelarvesse ettevõte registreerimise ajast ning on esitanud vähemalt ühe majandusaasta aruanne.
Oma kandidatuuri võivad esitada nõuetele vastavad ettevõtjad ise, nende töötajad, kliendid, erialaorganisatsioonid, partnerid jt.
Taotluste vastuvõtmine toimub kuni 21. novembrini 2022. a.
Heategevus võib ühiskonda muuta, iga inimene saab teha teistele head siin ja praegu. Meie piirkonnas on palju mittetulundusühinguid, kes aitavad teisi tasuta, kuid vajavad ise tuge.
Astri ja Fama kaubanduskeskused kutsuvad Ida-Virumaa vabaühendusi tegema koostööd nende tegevuseks annetuste kogumisel. Kaubanduskeskustesse Astri ja Fama on paigaldatud annetuskastid, mida saavad kasutada Ida-Virumaa MTÜ-d annetuste kogumiseks. Kui teil on idee, milleks teie organisatsioon vajab abi või annetusi, siis see pakkumine on teie jaoks!
Kaubanduskeskused on valmis pakkuma kaste, abistama reklaamiga ja info levitamisega sotsiaalmeedias. MTÜd peavad omakorda võtma kord nädalas annetatud esemeid ja oma poolt ka tegema aktsioonile reklaami.
Koostöö arutamiseks võtke ühendust Nadezhda Prishvitsinaga nadezda@fama.ee, +372 55611177.
Tuletame ka meelde, et 29. november 2022 on annetamistalgude päev, mil kümned vabaühendused üle Eesti korraldavad palju üritusi, et koguda annetusi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, aga ka julgustada inimesi toetama enda jaoks olulisi valdkondi. Täpsemalt vaata www.annetamistalgud.ee
Ida-Viru Loomeklaster kutsub: “Hommikukohv loovettevõtjaga”.
Viies hommikukohv on 03.11. kell 9.00.- 10.00. (ZOOM’is).
Tere tulemast, meiega koos avastama ilusa Eestimaa tegusaid inimesi!
Hea meel on esitleda sel korral hakkajat ettevõtjat Mustveest – Eveli Tooming!
Kas te teadsite, et väiksest Avinurme külast toimub juba aastaid ühe pereettevõtte toodangu eksport Jaapanisse? Kuidas üks pere hoiab oma küla pikaajalist kultuuripärandit, annab sellega tööd teistele oma kogukonnas ja arendab seda kaasaegses võtmes pärandit edasi. Miks nad on just Avinrumes oma ettevõtet otsustanud arendada? Kui pikalt läheb aega, et saada laastukorvide punumises meistri tasemele? Kuidas nad valmistub Avinurme saabuvaks jõulude hooajaks? ning veel paljust muust räägimegi ettevõtte müügijuhi Eveli Toomingaga.
Ootame teie aktiivset tagasisidet hommikukohvi kohta ja ettepanekuid külaliste kohta: piia.tamm@ivek.ee
Hommikukohvi jutud salvestame ning neid saab hiljem järelekuulata meie kodulehelt: loomeklaster.ee
Vaata imelist loomingut siit: https://puiduait.ee/ ja registreeru kohtumisele Zoomis!
Hea meel on esitleda sel korral hakkajat ettevõtjat Mustveest – Eveli Tooming!
Kas te teadsite, et väiksest Avinurme külast toimub juba aastaid ühe pereettevõtte toodangu eksport Jaapanisse? Kuidas üks pere hoiab oma küla pikaajalist kultuuripärandit, annab sellega tööd teistele oma kogukonnas ja arendab seda kaasaegses võtmes pärandit edasi. Miks nad on just Avinrumes oma ettevõtet otsustanud arendada? Kui pikalt läheb aega, et saada laastukorvide punumises meistri tasemele? Kuidas nad valmistub Avinurme saabuvaks jõulude hooajaks? ning veel paljust muust räägimegi ettevõtte müügijuhi Eveli Toomingaga.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 1. november. Selleks tähtajaks laekus KÜSKile Ida-Virumaa vabaühendustelt kokku 33 taotlust, mille kogusumma on 254 499 eurot. Maksimaalne toetuse suurus, mida taotleda saab, on 9000 eurot. Toetusmeetme raames antakse Ida-Virumaa vabaühendusele kokku 90 000 eurot.
Edasi toimub taotluste hindamine. Hindamise tulemused selguvad detsembrikuu teises pooles. Siis anname teada, kes Ida-Virumaa vabaühendustest toetuse saavad.
Toetuse eesmärk on võimekad Ida-Viru maakonnas tegutsevad vabaühendused, mille tegevuste tulemusena on tõusnud Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonnana ja paranenud piirkonna üldine areng.
Toetust saab küsida tegevusteks ja investeeringuteks, mis tõstavad taotleja võimekust pakkuda teenuseid ja/või valmistada tooteid Ida-Viru maakonnas, mis on suunatud laiemale sihtrühmale kui ühingu liikmeskond ning aitavad kaasa toetusprogrammi eesmärkide saavutamisele.
Projekt tuleb ellu viia perioodil 1. jaanuar 2023 – 31. september 2023. Projekt peab kestma vähemalt 5 kuud.
Maakondlikud ekspertgrupid ootavad 21. novembrini ettepanekuid oma maakonna kultuuri- ja spordivaldkonna tegijate tunnustamiseks.
Välja antakse järgmised preemiad:
Kultuuripärl 2022
Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.
Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel. Kandidaate võivad esitada kõik füüsilised isikud ja organisatsioonid. Kultuuripärli preemiale saab esitada korraga ainult ühe kandidaadi.
Ekspertgrupi aastapreemia
Aastapreemiatega tunnustatakse 2022. aastal maakonna kultuuri- ja spordivaldkonnas silmapaistnud isikuid või saavutusi ergutamaks kultuuri- või spordielu arengut maakonnas. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid.
Elutööpreemia
Elutööpreemiaga tunnustatakse isikut tema pikaajalise väljapaistva loomingulise või spordialase tegevuse ja valdkonna arengusse panustamise eest.
Elutööpreemia kandidaadiks võib esitada vaid füüsilisi isikuid.
Ekspertgrupid ootavad hiljemalt 21. novembriks vabas vormis ettepanekuid vastava maakonna e-posti aadressil, milles peavad olema:
lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest 2022. aastal;
kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post);
Mis on CEE? See on kodanikuühiskonna kaasamise programm, mis kutsub kandideerima ärksaid kogukonnaliidreid vanuses 21–28, kes töötavad avaliku, era- ja mittetulundussektoris, et lahendada avalikkusele muret tekitavaid probleeme ja parandada kogukonna kvaliteeti.
CEE stipendiaadid osalevad kolmekuulises programmis Ameerika Ühendriikides, kus nad teevad koostööd vastuvõtva organisatsiooniga. Praktikakogemuse ajal töötavad CEE stipendiaadid otse USA kogukonnapõhiste organisatsioonidega, mis on keskendunud sarnastele kodanikuühiskonna probleemidele. Stipendiaadid tugevdavad oma suutlikkustl, jagavad oma teadmisi ja kogemusi vastuvõtva kogukonnaga. Samuti osalevad nad kõikehõlmavas kodanikuosaluse ja juhtimise õppekavas ning õpivad väärtuspõhiseid lähenemisviise probleemide lahendamisele, mille aluseks on demokraatlikud põhimõtted, koostöö ja kaasamine otsuste tegemisel ning arutelud. Pärast Ameerika Ühendriikides veedetud aega viivad stipendiaadid oma kodukogukondades kuue kuu jooksul ellu tulemustele suunatud projekti, mis keskendub konkreetselt küsimustele, mis on seotud ühega viiest CEE programmi teemast: kodanikudialoog ja rahutagamine, avatud ja osaluspõhine valitsus, naised ja sugu, paindlik ja jätkusuutlik areng ning noorte kaasamine.
Palun anna ka oma panus Ida-Virumaa, kui tervikliku piirkonna, väärtuste väljaselgitamisele!
Head Ida-Viru inimesed! Projekti “Ida-Viru sihtkohaturunduse strateegia- ja tegevusplaani koostamine” raames viime läbi ka küsimustiku kohalike elanike seas.
Vasta palun ise ja levita küsimustikku ka oma töötajate, organisatsiooni liikmete ja partnerite hulgas. Vajame võimalikult paljude Ida-Virumaa elanike arvamusi piirkonna väärtuste teemal.
Iga vastus on oluline ja aitab kaasa piirkonna strateegia- ja tegevusplaani koostamisele.
Täname, et võtad hetke küsitluse täitmiseks. Küsitluse täitmine võtab aega max 10 min. Küsimustikule ootame vastuseid kuni 4. november 2022.a.
Ida-Viru Loomeklaster kutsub: “Hommikukohv loovettevõtjaga”.
Neljas hommikukohv on 27.10. kell 9.00.- 10.00. (ZOOM’is).
Tere tulemast, meiega koos avastama ilusa Eestimaa tegusaid inimesi!
Hea meel on esitleda sel korral hakkajat ettevõtjat Hiiumaalt – HelenTeigarit!
Tema enda lugu ettevõtjana on järgmine: Head ideed tekivad millegipärast tavaliselt siis, kui midagi nässu läheb. Nii juhtus triibuvineeri loojal Helen Teigaril mööblidisaini õpingute ajal, kui üheks konkursitööks vineerist painutatud detaili valmistades see ootamatult purunes ja tuli algse materjali puudusel kiiresti ja loovalt asendada. Vaheldumisi kaht eri tooni puiduspooni liimides saavutas ta üllatavalt põneva tulemuse. Kui paar päeva hiljem sattus talle kapis näppu rahvariideseelik, sündis välgatusena idee luua värvikihiline seelikutriibuvineer. Idee on üks asi, teostus aga midagi muud. Katsetuste käigus selgus, et õhukesi puidukihte polegi niisama lihtne läbivärvida, kuna puit on nagu filter, mis ei lase värviosakestel edasi liikuda. Selle probleemi lahendamiseks tegi Helen diplomitöö „Pikitriibuseelikutest inspireeritud värvikihiline vineer” raames põhjaliku uurimuse, töötas välja läbivärvimisseadmed, materjalikontseptsiooni Triibuvineer ning esitles seda esmakordselt Eesti Rahva Muuseumi kõnepuldi kujunduslahenduses.
Triibuvineer OÜ loodi 2015. aasta kevadel ning sama aasta suvel rajati töökoda Hiiumaale. Ettevõte väärtustab looduslikku keskkonda ja paneb suurt rõhku oma tootmisprotsessi ökoloogilisele jalajäljele, kasutades oma toorainena loodussäästvaid aineid ja –materjale.
2015. aasta sügisest osaleb Tallinna Ettevõtlusinkubaatori äriarendusprogrammis.
Ootame teie aktiivset tagasisidet hommikukohvi kohta ja ettepanekuid külaliste kohta: piia.tamm@ivek.ee
Hommikukohvi jutud salvestame ning neid saab hiljem järelekuulata meie kodulehelt: loomeklaster.ee
Hea meel on esitleda sel korral hakkajat ettevõtjat Hiiumaalt – HelenTeigarit!
Tema enda lugu ettevõtjana on järgmine: Head ideed tekivad millegipärast tavaliselt siis, kui midagi nässu läheb. Nii juhtus triibuvineeri loojal Helen Teigaril mööblidisaini õpingute ajal, kui üheks konkursitööks vineerist painutatud detaili valmistades see ootamatult purunes ja tuli algse materjali puudusel kiiresti ja loovalt asendada. Vaheldumisi kaht eri tooni puiduspooni liimides saavutas ta üllatavalt põneva tulemuse. Kui paar päeva hiljem sattus talle kapis näppu rahvariideseelik, sündis välgatusena idee luua värvikihiline seelikutriibuvineer. Idee on üks asi, teostus aga midagi muud. Katsetuste käigus selgus, et õhukesi puidukihte polegi niisama lihtne läbivärvida, kuna puit on nagu filter, mis ei lase värviosakestel edasi liikuda. Selle probleemi lahendamiseks tegi Helen diplomitöö „Pikitriibuseelikutest inspireeritud värvikihiline vineer” raames põhjaliku uurimuse, töötas välja läbivärvimisseadmed, materjalikontseptsiooni Triibuvineer ning esitles seda esmakordselt Eesti Rahva Muuseumi kõnepuldi kujunduslahenduses.
Triibuvineer OÜ loodi 2015. aasta kevadel ning sama aasta suvel rajati töökoda Hiiumaale. Ettevõte väärtustab looduslikku keskkonda ja paneb suurt rõhku oma tootmisprotsessi ökoloogilisele jalajäljele, kasutades oma toorainena loodussäästvaid aineid ja –materjale.
2015. aasta sügisest osaleb Tallinna Ettevõtlusinkubaatori äriarendusprogrammis.
Kasuta erinevaid võimalusi oma toodete ja teenuste nähtavaks muutmiseks!
Lugupeetud ettevõtja!
Ida-Viru Ettevõtluskeskus pakub uut teenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele – konsultatsioon digiturunduse teemal.
Konsultatsioon on TASUTA – seda rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt.
Miks tasub tulla konsultatsioonile?
Viimasel ajal on ettevõtete seas ülipopulaarsed teemad organisastiooni identiteet ja protsesside optimeerimine. Kaasaegne turundus vajab järjest enam süsteemset ja kliendipõhist lähenemist. Organisatsioonid otsivad pidevalt innovatiivseid lahendusi, et olla nähtavamad ja konkurentsis teistega.
Aga innovatsioon ei tähenda alati midagi uut! Kõigepelt tuleks vaadata, et kuidas paremini saaks ära kasutada olemasolevaid ressursse ja kuidas olla efektiivsem organisatsiooni põhieesmärkide saavutamisel.
Kui Sinu organisatsiooni arengu jaoks on digiturundus oluline siis kasuta võimalust ja saa selles osas värskem pilk kogenud spetsialistilt, sul on võimalus saada teadmised digiturunduse kiirlahenduste kohta või kui sul on olemas plaan kuidas digiturunduses parema tulemuseni jõuda, siis registreeru julgesti spetsialisti konsultatsioonile.
Konsultatsiooni eesmärk
Konsultatsiooni eesmärgiks on tõsta väikeettevõtete digiturunduse pädevust ja teadmisi, juhtida tähelepanu digiturundusele, selle olulisusele ettevõtte igapäeva töös ja arengus.
Parandada maakonna väikeettevõtete konkurentsivõimet ja mainet, nende nähtavust turunduse maailmas, ehk leida üles ja ärgitada kasvama olemasoleva ettevõtete potentsiaalid digiturunduse lahenduste abil.
Mis tingimusel minu ettevõte saab tasuta konsultatsiooni?
Konsultatsiooni pakutakse ettevõtetele, millel on vähemalt 2 töötajat ning kus müügitulu on vähemalt 80 000 € aastas.
Millistes küsimustes meie konsultant aitab?
Organisatsiooni identiteet, bränd-strateegia ja firmagraafika loomine (CVI)
Meediasisu kvaliteedi hinnang
Meediakanalide valik
Abi meedia-sisu tootjate partnerite otsimisel Ida-Virumaal,
Kontaktibaasi loomine, segmenteerimine ja listide optimeerimine,
Veebilehe ja/või veebipoe loomine, digitaalsete lahenduste integreerimine
SEO ja selle kasutatavus
Sotsiaalmeediakanalite valik, loomine ja administreerimine,
Analüüside tegemiseks tööriistade valik ja juurutamine,
jne
Palume eelnevalt konsultatsioonile registreerudatelefoni või e-posti teel, või vormi kaudu!
Kasuta erinevaid võimalusi oma toodete ja teenuste nähtavaks muutmiseks!
Aleksandra Leštšuk
Turundusspetsialist ja konsultant ettevõtjatele digiturunduse teemal
Kuidas ettevõtjana olla tõhusam haldus- ja muude administratiivsete teemadega tegelemisel. Digitaliseerumise võlud ja valud.
Kuidas raamatupidaja aitab ettevõtjat digitaliseeruvas maailmas e-arvete rakendamise näitel. Kuidas leida oma ettevõttele parim raamatupidamisteenus – mida teenusepakkujate valikul arvestada.
Peamised teemad, millele koolitusel osaleja vastused saab – miks osaleda koolitusel?
Saad juhiseid kuidas tulla paremini toime nii riigi poolt pandud kohustuste kui ettevõtte juhtimiseks hädavajalike haldus- ja administratiivteemadega
Saad ülevaate mida ja kuidas tasub digitaliseerida ehk millisel moel on infotehnoloogia ettevõtjale abiks ka valdkondades, kus justkui IT-ga mitte mingit pistmist ei ole.
Saad aru miks on raamatupidaja ettevõtja tugiteenuste pakkuja – raamatupidaja roll digilahenduste soovitajana
Saad teada kuidas e-arvete rakendamine aitab sul paremini oma raamatupidamist korraldada
Saad ülevaate e-arvete kasutamisest Eestis – selge pilt mis ja miks on toimumas
Saad juhiseid kuidas leida oma ettevõttele parim raamatupidamisteenus – mida teenusepakkujate valikul arvestada
Saad teada mida teha siis, kui raamatupidamisteenuse pakkujaga on suusad risti
KÜSKi KOGEMUSPÄEV toimub 7. detsember kell 10-17 Tartus V Spas (Kvartali ostukeskuse 4. korrusel)
Huvitavad esinejad ja palju võimalusi omavahel koostöökogemusi vahetada!
Palun tee registreerimisankeedil valik, millises kogemusringis sa pealelõunal osaled soovid:
Kuidas omavalitsus saab vabaühendustele pärituult purjedesse puhuda?
Koostöö ja konkurents teenuste pakkumisel.
Kuidas leida, hoida ja kaotada vabatahtlikke?
Kuidas süüa arbuusi ehk kuidas väikeste sammudega jõuda suure mõjuni?
Sära, särts, sünergia … hea koostööõhkkond.
Ämbrist üle astumine – koostöö kuldreeglid.
Kohanemine eestvedaja(te) ja põlvkondade vahetumisel
Palun vali registreerimisankeedil minikoolitus, millel soovid osaleda:
Vabatahtlike eestvedamine ja kaasamine
Kommunikatsioon – kuidas jõuda oma sõnumiga koostööpartnerite ja liikmeteni?
Töövarjunädalal 14.-18. novembril saab noortele töövarjudele oma tööd ja valdkonda tutvustada. Tuleviku Tegijad kutsuvad üles kõiki vabaühendusi end kirja panema, et noored saaksid ka vabakonnaga paremini tuttavaks. Noortega saab kohtuda oma töökohal või video teel.
Töövarjutamine on üks ühele kohtumine 7.-12. klassi õpilasega või noorega, kes on hetkel oma õpingud katkestanud. Kui kohtute silmast silma, siis võiks õpilasele tutvustada kogu tööpäeva (4-8h). Oluline, et õpilane näeks erinevaid töö aspekte, nt töökeskkonda, saaks aimu töötempost, tutvuks kolleegidega, näeks tööülesandeid jne. Kui kohtute virtuaalselt, siis kestab see 45 minutit ja õpilane valmistab ette 10 küsimust, mida ta sinult vestluse käigus küsib.
Koolitus toimub 24. novembril ja 3. detsembril 2022 kella 10 – 17 Viljandis, Bonifatiuse Gildi maja II korrusel (Väike-Turu 8, Viljandi linn). Lisaks toimub viimane koolituspäev detsembris veebi teel, mille kuupäev lepitakse kokku koolitusel osalejatega 24. novembril 2022.
Koolitusele on oodatud osalema vabaühendustes tegutsejaid, kel puudub või on vähene projektikirjutamise kogemus ja kes sooviksid saada lisateadmisi projekti koostamisest. Koolitusel õpime ja harjutame praktikas projekti koostamist: projektiidee kavandamist, eesmärkide sõnastamist, seoseid projekti erinevate osade vahel, väljundnäitajate ja tulemuste kirjeldamist, eelarve koostamist jne.
Koolituse viib läbi Annemai Mägi InterAct Projektid & Koolitus OÜ-st. Loe Annemai kohta lisaks InterActi kodulehelt.
NB! Kuna võib eeldada, et huvi koolituse vastu on suur, siis palume, et ühest vabaühendusest registreeruks koolitusele esialgu 1 inimene. Kui kohti jätkub, anname sellest ühingutele teada.
Registreerimine koolitusele kuni 7. novembrini või kuni kohad täituvad SIIN.
Osalemistasu ei ole.
Ida-Viru Loomeklaster kutsub: “Hommikukohv loovettevõtjaga”.
Kolmas hommikukohv on 20.10. kell 9.00.- 10.00. (ZOOM’is).
Tere tulemast, meiega koos avastama ilusa Eestimaa tegusaid inimesi!
Kohvihommikute juttude sarjaga soovime suurendada loomeettevõtluse valdkonna teadlikkust Ida-Virumaal ning innustada ja julgustada loomeettevõtlusega rohkem tegelema meie maakonna inimesi.
Hommikukohvi nr 3 külaliseks on muusik Jalmar Vabarna.
Jalmar Vabarna on edukas muusik, ansambli Trad.Attack! liige aga mitte ainult…Treski KÜÜN on viimasel paaril aastal paljudele muusikasõpradele uus maamärk Setomaal.
See on uus kultuuritegevuse keskpunkt, mis tõmbab selgelt elu selles piirkonnas käima. MIKS otsustas Setomaalt pärit muusik Jalmar Vabarna oma energia ja aja just sellisesse projekti panna? Miks on talle tähtis just Setomaad arendada? Kuidas tasemel kultuurielu mõjutab piirkonna arengut?
Ootame teie aktiivset tagasisidet hommikukohvi kohta ja ettepanekuid külaliste kohta: piia.tamm@ivek.ee
Hommikukohvi jutud salvestame ning neid saab hiljem järelekuulata meie kodulehelt: loomeklaster.ee
Hommikukohvi nr 3 külaliseks on muusik Jalmar Vabarna.
Jalmar Vabarna on edukas muusik, ansambli Trad.Attack! liige aga mitte ainult…Treski KÜÜN on viimasel paaril aastal paljudele muusikasõpradele uus maamärk Setomaal.
See on uus kultuuritegevuse keskpunkt, mis tõmbab selgelt elu selles piirkonnas käima. MIKS otsustas Setomaalt pärit muusik Jalmar Vabarna oma energia ja aja just sellisesse projekti panna? Miks on talle tähtis just Setomaad arendada? Kuidas tasemel kultuurielu mõjutab piirkonna arengut?
19. oktoobril toimus viimane sügiskooli koolitus, mis oli pühendatud Instagram-ile. Sügiskoolis 2022 MTÜ-d said õppida, kuidas korrektselt ja kaunilt pildistada ja telefoniga väikseid videoid teha, kuidas töödelda oma fotosid erinevate rakendustega, kuidas töötada Canvas ja teha erinevaid kujundusi ning lõppude lõpuks kuidas teha atraktiivseid postitusi sotsiaalmeedias.
Koolitused toimusid tänu SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusele.
Kui Teil on plaanis viia järgmisel aastal üks tore projekt ja sooviksite seda teha koostöös Saksa saatkonnaga, siis palun täitke ära järgnev vorm ja saatke see kuni 25. oktoobrini 2022 (kaasa arvatud) järgmisele meiliaadressile: pol-301@tall.auswaertiges-amt.de
Võib saata ka rohkem kui ühe projektikirjelduse. Ootame põnevusega Teie projektiideid. Küsimuste korral võtke julgesti ühendust eelmainitud meiliaadressi kaudu.
Eesti Riigiametnike Klubi uus hooaeg on alanud ja ootame kõiki Ida-Virumaal elavaid ja töötavaid avaliku sektori teenistujaid ja avalikkuse huvides tegutsevate organisatsioonide esindajaid meie klubi üritustele ennast täiendama, üksteisega tuttavaks saama ja peale tööpäeva heas seltskonnas ning huvitavate teemade seltsis aega veetma. Paljud meie üritused on kõigile huvilistele avatud ja täiesti tasuta – Oled alati väga oodatud!
Juba ülehomme ehk neljapäeval, 20. oktoobril kell 18.00 on Eesti Riigiametnike Klubis külas Narvas läbiviidava pilootprojekti “Linnaplaneerimise heaolu skoor kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks” meeskonnaliikmed.
Projekti ülesanne on luua uuenduslikul meetodil baseeruv tööriist – heaolu skoor, mis ühendades füsioloogilisi, psühholoogilisi ja ruumilisi näitajaid aitab hinnata erinevaid elukeskkondi.
Vestlusõhtul räägime projekti ideest, uuringu eesmärkidest ja korraldusest, aga ka psühholoogilisest ja füsioloogilisest heaolust linnaruumis ning sellest, kuidas teadmisi nendest ruumilisel planeerimisel rakendada.
Eesmärk: Teadmiste ja oskuste omandamine, et lähtuda pärandturismi teenuste disainis
rohepöörde ja säästva arengu põhimõtetest, looduskeskkonnast ja kohaliku kogukonna
võimalustest ning analüüsida pärandturismi teenuste sihtrühmi ja –turge ning planeerida
pakettides teenuseid (matk, loodusretk, sündmus jm) ning viia läbi digiturundust.
Koolitajad: Aivar Ruukel, Karuskose OÜ; Eda Veeroja, Mooska OÜ.
Õppe sisu: auditoorne ja praktiline töö
Turismitoode ja keskkond; Rohepööre ja säästev areng turismiettevõtluses;
Toodete ja teenuste mõju keskkonnale;
Pärandturismi vormid: loodus-, kultuuri-, arhitektuuri-, rahvalik jm pärand;
Elamuslik pärand ja sellel põhineva turismitoote ja –teenuse loomine (suitsusaun, elamusmatkad,
loodusretked); Pärandturismi teenused ning pakkumine sihtturgudele;
Tervise- ja ohutusnõuded teenuste pakkumisel;
Pärandturismi teenuste disain;
Projektijuhtimine turismiettevõttes;
Sihtrühmade ja –turu analüüs; Digiturundus- ja müügikanalid: mobiil, kodulehekülg ja veebiturundus,
sotsiaalmeedia ja internetiturundus;
Tutvumine pärandturismi teenuste parimate praktikatega ettevõtetes.
Kursuse on tellinud Haridus- ja Teadusministeerium, kursuse toimumist finantseeritakse Euroopa
Sotsiaalfondi programmist „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“.
Ida-Viru Loomeklaster kutsub: “Hommikukohv loovettevõtjaga”.
Teine hommikukohv on 13.10. kell 9.00.- 10.00. (ZOOM’is).
Tere tulemast, meiega koos avastama ilusa Eestimaa tegusaid inimesi!
Kohvihommikute juttude sarjaga soovime suurendada loomeettevõtluse valdkonna teadlikkust Ida-Virumaal ning innustada ja julgustada loomeettevõtlusega rohkem tegelema meie maakonna inimesi.
Hommikukohvi nr 2 külaliseks on disainer Kati Vaas Pärnumaalt.
Ema ja tütar, disainer ja kunstnik, kaubamärgi all Vaas&Vaas toimetavad juba aastaid koos Pärnu linnas, üheskoos on nad loonud ka hubase disaini- ja kingipoe Kolme Karu Kaubamaja ning tänaseks tuntakse neid järjest paremini üle Eesti. Kuidas leida just see OMA valdkond ja fookus ning olla selles julge, sihikindel ja omanäoline. Tütar Kati räägib meile oma (pere)ettevõtte arendamise loo. Kuidas on olla Pärnus loovettevõtja? Millest üldse alustada kui soov on panna kokku disainipood ja tegeva kunstniku ateljee? Millised on rõõmud ja millised on väljakutsed? Kuidas covid mõjutas teie väikest äri? Millised on nende arenguplaanid?
Ootame teie aktiivset tagasisidet hommikukohvi kohta ja ettepanekuid külaliste kohta: piia.tamm@ivek.ee
Hommikukohvi jutud salvestame ning neid saab hiljem järelekuulata meie kodulehelt: loomeklaster.ee
Vaata Kati imelist loomingut siit:www.vaasvaas.ee ja registreeru kohtumisele Zoomis!
Hommikukohvi nr 2 külaliseks on disainer Kati Vaas Pärnumaalt.
Ema ja tütar, disainer ja kunstnik, kaubamärgi all Vaas&Vaas toimetavad juba aastaid koos Pärnu linnas, üheskoos on nad loonud ka hubase disaini- ja kingipoe Kolme Karu Kaubamaja ning tänaseks tuntakse neid järjest paremini üle Eesti. Kuidas leida just see OMA valdkond ja fookus ning olla selles julge, sihikindel ja omanäoline. Tütar Kati räägib meile oma (pere)ettevõtte arendamise loo. Kuidas on olla Pärnus loovettevõtja? Millest üldse alustada kui soov on panna kokku disainipood ja tegeva kunstniku ateljee? Millised on rõõmud ja millised on väljakutsed? Kuidas covid mõjutas teie väikest äri? Millised on nende arenguplaanid?
Toetusmeetme “Üle-eestiline noorsootöö nädal 2022” raames saab taotleda projektitoetust Euroopa noorte aasta raames üle-eestilise noorsootöö nädala egiidi all toimuvatele tegevustele. Välkvoor on avatud kuni 17.10.2022 ja taotlusvooru eelarve on 80 000 eurot.
Meetme eesmärk on tuua esile noortele suunatud võimalused, pakkuda noortele tegevusi, osalusvõimalusi ja luua noortega töötavatele spetsialistidele võimalusi noorte paremaks toetamiseks ning võimaluste loomiseks vastavalt noorsootöö nädala ja Euroopa noorte aasta eesmärgile ning fookusteemadele.
Taotlemine:
On avatud Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursiveebis aadressil https://konkursiveeb.edu.ee/ 10.10.2022 kuni 17.10.2022 kell 23.59.
Oodatud on tegevused, mis toimuvad nii noorsootöö nädalal, kui ka sellele järgnevalt.
Kas sa teadsid, et sotsiaalmeediaplatvormide algoritmid eelistavad videoformaati? Erinevad uuringud on korduvalt tõdenud, et videoreklaam veebis toob klientidelt paremaid tulemusi ning rohkem nähtavust kui staatiline pilt või bänner.
Tule õpi parimatelt Eesti valdkonnaekspertidelt, milline on tugeva videoreklaami loomeprotsess ning kuidas teha oma esimesed reklaamid YouTube’is:
Kuidas alustada videoreklaamidega YouTube’is? Milliseid kavalaid sihtimisvõimalusi need pakuvad? Mida seadistamisel silmas pidada? Käime läbi sammud kampaania planeerimisest esimeste reklaamide live’i jõudmiseni.
Muud Õpi Googliga koolitused:
Neljapäeval, 20.10.2022 kell 10:00-11:30 Ole kliendile nähtav ja leitav Google Business Profile’iga
Teisipäev 25.10.2022 kell 10:00-11:30 Kasvata oma äri: võida uusi kliente Google Adsiga
Neljapäev 27.10.2022 kell 10:00-11:30 DEMO: seadista oma esimesed reklaamid Google Ads’is
Teisipäev, 1. november kell 10:00-11:30 Häkkerid või hooletus? Kuidas kaitsta enda ettevõtet ohtude eest küberruumis
Tallinna Tehnikaülikooli Ärikorralduse instituut pakub 2022. aastal Euroopa Sotsiaalfondi toetatava tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ programmi raames tasuta täienduskoolitusi.
Esimene tasuta koolitus „Tehisintellekti (AI) tööriistad ettevõtete tööprotsesside optimeerimiseks digipöörde teostamisel“ algab juba 20.oktoobril ning koolituse kohta saab täpsemalt infot ja registreeruda siin.
𝑨𝒍𝒈𝒂𝒔 𝒌𝒂𝒏𝒅𝒊𝒅𝒂𝒂𝒕𝒊𝒅𝒆 𝒆𝒔𝒊𝒕𝒂𝒎𝒊𝒏𝒆 𝒌𝒐𝒅𝒂𝒏𝒊𝒌𝒖𝒑𝒂̈𝒆𝒗𝒂 𝒂𝒖𝒎𝒂̈𝒓𝒈𝒊𝒍𝒆 𝒋𝒂 𝒂𝒂𝒔𝒕𝒂 𝒌𝒐𝒅𝒂𝒏𝒊𝒌𝒖 𝒂𝒖𝒏𝒊𝒎𝒆𝒕𝒖𝒔𝒆𝒍𝒆!
Siseministeerium 𝒌𝒐𝒅𝒂𝒏𝒊𝒌𝒖𝒑𝒂̈𝒆𝒗𝒂 𝒂𝒖𝒎𝒂̈𝒓𝒈𝒊𝒈𝒂 on tunnustatud tegusaid ja hoolivaid inimesi juba 1998. aastast. Aumärk antakse kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest kodanikuhariduse edendamise, vastutustundliku ühiskonnaellu panustamise või kodanikuteadvuse suurendamise eest ühiskonnas.
Lisaks annab Siseministeerium välja ka 𝒂𝒂𝒔𝒕𝒂 𝒌𝒐𝒅𝒂𝒏𝒊𝒌𝒖 𝒂𝒖𝒏𝒊𝒎𝒆𝒕𝒖𝒔𝒆. Eelmisel aastal sai aasta kodaniku aunimetuse 𝑰𝒓𝒋𝒂 𝑳𝒖𝒕𝒔𝒂𝒓, kes pälvis tiitli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professorina vabariigi valitsust nõustava teadusnõukoja töö juhtimise ning koroonaviirusevastase võitluse eest.
Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse kandidaate saavad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid Siseministeeriumi kodulehe kaudu kuni 𝟏𝟎. 𝐧𝐨𝐯𝐞𝐦𝐛𝐫𝐢𝐧𝐢.
Taotlusvooru aluseks on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) põhikirjaline eesmärk, milleks on võimestatud avalikes huvides tegutsevad vabaühendused, tugev kodanikuühiskond ja aktiivsed inimesed.
Toetuse eesmärk on võimekad Ida-Viru maakonnas tegutsevad vabaühendused, mille tegevuste tulemusena on tõusnud Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonnana ja paranenud piirkonna üldine areng.
Toetust saab küsida tegevusteks ja investeeringuteks, mis tõstavad taotleja võimekust pakkuda teenuseid ja/või valmistada tooteid Ida-Viru maakonnas, mis on suunatud laiemale sihtrühmale kui ühingu liikmeskond ning aitavad kaasa toetusprogrammi eesmärkide saavutamisele.
Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2023 – 31. september 2023. Projekt peab kestma vähemalt 5 kuud. Taotlusvooru toetuste kogumaht on 90 000 eurot.
Taotletava toetuse minimaalne summa on 2 000 eurot ja maksimaalne summa 9 000 eurot taotluse kohta. Taotluste esitamise tähtaeg on 01.11.2022 kell 23.59.
Toetuse taotlemine toimub kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login. Sisse logimiseks palume kasutada Chrome või Edge veebilehitsejat.
Taotlus koostatakse eesti keeles.
NB! Taotlemise eelduseks on, et vabaühenduse seostab oma eesmärgid kas riiklike, maakondlike, omavalitsuste või külade strateegiate ja arengukavade eesmärkidega.
Enne projekti elluviimist aitavad teil plaane paremini läbi mõelda ja taotlust koostada SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid. Teenus on tasuta!
KÜSKi nõukogu poolt kinnitatud tingimustega tutvu siin.
Tutvume Aparaditehasega ja loomulikult saame omavahel paremini tuttavaks!
AJAKAVA
Teisipäev, 8. november:
Kell 7.00. start Narvast
Kell 10.00. – 12.00. Eesti Rahva Muuseumi külastus.
Teemad: Tutvume ERM-i avatud galerii programmiga; uurime ERM-i poe tegevust (kuidas käib toodete valik poodi?); Kuidas saab tulla uurima ERM-i pärandihoidlas olevaid üksuseid kui keegi soovib oma toote/teenus vms jaoks uurida kultuuripärandi sügavaimaid kihte.
Kell 12.00. – 12.40. lõunasöök ERM-s. NB! Igaüks ise tasub oma lõunasöögi eest!
Kell 13.00 – 15.00. Tartu Loomemajanduskeskuse tegevusest. /+ kohvi+ kook/
· Tartu Loomemajanduskeskus (LMK) on 2009. aastal asutatud loomemajanduse arenduskeskus ja inkubaator, mille eesmärgiks on loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, ettevõtluse kasvu kiirendamine ning innovaatiliste ja kõrge lisandväärtusega loomemajanduse ettevõtete tekke toetamine Tartus ja Lõuna-Eestis.
· Rohkem infot: loovtartu.ee/lmk/üldinfo
Kell 15.15. – 16.30.Tartu Kunstimaja külastus.
· Tartu Kunstimaja, varasema nimega Tartu Kunstnike Maja, Vanemuise 26 asuv hoone, milles paiknevad MTÜ Tartu Kunstnike Liit, näituseruumid ning kunsti ja kunstitarbeid müüv salong. Algsetele näitusesaalidele teisel korrusel lisandusid 2002. aasta sügisel esimese korruse galerii ja 2008. aasta talvel hoovipoolne monumentaalgalerii. Tartu Kunstnike Liit korraldab neis näitusi 1959. aastast.Tartu Kunstimaja näitusetegevus toimub Tartu Linnavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitali toel.
· Tartu Kunstnike Maja ehitamist alustati 1957. aastal, see valmis 1959. aasta lõpul. Toona said majja ateljee 19 kunstnikku, kortereid oli majas 12 ja näitusesaale 3. Kunstnike majas kujunes tavaks korraldada 5–6 näitust aastas. 1970. aastate teisel poolel oli tegevus kasvanud 8–12 näituseni aastas. 2011. aastal toimus kolmes saalis kokku 28 näitust.
Kell 16.45. – 20.00.Tartu Aparaaditehas – tehase tuur ja arendamise lugu. Kohtumine tegutsevate loovettevõtjatega ning üheskoos teeme läbi ka ühe töötoa.
· Aparaaditehas on Tartus, Riia ja Kastani tänavate nurgal seisev vana tehasekompleks, kus nõukogude ajal valmistati külmutusseadmeid, salajasi allveelaevaosasid ja jälgede segamiseks ka mittetöötavaid vihmavarje ning tõmbelukke. Tehase õitsenguaegadel, seitsmekümnendate keskpaigas töötas siin ligi 1500 inimest, tehasel oli oma tervisekeskus koos sauna ja basseiniga, sööklad ja mitme korpuse jagu administratiivruume.
· 2006. aastal aastal omandas Aparaaditehase kompleksi ABC Kinnisvarateenuste OÜ, tänasel päeval haldab tehast Kultuuritehased Osaühing. Alates 2014. aastast arendatakse 14 000 m2 suurust keskust kultuuritehaseks.
· Tänaseks päevaks on Aparaaditehasest ja seda ümbritsevast kvartalist saanud üks Tartu kiiremini arenevaid piirkondi. See universaalne kultuuritehas ühendab endas loomingulised ettevõtjad, kunstnike stuudiod, disainerite ateljeed, kaubanduse ja meelelahutuse. Siin on neli restorani, kaks kohvikut ja pagaritöökojad. Siin tegutseb pika ajalooga Müürilille täika ja veel pikema ajalooga Trükimuuseum ning koha on leidnud paljud põnevad väikepoed ja galeriid. Aparaaditehase südameks on siseõu, ehk Taskupark, mis pakub pelgupaika linnakärast ja arvukaid võimalusi vaba aja veetmiseks.
· Rohkem infot: aparaaditehas.ee
KORRALDUSLIK INFO:
Ühistranspordi korraldame Narva-Tartu-Narva suunal. Peatused on vajadusel Narvas; Sillamäel, Jõhvis ja Iisakus. Samamoodi tagasiteel Narva.
Lõunasöök Tartus on igaühel endal vaja tasuda!
Taaskasutus on popp – palun võta kaasa oma nimesilt!
Ajakavas võib tulla ette muudatusi, hoiame registreerunud huvilisi muudatustega kursis.
KONTAKT:
Loomeklaster õppereis kontaktid:
Ida-Viru Loomeklaster juht: Piia Tamm piia.tamm@ivek.ee, mob: +372 5561 0512
Ida-Viru Ettevõluskeskuse turundusspetsialist Aleksandra Leštšuk, +372 5355 1188
REGISTREERUMINE
Õppereisil osalemiseks palun registreeru.
NB! Palun kiirusta registreerumisega. Kohtade arv on piiratud (kuni 25 inimest)!
RTK viis koostöös Rahandusministeeriumiga sel suvel Ida- Virumaal ametnike välitööde raames läbi piirkonna kohaliku elu edendajatele suunatud töötoa, et leida kohaliku omavalitsuse vaatest häid lahendusi uue, 2021-2027 rahastusperioodi toetuste ladusaks ja kasutajasõbralikuks rakendamiseks. Töötoas osalesid ka Viru filmifondi ja Ida-Viru Loomeklastri juht Piia Tamm ning IVEK vabaühenduste konsultant Nadežda Morozova.
Töötoa peamiseks fookuseks oli välja selgitada, kuidas viia Ida-Virumaal kõige tõhusamalt ellu just sealse kogukonna jaoks kõige olulisemaid tegevusi. Ida-Virumaa elu edendamiseks on Õiglase Ülemineku Fondi kaudu suunatud 340 mln eurot toetusi. Pikemalt loe RTK uudiskirjast SIIN
6. oktoobril toimus Ida-Viru Ettevõtluspäev, mis inspireeris ligi 500 noort uute teadmistega ettevõtlusest!
3.-7. oktoobril leidis aset Ettevõtlusnädal, mis on suurim üle-eestiline ettevõtlussündmus. Ida-Virumaa Ettevõtlusnädala suursündmuseks oli koolinoortele suunatud Ettevõtluspäev. Selle asemel, et õpilasi ühte kohta kokku kutsuda, külastas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kollektiiv ühteteist maakonna kooli, mille läbi sai Ettevõtluspäevast osa pea 500 õpilast 9.-12. klassidest. Interaktiivses vormis üles ehitatud Ettevõtluspäeval arutleti koos õpilastega, mis on ettevõtlikkus, kuidas see on seotud ettevõtlusega ning millised on võimalused noorelt ettevõtlusega alustamiseks.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant Kersti Liiva: “Ida-Viru Ettevõtluskeskuse töötajaskond läheb ettevõtluspäeva raames maakonna koolidesse. Leiame, et nooretele tuleks anda rohkem informatsiooni ettevõtlikkuse ja ettevõtluse teemadel, kuna see annab võimaluse laiendada silmaringi ning soodustab noorte seas uute mõtete ja ideede tekkimist, millest loodetavasti sünnivad ka uued piirkonda arendavad algatused. Läheme koos õpilastega arutlema ettevõtlikkusest, ettevõtlusest ja õpilasfirmadest ning soovime panna neid mõtlema selles suunas, kuidas rohkem kaasa lüüa piirkonna tegevustes ja millised võimalused on juba noorena lahendada mõnda kohalikku probleemi. Selle aasta ettevõtluspäev toimub ettevõtlusnädalal, mille kandev teema on „Tandem ettevõtluses“. Sellega seoses saavad noored kaasa ka lisasõnumi, et ettevõtlusega ei pea tegelema üksi, vaid seda võib teha koos, näiteks sõbra või pereliikmega.”
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse noorte ettevõtlikkuse konsultant Elisabeth Purga lisas: “Mida varem saavad noored vajalikud teadmised ja praktilised kogemused ettevõtlusest, seda paremini oskavad nad hinnata, kas see võib olla nende jaoks potentsiaalne karjäärivalik tulevikuks. Igast noorest ei pea saama ettevõtja, kuid ettevõtlik hoiak viib edasi igal elualal ja ka isiklikus elus. Kuna hoiakud kujunevad eriti just noores eas, on tähtis noorte ümber luua ettevõtlikkust soodustav keskkond. Näeme, et suunata suursündmusi nagu Ettevõtluspäev õpilaste sihtgrupile on üks samm panustamaks sellise keskkonna loomisesse.”
Ettevõtluspäeva korraldas SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest. Ettevõtlusnädala korraldajaks on Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik, Ida-Virumaa sündmusi koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.
Avatud Eesti Fond kuulutas välja Aktiivsete Kodanike Fondi (Active Citizens Fund, ACF) taotlusvooru Eesti vabaühenduste väikeprojektidele, mille eesmärk on vabakonna suurem võimekus ja jätkusuutlikkus. Taotlusvooru eelarve on 329 860 eurot, millest 229 860 on mõeldud üleriigiliselt tegutsevatele vabaühendustele ja 100 000 kohalikul tasandil tegutsevatele vabaühendustele.
Tegevustoetus on mõeldud neile Eesti vabaühendustele, kelle eesmärkideks on demokraatliku kultuuri ning kodanikuaktiivsuse edendamine, inimõiguste, sotsiaalse õigluse ja võrdse kohtlemise eest seismine ning keskkonna ja kliimamuutuste teemadega tegelemine. Taotletav toetus peab jääma vahemikku 10 000–20 000 eurot, projektiperioodi kestus on 12–14 kuud. Projektiga saab alustada märtsist 2023 ning see peab olema lõpetatud 30. aprilliks 2024.
Konkursiga soovitakse edendada vabaühenduste võimekust ja pikaajalist jätkusuutlikkust eesmärgiga tugevdada vabakonna rolli demokraatlike väärtuste ja praktikate juurutamisel, kodanike kaasamisel poliitikakujundamisse ja koostöö edendamisel era- ja avaliku sektoriga. Samuti toetatakse vabaühenduste suuremat läbipaistvust, võimet kaasata kohalikke kogukondi ja nende huvide eest seista, samuti vabaühenduste rolli teadvustamist ühiskondlike muutuste läbiviimisel.
Konkursile on oodatud erinevad vabaühenduste tegutsemisvõimekust edendavad projektid. Oodatud on nii omavahelist koostööd ning organisatsioonikultuuri tugevdavad projektid, kui üldiselt tegevuse läbipaistvust ning vastutustundlikkust arendavad projektid, aga ka uusi teadmisi, oskusi ning inimesi vabakonda kaasavad tegevused.
Kodanikuühiskonna toetamine on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste 2014–2021 rahastusperioodil üks kesksetest prioriteetidest. Programmi rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra viieteistkümnes Euroopa Liidu riigis – nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltikumis. Aktiivsete Kodanike Fond (ingl Active Citizens Fund, ACF) on asutatud eelissektori „Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava ning põhiõigused ja -vabadused“ raames. Tegemist on ühega viiest valdkonnast, mille rahastamises on doonorriigid ja Euroopa Liit kokku leppinud. Fondi abil panustatakse EMP ja Norra toetuste üldeesmärkide saavutamisse, et vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja toetusesaajate vahel.
Kõiki Aktiivsete Kodanike Fondi toetusi Eestis vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami sõnul on vabaühenduste toetamine tänases maailma olukorras eriti oluline. “Aktiivne vabakond on terve, demokraatliku ühiskonna üks alustalasid. Aktiivsete Kodanike Fondi kaudu pakutud taotlusvõimalus annab vabaühendustele võimaluse keskenduda oma arenguvajadustele ja see omakorda tugevdab vabakonda ning ühiskonda tervikuna.”
Eelmises taotlusvoorus toetust saanud vabaühenduste projektidega saab tutvuda siin.
Taotluste esitamise tähtaeg on 4. detsember 2022 kell 23:59 Eesti aja järgi. Taotlused koos detailse eelarve, partnerluskinnituste (juhul, kui projekt viiakse ellu partneritega), võtmeisikute CV-d ja viimase majandusaasta aruandega tuleb esitada eesti keeles ametlikul ACF-i taotlusvormil elektroonselt e-maili teel aadressile acf@oef.org.ee. Kõik dokumendid peavad olema ühes digikonteineris, mis on allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt.
5.oktoobril MTÜde sügiskooli ja ettevõtlusnädala raames toimus venekeelne Canva koolitus vabaühendustele. Koolitusel said räägitud nii kujundamise algtõdedest kui vaadatud üle Canva tööriistad. Osalejad said juhendaja käe all kujunduskeskkonna võimalusi avastada ja said vastused tekkivatele küsimustele. Nüüd oskavad MTÜd kujundada reklaami, flaiereid, esitlusi teha tööd Canva meeskonnas jagades faile oma kolleegidega.
Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Europe Direct`i Narva esindus, Ettevõtlik Kool, Ida-Viru Loomeklaster
Kutsume esitama kandidaate konkursile Ida-Virumaa 2022. aasta tegusate kodanike ja parimate ühenduste tunnustamiseks.
Konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada Ida-Virumaa tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi, kelle teod muudavad meie kodukohad paremaks, kogukonda ühtsemaks ning kodanikuühiskonda tugevamaks.
Kõik asutused, ettevõtted, omavalitsused, kodanikuühendused ja eraisikud saavad kandidaate esitada 01. novembrini 2022 Ida-Viru Ettevõtluskeskuse lehel ivek.ee/konkurss
KATEGOORIAD
Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates:
Ida-Viru Parim KOP Rakendaja 2022
Tunnustatakse ühingut, kes on kohaliku omaalgatus programmi (KOP) toetusraha kogukonna hüvanguks tulemuslikult rakendanud.
Ida-Viru Aasta Eurorahade Rakendaja 2022
Tunnustatakse ühingut, kes panustab kogukonna arengusse ja on toetusraha tulemuslikult rakendanud.
Ida-Viru Parim Kodanikuühendus 2022
Tunnustatakse ühingut, kes on 2022. aastal silma paistnud kohaliku elu edendamisega, on kutsunud või viinud ellu kogukonna jaoks olulisi sündmusi või muid kogukonda elavdavaid/abistavaid projekte ning on koostööaldis teiste ühenduste, ettevõtjate ja omavalitsusega, on tuntud ja hea mainega kohalike elanike seas.
Ida-Viru Tegusaim Kodanik 2022
tunnustatakse initsiatiivikat isikut, kes on oma tegevusega 2022. aastal silma paistnud ning kaasa aidanud oma piirkonna, maakonna või valdkonna positiivsele arengule.
Ida-Viru loomemajanduse arendaja 2022
Tunnustatakse üksikisikut või organisatsiooni, kes on oma tegevusega Ida-Virus arendanud loomemajanduse valdkonda.
Võitjad tehakse teatavaks tunnustusüritusel Meresuu Spa Hotellis 24. novembril 2022.a
Tunnustamiskonkursi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Kohaliku omaalgatuse programm, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengufond, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium.
Sotsiaalministeerium alustas strateegiliste partnerite otsingut laste heaolu ja õiguste poliitika kujundamiseks ning elluviimiseks. Kahe aasta peale on tegevusteks ette nähtud kuni 700 000 eurot.
Sotsiaalala asekantsleri Hanna Vseviovi sõnul soovib ministeerium leida strateegilised partnerid laste heaolu, õiguste ja kaasatuse edendamiseks. „Partneritel on võimalus kahe aasta jooksul panustada laste väärkohtlemise ennetamisse, lastele ja peredele suunatud abimeetmete ning lastekaitsetöö arendamisse, samuti seista laste õiguste ja suurema kaasatuse eest ühiskonnas nii teavitus-, koolitus- kui huvikaitsetegevusega,“ selgitas Vseviov.
Vseviov lisas, et sisuka tegevuskava kõrval peab ministeerium oluliseks ka partnerite organisatsioonilist arengut. „Soovime, et laste heaolu eest seisaks rohkem tugevaid ja häälekaid vabaühendusi. Kodanikuühiskonnal on kõikjal maailmas tähtis roll laste heaolu ja õiguste tagamisel.“
Taotlusi saavad esitada Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotleja võib projekti elluviimisse kaasata partnerina Eestis registreeritud juriidilise isiku, riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni. Taotlejalt oodatakse vähemalt kaheaastast ja partnerilt vähemalt üheaastast tõendatavat kogemust laste heaolu või laste õiguste ja kaasatuse edendamisel.
Taotlusi saab esitada 31. oktoobrini. Taotlusi hindavad ja läbirääkimisi peavad sotsiaalministeeriumi erinevate valdkondade spetsialistid. Tegevustega saab alustada kõige varem 1. jaanuaril 2023.
Strateegiline partnerlus on koostöövorm vabaühendustega, mis toetab ministeeriumi valitsemisala eesmärkide saavutamist ning panustab poliitika elluviimisse. Sotsiaalministeerium avas esimese strateegilise partnerluse taotlusvooru 2019. aastal. Heakskiidetud projektide seas olid ka strateegilised partnerlused laste heaolu ja õiguste edendamiseks. Kolmeks aastaks määratud toetus lõpeb tänavu.
Meie viimane, KÜMNES hommikukohv viib meid Põlvamaale, Loovusaita.
Indrek ja Liina Maripuu võtsid kätte ja kolisid 12.aastat tagasi Tallinnast ära Põlvamaale ning hakkasid arendama ühte 18. sajandist päris talu, kus nüüdseks saavad meeskonnad linnakärast eemal tegeleda ajurünnakutega ja mõttemustrite murdmisega. Nad on aktiivselt panustanud ka piirkonna turundamisessse, vähe sellest – nad on ka 2021.a TOP10 Aasta Turismiedendaja tiitli saanud ettevõte.
Kuidas nad muutsid iseenda mõttemustreid? Miks nad hakkkasid ettevõtjaks just Põlvamaal? Millised on nende hommikud ja nende õppetunnid ning igapäevased rõõmud, mis neid Põlvamaal ikka edasi hoiavad?
/avaldatud 23.12.2022
Hommikukohv Loovettevõtjaga NR9
Meie külaline on Raul Oreškin.
Voronja galerii asub Peipsiveerel, Varnja küla vana kalurimaja paadikuuris, kus igal suvel avatakse kureeritud näitus.
Voronja galeriid külastab suviti üle 7000 inimese kõikjalt Eestist ja 2024.a. peaks valmis saama skulptuuride aed.
Suve jooksul küpsetavad nad Peipsiveeres kümneid kilosid vahvleid oma külalistele, tutvustavad piirkonna ajalugu ja kunsti. Tänaseks teavad juba paljud huvilised päris täpselt, kus asub väike külake Varnja Peipsi ääres.
Aga lisaks on Raul Tartu Loomemajanduskeskuse üks asutajatest, Tartu noore kunsti oksjoni üks vedajatest ning Aparaaditehases asuva kunstipoe tARTu pood omanik. Lisaks kirjutab ta ise raamatuid ja teeb aeg-ajalt oma kodus Karlovas koos kaasa Kailiga kodurestorani ning tegeleb veel mitmete projektidega, mis aitavad loovust ja ettevõtlust Lõuna-Eestis arendada.
Ida-Viru maakonna jaoks sai Raul aga tuttavaks läbi Tartu Uue Teatri suvise kultuslavastuse „Kremli ööbikud“ projekti Kreenholmis, mis tõi kahe suve jooksul Narvat avastama kokku 20 000 inimest kõikjalt Eestist.
Kohtumisel saame teada, kuidas ja miks Raul seda kõik teeb? Mis teda inspireerib ja toimimas hoiab? Miks ta otsustas just Varnjasse rajada galerii ja mida kohalik kogukond sellest kõigest arvas?
/avaldatud 03.12.2022
Hommikukohv Loovettevõtjaga NR8
Meie kaheksandal hommikukohvil lähme külla naabritele Rakverre! Meie külaliseks on üdini loov ja särav Rakvere Loovuskeskuse juht Jule Käen-Torm. Jule on kiirgav ja kaasav loovisik, kellel on kogemusi kuhjaga. Ta alustas teatrikunstnikuna seejärel tegi ka Rakvere linnakunstniku tööd ning juba ligi 10 aastat on ta Rakvere loovuskeskuse eestvedaja. Ta on ise oma tegevusega on kui loovuse keskpunkt, ta teeb logosid ja ruumide sisekujundusi ettevõtetele, maalilaagerid ja kunstikursuseid nii lastele kui täiskasvanutele ning väga mõnusa disainiga linaseid riideid ja kotte…kuidas ta arendab oma ettevõtet? Kuidas ta laeb iseennast ettevõtja ja inimesena? Millised on tema jaoks mõnusad jõulupühad ja jõulunipid koos perega toimetamiseks?
/avaldatud 24.11.2022
Hommikukohv Loovettevõtjaga NR7
TaevaniMaani on pereettevõte Raplamaal, millel on päris ambitsioonikas eesmärk, olla omas valdkonnas parim tegija Eestis…ei ole just palju ettevõtteid, kes soovivad olla roosidega tarbekeraamikas parimad…aga need roosidega nõud tõesti kõnetavad oma elegantsuse ja eripäraga…lähme siis külla ja saame tuttavaks Maria Mettasega ja tema tegemistega Raplamaal.
/avaldatud 17.11.2022
Kas te olete juba kursis, et auto rehvidest saab teha jalanõusid? Ja mitte mingeid igavaid musti kummikuid, vaid VÄGA ägedaid disainitud jalanõusid! Neid valmistatakse Eestis, täpsemalt Tartus, ja müüakse üle maailma. Kui Sa taha olla nii trenditeadlik kui ka säästvat tarbimist toetav inimene siis peaksid Sa meie kohvihommiku lõpuks juba tellima endale uued KIRA jalanõud või dressid ära…aga võtame aja ja räägime brändi loojatega, kuidas selline idee jõudis üldse ideest tegelikkuseni? Kuidas on neil läinud oma toote arendus? Millised olid kitsaskohad ja esimesed suured võidud? Mul on hea meel teile esitleda brändi KIRA ja tema tegusaid juhte – Sirli ja Birgit. Tandem on ka värske ka Eesti Disainiauhinnad 2022.a toote disaini VÕITJAD!!
Sirli Ratasepp kes on kodumaise jalatsibrändi KIRA kaasasutaja ja disainer.
KIRA jalatsibränd sündis sõna otseses mõttes vastusena tänapäevasele ületarbimisele. Lühikese elueaga tooted on koormaks nii kandjale kui keskkonnale – nende tootmine kulutab asjatult ressurssi, nukker kvaliteet kurvastab kandjat ning prügi tekib aina juurde. Tegelikult vajame me olenemata kliimavööndist mugavaid ja praktilisi jalanõusid, mis näevad kenad välja ning paitavad südametunnistust, sest need on valminud jätkusuutlikul moel.
KIRA on lihtne ning ajatu, tuletades meile ikka ja jälle meelde, kuidas vähem on alati rohkem – nii meie enda kui ka keskkonna jaoks.
/avaldatud 10.11.2022
Hommikukohv Loovettevõtjaga NR5
Hea meel on esitleda sel korral hakkajat ettevõtjat Mustveest – Eveli Tooming!
Kas te teadsite, et väiksest Avinurme külast toimub juba aastaid ühe pereettevõtte toodangu eksport Jaapanisse? Kuidas üks pere hoiab oma küla pikaajalist kultuuripärandit, annab sellega tööd teistele oma kogukonnas ja arendab seda kaasaegses võtmes pärandit edasi. Miks nad on just Avinrumes oma ettevõtet otsustanud arendada? Kui pikalt läheb aega, et saada laastukorvide punumises meistri tasemele? Kuidas nad valmistub Avinurme saabuvaks jõulude hooajaks? ning veel paljust muust räägimegi ettevõtte müügijuhi Eveli Toomingaga.
/avaldatud 03.11.2022
Hommikukohv Loovettevõtjaga NR4
Hea meel on esitleda sel korral hakkajat ettevõtjat Hiiumaalt – HelenTeigarit!
Tema enda lugu ettevõtjana on järgmine: Head ideed tekivad millegipärast tavaliselt siis, kui midagi nässu läheb. Nii juhtus triibuvineeri loojal Helen Teigaril mööblidisaini õpingute ajal, kui üheks konkursitööks vineerist painutatud detaili valmistades see ootamatult purunes ja tuli algse materjali puudusel kiiresti ja loovalt asendada. Vaheldumisi kaht eri tooni puiduspooni liimides saavutas ta üllatavalt põneva tulemuse. Kui paar päeva hiljem sattus talle kapis näppu rahvariideseelik, sündis välgatusena idee luua värvikihiline seelikutriibuvineer. Idee on üks asi, teostus aga midagi muud. Katsetuste käigus selgus, et õhukesi puidukihte polegi niisama lihtne läbivärvida, kuna puit on nagu filter, mis ei lase värviosakestel edasi liikuda. Selle probleemi lahendamiseks tegi Helen diplomitöö „Pikitriibuseelikutest inspireeritud värvikihiline vineer” raames põhjaliku uurimuse, töötas välja läbivärvimisseadmed, materjalikontseptsiooni Triibuvineer ning esitles seda esmakordselt Eesti Rahva Muuseumi kõnepuldi kujunduslahenduses.
Triibuvineer OÜ loodi 2015. aasta kevadel ning sama aasta suvel rajati töökoda Hiiumaale. Ettevõte väärtustab looduslikku keskkonda ja paneb suurt rõhku oma tootmisprotsessi ökoloogilisele jalajäljele, kasutades oma toorainena loodussäästvaid aineid ja –materjale.
2015. aasta sügisest osaleb Tallinna Ettevõtlusinkubaatori äriarendusprogrammis.
/avaldatud 27.10.2022
Hommikukohv Loovettevõtjaga NR3
Hommikukohvi nr 3 külaliseks on muusik Jalmar Vabarna.
Jalmar Vabarna on edukas muusik, ansambli Trad.Attack! liige aga mitte ainult…Treski KÜÜN on viimasel paaril aastal paljudele muusikasõpradele uus maamärk Setomaal.
See on uus kultuuritegevuse keskpunkt, mis tõmbab selgelt elu selles piirkonnas käima. MIKS otsustas Setomaalt pärit muusik Jalmar Vabarna oma energia ja aja just sellisesse projekti panna? Miks on talle tähtis just Setomaad arendada? Kuidas tasemel kultuurielu mõjutab piirkonna arengut?
/avaldamise kuupäev 20.10.2022
Hommikukohv Loovettevõtjaga NR2
Hommikukohvi nr 2 külaliseks on disainer Kati Vaas Pärnumaalt.
Ema ja tütar, disainer ja kunstnik, kaubamärgi all Vaas&Vaas toimetavad juba aastaid koos Pärnu linnas, üheskoos on nad loonud ka hubase disaini- ja kingipoe Kolme Karu Kaubamaja ning tänaseks tuntakse neid järjest paremini üle Eesti. Kuidas leida just see OMA valdkond ja fookus ning olla selles julge, sihikindel ja omanäoline. Tütar Kati räägib meile oma (pere)ettevõtte arendamise loo. Kuidas on olla Pärnus loovettevõtja? Millest üldse alustada kui soov on panna kokku disainipood ja tegeva kunstniku ateljee? Millised on rõõmud ja millised on väljakutsed? Kuidas covid mõjutas teie väikest äri? Millised on nende arenguplaanid?
Kohtumise salvestus:
/avaldamise kuupäev 13.10.2022
Hommikukohv Loovettevõtjaga NR1
Esimeseks külaliseks on ehtekunstnik Lisa Kroeber!
Julgen arvata, et enamik Eesti naisi teavad Lisa Kroeberi värvilisi ja omanäoliseid kõrvarõngaid ja kaelaehteid ning kannavad neid rõõmuga. Kes on aga disainer, nende ehete taga? Millest ta ammutab inspiratsiooni? Kuidas ja miks valis ta just ehted või hoopis ehted valisid teda? Kuidas sattus Lisa Viljandimaale ja miks ta on otsustanud oma ettevõtet just Viljandimaal arendada? Millised on Lisa tegemised ja unistused oma brändiga seoses?
Lisa Kroeber on ehtekunstnik kes räägib oma loomemajanduse ettevõtja elust
Esimene hommikukohv on 29.09. kell 9.00.- 10.00. (ZOOM’is).
Tere tulemast, meiega koos avastama ilusa Eestimaa tegusaid inimesi!
Kohvihommikute juttude sarjaga soovime suurendada loomeettevõtluse valdkonna teadlikkust Ida-Virumaal ning innustada ja julgustada loomeettevõtlusega rohkem tegelema meie maakonna inimesi.
Esimeseks külaliseks on ehtekunstnik Lisa Kroeber!
Julgen arvata, et enamik Eesti naisi teavad Lisa Kroeberi värvilisi ja omanäoliseid kõrvarõngaid ja kaelaehteid ning kannavad neid rõõmuga. Kes on aga disainer, nende ehete taga? Millest ta ammutab inspiratsiooni? Kuidas ja miks valis ta just ehted või hoopis ehted valisid teda? Kuidas sattus Lisa Viljandimaale ja miks ta on otsustanud oma ettevõtet just Viljandimaal arendada? Millised on Lisa tegemised ja unistused oma brändiga seoses?
Ootame teie aktiivset tagasisidet hommikukohvi kohta ja ettepanekuid külaliste kohta: piia.tamm@ivek.ee
Hommikukohvi jutud salvestame ning neid saab hiljem järelekuulata meie kodulehelt: loomeklaster.ee
Esimeseks külaliseks on ehtekunstnik Lisa Kroeber!
Julgen arvata, et enamik Eesti naisi teavad Lisa Kroeberi värvilisi ja omanäoliseid kõrvarõngaid ja kaelaehteid ning kannavad neid rõõmuga. Kes on aga disainer, nende ehete taga? Millest ta ammutab inspiratsiooni? Kuidas ja miks valis ta just ehted või hoopis ehted valisid teda? Kuidas sattus Lisa Viljandimaale ja miks ta on otsustanud oma ettevõtet just Viljandimaal arendada? Millised on Lisa tegemised ja unistused oma brändiga seoses?
Lisa Kroeber on ehtekunstnik kes räägib oma loomemajanduse ettevõtja elust
Selle aasta annetamistalgud tulevad 29. novembril. Annetamistalgutelt leiad uusi toetajaid ja liitlasi, kelle abil ja kellega koos saad oma organisatsiooni veelgi rohkem edasi arendada. Annetamistalgud toovad üle-eestilise ja -maailmse algatusena vabaühendused ja nende tegevused tähelepanu keskpunkti. Sinu ühendusel on võimalus liituda tuhandete organisatsioonidega, et koos rohkem head teha ja vabakonda annetusi tuua.
Milliseid talgutegevusi ette võtta?
Talgutele sobivad kõik tegevused, mis aitavad leida uusi annetajaid ning tugevdada sidemeid olemasolevatega. Tahad korraldada mõne varem edu toonud ürituse? Väga hea. Soovid katsetada millegi uue, loova ja pöörasega? Veel parem!
Inimestele meeldib, kui neid kutsutakse peole! Selleks ei pea isegi kõiki inimesi ühte ruumi kokku tooma – viiruste leviku ajal mõtle loovalt ja targalt. Toetajaid aitab kokku tuua teema, mis ühendab. Kutsu kokku nii vanad kui ka uued sõbrad. Mõtle kindlasti eelmistele juhatuse- ja nõukoguliikmetele, vabatahtlikele ja annetajatele, kes on sinu algatuse suurimad fännid. Ühenda annetamistalgud aastalõpu- või jõulukampaaniaga – las annetamistalgud olla kampaania avapauguks.
Sügiskool on iga-aastane koolitussari MTÜ juhtidele, mis aitab tõsta MTÜ juhtide võimekust organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 27. ja 28. septembril toimusid kaks esimest koolitust sügiskooli raames: fotolabor eesti ja vene keeles. Koos lektoritega osalejad vaatasid üle telefonikaamerad ja kuidas saab neid kasutada nii, et pilt tuleks tehniliselt kvaliteetne. Koolitused olid praktilised ning osalejad said kohe teha ka praktilised ülesanded: tegid pildid etteantud teemal ning õppisid kuidas saab pilte töödelda telefoni äpide abil. Sügiskool jätkub ning ees on veel eesti-ja venekeelne Canva koolitus ning venekeelnу Instagram koolitus. Vt kava ja liitu!
Kui Sa seda postitust korralikult ei näe, klõpsa siia.
TASEMEÕPE ja KOOLITUSED
TASUTA KOOLITUSED
Virumaa TalTech pakub riigi poolt rahastatud koolitusi. Need koolitused on osalejatele tasuta. Koolituse keelt indikeerib tema nimetuse keel. Klikka koolituse nimele, et minna registreerimise lehele. Koolituste seas on ka hübriid- ja veebikoolitusi.
Eesti Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid
kutse- ja kõrghariduses. 2022. aastal on toetuse suurus 292 eurot kuus. TalTech Virumaa kolledži kõik rakenduskõrgharidusõppe kavad on toetatavad õppekavad.
Rohkem infot sisseastumisest, koolitustest ja õppest:
Katrin Kruut, taseme- ja täiendõppe peaspetsialist, tel 336 3933, katrin.kruut@taltech.ee
INNOVATSIOONIKESKUS ViDRIK
ViDRIKu TEENUSED
Tutvustame ükshaaval innovatsioonikeskuse teenuseid. Kõik teenused kodulehelt.
Olemasolevate energiatehniliste lahenduste analüüs ning nende energiasäästu ja energiatõhususe meetmete väljatöötamine
See väga pika nimega teenus on sisuliselt teie energiatarbijate ning elektrisüsteemide sisseseade auditeerimine, vajadusel mõõtmisvahendite paigaldamine sõlmpunktidesse, mõõtmine ning seejärel arenguettepanekute koostamine. Järgmiseks faasiks on selles töös tavaliselt vajalike muudatuste tegemine süsteemis: automaatika rakendamine nii riistavaraliselt kui tarkvaraliselt.
Teenuse eesmärk: Teenuse eesmärk on ettevõtte energiakulude säästmine kasutuse optimeerimise abil ja eelkõige läbi automaatika ning digilahenduste. Veidi pikemalt VIDRIKu kodulehelt.
Kontakt
Heiko Põdersalu,
keskuse juhataja
tel +372 337 3067, heiko.podersalu@taltech.ee
PÕLEVKIVI KOMPETENTSIKESKUS
PÕLEVKIVIKONVERENTS
Põlevkivikonverents toimub ka sel aastal! Seekord leiab konverents aset 18. novembril Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumis. Detailse programmi saadame huvitatutele lähiajal.
Põlevkivi Kompetentsikeskuse ettevõtlusinkubaator on ainus keskus Eestis, mis annab üürile elementaarse laboritehnikaga varustatud nüüdisegseid keemialaboreid.
Üürilaboris on valmidus kasutada hoone tsentraalset gaasivarustust ja keskusest saab rentida tööks vajalikku laboritehnikat. Samuti on võimalik kasutada eri tehnikat ja seadmeid.
Üürilaborid sobivad ettevõttele
prototüüpimiseks ja /või tootearenduseks;
projektide läbiviimiseks, teadus- ja uurimistöö läbiviimiseks;
esimeseks tootmislaboriks;
ettevõtte ehitus- ja renoveerimistööde ajaks;
koolituste läbiviimiseks.
Vaata pilte ja rohkem infot ning laboriüüri väliselt lisaks kasutatavaid seadmeid.
KAS SINU TOOTMISJÄÄKIDES ON PEIDUS VÄÄRTUST?
Kui teil on jäätmeid, mis täna lihtsalt ära põletatakse või prügilasse veetakse, siis ehk on võimalus neid muuta õliks või töödelda muudmoodi, et ringmajanduslikult kasu saada. Oleme testinud jäätmeid ootamatutest tööstustest. Paku meile ka enda materjale!
Täida vorm ja anna oma väärtuslikest jäätmetest teada.
Tehisintellekti ja robootikakeskus AIRE toetab tööstusettevõtteid uudsete lahenduste leidmisel
Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist ja toob kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Algatame demoprojekte erinevates valdkondades ning arendame uudseid lahendusi, mis ei dubleeri eraettevõtjate pakutavaid olemasolevaid tehnoloogiaid.
Kui teie tööstusettevõttes on lahendust vajavaid, potentsiaalselt AI või robootikaga lahendatavaid probleeme, võib teile huvi pakkuda AIRE uus demoprojektide ideevoor. Tingimustele vastavat ja valituks osutuvat demoprojekti toetame 49 500 euroga. Eelmise vooru demoprojektide lühivideosid AIRE kodulehel, demoprojektide leheküljel.
27. septembril kell 15.30 toimub Tallinnas, Viru Konverentsikeskuses Tallinna ettevõtluspäeva raames AIRE klubi, kuhu on oodatud tööstusettevõtted, IKT ettevõtted, teadus-arendusasutuste esindajad, avaliku sektori (sh. KOV) töötajad, kelle tegevusvaldkond on digitaliseerimine ja/või digitaalne innovatsioon. Tule koos kolleegiga! Üritus on tasuta! AIRE klubis tutvustame hea seltskonna ja toidu taustal demoprojektide järgmist ideevooru ja selle tingimusi. Täpsem info ja ürituse kava.
AIRE demoprojektide ja TalTechi IT-teaduskonna ettevõtluskoordinaator
Sirli Kasepuu
sirli.kasepuu@taltech.ee
KOOSTÖÖ
SINU PRAKTIKA- ja TÖÖPAKKUMISED
Saada meile oma praktika- või töökoha kuulutuse link või fail
ning me paneme selle üles Virumaa TalTechi praktika- ja tööpakkumiste siseportaali.
Sinu saadetud lingilt laeb meie leht automaatselt sisu ning sellest
keskkonnast otsivad tudengid jooksvalt endale praktika- ja töökohti.
KOOSTÖÖPAKKUMINE
Ülikoolid töötavad ühiskonna ja seega ka ettevõtjate heaks.
Kolledži eesmärk on olla ettevõtjaile kasulik läbi eri teenuste ja õppelahenduste
Head kultuurikandjad,-hoidjad ja –edendajad nii omavalitsustes kui vabaühendustes!
Kui olete huvitatud Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatavatest kultuuri toetusmeetmetest, mis jagavad pärimusega seotud projektidele riigieelarvelist toetust, siis on see infopäev just Teile!
Kultuuritoetusmeetmete rakendamise kaudu saate kaasa aidata rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ja hoidmisele oma kogukonnas, piirkonnas või regioonis.
Selleks, et Teil oleks ülevaade toetuste jagamise põhimõtetest, vajalikest dokumentidest ning nõuetest dokumentide täitmisel, korraldame infopäevi erinevates Eestimaa paikades.
Ida-Virumaa infopäev toimub:
11. oktoobril 2022 kell 11.00 Jõhvi Riigimajas, Keskväljak 1 III korrus
Toetusmeetmeid tutvustavad toetusmeetmete koordinaatorid Marika Kutser, Merike Soomets, Piret Koorep ja Margit Salmar
Vaimsest kultuuripärandist ja toetuse eraldamisest Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannete koostamiseks ja uuendamiseks räägib Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna spetsialist Epp Tamm
Infopäev kestab orienteeruvalt 3-3,5 tundi.
Osalemine on tasuta.
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Integratsiooni Sihtasutus koguvad informatsiooni kaardistamaks, millised on Ukraina sõjapõgenikele tuge pakkuvad Eestis tegutsevad vabaühendused. Ankeetküsitlusega soovitakse välja selgitada, millised on Ukraina sõjapõgenikele tuge pakkuvate Eestis tegutsevate vabaühenduste hinnangul olulised tegevused Ukraina sõjapõgenike toetamiseks Eestis ja millist tuge tegutsemiseks juurde vajatakse. Küsitluse vastuseid kasutatakse sisendina toetusvõimaluste planeerimisel.
Küsimustiku täitmine võtab hinnanguliselt aega 5 minutit.
Palume meie küsimustele vastata neil Ida-Virumaa inimestel, kes pole kunagi ettevõtlusega tegelenud.
Loomulikult ei pea kõik inimesed ettevõtjaks hakkama, aga selle uuringu eesmärk on teada saada just seda, mis põhjustel jäetakse ettevõtlusega alustamata.
Uuringu on tellinud Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Loomeklaster, läbi viib Gurmeejooksud MTÜ.
Lisainfo saamiseks kirjutage aet.kiisla@gmail.com
Здравствуйте!
Просим ответить на наши вопросы тех жителей Ида-Вирумаа, которые никогда не занимались предпринимательством. Конечно, не все люди должны стать предпринимателями, но цель этого исследования — точно выяснить, по каким причинам люди не начинают свой бизнес.
Исследование было заказано Ида-Вируским центром предпринимательства и творческим кластером, и проводится Gurmeejooksud MTÜ.
Для получения дополнительной информации пишите aet.kiisla@gmail.com
Tartu Ülikooli Narva kolledž palub ettevõtjal osaleda uuringus
„Kliimamuutused ja ettevõtja Ida-Virumaal“
Küsitlus „Kliimamuutused ja ettevõtja Ida-Virumaal“ toimub Tartu Ülikooli õiglase ülemineku seire ettevalmistamiseks ning vastamise tähtaeg on 23. september 2022, reede.
seminar “Ettevõtja ja õiglane üleminek: väljakutsed ja võimalused”
Seminaril esitleme läbi viidud uuringu tulemusi ja arutleme koos ettevõtjate ja ekspertidega väljakutsete ja võimaluste üle, mis ootavad ees Ida- Virumaa ettevõtjaid seoses rohepöörde ja õiglase üleminekuga.
Seminar toimub Ida-Virumaa ettevõtlusnädala raames koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Ida-Virumaa Põhjamaade projektiga.
Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate 2023. aasta tööjõukulu toetuse taotlemiseks on taotlusvoor avatud1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2022
Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks s.h kehtestades miinimum tasumäära. Luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid (puhkusetoetus jne) ja korrastada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide maastikku juhendajate palkamisel ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.
Taotlusvooru 2022. aasta eelarve oli 2 410 000 eurot. Lõplik taotlusvooru eelarve selgub pärast riigieelarve kinnitamist.
Avatud Ühiskonna Foorum “Kliimamuutused ja ränne” toimub sel aastal 29. septembril kell 13–17.30 Tallinnas Fotografiskas koostöös MTÜ Mondoga.
Kliimakriis võis viimastel aastatel korraks koroonapandeemia varju jääda, kuid sellest hoolimata on see jätkuvalt meie aja kõige pakilisem väljakutse. Sündmuse eesmärk on aidata kaasa kliima-, keskkonna- ja rändealase kirjaoskuse parandamisele ühiskonnas ning eelkõige anda noortele võimalus oma tuleviku osas kaasa rääkida. Kuna kliima ja ränne on omavahel tihedalt põimunud, vaatame nendele teemadele peale tervikuna.
Peaesinejaks on kanada sotsiaalantropoloog professor Mark Nuttall, kes on uurimistööd teinud Gröönimaal, Alaskal, Kanadas, Soomes, Šotimaal ja Walesis ning keda huvitavad muu hulgas ilmastiku ja kliima antropoloogia ja keskkonnaajalugu, keskkonnamuutused ning identiteedid ja piirialad.
Professor Mark Nutalliga vestleb Eesti Vabariigi endine president Kersti Kaljulaid ning sellele järgneb arutelu, kus lisaks Mark Nuttallile osalevad veel Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi diplomaatiline vanemnõunik Anthony Agotha, ettevõtja ja jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin asutaja Triin Hertmann ning Eesti kliimaaktivist Kertu Birgit Anton. Arutelu juhib inimgeograaf ja Tallinna Tehnikaülikooli rohelise ülemineku prorektor professor Helen Sooväli-Sepping.
Foorumi teine osa keskendub noorte kliimaaktivismile. Uurime, et mis motiveerib noori globaalsetes küsimustes, nagu kliimamuutused ja ränne, midagi ette võtma ja milline aktivism võib tuua ühiskonnas muutusi. Kuidas tulla toime hirmu ja ärevusega, mis võivad ümbritseda kliima- ja rändeküsimusi ning kuidas luua positiivseid tulevikuväljavaateid. Samuti seda, kas segaste sõnumite ajastul peaks kliimaõpetus olema osa iga kooli õppekavast. Arutelu juhib laulja ja muusik Marten Kuningas.
Foorumi töökeeleks on inglise keel sünkroontõlkega eesti keelde ning sündmust on võimalik jälgida ka Facebooki otseülekande vahendusel.
Kui soovite sündmusest kohapeal osa võtta, siis palume end registreerida hiljemalt 26. septembriks aadressil:forms.gle/vq48Y1c7BRheRNmT9
Avatud on Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Sotsiaalministeeriumi taotlusvoor, mille kaudu on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda toetust sõjapõgenike abistamiseks. Toetuse eesmärgiks on toetada rahvusvahelise kaitse saajate lõimumist Eesti ühiskonda ja nende osalemist tööturul. Kokku on toetuseks ette nähtud 1,5 miljonit eurot, millele lisandub KOVide omafinantseering. Toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Taotlusvoor on avatud 31. detsembril 2022 kella 17.00-ni või eelarve vabade vahendite lõppemiseni.
Toetust saavad küll taotleda vaid kohalikud omavalitsused, kuid sõjapõgenike abistamisega tegelevatel vabaühendustel on võimalus kohaliku omavalitsusega koostööd teha ja toetuse vajalikkusest märku anda.
Justiitsministeerium otsib julgeid inimesi, kes oma tegevusega on hoidnud ära kuriteo, õnnetuse või tõkestanud selle toimumist, aidanud kinni pidada kurjategijaid või osutanud abi kuriteo- või õnnetuse ohvritele. Samuti on võimalik aumärki anda olulise panuse eest inimeste turvatunde tõstmisel.
Kui Sa tead inimest, kellele võiks tänavu kodanikujulguse aumärgi omistada, siis edasta oma ettepanek märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 23. septembriks aadressil Justiitsministeerium, Suur-Ameerika 1,10122, Tallinn või e-posti teel kart.repponen@just.ee.
Ettepanekus aumärgi andmiseks tuleb esitada:
1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi;
2) kandidaadi isikukood või sünniaeg;
3) kandidaadi telefoni ja/või meili aadress;
4) põhjendus;
5) asutuse nimi, ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja telefon, e-posti aadress;
6) ettepaneku tegemise kuupäev ja ettepaneku esitaja allkiri.
Kõik laekunud ettepanekud vaatab läbi süüteoennetuse nõukogu ning edastab otsuse justiitsministrile kinnitamiseks.
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalikke ühendusi ja kohaliku elu eestvedajaid koolitusele kliimamõjude hindamisest. Koolitus keskendub sellele, kuidas kohalikul tasandil seista selle eest, et keskkonnamõju (strateegilised) hindamised (KMH/KSH) arvestaksid kliimamuutusega. Näiteks, kui minu kodukohta kavandatakse uut kaevandust või tehakse uut ruumiplaneeringut, mis mõjutab/muudab kohalikku eluolu, siis kuidas ja millisel hetkel saan kaasa rääkida ja mida pean tähele panema, et olla kindel, et plaanitav tegevus ei tõukaks meid praegusest veel sügavamasse kliimakriisi, vaid aitaks sellest väljuda.
Koolitus toimub virtuaalselt 28. septembril kell 15.00-16.30 ja on mõeldud valla, linna või maakonna tasandil tegutsevatele kodukoha hea elukeskkonna eest seisvatele ühendustele (sh nt küla- ja asumiseltsid, kohalikud aktiivsed inimesed, kogukondade eestvedajad) ja aktiivsetele inimestele, eestvedajatele. Koolitavad Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) jurist Triin Jäädmaa ning OÜ Steiger keskkonnamõju hindaja Kaie Kriiska.
Koolitus toimub Zoomis, lingi osalemiseks saadame registreerunuile e-postile hiljemalt toimumise päeval. Koolitusele on vajalik registreeruda siin hiljemalt 26.septembril k.a. Koolitus on prii.
Rohkem keskkonnamõju hindamisest, kliimamuutusega arvestamisest selles ja miks see tähtis on, saab lugeda KÕKi veebilehelt k6k.ee/kliimamoju.
Riigikogu liige Heidy Purga, kultuuriminister Piret Hartman ja riigihalduse minister Riina Solman osalesid eelmisel nädalal festivalil Station Narva raames toimunud mitmetel aruteludel, kus oli teemaks Ida-Virumaa tulevik.Foto: Patrik Tamm / Station Narva
Eelmisel nädalal festivalil Station Narva osalenud praeguse valitsusliidu liikmed olid ühisel meelel, et riigil tuleb senisest enam panustada Ida-Virumaa kultuuriellu ning vaja on tegusid mitte lõputuid jutte sel teemal.
Sotsiaaldemorkaadist kultuuriminister Piret Hartman ütles, et Eesti riigi julgeoleku garandiks on siin elavate inimeste ühtsustunne. Ühtsustunde loomisel on oluline roll kultuuril, mis toob inimesed kokku ja loob ühise info- ja väärtusruumi. Kultuurisündmused, nagu Station Narva on positiivseteks majakateks ning uuteks ühisteks sümboliteks sidusama ühiskonna poole liikumisel.
“Täna on Ida-Virumaal viljeletav kultuur alarahastatud, et saavutada piisav ja oodatav mõju. Peame riigina mõistma, et kultuur ei ole kulu, vaid ennekõike investeering nii inimeste kui ka riigi heaolu parendamisse,” sõnas ta.
Reformierakondlased riigikogu liige Heidy Purga märkis, et Narvas on peidus tohutu kultuurisuunaline potentsiaal, mis vajab kohest ja kiiret tegutsemist, mitte enam pikka juttu leheveergudel. “Just kultuuri investeerimine on sealse piirkonna üheks võtmeks, mis lahendaks ära paljud probleemkohad alates ühisest infoväljast, uutest harjumuste tekkest, koosolemise ja ühtsuse tundest, paremast elujärjest, uutest võimalusest, noorte töökohtadest ja unikaalsusest, mida on tarvis hoida,” leidis ta.
Purga sõnul nägi ta, kuidas Narva on juba kultuurikorraldusega väga head algust teinud, alates Station Narvast, tulevasest Kultuurikvartalist Kreenholmis, Objektist, Narva Vaba Lavast, Narva Kunstiresidentuurist, Ida-Viru Loomeklastrist, Narva Ooperipäevadest. “Aga nad vaevlevad igapäevaselt enesetõestamise piiril, kas järgmisteks ettevõtmisteks jätkub piisavalt ressurssi. Aitame neid!,” ütles Heidy Purga lisades, et inimesi, kes südamega Ida-Virumaal kultuurielu korraldavad, ei tohi jätta üksi, see tööhulk on olnud metsik ja nad vajavad toetust alates meie kõigi pärast.
Riigihaldusminister ja erakonna Isamaa aseesimees Riina Solman sõnas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Eesti Vabariigi Valitsus soovib Narvale pakkuda ei midagi enamat ega vähemat kui sedasama eestimeelset, vabadusi austavat õigusriiki nagu igal pool Eestis. Sellest algab kõik ja see on see, mis aitab meil luua paremat ja jõukamat Eestit. Ka Narvas, sest ainult inimeste endi vabast ja loomingulisest tahtmisest ja tööst sünnivad erinevad ettevõtmised, luuakse ettevõtteid ning seeläbi kasvavad jõukus ja heaolu,” ütles ta.
Minister usub, et siirad inimlikud kontaktid ja side inimeste vahel, on just see, millel maailm tegelikult püsib ja areneb. “Uuenduslikud üritused ja laia publikut haaravad sündmused sündida vaid tänu tublide, loominguliste, missioonitundega inimeste suurepärasele koostööle. Ma olen sada protsenti nõus, et üheskoos tegutsedes on 1+1 palju rohkem kui kaks, sest inimesed täiendavad teineteist,” sõnas ta
Riina Solman lisas, et kultuuritegijatel on ühise keele ja meele tekitamisel hindamatu roll. “Ühtsele kultuuriruumile aitavad kindlasti kaasa sellised võimsad projektid nagu linnafestival Station Narva, kaasates ühte muusika- ja aruteluruumi erineva sotsiaalse ja kultuuritaustaga inimesi. “Mul on väga hea meel, et festival tutvustab Narvat ja toob linna noori ja andekaid inimesi Eestist ja maailmast, kes saavad oma silmaga näha, kuidas siin elatakse ja kes siin elavad ja tegutsevad,” ütles riigihalduse minister, kes jagas festivalil ka tänukirju Ida-Virumaa kultuurielu edendajatele.
Avalduste esitamine läbi e-pria keskkonna toimub 17. – 27. oktoobril 2022. a.
Avalduste esitamine lõpeb 27. oktoobril 2022.a. kell 23:59.
Avatud on meetmed:
Meede 1. Ettevõtluse arendamine ja kompetentsi tõstmine
Meede 2. Elukeskkonna arendamine
Meede 3. Koostöö ja ühistegevuste arendamine
Meede 4. COVID-19 kriisiga toimetuleku toetamine ja selle mõjude vähendamine
Projektitaotluste hindamise tähtaeg tegevusgrupi poolt on 30. detsembril 2022. a .
Projektitoetuse avalduse esitamise aluseks on MTÜ Kirderanniku Koostöökogu strateegia ja Maaeluministri määrus “Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus”.
Narva Linnavolikogu 30. juuni 2022. a määruse nr 14 “Ettevõtlustoetuse andmise kord” alusel toetatakse alustavaid ettevõtjaid.
Taotleja – Narva väikeettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriregistris registreeritud Narva linna haldusterritooriumil asuvale aadressile, mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist ja mille aastakäive ja/või bilansi kogumaht ei ületa 80 000 eurot, vastab korra tingimustele ja esitab taotluse Arenduse ja Ökonoomika Ametile toetuse saamiseks.
Ettevõtlustoetuse andmise eesmärgiks on ettevõtlusega alustamise stimuleerimine, Narva linna alustavate ettevõtjate toetamine ja väikeettevõtete konkurentsivõime suurendamine ning selle kaudu Narva linnas ettevõtluse arendamine.
II taotlusvoor avatakse 8. septembril 2022.
Taotluste esitamise tähtaeg on 12. oktoobril 2022.
Taotleja esitab vormikohase taotluse koos kõigi vajalike lisadokumentidega Arenduse ja Ökonoomika Ametisse elektrooniliselt e-posti aadressile areng@narva.ee. Taotlus ja taotlusele lisatud dokumendid peavad olema allkirjastatud ettevõtja, seadusliku esindaja või volitatud esindaja poolt.
Narva 2022 linnaeelarves on ettenähtud alustavate ettevõtjate toetamiseks 50 000 eurot (II Taotlusvooru eelarve on 32000 eurot).
Toetuse ülemmääraks on 50% Arenduse ja Ökonoomika Ametisse esitatava projekti kogusummast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot.
Ettevõtlustoetuse andmise kord
+ Ettevõtlustoetuse taotluse vorm (lisa 1);
+ Äriplaani koostamise juhend (lisa 2);
+ Finantsprognooside vorm (lisa 3);
+ Logo (lisa 4);
+ Nõusoleku vorm käenduse andmiseks (lisa 5);
+ Kasutatud seadmete deklaratsiooni vorm (lisa 6);
+ Finantseerimise lepingu vorm (lisa 7);
+ Lõpparuande vorm (lisa 8).
Riigihalduse minister Riina Solman andis täna Station Narva festivali raames toimunud ettevõtluspäeval üle tänukirjad Narva ja Ida-Viru aktiivsetele kogukonna kultuuri- ja ettevõtlusvaldkonna edendajatele. Tunnustuse said 13 organisatsiooni ja isikut, kes on piirkonna arendamisse panustades näidanud üles initsiatiivi ja ettevõtlikkust.
Tänukirjade üleandmine toimus täna Narva loomekeskuses OBJEKT aset leidva ettevõtluspäeva “Koosloome” avamisel. Minister Riina Solmani sõnul sünnivad uued ideed ja sõprussidemed just sellises vabas ja mõnusas õhkkonnas nagu seda on sügisene Narva koos Station Narva ametlike ja mitteametlike üritustega.“Soovin eraldi tänada ühte valikut neist inimestest ja ettevõtmistest, kes on andnud oma panuse, et Narva oleks hea keskkond uute ideede sünniks ja arenguks ja parem koht elamiseks,” ütles minister.
Tänukirja pälvisid:
Ida-Viru turismiklaster turismivaldkonna koostöö edendamise eest maakonnas; (idaviru.ee)
Ida-Viru Loomeklaster (loomeklaster.ee) ja Viru Filmifond (vff.ee) loomeettevõtluse edendamise eest maakonnas;
Loome- ja ettevõtluskeskus OBJEKT ettevõtlikkuse edendamise eest maakonnas;
Arutelude päev BAZAR arvamuskultuuri edendamise eest maakonnas;
Etenduskunstikeskus Vaba Lava Narva maakonna kultuuriruumi rikastamise eest;
Muusikaklubi Art Club Ro-Ro pikaajalise ja sisuka tegevuse eest muusikaklubi ja ettevõttena;
VitaTiim keskus mitteformaalse õppe edendamise ja noorsootöö edendamise eest;
Päevaleht Põhjarannik/Severnoje Poberežje kvaliteetse kakskeelse ajakirjanduse arendamise eest maakonnas;
Festival Narva Ooperipäevad festivali iga-aastase edasiarendamise eest Narvas;
Narva Eesti keele maja koostöö ja kogukonnaprojektide arenduse eest maakonnas;
Programmeerimiskool Edukoht laste ja noorte IT-hariduse edendamise eest;
Narva Linna Sümfooniaorkester professionaalse muusikakultuuri pikaajalise pühendunud edendamise eest piirkonnas;
Festivali Station Narva tiim rahvusvahelise festivali korraldamise ja uute koostöövõimaluste soodustamis eest maakonnas ja üle Eesti.
Tänase ettevõtluspäeva päeva peateema on eri valdkondade koostöö, sellest sündivad loomingulised ja tehnoloogilised lahendused ning uued ärimudelid. Üritus on osa sel nädalal Narvas toimuvast muusika- ja linnafestivalist Station Narva.
Septembrikuu jooksul toimuvad 5 erinevas Eestimaa paigas E-ARVETE KOOLITUSED RAAMATUPIDAMISETTEVÕTETELE!
Koolitajaks MARGUS TAMMERAJA, kes on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja, aidanud käima lükata e-arvete operaatori eArvekeskus (tänane Finbite) ja loonud arvete menetluslahenduse FitekIn (täna Uniifiedposti portfellis olev rakendus).
Peamised teemad, millele koolitusel osaleja vastused saab – miks osaleda koolitusel?
* Saad kindlustunde, et raamatupidaja mängib jätkuvalt tähtsat rolli ettevõtjale eluliselt vajalike tugiteenuste pakkujana.
* Saad ülevaate e-arvete kasutamisest Eestis – selge pilt mis ja miks on toimumas
* Saad teada kuidas e-arvete rakendamine aitab sul paremini raamatupidamisteenust osutada
* Saad teada kuidas ettevõtjale digitaalsete lahenduste valikul abiks olla ja millist rolli mängivad siin e-arved
* Saad praktilise ülevaate digitaalsetest lahendustest – tead, mida soovitada.
Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust Ida-Virumaal.
Kõik asutused, ettevõtted, omavalitsused, kodanikuühendused ja eraisikud saavad kandidaate esitada 22. septembrini 2022 Ida-Viru Ettevõtluskeskuse e-posti aadressil info@ivek.ee või ivek.ee/konkurss
Võitjad tehakse teatavaks tunnustusüritusel 1.detsembril 2022.
Keeleamet koostöös Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutasid välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2022”. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid.
Eesti Interneti Sihtasutuse turundusjuhi Andres Tarto sõnul ületas sel kevadel .ee aadresside ehk rahvusdomeenide koguarv 150 000 piiri, kusjuures aastane kasv oli peaaegu 9%. “Üha enam peame tänavanimede asemel orienteeruma eri veebiaadresside vahel ning siin on rahvusdomeenil kindel roll, kuna .ee on eestimaalaste seas kindlasti kõige tuttavlikum domeeni-laiend,” ütles Tarto. “Hõlpsalt meeldejääv internetiaadress võiks olla võimalikult lühike, tabav ning ilusa eestikeelse kõlapildiga. Kuna konkursile on oodatud .ee domeenid, mis on registreeritud alates 14.03.21, seega on need pigem uued ettevõtted, siis on siin hea meelde tuletada, et soovitud .ee domeen tuleks registreerida võimalikult vahetult pärast ettevõtte registreerimist. Ka täpitähtedega domeene ei tasu üldse karta – neid on Eestis juba üle 4000.”
Üldsus saab väärt nimekandidaate esitada seitsmes kategoorias: teenindusettevõte, tootmisettevõte, aasta uustulnukas, vabaühendus, haridus- ja kultuuriasutus, õpilasfirma ning .ee internetiaadress ehk rahvusdomeeni nimi.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2022 otselingil https://bit.ly/EheEesti2022. Võistluse tulemused tehakse teatavaks oktoobri alguses ettevõtjate nädalal.
Eestikeelse ettevõttenime konkurss sai alguse 2016. aastal ja toimub seitsmendat korda.
Žüriisse kuuluvad Eesti Interneti Sihtasutuse, Eesti keelenõukogu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Emakeele Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti esindajad.
Tänasest on avatud Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoor “Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused”.
Taotlusvooru eesmärk on elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ja majandusarengut, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning piirkonna eelisarendamise abil vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest.
Spordi- ja kultuuritegevuste toetamise eesmärk on aidata kaasa erinevate piirkondade sidustatuse paranemisele Ida-Virumaaga, mitmekesistada spordi- ja kultuurielu ning edendada Ida-Virumaa turismi. Samuti toetada lõimumist Ida-Virumaal eesti keele oskuse arendamise ning kultuuri- ja sporditegevuste abil.
Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide suurendamisele ja omavahelisele suhtlusele.
Toetatavad tegevused
Toetatakse erinevate kultuuri- ja spordiürituste korraldamist, sh balleti-, muusika- ja filmifestivalid, massi- või meeskonnaspordi üritused. Tegemist võib olla nii uus- kui ka korduvüritusega, eelistatud on eesti kultuuri ja spordiga tutvumise võimaluste pakkumine, nt seiklus-, üllatus- ja elamuskogemust pakkuvad tegevused. Toetatavad kultuuri- või spordiüritused peavad olema vähemalt maakondliku tähtsusega, mistõttu on projektis osalevate inimeste miinimumarv 1000.
Taotlusvooru abikõlblikkuse periood on 8.09.2022 – 30.06.2023.
Ei toetata projekti, mis on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist ehk kui kõik projekti toetatavad tegevused on juba ellu viidud.
Nõuded taotlejale
Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja selle hallatav asutus või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.
Taotlusvooru eelarve on 165 000 eurot. Taotletava toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 25 000 eurot taotluse kohta. Iga taotleja saab esitada ainult ühe taotluse.
Taotluste esitamise tähtaeg on 10.10.2022 kell 23.59.
Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login.
Taotlusvooru infopäev eesti keeles toimub Microsoft Teamsi keskkonnas 21.09.2022 kell 15.00.
Infopäevadele palume registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee
Infopäeva link edastatakse osalejatele hiljemalt päev enne infopäeva toimumist.
Vajadusel on võimalik kokku leppida personaalne nõustamine nt Skype’is, Zoomis, Teamsis.
Lisainfo:
Ave Härsing
kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht
tel 659 9024
e-post: ave.harsing@integratsioon.ee
Iris Järv
koordinaator
tel 659 9029
e-post: iris.jarv@integratsioon.ee
Siseriikliku keskkonnaprogrammi taotlusvoorud looduskaitse, ringmajanduse ja kaasrahastamise programmi tegevustele on avatud.
Kaasrahastamise programmist toetame projekte, mis saavad põhirahastuse välisallikatest. Nendeks võivad olla näiteks LIFE programm, Interreg, Horizon, Innovatsioonifond jms. Välisrahastus peab moodustama projekti maksumusest vähemalt 50%.
Taotluste esitamise tähtaeg on 30. september kell 17.
Taotlusvooru infopäev toimub 7. septembril, eelregistreeri siin:
Valige e-toetuse keskkonnas õige taotlusvoor, olenevalt ettevõtte tegevusalast: Ettevõtete digipöörde toetus – töötlev tööstus, mäetööstus
või Ettevõtete digipöörde toetus – muud sektorid
Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös TalTech Virumaa Kolledžiga kutsuvad Ida-Virumaa tegutsevaid ettevõtteid osalema õppe- ja kontaktreisil Taani Kuningriiki.
Reisi eesmärgiks on tutvustada Ida-Virumaa ettevõtjatele teadus-arendusalast koostööd ettevõtete ja Taani Tehnikaülikooli (http://www.dtu.dk) vahel.
Reisi jooksul saavad ettevõtjad parema ülevaate erinevatel turgudel toimuvast ning saadud kogemused motiveerivad tegelema oma ettevõttes arendustega. Loome ettevõtetele võimaluse viia end kurssi uute toodete ja tehnoloogiatega ning ettevõtte ja teadusasutuste koostöö võimalustega.
Kindlasti annab kontaktreis hea võimaluse luua kontakte teiste reisil osalevate ettevõtetega.
Levitate on uuenduslik spordibränd, mis valmistab jooksutera proteese amputeeritutele. Pakkudes taskukohaseid kohandatud jooksuterasid amputeeritutele kogu maailmas, avavad need spordimaailma ja muudavad jooksmise kättesaadavaks kõigile! Midagi, mis ei olnud varem laialdaselt saadaval teiste turul olevate jooksuterade kõrgete hindade tõttu.
Undine on 2020. aastal asutatud idufirma, mille eesmärk on anda energiat säästvale purjetamisele: Undine pakub purjejahtidele suure jõudlusega terviklikku jõusüsteemi, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid, mis on ohutud, jätkusuutlikud ja kauakestvad. Eesmärk on võimaldada moderniseerimiseks heitgaasivaba tipptehnoloogiat, mis edestab tavalisi diiselmootoreid.
NORDIC FIREFLY pakub nutikaid elektroonilisi seadmeid, mis suudavad salvestada päikeseenergiat ja kasutada seda öösel valgustamiseks. Tõhusa tehnoloogia abil võivad lambid töötada isegi piiratud päevavalgusega ja pikkadel talveöödel.
25.10.2022
Bussitransport Ida-Virumaalt Tallinna lennujaama
15.40 – 16.15 Lend Tallinn – Kopenhaagen
Bussitransport Kopenhaageni lennujaamast hotelli
Majutus, Good Morning City Copenhagen Star Hotel 3*, ühene tuba
13.00 – 15.00 – Bussitransport DTU Risø `st kohalikku ettevõttesse ja ettevõtte külastus
15.00 – Bussitransport DTU Risø Campus`st või ettevõttest Kopenhaageni lennujaama
Lend Kopenhaagen – Arlanda
Lend Arlanda – Tallinn
Bussitransport Tallinn – Ida-Virumaa
Osalustasu:
Osalustasu Ida-Virumaa ettevõtjatele 190€+KM/osaleja kohta.
Osalejate arv on piiratud.
Ülejäänud summa deklareerime ettevõttele osutatava vähese tähtsusega riigiabina (VTA).
Osalustasu sisaldab lennupiletid, majutust ja toitlustust programmi järgi, organiseeritud transpordi vastavalt programmile, ettevõtete ja ülikooli külastusi.
Projekt on toetatud Rahandusministeeriumi Ida-Virumaa programmist „Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolitus“.
Korraldaja jätab endale õigused teha programmis muudatusi.
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kutsuvad:
Eurotoetuste maakondlikud infopäevad
13. – 30. septembrini Eesti erinevais paigus:
Kohtla-Järve Gümnaasium* – 13.09 Võru Kesklinna kool – 20.09 Tartu Raudteejaam – 21.09 Viljandi Pärimusmuusika Ait – 27.09 Pärnumaa Kobar – 28.09 Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskus – 30.09
Päevakava
10.00 Päeva avasõnad, üldisem struktuuriperioodi tutvustus (Rahandusministeerium) 10.20 Toetuste rakendamisest üldisemalt (Riigi Tugiteenuste Keskus) 10.40 Ettevõtlusmeetmed, teadusvõimekus- ja koostöö (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium) 11.30 Loomemajanduse arendamine (Kultuuriministeerium) 11.45 Energiatõhusus ja taastuvenergia (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium)
12.30 LÕUNA 13.15 Varasemal perioodil ellu viidud eduka projekti tutvustus 13.30 Transport (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) 13.50 Ringmajandus ja kliima (Keskkonnaministeerium) 14.35 Pikaajalise hoolduse kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine (Sotsiaalministeerium)
14.55 PAUS 15.15 Haridus ja laste heaolu (Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium) 16.00 Regionaalareng (Rahandusministeerium) 16.40 Kokkuvõte
* Kohtla-Järve infopäeval on tagatud sünkroontõlge vene keelde.Kõik infopäevade asukohad on ligipääsetavad liikumisabivahendeid kasutavatele osalejatele. Päeva keskel on lõunapaus ning kohapeal vesi, kohv ja tee. Lisaküsimuste korral pöördu: eurotoetused@fin.ee
Koolitused on ülesehitatud praktilistel ülesannetel ja need toimuvad aktiivõppe meetodil, sisaldades arutelusid, rühmatöid, kogemuste vahetamist ja näidisjuhtumite lahendamist.
NB!
Registreerimine ei taga automaatselt kohta koolitusel.
Vastake palun küsimustele võimalikult täpselt ja kirjeldage, miks just Teie seda koolitust vajate.
Kohtade arv on piiratud ning grupp valitakse välja sooviavalduste põhjal.
Koolitusel osalejatelt oodatakse kõikide moodulite läbimist, mille lõpus toimub äriplaani esitlemine.
Omaosalus kuulub arve alusel tasumisele ühes osas enne koolitust
Lõuna on osaleja enda kulul, samuti muud võimalikud koolitusega kaasnevad kulud nagu näiteks transpordi- või majutuskulu.
EESMÄRK
Alustava ettevõtja baaskoolitus on ettevõtluskoolitus, mis on mõeldud inimesele, kes soovib enda äri luua.
Osalejad saavad esmased teadmised tööriistadest, mida kasutada ettevõtluse alustamisel ning soovitused koolitajatelt enda äriidee arendamist puudutavates küsimustes.
02
PRAKTILINE LÄHENEMINE
Alustava ettevõtja baaskoolituse käigus saab kaardistatud kõikide osalejate ärimudel, koolituse käigus toimub äriplaani koostamine ja valmib tegevuskava, mis on heaks abivahendiks ettevõtte asutamisel ja arendamisel. Koolitusel saavad õppijad esmased teadmised tööriistadest, mida saab kasutada edaspidi ettevõtlusega alustamisel ning soovitused ja tagasiside otse koolitajatelt enda äriidee arendamist puudutavates küsimustes. Koolituse käigus tehakse palju grupitöid, omavahelisi arutelusid, mõtete vahetusi jne.
03
MATERJALID JA ABISTAVAD TÖÖRIISTAD
Kursuse käigus saavad kõik osalejad erinevaid materjale, töölehti, abistavaid juhendeid jms, mis kõik aitavad õppijat edaspidisel äriplaani ja finantsprognoostabelite koostamisel.
04
KOOLITAJAD - KUI OMA ALA EKSPERDID
Meie koolitusi viivad läbi suurte kogemustega ja tugevad koolitajad, kes on oma ala eksperdid. Peale selle, et sa saad koolituselt lektoritelt ettevõtlusalaseid teadmisi ja personaalset tagasisidet, et arendada enda äriideed, saad sa tuge ka kõigilt teistelt õppijatelt, kes koolitusel osalevad. Teeme koostööd Eesti parimate koolitajatega.
05
HEA KESKKOND UUTE TEADMISTE SAAMISEKS
Koolitused toimuvad sõbralikus õhkkonnas ja väikestes rühmades. Kõik osalejad saavad piisavalt tähelepanu. Kui sa ise oled koolitustel avatud meelega ja aktiivne siis saad sa koolitusest maksimumi.
06
UUED TUTVUSED
Koolitustel kohtud sa aktiivsete inimestega ja võid leida uusi kontakte, mis võivad edaspidi olla kasulikud sinu äri käivitumisel.
07
ÕIGE VALIK
Baaskoolituse läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond, mis katab suurema osa koolituse korraldamise kuludest.
Õppija osalustasus sisaldub koolituste läbiviimine ja ka tasu kohvipauside ning materjalide eest (viimased on saalikoolituste puhul). Kahjuks ei tee me koostööd Töötukassaga, mis tähendab, et koolituse eest osalustasu, tuleb igal inimesel ise tasuda. Me hoolime koolituse kvaliteedist ja kutsume koolitusi läbi viima ainult parimaid lektoreid.
KAVA
21.09
28.09
I moodul
Strateegiline planeerimine väikeettevõttes
Sissejuhatus koolitusprogrammi
Äriidee ja visioon
Ärimudel. Ärimudeli ja äriplaani seosed
Strateegia
Ärimudeli arendus. Toote/teenusedisain
Väliskeskkonna analüüs
Koolitajad: Maili Kallaste
05.10
12.10
II moodul
Turundus ja müük
Turundusuuringud
Turundusstrateegia. Turundustööriistad ja -valikud
Turundusplaani koostamine. Hinnastrateegia
Müügimudeli valik sõltuvalt ärimudelist
Müügipsühholoogia ja -argumendid. Liftikõne
Müügiplaani koostamine
Koolitaja: Jana Gaškova
19.10
26.10
III moodul
Finantsjuhtimine ja -planeerimine
Ettevõtlusega seotud maksud
Finantsaruanded ja raamatupidamine
Eelarve koostamine. Tasuvusuanalüüs.
Investeeringute planeerimine
Finantsprognooside koostamine
Koolitaja: Siiri Einaste
01.11
09.11
IV moodul
Juhtimine. Äriplaanide esitlused
Juhi roll ja enesejuhtimine
Meeskond ja partnerid
Äriplaanide esitlused.
Koolitaja: Kaido Pajumaa
/Alustava ettevõtja baaskoolituse Majandustegevuse teate number on 209397.
Koolituse läbimisel ning äriplaani korrektsel esitamisel väljastatakse osalejale tunnistus.
KOOLITAJAD
Maili Kallaste
Tartu Ärinõuandla ettevõtluskonsultant, ettevõtja, TÜ turundusmagister
Mul on 12-aastane ettevõtluskonsultandi töö kogemus maakondlikes arenduskeskustes ja mikroettevõtete arendamisega olen tegelenud aastast 2007.
Lemmik-teemaks on turundus, sh brändi loomine, toote ja teenuse arendamine. See valdkond on meeletult põnev ja nii nüansirikas, et parimal aastal olen turule saanud tuua ca 9 uut toodet. Igapäevaselt aitan alustavatel ettevõtjatel kaasa nende ideede arendamisel äriideeks ning kindlasti on väljakutseks panustamine Riigi Tugiteenuste Keskuse starditoetuste eksperthindamisse.
Jana Gaškova
turunduskooli Paprikaasutaja ja koolitaja
Siiri Einaste
On Majanduskoolituse OÜ juhataja, konsultant ja koolitaja. Siiri omab töökogemust raamatupidamises, finants- ja projektijuhtimises, erinevate toetuste taotlemises ja toetustaotluste menetlemises, äriplaanide koostamises, eksperdina tööhõiveprojektides ning mitmetes avaliku-, mittetulundus- ning erasektori koostööprojektides. Tal on koolitaja- ja nõustamiskogemused alates 1995.a., on läbinud andragoogi (täiskasvanute koolitaja) koolitusprogrammi ja omab NLP Practitioner sertifikaati.
Kaido Pajumaa
Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja
Koolitaja teekond sai alguse 2009. aastal ja kuigi algselt keskendusin rohkem motivatsioonikoolitusele, sain mõne aastaga selgust, et ettevõtete probleemid ei ole sageli töötajate madalast motivatsioonist, vaid vähesest meeskonnatundest ja nõrgast juhtimisest tingitud. Sellest tulenevalt hakkasin üha enam otsima viise ka meeskondade ja juhtimise tõhustamiseks, millele täna eelkõige keskendunud olen. Tuginen palju viimase dekaadi uuringutele psühholoogias, juhtimises ja motivatsioonis, aga ka intuitiivsele tunnetusele, mis aitavad muuta koolitused praktiliseks, kaasavaks ja rakendatavaks.
Äripäev annab igal aastal välja Eesti juhtide ja personalijuhtide poolt valitud “Aasta Parima Koolitaja” tiitli. Mul on au olnud nimetatud tiitel saada 2 aastat järjest – aastatel 2016 ja 2017.
AJAKAVA
09:30 – 11:00 Koolitus
11:00 – 11:15 Paus
11:15 – 12:45 Koolitus
12:45 – 13:30 Lõuna
13:30 – 15:00 Koolitus
15:00 – 15:15 Paus
15:15 – 16:45 Koolitus
TAGASISIDE OSALEJATELT
OSALEJATE POOLT KESKMINE HINNANG KOOLITUSELE
97/100
Koolituse lõpus
/01
Tead kuidas äri käivitada ja arendada, rakendades selleks kaasaegseid meetodeid
/02
Oskad hinnata enda ettevõtte potentsiaali ja millised võiksid olla selle arengusuunad
/03
Hakkad tegutsema ärimaastikul, omades selleks vajalikke teadmisi!
Septembrikuu jooksul toimuvad 5 erinevas Eestimaa paigas
E-ARVETE KOOLITUSED RAAMATUPIDAMISETTEVÕTETELE!
Koolitajaks MARGUS TAMMERAJA, kes on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja, aidanud käima lükata e-arvete operaatori eArvekeskus (tänane Finbite) ja loonud arvete menetluslahenduse FitekIn (täna Uniifiedposti portfellis olev rakendus).
Peamised teemad, millele koolitusel osaleja vastused saab - miks osaleda koolitusel?
Saad kindlustunde, et raamatupidaja mängib jätkuvalt tähtsat rolli ettevõtjale eluliselt vajalike tugiteenuste pakkujana.
Saad ülevaate e-arvete kasutamisest Eestis – selge pilt mis ja miks on toimumas
Saad teada kuidas e-arvete rakendamine aitab sul paremini raamatupidamisteenust osutada
Saad teada kuidas ettevõtjale digitaalsete lahenduste valikul abiks olla ja millist rolli mängivad siin e-arved
Saad praktilise ülevaate digitaalsetest lahendustest – tead, mida soovitada.
Sügiskool on iga-aastane koolitussari MTÜ juhtidele, mis aitab tõsta MTÜ juhtide võimekust organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
2022.a alguses oli MTÜde seas läbi viidud veebiküsitlus, et uurida, milliseid täiendkoolitusi vajaksid MTÜde juhid.
Tulemused näitasid, et MTÜd soovivad olla “nähtavad” ning näidata oma tegevust atraktiivselt potentsiaalsetele liikmetele, külastajatele, rahastajatele, kaasata tegevustesse noori. Sellest sündisidki selle aasta sügiskooli teemad.
Sügiskoolis 2022 õpite, kuidas:
korrektselt ja kaunilt pildistada ja telefoniga väikseid videoid teha;
Tipptasemel koolitajad ja mentorid aitavad sinu ettevõttel kasvada tootearenduses, digitaliseerimises ja juhtimises. Tutvu programmidega ja leia oma ettevõtte ambitsioonidega sobiv teenus.
Parim võimalus ekspertide toel ettevõtte ärilisi eesmärke saavutada on SIIN! Vali 1/3st ambitsioonikatele Eesti ettevõtetele mõeldud EASi 𝗜𝗡𝗡𝗢𝗩𝗔𝗧𝗦𝗜𝗢𝗢𝗡𝗜𝗣𝗥𝗢𝗚𝗥𝗔𝗠𝗠𝗜𝗦𝗧
Kasvata oma ettevõtet toote- või teenusearenduse, digitaliseerimise või kvaliteetse juhtimiskompetentsi tõstmise kaudu
Teadmisi ja oskusi on innovatsiooniprogrammides kokku jagamas üle 70 tipptasemel eksperdi ja praktikutest inspiratsiooniesineja.
Disaini meistriklass on 6-kuuline tootearendusprogramm, mille eesmärk on juurutada ettevõtetes disainmõtlemist, mõista strateegilise disaini olulisust innovatsiooni loomisel ning kasvatada strateegilise disainikasutuse võimekust, eelkõige läbi disainist juhitud tootearendusprotsesside rakendamise. Programm aitab kaasa ja loob tingimused, et ettevõtted jõuaksid uute toote- või teenusdisaini lahendusteni (prototüüp). Disaini meistriklassis osalemise tulemusena on ettevõtetes loodud eeldused, st teadlikkus ja kompetentsid, rakendamaks disaini kui instrumenti ettevõtte uute toodete-teenuste arendamisel ning turule toomisel.
Digitaliseerimise meistriklass on programm, mille eesmärk on aidata tuvastada need ettevõtte protsessid ja tarneahelad, mille optimeerimine avaldab enim mõju ettevõtte konkurentsivõimele. Osalemise tulemusena valmib tippkoolitajate ja personaalse mentori toel organisatsiooni strateegilise arendamise plaan, valite välja sobivaima digilahenduse ning teete esimesed sammud selle juurutamiseks. Programmist saadud teadmisi, kogemusi ja tööriistu saate kasutada digitaliseerimise projektide edukaks elluviimiseks ja riskide maandamiseks ka tulevikus – oskate teha sobivaid IT-lahenduste valikuid ning edukalt juhtida organisatsiooni strateegilist arengut läbi protsesside tõhustamise ja digitaliseerimise.
Juhtide mentorprogramm on 6-kuuline programm, mis aitab luua eeldused ettevõtte mitmekordseks kasvuks ja saada välja omaniku/juhi asendamatuse lõksust. Programm aitab osalejal kasvada juhi ja ettevõtjana ning leida vastused ettevõtte kasvuks vajalike eesmärkide seadmiseks, ärimudeli arenduseks, ettevõtte positsioneerimiseks, protsesside arendamiseks ja müügi, turunduse, ekspordivõimekuse kasvuks. Kõik programmis osalenud ettevõtted on programmi lõpuks loonud ettevõtte vajadustest lähtuva arenguplaani ning kasvanud on osaleja juhtimisalased oskused, teadmised ja võrgustik.
LHV remondilaen otsib eraisikuid ja kogukondi üle Eesti, kes soovivad renoveerida avalikult kasutatava objekti (nt hoone, õueala), andes sellele uue elu. LHV remondilaenu toetusfondi suurus on 25 000 eurot. Kandideerimiseks täida projektiplaani vorm ja saada see aadressile remondilaen@lhv.ee hiljemalt 27. septembriks 2022.
Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.
Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.
Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.
Rahvusvahelist koostööd ja ideede vahetust stimuleeriv Balti-Ameerika Vabaduse Fondi dialoogiprogramm pakub Baltikumi organisatsioonidele võimalust kutsuda Ameerika Ühendriikide eksperte Baltikumi esinema.
BAFF-i poolt antav toetus, kuni 10 000 dollarit, on mõeldud esineja logistiliste kulude katmiseks (lennupiletid, majutus ja toitlustus, kohalik transport jmt).
Aastate jooksul onprogrammi abil toetust saanud üle 100 väga erineva fookusega organisatsiooni nagu Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Politsei- ja Piirivalveamet, Noored Kooli, Eesti Loodus – ja
Loomateraapiakeskus, PÖFF ja paljud teised Eesti, Läti, Leedu organisatsioonid.
Tegemist on konkursiga,mis toimub kaks korda aastas. Igas voorus valitakse rahastamiseks umbes 5-6 projekti Baltikumist.
26-30.10.2022 toimub rahvusvaheline koolitus „ProjectLab: kuidas maapiirkondade noorsootöötajad saavad kasutada rahvusvahelist noorsootööd pagulaste ja migrantidega töötamiseks“ (Eestis)
• Koolitusel tutvustatakse lähemalt Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide rahastustingimusi ning antakse võimalus arendada oma idee projektiks. Seejuures on kõigil osalejatel hea võimalus leida rahvusvahelisi koostööpartnereid.
• Seminarile oodatakse kuni 40 osalejat. Oodatud on osalejad nii Euroopa Liikmesriikidest kui ka lähiriikidest nagu Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Ukraina jne, mis annab võimaluse leida partnereid nii inglis- kui ka venekeelseks koostööks.
• Koolituse töökeeleks on inglise keel
• Kandideerimise tähtaeg on 16.09.2022.
• Koolitus toimub Eestis, Tallinnas ning on osalejatele tasuta. Osalejatele kaetakse majutus- ja toitlustuskulud ning väljastpoolt Tallinna saabujatele ka reisikulud.
Nii Erasmus+ kui ka Euroopa solidaarsuskorpus ootavad taotlejaid osa võtma selle aasta viimasest taotlusvoorust, mis toimub juba 4. oktoobril kell 13:00. Taotleda saab rahastust nii koostööprojektidele, noortevahetustele, noorte osalusprojektidele kui ka solidaarsusprojektidele ja noorsootöötaja õpirännetele. Esmakordselt saab taotluse esitada ka DiscoverEU kaasatuse suunal, mis viib veel rohkemaid noori reisipassini.
Selleks, et võimalustes paremini orienteeruda on tulemas mitmeid infopäevi, mis ootavad kõiki huvilisi osalema.
Tegu on konkursiga, millega otsitakse noort ja tegusat firma omanikku või juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta nooreks ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning kõige tipuks 5000 eurot preemiat LHV pangalt. Konkurssi toetab president Alar Karis.
Kes saavad preemiale kandideerida?
Kandideerida saavad kõik kuni 35-aastased (kaasa arvatud) Eestis registreeritud ettevõtte omanikud ja/või juhid, kelle tegevus on olnud silmapaistev, kes kasutanud oma ettevõtluses innovaatilisi lahendusi ja juba ekspordib või plaanib seda tegema hakata.
Lisaks saavad kandidaadi esitada kõik (kolleeg, erialaorganisatsioon, koostööpartner, klient jne), kes teavad mõnda eelnimetatud kriteeriumitele vastavat inimest.
Miks kandideerida?
Noore ettevõtja tiitel toob endaga kaasa hulgaliselt meediakajastusi, märkamist ja tuntust avalikkuses ning ettevõtlusringkondades. Lisaks loob see paremad võimalused oma äri veelgi edendada.
Millal konkurss toimub?
Konkursile saab kandideerida vahemikus 03. august – 05. september 2022, preemia antakse kätte Eesti parimate ettevõtete galal 14. oktoobril.
Kuidas kandideerida?
Kandideerimiseks tuleb täita ankeet ning laadida üles digitaalselt allkirjastatuna motivatsioonikiri ning vähemalt üks soovituskiri veebikeskkonnas. Ankeet ja konkursi statuut on leitavad ka siin lehel.
Kes valivad võitja?
Võitja valib välja viieliikmeline komisjon, mis koosneb kaubandus-tööstuskoja, LHV, presidendi kantselei esindajatest ning ettevõtjatest.
Riigi Tugiteenuste Keskus ning Haridus- ja Teadusministeerium avavad täna taotlusvooru, mille toel rahastatakse haridusasutustele õppetöö mitmekesistamiseks uuenduslike IT valdkonna õppevahendite soetamist. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava taotlusvooru maht on 470 000 eurot.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Liina Põllu sõnul on digitaalsete õppematerjalide õppetöös kasutamine koolipidajate, koolide ja riigi ühine soov. “Taotlusvooru raames jagatav toetus võimaldab koolidel õppetööd muuta veelgi praktilisemaks ja elulisemaks. IT õppevahendite toel õppimine arendab tehnoloogilist kirjaoskust ning igapäevased praktilised tegevused aitavad kaasa teadmiste ja oskuste rakendumisele,” lisas Põld.
Riigi Tugiteenuste Keskuse elukestva õppe ja IT arenduse talituse juhataja Marge Kõiva sõnul mitmekesistavad uuenduslikud õppevahendid haridusasutustes IT-õppeprogrammi. „Toetuse abil saab soetada erinevaid õppekava täitmiseks vajalikke digitaalseid seadmeid, milleks võivad olla nii robootika- ja programmeerimisvahendid, elektroonika-mehhaanika ja virtuaalreaalsuse komplektid, kui 3D-printerid. Samuti saab osta näiteks CNC pinke ja teisi modelleerimisseadmeid. Oluline on, et seadmed toetaksid tehnoloogiaalase õppe läbiviimist koolides ja lasteaedades ning kasvataksid nii laste kui noorte digioskuseid,” ütles Kõiva.
Toetust saavad taotleda haridusasutused nii alus-, üldhariduse- kui kutsehariduse valdkonnas. Taotlusvoor “Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga – IT õppevahendid” on avatud 15. augustist ning taotlusvoor sulgub 3. oktoobril kell 17.
Taotlusvoorus on võimalik toetust taotleda alates 2 000 eurost kuni 15 000 euroni. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85%, mis makstakse toetuse saajale välja ühe kindlasummalise maksena, peale projekti planeeritud kõikide IT õppevahendite soetamist ning selle tõendamist.
Taotlemine toimub E-toetuse keskkonna kaudu. Taotlusvooru teemaline infopäev toimub 15. septembril. Rohkem infot taotlusvooru kohta leiab RTK veebilehelt.
Toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeerium. Taotlusvooru korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.
Taotlusvoor avatakse eeltäitmiseks 10. augustil ja taotlusi saab esitada alates 7. september kell 10 kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni.
Toetuse andmise eesmärk on suurendada ressursitootlikkust tööstusettevõtetes innovaatiliste rohetehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele.
Toetust anname taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud reformi „Ettevõtete rohepöörde“ reformi investeeringu „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevuse „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
Taotlemine
Toetuse taotlemine toimub E-toetuse keskkonnas. E-toetuse keskkonna kasutusjuhendid on leitavad siit.
Ressursitõhususe taotluste esitamine toimub jooksvalt avatud taotlemisena taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Taotlusvooru eelarve on 13 788 746 eurot. Menetlus toimub taotluste laekumise järjekorras alates 7. september kell 10.
Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 2 000 000 eurot ja maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest võib sõltuvalt riigiabi tingimustest olla kuni 50%.
Toetust saab taotleda äriühing, kelle ettevõtte põhi- või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele: mäetööstus (jagu B, alajagu 07–09) või töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10–33), välja arvatud nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, alajagu 091) ning tubakatoodete tootmine (alajagu C 12).
Ressursitõhusate investeeringute taotlemise eelduseks on ressursikasutuse analüüs, mille on teinud selleks koolitatud audiitorid. Ressursikasutuse analüüs hindab senist olukorda ning seda, kuidas tootmist ressursitõhusamaks teha. Analüüsi tulemusi arvesse võttes selgub investeeringuvajadus.
Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKi projektide elluviimine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.
Selle toetusega seotud projekti elluviimiseks vajalikud materjalid leiad siit lehe paremalt poolt.
–Infopäev: Ettevõtete ressursitõhusus (RRF) infopäev
Microsoft Teams
Infopäeva päevakava:
Kell 15.00-15.20Sissejuhatus ja avasõnad
Koolituse avasõnadeks on sõna Keskkonnaministeeriumi nõunik Mihkel Krusbergil, kes tutvustab ettevõtete ressursitõhususe reformi investeeringu „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevuse „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ eesmärki ja vastavuskriteeriume.
Kell 15.45-16.15 Riigiabi
KIKi jurist Silver Nittim käsitleb koolitusel järgmisi teemasid:
• VKE-de määratlemine
• Ergutav mõju, muudatused (artikkel 6 lg 2)
• Erinevad abi andmise liigid, ÜGEM artiklid 14, 36, 38
• Vähese tähtsusega abi kumuleerimise reeglid
Alates 16.15 Küsimused, arutelud
Infopäevaga saab liituda alloleval lingil, eraldi registreerumist ei toimu:
2 aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning 5 aastat, kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel (kuni 30.06.2025)
Toetuse väljamaksmine
3 kuu jooksul nõuetekohaste dokumentide laekumisest
Järelvalveperiood
3 aastat viimase toetusosa väljamaksmisest, liisingu puhul peab toetuse saaja vastama nõuetele kuni PRIA viimase toetusosa maksmiseni.
Tutvustus
Toetuse abil luuakse maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.
Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng” alameetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames antav toetus.
Kogu käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot. Käesolevaks vooruks on meetme eelarve kokku 17,560 miljonit eurot ja see jaguneb sihtgruppide vahel järgmiselt: põllumajandusettevõtjatele 7,024 miljonit eurot ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 10,536 miljonit eurot.
Toetust saavad taotleda mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad, avaliku sektori põllumajandusettevõtjad ja põllumajandusvaldkonna muuseumid.
Toetustaotluste esitamine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Toetustaotluste esitamise periood on 7.-21. septembrini 2022. Taotluste eeltäitmist e-PRIAs enne vooru algust ei toimu.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on vaja eelnevalt registreeruda PRIA kliendiks. Infot PRIA kliendiks registreerimise kohta leiate siit. Andmete kanne registrisse tuleb teha enne toetuse taotluse esitamist.
PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, hiljemalt 29. detsembriks 2022. a.
mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja);
mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.
Mikroettevõtja mõiste selgitus on toodud Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisas, artiklis 2. Nimetatud soovitus koos Komisjoni juhistega ettevõtja suuruse tuvastamiseks on leitav VKE määratlust käsitlevast teatmikust.
Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.
Komisjoni soovituse kohaselt peab taotleja ettevõtte töötajate arvu, aastakäibe ja/või bilansimahu kindlaks tegemisel arvestama, kas ta on autonoomne, partner või sidusettevõtja.
Põllumajandustooted on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted. Lisa I esimeses veerus kajastatakse Brüsseli nomenklatuuri rubriigi number (rühma number) ja teises veerus on toote kirjeldus. Dokumendi avanemine lingilt võtab aega.
taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;
taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti.
Lisaks on määruse §-s 21 sätestatud veel rida nõudeid, millele taotleja peab vastama. Kontrollitakse taotleja maksevõime näitajat ja võlakordajat ning taotleja peab olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat.
Täpsemalt palume kõikide taotlejale kehtestatud nõuetega tutvuda meetme määrusest.
Toetatav ei ole traktori, olenemata selle valmistajakiirusest, ost. Lisaks ei ole abikõlblik põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduki ja sellise liikurmasina ostmise kulud, mis on ette nähtud põllumajanduse, metsamajanduse või metsavarumise valdkonnas kasutamiseks.
Muudatused on ka investeeringuobjektiga seotud tegevusvaldkondade loetelus.
Toetust võib taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks vajalike järgmiste tegevuste kohta:
1) ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos ehitise ehitamine) või hoone parendamine;
Kui investeeringuobjektiks on ehitis, tuleb hinnapakkumuste võtmisel arvestada, et alates 1. juulist 2018. a on ehitajal kohustus tõendada kutsepädevust ehitusloakohustusliku ehitustegevuse korral.Pädevustunnistust saab kontrollida MTR-registrist järgnevalt:
Majandustegevuse register -> Otsingud -> Ettevõtja -> Sisestada ettevõtja nimi -> Klikkida ettevõtja nime real luubi ikoonile ->Klikkida konkreetse tegevusala real (nt ehitamine või omanikujärelevalve ) luubi ikoonile.
Hoone parendamine on hoone üksiku osa vahetamine samaväärse vastu või hoonega seotud remonditöö, näiteks katusematerjali vahetamine sama materjali vastu, hoone osa või materjali vahetamine samaväärse vastu, samuti akende ja uste vahetamine. Parendamise alla kuuluksid ka hoone värvimine, vuukide täitmine, pragude parandamine, viimistlustööd jne, seega kõik sellised remonditööd, mille kaudu pikendatakse materiaalse põhivara eluiga ning tõstetakse selle väärtust. Kui hoonega seotud remonditööd tehakse hoone ehitamise käigus, siis kuulub see tegevus hoone ehitamise, mitte hoone parendamise alla.
Hoone parendamise puhul tuleb silmas pidada, et määruse § 5 lõike 2 kohaselt on hoone parendamise abikõlblike kulude suurusele seatud teatud piirangud. Hoone parendamise abikõlblik maksumus kokku ei või olla väiksem kui 3000 eurot ja suurem kui 13 000 eurot. Toetust võib taotleda ka mitme hoone parendamiseks, kuid seejuures tuleb arvestada nimetatud piirmääradega.
2) masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine;
Toetust saab taotleda sellise masina ja seadme ostmiseks ning paigaldamiseks, mis ei ole sõidu- või veovahend, mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduk, jalgratas, pisimopeed, kerg-, tasakaalu- või robotliikur, niiduk, rööbassõiduk, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasin. Abikõlblikud on liikurmasina ja rändkaupluse ostmise kulud.
Integreeritavate masinate ja seadmete ostmisel ja paigaldamisel tuleb silmas pidada, et seda ümbritseva mööblieseme või sisustuselemendi ostmine ja paigaldamine ei ole toetatav tegevus, kuna toetust antakse ainult ehitise ehitamiseks või masina või seadme ostmiseks ja paigaldamiseks – ruumide sisustamine ei ole toetatav tegevus.
2) rändkaupluse või selle sisseseade ostmine.
Toetatavaks tegevuseks on rändkaupluse ostmine koos sisseseadega või ainult rändkaupluse ostmine või ainult rändkaupluse sisseseade ostmine. Rändkaupluse mõiste tuleneb kaubandustegevuse seaduse § 15 lõikest 3 ja tähendab ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuvat kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõidukit, millel ei pea olema müügisaali.
Oluline on, et eelnimetatud lubatavate tegevustega kavandatav investeeringuobjekt asuks maaelu arengukava punktis 8.1 esitatud määratlusele vastavas maapiirkonnas. Maapiirkond on:
vallad, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald);
kuni 4000 elanikuga väikelinnad, sh kuni 4000 elanikuga vallasisesed linnad.
Maapiirkonna määratlemisel ei võeta aluseks haldusreformi käigus toimunud muutusi, vaid maaelu arengukava kinnitamise ajal kehtinud haldusjaotus.
Toetatavaks tegevuseks on ka investeering päikese-, vee- ja tuuleenergia tootmisse ning bioenergia tootmisse. Bioenergia all peetakse silmas biomassist toodetud elektrit, soojust, vedelkütust või gaasi.
Kui investeeringuobjekt on seotud päikese-, vee- või tuuleenergiast elektri tootmisega, siis peab kogu toodetud elektrienergia müüma ettevõttest välja või kasutama ettevõttes selliseks majandustegevuseks, mis ei ole seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toote tootmisega.
Koos määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevustega võib toetust taotleda järgmisteks kaasnevateks tegevusteks:
1) toetatava ehitisega kaasnev projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö ning energiaauditi tellimine (ettevalmistav töö);
2) toetatava ehitustöö üle ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine;
3) toetatava investeeringuobjektiga kaasneva litsentsi, patendi või kasuliku mudeli ostmine;
4) toetatava ehitise juurde kuuluva eratee või parkla ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
5) toetatava ehitise ehitamise puhul elektrivõimsuse suurendamine või elektri-, veevarustus- või kanalisatsioonivõrguga liitumine;
6) toetatava masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmise või paigaldamise puhul elektrivõimsuse suurendamine ja vajaduse korral elektrivõrguga liitumine, kui tegemist ei ole rendilepingu alusel kasutatava ehitisega;
7) toetatava investeeringuobjekti juurde kuuluva infotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmine ja paigaldamine;
8) infotehnoloogia- ja valveseadmete ning toodangu kvaliteeti määravate seadmete ostmine ja paigaldamine;
9) lairibavõrgule juurdepääsuühenduste, nagu liini ja liinirajatiste rajamine.
Toetust ei saa taotleda, kui investeeringuobjekt on seotud järgmiste tegevusvaldkondadega:
1) taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01), metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A alajagu 021) või looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A alajagu 023);
2) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03);
3) mäetööstus (EMTAK 2008, jagu B);
4) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10), kui tootmise tulemuseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toode, joogitootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11), kui tootmise tulemuseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toode, või alkoholiseaduse tähenduses alkohoolne jook ja tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
5) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K) ning inkassoteenus ja krediidiinfo kogumine (EMTAK 2008, jagu N, alajagu 8291);
6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69), nõustamine
8) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92);
9) rentimine (EMTAK 2008, jagu N, alajagu 77).
Taotlejal tuleb katta kindel osa investeeringu maksumusest ise ning vajadusel palutakse omafinantseeringu olemasolu tõendada.
Toetuse taotlemisel peaks projekti finantseerimise plaani ja ajakava hoolikalt läbi mõtlema. Sellega välditakse olukorda, kus toetus on määratud, kuid hiljem selgub, et taotleja ei suuda projekti ellu viia omafinantseeringuks vajalike rahaliste allikate kaasamise võimekuse puudumise tõttu või halvemal juhul ei ole investeeringute järgselt majanduslikult enam jätkusuutlik.
PRIA paneb kõikidele taotlejatele südamele, et nad mõtleksid taotlemise hetkeks enda investeeringute vajalikkuse ja võimalikkuse selgelt läbi ning väldiksid üle jõu käivate kohustuste võtmist.
Toetust võib taotlejada juriidiline isik, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega (edaspidi avaliku sektori põllumajandusettevõtja):
1) riigivaraseaduse § 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses riigi enamusotsustusõigusega äriühing;
2) mittetulundusühing, mille juhatuse liikmetest vähemalt poole määrab riik;
3) riigi asutatud sihtasutus, mille nõukogu liikmetest vähemalt poole määrab riik.
Taotlejale kehtestatud nõuded on välja toodud määruses § 21. Avaliku sektori põllumajandusettevõtja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses ning peab vastama nõuetele sõltuvalt toetatava tegevuse liigist (määrus § 3) .
Toetatavad tegevused:
Avaliku sektori põllumajandusettevõtja võib toetust taotleda ehitise ehitamiseks, hoone parendamiseks või masina/seadme ostmiseks ja paigaldamiseks üksnes siis, kui see on seotud kultuuri edendamisega või kultuuripärandi säilitamisega.
Avaliku sektori põllumajandusettevõtjale antav toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse paragrahvis 342 sätestatut.
Toetuse määr ja hindamine:
Toetuse määr on avaliku sektori põllumajandusettevõtjale kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
Toetuse maksimaalne suurus avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul on 5 000 000 eurot ja peab olema arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 lõikes 6 sätestatule.
PRIA hindab avaliku sektori põllumajandusettevõtjate taotlusi lisa 1–14 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal kaks taotluste paremusjärjestust: ühe põllumajandustootjate, avaliku sektori põllumajandusettevõtjate ja põllumajandusvaldkonna muuseumite ning teise mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate kohta.
Taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa on avaliku sektori põllumajandusettevõtja 17 hindepunkti.
150 000 eurot ületava toetuse puhul on avaliku sektori põllumajandusettevõtjal taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa 55 hindepunkti.
Kohustused:
Toetuse saaja peab vastama nõuetele vähemalt viis järgnevat aastat alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (sihipärase kasutamise periood).
Lisaks peab avaliku sektori põllumajandusettevõtjast toetuse saaja tagama, et komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 lõike 4 punktis a sätestatud nõuet, kasutada taristut kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80% ulatuses, täidetakse investeeringuobjekti kasuliku eluea jooksul.
Toetust võib taotleda sihtasutus, kes vastab järgmisele tingimustele:
1) tegeleb põllumajandustootmisega seotud asja kogumise, säilitamise, uurimise ja vahendamisega;
2) tema põhitegevusala on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” kohaselt muuseumite tegevus (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 9102);
3) tema asutajaks on vähemalt selline esindusorganisatsioon, kelle liikmeks on põllumajandustootja, põllumajandussaaduste töötleja või maamajandusvaldkonna ettevõtja.
Toetatavad tegevused:
Toetatavad tegevuste osas muuseumile kitsendusi ei ole, st lubatud on määruse § 4 lg 1 toodud tegevused.
Põllumajandusvaldkonna muuseumile antav toetus on vähese tähtsusega abi (VTA)komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses. Sellest lähtuvalt ei tohi taotleja toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 euro
Toetuse määr ja hindamine:
Toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ja kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot arengukava programmiperioodil.
PRIA hindab põllumajandusvaldkonna muuseumite taotlusi lisa punktides 1–3, 5 ja 7–8 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
Taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa põllumajandusvaldkonna muuseumi puhul 17 hindepunkti.
Kohustused:
Toetuse saaja peab vastama § 21 lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuetele vähemalt kolm järgnevat aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Liisingu puhul peab toetuse saaja vastama nimetatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.
Kohustused
Toetuse väljamaksmiseks peab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist esitama e-PRIA kaudu maksetaotluse koos vajalike dokumentidega. Seda saab teha kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel, peab toetuse saaja esitama investeeringu elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta viie aasta jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2025. aastal. Liisingumakse ei ole abikõlblik, kui asja omandiõigus ei ole selleks tähtajaks üle läinud toetuse saajale.
Toetuse saaja kohustused on:
1) viia tegevus ellu ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning tagada tegevuse kestus kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni;
2) võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul ja viia tegevus ellu viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.
Lisaks peab ta tagama tegevuse kestuse, säilitama investeeringuobjekti ja kasutama seda sihtotstarbeliselt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
Sihipäraselt kasutamise tähtaeg on kolm aastat alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Liisingu puhul peab toetuse saaja vastama nimetatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni.
Toetuse saajale on määruses sätestatud nõuded, mida ta peab täitma (§ 16 ja § 161).
Toetuse määrad
Toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ja:
1) mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;
2) põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot arengukava programmiperioodil.
Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui 150 000 eurot programmiperioodil kokku.
Põllumajandustootjale ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi (VTA)komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses. Sellest lähtuvalt ei tohi taotleja toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.
Toetuse määramine
PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.
põllumajandustootjate esitatud taotlusi punktides 1–14 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel;
mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate esitatud taotlusi lisa punktides 1–5; 8-12 ja 14 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel;
Hindamistulemuste alusel koostatakse kaks taotluste paremusjärjestust, üks põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja kohta ning teine mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate kohta. Paremusjärjestused avaldatakse PRIA kodulehel meetme infot kajastaval lehel nimetusega „hindamistulemused“.
Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.
Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.
Taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa on:
põllumajandustootja jaoks 17 hindepunkti;
mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja jaoks 16 hindepunkti.
Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Võrdsete taotletava toetuse summadega taotluste puhul eelistatakse selle taotleja taotlust, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli väiksem.
PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.
Taotleja võib toetatava investeeringu tegemist alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Seega investeeringu tegemist tõendavad dokumendid võivad olla väljastatud samuti alates sellest päevast.
Toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist e-PRIA kaudu maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate nõuetekohaste dokumentidega. Nimetatud maksetaotlust ja investeeringu tegemist tõendavaid dokumente saab PRIAle esitada kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta ja seda kahe aasta jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja alles siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.
PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul nõuetekohaste maksedokumentide laekumisest alates.
VI vooru toetustaotluse täitmisel soovitame jälgida:
– Hinnapakkumused
Kuna meetme määruse järgi ei ole abikõlblikud kasutatud masina, seadme ja muu vajaliku sisseseade ostmise kulud, siis võimalusel küsida hinnapakkumisi koos viitega, et tegemist on uue masina, seadme või muu vajaliku sisseseadega.
Kui see viide on pakkumusele lisamata, palume info lisada taotlusel hinnapakkumuse kommentaari.
– Lisainfo mittestatsionaarse masina, seadme ja muu vajaliku sisseseade tegevuskoha kohta:
Väljal „Kuidas on investeering seotud maapiirkonnaga?“ kirjeldatakse, kuhu täpsemalt investeering tehakse ja kuidas on investeering seotud ettevõtja tegevuskohaga. Tegevuskohaks määruse mõistes on ettevõtja püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht.
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Narva Linnavolikogu kultuurikomisjon ning Narva Linnavalitsus korraldavad veebipõhist infopäeva: rahastamisvõimalused kultuurivaldkonnas tegutsevatele vabaühingutele. Vabaühingud saavad tutvuda SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse teenustega ning teada saada, mis võimalused neil on lisarahastuste saamiseks. Infopäev toimub eesti ja vene keeles sünkroontõlkega veebikeskkonnas ZOOM.
Infopäev toimub 10. augustil kell 14.00-17.00 veebikeskkonnas ZOOM.
Infopäeva link saadetakse registreeritud osalejatele 9. augustil.
Kavas võivad toimuda muudatused.
Kava:
14.00 Tasuta teenused vabaühingutele Ida-Viru Ettevõtluskeskuses, veebileht MTÜabi (Nadezda Morozova, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultant) /Esitlus
15.50 Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusmeetmed (Jevgeni Timoštšuk, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Narva filiaali programmi koordinaator) /Esitlus
16.20 Organisatsiooni “Loov Eesti” tutvustus, toetusprogramm “Loov Euroopa Kultuur” (Kristiina Urb, Loov Euroopa programmi konsultant)
16.35 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusmeetmed (Nadežda Morozova, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultant) /Esitlus
16.45 Ida-Viru Ettevõtluskeskuse üritused ja koolitused (Nadežda Morozova, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultant) /Esitlus
Tegemist on õiglase ülemineku toetusfondi kõige suurema toetusmeetmega (kogumaht 153 M€) ja me loodame meetme rakendamisest kõige suuremat tuge Ida-Viru õiglasele üleminekule.
Regionaallaenu saab kasutada materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavate investeeringute kaasrahastamiseks koos panga või liisinguettevõttega.
Sihtrühm on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE), kes teevad investeeringuid väljaspool Tallinna ja Tartut.
NB! Regionaallaenuga saab rahastada ainult selliseid projekte, mida ei ole rahastamisotsuse tegemise ajaks veel täies ulatuses ellu viidud
Kellele sobib?
alustav ettevõte
tegutsev ettevõte
eksportiv ettevõte
Narva Linnavolikogu 30. juuni 2022. a määruse nr 14 „Ettevõtlustoetuse andmise kord“ alusel toetatakse alustavaid ettevõtjaid.
Taotleja – Narva väikeettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on Äriregistris registreeritud Narva linna haldusterritooriumil asuvale aadressile, mitte varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist ja mille aastakäive ja/või bilansi kogumaht ei ületa 80 000 eurot, vastab korra tingimustele ja esitab taotluse Arenduse ja Ökonoomika Ametile toetuse saamiseks.
Ettevõtlustoetuse andmise eesmärgiks on ettevõtlusega alustamise stimuleerimine, Narva linna alustavate ettevõtjate toetamine ja väikeettevõtete konkurentsivõime suurendamine ning selle kaudu Narva linnas ettevõtluse arendamine.
Taotlusvoor avatakse 25. juulil 2022. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. augustil 2022.
Taotleja esitab vormikohase taotluse koos kõigi vajalike lisadokumentidega Arenduse ja Ökonoomika Ametisse elektrooniliselt e-posti aadressileareng@narva.ee. Taotlus ja taotlusele lisatud dokumendid peavad olema allkirjastatud ettevõtja, seadusliku esindaja või volitatud esindaja poolt.
Narva 2022 linnaeelarves on ettenähtud alustavate ettevõtjate toetamiseks 50 000 eurot.
Toetuse ülemmääraks on 50% Arenduse ja Ökonoomika Ametisse esitatava projekti kogusummast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot.
Ettevõtlustoetuse andmise korra tekst ja vormid siin
Tegemist on kõige suurema mahuga Õiglase ülemineku fondi toetusmeetmega.
Toetuse kavandatud eelarve on 153 miljonit eurot, millest toetatakse perioodil 2022–2026 eeldatavalt vähemalt 20 suurprojekti elluviimist ja 1000 uue töökoha loomist Ida-Virumaal. Toetuse maksimaalne summa sõltub projekti kogumahust, tegevustest ja kavandatud tulemustest ning jääb reeglina vahemikku 500 000 eurot kuni 19 miljonit eurot.
Kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab Eestis enim Ida-Viru maakonda.
Julgustame ettevõtteid oma äritegevust mitmekesistama
Toetuse abil on võimalik teha uusi töökohti loovaid investeeringuid.
Suurim toetus
sõltub investeeringu suurusest, minimaalne toetuse summa 500 000 eurot Omafinantseering vähemalt 35% Kogu toetussumma 153 000 000 StaatusTulemas
NB!
Toetuse taotlemine on jooksev. Toetuse taotlemine avaneb eeldatavalt 20. juulil, info täpsustub.
kaitsevõime ja küberruumi turvalisuse tugevdamine ning
demokraatlike institutsioonide ja majanduse (strateegiline) vastupanuvõime.
Täna, 4. juulil algab Luganos rahvusvaheline Ukraina taastamise konverents, mille avab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Kahepäevasel konverentsil tutvustab Ukraina oma plaani riigi ülesehitamiseks ning koostöös rahvusvaheliste partneritega püütakse leida parim võimalik lahendus, kuidas eesseisvate tohutute väljakutsetega toime tulla. Eelmisel reedel, 1. juulil tegi Euroopa Komisjon ettepaneku anda Ukrainale 1 miljardi euro ulatuses makromajanduslikku finantsabi, mis on esimene osa 9 miljardi euro suurusest erakorralise makromajandusliku finantsabi paketist.
Homme, 5. juulil avaldab Euroopa Komisjon oma uue Euroopa innovatsiooni tegevuskava, et kiirendada innovatsiooni rohe- ja digipöörde elluviimiseks.
Tegemist on õiglase ülemineku toetusfondi kõige suurema toetusmeetmega (kogumaht 153 M€) ja me loodame meetme rakendamisest kõige suuremat tuge Ida-Viru õiglasele üleminekule.
Uue Euroopa Liidu eelarveperioodiga 2021-2027 on avanenud ja avanemas mitmed rahvusvahelised koostööprogrammid, lisaks pakuvad Eesti vabaühendustele rahvusvahelisi koostöötoetusi ka teised välisrahastajad.
Euroopa Liidu poolt rahastatava “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV-i kontaktpunkt asub KÜSKis, kus pakume programmialast infot ja nõustamisteenust //www.kysk.ee/taotlejale/cerv/
Koostöölepingu sõlmimisel välisrahastajaga paneb KÜSK jätkuvalt õla alla ja aitab vabaühenduste omafinantseeringut toetada summas kuni 10 000 eurot läbi välisprojektide toetamise konkursi. Kuidas täpsemalt, seda loe KÜSKi kodulehelt siit: //www.kysk.ee/ot22
KÜSK pakub ka teisigi rahvusvahelise koostöösuuna toetuseid – reisitoetused ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss.
Kui mõtiskled, kuidas rahvusvaheliste koostööprojektidega üldse algust teha, siis võta kindlasti ühendust KÜSKi CERV-programmi koordinaatorite või Maakondlike Arenduskeskuste konsultantidega, kes aitavad infoväljal orienteeruda ning oskavad suunata erinevate programmide raames partnereid otsima.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse abistastajad vabaühendustele
Oled äriga vaid alustamas, või oled kogenud tööstur? Siit leiad toetusvõimalusi oma investeeringute elluviimiseks Ida-Virumaal, tootearenduseks ja ettevõte protsesside tõhustamiseks.
Õiglase ülemineku fondi üks prioriteete on töötajate täiendus- ja ümberõpe ning tööotsijatele abi pakkumine. Siit leiad infot, kuidas fondi toel tulevikukindlaid oskusi omandada ning neid Ida-Virumaa kasvuvaldkondades rakendada.
Mentorklubid tegutsevad Jõhvi piirkonnas (eesti keeles) ja Narvas (vene keeles) ning kokku toimub programmi raames viis kuni kuus klubikohtumist.
Klubi tegevused on suunatud eelkõige alustavatele ettevõtjatele (mentiidele). Osaleda saab ettevõte, mis on tegutsenud alates Äriregistris registreerimisest kuni 3 aastat. Alustavatele ettevõtjatele pakuvad programmi jooksul tuge mentorid (ettevõtluskogemusega ettevõtjad).
„Kuidas sõlmida lepinguid ja mida sealhulgas silmas pidada.“ Kohale on kutsutud kogenud spetsialist.
12.05.2022
Kell 12.00-17.00
“Ettevõtte rahaasjad ja raamatupidamine.” Seminari viib läbi praktik raamatupidamise ettevõttest.
09.06.2022
Kell 12.00-17.00
“Kes on minu klient? Põlvkondade teooria.” Teemast räägib valdkonna koolitaja
15.09.2022
Kell: 12.00-17.00
Praktiline seminar
„Kuidas teha head videot või fotot? Mis on selle juures oluline? Nipid ja soovitused.“ Praktilisi oskusi kutsume õpetama ja teadmisi jagama kogenud spetsialisti
13.10.2022
Kell 12.00-17.00
Ühine väljasõit ettevõtete külastamiseks inspiratsiooni ja uute kogemuste saamiseks.
10.11.2022
Kell 12.00-17.00
„Juhtimine ja motivatsiooni hoidmine. Kuidas mitte läbi põleda.“
Teemat veab kogemustega spetsialist.
Mentorklubi lõpetamine, kokkuvõtete tegemine. Kohtumise teist osa juhib – koordinaator Kersti Liiva.
NB! Korraldajal on õigus teha kuupäevade ja teemade osas muudatusi, kui selleks on otsene vajadus.
Kohtumised toimuvad piirkonna erinevates paikades ja formaatides. Igal kokkusaamisel osaleb ka kutsutud külalis koolitaja-lektor, kes räägib klubi teemast ja jagab endi kogemusi, teadmisi.
Hea alustav ettevõtja! Kui sul tekkis mentorklubi programmis osalemise vastu huvi, siis võta allpool olevatel kontaktidel ühendust.
Jõhvi mentorklubi koordinaator: Kersti Liiva, e-post kersti.liiva@ivek.ee , tel 515 8929.
Narva mentorklubi koordinaator: Anton Pratkunas, e-post anton.pratkunas@ivek.ee, tel 529 1620.
Sügiskool on iga-aastane koolitussari MTÜ juhtidele, mis aitab tõsta MTÜ juhtide võimekust organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
2022.a alguses oli MTÜde seas läbi viidud veebiküsitlus, et uurida, milliseid täiendkoolitusi vajaksid MTÜde juhid.
Tulemused näitasid, et MTÜd soovivad olla “nähtavad” ning näidata oma tegevust atraktiivselt potentsiaalsetele liikmetele, külastajatele, rahastajatele, kaasata tegevustesse noori. Sellest sündisidki selle aasta sügiskooli teemad.
Sügiskoolis 2022 õpite, kuidas:
korrektselt ja kaunilt pildistada ja telefoniga väikseid videoid teha;
mõista fotograafia olulisust sotsiaalmeedias;
töödelda oma fotosid erinevate rakendustega;
töötada Canvas;
teha atraktiivseid postitusi sotsiaalmeedias.
Peale sügiskooli jääb Teie MTÜ tegevus alati silma!
Kuni 17. juunini saab taotleda toetust, et korraldada suvel laagreid Eesti ja Ukraina noortele. Laagrite korraldamiseks on oodatud toetust taotlema nii koolide kui ka huvikoolide pidajad, koolid, noorsootöö ja huvitegevuse pakkujad ning sõjapõgenikke toetavad organisatsioonid.
Laagritoetuse taotlusi saab esitada 30. maist kuni 17. juunini taotluskeskkonnas //toetused.kul.ee/. Toetust saab kasutada kuni 30. oktoobrini 2022.
Noortelaagrid võimaldavad Ukrainast pärit noortel koos Eesti noortega sisukalt vaba aega veeta ning õppida eesti keelt ja tutvuda üksteise kultuuriruumiga. Samuti pakuvad laagrid arendavaid ühistegevusi.
NB! KÕIK KOHAD ON TÄIS. REGISTREERIMISEL ALATES 03.06.2022 PANEME TEID OOTELISTI.
KAVA
koostamisel
OSALEMINE
Hea Loomemajandusklastris osaleja,
13. ja 14.juunil 2022 toimub meil õppereis Tallinnasse.
Tutvume nii Telliskivi loomekvartali, Noblessneri kvartali kui ka Põhjala tehase tegemistega. Kohtume erinevate loomemajanduse ettevõtjatega (tekstiil, aksessuaarid; galerii ja Fotografiska ise!) ja ka arenduskeskuste esindajatega (PÖFF ja Music Estonia).
Ja loomulikult saame nende kahe päeva jooksul omavahel paremini tuttavaks!
AJAKAVA
Esmaspäev, 13. juuni:
RONG: 11:12 – 13:23 Narva-Tallinn EKSPRESS (rongipiletid osalejate endi poolt)
9: 45 BUSS: Go Hotell Shnelli – Noblessner, Kai Kunstikeskus
10:00 – 10:30 Ann Virkus – ettekanne Noblessner kvartali plaanidest ja ärimudelist (Kai kunstikeskuse ruumides)
10:30. – 11:00 KAI kunstikeskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus visiit ja ettekanne, vastu võtab Kadi-Ell Tähiste,
Tegevjuhi kohusetäitja
11:00 – 12:00. Ann Virkus – Noblessneri kvartali tuur ja Staapli 3 Kunstikohvik kiirvisiidid
12:00 – 13:15 lõuna Lore Bristroos, väike ettekanne teeninduskultuurist asutaja ja kaasomanik Kristjan Peäske poolt
BUSS: Noblessnerist Põhjala Tehasesse
13:15 – 14:00 Põhjala Tehase tuur, tuuri juhib keskuse koordinaator Liis Serk
14:00 – 15:00 Visiidid Põhjala ettevõtetesse:
Märss (valmistab vegan-sõbralikest materjalidest seljakotte ja teisi aksessuaare, mis on jätkusuutlikud, ainulaadsed ja isikupärased); Liis Püss;
Elamusstuudio – (üritusturundus ettevõte, kes on Põhjalasse toonud üritused nagu näiteks Simple Session, Kuldmuna ja Black Food Festival) – Taavi Esperk
Stuudio 213 (meesterätsep ja rõivadisainer Anna Viik, kes lõi uue ringmajanduse põhimõtetel põhineva rõivaste parandustöökoja) – Anna Viik
15:00 BUSS: Põhjala – Telliskivi Loomelinnak
15:30 – 17:00 Kohtumine ja kokkuvõtted Music Estonia ruumides.
17:26 – 20:01 Tallinn-Narva RONG (rongipiletid osalejate endi poolt)
Loomeklaster õppereis kontaktid:
Õppereisi korraldaja: Helen Sildna, Shiftworks OÜ (Tallinn Music Week, Station Narva): helen@tmw.ee
Ida-Viru Loomeklaster juht: Piia Tamm piia.tamm@ivek.ee, mob: +372 5561 0512
Õppereisi kontakt jooksvates küsimustes: Eva Johanna Lepikov, eva@tmw.ee mob: +372 58 03 1868
* Õppereisi raames pakume kõikjal ka tõlget vene keelde
* Pakume kohalikku transporti Tallinna piires, buss ootab esmaspäeval, 13. juunil 13:40 Go Schelli hotelli ees.
Osalejate arv on piiratud (kuni 25 inimest)
Õppereisil osalemiseks palun registreeru. Registreerumine algab 30.05.2022.
Huvilised saavad registreeruda SIIN! (registreerimine on lõppenud)
Teeme oma plaanides muudatuse ja 23.mail kell 12.00. – 13.00. kogunemeKohtla-Järve Kultuurikeskuseasemel hoopis ZOOM keskkonnas, et omavahel panna paika loomeklastri edasised tegevused ja ajakava.
Narva linn, Fortaco Estonia OÜ ja Ida-Viru Investeeringute Agentuur kutsuvad Teid osalema 08. juuni 2022 kell 13.00 Narva ärikonverentsil Vaba Lavas aadressil Linda tn 2.
Muutused ja muudatused maailmas mõjutavad poliitikaid, majandust ja planeerimist. Kuidas luua ja areneda, kuidas muuta ja liikuda edasi, mis suunda maailmas valida. Kõik need küsimused igapäevaliselt mõjutavad meid. Hea on tulla kokku ja koosarutada, mõelda ja vahetada mõtteid. Tule osale ja mõtle koos.
1. juunil 2022 toimub veebipõhine LIFE programmi infopäev taotlusvooru tingimustest ja võimalustest
LIFE programm on Euroopa Komisjoni finantsinstrument, millega rahastatakse keskkonnaprojekte kogu ELis juba 30 aastat.
See on ainuke otseselt keskkonnale suunatud rahastamisvahend, mis toetab liidu keskkonnapoliitika arengut ja elluviimist. LIFE programm aitab kaasa säästvale arengule, strateegia “Euroopa 2020” eesmärkide ja sihtide saavutamisele ning EL asjakohastele keskkonna- ja kliimastrateegiatele ja – kavadele.
1. juunil kell 10.00-13.00 toimub veebipõhine LIFE programmi infopäev, kus antakse ülevaade LIFE programmi uue taotlusvooru tingimustest ja võimalustest.
Eelnev registreerimine annab võimaluse üritusel aktiivselt osaleda – esitada küsimusi, avaldada arvamust ja anda tagasisidet.
Suvel kasvab alati kodukohvikute hulk. Seetõttu vaatame üle nõuded, mida kodukohvikus toitlustaja peab teadma ja täitma, et tagada pakutava toidu ohutus ja oma klientide heaolu.
* Eramus toitlustamine ja toiduohutus – Kaidi Leppik, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist * Kodukohviku korraldamise praktiline pool ja kogemused – Ly Johansen, Hiiumaa kohvikutepäeva peakorraldaja
Infopäev toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ toidu ja toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.
Infopäev on tasuta ja sellest võivad osa võtta kõik huvitatud isikud.
kell 15.00-18.00 Narva OBJEKTis (aadress: Linda 2, Narva) toimus Ida-Viru Loomeklastri koolitus №3: “Disainmõtlemine ja kliendikeskne mõtteviis. Uued publiku- ja kliendigrupid”. Koolitus toimus eesti keeles tõlkega vene keelde.
AJAKAVA
15:00 Sissejuhatus: disainmõtlemine, disainiprotsess ja teenusedisain
Hanna-Stella Haaristo on disainiuurija disainiagentuuri Velvet strateegilise ja teenusedisaini tiimis.
Tema peamine ülesanne on avastada ja mõista kõike, mis ühte teenust ümbritseb ja puudutab – inimeste vajadusi, ootusi ja soove, teenuse protsesse ja kokkupuutepunkte kasutajatega, teenust osutava organisatsiooni ressursse, tegijaid ja protsesse, kohalikku konteksti ja laiemaid trende maailmas. Seda kõike selleks, et oleks võimalik disainida tõeliselt väärtust loovaid inimkeskseid teenuseid.
Enne Velvetiga liitumist töötas Hanna-Stella kümme aastat mõttekojas Praxis analüütikuna selle nimel, et poliitikakujundamine Eestis oleks teadmistepõhisem.
Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsub Eesti puit- ja elementmajade tootjaid Hollandi sihtturu seminarile, mis toimub kolmapäeval, 18. mail algusega kell 9.00 Tallinnas L´Embitu hotellis.
Teeme Ära Sihtasutus ja Tallinna Ülikool kutsuvad teid osalema Esimesel Eesti Zero Waste konverentsil Tallinnas 14. Septembril 2022.
Paljude inimeste jaoks tähendab zero waste elustiili oma veepudeli ja kohvitopsiga. Zero Waste ehk jäätmeteta majandamine on aga palju enamat ja pakub tegelikult kohalikele omavalitsustele praktilist rakendusplaani kuidas tekitada ühiskonnana vähem jäätmeid. Rahvusvaheline ekspertidest koosnev meeskond on kokku pannud spetsiaalsed koolitusmaterjalid, et toetada selle muutuse elluviimist. Sel konverentsil just neid materjale tutvustatamegi!
Konverentsil toimuvad huvitavad esitlused Zero Waste hariduse teemal; neli paralleelset töötuba, mis tutvustavad kasulikke raamistikke ja teadmisi ja ka natuke ebatavaline paneeldiskussioon. Loodame, et konverentsi lõpuks olete inspireeritud ja paremini ettevalmistatud süsteemimuutuste elluviimiseks oma organisatsioonis, kogukonnas või õppijate seas.
Konverentsi töökeel on inglise keel ja on valitud osalejatele tasuta. Kohtade arv on piiratud.
Konverentsile registreerumine algab 6. juunil. Huvi korral soovitame juba praegu üles märkida konverentsi kuupäev ja panna end siin kirja, et registreerumise avamisel esimesena sellest teada saada.
Konverentsi korraldavad Teeme Ära Sihtasutus ja Tallinna Ülikool BEZWA (Building a European Zero Waste Academy) projekti raames, et tutvustada projekti tulemusi laiemale publikule.
Oodatud on ettevõtted, kelle tegevus võiks tuge, abi saada digitaliseerimisest, robotiseerimisest ja IKT-st ning ka ettevõtted, kes nendes valdkondades juba tegutsevad, ise teenuseid pakuvad.
Vajalik eelregistreerimine kuni 27.mai ja info: sekmo@eas.ee .
Startup Estonia, Tehnopol Startup Inkubaator ja Tabletennis11.com kutsuvad Sind suppi sööma ja ideid põrgatama!
8. juunil kell 17.00 Vaba Lava Narva kohvikus – Alex Kohvik & Catering – toimuval idee konkurssil on auhinna välja pannud Narva ettevõte Tabletennis11, kellel on soovi ja võimalust panustada kohalikku kogukonda ning ettevõtluse arengusse. SUPP on suurepärane võimalus vabalt jagada oma kohalikus kogukonnas tekkivaid häid mõtteid ja algatusi. Olgu see siis mõni äriidee või hoopiski mõte, kuidas ümbritsevat linnakeskkonda paremaks teha. Oleme avatud erinevatele ideedele – alates maleklubist ja supermegatehnoloogiliste raketitootmise äriideeni välja! Parima idee valib välja publik, mitte žürii. Tabletennis11.com premeerib parimat ideed 500 euroga.
Tule ja jaga enda ideed kogukonnaga. Võimalik, et just Sinu idee osutub ägedaimaks! Esineda saab Sulle sobivas keeles – vene, eesti või inglise. Registreeri kohe, sest kohtade arv on piiratud: //www.eventbrite.com/…/ideede-konkurss-vol-12…
Osalemine on tasuta.
Loome koos ühtehoidva ja tulevikku vaatava kohaliku kogukonna!
Narva-Jõesuu Linnavalitsus kutsub Teid osalema 06. mail 2022 kell 10.00 Meresuu Spa&Hotel´is toimuval Narva-Jõesuu ärikonverentsil.
Konverentsi peateema:
MAAILM ON MUUTUNUD – JA MUUTUSED JÄTKUVAD
Muutuste sagedus ning ulatus on kasvutrendis. Praegustel ebakindlatel aegadel on oluline pidada dialoogi ning hoida sarnast inforuumi piirkonna otsustajate vahel. Pandeemia järgselt ja äärmiselt ebakindlas poliitilises olukorras Euroopas, kus rohepööre paneb pead pingutama ja otsustajate laual on iga päev uued teemad, mis mõjutavad kõiki, on tarvis tegeleda eripalgeliste otsuste ja lahenduskäikudega. Mida teha, et olla kindel, et ikkagi meie valitseme maailma? Kuidas käia kaasas muutustega, mida arvestada ja mismoodi toetada piirkonna arengut, kogukonna liikmeid ja tuleviku konkurentsivõimet ja üksikisikuid, kes igapäevaselt oma tööd teevad ja oma elu elavad.
Teemal räägivad kaasa:
– majanduslikust olukorrast Raivo Vare, Mihkel Nestor ja Ahti Asmann;
– investeeringutest Jaanus Mikk, Anneli Andresen ja Argo Saul;
– tööjõust ja muutuvatest ärimudelistest Martin Rajasalu, Karin Künnapas, Karina Küppas;
– praktilist infot regiooni ettevõtjatele jagavad Kaupo Sempelson ja Teet Kuusmik;
– energeetika valdkonnast Andres Vainola.
Konverentsi modereerib Maarika Honkonen.
Konverents on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.
Culture Digihack – давайте вместе сделаем Эстонию более сплоченной! ❤️
В Эстонии проживает более 190 национальностей, каждая из которых имеет свою культуру, уникальный опыт и ценный вклад в развитие общества. Министерство культуры Эстонии, Garage48 и OBJEKT в сотрудничестве с British Council организует хакатон культуры, чтобы способствовать сотрудничеству в области дигитальных решений, которые помогут популяризировать и сохранять культурное наследие различных культурных меньшинств Эстонии.
Приглашаем вас принять участие в Culture Digihack который состоится 10-12 июня в Narva eesti keele maja и OBJEKT.
Мы ищем цифровые решения в следующих областях:
✨ Культурное образование
✨ Выставки в музеях и библиотеках
✨ Сохранение и развитие культурного наследия
✨ Сотрудничество и общение между национальностями
✨ Демонстрация культурного наследия в дигитальном пространстве
✨ Развитие связей между поколениями и рост будущих поколений культурных объединений
Подробнее во вкладке “topics” 👆
Что такое хакатон?
Хакатон — это 48-часовое интенсивное развивающее мероприятие, посвященное совместной работе, размышлениям и творчеству для разработки инновационных технологических решений. Целью Culture Digihack является создание дигитальных прототипов продуктов или услуг для демонстрации и сохранения культурного наследия. Специалисты в области культуры и технологии присоединятся к вам и будут помогать вам на протяжении всего хакатона для эффективности командной работы, разработки прототипа, дизайна услуг и продуктов, а также для продвижения вашей идеи
.
Как это работает?
0️⃣ Прими участие в предварительных мероприятиях, чтобы вдохновиться и развить вашу идею.
1️⃣ Регистрируйся на хакатон – с идеей или без, индивидуально или с готовой командой.
Во время хакатона
2️⃣ Предложи свою идею или послушайте идеи других и соберите свою команду хакатона с помощью менторов.
3️⃣ Создай прототип вместе со своей командой и при поддержке наставников.
4️⃣ Представь прототип зрителям и жюри. Лучшие решения, получат поддержку для их дальнейшего развития.
Технологические решения помогают повысить знание и интерес к важности культурного наследия и его сохранения. Хакатон предоставляет прекрасную возможность для создания мобильных и настольных приложений, интерактивных обучающих игр, виртуальных коллекций рецептов или народных сказок или других иммерсивных опытов с помощью технологий виртуальной или дополненной реальности.
2024 год-год культурного многообразная, и проекты, отобранные в ходе хакатона, имеют прекрасную возможность плодотворно отметить год.
Кто может присоединиться?
Мы приглашаем всех, кто прямо или косвенно связан с сохранением культурного наследия меньшинств, проживающих в Эстонии, и кто хочет внести свой вклад в более сплоченную Эстонию. 48 часов будут полны мозгового штурма, работы с опытными наставниками и командной работы, которая приведет к созданию работающего прототипа оригинальной идеи.
Художники, инженеры-программисты, дизайнеры, деятели культуры, историки, учителя, любители кулинарии, музыканты, маркетологи, бизнес-разработчики — приглашаем всех присоединиться! 🧡
Предварительные мероприятия
Во время предварительных мероприятий мы познакомим вас с проблемами знаний и сохранения культурного наследия меньшинств, проживающих в Эстонии, и поделимся вдохновением, представляя уже существующие цифровые решения в этом секторе. Мы проведем мастер-классы, которые помогут участникам обдумать свои идеи и подготовиться к главному событию.
Участие в предварительных мероприятиях является добровольным, но настоятельно рекомендуется 😉
👉 22-23 апреля – Поговорим о дизайне в OBJEKT: известные дизайнеры и педагоги из Франции, Грузии и Эстонии расскажут о культурном наследии в современной моде, технологиях NFT, цифровом искусстве, креативных бизнес-моделях и опыте дизайнеров. 23 апреля у нас будет увлекательный мастер-класс по созданию идей с менторами.
👉26 мая и 2 июля с 16:00 до 18:00 у нас пройдут онлайн-семинары, посвященные проблемам культурных меньшинств в сохранении своей культуры, а опытные наставники будут работать с вами, чтобы вдохновить и помочь подготовить ваши идеи к хакатону.
Транспорт и проживание
🚌🚌🚌 Доставка участников до места проведения хакатона будет организована из Таллинна и Тарту в Нарву.
🏡🏡🏡 Всем участникам, прибывающим в Нарву, проживающих в других городах,, предоставляется проживание.
👉🏻 Зарегистрируйтесь на хакатон уже сегодня: //garage48.typeform.com/to/GPbqxzp6
👉🏻 Присоединяйтесь к мероприятию Facebook, чтобы быть в курсе обновлений.
До встречи в Нарве!
Хакатон финансируется Министерством культуры Эстонии. Этот проект осуществляется в сотрудничестве с British Council в Эстонии в рамках программы культурного взаимодействия “People to People Cultural Engagement Programme” . Дополнительную информацию о работе British Council в Эстонии можно найти на сайте www.britishcouncil.ee.
Ootame teid 7.-9. mail osalema Euroopa päeva tegemistes Narvas.
𝙅𝙖𝙡𝙪𝙩𝙪𝙨𝙠𝙖̈𝙞𝙠 𝙀𝙪𝙧𝙤𝙤𝙥𝙖𝙨
7.–9. mail on avatud Minu Euroopa orienteerumisrajad – roherada, toetuste rada, digirada ja kultuurirada. Rajale minekuks tuleb oma nutivahendisse laadida Navicup rakendus, mille leiate 𝐰𝐰𝐰.𝐞𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚𝐩𝐚̈𝐞𝐯.𝐞𝐞 veebilehelt. Kõigi vähemalt ühe raja läbinute vahel loosime välja Estraveli kinkekaarte reisi korraldamiseks Eestis või mujal Euroopas ning lisaks toredaid meeneid saatkondadelt.
𝙀𝙪𝙧𝙤𝙤𝙥𝙖 𝙥𝙖̈𝙚𝙫𝙖 𝙪̈𝙧𝙞𝙩𝙪𝙨 𝙉𝙖𝙧𝙫𝙖 𝙠𝙚𝙨𝙠𝙡𝙞𝙣𝙣𝙖𝙨
9. mail kell 15–18 on linna keskväljakul avatud infotelgid ja teadustelk, kus saab Kolme Põrsakese, KVARKi ja Rakett69 Teadusstuudiote juhendajate abil avastada erinevate teaduskatsete maailma, teha näiteks ise ainet, mis on nii tahke kui ka vedel, päästa muna, lahendada nuputamisülesandeid ning osaleda suurel grilltikutorni ehitamise võistlusel. Grilltikutorni ehitamiseks tuleb meeskond registreerida siin: https://forms.gle/4cD3E2zFjv324ox16. Ülejäänud tegevus etteregistreerimist ei vaja.
Lisaks esitavad oma linna parimad meeskonnad “𝐑𝐨𝐡𝐞𝐥𝐞𝐧𝐝 𝐑𝐚𝐤𝐞𝐭𝐭𝟔𝟗-𝐠𝐚” konkursi võistlustöid ja selgub ka piirkonna võitja. Vaata lisainfot https://teadusstuudiod.ee/rohelend/
Lisaks teadusele ja orienteerumisele pakume toredat meelelahutusprogrammi:
15:00 Avakõned: Narva linnapea Katri Raik, Saksamaa suursaadik Christiane Hohmann, Austria suursaadik Dr Julius Lauritsch
– Jõhvi Gümnaasiumi koolibänd „Film“
– Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus solistid Veniamin Juhhimenko ja Anne Kalinen
– Kohtla-Järve Gümnaasiumi noorteorkester
– Debatt „Piiridega maailm“
– Konkursi „Rohelend Rakett69-ga“ Narva piirkonna kolme parima töö esitlused ja parima autasustamine žürii poolt
17:15 Kontsert: Pale Alison
18:00 Lõpp
7. mail algusega kell 10:00 toimub Jõhvi Pargi Keskuses Virumaa õpilasfirmade emadepäeva laat! Laadast võtavad osa mini- ja õpilasfirmad nii Ida- kui ka Lääne-Virumaalt.
Kohapeal saab uudistada, milliseid tooteid ja teenuseid pakuvad ettevõtlikud noored. Tule nautima laadamelu ja toeta kohalikke noori!
Lisainfo: Elisabeth Purga, 5227489, elisabeth.purga@ivek.ee
Tegevust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond, „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks- tugiprogrammide elluviimine perioodil 2017-2023“ (PATEE) projektist “Ida-Virumaa PATEE 2019-2023” 2014-2020.5.04.19-0392.
Kas sul tiksub kuklas geniaalne äriidee, mis 9-5ni kontoritööd rügades üha enam vajalik näib? Või oled juba loonud oma ettevõtte (loe: potentsiaalse ükssarviku), kuid vajaksid lisateadmisi teenuse edasi arendamiseks? 🦄
Siis ava kalender ja tule 23. aprillil Viljandis, 30. aprillil Narvas või 7. mail Pärnus toimuvale koolitusprogrammile, mis juhatab sind sammukese lähemale oma äriidee lendu viimiseks! 💸
Koolitusprogrammis osalejana saad oluliseimad teadmised teemadest, mida enda äriidee arendamisel vajad. Kõik selleks, et saaksid ennast valmistada ette Eesti suurima äriidee konkursi Ajujaht 15. hooajaks!
Koos mentoritega võtame läbi järgmised teemad:
ärimudeli skaleerimine,
eesmärkide ja mõõdikute seadmine,
finantsplaani koostamine ja investeeringute kaasamise eeldused,
kliendi segmenteerimine ja unikaalse väärtuspakkumise kujundamine,
sihtturu ja konkurentide analüüsimeetodid,
pitchimise formaadid, skript ja esinemisõpetus
Mis veel? Bootcampis tutvustakse sulle Ajujahi 15. juubelihooaja programmi sisu ja ühtlasi anname esmavõimaluse oma äriideed ka mentoritele pitchida SEST…
…ambitsioonikaim tiim saab võimaluse purjetada otsejoones Ajujahi 2022 TOP 40 tiimi hulka!
Tundub nagu võimalus? Siis registreeri ennast ja oma tiimiliikmed koolitusprogammi juba praegu!
Täna Eesti ettevõtetel on võimalik kaasata eksperte kogu maailmast – võimalik on leida endale täpselt selline professionaal, kes tunneb ettevõtte valdkonda, oskab anda nõu vastavalt selle spetsiifikale ja sihtturu vajadustele.
EAS aitab leida vajaliku ekspert viielt sihtturult: Rootsi, Norra, Saksamaa, Hiina, Araabia Ühendemiraadid. Kui ettevõttel on olemas sobiv ekspert, kelle abi soovitakse kasutada, on võimalik teenusesse siseneda ka oma eksperdiga.
18. aprillil on avanenud ja kestab kuni 1. juunini 2022.a. taotluste vastuvõtt PRIA-s Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse saamiseks. Lihtsamas keeles on see toetusprogramm väikestele toidutootjatele.
Taotleda saavad:
väikeettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on 2021 a. olnud toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10);
mikroettevõtjad, kes on aastatel 2020 ja 2021 tegelenud toiduainete tootmisega (EMTAK-i jao C alajagu 10).
Toetatavad tegevused:
1) Toodete töötlemiseks või töötlemiseks ja turustamiseks vajaliku seadme ostmine;
2) Toodete töötlemiseks või töötlemiseks ja turustamiseks vajaliku ehitise ehitamine.
Toetust antakse kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus on 750 000 eurot ühe taotleja kohta.
Oled oodatud Arenguseire Keskuse veebiseminarile „Milline tulevik ootab Eesti peresid?“, mis toimub neljapäeval, 28. aprillil kell 13.00–14.30 Zoomi keskkonnas. Osalemiseks palume registreerida end alloleval lingil.
Tulevikuühiskonna kestlikkust ja sidusust loovad tänased lapsed. Perekond, sealsed suhted ja toimetulek mõjutavad väga oluliselt tänase lapse toimimist täiskasvanuna ning sellega ka tulevikuühiskonna kvaliteeti.
Pandeemia aeg on olnud peredele keeruline, suurenes tõenäosus laste ja vanemate heaolu languseks ning peresuhete purunemiseks. Järgmise pitseri paneb Eesti peredele sõda Ukrainas: sõjapõgenike lõimimine ja uus majanduslangus.
Milline on Eesti perede olukord pärast pandeemiat? Millised trendid valitsevad laste peredest eraldamises ja asendushoolduses, mida neist järeldada? Milliseks võib tulevikus kujuneda ühiskondlik sidusus Eestis, arvestades peresuhete võimalikke arenguid?
Esinevad:
Katre Luhamaa, Tartu Ülikooli Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse lektor
„Kui vanemaks olek ei õnnestu“ Milline on laste peredest eraldamise statistika? Mida saab neist juhtumitest järeldada?
Judit Strömpl, Tartu Ülikooli sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor „Asendushoolduse õppetunnid“ Millised trendid valitsevad asendushoolduses? Mis on hästi, mis võiks olla paremini?
Dagmar Kutsar, Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor „Kuhu liigub Eesti pere ja sellele toetuv ühiskond?“ Milliseid võimalikke arengusuundumusi Eesti peremudelites ja peresuhetes saab esile tuua, kuidas need ühiskonda mõjutavad? Milliste dilemmadega tuleb arvestada riiklikus perepoliitikas?
Teemat kommenteerivad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ja Riigikogu liige Jaanus Karilaid. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
18. aprillil avanes EASi rakendusuuringute programmi (RUP) uus toetusvoor teadmusmahukate tootearendusprojektide ja rakendusuuringute elluviimiseks. Toetuse eelarve on 18 miljonit eurot ning ettevõtteid hakkavad nõustama oma ala eksperdid.
Taotlemine kestab kuni 17. juuni kella 16:00ni ning taotluste esitamise eelduseks on positiivse eelhinnangu saamine projektiplaanile. Projektiplaanide esitamise tähtaeg eelhindamiseks on 10. juunil kell 16:00. Taotletava toetuse miinimumsumma on 150 000 eurot ja maksimum 2 000 000 eurot projekti kohta.
“Eesti on väikene avatud majandus ja meie ettevõtted sõltuvad olulisel määral välisturule suunatud tegevustest. Kasvavate hindade ja tootmissisendite nappuse tingimustes teadus- ja arendustegevuse ja sellest tõukuva innovatsiooni soodustamine on hädavajalik Eesti ettevõtete ja riikliku konkurentsivõime säilitamiseks. Seda veel eriti praeguses kasvavate hindade ja tootmissisendite nappuse tingimustes.”
EASi rakendusuuringute programmi arendusjuht Kaupo Reede.
Taotlemine toimub vooruliselt ehk kõik esitatud taotlused hinnatakse ära ning selle tulemusel tekib pingerida, mille alusel projekte rahastatakse. Rahastuse saavad projektid selguvad augustikuu lõpuks.
Rakendusuuringute programm on loodud abistama Eesti ettevõtteid teadmusmahukate rakendusuuringute puhul ning koosneb kahest osast: nõustamine ja rahastamine. Lisaks toetusele aidatakse ettevõtjaid tehnoloogiliselt kõrgetasemeliste ja äriliselt oluliste rakendusuuringute algatamisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Muuhulgas aidatakse ettevõtjatel leida arenduspartnereid, rahastusallikaid nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning nõustatakse intellektuaalomandi küsimustes.
Rakendusuuring on esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja tellija, kes kasutab uuringust saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil. Projekti võib teha ettevõtte siseselt või kaasata teadus- ja arendustegevuse partner Eestist või välismaalt.Eelnõustamise broneerimiseks palume võtta ühendust kaupo.reede@eas.ee.
Projektiplaani koostamiseks vajalik info on leitav kodulehelt.
5. mai online koolitus on kell 10:00-11:30, TEAMS keskkonnas
Teabepäev sobib nii Soomes elavatele eestlastele, kes soovivad ennast ettevõtjana proovile panna, kui ka Eesti ettevõtetele, millede strateegiasse kuulub tegutsemine Soome turul.
Kogusime ideid ja inspiratsiooni, saime juurde uusi sõpru ja koostööpartnereid, veetsime sisukalt aega ka kallite kolleegidega omavahel. Programm oli tihedalt täis kohtumisi erinevate pealinnas tegutsevate loomekvartalite, väiksemate ja suuremate ettevõtetega ja loomevaldkonna tegijatega. Hariv, inspireeriv ja põnev!
Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsub Eesti puit- ja elementmajade tootjaid Hollandi sihtturu seminarile, mis toimub kolmapäeval, 18. mail algusega kell 9.00 Tallinnas L´Embitu hotellis.
“Õpi koos Google’iga” TASUTA koolitusprogramm stardib taas!
Toome sinuni olulised digiturunduse põhiteadmised ja uusimad tööriistad oma ettevõtte arendamiseks veebis. Koolitajateks on eksperdid Eesti digiagentuuridest.
Kiirusta, sest esimene koolitus toimub juba 3. mail.2022. Koolitus annab ülevaate levinumatest ja kõige suuremate kahjudega küberrünnakutest ning saate teada, kuidas kaitsta end ja oma ettevõtet ohtude eest küberruumis.
Suur osa robotitarkvarast on ühitamatu ja tootjaspetsiifiline. See määrab aga tööstusrobotite kasutajad toetuma ainult kindlale robotitootjale ja nende teenustele, muutes ettevõtted nii endast sõltuvateks.
AIRE (AI & Robotics Estonia) kutsub teid tasuta koolitusele, mis koosneb omale sobivas tempos e-õppest ja koolituspäevast Tartu Ülikooli DELTA keskuses. Koolitus sisaldab ROS-i (Robot Operating System) algõpet, kus käsitletakse põhitõdesid ja õpitakse ROS-i vahendite abil programmeerimist.
EESMÄRK
Tööstusettevõtted vajavad nutikamaid, paindlikumaid, digitaliseeritumaid ja koostööaltimaid vahendeid. Selleks pakub Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi robootika töörühm välja ROS-il põhineva lahenduse. ROS on vabavara, mis lihtsustab robotite integreerimist ja sisaldab valmisteeke robootikute töö lihtsustamiseks. Õpitu kinnistame praktiliste harjutusülesannetega mobiilsetel robotitel.
SIHTGRUPP
Koolitusele ootame eelkõige väikese ja keskmise suurusega tööstusettevõtete esindajaid, suurettevõtetest osalejatele saame pakkuda vaid mõned üksikud kohad.
Koolitus on sobilik kõigile, kes soovivad tutvuda ROS-i kui tööriista võimalustega robotsüsteemide integreerimisel ja programmeerimisel. Koolitus sisaldab programmeerimisharjutusi, kuid paindliku treeningkava tõttu ei ole eelnev programmeerimisoskus osalemise eelduseks ─ tegevust on nii neile, kel on kogemust rohkem, kui ka algajatele.
Koolitust viivad läbi valdkonna tipud Tartu Ülikoolist: robootika kaasprofessor Karl Kruusamäe (PhD), robootikatehnoloogia lektor Veiko Vunder (PhD), robootikatehnoloogia nooremlektor Renno Raudmäe (MSc), robootika spetsialist Sandra Schumann (MSc), arvutitehnika ja robootika õppekava magistrant ning robootika spetsialist Igor Rybalskii; infotehnoloogia mitteinformaatikutele õppekava magistrant ning robootika spetsialist Eva Mõtshärg.
ÕPIVÄLJUNDID
Koolituse läbinud oskab kasutada ROS-i vahendeid, et:
➠ programmeerida mobiilse roboti liikumist;
➠ tuvastada veebikaamera pildist spetsiaalseid märgiseid ning seeläbi roboti liikumist juhtida;
➠ luua roboti keskkonnast kaart, mille abil suudab robot autonoomselt tegutseda.
AJAKAVA
Koolitus toimub ajavahemikul 28. aprill kuni 5. mai ning koosneb kahest osast:
➠ e-õppest, mida saab läbida omale sobival ajal ja millele järgneb
➠ 5. mail kell 9.30─17.00 ühepäevane töötuba Tartus (täpne ajakava saadetakse registreerunutele).
MUU INFO
➠ E-õppe materjalid on ingliskeelsed. Koolituspäeval saame nõustada nii eesti, inglise kui ka vene keeles.
➠ Koolitus sisaldab veel ka e-õppe läbimiseks vajalike tarvikute saatmist lähimasse pakiautomaati, ligipääsu kõigile kursuse materjalidele ja osalemist töötoas.
➠ Registreerimisel palume täpsustada, missugusesse pakiautomaati koolituse tarvikuid soovite saada ja mis keeles (eesti, inglise või vene) eelistate nõustamist töötoas.
➠ Koolitusel osalemise tingimuseks on AIRE digiküpsuse hindamise ankeedi täitmine oma tööstusettevõtte kohta, mille lingi saadame pärast registreerumist e-postile. Koolituse läbinutele väljastatakse sellekohane tunnistus.
Tule koolitusele ja ühine ROS-iga!
MÄRKUSED
➠ Koolitusele saab registreeruda kuni 25. aprillini.
➠ Koolitus toimub grupi täitumisel.
➠ Koolitusel osalemine on tasuta sihtgrupi ettevõtetele, mis registeeritakse vähese tähtsusega abina 500 € ulatuses.
➠ Ühest ettevõttest saab osaleda kuni 2 inimest.
➠ Koolituse täismahus läbijatele väljastatakse Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnistus.
Palume tähele panna, et koolitus on osalejale tasuta tingimusel, et osaleja koolituse edukalt lõpetab. Kui osaleja loobub osalemast või jätab osalemata ilma mõjuva põhjuseta, siis on koolituse korraldajal õigus esitada arve suuruses 500 eurot + KM.
Robootika Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis
Roboteid arendatakse, et tõsta kõigi inimeste elukvaliteeti. Inimese ja roboti koostöö (ing human-robot collaboration) on teaduse ja tehnoloogia valdkond, mis tegeleb robotite ja teiste masinate kasutajasõbralikkuse tõstmisega, et muuta meie kõigi elu masinate keskel oluliselt lihtsamaks. Koostöörobotid (collaborative robots) jagavad oma autonoomiat inimkollegidega, et üheskoos kasvatada nii töö efektiivsust kui ka kvaliteeti valdkondades nagu tööstuslik tootmine, logistika, majapidamistööd, tervishoid ja eluohtlikes keskkondades tegutsemine. Meie uurimisrühmal on laiapõhjaline kogemus robootika teadus- ja arendustegevustes: elektroonika ja mehaanika disain, tarkvaraarendus, süsteemide integreerimine, seadmete prototüüpimine ja erialane koolitus.
Robootika töörühm kuulub professor Alvo Aabloo juhitava arukate materjalide ja süsteemide labori (IMS Lab) koosseisu. Rohkem infot leiab siit.
Küsimuste korral võta palun ühendust Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi projekti assistendiga kirsi.zirel@ut.ee või +372 5688 0759.
18. aprillil algab Narvas Õiglase disaini nädal, mis tutvustab piirkonna loomeettevõtluse erinevaid tahke. See valdkond areneb kooskõlas ülemaailmse rohelisele mõtlemisele ülemineku trendidega. Maakonna elanikud ja külalised saavad tutvuda kaasaegse kino, moe, disaini ja näputööga.
Esimese disaini nädala raames saavad Ida-Virumaa elanikud tutvuda urbanismi, moe, tootedisaini, uute materjalide ja ringmajanduse disainiga. Sealhulgas õppida kaasaegse disaini põhimõtteid, mis ammutavad inspiratsiooni kultuuripärandist.
Õiglase disaini nädal toimub 18.-23. aprillini 2022. Täpsem programm on toodud allpool ja saadaval aadressil //www.objekt.is/disain
Üritusi korraldab loomekeskus OBJEKT Integratsiooni Sihtasutuse toel ning koos partneritega, sh Narva Kunstikool, Eesti Kultuuriakadeemia, Prantsusmaa Suursaatkond Eestis, digikultuuri projekt MicroFolie, Design Georgia, Taska Film, Apollo production, Loov Eesti, Narva Kunstiresidentuur, Narva Meediaklubi, Garage48, Narva Muuseum, Vaba Lava, BAZAR Arutelude päev, Loomeloom, Ida-Viru loomeklaster ja paljud teised.
PROGRAMM
16-17.04 Õppeprogramm-konkurss “Narva 2050 DIY”
Koht: OBJEKT, Linda 2 ja Narva linn
Linnaruumi ja -kujunduse õppeprogramm lastele. Programmi lõpus toimub OBJEKT loomekeskuses näitus parimatest linnaplaneerimise ideedest.
18-19.04 PÖFFi filmilaager
Aeg: 10.00 – 17.00
Koht: OBJEKT, Linda 2
Laagri eesmärk on leida optimaalsed võttekohad, samas näitab see, kuidas näeb välja töö võtteplatsil.
18.04 Workshop Fashion Make-Up
Aeg: 10:00
Koht: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva, Kreenholmi tänav 45
Töötuba viib läbi populaarne meigikunstnik Anastasia Ševeleva. Ta räägib tööst võtteplatsil, moeetendustest, koostööst disaineritega ja eriala eripäradest.
19.04 Workshop Fashion Photo
Aeg: 11:30
Asukoht : Ida-Viru Kutseõppekeskus, Kreenholmi tänav 45
Töötuba viib läbi professionaalne fotograaf Maria Zavizion. Ta räägib, kuidas moevõtteid korraldada ja läbi viia, millised on selle omadused, eesmärk ja erinevus teistest fotograafialiikidest.
19.04 Loeng “Sissejuhatus ringdisaini”
Aeg: 17.00
Koht: NART, Joala 18
Ringdisaini tutvustav loeng ja arutelu. Loengut viivad läbi ringdisaini valdkonna spetsialistid Kerli Kehman-Vaarik ja Kaire Rannik.
19.04 Näitus “Õiglane disain”
Aeg: 19.00
Koht: NART, Joala 18
Narva kunstiresidentuuris avatakse ringmajanduse põhimõtete kohaselt välja töötatud disaini näitus. Asjad ja materjalid on loodud Eesti disainerite ja tehnoloogide poolt taaskasutatud materjalidest.
20.04 Ajalooliste kostüümide näitus filmist “Apteeker Melchior”
Aeg: 17.00
Koht: Narva Linnus
Narva linnuses avatakse filmi “Apteeker Melchior” ajalooliste kostüümide näitus ning samal õhtul toimub Astri Kinos Apollo ka filmi linastus.
21.04 Ida-Viru loomeklastri kursus “Disaini mõtlemine”
Koht: OBJEKT, Linda 2
Kursus toimub Narva loomekeskuses OBJEKT (Linda 2). Teemaks on disaineri mõtteprotsess ja kliendikeskne loovus. Programm hõlmab ka uue sihtrühma ja kliendigrupi leidmise oskuste koolitust.
21.04 Filmilinastus OBJEKT’is
Aeg: 18.00
Koht: OBJEKT, Linda 2
Vaatame filmi IRIS (2014, USA) moeikoonist Iris Apfelist. Kohtumise esineja on Maria Kapajeva. Moderaatorid Marina Koreshkova ja Sergey Tsvetkov.
22.04. Ida-Virumaa noorte kunstiturniir
Aeg: 11.00
Koht: OBJEKT, Linda 2
OBJEKT keskus esitleb samal päeval korraldataval kunstiturniiril 3,5 tunni jooksul valminud kunstitöid.
22.04 Räägime disainist loomekeskuses OBJEKT
Aeg: 14.00 – 18.00
Koht: OBJEKT, Linda 2
Tuntud disainerid ja õpetajad Prantsusmaalt, Gruusiast ja Eestist räägivad
kultuuripärandist kaasaegses moes, NFT-tehnoloogiast, digitaalsest kunstist, loomeettevõtte ärimudelitest ja disainerite kogemusest. //fb.me/e/1Du0NGm5B
22.04 Näituse avamine “Narva 2050 DYI”
Aeg : 18.00
Koht : OBJEKT, Linda 2
Urbanismi ja tulevikulinna parimate ideede näituse avab Ivan Sergejevi loeng. Seal esitletakse ka Ida-Viru noorte kunstiturniiril osalejate töid. //fb.me/e/2jqwKWk0Y
22.04 Moeshow Fair enough
Aeg: 21.00
Koht: OBJEKT, Linda 2
Loomekeskuses OBJEKT (Linda 2) toimub moeetendus, kus osalevad Eesti, Ukraina ja Gruusia disainerid. Oma kollektsioone tutvustavad Design Hata, Karin Kreek, Spilow Kids. //fb.me/e/nVNKTsCjT
23.04 Disainturg
Aeg: 11.00
Koht: OBJEKT, Linda 2
Disainiturg ühendab loomeinimesi ja korduvkasutuse. Tulge tutvuma kohalike disainerite ja käsitööliste loominguga ning kirbuturule ostlema.
Rohkem infot ja registreerimine //fb.me/e/1FLljVMld
23.04 BAZARi arutelu “Taaskasutatud – moodne või häbiväärne?” Aeg: 12.00
Koht: OBJEKT, Linda 2
BAZAR räägib asjade taaskasutamise kaasaegsetest lähenemistest ja erinevate põlvkondade suhtumisest rohetrendidesse.
12. aprillil kell 10-12.00 Jõhvi kontserdimaja kammersaalis (Pargi 40, Jõhvi) toimub infotund Ida-Virumaa tööandjate: kuidas värvata tööle Ukraina sõjapõgenikke
Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa korraldavad ühiselt infotunni tööandjatele, mille eesmärgiks on jagada olulist infot selle kohta, kuidas värvata tööle Ukraina sõjapõgenikke.
Päevakava ja teemad:
Politsei- ja Piirivalveamet, migratsiooninõustaja Ardis Vilt – Ukraina kodanike Eestis viibimise alused, tööle värbamine ja ajutise kaitse taotlemise alusel töötamine
Maksu- ja Tolliamet, juhtiv maksuaudiitor Reimo Moor – Välismaalase töötamise registreerimine, maksuresidentsus ning deklareerimine
Tööinspektsioon, nõustamisjurist Margit Mander – Töölepingute liigid, nõuded ja sõlmimine ning võrdne kohtlemine
Eesti Töötukassa, Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk – Kuidas jõuda tööpakkumistega sihtgrupini: tööpakkumiste vahendamine, tööandjate nõustamine, värbamisürituste korraldamine
Kaasatud on tööandjate konsultandid, kes vajadusel vastavad küsimustele ja on valmis tööandjaid personaalselt nõustama ja esmast infot jagama.
Lugupeetud Ida-Viru loomeklastri strateegia koostamise kohtumise osaleja!
Täname kõiki osalejaid aktiivse osalemise eest rühmatöödes. Saime kokkuvõttes väga head ja laiapõhjalist sisendit strateegia koostamiseks ja eesmärkide püsistamiseks. Allapool on Ida-Viru Loomeklastri strateegiaseminari nr 2 lühikokkuvõte.
Palume sellega veel kord tutvuda ning täiendada. Teie kommentaarid on VÄGA oodatud KUNI ESMASPÄEV, 28.03.2022.
Juba järgmisel teisipäeval 22.03.2022 toimub Kohtla-Järve Gümnaasiumis liftikõne töötuba!
Registreerimine kestab kuni 20.03.2022 või kuni kohti jätkub. Registreeri end siin: bit.ly/3Iw2fEJ
Aga mis see liftikõne üldse on? Termin „liftikõne“ tuleneb ajalisest piiratusest, kuna esitlus on niivõrd lühike, et selle jõuab ette kanda ühe liftisõidu jooksul. Töötoas saadki õppida, kuidas võimalikult efektiivselt ja lühikese ajaga oma idee kuulajale “maha müüa”. See on heaks ettevalmistuseks uurimis- ja loovtööde kaitsmiseks, üle-eestiliseks õpilasfirmade võistluseks ja ka neile, kes 6. aprillil liftikõne võistlusel end proovile panna plaanivad. Oskus end ja oma ideed kuulajaile mõjusalt tutvustada on tänapäeva maailmas ääretult oluline.
Töötuba toimub meeskonnatööna käed-külge aktiivõppe formaadis. Saab nalja, naeru, teadmist ja uusi oskusi! Töötuba toimub koostöös STARTER programmiga.
Ringmajandus on trend! Järgmine TALTECHi tasuta koolitus „Töötajate ja juhtide kompetentside arendamine ringmajanduse ja rohepöörde trendidest lähtuvalt“ algab juba 11.aprillil 2022 ning koolituse kohta saab täpsemalt infot ja registreeruda siin https://koolitus.edu.ee/training/7130
Tallinna Tehnikaülikooli Ärikorralduse instituut pakub 2022. aastal Euroopa Sotsiaalfondi toetatava tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ programmi raames tasuta täienduskoolitusi. Riikliku täienduskoolituse tellimus on osa Vabariigi Valitsuse tegevuskavast ühiskonnaelu korraldamiseks koroonaviiruse tingimustes.
Ida-Virumaa ettevõtjad ja ettevõtete võtmetöötajad saavad registreeruda tasuta ärialase eesti ning inglise keele B1 taseme koolitusele. Riigihanke tulemusena korraldab keeleõpet Kersti Võlu Koolituskeskus.
Keeleõppes saab osaleda 100 Ida-Virumaa ettevõtjat ja võtmetöötajat. Mõlema keele kursus kestab 200 akadeemilist tundi. Keeleõppe lõppedes saavad osalejad tasuta sooritada õpitud keele tasemeeksami.
Kursustele lisaks toimuvad ka keeleklubi-laadsed kohtumised keelte praktiseerimiseks ja ettevõtjate omavaheliste kontaktide ning võrgustiku loomiseks. Näiteks käiakse koos kohtumistel, korraldatakse ühisüritusi, külastatakse maakondlikke arenduskeskusi ja teisi Eesti ettevõtteid.
Keeleõpe toimub rühmades Narvas, Sillamäel ja Jõhvis. Palume huvilistel pöörduda otse keeleõppe korraldaja Kersti Võlu Koolituskeskusesse kirjutades e-postile info@kvkoolitus.ee või helistades numbritel 555 83 410 või 5347 5016.
Algas konkurss “Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi”
Keeleamet koostöös Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutasid välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2022”. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid.
Eesti Interneti Sihtasutuse turundusjuhi Andres Tarto sõnul ületas sel kevadel .ee aadresside ehk rahvusdomeenide koguarv 150 000 piiri, kusjuures aastane kasv oli peaaegu 9%. “Üha enam peame tänavanimede asemel orienteeruma eri veebiaadresside vahel ning siin on rahvusdomeenil kindel roll, kuna .ee on eestimaalaste seas kindlasti kõige tuttavlikum domeeni-laiend,” ütles Tarto. “Hõlpsalt meeldejääv internetiaadress võiks olla võimalikult lühike, tabav ning ilusa eestikeelse kõlapildiga. Kuna konkursile on oodatud .ee domeenid, mis on registreeritud alates 14.03.21, seega on need pigem uued ettevõtted, siis on siin hea meelde tuletada, et soovitud .ee domeen tuleks registreerida võimalikult vahetult pärast ettevõtte registreerimist. Ka täpitähtedega domeene ei tasu üldse karta – neid on Eestis juba üle 4000.”
Üldsus saab väärt nimekandidaate esitada seitsmes kategoorias: teenindusettevõte, tootmisettevõte, aasta uustulnukas, vabaühendus, haridus- ja kultuuriasutus, õpilasfirma ning .ee internetiaadress ehk rahvusdomeeni nimi.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2022 otselingil //bit.ly/EheEesti2022. Võistluse tulemused tehakse teatavaks oktoobri alguses ettevõtjate nädalal.
Eestikeelse ettevõttenime konkurss sai alguse 2016. aastal ja toimub seitsmendat korda.
Žüriisse kuuluvad Eesti Interneti Sihtasutuse, Eesti keelenõukogu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Emakeele Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti esindajad.
Teisipäeval, 15.03.2022 kell 11-12 toimub teile mõeldud nfotund sanktsioonide ja Ukraina abistamiseks saadetavate kaupade vormistamise teemadel.
Infotund toimub eesti keeles ning veebi teel Zoomi keskkonnas. Infotundi ei ole vaja eelnevalt registreeruda.
Palume küsimused sanktsioonide ja Ukraina abistamiseks saadetavate kaupade vormistamise teemadel esitada enne infotundi käesoleva postituse alla või MTA kodulehel oleva vormi kaudu SIIN: //www.emta.ee/infotund-ettevotetele
Kui küsimused on piisavalt üldised ning need on piisava ajavaruga ette esitatud, saame infotunnis küsitud teemasi käsitleda.
“Avatud kultuuriruum – piirkondliku arengu võimendi“
Aeg: 16. märts 2022 kell 10.00 – 16.00
Registreerumine foorumile on avatud kuni 10. märtsini.
Konverents toimub Jõhvi Kontserdimajas ja virtuaalses Zoom`i keskkonnas. Sündmust korraldab Kultuuriministeerium.
Foorumil on tagatud sünkroontõlge vene keelde.
Kehtivate piirangute tõttu palume osalejatel kontserdimajas kanda maski, võtta kaasa COVID-19 läbipõdemist või selle vastu vaktsineerimist kinnitav tõend ja isikut tõendav dokument.
6. aprillil leiab esmakordselt aset võistlus „Kõne liftis“, mis on suunatud Ida-Virumaa 8.-12. klassi koolinoortele. Võistluses saavad õpilased proovile panna oma oskuse esitada liftikõne ehk oskuse tutvustada näiteks ennast, oma uurimustööd, äriplaani või projektiideed võimalikult läbimõeldult ja sisutihedalt. Iseenda ja oma idee tutvustamise ja oma mõtete selgelt edasi andmise oskus on oluline nii koolitööde esitlemisel (näiteks loov- või uurimustöö kaitsmisel), töövestluseks valmistudes kui ka näiteks oma firmasse investorite abil raha kaasamiseks.
Termin „liftikõne“ tuleneb ajalisest piiratusest, kuna esitlus peab olema niivõrd lühike, et selle jõuab ette kanda ühe liftisõidu jooksul. Just seetõttu toimub liftikõne esitamine liftis, kus võistlejaid võtab vastu kolmeliikmeline žürii. Peale võistlust ja võitjate välja kuulutamist on osalejatel võimalik žüriilt oma sooritusele tagasisidet küsida, mille abil tulevikus oma esitlust parendada. Liftikõned esitatakse eesti keeles.
Võistlus toimub 6. aprillil kell 12.00-16.00 Toila SPA Hotellis. Kõikidele võistlejatele tagatud maitsev lõunasöök ja uued teadmised avalikust esinemisest. Silmapaistvaimad võistlejad ja võistkonnad premeeritakse uhkete auhindadega!
Võistlusele registreerimine avatud kuni 31. märtsini (k.a).
Liftikõne vormis võivad võistlejad tutvustada näiteks oma äri- või projektiideed, (õpilas)firmat, loovtööd või uurimustööd. Liftikõne puhul hinnatakse:
Esitluse veenvust (sh kehakeele ja hääle mõju esitlusele, selge keelekasutus jms)
Ajakasutust (kõne pikkus, 1 minut, on optimaalselt ära kasutatud)
Idee tutvustus ja sisu – mida, kellele ja kuidas tehakse? Millist muutust soovitakse luua? Millist probleemi lahendatakse? Millised on (oodatavad) tulemused?
Võimet köita kuulaja tähelepanu ja äratada huvi
Esitluse meeldejäävust ja väljapaistvust teistest esitlustest
Oskust lihtsalt ja arusaadavalt oma ideed selgitada
Kallid armsad ettevõtlikud naised, kõige kütkestavamad ja ettearvamatumad olevused!
Õnnitleme teid Rahvusvahelise Naistepäeva puhul ning soovime teile rõõmsate sündmustega ja ilusate sõnadega, armastusega ning hingestatusega täidetud päevi!
Et kõik teie soovid täituksid võimalikult kiiresti,et teie lähedased ümbritseksid teid soojuse, hoolitsuse ning piiritu tähelepanuga!
Startup maailmast huvilised ja tegutsevad ettevõtjad on 24. märtsil oodatud osalema Tehnopol Startup Inkubaatori workshopile “Kuidas teha ideaalset müügiesitlust ehk pitch`i?”. Esineja: Precision Navigation Systems asutaja Simon Litvinov.
Tartu Loomemajanduskeskus ja Tartu Ärinõuandla kutsuvad kaasa mõtlema selle üle, milline on moe- ja tekstiilivaldkond tulevikus.
Häkatonil osalemiseks ei pea olema valmis ideed, piisab, kui on valdkondlik huvi, soov ja valmidus teha koostööd meeskonnas ning fantaseerida võimalike tulevikuvisioonide üle!
Sind on ootamas põnevad inspiratsiooniesinejad ja mentorid.
Osalema on oodatud MOE, IT, MÄNGUNDUSE ja TEHNOLOOGIA huvidega inimesed!
Eelnevad kogemused või oskused pole olulised!
Teemad, millele mõtleme, jagunevad laias laastus kolmeks: ROHELINE + MOOD (sh taaskasutus, ringmajandus, jätkusuutliku moe arendamine) DIGI + MOOD (moetööstuse või selle teenindusprotsesside digitaliseerimine; digitaalsed rõivad või aksessuaarid; lisaks hologrammid, virtuaalreaalsus, mängundus, lisatud reaalsus) MATERJALITEHNOLOOGIA + MOOD (sh soojendavad või jahutavad riided, tervist/ meeleolu mõjutavad riided)
Toimumisaeg: 18.-19. Märts 2022 (kl.17-21/ kl.9.30-15)
Toimumiskoht: Tartu kesklinnas (täpsem koht selgumisel) – hoia silma peal Tartu Ärinõuandla kodulehel, kus üleval ka täpsem programm //arinouandla.ee/voog/tartumaa-loomehakaton/
Eurostati andmetel on Euroopa Liidus kõikidest ettevõtjatest 33% naised. Naisettevõtjate protsent on kõige väiksem Taanis, Eestis ja Leedus ning vaatamata kõikvõimalikele programmidele ei kipu see suhe eriti muutuma. See, et naised on ettevõtlusega alustamisel ettevaatlikumad kui mehed, on üldiselt teada. Miks nais(idu)ettevõitjad on vähe, ja kuidas saab seda olukorda muuta?
Rahvusvahelise naistepäeva raames Tehnopol Startup Inkubaator Narva koostöös Startup Estonia-ga korraldab Ida-Virumaa piirkonna nais(idu)ettevõtjate jaoks demopäeva, kus saavad sõna naised – tõelised arvamusliidrid äri- ja ettevõtlusmaailmast. Üritus toimub Narva Objektis, mis asub aadressil Linda 2.
Päevakava:
15:30 – 16.00 Uksed avavad, suupisted & joogid
16:00 – 16:15 Tervitavad sõnad: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ja Tehnopol Startup Inkubaator Narva programmijuht Olga Kurdovskaja
16.15-16.45 Naised ettevõtluses Eestis: mis on viimase 5 aastaga muutunud? EENA Narva klubi president Ljubov Fomina
17.30-18:30 Paneel: Miks nais(idu)ettevõtjaid on vähe? Arutelus osalevad: OBJEKTi kaasasutaja ja Prototroni tegevjuht Jana Budkovskaja, ZenFlower`i kaasasutaja Vera Zemskova-Rusmanova, Narva-Jõesuu Spa & Sanatooriumi tegevjuht Karina Küppas ja EENA Narva klubi president Ljubov Fomina. Arutelu modereerib: Olga Kurdovskaja
18.30-19.30 Networking
Ürituse käigus avatakse ka demo ala, kus üritusel osalejad saaksid tutvuda Eesti iduettevõtete loodud innovaatiliste toodetega.
Üritusel osalemine on tasuta, kuid eelnev registreerimine on kohustuslik.
COVID-19: üritusel tuleb esitada kehtiv COVIDi tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga.
Teadus- ja ärilinnak Tehnopol koostöös Kohtla-Järve linnaga kutsub targa linna innovatsioonifondi virtuaalsele inspiratsioonipäevale aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kellel on suur soov Kohtla-Järve linna heaks teha midagi lahedat ning panustada nutikate lahenduste arendamisse Eesti startup maastikul.
Üritus tuleb kasuks nii neile, kes on äsja astunud ettevõtluse teele või asuvad seda tegema, kui ka neile, kes on ettevõtlusega juba pikka aega tegelenud.
Päevakava:
15.00-15.10 Tervitussõnad, Kohtla-Järve arenguteenistuse abilinnapea Riina Ivanova, Tehnopol Startup Inkubaator Narva programmijuht ja targa linna innovatsioonifondi koordinaator Virumaal Olga Kurdovskaja
15.10-15.30 Millised ideed on trendis? Tehnopoli äriteenuste juht Martin Goroško
15.30-15.50 Innovaatiline energiat tootev fassaadikate, mis maksab enda eest ise, Kohtla-Järve innovatsioonikonkursi 2021.a võitja ja go verticu juht Kevin Kuusik
15.50-16.10 Virtuaalne elektrijaam (Fusebox), mis tasakaalustab elektri tootmist ja tarbimist ning aitab hoida energiakulu, Kohtla-Järve innovatsioonikonkursi 2021.a võitja ja Fuseboxi Strateegilise partnerluse juht Aleksandr Sepp
16.10-16.30 Kuidas üles ehitatud targa linna innovatsioonikonkurssi protsess? Tehnopol Startup Inkubaator programmijuht ja targa linna innovatsioonifondi koordinaator Virumaal Olga Kurdovskaja
Kas näed probleemi igapäevaelus või õppetöös ja Sul on mõte, kuidas seda tehnoloogia abil saaks lahendada? Sa tahaksid oma idee teoks teha aga ei tea veel kuidas? Kui jah, siis on Prototron Junior Sulle.
Prototron Junior alustab uue vooruga, mille eesmärgiks on inspireerida noori (vanuses 13-19 eluaastat) enda ägedaid ideid päriselt teoks tegema! Programmis saad reaalse kogemuse prototüüpimises ning ettevõtluses ja kohtud mentorite ning ettevõtlusmaailma tänaste tegijatega. Auhinnaraha parimale ideele on 1000 eurot ning finaali jõudnud 5 meeskonda saavad kõik oma prototüübi elluviimiseks 300 euro väärtuses krediiti.
Vajad idee välja mõtlemisel või kirja panemisel tuge?
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse noorte ettevõtlikkuse konsultant Elisabeth mõtleb Sinuga kaasa!
Kas sinu ettevõtte kaubamärk on juba kaitstud? Kas vajaksid nõu, milline on hea kaubamärk ja kuidas seda registreerida?
Kaubamärgiseminaril räägitakse olulisematest põhimõtetest kaubamärgi valimisel, tutvustame erinevaid võimalusi kaubamärkide registreerimiseks Eestis ja välisriikides ning räägime sellest, kuidas käituda õiguste rikkumise korral.
Viimane nädal on toonud koos sõjapõgenike saabumisega Ukrainast kaasa ka soovi neid igakülgselt abistada. Kuigi peab arvestama, et enamik saabujatest on lapsed, vanurid ja naised ning paljud neist on traumeeritud, on nende seas ka inimesi, kes soovivad tööle asuda.
Töö pakkumisega seoses on tekkinud mitmeid küsimusi:
kas ja millistel tingimustel tohivad sõjapõgenikud tööle asuda?
Mis on palgakriteeriumid?
Kas ja kuidas saab pikendada siin juba viibivate ukrainlaste töölubasid?
Millal võiksid ukrainlased tööle asuda? Kellele töökohtadest teada anda?.
Nendele ja teistel ukrainlaste töötamisega seotud küsimustele soovime tuua selgust reedel, 4. märtsil kell 11 toimuval veebiseminaril, mis toimub MS Teamsi vahendusel.
Veebiseminaril kõnelevad:
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich
Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar
Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets.
Eesti ainus ühiskondlikele algatustele mõeldud inkubaator NULA alustab juba seitsmendat hooaega ja ootab ideid Eesti elu parandamiseks.
NULA inkubaator on ellu kutsutud, et aidata nutikalt lahendada ühiskondlikke probleeme (olgu need seotud perede toimetuleku, inimeste üksilduse, sõltuvuste, koolis hakkamasaamise, keskkonna reostuse või hoopis toiduraiskamise vm probleemiga). Sama oluline on inkubaatori roll tulevaste sotsiaalsete ettevõtjate koolitamisel, et neil oleks olemas oskused ja teadmised, kuidas taolisi olulisi teemasid mõjusalt lahendad
Poole aasta pikkuse tasuta koolitus- ja arendusprogrammi käigus aitab NULA kasvatada algsetest ideedest toimivad lahendused. Kuni kolmel parimal algatusel on võimalik saada kuni 25 000 euro suurune stardikapital idee elluviimiseks.
Kandideerimiseks tuleb lühidalt iseloomustada probleemi, mida lahendada soovitakse, ning kirjeldada oma ideed. Kasulik on leida endale ka mõni mõttekaaslane, sest idee arendamine meeskonnaga on kiirem ja tõhusam. Oma ettevõtet või organisatsiooni ei pea kandideerimise ajaks veel loodud olema. Ankeedi leiab NULA kodulehelt.
1. märts avanes kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) kevadine taotlusvoor.
Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu:
meede „Kogukonna areng”, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse;
meede „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine”, millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Taotleja registrijärgne asukoht peab olema samas omavalitsusüksuses, mis tema sihtrühmal!
Toetussumma olenevalt meetmest on kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema vähemalt 10 protsenti projekti kogumaksumusest.
Taotlusi koos nõutud lisadega saab esitada läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna //etoetus.struktuurifondid.eekuni 1. aprillini kell 16.30.
Täpsem info taotlemise kohta on leitav Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kodulehelt.
Soovi korral nõustavad taotlejaid Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid:
Iga valdkonna juures on KIKi kodulehel kontaktisiku andmed lisainfo saamiseks.
Taotlusvooru eelarve on 10,5 miljonit eurot, mis jaguneb vastavalt toetatavate tegevuste mahule üheksa valdkonna vahel. Täpsemalt leiab toetatavate tegevuste ja eelarvete kohta infot KIKi kodulehelt.
Alates sellest aastast võtame taotlusi vastu E-toetuse keskkonnas (mitte enam KIKASes).
Taotlusvooru infopäev toimub 22. veebruaril kell 10-17 veebi teel ja kuulama saab tulla endale huvipakkuvat programmi. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, mida saab teha siin.
Keskkonnaprogrammi postitust Facebookis, mille leiate siit.
EAS koostöös Tartu Ärinõuandlaga kutsub ettevõtjaid osalema Soome, Rootsi, Taani ja Norra sihtturgude hübriidseminarile*. Seminaril jagatakse kasulikku infot nimetatud turgude võimalustest mööbli-, sisekujunduse- ja disainimaailmas.
Seminaril on kohapeal EASi Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras resideeruvad ekspordinõunikud, kes jagavad infot, kuidas valmistada oma ettevõte ette turgudele paremaks sisenemiseks ning kuidas nimetatud turgudel edukalt tegutseda. Seminaril teevad online-ettekanded sihtturgude eksperdid/ kohalikud ettevõtjad.
Lõunapausi ajal toimub võrgustumine ja seminari järel on võimalik broneerida turu ekspertidega personaalsed kohtumised.
Seminar on mõeldud nii neile ettevõtetele, kes alles planeerivad siseneda Soome/ Rootsi/ Taani/ Norra turule, kui ka neile, kes juba tegutsevad nimetatud turgudel ning soovivad oma tegevust laiendada.
Avasõnad. Elo Mets, Tartu Ärinõuandla projektijuht
10:05
Irene Surva-Lehtonen, Aide Tõnts, EAS ekspordinõunikud Soomes: Kuidas siseneda edukalt Soome turule, uute koostööpartnerite, klientide leidmine, lühiülevaade Soome mööbli- ja sisustustoodete sektorist
10:25
Anna Öberg, EAS ekspordinõunik Rootsis: Kuidas siseneda edukalt Rootsi turule, uute koostööpartnerite, klientide leidmine, lühiülevaade Rootsi mööbli- ja sisustustoodete sektorist. (inglise keeles)
10:45
Lucie Fallesen, EAS ekspordinõunik Taanis: Kuidas siseneda edukalt Taani turule, uute koostööpartnerite, klientide leidmine, lühiülevaade Taani mööbli- ja sisustustoodete sektorist. (inglise keeles)
11:00
„Interjööri ja mööblidisaini trendid Taanis“
Kristel Laurits, disainer, Studio Kristel Laurits
Kristel on eesti disainer kes viimased 8 aastat on resideerunud Kopenhaagenis. Oma 10 aastase karjääri jooksul on ta on töötanud erineva suurusega disaini- ja arhitektuuri ettevõtetes multidistsiplinaarse disainerina. Kristel on ekspert ruumidisaini, kontseptsioonide loomise ja strateegilise planeerimise valdkonnas ning tema töid on kajastanud tuntud disaini väljaanded nagu Dezeen, Architectural digest ja Sight Unseen. Hetkel töötab Kristel disainiagentuuris Manyone
11:20
Ryte Venckuviene, EAS ekspordinõunik Norras: Kuidas siseneda edukalt Norra turule, uute koostööpartnerite, klientide leidmine, lühiülevaade Norra mööbli- ja sisustustoodete sektorist. (inglise keeles)
11:35
“Design and Architecture trends post-Covid Norway”
During her career she has worked as industrial designer and business strategist for a number of renown Norwegian brands, such as Stokke, Hydro, Innovation Norway, Tine SA. Later in her career she focused on user-oriented city development and place branding for such clients as Oslo Pensjonsforsikring Eiendom, Statsbygg, Sandnes Municipality, EFO, Norsk Byggetjeneste. In 2018 she has started a premium rug brand Volver and is collaborating with Norways best visual talents. Among the clients are Deichman Bjørvika Library, National Museum, several office, hospitality, and residential clients. The rugs have gotten an international acclaim for originality and artistry.
11:55
Eesti ettevõtte kogemuslugu Skandinaavia turul tegutsemisest, Peeter Kuum, müügi ja arendusjuht, Wermo AS
12:15
Lõunapaus, arutelu, võrgustamine
13:00- 16:00
Privaatnõustamised EASi ekspordiesindajate juures vastavalt eelnevale registreerumisele, a 15min
* Võimalik osa võtta nii kohapeal kui online’is.
Seminar toimub eesti ja inglise keeles, on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine, kuni 18. märtsini – SIIN.
Täiendav info: Elo Mets, projektijuht, Tartu Ärinõuandla, e-mail: elo@arinouandla.ee, tel: 511 3932
Omavalitsusliit, ettevõtluskeskus ja Põhjarannik valisid Ida-Viru aasta 2021 tegijaks turismiklastri. Ajutrusti moodustavad poolsada turismiettevõtet ja -asutust koos kõigi maakonna omavalitsustega.
Aktiivsed kodanikud on omavalitsuse suurim ressurss. Miks elanike kaasamine tihtipeale takerdub ning toob kaasa rohkem tüli kui rõõmu? Kui seadus ei kohusta, siis kust leida hea tahe, et olla avatud valitseja, kohalikke kaasav ja kuulav?
Tule inspiratsioonipäeval siis, kui oled:
omavalitsuse juht,
ametnik
aktiivne kodanik
Mõtleme kaasa, kuidas kohaliku elu valitsemine muuta Eestis avatumaks!
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kutsub kõiki huvilisi 10. veebruaril kell 14.00-15.30 osalema Euroopa Liidu poolt rahastatavate sõpruslinnade ja linnade võrgustike taotlusvoorude infopäevale!
Infopäev toimub Zoomi keskkonnas
Registreerimine infopäevale toimub internetis aadressil: //bit.ly/3GAubpG
Ettevõtjad, ettevõtluse ja biomajanduse eestvedajad!
Kutsume teid osalema Põhja- ja Baltimaade biomajanduse innovatsiooni võrgustiku avaseminaril
“Bioettevõtluse arenguhüpe: villast vetikateni”, 17. veebruaril kell 10-13 Tehnopolis. Üritust saab jälgida ka ülekande vahendusel.
Üles astuvad biomajanduse ettevõtted Eestist ja Islandilt, kes jagavad oma põnevat ettevõtluslugu ja tutvustavad uuenduslikke tooteid.
Balti- ja Põhjamaade partneritega ellu kutsutud projekti raames tutvustame biomajanduse ärimudeleid Läänemere piirkonnast, korraldame kohtumisi ja õppereise Baltikumis ja Põhjamaades.
Eesti partnerite Maaülikooli, Tehnopoli ja Taltech Mektoryga tahame ette valmistada hüppeplatvormi Eesti ja teiste Balti riikide ettevõtjatele ning luua selle põhjal koostööd Põhjamaadega.
Näeme, et biomajandusel on täita palju suurem roll kestlikus majandusmudelis, kui seda praegu talle omistatakse. Sestap on loodava võrgustiku eesmärk pakkuda ettevõtjatele ja huviorganisatsioonidele tuge uute teadmiste hankimisel, kontaktide loomisel ning turu tundma õppimisel.
Hoogustame koos biomajanduse ettevõtete arengut ja teeme biomajandusest uue majanduse tugitala!
Reisitoetuste konkurss on mõeldud Eesti vabaühenduste rahvusvahelise koostöövõimekuse toetamiseks.
Toetust saab taotleda rahvusvahelist koostööd tegevate vabaühenduste huvikaitseks ja teadmussiirdeks vajalike reisikulude katmisel, eelkõige:
osalemiseks välisriigis avalikul kodanikuühiskonna üritusel Eesti kogemuse jagamiseks (nt ettekande pidamine, arutelu juhtimine, jms);
osalemiseks rahvusvahelise katusorganisatsiooni üritusel Eesti liikmena;
osalemiseks välisvahenditest toetatava rahvusvahelist koostööprojekti ettevalmistaval töökoosolekul;
osalemiseks taotleva vabaühenduse tegevusega seotud koolitusel;
väliseksperdi kutsumiseks Eestis toimuvale kodanikuühiskonna avalikule üritusele või koolitusele, kui tema kogemust jagatakse avalikkusega (artikkel, intervjuu vmt).
Toetuse saamiseks tutvu konkursi tingimustega ning esita KÜSKile taotlus koos nõutud lisadega.
NB! Alates 2022. aastast kehtivad täiendatud reisitoetuste konkursi tingimused ja vormid! Peamine täiendus on see, et reisikindlustuse sõlmimine ei ole kohustuslik, vaid soovituslik, ning on aluseks kompensatsioonile reisi ära jäämisel.
Taotlus esitatakse KÜSKi vormil koos nõutud lisadega (osaleja CV, ürituse kava, kutse jt) vähemalt 20 päeva enne ürituse algust allkirjastatuna juhatuse liikme (ühise esindusõiguse korral mitme) või volitatud isiku poolt aadressile kysk@kysk.ee.
Oluline teada – reisikindlustuse toetust on võimalik taotleda reisikindlustuse poliisile, mis on sõlmitud reisi toimumise kuupäevade ulatuses. Taotlemise hetkel reisikindlustuse poliis sõlmitud olema ei pea, piisab võetud pakkumise alusel taotlusvormil märgitud kindlustuse maksumusest.
Saadud toetuse kohta aruande esitamisel on oluline tagada, et tehtud kulud on tasutud ühingu arveldusarvelt, eristatavad teistest kuludest ning tõendatud raamatupidamise algdokumentidega (arved jm). Juhul, kui kulud – näiteks lennupileti eest tasumise – on teinud eraisik, tuleb koos aruandega esitada ühingule tehtud kuluaruanne ja maksekinnitus ühingu arvelt kuluaruande alusel tasutud kulude kohta.
Konkurss on jooksvalt avatud. Taotlusi võetakse vastu kuni eelarves vahendeid jätkub.
Kontakt
Sandra Paulus
Koordinaator
Rahvusvahelise koostöö toetuste koordineerimine
Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toetusprogrammi koordineerimine
Reedel, 10. detsembril algusega kell 10.00 toimub Narvas loomeinkubaatoris OBJEKT Ida-Viru Loomeklastri avakohtumine.
Ida-Viru Loomeklaster on 2021. aasta sügisel asutatud koostöövõrgustik, mis koondab piirkonna loomevaldkonna ettevõtted, organisatsioonid ja tegijad eesmärgiga edendada piirkonnas loomeettevõtlust, et anda tõuge sealse kultuuri- ja majanduselu mitmekesistamiseks.
Klastri avakohtumine toimub nii kohapeal aadressil Linda 2 asuvas loomeinkubaatoris OBJEKT kui ka läbi veebi. Osa võtma on oodatud nii Ida-Viru loomeorganisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajad ning ajakirjanikud kui ka kõik huvilised.
Ürituse avavad tervituskõnedega riigihalduse minister Jaak Aab, kultuuriminister Tiit Terik, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja asetäitja Eda Silberg ja klastri projektijuht, SA IVEK Viru Filmifondi koordinaator Piia Tamm. Ettekannetega loomeettevõtlusest esinevad kultuuriministeeriumi loomemajanduse nõunik Anu-Maaja Pallok ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar. Tervitustele ja ettekannetele järgneb loomeklastri 2022. aasta tegevusplaani tutvustamine ja arutelu.
Loomeklastri projektijuhii Piia Tamme sõnul on loomevaldkonna vastu just praegu Ida-Virumaal suur huvi: „Loomeettevõtlus toob meie maakonda uusi talente, loob uusi töökohti ja tõstab piirkonna konkurentsivõimet. Ida-Virumaal on uusi väljundeid otsivate ettevõtjate ja organisatsioonide võimestamine läbi loomevaldkoma kompetentside kasvu oodatud ja vajalik. On aeg tuua kokku olemasolevad tegijad ning alustada pikaajalist koostööd ja arendusprotsessi.“
Ajakava
Reede, 10. detsember
Ida-Viru Loomeklastri avakohtumine ja esimene koolitus
Loomeinkubaator OBJEKT (Linda 2, Narva)
10.00 Kogunemine, hommikukohv ja kerge eine
10.20–10.50 Tervituskõned
10.20 Piia Tamm, Ida-Viru Loomeklastri projektijuht, SA IVEK Viru Filmifondi koordinaator
10.30 Jaak Aab, riigihalduse minister
10.40 Tiit Terik, kultuuriminister (veebis)
10.50 Eda Silberg, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja asetäitja
10.50–12.15 Ettekanded
11.00–11.30 Anu-Maaja Pallok, kultuuriministeeriumi loomemajanduse nõunik: „Loomeettevõtlusest“
11.30–12.15 Juko-Mart Kõlar, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor: „Loomeettevõtte juhtimine ja arenguvõimalused“
12.15–12.30 Ida-Viru Loomeklastri 2022. aasta tegevusplaani tutvustamine
12.30–13.00 Arutelu
Osalus kohapeal COVID-19 tõendi ja isikut tõendava dokumendi alusel. Osalejatel on kohustus kanda maski. Eelregistreerunud veebiosalejatele saadetakse ülekande link vahetult enne üritust.
Ida-Viru Loomeklastri algataja on SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) koostöös ettevõttega Shiftworks OÜ. Klastri käivitamist toetatakse Rahandusministeeriumi regionaalarengu toetusmeetme „Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamise toetus“ raames. Toetuse andmise eesmärgiks on elavdada Ida-Viru maakonnas kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust, pidurdada nooremaealise elanikkonna väljavoolu ja piirkonna eelisarendamise abil vähendada piirkonna mahajäämust võrreldes teiste Eesti piirkondadega. Klastri partner on Kultuuriministeerium.
Kood/Jõhvi avamine avab Ida-Virumaale võimaluse astuda oma ettevõtluse arendamisel suure sammu tuleviku suunas. Koolis arendatavad digioskused annavad maakonnale tõuke start-up ettevõtluse arendamisel ning ka kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lõimimisel maakonnas traditsiooniliselt tugeva tööstusettevõtlusega.
Ida-Viru Aasta Eurorahade Rakendaja 2021
Ettevõtte konkurentsivõime kasvatamiseks on sageli vaja teha kulutusi, mis ettevõttele endale üksinda on liiga raske kanda.
TNC Components investeeris koos Euroopa Liiduga ettevõtte arenguprogrammi, mis aitab ettevõttel tulevikus pakkuda oma tooteid veelgi nutikamalt kui seni
Ida-Viru Aasta Väikeettevõte 2021
Aastaid on Polven Foods OÜ pakkunud häid maitseid nii Ida-virumaal kui ka kaugemal. Ettevõtte on stabiilselt arenenud ning leidnud keerulisel ja konkurentsirohkel turul oma tarbija. Polven Foods OÜ on kindlasti üks Ida-Virumaa toiduainetööstuse maamärke.
Ida-Viru Aasta Turismiettevõte 2021
Caroline ja Narva. Sel hooajal on need kaks nime tihedasti koos olnud. Laevaliikluse käivitamine Narva jõel Narva Ja Narva-Jõesuu vahel pärast 25 aastast perioodi on paljude maakonna külaliste ja kohalike elanike südamesse läinud. Laeva reisid on olnud hooaeg läbi reisijaid täis ning uuele hooajale vaadatakse Spinnaker OÜ poolt vastu lootusrikkalt sest Eestis ja maailmas on veel palju inimesi, kes pole romantilist jõeretke Euroopa liidu piirijõel veel kogenud.
Ida-Viru Aasta Uustulnuk 2021
Kui siseneda Ida-Virumaale lääne poolt, siis ei saa jääda märkamata valge kindlusehoone Purtses. Seal tegutseb Taube catering, kes on andnud tugeva tõuke Ida-Virumaa kulinaarse sisu arengule. Kindlus pakub White Guide tunnustatud kvaliteediga kehakinnitust ja keelekastet iidses linnusehoones.
Ida-Viru Aasta Ettevõtjate Sõber 2021
Kas kool saab olla edukas kui seal ei ole õpetajaid?
Võib olla mitte iga kool, küll aga uuenduslik Kood/Jõhvi. Jõhvi Koodikooli tulek maakonda on andnud maakonna digitaliseerumise ootusele korraliku kiirenduse. Ettevõtjatele annab ta aga kvalifitseeritud tööjõudu valdkonnas, kus tööjõupuudus on üha suurem ja suurem
Ida-Viru Aasta Noorte Ettevõtlik Tegu 2021
Tuleviku edu pandiks on digipöörde elluviimine.
Edukoht OÜ noored asutajad ja töötajad annavad oma panuse Ida-Virumaa noorte programmeerimisoskuse arendamisel. Programmeerimisoskust vajatakse tööturul üha laiemalt ning Edukoht OÜ aitab maakonna noortele sellele tellimusel vastata.
Ida-Viru Aasta Rohepöörde Tegu 2021
Planeet Maa suudab kliimamuutusega kohaneda, inimene ja muu elav loodus ei pruugi seda aga suuta. Selleks, et kliimamuutust pidurdada vähendatakse kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Enefit Power on selles suunas astunud olulise sammu vähendada kasutatava biomassi arvelt fossiilkütuse põlevkivi kasutamist elektritootmises. Rohepööre on reaalsus ning Enefit Power käib sellega ühte jalga.
PRESSITEADE
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
25. november 2021
Kolmapäeval, 24. novembril tunnustati Kohtla-Järve Kultuurikeskuses Ida-Virumaa aktiivseid noori, tegusaid kodanikke ja parimad kodanikuühendusi seitsmes kategoorias: Ida-Viru Parim KOP Rakendaja 2021, Ida-Viru Eurorahade Rakendaja 2021, Ida-Viru Parim Kodanikuühendus 2021, Ida-Viru Tegusaim Kodanik 2021, Ida-Viru Noor Vabatahtlik 2021, Ida-Viru Vabatahtlik Noortetiim 2021, Ida-Viru Lapsevanema Vabatahtlik Tegu 2021. Tunnustuse pälvis 20 nominenti.
Ida-Viru parimaks kodanikuühenduseks valiti MTÜ Ida-Pääsuke Airsoft.
Organisatsioon loodi 2018. aastal ja tegeleb airsofti arendamisega Ida-Virumaal ning on Eesti suurima airsofti areeni looja kogupinnaga 5000 ruutmeetrit. Tänu meeskonna aktiivsele tegevusele oli 2021. aastal Narva noortel võimalus käia airsofti treeningutel, osaleda tasuta turniiridel ning võtta osa airsofti mängude korraldamisest. Samuti toimusid aasta jooksul areenil erinevad püstoliturniirid ja temaatilised mängud, millest võtsid osa külalised teistest linnadest ja riikidest. Narva CQB areenil on sel aastal käinud üle 1000 inimese.
Lisaks tegevusele Narvas korraldas ja osales Ida-Pääsukese meeskond mänge Jõhvis, Tammikus, Sinimäel ja Narva-Jõesuus.
MTÜ Ida-Pääsuke teeb aktiivset koostööd Narva linna koolide, Kaitseliidu, Karu Klubi, Narva Kultuuriosakonna ja teiste mittetulundusühingutega.
Tutvu lähemalt MTÜ Ida-Pääsuke Airsoft tegevusega videoloo kaudu: //youtu.be/g4NTlpYDQ7A
Lisaks Ida-Viru Parimale Kodanikuühendusele selgusid võitjad veel järgmistes kategooriates:
Ida-Viru Parim KOP Rakendaja 2021 – Iisaku Muuseumi Sõprade Selts MTÜ
Konkursi Ida-Virumaa kodanikuühenduste ja noorte tunnustamiseks kuulutasid ühiselt välja Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ettevõtlik Kool, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Europe Direct`i Narva teabekeskus.
Konkursi eesmärk oli esile tõsta ja tunnustada neid, kelle teod muudavad meie õppeasutused ja kodukohad paremaks, kogukonda ühtsemaks ning kodanikuühiskonda tugevamaks.
Alates kevadest nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal ning Ida-Virumaal on seda võimalust viimastel kuudel kasutanud juba 42 ühistut, koos maakonnas korraldatud infopäevadega on teave korteriühistutele mõeldud meetmetest jõudnud sajakonnale maakonna ühistule.
“KredEx teeb alates kevadest koostööd maakondlike arenduskeskustega, et pakkuda ühistutele ja tulevikus ka eraisikutele parimat võimalikku kohapealset nõustamist ning seda kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide poolt,” lausus KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu. “Esimeste kuude statistika näitab, et tegemist oli väga vajaliku ja oodatud teenusega, kuna üle Eesti on nõustamisvõimalust kasutanud 430 ühistut.”
Sihtasutuse Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse KredEx konsultandi Marju Uustalu sõnul on
ühistutele korraldatud kokku seitse infopäeva ning neil osalenud sadakond
ühistut on selle võimaluse tänuga vastu võtnud. Viimasel neljal kuul on korterelamute
energiatõhusamaks muutmise võimaluste ja KredExi toetusmeetmete vastu huvi
tundnud 42 ühistut.
“Huvi on tuntud kõigi korterelamutele suunatud teenuste ehk nii renoveerimislaenu, käenduse kui ka rekonstrueerimistoetuste vastu. Ühistute tagasiside kohaselt on väga positiivne just võimalus infot oma kodukohast saada, kuna see annab lisamotivatsiooni ja lihtsustab korterelamu uuendamise ja energiatõhususe suurendamisega edasi liikumiseks,” lausus Marju Uustalu.
Ühistud võivad maakondliku arenduskeskuse konsultandi kutsuda ka korteriühistu koosolekule, et ühistuliikmed saaksid otse eksperdilt neid huvitavaid erinevaid küsimusi küsida ning juba on ekspert käinud ka ühel sellisel koosolekul. “Usume, et järgmisel aastal, kui on lähenemas uus taotlusvoor, kasvab ka ühistute huvi konsultante koosolekule kutsuda,” lisas ta.
Eelmisel aastal jagati korterelamutele erakorraliselt 100 miljonit eurot toetust, millega tehakse korda umbes 310 maja Eestis. Järgnevatel aastatel jagab KredEx toetustena stabiilselt 50-60 miljonit eurot aastas ehk igal aastal saab korda teha vähemalt paarsada maja.
Maakondlikust arenduskeskusest saavad korteriühistud abi küsida nii erinevate teenuste tingimuste ja sobivuse, taotluste nõuete, ajakava kui vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka KredExi taotluse täitmisel ja esitamisel.
Nõustamisteenust saavad ühistud kasutada 14 arenduskeskuses üle Eesti, vaid Harjumaal pakub konsultatsiooni arenduskeskuse asemel endiselt KredEx.
KredEx pakub korterelamute korrastamiseks ja energiasäästu kasvatamiseks erinevaid toetusi, otselaenu ja käendust. Alates 2015. aastast on KredExi toel üle Eesti korda tehtud ligi 750 korterelamut.
Traditsiooniline üle-eestiline Ettevõtlusnädal toimub sel aastal 4.-10. oktoobrini. Eesti suurima koolitusnädala juhtmõte on sel aastal „Kohane ja võida!“
TÄNA 04.10.2021! Ettevõtlusnädala kava
11:00-18:00 Ettevõtlusnädala avastart: „Mis on edu võti ehk uue aja väljakutsed” (eesti keeles)
Sihtgrupp: kõik huvilised, Toimumiskoht: Veebiülekanne
12:00-14:00 RTK starditoetus (vene keeles) ONLINE! Registreeri ja kohe liitu seminariga https://bit.ly/3nFO2OJ
15:00-16:30 Online meistriklass “Eduka äriplaani koostamise nipid” (vene keeles ja eesti keeles) ONLINE!
„Tänavusel Ettevõtlusnädalal on fookuses kohanemine pidevalt muutuva maailmaga, sest just see on edu võti, mis meil aitab seljatada kriisid ja väljuda nendest võitjatena,“ sõnas Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Nädala jooksul tutvustame erinevate sündmuste raames neid edutegureid, mis on olulised nii iga ettevõtja kui ka vabaühenduse jaoks täna ja homme, et uute olude ja muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda,“ lisas Huul.
Nädal toob kokku nii ettevõtlusega alustajad kui tegutsevad ettevõtted, sündmusi jagub ka koolinoortele. Sel aastal on varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimub Ettevõtlusnädala raames varasemast rohkem vabaühendustele pühendatud üritusi. Esmakordselt korraldab maakondlike arenduskeskuste võrgustik 6. oktoobril Konsultatsiooni kolmapäeva, mil saavad kõik huvilised osaleda tasuta kiirnõustamisel ja küsida ettevõtluskonsultantidelt nõu.
Ettevõtlusnädala raames toimub tänavu paarsada temaatilist üritust nii eesti kui ka vene keeles. Kõikides Eesti maakondades korraldatakse ettevõtlusega alustama julgustavaid seminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Ettevõtlusnädala üritusi viiakse läbi nii nõuetekohastes seminariruumides, hübriid- kui ka veebisündmustena. Suurem osa neist on osalejatele tasuta, ent osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Ettevõtlusnädalal saavad kokku sarnaste huvidega inimesed – lisaks uutele teadmistele pakuvad Ettevõtlusnädala üritused võimalust kontaktivõrgustiku laiendamiseks ja potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Üritused annavad osalejatele vajaliku tõuke järgmiste sammude tegemiseks ettevõtluses.
Ida-Viru maakonnas toimuvaid üritusi saab vaadata SIIT
1. septembrist on mittetulundusühingutele ja sihtasutustele toetuse taotlemiseks taas avatud kohaliku omaalgatuse programmi taotlusvoor, millega soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.
Programmi eesmärgi täitmiseks antakse toetust tegevusteks, mis tugevdavad kogukonna identiteeti, loovad tõhusamat koostööd ning panustatavad kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu.
Toetust antakse ka kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumiseks ja ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamiseks ja arendamiseks.
Taotleda saavad avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Toetussumma olenevalt meetmest on kuni 4000 eurot ning omafinantseering peab olema vähemalt 10 protsenti projekti kogumaksumusest.
Taotlusi saab esitada läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna//etoetus.struktuurifondid.ee kuni 1. oktoobrini kell 16.30.
Kogu täiendav info, abimaterjalid ja taotluste ning aruannete lingid, hindamise juhendid jms on leitav Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kodulehelt.
MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsuvad huvilisi vabaühendusi kohaliku omaalgatuse programmi infotundidele Zoom keskkonnas:
Kohtla-Järve Linnavalitsus kutsub linna korteriühistute esindajaid ja elanikke võtma osa infotunnist teemal “Kortermajade renoveerimine KredExi abiga“.
Infotund korraldatakse koostöös SA´ga Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja SA´ga KredEx. Infot edastab ja küsimustele vastab partnersuhete haldur Jana Toome.
Infotund toimub 03.08.2021 kell 17.00 Kohtla-Järve Linnavalitsuse hoones aadressil Keskallee 19 Kohtla-Järvel.
Seminarikeeled on eesti ja vene keel. Osalemine on tasuta.
Alatest 10. maist 2021 on Ida-Virumaa ettevõtetel võimalik alustada vaktsineerimist vanusepiirangust hoolimata (inimesed alates 16. eluaastast) tööandja juures järgnevatel tingimustel:
Ettevõte peab asuma Ida-Viru maakonnas (kooskõlastatult töörühmaga võib teha erandeid, kui ettevõte ei asu Ida-Virumaal, küll aga elab seal suurem osa töötajatest).
Suurem osa töötajatest ei saa teha kaugtööd (tootmine, sadamad, logistika, teenindus, põllumajandus jne).
Minimaalne vaktsineeritavate arv ettevõttes on 20 inimest.
Lubatud on vaktsineerida ka töötajate täiskasvanud pereliikmeid. Eriti teretulnud on eakamate pereliikmete julgustamine ja vaktsineerima toomine.
Vaktsineerimine toimub ettevõttes kohapeal.
Kaitsesüstimise tempo ja järjekord sõltub vaktsiinide tarnest ja teenusepakkuja logistikast.
Seetõttu võib minna aega, kuni kõigi soovi avaldanud tööandjateni vaktsineerimine jõuab.
Palume kannatlikkust ja mõistmist.
Oma soovist töökohal vaktsineerimist korraldada tuleb tööandjal teada anda madis.kallas@haigekassa.ee. Samale kontaktile palume pöörduda ka täiendavate küsimuste korral.
Ida-Virumaal korraldavad vaktsineerimist Haigekassa partnerid OÜ Corrigo ja S Silmarõõm OÜ.
Teil on MTÜ, mille tegevus aastaid seisab ja kaalute selle lõpetamist?
Kui nii, siis ootame teid 18. mail tasuta veebiseminarile, kus räägime täpsemalt, millest alustada lõpetamise protsessi, sh:
mis vahe on lõpetamisel ja likvideerimisel kuidas koostada likvideerimisbilanss ja –tulemiaruanne; kes määratakse likvideerijateks; mida silmas pidada, kui teha MTÜ lõpetamise teade; kuidas käib MTÜ likvideerimine; mida tähendab lõppbilanss ja vara jaotusplaan
…jne
Teemasid selgitavad teile maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid.
Ida-Virumaa on jätkuvalt üks suurema nakatumise tasemega ja samas madalaima vaktsineerituse tasemega piirkondi kogu Eestis.
Kutsume teid üles tegevuseks, millega loodame suurendada võimalikult efektiivselt kõige liikuvamate inimeste, ehk töötava elanikkonna, vaktsineeritust meie maakonnas.
Juba üsna pea avatakse võimalus vaktsineerida koroonaviiruse vastu kogu elanikkonda. Soovime Ida-Viru maakonnas olla selleks võimalikult hästi ettevalmistunud ning pakkuda tööandjatele võimalust korraldada nö. suurvaktsineerimine
ettevõttes kohapeal
tervishoiuteenuse osutaja juures.
Selleks:
1. palume tööandjate esindajatel koostada nimekirjad kõikidest töötajatest, kes on valmis end vaktsineerima Covid-19 vastu.
2. Tööandjad, kes on oma vaktsineerimise sooviga töötajate andmed kokku kogunud, saadavad nimekirjad endale sobivasse/lähimasse vaktsineerimiskeskusesse – etteantud esindajale (kontakt allpool). Edastame keskuse poolt isikukoodid, kelle nimele andmed krüpteerida.
3. Kohe kui vaktsineerimine nö. piirangute alt vabaneb, siis võtab vaktsineerimiskeskus tööandjaga ühendust ja lepib kokku “suurvaktsineerimise” ettevõttes kohapeal või vaktsineerija juures. Juhul, kui vaktsineerimise võimalus avaneb “vanusepiiride lõikes”, siis saame vastavalt vanusele inimesed vaktsineerima kutsuda.
Tänase seisuga saame (logistiliselt paindlike) partneritena pakkuda Ida-Virumaa tööandjatele välja kaks Eesti Haigekassa lepinguga vaktsineerimist korraldavat asutust, milleks on:
Tervisekeskus Corrigo – kogu info vaktsineerimisest töötervishoiu teenuste juhi Irina Sirenko kontaktidel 5389 3520, irina.sirenko@corrigo.ee või kontserni tegevjuhi Merle Harjo kontaktidel 552 6928; merle.harjo@corrigo.ee
S Silmarõõm – kogu info töötajate vaktsineerimisest juhatuse liikme Sigrid Mihhailova telefonil 504 5340 või e-posti teel sigrid@silmaroom.ee
Juhul, kui teil on mis tahes küsimusi, siis ka need on väga oodatud.
Loodame siiralt, et liitute Tervisekeskus Corrigo ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse algatusega.
28. – 29. aprillil 2021 toimuvad Ida-Viru õiglase ülemineku visioonipäevad.
Arutatakse väljakutseid, millega piirkond peab kliimaneutraalsuse saavutamisel hakkama saama. Samuti antakse teavet võimaluste kohta, mis ülemineku käigus piirkonnas avanevad, ning leevendusmeetmete hetkeseisust.
Ürituse eesmärk on anda teavet õiglase ülemineku kava koostamise edenemise kohta ja julgustada osalejaid panustama Ida-Viru maakonna arengusse, sealhulgas osalema ülemineku raames kavandatud toetusmeetmetes.
Osalema on oodatud ettevõtjad üle Eesti, kohalikud Ida-Virumaa elanikud ja teised, kes soovivad olla teadlikud võimalustest, mis lähiajal piirkonnas avanevad ja kes pole ükskõiksed kohaliku elu arengu suhtes.
Igaüks saab aruteludest osa võtta ja avaldada arvamust piirkonna muutuste kohta.
„Mitmekesine majandus ja elukeskkond Ida-Virumaal –
missugune ta olla võiks?“
Osalejad:
Ilmar Raag
Eva Lennuk
Rainer Sternfeld
Margus Ilmjärv
Margit Keller
13:00-14:00
Sirutuspaus
14:00-14:15
Modereeritud arutelu:
„Ida-Virumaa ettevõtlus ja tuleviku oskused
kliimaneutraalsusele ülemineku kontekstis“
Osalejad:
Sander Vaikma
Teet Kuusmik
Olga Kurdovskaja
Anneki Teelahk
Meelis Eldermann
14:15-15:45
Päeva kokkuvõtted
15:45-16:00
2. PÄEV
ÕIGLASE ÜLEMINEKU FONDI MEETMED
29.04.2021
AEG
Eilse päeva lühikokkuvõte, 2. päeva kava tutvustamine
12:00-12:15
Inspiratsioonikõne
Jana Budkovskaja
12:15-12:35
Õiglase ülemineku sekkumiste tutvustus
Õiglase ülemineku üldise sekkumisloogika tutvustus
Ivan Sergejev, Rahandusministeerium
Individuaalsete sekkumiste lühitutvustused
12:35-13:35
Sekkumiste lauaarutelud, 1. sessioon
13:35-14:35
Sirutuspaus
14:35-14:50
Sekkumiste lauaarutelud, 2. sessioon
14:50-15:50
Sirutuspaus / kogunemine pearuumi
15:50-15:55
Lauaarutelude kokkuvõtted
15:55-16:25
Visioonipäevade kokkuvõtted
16:25-16:30
Kasutame küpsiseid, et tagada teile meie koduleheküljel parimat kasutuskogemust. Kui jätkate meie kodulehekülje kasutamist, siis eeldame, et olete sellega nõus.NõusKüpsiste tingimused