Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja tänavuse kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvooru. Innovatsioonifondist makstav toetus on mõeldud kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamiseks ja elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks kohalikul tasandil.

Julgeolekuolukorrast tingituna on innovatsioonifondi 2024. aasta vooru fookuses just elanikkonnakaitse.

Toetuse eesmärk on:

* kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamine;

* kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja kohalikke olusid ning võimalusi arvestades nende lahendamine

Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud ja põhikirja kohaselt avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või seltsingulepingu alusel avalikes huvides tegutsev seltsing.

Toetatakse järgmisi tegevusi:

* esmalt kogukonnasiseste, kogukondade vaheliste ning kohaliku omavalitsuse ja kogukondade vaheliste laiapindsete ja kaasavate arutelude korraldamine elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks ning arendusvajaduste kokku leppimiseks, sh koostöös kogukonnaga kriisiplaani koostamiseks või uuendamiseks;

* eelmises punktis nimetatud tegevuse tõendatud täitmise järgselt elanikkonnakaitse arendusvajaduste lahendamiseks tegevuste elluviimine, teenuste tellimine (näiteks generaatori ühendusvalmiduse loomine, koolituste või nõustamise tellimine ekspertidelt jne) ja/või inventari soetamine, kui need on põhjendatud projekti eesmärgi saavutamiseks.

Taotlusi saab esitada kuni 15. oktoobrini 2024. Taotlemine ei ole veel avatud! Taotlemise algusest TMS-is anname eraldi teada KÜSKi kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Kogu info kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2024. a taotlusvooru kohta on KÜSKi kodulehel.

Taotlusele tuleb lisada mitmeid lisadokumente, mille vormid on olemas KÜSKi kodulehel taotlusvooru alamlehel. Toetuse saanud projekt tuleb ellu viia perioodil kui 31. maini 2025. a.

Taotlusvooru baaseelarve on 875 000 eurot, millele lisanduvad nende kohalike omavalitsuste piirkondad jaoks mõeldud summad, mis eelmise aasta taotlusvoorus jäid kasutamata.

Kerstin Rei

koordinaator

• kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor;
• kogukonna eestvedaja stipendium;
• investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas;
• arenguekspertide koordineerimine

Kerstin.Rei@kysk.ee

+372 5854 5754

Allikas

Riigi Tugiteenuste Keskus ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium viivad läbi õiglase ülemineku fondi „Piirkondlikud algatused õiglaseks üleminekuks“ meetme väikeprojektide taotlusvooru, milles on selgunud esimesed kaheksa toetust saanud projekti.

Rahastamist saanud projektid on suunatud nii keskkonnateadlikkuse edendamisele, kui kohalike noorte algatuste ja arenguvõimaluste toetamisele, aidates sellega kogukondadel käimasolevate muutustega kohaneda. Euroopa Liidu vahenditest rahastatud taotlusvooru eesmärk on toetada Ida- Virumaa kogukondi kliimaneutraalsusele üleminekul. Väikeprojektide  taotlusvooru eelarve on kokku 2,6 miljonit eurot.

Rahastust saanud projektid on mitmekülgsed ja pakuvad Ida-Virumaa elanikele võimalust kodanikualgatuste kaudu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi mõista ning sellesse ka ise aktiivselt panustada.

MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda planeerib Alutaguse kogukonnale koolituste sarja, mille eesmärk on tõsta kogukonna elanike teadlikkust keskkonnasäästlikkuse kogukonnaenergeetika ja rahatarkuse valdkonnas. Iisaku Noorte Klubi planeeritud tegevused on suunatud algklasside õpilastele, kellel tekkib võimalus osaleda kolmepäevases leiutajate suvekoolis Setomaal. Suvekooli raames saavad lapsed tegelda leiutiste loomisega, uute ideede ja nutikate lahenduste arendamisega, mis aitab kaasa nutika ettevõtliku põlvkonna kasvamisele ning tulevikuettevõtjate vormimisele maapiirkonnas.

SA Jõhvi Haigla  võttis oma tegevuste planeerimisel suuna tervishoiu-, sotsiaal- ja avalike teenuste osutajate vahelise koostöö toetamisele ja arendamisele. Nende projekti  parandab elanike sotsiaalset sidusust läbi kogukondade ja valdkondade ülese koostöö, jõustab kodanikualgatusi ja suurendab kriisi sattunud isikute usaldust kogukonnateenuste ning omavalitsuste vastu. Spetsialistide koostöö arendamine ja tõhustamine aitab parandada vaimse tervise kriisiabi kättesaadavust ning tõsta selle teenuse kvaliteeti.

Lisaks said õiglase ülemineku fondist toetust mitmed põnevad, noortele suunatud üritused. MTÜ ART START korraldab džässtantsu ja akrobaatika meistriklasse, et edendada kaasaegse koreograafia õppimist laste ja noorte seas. Projekti raames korraldatakse „Tantsumaraton“, milles saavad osa võtta nii Ida-Virumaa tantsukollektiivid kui tantsu harrastajad ja iseõppijad. Alutaguse Elulaadikoja projekti eesmärgiks on edendada noorte seas räpikultuuri, julgustada noorte omaalgatuslikku tegevust, ühendada eri vanuses ja rahvuses noori ühtse eesmärgi nimel. Selleks korraldatakse augustis Iisakul räpifestival NORF’24 kuhu oodatakse kõiki noori räpihuvilisi üle Eesti ning lisaks noortele astuvad festivali laval üles ka tuntud Eesti räpiartistid.

MTÜ Tuletorn tegeleb Peipsi põhjaranniku muinaspärandi kogumise ja tutvustamisega ning korraldab sel aastal ürituste sarja, mille raames toimub laste ja noorte joonistusvõistlus „Mina olen arheoloog. Joonistame Peipsimaa muinasaega“. Joonistustest valmib galeriinäitus ja arheoloogide eestvedamisel viiakse ellu inspiratsioonipäevad, mille kaudu tutvustatakse noortele kodukandi muinasesemeid, et seeläbi kogukonna identiteeti tugevdada.

Esimeste toetatud projektide seas olid ka mõned investeeringuprojektid. Näiteks MTÜ Iisaku Segakoor saab oma projekti raames soetada Iisaku Segakoorile 18 e-lugerit, mida edaspidi hakatakse kasutama nootide hoidmiseks ning laulude õppimiseks. Tänu sellele kahaneb koori keskkonnajalajälg ning noodikogu digitaliseerimisega aidatakse kaasa koorimuusikatraditsiooni arendamisele Ida-Virumaa piirkonnas.
MTÜ Noortekoda sai toetust akvaariumi rajamiseks Voka Avatud Noortekeskusesse. Tegemist on noorte omaalgatusliku projektiga mille idee tekkis noorte mõtterännaku käigus. Omaalgatuse toetamine annab noortele võimaluse kogeda, kuidas noorte enda ideed muudavad nende ja teiste elukeskkonda paremaks, suurendades samal ajal noorte enesehinnangut ja kaasatust oma kogukonna arengusse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu valdkonnajuht Kaire Luht julgustab kõiki Ida-Virumaa regiooni arengusse panustavad organisatsioone taotlusvoorust osa võtma. „Piirkondlike algatuste taotlusvoor õiglase ülemineku edendamiseks on hea võimalus realiseerida kõige julgemaid ideid panustamaks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjude leevendamisse sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjude näol. Lisaks keskkonnateadlikkuse ja kogukondade tugevdamise projektidele ning noortele suunatud tegevustele  on meetmesse oodatud ka Ida-Virumaa kui endise tööstuspiirkonna identiteedi jäädvustamise ja mõtestamisega seotud projektid ning sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni arendamist ja tutvustamist toetavad algatused,“ rääkis ta.

“Ootame taotlusi projektide ellu viimiseks, mis panustavad nii näiteks sotsiaalse ettevõtluse arendamisesse, edendavad keskkonnateadlikkust, samuti mitmesugusteks kohalikele noortele suunatud tegevusteks. Meede pakub ka suurepärase võimaluse kaasata oma tegevustesse Eestimaa teiste piirkondade organisatsioone, käivitades koostööna uusi algatusi või laiendades mõnes muus piirkonnas juba edukalt toimivat sündmust või tegevust Ida-Virumaale. Väikeprojektide taotlusi ootame esitama 2028 aasta 31. detsembrini,“ rääkis taotlusvooru läbi viiva Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepp.

Taotlemise tingimuste kohta leiab infot taotlusvooru lehelt.
RTK osaleb 9. mail Narvas Euroopa päeval, kus saab täpsemalt küsida rohkem infot ja nõu taotlemise tingimuste kohta.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Taotlusvoore korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.

Taotlusvooru info ja kontakt:
Terje Kuus
Projektikoordinaator
RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talitus
terje.kuus@rtk.ee
Telefon: +372 663 1886

Ida-Virumaal tegutsevad MTÜd ja SAd (sh korteri- ja garaažiühistud, õpilasesindused, noortekeskused, vabatahtlikud organisatsioonid, huvikeskused, pensionäride ühendused, kultuurikollektiivid jne), äriühingud (VKE) ning KOV üksused ja riigiasutused saavad toetust oma algatustele Õiglase Ülemineku piirkondlike algatuste väikeprojektide meetmest.

Lisaks keskkonnaalastele projektidele toetatakse ka kohalike kogukondade kultuurilist ja ajaloolist identiteeti ning pärandit, kogukondande  ja noorte algatusi.

Üks oluline element on investeeringud endiste tööstusobjektide taaskasutamisse ja renoveerimisse, muutes need avalikeks ruumideks, mis teenivad kogukonda. Näiteks võidakse vana tehasehoone ümber kujundada noortekeskuseks või kunstistuudioks, andes sellele uue elu ja otstarbe. Sellised projektid mitte ainult ei taasta vanu hooneid, vaid loovad ka uusi võimalusi kogukonna aktiivseks osalemiseks ja loomiseks.

Lisaks praktilistele projektidele võiks korraldada ka erinevaid üritusi ja näitusi, mis keskenduvad kohalikule pärandile ning ajaloole. Need üritused mitte ainult ei tõsta teadlikkust kogukonna minevikust ja kultuurist, vaid loovad ka võimalusi kogukonna liikmete vaheliseks suhtluseks ja koostööks.

Noortele mõeldud projektid võiks olema planeeritud selleks, et toetada noorte mitmekülgset arengut ning anda neile võimalus särada oma parimal viisil. Kõik eelloetletud tegevused ning muud meetme eesmärgist lähtuvad tegevused juhul, kui nad on noorte algatatud või suunatud spetsiifiliselt noortele (ehk 7-26 aasta vanustele füüsilistele isikutele) ning loovad tingimusi noore isiksuse mitmekülgseks arenguks. Sellisteks tegevusteks on näiteks haridusliku sisuga ja noorsootöö tegevused, sh näiteks noorte omaalgatused ehk noorte endi ideedest ja initsiatiivist alguse saanud kogukonnas ja ühiskonnas positiivsete muutuste ellu kutsumisele keskenduvad noorte juhtimisel ellu viidavad tegevused. Selle suuna alla sobivad ka tegevused, mis panustavad eelduste loomisse noorte usalduse kasvuks riigi vastu ja oma riigiga seotuse tugevnemiseks, noorte kodanikuaktiivsuse ja -pädevuste ning noorte otsustusprotsessides kaasa rääkimiste võimaluste suurendamisse.

Korteriühistud, aiandusühistud ja garaažiühistud võivad mõelda sellest, kuidas oma territooriumi veel kaunimaks muuta, liikmete teadmisi ja oskusi täiendada ning üheskoos korraldada meeldejäävaid ühistalgupäevi.

Projekte toetatakse kahe peamise kategooria raames: esiteks põhivarainvesteeringu projektid, teiseks arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisaldavad projektid, mis keskenduvad rohkem kogukonna kaasamisele ja teadlikkuse tõstmisele.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt kuni 31.12.2028, toetuse suurus on 3 000 eur kuni 10 000 eur. Uuri rohkem meetmest ja tule praktilise töötuppa, et oma projektideid vormistada.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital teatab, et peagi avaneb võimalus esitada taotlusi kogukonna eestvedaja 2024. aasta stipendiumi taotlemiseks.

Stipendiumi eesmärk on motiveeritud ja kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedaja, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengusammude innustaja, eelduste looja kogukonna ja kohaliku omavalitsuse partnerluseks.

Õigus stipendiumile kandideerida on kogukonna poolt eestvedajana toetatud teovõimelisel füüsilisel isikul, kes ei ole enne saanud KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumit. Stipendiumi saab taotleda ainult eraisik iseendale.

Kogukond on käesoleva kogukonna eestvedaja stipendiumi mõistes ühise eesmärgi nimel tegutsev, piirkondlikult määratletav ja ühe omavalitsuse territooriumil Eestis tegutsev inimeste rühm.

Taotluse esitamise tähtaeg on 6. mai 2024. Stipendiumi suurus on 5000 eurot, mis on tulumaksuvaba..

Kogu konkursi info leiate konkursi alamlehelt.

Infoseminar toimub 28. märtsil 2024 kell 10:00 keskkonnas Zoom.

Link infoseminarile

Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsub osa võtma meetme “Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” väikeprojektide töötubadest, mida korraldatakse Ida-Viru maakonna kõikides omavalitsustes eesti ja vene keeles perioodil märts-mai 2024. 

Kokku toimub piirkonnas 16 praktilist töötuba. Vaata töötubade graafikut ja registreeru üritusele SIIN . Töötubades osalevate inimeste arv on piiratud ning kindlasti on kohustuslik sellele eelregistreeruda. 

Kui te ei leidnud enda jaoks sobilikku töötuba (oma linnas või vallas), siis on Teil võimalik end eelregistreerida mõne teise omavalitsuse töötuppa. NB! Juhul, kui teile ei sobinud valikust mitte ükski töötuba (nt ei sobi töötoa keel valitud  kuupäeval, vms) siis palun võtke meiega selles osas otse ühendust e-posti teel nadezda.morozova@ivek.ee

Töötoas osalenud inimesel on võimalik pärast ürituse toimumist saada ka Ida-Viru Ettevõtluskeskusest järelnõustamist.

Praktiliste töötubade toimumisajad on kella 10.00-16.00. Osalejatele on tagatud kohvipaus ning lõuna. Osalemine on tasuta. 

Ootame töötubadest osa võtma järgmiste organisatsioonide esindajaid: Ida-Virumaal tegutsevad MTÜd ja SAd (sh korteri- ja garaažiühistud, õpilasesindused, noortekeskused, vabatahtlikud organisatsioonid, huvikeskused, pensionäride ühendused, kultuurikollektiivid jne), äriühingud (VKE) ning KOV üksused ja riigiasutused.

Töötoad on praktilise sisuga. Hea projekti koostamise jaoks tutvustame osalejatele meetme tingimusi,  jagame osalejatele praktilisi tööriistu ja häid näpunäiteid ning selgitame, et mis on projekti koostamises oluline. Aitame kujundada projekti ideed, anname nõu projekti sisu osas ja jagame juhiseid taotlusvormi täitmiseks. 

Piirkondlike algatuste toetuse eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda.

Väikeprojektide taotlusvoor on avatud alates 27.11.2023 ja kestab kuni 31.12.2028. aastani. Taotluste esitamine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna kaudu. Toetuse suurus on 3 000 kuni 10 000 eurot.

Taotlejaks võib olla:

• põhivarainvesteeringu projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused);
• arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing (VKE).

Toetatavad tegevused väikeprojektide voorus:

• sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine;
• keskkonnateadlikkuse edendamine, sh energiatõhususe, taastuvenergia, digitaliseerimise ja ringmajanduse valdkondades, 
• tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks,
• kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sh kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja avalikes huvides kasutuselevõtt, 
• kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused, sealhulgas võtmepädevuste arendamine 

Kõik tegevused peavad panustama sihtpiirkonna võimesse tegeleda ülemineku mõjudega vähemalt ühes järgmistest mõju valdkondadest:

• sotsiaalsed mõjud (elanike kindlustunne, rahulolu elukeskkonnaga, lõimumine, sotsiaalne kaasatus, rändeotsused, tervis, identiteet);
• tööhõive alased mõjud (piirkonnas pakutavad töökohad, karjääri- ja koolitusvõimalused, tööhõive, tööturul vajalikud oskused);
• majanduslikud mõjud (ettevõtlus, investeeringud, tööstus);
• keskkonnamõjud (loodus, keskkonnahoid, keskonnateadlikkus).

Töötoa ajakava*

9.45 – 10.00  Kogunemine

10.00 – 11.30 Tutvume määruse ja taotlusvooru tingimustega, vaatame üle erinevad dokumendid, mida projekti esitamisel koos taotlusega tuleb koostada

11.30-11.45 kohvipaus

11.45-13.15 Fookuses on projektiideed. Uurime projektiideede sisu, analüüsime neid ja anname soovitusi ning nõu idee arendamiseks või paremaks tegemiseks. Läbi praktika tutvumine e-toetuskeskkonnaga ja taotlusvormiga.

13.15- 14.00 lõuna

14.00-16.00 Käime koos osalejatega läbi taotlusvormi kõige olulisemad punktid. Vaatame taotlusvormis üle need kohad, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata või mis tunduvad esmapilgul eriti keerulised. Vajadusel, osaleja soovil või küsimuste esinemisel individuaalne järelnõustamine, sh sisenemine e-toetuskeskkonda.

*Töötoa ajakava võib sõltuvalt osalejate arvust muutuda.

Lisainfo väikeprojektide toetusmeetme kohta: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#vaikeprojektid 

Vajalikud dokumendid väikeprojektide koostamise kohta: https://pilv.rtk.ee/s/EbZjSMDsyztWH3Y

Toimunud infopäevade salvestused ja slaidid: https://pilv.rtk.ee/s/pQjtBXbWyPkrR5E

Kontakt:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee 

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor avaneb 1. märtsil 2024, taotluste esitamise tähtaeg on 1. aprill 2024.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Eestikeelne infopäev toimub 5. märtsil kell 14.00 ZOOM keskkonnas. Link liitumiseks 

Venekeelne infopäev toimub 7. märtsil kell 11.00 ZOOM keskkonnas. Link liitumiseks

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

• Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
• Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
• Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Allikas

Ressursipõhise kogukondade arendamise (asset-based community development) aluseks on kogukonnas leiduvad ressursid, nende avastamine, omavahel ühendamine ja koos tegutsemine. Oluline on, et ressursse avastatakse kogukonnas koos, kaasatakse nii inimesed, seal tegutsevad ühingud ja institutsioonid. Kuidas täpselt seda kõike praktikas teha, selleks valmis meil aasta alguseks juhendmaterjal. Lisaks läbisid 19 kogukondade hõlbustajat treeningu. Hõlbustajatest pooled on maakondade arenduskeskuste konsultandid ja pooled Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased.

Ida-Virumaal osaleb testimisel Tudulinna kogukond. Tudulinnas moodustati  eelmise aasta septembris kogukonnakogu, kes soovib aktiviseerida kogukonnaliikmeid. Testimise käigus loodetakse leida uut hingamist ja ühistegemist, kus iga kogukonnaliige tunneks ennast vajalikuna. Nende hõlbustajateks on Tatjana Zamorskaja, Nadežda Morozova ja Helena Paist. Esimene kohtumine toimub veebruari lõpus.

Mis saab edasi, kuidas teekond kulgeb?

Ressursipõhine lähenemine lähtub kogukonnast, ehk siis teekond oma kogukonna ressursside avastamisel, ühendamisel ja koos tegutsemisel saab kindlasti olema kõigil erinev. Hõlbustajad ja kogukonnad kohtuvad omavahel vähemalt kord kuus, kuid eelkõige sõltuvad tulemused kogukonna inimestest endist ja nende isetegemistest. Kuhu keegi jõuab, kuidas lähenemisel pakutud tööriistad toimivad, seda kuuleme juunis. Nimelt siis kogunevad kõigi kaheksa kogukonna esindajad koos hõlbustajatega mõttetalgutele, kus räägitut jagame kindlasti ka kogukonnaveebis. Seniks saab aga igaüks ka ise oma kogukonnas ressursipõhist lähenemist kasutada, abiks meie juhendmaterjalid.

Lisainfot  testimisest saab ehapaas@gmail.com

Fotol on hõlbustajad viimasel treeningpäeval Pärnus.

Ressursipõhise lähenemise testimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

Allikas

2. veebruaril andis president Alar Karis üle kodanikuühiskonna aasta tegijate ja aasta vabatahtlike tunnustused.

Aasta vabatahtlike kaasaja on Anna Rehema  Jõhvist. Anna  on olnud 10 aastat heategevusfondi Südamete Soojus eestvedaja, selle aja jooksul on fondi töösse kaasatud ligi 3000 vabatahtlikku. Südamete Soojus ühendab neid, kes soovivad aidata, ning neid, kes vajavad abi. Fondi vabatahtlike meeskonda nimetatakse hellitavalt soesüdameteks. Soesüda on inimene, kellel on tahe muuta maailma paremaks ja kes oma pere ja töö kõrvalt aitab oma vabast ajast abivajajaid.
Südamete Soojus on saanud “Vabatahtliku sõbra märgi”.

Allikas

Vabaühenduste Liit ja Euroopa Parlamendi büroo Eestis kutsuvad vabaühendusi kolmele tasuta koolitusele:

• 28. veebruaril koolitus “Kuidas viia läbi mõjusaid kommunikatsioonikampaaniaid?”
• 7. märtsil koolitus “Kuidas luua tõhusaid Meta reklaame?”
• 4. aprillil desinformatsiooniga toimetuleku koolitus (täpsem info peagi lisandumas)

Mõjusa kommunikatsioonikampaania korraldamise koolitus toimub 28. veebruaril kell 14.00-18.00 Euroopa Liidu Maja I korruse konverentsiruumis (Rävala pst 4, Tallinn). Koolituse viib läbi Sandra Kamilova.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. PS! Igast organisatsioonist on oodatud üks esindaja.

Meta reklaamide loomise koolitus on 7. märtsil kell 14.00-18.00 Euroopa Liidu Maja I korruse konverentsiruumis (Rävala pst 4, Tallinn). Koolituse viib läbi Karin Kanamäe.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Samamoodi on oodatud igast vabaühendustest üks esindaja.

Kolmanda koolituse (desinformatsiooniga toimetulek) kohta info veel täpsustub! Jälgige meie uudiseid!

Täpsem info Vabaühenduste Liidu kodulehelt.

Allikas

Siseministeerium koostöös KÜSKiga käivitas eelmisel aastal innovatsioonifondi, mille eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi käivitama uudseid koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Eelmisel aastal sai innovatsioonifondist toetust taotleda elanikkonnakaitsega seotud tegevusteks. 2024. aastal tuleb taotlusvoor uuesti, fookus jääb samaks – elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus.

Innovatsioonifondi maht 2023. aastal oli 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta oli ette nähtud maksimaalne toetussumma, mille piires selle omavalitsuse territooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda said. Taotluste menetlemise infosüsteemi TMS kaudu laekus 110 taotlust 67st kohalikust omavalitsustest. Suurem osa taotlustest on menetletud ja toetus määratud. Toetatud projektidega saab tutvuda KÜSKi kodulehel https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Sellega seoses avaldame Päästeameti riskikommunikatsiooni eksperdi Katariina Vaabeli kirjutise, milles on kirjeldatud kohaliku omavalitsuse ja elanike (kogukondade) rolli kriisideks ettevalmistamisel. See on vajalik lugemine nendele, kel on sel aastal plaanis innovatsioonifondist taotleda toetust kohaliku kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks.

Kohaliku omavalitsuse ja elanike roll kriisides

Tänapäeval on tõsiasjaks, et kriise võib olla väga palju erinevaid – kaob küte, side, elekter, vesi või hoopis midagi muud, mis meid kõiki rohkem või vähem puudutada võib.

Kui on tegemist ulatusliku kriisiolukorraga, siis see mõjutab kogu ühiskonda ja selle lahendamisse peavad ühiselt panustama nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud. Kriisid mööduvad leebelt üksnes siis, kui oleme valmistunud.

Kriisideks valmistumine on reguleeritud nii hädaolukorra seaduse kui ka riigikaitseseaduse alusel, mis panevad paika erinevate osapoolte kohustused kriisideks valmistumisel ja lahendamisel.

Kohalikel omavalitsustel on väga oluline roll kriisiolukordades – kohapeal esmaste ja eluks vajalike teenuste kättesaadavuse ja inimeste toimetuleku tagamine. Omavalitsused on lähim tugi kogukondadele ja inimestele. Omavalitsuses juhib kriisiolukorra lahendamist kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks vallavalitsuse/linnavalitsuse töötajatele ka elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted. Näiteks vee-ettevõte, soojatootja, teede korrashoiu eest vastutavad ettevõtted.

Päästeamet on saatnud kohalikele omavalitsustele järgnevad soovitused kriisivalmisoleku tõstmiseks:

• Tagada taristu toimepidevus objektidel, mis on inimese elu ja tervise seiskohalt olulised ja peavad kriisis toimima (hooldekodud, erihoolekandeasutused, haiglad, koolid, lasteaiad).
• Koostada KOV kriisikomisjoni aktiveerimise ja kogunemise kord kriisi lahendamiseks.
• Planeerida kriisiaja informatsiooni kogumise ja edastamise võimalused, mis toimiksid ka elutähtsate teenuste katkestuste tingimustes.
• Kaardistada eelnevalt info kriisi ajal vajalikest elutähtsate- ja teiste oluliste teenuse osutajatest sh.  nende kontaktidest, asukohtadest jne. (elektrivõrgu ettevõtted, ravimid, esmatarbekaubad, sularaha, kütus, ühistransport jne.)
• Valmistada ette ja teavitada inimesi kriisi ajal toimivatest kogunemiskohtadest ehk kerksuskeskustest KOV territooriumil, kus saab infot, nõu ja abi.
• Planeerida tegevused elanike evakueerimiseks ja (teiste omavalitsustegi) evakueeritavate vastuvõtmiseks.
• Kaardistada vajadus ja sõlmida lepingud kriisi ajal vajaminevate vahendite rentimiseks, millega tagatakse elutähtsate- ja teiste oluliste teenuste osutamine (nt. generaatorid, teisaldatavad tualettruumid, joogivee jagamise vahendid, mobiilsed konteinerkatlamajad, transport jne).
• Kaardistada üksi elavad ning kriisi ajal ja -järgselt, abi vajavad elanikud.
• Kaardistada ning luua võrgustik kogukonna esindajatest, kelle kaudu edastada informatsiooni kriisi eel ja ajal (nt. külavanemad, korteriühistud, kogukonna- või asumiseltsid jne.).

Selleks, et kohalik omavalitsus või muu kriisi lahendav asutus saaks elanikke keerulisel ajal toetada, on väga oluline, et elanikud peavad olema ise võimalikult hästi ette valmistunud.

Kriisideks valmistudes tuleks silmas pidada järgmist:

• Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.
• Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.
• Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!

Loe täpsemaid käitumisjuhiseid www.olevalmis.ee ja lae alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“.

Lõuna päästekeskuse kriisibüroo juhataja Silver Konksi: 2019. aasta Kagu-Eesti tormi ajal tekkinud ulatusliku elektri- ning sidekatkestuse järel on Võru linn kriisideks valmisolekusse mahukalt panustanud. Omavalitsus on hankinud satelliittelefoni ja raadiosidevahendid, millega mobiilside katkemisel elutähtsate teenuste osutajate ning teiste kriisi lahendavate asutustega ühendust saada. Veel on Võru linnas ette valmistatud ja generaatoritega varustatud evakuatsioonikohad.

2023. aastal testisid Võru linn ja Võru vald elutähtsate teenuste (vesi, kaugküte ja kohalike teede sõidetavas) osutajate kriisivalmidust õppusel „Võrukael“, kus mängiti läbi lumetorm ja elektrikatkestus. Kriisitingimustes pidid vee- ning kaugkütte ettevõtted teenuste tagamiseks mõne tunni reaalselt generaatorite toitel hakkama saama. Samal ajal pidi teehooldaja aja peale valmis seadma talihooldustehnika ning teostama kontrollsõidud. Samal õppusel mängiti läbi korterelamute elanike evakuatsioon. Õppusel juhtis kriisi lahendamist Võru linna ja Võru valla ühendstaap, mille koostöö harjutamine oli üheks õppuse eesmärgiks. Ühendstaapi vajab linn ja vald selle tõttu, et nende osade elutähtsate teenuste osutajad kattuvad. Samuti tuleb evakuatsiooni korral teha koostööd transpordi- ja evakuatsioonikohtade tagamiseks.

Ennetustöö büroo ennetuspartner Kaisa Niilo: Silmapaistva tööga on saanud hakkama kõik Lõuna-Eesti kogukonnad, kes on võtnud vaevaks end koolitada või kirjutanud projekte kogukonna kriisikindluse kasvatamiseks. Võru vallas Sulbi külas tegutsev MTÜ Sulbi Maarahva Selts kutsus päästeameti endale kogukonna kriisikoolitust tegema juba 2023. aasta maikuus. Koolituse raames analüüsiti kogukonna toimetulekut erinevates hädaolukordades. Tänu koolitusele oli sügisel KÜSKi innovatsioonifondile (Kodanikuühenduse Sihtkapitali taotlusvoor elanikkonnakaitse võimekuse arendamiseks) taotluse esitamise ajaks selge pilt silme ees, mida kogukonna kriisikindluse võimestamiseks esmaselt vaja läheb. Nii küsiti toetust generaatori ja kaasaskantava akujaama soetamiseks.

Ühised kriisikoolitused, õppused ja projektid kasvatavad kindlustunnet, et tugeva ja koostöövalmis kogukonna toel ollakse valmis ja leitakse väljapääs ka keerulisematest kriisiolukordadest.

Katariina Vaabel

riskikommunikatsiooni ekspert

mob: +372 5199 8351

katariina.vaabel@rescue.ee

PÄÄSTEAMET

rescue.ee

ohutusportaal.paasteamet.ee

Allikas

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 25. jaanuaril meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ keskmise suurusega projektide taotlusvooru, millest on võimalik taotleda raha nii arendusprojektide (arendus-, teadlikkus- või koostöötegevused) kui ka põhivarainvesteeringu-projektide elluviimiseks. 2024. aasta taotlusvooru eelarve on 2 000 000 eurot

Keskmiste projektide infopäev toimub 1. veebruaril kell 13.00-15.00 MS Teamsi vahendusel. Link MS Teamsile on avaldatud RTK veebilehel https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#infopaev. Taotluste esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu alates 25. jaanuarist kuni 25. aprillini 2024 kl 17.00.

Keskmise suurusega projekti puhul on toetuse summa alates 10 001 eurost kuni 200 000 euroni projekti kohta ning abikõlblikkuse periood on 24 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast. Kuna põhivarainvesteeringu-projektide puhul eelneb toetuse taotlemisele kohustuslik eelnõustamine ning taotlusvoor on avatud ainult 3 kuud, siis eeldame, et toetuse taotleja läbib eelnõustamist veebruari jooksul. Eelnõustamist teostab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Põhivarainvesteeringu-projekti puhul võib taotlejaks olla SA, MTÜ või avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused) ning arendusprojektide taotlejaks on SA, MTÜ, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing (VKE). Mõlema kategooria projektidesse saab aga partnerina kaasata kõiki ülalnimetatuid organisatsioone.

NB! Vooru raames saab taotleja esitada ühe taotluse arendusprojekti rahastamiseks ning ühe projekti põhivarainvesteeringu-projekti rahastamiseks. Sellisel juhul võivad projektid olla omavahel seotud või täiesti eraldiseisvad.

Täiendava informatsiooni ning taotlemiseks vajalike dokumentidega saab tutvuda RTK veebilehel: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#keskmise-suurusega-p.

Allikas

Arenguhüppe (AH) taotlusvooru eesmärk on toetada tegevusi, mis võimaldavad vabaühendustel tõhusamalt nii oma põhikirjalisi kui ka avalikest huvidest lähtuvaid eesmärke saavutada nii piirkondlikul, üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kes saavad toetust küsida?

Toetust saab taotleda vabaühendus, kellel on täidetud järgmised tingimused:

• tegutseb avalikes huvides ja tema tegevus on avalik ning selle juriidiliseks vormiks on mittetulundusühing või sihtasutus,
• on olnud taotluse esitamise lõpptähtaja seisuga (15.03.2024) Eesti äriregistris vähemalt üks aasta,
• taotluse esitamise lõpptähtaja seisuga (15.03.2024) ei ole käimas eelneva aasta KÜSK arenguhüpet ettevalmistavat või arenguhüppe projekti.

Milliseid tegevusi toetatakse?

Tegevused peavad vastama vooru eesmärgile ja saavad olla järgmised:

• organisatsiooni juhtimine,
• tegevuste planeerimine,
• finantside kavandamine ja juhtimine (s.h. omatulu teenimise arendamine),
• tööprotsesside arendamine,
• kommunikatsioonitegevuste arendamine,
• koostöö arendamineja selle mõju hindamine,
• teenuste arendamine,
• nimekiri ei ole lõplik, taotleja peab oma tegevusi ja nende vajalikkust oma taotluses põhjendama.

Kui palju saab toetust taotleda?

Toetussumma ülemmäär taotluse kohta on maksimaalselt 25 000 eurot.

Kui suur peab olema omafinantseering?

Omafinantseering peab olema vähemalt 5% ja seda rahalises vormis. Ehitus- ja remonditööde, põhivara ning üle 200-euro maksvate soetuste puhul peab see olema aga vähemalt 30% iga sellise kulu maksumusest.

Mis on projekti abikõlblikkuse periood?

Projekt tuleb ellu viia ajavahemikul 1. juuni 2024 – 31. detsember 2025 ja peab kestma vähemalt 12 kuud.

Arengueksperdi kaasamise tingimus

Projekti tulemuslikumaks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks kaasatakse vabalt valitud arenguekspert väljastpoolt vabaühendust, kes nõustab ühingut kogu projekti vältel, saavutamaks eesmärgiks seatud arenguhüpet. Tema roll tuleb esitada konkreetsete tegevustena. Abiks võib olla arenguekspertide nimekiri KÜSKi kodulehel www.kysk.ee/arengueksperdid.

Kui suur on arenguhüppe taotlusvooru eelarve?

Taotlusvooru toetuste kogumaht on 415 026,07 eurot, millest 207 513 euro ulatuses toetatakse piirkondlike ühingute projekte ja 207 513,07 euro ulatuses üleriigilise või rahvusvahelise tegutsemispiirkonnaga ühingute projekte. Piirkondlike ja üleriigiliste/rahvusvaheliste organisatsioonide taotlusi hinnatakse eraldi ja toetatakse vastavalt kujunenud hindepunktide pingereale.

Millal saab hakata taotlust sisestama ja kuidas see käib?

• taotlusi saab esitada ajavahemikul 15. veebruar 2024 – 15. märts 2024
• taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja või selleks volitatud isik TMS-is ehk kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemis

NB! Palun loe enne taotluse planeerimist hoolikalt läbi taotlusvooru tingimused ja ära unusta end registreerida arenguhüppe vooru infopäevadele.

Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital plaanib alanud aastal jätkata järgmiste toetusprogrammide korraldamist vabaühendustele ja kogukondadele:

Vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor kuulutatakse välja juba jaanuaris, taotluste esitamise tähtaeg on 15. märtsil 2024.

Rahvusvaheliste koostööprojektide 2024. aasta taotlusvoorud kuulutatakse välja esimeses kvartalis, konkursid on avatud raha taotlemiseks jooksvalt kuniks eelarvet jätkub. Rahvusvaheliste koostööprojektide konkursil on kolm alamkonkurssi, kust toetust taotleda ja nendeks on:

– reisitoetuste konkurss, mille kaudu toetatakse ühingute rahvusvahelise huvikaitse võimekuse suurenemist ning uute teadmiste Eestisse toomist, võimaldades Eesti ja välismaa kodanikuühiskonna asjatundjatel osaleda erinevatel üritustel siin- ja sealpool piiri;

– välisprojektide toetamise konkurss, kus ühingud, kes on saanud toetust välisfondist, saavad taotleda KÜSKilt projekti omaosaluse tasumist;

– rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuse konkurss, mille raames on Eesti ühingutel võimalik saada toetust katusorganisatsiooni, millesse nad kuuluvad või mis nad ise on, konverentside või mõne muu suursündmuse korraldamiseks Eestis.

Kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss kuulutatakse praeguste plaanide järgi välja märtsis ja taotluste esitamise tähtaeg on plaanitud maikuusse 2024.

Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotluvoor on plaanis välja kuulutada aprillis ja taotluste esitamise tähtaeg on plaanitud juunikuusse 2024;

Kodanikuühiskonna innovatsioonifondist toetuste taotlemise, mille fookusteema 2024. aastal on kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostöös elanikkonnakaitse/kriisivalmiduse taseme tõstmine, konkreetset tähtaega veel ei ole paigas, aga anname sellest teada esimesel võimalusel meie kodulehe ja meie infokirja kaudu.

Nutikate lahenduste ehk NULA inkubaatori läbiviimiseks otsime hetkel koostööpartnerit ning sellesse arenguprogrammi kandideerimisest anname samuti teada meie kodulehel ja infokirja kaudu.

KÜSK on info- ja teabekeskuseks Euroopa Komisjoni rahastatava „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk CERV programmi taotlusvoorudele, millest juba avatud on:

• soolise võrdõiguslikkuse taotlusvoor, taotluste esitamise tähtaeg 29. veebruaril 2024;
• laste õiguste ja osalemise taotlusvoor, taotluste tähtaeg 26. märtsil 2024;
• linnade ja valdade võrgustike taotlusvoor, taotluste tähtaeg 18. aprillil 2024;
• naiste- ja lastevastase vägivalla vastu võitlemine ja vägivalla ennetamise taotlusvoor, taotluste tähtaeg 24. aprillil 2024.

CERV programmi voorud, mis on plaanis avada taotlemiseks 2024. aastal:

• sõpruslinnade taotlusvoor kuulutatakse välja jaanuaris 2024;
• Euroopa ajaloolise mälu taotlusvoor kuulutatakse välja jaanuaris 2024;
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta taotlusvoor kuulutatakse välja märtsis 2024.

Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab 11. jaanuaril toetusskeemi „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” väikeprojektide taotlejatele kaks infoseminari Jõhvis Koodikoolis (aadressil Tartu põik 5, Jõhvi) “Lounge” alal.

Eestikeelne infoseminar toimub 10.30-12.30

venekeelne infoseminar toimub 13.30-15.30

Palun registreerida ennast RTK kodulehel või otse registreerimisvormil.

Eelistame osalemist kohapeal, kuid soovi korral saab seminari kuulata ka MS TEAMSi vahendusel.

Toetuse andmise eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, samuti luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda. Toetatakse  sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamist ja edendamist, keskkonnateadlikkuse edendamist, kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamist, säilitamist, arendamist ja mõtestamist,  kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevusi, sealhulgas võtmepädevuste arendamist ning tegevusi vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks.

Küsimuste korral on kontaktisikuteks Terje Kuus (terje.kuus@rtk.ee, tel 663 1886) ja Marina Bulatskaya (marina.bulatskaya@rtk.ee, tel 663 1903).

Programmi kohta saab täpsemat infot RTK kodulehelt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Allikas: RTK

Otsime ühte Ida-Viru maakonnas toimetavat kogukonda, kes soovib ühiselt teaduspõhist arenguprotsessi läbida ja osaleda kogukonna arendamise ressursipõhise lähenemise (ABCD mudel) piloteerimisel Eestis.

ABCD mudel on ressursipõhine ehk tugevustel põhinev lähenemisviis kogukondade arendamisele, mida ei ole varem Eestis süsteemselt rakendatud. 

Ressursipõhise lähenemise raames tegeletakse eelkõige

• Kogukonnas asuvate nähtavate ning varjatud ressursside (inimesed, grupid, organisatsioonid, loodus ja infrastruktuur, lood ja traditsioonid) avastamisega;
• kogukonna jaoks oluliste teemade lahendamiseks või heaolu suurendamiseks sobivate tegutsemisviiside kavandamisega;
• individuaalsete ja kogukondlike ressursside ühendamisest tekkinud uute visioonide loomisega.

Osalemise kasu kogukonnale

• pärast protsessi tekivad kogukonnas tugevamad omavahelised suhted;
• suureneb inimeste kaasatus ja teadlikkus kogukonna tugevustest;
• tekivad uued ideed, kuidas tugevusi kogukonna heaks kasutada;
• tekib potentsiaal luua uut visiooni ja käivitada põnevaid algatusi.

Ootame osalema kogukonda, kes

• on alles oma teekonna alguses, loomas omavahelisi suhteid ja otsimas ühisosa või
• tunneb, et on ummikseisus ja tahab proovida asju teisiti teha või
• kes on mõne probleemiga kimpus ja otsib sellele lahendust
• kes on valmis panustama aega kogu teekonna vältel veebruar–juuni 2024

Osalemiseks on vaja

• motiveeritud kogukonda/aktiivgruppi, kes soovib osaleda, õppida ja areneda ning on valmis ühiselt teekonda ette võtma;
• täita hiljemalt 10. jaanuariks sooviavaldus SIIN!

Programmi info

• aastal saab piloteerimisel osaleda üks kogukond, kes valitakse välja sooviavalduste põhjal.
• Osalejatele on protsessis toeks hõlbustajad (Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduse konsultandid Nadežda Morozova ja Tatjana Zamorskaja ning Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe vilistlane Helena Paist).

Programmis on ette nähtud neli kohtumist hõlbustajatega (veebruar – juuni 2024) ning vahepealsed iseseisvad jätkutegevused.

Programmis osalemine on TASUTA!

Küsi lisa Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultantidelt:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

* Ressursipõhise lähenemise piloteerimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

Sidusa Arengukava 2021-2030 on sõnastatud järgmine eesmärk kodanikuühiskonna arendamiseks: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Lähtudes sellest alates 2023.a on lisandunud maakonna arenduskeskuse vabaühenduste konsultantide tööülesannete hulka ka erinevate kogukondade arendamine ja võimestamine. Selleks on vaja eelkõige teada kogukondade huvid ja vajadused ning soodustada kogukondlikku omaalgatust ja juhtida kogukonnaliikmeid selleks vajaminevate ressurssideni.

Selleks, et alustada uue teenuse pakkumisega ning kaardistada maakonnas üldist olukorda kogukondade teemal SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus vabaühenduste konsultandid Nadežda Morozova ja Tatjana Zamorskaja on läbi viinud perioodil 18.09-01.11.2023 intervjuud Ida-Virumaa kõikide (8) omavalitsuste esindajatega ning tegid kokkuvõte, mis annab ülevaate olulistest teemadest ja küsimustest, mis on seotud omavalitsuste ja kogukondade vaheliste suhetega, nende kaasamisega ja infovahetusega. Lisaks sellele, uuriti, millist tuge ja abi oodatakse SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuselt töös kogukondadega.

Omavalitsused mõtestavad “kogukonda” erinevalt. Mõned näevad seda geograafiliselt piiritletud alana, teised aga laiemalt, hõlmates kõiki, kes on huvitatud kohalikust arengust. Kogukonna mõiste hõlmab geograafilisi, huvipõhiseid, virtuaalseid, kultuurilisi ja tööalaseid aspekte.
Intervjuudest selgus, et aktiivsemad kogukonnad on need, kus liikmed osalevad aktiivselt tegevustes ja aitavad kaasa arengule. Passiivsemad kogukonnad on vähem kaasatud ja sageli ressursside või teabe puudumise tõttu vähem aktiivsed.

Omavalitsused kaasavad kogukondi läbi avalike koosolekute, töögruppide ja küsitluste. Infovahetus toimub peamiselt digitaalsete platvormide ja sotsiaalmeedia kaudu. Rõhutatakse kaasamise järjepidevust ja läbipaistvust.

Kogukonnad ja omavalitsused soovivad SA-lt Ida-Viru Ettevõtluskeskus saada toetust projektide rahastamise otsingul, nõustamist ja koolitusi. Samuti on oluline roll SA-l Ida-Viru Ettevõtluskeskus kogukondade ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö edendamisel näiteks osaledes inspiratsioonipäevadel või olulise info jagamisel.

Koostöö omavalitsuste ja kogukondade vahel on oluline kohaliku arengu ja heaolu edendamiseks. Kaasamine otsustusprotsessidesse, kogukonnapõhised projektid, vabatahtlik tegevus, teabe ja ressursside jagamine, koolitused ja haridusprogrammid, partnerlus kohalike organisatsioonidega ning regulaarne tagasiside ja hindamine on mõned viisid, kuidas seda saavutada.

Koostaja:

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant

Ida-Viru Ettevõtluskeskus

nadezda.morozova@ivek.ee

(+372) 506 7735

Ida-Viru Ettevõtluskeskus korraldas Integratsiooni Sihtasutuse ja Narva Europe Direct’i teabekeskuse toel 12. detsembril 2023. aastal reisi Tallinna, mille käigus seminaride osalejad külastasid Euroopa Elamuste Keskust ning Okupatsiooni ja Vabaduse Muuseumi Vabamu. Reis oli kodanikunädala viimaseks etapiks, mis toimus esmakordselt Ida-Virumaal.

Euroopa Elamuste Keskuses toimus tutvustav tuur interaktiivsel näitusel, mis kajastas inimesi, riike, institutsioone ja Euroopa Liidu tegevusvaldkondi. Osalejad vaatasid 360° kinoteatris filmi, mis rääkis Euroopa Liidu kujunemisest ja Euroopa demokraatia toimimisest. Samuti osalesid nad mängus, kus said end proovile panna Euroopa parlamendiliikmete rollis.

Okupatsiooni ja Vabaduse Muuseumis Vabamus tutvusid osalejad Eesti hiljutise ajalooga okupatsioonide ajal ja pärast neid. Nad said teada Eesti iseseisvuse taastamise ja vabaduse säilitamise loo tavaliste inimeste elulugude kaudu.

Ida-Viru Kodanikunädala üritused toimuvad Euroopa Liidu projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 “Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe” raames.

Galerii

Lisainformatsioon:

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant, projekti juht

Ida-Viru Ettevõtluskeskus

nadezda.morozova@ivek.ee

(+372) 506 7735

23. kuni 29. novembrini korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus Integratsiooni Fondi ja Narva Europe Direct’i teabekeskuse toel Kodanikunädala raames seminare, mis olid pühendatud Kodanikupäevale, mida Eestis traditsiooniliselt tähistatakse 26. novembril. Seminarid toimusid kolmes piirkonna linnas: Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Kohtumised olid suunatud eelkõige noortele ja täiskasvanutele. Üle 90 Ida-Virumaa elaniku osales interaktiivses “maailmakohviku” formaadis programmis, aktiivselt täites temaatilisi ülesandeid ja osaledes aruteludes. Seminaridel käsitleti järgmisi võtmeteemasid: Euroopa Liit, Eesti riigikorraldus ja kohaliku omavalitsuse juhtimine, kogukonnad, riigikaitse. Kohtumiste käigus keskenduti Eestis kehtivate õiguste ja kohustuste tutvustamisele, konkreetsete eluliste näidete arutamisele, digitaalsete lahenduste kasutamisele igapäevaelus. Kuna kohtumistele olid kutsutud ka kohalike omavalitsuste esindajad: Vladimir Võssotski Sillamäelt, Olga Kurdovskaja Kohtla-Järvelt, Denis Lartšenko Narvast, tekkisid elavad arutelud – inimesed esitasid küsimusi ja said väljendada oma arvamust erinevatel teemadel.

Iga osaleja sai isiklikult hinnata, kui hästi ta on informeeritud riigikorraldusest ja Euroopa Liidust, kohalikust juhtimisest ja kodanike aktiivse osaluse võimalustest ühiskondlikus elus. Korraldajad tõid esile noorte suurt huvi seminaridel osalemise vastu, soovi rohkem teada saada oma õigustest ja kohustustest; sellest, kuidas nad saavad osaleda riigi juhtimises ja otsuste tegemises. Paljud rõhutasid, et neil puudub piisavalt teavet ja võimalusi noorte õiguste kaitsmiseks.

Ürituste peamine eesmärk oli selgitada välja elanikkonna teadlikkus riigiasutuste funktsioonidest ja sihtrühma kaasatus kodanikuaktiivsusega seotud tegevustesse. Projekti juhi Nadežda Morozova sõnul: “Selle formaadi ürituste väärtus seisneb võimaluses analüüsida edaspidi kogukonna vajadusi aktiivse kodaniku positsiooni arendamiseks ja kodanikuhariduse teemaliste ürituste korraldamiseks Integratsiooni Fondi poolt tulevikus.”

Kõik osalejad avaldasid korraldajatele tänu huvitava kohtumisformaadi, võimaluse elava suhtluse ja mitteametliku õhkkonna eest kohvitassi taga. Tagasisides kinnitasid osalejad kohtumiste tähtsust ja vajadust traditsiooni kujundamiseks üldise teadlikkuse arendamiseks kogukonnas.

12. detsembril 2023 toimub reis Tallinna, kus seminaride osalejad külastavad Euroopa Elamuskeskust ja Okupatsiooni ja Vabaduse Muuseumi Vabamu.

Euroopa Elamuskeskuses toimub tutvustav tuur interaktiivsel näitusel, mis kajastab Euroopa Liidu inimesi, riike, institutsioone ja tegevusvaldkondi, osalejad vaatavad 360° kinoteatris filmi Euroopa Liidu kujunemisest ja Euroopa demokraatia toimimisest. Samuti on kavas osaleda mängus, kus osalejad saavad end proovile panna kui Euroopa parlamendi liikmed. Okupatsiooni ja Vabaduse Muuseumis Vabamu tutvuvad osalejad Eesti hiljutise ajalooga okupatsioonide ajal ja pärast neid, samuti Eesti iseseisvuse taastamise ja vabaduse säilitamise looga tavainimeste elusaatuste kaudu.

Ida-Viru Kodanikunädala üritused toimuvad Euroopa Liidu projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 “Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe” raames.

Sillamäe seminari videolõik: https://www.youtube.com/watch?v=RIYNfDGzY6k

Galerii: https://ivek.ee/gallery/kodanikunadal2023/

Lisainformatsioon:

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant, projektijuht

Ida-Viru Ettevõtluskeskus

nadezda.morozova@ivek.ee

(+372) 506 7735

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad Ida- Virumaa kogukondadele suunatud taotlusvoorud, mille eesmärk on toetada Ida- Virumaa kogukondi kliimaneutraalsusele üleminekul. Toetust saab küsida projektidele, mis soodustavad kliimaneutraalsusele üleminekut, toetades sellega piirkonna atraktiivsuse suurendamist ning sotsiaalse ettevõtluse arendamist. Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist rahastatud toetuse maht kokku on 17 miljonit eurot.

„Juba alates 1920. aastast on Ida-Virumaa kohalike elanike jaoks olnud oluliseks tööandjaks põlevkivitööstus, kus inimesed on ametis olnud põlvest põlve. Keskkonnasõbralikumale majandusele üleminek ja põlevkivisektori tegevuse järkjärguline lõpetamine on kohalike jaoks suur muutus,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Euroopa Liidu ja Eesti soov on aidata nende muutustega paremini kohaneda ning toime tulla, pakkudes toetusi projektideks, mis aitavad piirkonnas elu edendada senisest uuenduslikumal ja keskkonnasäästlikumal moel. Kui senini oleme mitmete meetmetega pakkunud toetusi kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, siis seekordne võimalus on avatud kohalikele kogukondadele n-ö rohujuure tasandil,“ selgitas regionaalminister.

Taotlusvooru läbi viiva Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepa sõnul saab toetust taotleda nii sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks, keskkonnateadlikkuse edendamiseks, kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamiseks kui kohalikele noortele suunatud tegevusteks. “Toetust saab näiteks küsida mõne uue keskkonnasõbraliku toote või teenuse arendamiseks, jäätmete sorteerimise harjumuse juurutamiseks, keskkonnamuutusi ja üleminekuvajadust selgitavateks noorsootöötegevusteks või kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostööd edendavateks algatusteks. Kuid miks mitte ka näiteks kaevurite elulugudele pühendatud raamatute väljaandmiseks või endiste tootmishoonete kasutuselevõtuks kohaliku kogukonnakeskusena,“ selgitas Sepp ning lisas „ Projekte toetatakse kahes kategoorias. Põhivarainvesteeringu projektide kategoorias saab toetust küsida sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik. Juhin siinkohal taotlejate tähelepanu tingimusele, et taotlejaks sel puhul ei saa olla kohalik omavalitsus või riigiasutus. Teises kategoorias on arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisalduvad projektid, kust saab toetust küsida sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik ja äriühing.“

Suuruse järgi klassifitseeritakse projekte kas väike-, keskmise suurusega või suuremahuliseks projektiks, millele vastavalt eraldatakse võimalikke toetussummasid. Väikeprojekti puhul on toetussumma 3000 – 10 000, keskmise suurusega on 10 001 – 200 000 ning suuremahulise projekti puhul 200 001 – 1 500 000 eurot. Kui väikese ja keskmise suurusega projektides saab toetust taotleda nii põhivarainvesteeringuteks kui ka arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusteks, siis suurprojektide toetus on suunatud ainult põhivarainvesteeringutele.

Suurprojektide taotluste esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu alates  30. novembrist 2023 kuni 31.05.2024 kl 17.00. Väikeprojektide taotluste esitamine toimub e-toetuste keskkonna kaudu alates 27. novembrist 2023 kuni 31.12.2028. Keskmise suurusega projektide taotluste vastu võtmine algab 2024. aastal. Rohkem infot taotlemise tingimuste kohta leiab meetme lehelt.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Taotlusvooru korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.

Toetusmeetme veebileht: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks

Väikeprojektide info: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#vaikeprojektid

Suurprojektide info: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#suurprojektid

Veebilehel on leitavad ka otselingid taotlusvoorule e-toetuse keskkonnas.

Väikeprojekti toetuse taotleja saab olla:

• põhivarainvesteeringu projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused);
• arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing (väikese ja keskmise suurusega äriühing).

Suurprojekti toetuse taotleja saab olla (ainult põhivarainvesteeringud):

• sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused).

RTK korraldab infopäevad potentsiaalsetele taotlejatele:

• Suurprojektide infopäev 07. detsembril 2023.a. kl 13.00-15.00 Teams keskkonnas: Koosolekuga liitumiseks klõpsake siia

Infopäevaga saab liituda siinse lingi kaudu (link on leitav ka RTK veebilehel https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#infopaev–2 ) , osalejate arv ei ole piiratud, etteregistreerimist ei toimu.

Kes 07.12 osaleda ei saa, siis lisame RTK veebilehele ka infopäeva salvestuse ja slaidid, et iga huviline saaks hiljem järgi vaadata.

• Väikeprojektide infopäevad (eesti ja vene keeles) toimuvad Ida-Virumaal kohapeal 11. jaanuaril 2024.

Täpsemad kellaajad ja toimumiskohad teatakse jooksvalt.

Neljapäeval, 30. novembril tunnustati Ida-Virumaa tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi neljas kategoorias: Ida-Viru Eurorahade Rakendaja 2023, Ida-Viru Kohaliku Omaalgatuse Programmi Tegu 2023, Ida-Viru Kodanikuühendus 2023, Ida-Viru Tegus Kodanik 2023. Tunnustuse pälvis 12 nominenti.

Konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada Ida-Virumaa tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi, kelle tegevus muudab meie kodukohad paremaks, kogukonna ühtsemaks ning kodanikuühiskonna tugevamaks.

Ida-Viru Eurorahade Rakendaja 2023 tiitli pälvis SA Ida-Viru Keskhaigla, mis on viimaste aastate jooksul euroraha toel (umbes 35 miljonit eurot) ehitanud Kohtla-Järve Ahtme linnaossa nüüdisaegse meditsiinilinnaku koos uute seadmete ja sisustusega. Linnakus asuvad mitmed täiesti uued ravikorpused ja ka renoveeritud hooned. Viimane suurem projekt, endise sisekliiniku hoone ümberehitamine, lõppes 2023. aasta sügisel. Seal hakkavad paiknema päevakirurgia, silmaosakond, naistenõuandla, funktsionaaldiagnostika, taastusravi jm, lasteosakond ja koolitusruumid. Samuti toimuvad seal eriarstide vastuvõtud. Lisaks on renoveeritud ka tervisemaja Kohtla-Järve Järve linnaosas.

Ida-Viru Kohaliku Omaalgatuse Programmi teoks 2023 valiti Toila Valla Hariduse ja Kultuuriseltsi kogukonnanäituse projekt. Kunstiprojektis “Maalime koos” valmis veerandsada Toila valla vaadet, mille värvimiseks kaasati pereliikmed, sõbrad, kolleegid ja naabrid. Kunstiprojektis lõi kaasa poolsada inimest, kes värvimiseks kasutasid fotode põhjal loodud nummerdatud lõuendeid. Maalid valmisid kuu aja jooksul.

Ida-Viru Kodanikuühenduseks 2023 valiti MTÜ Jõhvi Muuseumi Selts, mis paistab silma oma aktiivse ja mitmekesise tegevusega, rikastades Jõhvi kultuurielu. 2023. aastal korraldasid nad mitmeid üritusi, sealhulgas VI kindralmajor Aleksander Tõnissoni mälestuskonverentsi, minifestivali „XVI orelimuusika pooltunnid“ ja muuseumiöö programmi. Nende tegevused on olulised Jõhvi kogukonnale ja nad teevad koostööd erinevate partneritega.

Ida-Viru Tegus Kodanik 2023 on Aleksandr Openko, Narva 6. Kooli ajalooõpetaja, ajalooteaduste magister ja sertifitseeritud giid. Ta on korraldanud populaarseid ekskursioone Narvas ja Ida-Virumaal ning 2023. aastal ilmus tema raamat “Narva lood”. Aleksandr on professionaalne giid ning aitab iga kord Narva külalistel ja elanikel avastada seda iidset, keskaegset ja salapärast linna uuest vaatenurgast, pühendades nad uutele detailidele ja ajaloole.

Nagu eespool mainitud, on Aleksandri juhitud ekskursioonid edukad ja koguvad kiiresti populaarsust. Aleksandri ekskursioone kuulavad huviga nii täiskasvanud kui ka lapsed.

Eripreemia sai Ida-Viru Jahimeeste Selts, kes tõi 2023. aastal Eesti Kaevandusmuuseumisse üle 5000 inimese, sealhulgas Eesti jahimehed-naised koos perede ja saatjatega.

Konkursi korraldajateks on Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus ja Ida-Viru Loomeklaster. Tunnustamiskonkursi läbiviimist toetavad SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ida-Viru Omavalitsuste Liit  ja Siseministeerium.

Galerii

Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldas koostöös SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusega 21. novembril Narvas, Craft Depo MTÜ ruumides arengupäeva sealsetele vabaühendustele.

2022. aastal toimus KÜSKi taotlusvooru Ida-Viru vabaühendustele, millega sai taotleda toetust investeeringuteks. Toetust sai 13 vabaühendust Ida-Virumaalt, kellest seitse toetuse saajat tutvustasid läbiviidud projekte arengupäeval.

Arengupäeval jäi kõlama mõte, et Ida-Virumaa, eriti Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Jõhvi vabaühendustega, kus tegutsevad peamiselt vene keelt emakeelena rääkivad inimesed, peaks niisuguste vabaühenduste esindajad, kus tegutsevad eesti keelt kõnelevad inimesed ja kes on ka saanud rohkem toetusi erinevatest programmidest ja asutustelt ning kellel on suuremad kogemused koostöös, kogukonnana tegutsemisel ning oma panuse andmisel kodanikuühiskonda, rohkem suhtlema ja omavahel kogemusi vahetama.

Arengupäeval väljendatud arvamuste alusel saab öelda, et Ida-Viru vabaühendused on huvitatud ja motiveeritud rohkem Eesti kodanikuühiskonnas kaasa lööma, rahastamisvõimalusi otsima ja lõimumise teemal kaasa rääkima. Peamiseks probleemiks Ida-Virumaal on infopuudus, mõningal määral ka vaenulike propagandakanalite tarbimine ja sellises inforuumis elamine ning inimeste hirm näiteks eestikeelsele haridusele kiire ülemineku ees – kas selleks piisab õpetajaid, kas kogukondade liikmed on valmis panustama, kas sotsiaal-majanduslikud probleemid ei aseta inimesi olukorda, kus toimetulek ja heaolu on hoopis teravamalt päevakorras kui kodanikuühiskonnas kaasalöömine ja vabakonnana tegutsemine.

Ida-Virumaa vabaühendustele suunatud arengupäeval jäi kõlama mõte, et kodanikuühiskonna organisatsioonid mujalt Eestist võiksid rohkem siinseid kogukondi ja aktiivseid inimesi toetada, neid oma inforuumi kaasa haarata, sõprussildu luua, narvakate, sillamäelaste, kohtla-järvekate, jõhvikate jt idavirulaste käekäigu vastu rohkem huvi üles näidata ja seeläbi lõimida piirkonda rohkem Eesti vabakonnamaailma. Lisaks tõdeti, et Ida-Viru vabaühendustel tuleks omavahel rohkem suhelda ja kursis olla, mis teised sealsamas teevad, sest koostööpunkte leiti juba arengupäeva toetusesaajate tutvustuste esimestest lausetest.

Arengupäeva teises pooles õpiti koos sotsiaalse mõju mõõtmise ning juhtimise eksperdi Jaan Apsiga, kuidas rääkida arusaadavalt muutustest, mida kogukonnas loome.

Päeva lõpus andsid KÜSKi koordinaatorid Kerstin Rei ja Katre Tamm ülevaate taotlusvoorudest KÜSKis, lisaks tutvustas Darja Rovba Vabaühenduste Liidu tegemisi.

Arengupäeval jagasid oma kogemusi:

• Alutaguse Elulaadikoda
• ALUTAGUSE MATKAKLUBI
• Motus spordiklubi
• Ayuda Mittetulundusühing
• MTÜ Nuti lemmikloomade toetus
• Mittetulundusühing Maadaam
• Craft Depo MTÜ

Pilt: Anastasia Volkova

Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) kogemuspäev MITU LÕIME, ÜKS KANGAS toimub tänavu 15. novembril kell 10.30 – 17.00 Viljandi pärimusmuusika aidas.

Registreerimine ja oma kogemusringi valimine avatud siin.

Räägime lõimumisest inimeste sotsiaalsete suhete ehk nähtamatu sotsiaalse kapitali võtmes ja arutleme, millist praktilist tarkust saame sellest ammutada sidusama ühiskonna loomiseks.  Kogemusringides sätime fookused lõimumisele sõna laiemas mõttes – erinevate rahvuste, eagruppide, erivajadusega inimeste jt vahel.

Osalema on oodatud vabaühenduste esindajad, avaliku sektori töötajad, aktiivsed kodanikud, aga ka kõik, kes soovivad oma kogemusi jagada ning teiste kogemustest õppida lõimumise teemal.

PÄEVAKAVA

10.30   hommikukohv ja registreerimine

11.00   avasõnad

11.10   Triin Vihalemm “Üksik süsi kustub ikka ära – sotsiaalne kapital isiku ja ühiskonna perspektiivist“.

12.30   lõuna ja mõtete vahetamine

13.30   kogemusringid

15.00   kohvipaus

15.30   kogemusringide kokkuvõtted

16.30   päeva kokkuvõte                    

17.00   kogemuspäeva lõpp

Täpsemat infot jagab:

Marju Mäger

Koordinaator

• NULA inkubaatori koordineerimine
• Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi koordineerimine

marju.mager@kysk.ee

5199 3282

Tähelepanu aktiivsed kodanikud, mittetulundusühingute juhid ja liikmed, vabakonna esindajad Ida-Virumaal!

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital koostöös SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusega esitleb:

21. novembril 2023 kell 13.00-17.30

Craft Depo MTÜ ruumides Puškini tn. 5, Narva

ARENGUPÄEV

Tule ja tutvu, kuidas mittetulundusühingus tegutseda, kuidas oma vabaühendust arendada, kuidas seda juhtida, kuidas vahetada kogemusi, millised on vabaühenduste toetusvõimalused ja rahastamisallikad, kuidas muutuvas keskkonnas olla edukas ja aktiivne jne.

Ajakava:

12.30 kogunemine ja hommikukohv

13.00 KÜSKi taotlusvooru „Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas“ toetuse saajate kogemuslood.

14.00 kohvipaus

14.15. Millist mõju me tahame avaldada? Mõju hindamise koolitus. Koolitaja Jaan Aps.

Jaan Aps on sotsiaalse mõju mõõtmise ning juhtimise tunnustatumaid eksperte Eestis. Lisaks on tal pikaajalise projektide hindamise ja kirjutamise kogemus.

16.15 kohvipaus

16.30 taotlusvoorude tutvustus (Kerstin Rei)  ja rahvusvahelised toetusvõimalused (Katre Tamm) KÜSKis.

Vabaühenduste Liidu tutvustus (Darja Rovba)

Registreerimine kuni 13. novembrini siin

Sündmus on registreerunud osalejale tasuta.

Sünkroontõlke kasutamise võimalus.

Lisainfo:

Kerstin Rei kerstin.rei@kysk.ee 5854 5754

Nadežda Morozova nadezda.morozova@ivek.ee 506 7735

17.-18. oktoobril külastasid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu ja koordinaator Evelyn Valtin ning vabaühenduste konsultandid üle Eesti Ida-Virumaad. Kahepäevase visiidi ajal toimusid nii koosolekud ja arutelud tööalastes küsimustes kui ka erinevate organisatsioonidega tutvumine. Sel korral külalised käisid Voka Avatud Noortekeskuses, MTÜs Sillamäe Edukad Noored ESN, Craft Depo MTÜs ja kuulasid ka MTÜ Alutaguse Elulaadikoda tutvustust.

Fookuses olid just noortega tegelevad organisatsioonid, kuna 2024. aastal avatakse EL struktuuritoetuste meede “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine”, mille raames juba järgmise aasta alguses hakkavad toimuma erinevad tegevused. Tegevuste sihtrühmadeks on Eestis tegutsevad vabaühendused, vabaühenduste konsultandid ja noored vanuses 10-26 aastat, aga ka haridusasutused ja kohalikud omavalitsused. Kuue aasta jooksul on eesmärgiks suurendada laste ja noorte osalust vabaühendustes. Selleks arendatakse vabaühenduste kaasamisoskusi läbi koolituste ja kohtumiste.

Konsultandid kohtusid ka Siseministeeriumi osakonna juhataja Martin Tuliga ja arutasid käimasoleva innovatsioonifondi taotlusvooru. Kohalike omavalitsuste ja kogukondade elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koostööprojektideks mõeldud kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvoorus saab taotlusi esitada veel kuni 30. novembrini. Seega olid arutelu teemaks põhiküsimused, millega pöördutakse konsultantide poole ning head näited juba esitatud projektidest. Konkursi kohta saab rohkem lugeda siit.

Pildigalerii

3. oktoobrist algas registreerimine juba viiendat korda toimuvatele Annetamistalgutele. Sel aastal räägime talgupäeva ja heade tegude päeva, 28. novembri eel heategevusest laiemalt kui vaid annetamisest, seega tasub läbi mõelda ja kirja panna kõik võimalused, kuidas sinu organisatsiooni toetada saab, olgu selleks annetamine, vabatahtlike kaasamine või midagi muud.

Talgute registreerimiseks tuleb kodulehel täita ankeet, kõik teele saadetud talgud vaatame üle ja avaldame või küsime sisestajalt tutvustuse täiendamiseks lisainfot. Võrreldes eelmiste aastatega peaks uus tehniline lahendus olema lihtsam ja kiirem, samuti on nüüd igal talgul oma link ja foto.

Talguid saab registreerida ka vene keeles.

Registreerimine on avatud kuni 7. novembrini.

Viiendad Annetamistalgud toimuvad 28. novembril osana rahvusvahelisest Giving Tuesday liikumisest. Eelmisel aastal oli talgukaardil 135 talgut ja koos annetuskeskkonna “Ma armastan aidata” panusega kogusime 141 383 eurot annetusi.

13. oktoobril 2023 kell 10-12 korraldab Külaliikumine Kodukant koostöös Päästeameti ja Siseministeeriumiga infotunni, kus räägime lahti Kodukandi ja Päästeameti edasise koostööprogrammi tegevused külakogukondadele.

• Tutvustame kriisivalmiduse küsitluse kokkuvõtet.
• Kutsume üles kasutama Innovatsioonifondi võimalusi.
• Jagame infot maakondlike info-ja koolituspäevade korraldamise ja rahastamise kohta.

Infotundi saab jälgida veebiülekandena, kuid olete oodatud osalema ja esinejatega kohtuma ka kohapeal, Voose Päikesekodus Harjumaal, Anija vallas.

Palume infotunnile registreeruda SIIN hiljemalt 11. oktoobriks 2023.
Info esinejate osas täpsustub peagi…

KÜSK plaanib alustada uue programmiga, mille sisuks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ elluviimine.

Tegevuste sihtrühmadeks on Eestis tegutsevad vabaühendused, vabaühenduste konsultandid ja noored vanuses 10-26 aastat, aga ka haridusasutused ja kohalikud omavalitsused.

Kuue aasta jooksul on eesmärgiks suurendada laste ja noorte tegutsemist vabaühendustes. Selleks arendatakse vabaühenduste kaasamisoskusi läbi koolituste ja kohtumiste.

Vabaühenduste jätkusuutlikkus on oluline murekoht paljudele Eestis tegutsevatele ühingutele. Samas ei suudeta oma igapäeva tegevuste kõrval tähelepanu pöörata järelkasvu arendamisele, samuti puuduvad selleks oskused.

Noortele on vaja oluliselt rohkem tutvustada kodanikuühiskonna võimalusi. Paljudel on sellekohast teadmist, kuid paljude jaoks on vabatahtliktöö ja annetamine vaid sõnad, mille tähendust ei mõisteta.

Noorte kodanikuühiskonnaalase teadlikkuse parandamiseks saab koostöös koolidega palju ära teha, teemaga tuleb järjepidevalt tegeleda ja infot anda noortele ja noortega tegelejatele erinevates Eesti paikades. Arendada on vaja erinevate sektorite koostööd kohalikul tasandil ja õpetada noortel, kuidas kaasa rääkida ja mõjutada Eesti ühiskonnas toimuvatele arengutele.

Oluline on, et noored saaks teadmisi ja oskuseid, kuidas olla aktiivne kodanik ning oskuse panustada ühiskondliku tegevusega oma elukeskkonda. Vabaühendused vajavad nende oskuste edasiandmiseks omakorda teadmisi, kuna vabaühendustes tegutsevad oma valdkonna väga head tundjad ei pruugi osata kaasata lapsi ja noori oma tegevustesse.

KÜSKil on plaanis programmi tegevustega aktiivselt alustada 2024. aasta alguses.

Siseministeeriumi moodustatud kodanikuühiskonna innovatsioonifondist saavad kohalikud MTÜ-d ja seltsingud sel aastal taotleda toetust elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse edendamiseks ja arendamiseks. Selle eelduseks on tihe koostöö (koosloome, ühine arupidamine, kaasamine, vajaduste väljaselgitamine) kogukonna ja omavalitsuse vahel.

SA Kodanikuühiskonna Sihtasutuse poolt korraldatava innovatsoonifondi taotlusvoorus (mis ongi ette nähtud elanikkonnakaitse arendamiseks) saab kuni 30. novembrini esitada taotluse need MTÜ-d ja seltsingud, kellel on see teema KOV-iga läbi arutatud ja KOV-i poolt ka kinnituskiri olemas.

Kuna tänasel päeval on kohalike omavalitsuste territoorium päris suur, siis võib tekkida küsimus, et kui ühe KOV-i piires on mitmeid taotlejaid, siis kuidas raha eraldamine otsustatakse?

Vastuseks sellele selgitame, et taotlused tuleb esitada nii, et taotluse summa kohaliku omavalitsuse kohta ei ületaks konkreetse KOV-i jaoks ettenähtud piirsummat (vt piirsummasid siit tabelist vastavalt toetuse jaotusvõtmele).

Ühe KOV piires võib taotluse esitada üks või mitu taotlejat (MTÜ või seltsing), kuid ka siis peab taotlus tervikuna jääma valla kohta eraldatud piirsumma sisse. Nagu öeldud, peab KOV andma taotlusele omapoolse kinnituskirja.

Ühe kohaliku omavalitsuse piiras saab teha ühiselt otsuse, et see summa jagatakse mitmeks ja esitatakse mitu taotlust. Taotlused võivad olla siis erinevatest osavaldadest, teeninduspiirkondadest, külakogukondadest vms. Aga kogukond ja omavalitsus koostöös võivad teha ka otsuse, et taotlejaks on ainult üks ühing terve valla või linna elanikkonnakaitse valmiduse arendamiseks. Peaasi on see teema kooloomes läbi arutada ja ühisele seisukohale jõuda.

Projekti omafinantseeringu nõuet ei ole. Projekt tuleb ellu viia perioodil kuni 31. augustini 2024.

Kogu info kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvooru elanikkonnakaitse valmiduse arendamiseks kohta on kättesaadav meie kodulehelt.

Taotlus tuleb esitada läbi elektroonilise taotluste menetlemise süsteemi.

Tutvu KKK ehk korduma kippuvate küsimuste ja vastustega taotlusvooru lehel.

Detailsemat infot jagab:

Kerstin Rei

Koordinaator

• Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor
• Kogukonna eestvedaja stipendium
• Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor
• Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas
• Arenguekspertide koordineerimine

kerstin.rei@kysk.ee

5854 5754

EELTEADE – kalendrisse märke tegemiseks!

KÜSKi kogemuspäev “Mitu lõime, üks kangas” toimub 15. novembril kell 11.00-17.00 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

Kogemuspäevale on oodatud vabaühenduste, kogukondade ja nende koostööpartnerite esindajad, avaliku sektori töötajad jt aktiivsed kodanikud. Oodatud on osalema kõik, keda huvitab ning kõnetab ja kes soovivad kogemusi vahetada lõimumise teemal.

Lõimumine on meie tänavuse kogemuspäeva fookuses selle sõna laiemas mõttes (erinevate rahvuste, eagruppide ja erivajadustega inimeste lõimumine jne.)

Täpsem info ja registreerimine alates 2. oktoobrist meie kodulehel.

Marju Mäger

Koordinaator

• NULA inkubaatori koordineerimine
• Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi koordineerimine

marju.mager@kysk.ee

5199 3282

Vabaühenduste Liit kuulutab välja alustavate juhtide kiirendi, mille eesmärk on pakkuda kuni kaks aastat vabaühenduse juhina tegutsenutele võimalus oma juhioskusi koos valdkonna ekspertide ja teiste alustavate juhtidega arendada.

Kiirendi kestab pool aastat ja põhineb vabaühenduse juhi kompetentsimudelil, kus iga kuu keskendutakse ühele pädevusele.

Kiirendisse kandideerimiseks täida kandideerimisavaldus hiljemalt 11. oktoobriks!

Osalemise eeldused:

Osaleja

• osaleb vähemalt 80% kokku lepitud kohtumistest;
• võtab vastutuse kohtumistel aktiivselt panustada;
• seab endale valitud kompetentsi arendamiseks isiklikud eesmärgid;
• on aktiivne ennastjuhtiv õppija, kes mentori toel ja kiirendis pakutud materjalide abil oma eesmärkide suunas liigub.

Kiirendi ülesehitus:

Vabaühenduste Liit valib kandideerinute seast kuni 15 osalejat, kes võtavad vastutuse programmi panustada.

Kiirendi algab eneseanalüüsiga. Osaleja analüüsib end kompetentsimudelist lähtudes ja saab tagasisidet nii oma tugevuste kui ka arengukohtade osas. Iga osaleja seab endale isiklikud eesmärgid.

Kuue kuu jooksul toimuvad regulaarsed (kord kuus) kohtumised, mis koosnevad nii koolitusest kui kogemusõppest. Kohtumiste vahepeal tegelevad osalejad iseseisvaõppimise ja saavad tuge mentorilt. Kiirendi käigus toimub kuus kohtumist. Iga kohtumise fookuses on üks kompetents.

Lisainfot jagab Heleene Lippmaa, heleene@heakodanik.ee.

Kiirendi korraldamist toetab Aktiivsete Kodanike Fond.

Strateegilise partnerluse rahaline toetamine

7. septembril toimus Jõhvis finantsalane seminar algajatele mittetulundusühingute juhtidele. Koolitust viis läbi Natalja Roiko, majanduse magister, maksunõustaja ja finantsanalüütik, ettevõtja. Seminaril said algajad juhid teada, kuidas korraldada finantsalast tegevust, milliseid makse tasuda, kuidas pidada sõidupäevikuid, maksta hüvitisi, kuidas katta ametisõite, kuidas arvestada kulutusi ürituste ja projektide jaoks.

Koolituse korraldas Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus Briti Nõukogu toel.

Täname kõiki osalejaid! Mittetulundusühingute ürituste ja infopäevade kohta saate lisateavet Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse sündmuste kalendrist.

GALERII

Selle koolitusega lõppes projekt, mille eesmärk oli suurendada venekeelsete mittetulundusühingute juhtide pädevust. Tänu Briti Nõukogu toetusele korraldati kokku 14 koolitust ja seminari, milles osales 543 inimest Ida-Virumaalt, Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt ja Tartumaalt.

Lisainfo Briti Nõukogu tegevuse kohta  britishcouncil.ee

Neljapäeval, 7. septembril kell 17.30 alustab Jõhvi Rahvaülikoolis (Ontika Koolituskeskuses) tasuta kogukonnaring “Kodanikuks olemise ABC”, ringi eestvedaja on Etti Kagarov.

Kogukonnaringis õpitakse koos teistega läbi arutelude, millised on meie kui kodanike õigused ja kohustused, kuidas otsuseid mõjutada, mis on riigi ja mis omavalitsuse vastutusala ning kuidas kogukondlikele probleemidele/väljakutsetele juhtumipõhiseid lahendusi leida.

Kogukonnaringi eestvedaja Etti sõnul vajavad inimesed toetamist, julgustamist, et leida oma või kogukonna probleemidele lahendusi. “Üksinda võib oma või kogukonna probleemi peas keerutada, kuid valjusti välja rääkides võib ise või teiste abil kergesti leida ka lahendusi,” tõdeb Etti Kagarov, kel endal pikaajaline kogemus poliitikas nii kohalikul kui ka riigitasandil. 

Kogukonnaringid toimuvad neljapäeviti kell 17.30 kuni 20.00. Õppekava maht on kokku 16 akadeemilist tundi. Osalejate soovil võib kogukonnaringi edenedes kaasata ka teisi valdkonna spetsialiste. 

Rohkem infot leiab ja registreerida saab järgmisel leheküljel: http://www.ontikakoolitus.ee/index.php?tevent=277 või võta ühendust Õie Reidmaga (ontika.kk@mail.ee +3725269174). Kogukonnaring toimub Jõhvi Kontserdimajas – Jõhvi Rahvaülikoolis (Ontika Koolituskeskuses), aadressil Pargi 40, Jõhvi. 

Kogukonnaringid toimuvad igas maakonnas Eesti Rahvaülikoolide Liidu projekti “Kodanikuks olemise ABC” raames. Projekti “Kodanikuks olemise ABC” rahastab Norra Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Projekti kohta lähemalt: www.rahvaulikoolideliit.ee/projektid/acf/

Lisainfo: 

Etti Kagarov

Kogukonnaringi eestvedaja
Jõhvi Rahvaülikool

Tel. 5303 6799
etti.kagarov@gmail.com

Krista Hallik

ERLi projekti koordinaator
Tel 526 9690

krista@ktg.edu.ee

Teate edastas:

Heleriin Jõesalu

ERLi tegevjuht

Tel 53 414 905
heleriin.joesalu@rahvaulikoolideliit.ee

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisene taotlusvoor avaneb 1. septembril 2023, taotluste esitamise tähtaeg on 2. oktoober  2023.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Toetusmeetme üleriigilised  infopäevad toimuvad Zoomis:

 T, 05.09 kell 10~13
 https://us02web.zoom.us/j/86237111648…

 T, 05.09 kell 14~15.30 (vene keeles)
 https://us02web.zoom.us/j/4681141358

 K, 06.09 kell 14~17
 https://us02web.zoom.us/j/83683697029…

 N, 07.09 kell 17~20
 https://us02web.zoom.us/j/83085782010…

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

• Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
• Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
• Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Eesti Noorteühenduste Liidu Noorte osaluse fondist toetatakse projekte, mille fookuses on noorte kaasamine seisukohtade kujundamisesse ja taotleja huvikaitse tegevuste elluviimine, osalusvõimaluste jätkusuutlikkuse tagamine ja osaluskogude omavahelise koostöö edendamine.

Fondist ootame raha taotlema nii kohaliku ja maakondliku tasandi osaluskogusid, kohalikku omavalitsust (juhul, kui eesmärk on taaselustada osaluskogu kohalikul tasandil), ministeeriumi või muu poliitilise institutsiooni juures tegutsevasse noortenõukokku kuuluvaid organisatsioone ning noorteühendusi, kelle projekt toetab otseselt noorte osalust ühiskonnas ning on suunatud avalikkusele.

PS! Noorteühendustele: loe täpsemalt siit, milliste tegevuste jaoks saavad noorteühendused fondist raha taotleda.

Arvamusfestival on kohtumispaik, mis toob juba 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et luua tasakaaluka arutelu abil paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast. Festivalile olid ka sel aastal oodatud kõik, kes tahtsid kuulata, mõelda, küsida ja kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. Taaskord oli võimalus leida mõttekaaslasi, aga ka uusi ideid, vaatenurki, seisukohti ning lihtsalt mõnusalt aega veeta.

Lisainfo: https://arvamusfestival.ee/otseulekanded-2/

Taotlusvooru eesmärk on tõsta elanikkonnakaitse võimekust kogukonnas ja edendada kogukondade ning kohalike omavalitsuste koostööd kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamise kaudu.

Julgeolekuolukorrast tingituna on siseministeeriumi rahastatud ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt ellu viidava innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvooru fookuses just elanikkonnakaitse.

NB! Taotlusi kodanikuühiskonna innovatsioonifondist toetuste saamiseks saab esitama hakata 22. augustist.

^{„Julgustan kõiki kogukonnaühendusi kaasa mõtlema, kuidas meie elu turvalisemaks ja kriisikindlamaks muuta. Innovatsioonifondi kaudu on seekord võimalik just elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks taotleda märkimisväärseid summasid kogu Eestis – ka MTÜ-del ja seltsingutel väiksemates omavalitsuses väljaspool suuremaid linnu. Kohaliku tasandi uudne kaasamismeetod aitab tugevdada osalusdemokraatiat ja nii tekitame kogukondades koostööks vajalikke võrgustikke. Kriiside lahendamine või nendeks valmistumine lähevad ikka ladusamalt kui inimesed on omavahel tuttavad ja on tekkinud nn küünarnukitunne,“ ütles siseminister Lauri Läänemets.
„Fondi kaudu soovime arendada ja juurutada just kogukonnakeskset valitsemisviisi. See tähendab, et kohalikud inimesed on ise parimad eksperdid hindamaks oma kogukonna vajadusi ja neile ka ise lahendusi pakkuma. Nüüd saabki toetust taotleda kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks ja nende rahastamiseks,“ selgitas Läänemets.}

Innovatsioonifondist saab 2023. a. toetust taotleda:

•             kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks (nt arutelud, ümarlauad, kriisirollide kaardistamine ja loomine, kriisivalmiduse liidrite määramine jne) kui need ei ole veel teada ja/või kokku lepitud kogukondlikult ja/või

kui kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajadused on välja selgitatud, siis

•             konkreetsete elanikkonnakaitse vajaduste rahastamiseks (nt teenuste tellimine, inventari soetamine, elektri varustuskindluse tagamine, kriisivarude kaardistamine, soetamine ja täiendamine, kriisiplaani koostamine, varjumiskohad ja -kindlus jne).

Projekti elluviimise periood on 26. juunist 2023 kuni 31. augustini 2024. Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, mis tegutseb põhikirja järgi avalikes huvides või seltsing, mis tegutseb kirjaliku seltsingulepingu järgi avalikes huvides.

Taotlusi saab esitada ajavahemikul 22. augustist kuni 30. novembrini 2023 kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login ning taotlusega koos tuleb esitada:

•             kohaliku omavalitsuse vormikohane kinnituskiri (vorm kättesaadav siit);

•             vajadusel taotleja esindusõigust tõendav volikiri;

•             kirjalik seltsinguleping, kui taotlejaks on seltsing.

Innovatsioonifondi maht 2023. aastal on 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta on ette nähtud maksimaalne toetussumma, mille piires selle omavalitsuse territooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda saavad.

Ühe kohaliku omavalitsuse territooriumilt võivad taotluse esitada ka mitu taotlejat, kuid see peab olema kohaliku omavalitsusega läbi arutatud ja omavalitsuse kinnituskirjas märgitud.

Kogu vajalik info taotlusvooru kohta on kättesaadav kodulehelt.

Taotlusvooru infotund toimub 25. augustil kell 14.00 keskkonnas Zoom.

Link infotunnile siin.

8.-9. augustil toimus Narvas mitteformaalse õppekeskuse VitaTiim ruumides koolitus venekeelsetele vabaühendustele projektijuhtimise teemal. Koolitajaks oli Jelena Lohmatova, täiskasvanute koolitaja ja täiskasvanute õppekeskuse Vestifex juhataja, kes jagas mitte ainult akadeemilisi teadmisi vaid ka oma praktilist kogemust projektijuhtimises.

Koolituse korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus Briti Nõukogu Eestis toel ning see oli suunatud alustavatele mittetulundusühendustele, kes ei ole varem projekte kirjutanud, samuti neile, kes on varem taotlusi esitanud, kuid saanud negatiivseid vastuseid ning soovisid oma vigu parandada. Koolitusel osales 23 inimest Narvast, Sillamäelt, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest ja Tallinnast.

Üritus oli suurepärane võimalus saada uusi teadmisi, inspiratsiooni ning leid partnereid ja kaasmõtlejaid. Seekord koolitus oli väga praktiline ning “osalejaid sai koolitaja ning vabaühenduste konsultantide Tatjana Zamorskaja ning Nadežda Morozova juhendamisel koolitusel kirjutada projekti valitud fondi. Kõige populaarsemaks osutusid SA Kodanikuühiskonna Kapitali arenguhüppe taotlusvoor, kohaliku omaalgatuse programm ning Erasmus+ programmid. Osalejate sõnul olid olulised nii teadmised, kirjutamiskogemus kui ka julgustus projekte kirjutada.

Täname kõiki osalejaid! Ning ootame juba järgmistele koolitustele mis toimuvad augustis-septembris. Koolitusi saab jälgida Ida-Viru Ettevõtluskeskuse sündmuste kalendris 

GALERII

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee

Vabaühendused on oodatud oma tegevusega seotud küsimustega, projektiideedega ning valmis projektidega vabaühenduste konsultantide juurde tasuta nõustamisele.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond koos konsultatsioonifirma Hendrikson DGE ekspertide meeskonnaga kutsub septembris uue üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” koostamist ettevalmistavatele ideeseminaridele.

“Eesti 2050” on riigi ruumilise arengu pikk plaan. Planeeringuga määratakse ruumilise arengu põhimõtted ja antakse suuniseid järgnevatele täpsematele planeerimisdokumentidele, samuti on planeering valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks.

Septembris toimuvate seminaride eesmärgiks on koguda üheskoos mõtteid üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi väljatöötamiseks, mis vastaks võimalikult laiapõhjalistele ootustele.

Ideeseminaride käigus arutatakse ühiselt, millistele väljakutsetele uus üleriigiline planeering peaks reageerima, milliseid teemasid  ja mil viisil tuleks planeeringus käsitleda ning milline on tänapäevane planeeringu vorm. Arutlusele tulevad regionaalsete eripäradega seotud ootused ja vajadused. Samuti tutvustatakse seminaril seni tehtud tööd planeeringu lähteseisukohtade väljatöötamisel ja antakse ülevaade kavandatavast planeeringu koostamise protsessist.

Regionaalsed ideeseminarid toimuvad 5 Eesti regioonikeskuses:

• 4. septembril Paides Paide riigimajas (Rüütli tn 25)
• 6. septembril Tartus Tartu Loodusmajas (Lille 10)
• 11. septembril Jõhvis Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40)
• 12. september Pärnus Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2)
• 13. septembril Tallinnas Õiguskantsleri Kantselei hoones (Kohtu tn 8)

Palun leidke sobiv seminari aeg ja koht sellelt lingilt. Sisuka arutelu huvides ootame osalejaid kohale ja veebi teel osalemise võimalust seekord ei paku. Seminari algus on kell 13.00 ja kestab 17.00-ni.

Anna Semjonova
nõunik
ruumilise planeerimise osakond
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

anna.semjonova@agri.ee
58605422

Siseministeerium käivitab uudse innovatsioonifondi, millest toetuse saamiseks korraldab taotlusvooru KÜSK. Innovatsioonifondi strateegiline eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi käivitama uudseid koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme.

Tänavu saab innovatsioonifondist toetust taotleda elanikkonnakaitsega seotud tegevusteks:

• kogukondlike arutelude ja ümarlaudade korraldamiseks, et omavahel kokku leppida elanikkonnakaitse tõstmiseks vajalikes tegevustes vastavas KOVis;
• kui vajadused juba teada ja kokku lepitud, siis ka nende vajaduste teatud mahus rahastamiseks.

Toetust taotlema on oodatud avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja seltsingud, mis tegutsevad kirjaliku seltsingulepingu järgi avalikes huvides.

Projekti planeerimisse ja taotluse koostamisse tuleb panustada nii kogukonnal kui kohalikul omavalitsusel. Kohalik omavalitsus peab kinnitama, et projektis toodud vajadusteni on jõutud koostöös kogukonnaga ja taotluses kirjeldatud tegevused on vajalikud elanikkonnakaitse tõstmiseks piirkonnas. Kuna fookuses on elanikkonnakaitse, siis tuleb kaasata ka Päästeameti esindajad.

NB! Taotlemine ei ole veel avatud. Taotlemine on plaanis välja kuulutada augusti teises pooles. Sellest anname eraldi teada KÜSKi kodulehel ja sotsiaalmeediakanalite kaudu. Selleks, et info kiiresti teieni jõuaks, palume liituda meie infokirjaga.

Dokumendid tutvumiseks:

• Tutvu siseministeri käskkirjaga 26.06.2023 nr 1-3/94 „Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi rakendamise üldtingimused 2023. aastal“
• Vaata ka käskkirja nr 1-3/94 LISA 1 tabelit „Toetuse jaotus“
• Loe siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüdi kaaskirja kohalike omavalitsuste juhtidele „Innovatsioonifond kogukonnakeskse valitsemisviisi juurutamiseks ja elanikkonnakaitse arendamiseks“

Lisainfot saab lugeda siseministeeriumi kodulehelt.

Registreeru tasuta nõustamisele

Suvi on vabaühendustele sobiv aeg teha plaane ja mõelda läbi, kuidas oma põhikirjalisi või muid avalikest huvidest lähtuvaid eesmärke paremini saavutada. Teisisõnu – praegu on õige aeg valmistuda arenguhüppeks.

Juulis ja augustis läbi mõeldud plaanid saab kirja panna ja esitada septembrikuus KÜSKi välja kuulutatud vabaühenduste arenguhüppe 2023. aasta taotlusvoorus. Arenguhüppeks saab toetust taotleda kuni 25 000 eurot. Taotluste sisestamine ja esitamine on avatud 4.-25. septembrini kultuuriministeeriumi taotluste esitamise infosüsteemi TMS kaudu.

Juba praegu on võimalik täita taotlusvormi näidist, mille saab alla laadida meie kodulehelt. Hiljem, taotluste esitamise ajal, 4.-25. septembini saab täidetud lahtrid kopeerida TMS-i.

Toetust saab nagu ikka taotleda vabaühendus, mis tegutseb avalikes huvides, mille tegevus on avalik ning juriidiliseks vormiks mittetulundusühing või sihtasutus.

Kogu vajalik info on kirjas KÜSKi kodulehe 2023. aasta arenguhüppe taotlusvooru alamleheküljel.

Projekt tuleb ellu viia ajavahemikul 1. detsember 2023 – 31. juuli 2025 ja peab kestma vähemalt 12 kuud. Projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks tuleb kaasata vabaühenduse poolt vabalt valitud arenguekspert.

NB! Toetuse taotlemise INFOPÄEV, mis toimus 16. juunil, on järelvaadatav KÜSKi Youtube´i kanalilt

Registreeru tasuta nõustamisele

Alates 4. juulist kuni 14. augustini saavad juriidilised isikud ning kohalikud omavalitsused taotleda toetusi Ida-Virumaal spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 350 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

Taotlusvoor on avatud eesmärgiga elavdada Ida-Virumaa arengut läbi täiendava toetuse priikonna ettevõtlusele. Spordi- ja kultuuriüritused aitavad kaasa sellele, et Ida-Virumaa elanikud ja ettevõtted tegutsevad aina aktiivsemalt, piirkonna spordi- ja kultuurielu on üha mitmekesisem ning Ida-Virumaale jõuavad külastajad üle Eesti ja kaugemaltki.

„Selline toetus toob kasu nii Ida-Virumaale kui ka tervele Eestile. Mida rohkem erinevate kogukondade inimesed saavad kokku ja tegutsevad koos, seda lihtsam on nendel leida ühist keelt ja teha koostööd. Niiviisi tekivad ühised ettevõtmised, mis toredatele elamustele lisaks pakuvad ka võimalusi edukaks ettevõtluseks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

„Ida-Virumaa on looduskaunis ja põneva ajalooga piirkond. Seal on igati head eeldused pakkumaks nii kohalikele kui kaugematele külalistele meeldejäävaid sündmusi ja kvaliteetset meelelahutust,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Tänu põnevatele kultuuri- ja spordisündmustele (taas)avastavad kindlasti nii mitmedki Ida-Virumaa võlu ja atraktiivsuse, mis annab omakorda hea tõuke piirkonna majandusele ja seeläbi ka üldisemale arengule. Meil on häid edulugusid, kus selle toetusmeetme abil on juba põnevaid ettevõtmisi teoks saanud. Näiteks viidi hiljuti läbi rahvusvaheline Jõhvi kergejõustikuõhtu, mis paistis kogu maailmas silma oma kõrgetasemelise kettaheitevõistlusega. Nüüd kutsume üles esitama uusi taotlusi saamaks rahalist tuge erinevate toredate sündmuste korraldamiseks,“ lisas minister Kallas.

Toetuse võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal ajavahemikus 4. juuli 2023 kuni 30. aprillini 2024, omavad vähemalt maakondliku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimunute üritustega.

Juriidilised isikud ja omavalitsused saavad taotleda toetust summas alates 10 000 eurost kuni 25 000 euroni. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ettenähtud kokku 350 000 eurot. Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu hiljemalt 14. augustil 2023.

Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 1. augustil kell 15. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda saates kirja aadressile iris.jarv@integratsioon.ee.

2023. aasta Arvamusfestivali kava on avalikustatud! Kavas on üle 150 arutelu, lisaks põnev kultuuriprogramm ning eriilmelised töötoad. Paremaks navigeerimiseks on võimalik arutelusid sorteerida nii kuupäeva ja kellaja, märksõna ning aruteluala järgi. Et kogu meelepärane programm oleks lihtsasti leitav, on võimalik luua endale isiklik kava. Loe lähemalt siit.

Asukoha number nurksulgudes on ala number kaardil. Ala kaardi leiad siit.

Uuendusena  iga arutelu juurde lisanud diagrammi selle kohta, kui palju arutelus kaasa saab rääkida. Ühe tulbaga arutelude puhul võib oodata klassikalisemat paneeldiskussiooni, kus kuulajad saavad lõpus vaid küsimusi esitada, kolme tulbaga arutelude puhul eeldatakse aga kõigi alal viibijate panust arutelu õnnestumisse.

KAVA

Head uudistamist!

Noorsootööasutuste, noorteühingute ja huvikoolide noorteprojektide toetuse “Noorte Heaks 2023” eesmärk on tõhustada noorsootööasutuste, noorteühingute ja huvikoolide koostööd noorte- ja haridusvaldkonna asutustega ning suurendada nende võimekust vastata noorte vajadustele ja väljakutsetele lähtuvalt “Noortevaldkonna arengukava 2021-2035” strateegilistest eesmärkidest.

Prioriteetsed teemad

1. Mitteformaalse õppimise ja formaalhariduse lõimingu toetamine.
2. Kultuuridevahelise suhtluse ja kogukondade lõimumise soodustamine, sh eestikeelsele haridusele ülemineku toetamine.
3. Rohe- ja digipöörde elluviimine noortevaldkonnas.

Toetust võib taotleda:

• koostööprojektide elluviimiseks, sh omavalitsuste piiride üleselt;
• innovatsiooni ellu kutsumiseks noorsootöös või huvihariduses (arendusprojektid).

Taotlusvoorus toetatakse:

1. maksimaalselt ühte projekti taotleja kohta iga taotlusvooru puhul;
2. projekti sisutegevuste elluviimisega otseselt seotud kulusid, välja arvatud järgmises lõigus välja toodud juhtudel;
3. tegevuste läbiviimisega seotud vahendite omandamise või rentimise, sh tellimise, seadistamise ja paigaldamisega seotud kulusid.

Taotlusvoorus ei toetata:

1. projekti juhtimisega seotud tööjõukulusid;
2. noorte püsi- ja projektlaagrite korraldamisega seotud projekte;
3. noortemalevate korraldamisega seotud projekte;
4. noorte osaluskogude projekte;
5. projekte, mis on käsitletavad ühekordsete sündmustena;
6. kinnisvara omandamise, ehitamise, remondi ja renoveerimisega seotud kulusid;
7. tegevusi, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.

Taotlusvooru “Noorte Heaks 2023” saab esitada taotlusi 10. juuli kuni 14. august 2023.

Projekti tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt toetuse saamise aasta 31. detsembriks. 

Minimaalne taotletav toetussumma ühe projekti kohta on 1500 eurot ja maksimaalne taotletav toetussumma on 11 000 eurot.

Loe lisaks programmi kohta 

Lisainfo:

Kaisa Potter
Noorteosakond
Haridus- ja Noorteamet
Kaisa.potter@harno.ee
5663 8074
626 8909

KÜSKi eestvedamisel valminud sotsiaalse innovatsiooni visiooniloome protsessis osalesid Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, siseministeerium ja sotsiaalministeerium. Lisaks olid kaasatud riigikantselei, maaeluministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja maakondlike arenduskeskuste võrgustiku esindajad. Erinevad huvirühmad said visiooniloomesse sisendit anda läbi mitmetes Eesti paikades korraldatud seminaride. Visiooniloome toimus Euroopa sotsiaalse innovatsiooni liidu konsortsiumi rahvusvahelise projekti raames ning oli kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt.

Tutvu visioonidokumendiga osade ja peatükkidega siit lingilt: https://kysk.ee/sikk/sotsiaalse-innovatsiooni-visioon-2030/

Sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ja tegevusviise, mis pakuvad sotsiaalsetele probleemidele ja väljakutsetele varasematest paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks.

Integratsiooni Sihtasutus avas taotlusvooru Ukraina sõjapõgenikest kuni 19-aastastele noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks.

Toetuse andmise eesmärk: tagada kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele Eestis võimalused hoida sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga kogukondlike tegevuste kaudu.

Toetatavad tegevused: toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab taotlusvooru eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ning mille raames korraldatakse ukraina keele ja kultuuri õpet ja/või ukrainakeelseid kultuurisündmusi koostöös ukraina kultuuriseltside, eesti vabaühenduste, kultuuri- või mäluasutuste või raamatukogudega ja/või antakse välja ukrainakeelset laste- ja noortekirjandust.

Toetuse andmise tulemused:

• ukraina keele ja kultuuripärandiga seotud traditsioonid on sihtrühma seas elujõulised;
• sihtrühmal on säilinud side ukraina keele- ja kultuuriruumiga;
• ellu on viidud kogukondlikud kultuurisündmused;
• välja on antud ukrainakeelne laste- ja noortekirjandus;
• korraldatud on ukraina keele ja kultuuri õpe sihtrühmale.

Nõuded taotlejale: taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.

Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Taotletava toetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot taotluse kohta. Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium. Taotlusvooru aluseks on Kultuuriministri 16.12.2022 määruse nr 21 „Kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“.

Taotluste esitamise tähtaeg on 08.08.2023 kell 23.59. Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login

Taotlusvooru infotund toimub Teams keskkonnas 05.07.2023 kell 15.00 – 17.00. Infotunnile palume eelnevalt (kuni 04.07) registreeruda aadressil raili.pihlamagi@integratsioon.ee

Täiendav info:

• Ave Härsing – kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht, tel +372 659 9024, e-post ave.harsing@integratsioon.ee;
• Raili Pihlamägi – koordinaator, tel +372 659 9066, e-post raili.pihlamagi@integratsioon.ee.

Aasta 2024 on kultuurilise mitmekesisuse aasta. Just sellele Eesti inimesi ühendavale väärtusele pöörame tähelepanu järgmise Kultuuriministeeriumi algatatud teema-aasta raames. Selleks võtame ühiselt ette kõik, mis aitab kultuurilisel mitmekesisusel eriliselt silma paista. Teisisõnu, avastame ja jagame, väärtustame ja loome, hoiame ja rikastame meie kogukondade ning rahvaste kultuurilisi omapärasid kõige selle kaudu, mis meid ühendab: alates elamustest ja müütidest kuni loomingu ja tulevikuni. Seda nii igapäevaelus ja tähtpäevadel kui ka uuringutes ja sündmustel.

Kultuurilise mitmekesisuse aasta toimkonna eestvedajaks on Integratsiooni Sihtasutus.

MÕTLE KAASA

Nagu kultuuriline mitmekesisus algab igaühest meist, algab ka sellele väärtusele pühendatud aasta meie ideedest. Seepärast palume teema-aasta toimkonnaga julgelt kaasa mõelda: jagada ideid, kuidas järgmisel aastal Eesti kultuurilist mitmekesisust tähistada. Teretulnud on nii juba teoks või lausa traditsiooniks saanud ettevõtmised kui ka alles plaanitud või just järgmisest teema-aastast innustatud algatused.

Ootame kõiki ideid 30. juunini 2023 alloleva ankeedi vahendusel või tavapostiga Integratsiooni Sihtasutuse aadressil (Rävala pst 5, 10145 Tallinn, märksõnaga „2024“). Vaatame ideed läbi tänavu juulis ja anname vastukaja hiljemalt augustis.

LISAINFO

ALLIKAS

KÜSKi iga-aastase vabaühenduste arenguhüppe toetuse taotlusvoor tuleb taas. Taotluse saab esitada TMS-is ehk Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis ajavahemikul 4.-25. septembrini (k.a.) 2023. aastal.

Toetust saab nagu ikka taotleda vabaühendus, mis tegutseb avalikes huvides, mille tegevus on avalik ning juriidiliseks vormiks mittetulundusühing või sihtasutus. Taotletav summa on kuni 25 000 eurot.

NB! Toetuse taotlemise INFOPÄEV tuleb peagi, juba 16. juunil kell 11.00 – 12.30 Zoomis ning on hiljem järelvaadatav. Palume ennast infopäevale registreerida alloleval lingil. Registreerunutele saadetakse Zoomi link.

REGISTREERIMINE

Toetust saab küsida vabaühenduse arenguhüppeks, mis seisneb organisatsiooni juhtimises, planeerimises, finantside kavandamises, tööprotsesside arendamises, mõjul kommunikatsioonis, teenuste osutamises ning selles, et ühinguga seotud inimestel oleksid projektiperioodi lõpus paremad teadmised, oskused ja kogemused, mis on rakendatud ühingu arengu saavutamiseks. Täpsemalt loe taotlusvooru tingimustest.

Tuleb tähele panna, et vabaühenduse omafinantseering projektis peab olema vähemalt 5% ja seda rahalises vormis. Ehitus- ja remonditööde, põhivara ning üle 200-euro maksvate soetuste, mille kasutusaeg on üle ühe aasta, puhul peab see olema aga vähemalt 30% iga sellise kulu maksumusest.

Projekt tuleb ellu viia ajavahemikul 1. detsember 2023 – 31. juuli 2025 ja peab kestma vähemalt 12 kuud. Projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks tuleb kaasata arenguekspert.

Kogu vajalik info vabaühenduste arenguhüppe toetusest on olemas taotlusvooru lehel.

Mittetulundusühingutele turunduse aluste tutvustamise eesmärgil korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus Briti Nõukogu toetusel veebipõhise infoseminaride sarja. Mõistlikult planeeritud turundus aitab mittetulundusühingutel edendada oma tooteid või teenuseid ning meelitada rohkem publikut oma üritustele, võistlustele jne. Turundus aitab luua mittetulundusühingule mainet, mis võib kaasata huvitatud inimesi ning olla atraktiivne sponsoritele ja fondidele.

Kokku toimus 10 seminari erinevatel teemadel: turunduse alused, Facebook, Instagram, Google Analytics, Tik-Tok, e-posti turundus, MTÜ koduleht ja tasuline reklaam. Kõik loengud viisid läbi turunduskooli Paprika lektorid. MTÜ Südamete Soojus, MTÜ Ayuda (Päite Loomepark), IDA-VIRUMAA KOERASÕPRADE KLUBI LUCKY, MTÜ VeloNarva, MTÜ YOUNG & ACTIVE ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus jagasid

Seminare külastas üle 500 inimese Ida-Virumaalt, Harjumaalt, Pärnumaalt, Tartumaalt ja Lääne-Virumaalt. Korraldajad loodavad, et seminaride osalejatel tekkis huvi ja algteadmised oma tegevuse reklaamimiseks ning need, kes juba oma organisatsiooni aktiivselt tutvustavad, said täiendada oma teadmisi.

Mõnede osalejate tagasiside:

– Osalesin kõigil seminaridel, väga informatiivne ja kasulik.

– Tänan sellise koolituse korraldamise eest, suurepärased lektorid ja huvitavad näited reaalsest elust.

– Suurepärane tugi meie tegevusele.

– Tänan tehtud töö eest! Kogu info oli kasulik ja selgelt struktureeritud, lektorid selgitasid materjali kergesti ja huvitavalt.

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee

Selle projekti raames toimus aprillis seminar majandusaasta aruanne  koostamise teemal ning augustis toimub praktiline koolitus projektide kirjutamisel ning infoseminar autoriõiguste kaitse kohta. Lisainfo 

29.-30. mail külastas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital  Ida-Virumaa investeeringutoetuse programmi projekte ellu viivaid vabaühendusi. Kokku KÜSK toetuse said 12 vabaühendust, kahe päeva jooksul KÜSK koos vabaühenduste konsultantidega Tatjana Zamorskaja ja Nadežda Morozova külastasid 6 vabaühendust Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Alutagusel:

• Ayuda Mittetulundusühing-  projekt „Eesti muinasjuttude rada “Muinasjutumets” Päite loomapargis“
• MTÜ Rõõmukool – projekt „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus Montessori õppevahenditega“
• Mittetulundusühing Edukad Sillamäe Noored – ESN- projekt „Sõrestikmoodulite soetamine ürituste läbiviimiseks Ida-Virumaal“
• MTÜ Nuti lemmikloomade toetus – projekt „Alustada veebikeskkondi veebipõhiseks konsultatsiooniks veterinaaria piirkonnas ja künoloogia“
• Mittetulundusühing  Maadaam- projekt „Majutusvõimaluste loomine kogukonnateenuse täiendamiseks“
• Alutaguse Elulaadikoda MTÜ- Projekt „ Alutaguse Elulaadikoda võimekuse tõstmine sündmuste läbiviimisel“

Toetuse eesmärk on anda hoogu võimekatele Ida-Viru maakonnas tegutsevatele vabaühendustele, mille tegevuste tulemusena on tõusnud Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonnana ja paranenud piirkonna üldine areng.

Kõik toetuse saajad

Allikas

Korteriühistud saavad küsida toetust keldrite varjumiskindluse parandamiseks. Aprillis avaldas Päästeamet konkreetsed soovitused korteriühistutele, kuidas olemasolevad keldrid võimalikuks varjumiseks sobilikuks kohandada. Nüüd on võimalik ka taotleda raha näiteks energia varustuskindluse tagamiseks vajalike seadmete nagu generaatorid ja autonoomsed akupangad soetamiseks. Samuti keldriruumide siseviimistluse ja sissepääsude korrastamiseks või uste vahetamiseks.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on muutunud julgeolekuolukord loonud Euroopas uue reaalsuse ja sellest lähtuvalt tuleb ka inimeste elu ning tervise kaitseks varasemast rohkem panustada, seda ennekõike elanikkonnakaitse arendamisel. „Selleks oleme Päästeametile eraldanud 1,2 miljonit eurot esimese taotlusvooru korraldamiseks, millega toetatakse korteriühistuid varjumiskohtade kohandamisel, “ märgib siseminister.

Toetuseks kvalifitseeruvad korterelamud, mis asuvad vähemalt 15 000 elanikuga tiheasustusaladel (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Rakvere, Narva, Viljandi) ja mis on eelkõige aastatel 1950-1990 ehitatud tüüpprojektiga suurpaneelelamud või plokkidest korruselamud. Päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek rõhutab, et pilootprojekti põhieesmärk on välja selgitada, millised on korteriühistute tegelikud vajadused, kui palju kulub vahendeid erinevat tüüpi korterelamute keldrite varjumiseks kohandamisele ja kuidas riik saab edaspidi paremini toeks olla. „Hiljuti Päästeameti poolt tellitud TalTechi analüüs näitas, et paljude korterelamute keldrite varjumiseks kohandamine vajab vaid mõningast korrastamist ja ehitustöid. See meede ongi hea võimalus kohandada keldrid varjumiseks,“ lisab Kreek.

Taotluse esitamise tähtaeg on 29. september 2023 kell 17.00. Taotlused tuleb esitada Päästeameti e-posti aadressile rescue@rescue.ee. Täiendavat infot taotlusvooru kohta saab e-posti aadressilt varjumine@rescue.ee.

Tingimuste ja taotlusdokumentidega saab tutvuda siin: https://www.rescue.ee/et/juhend/kriisiks-valmistumine-korteriuehistule/keldrite-varjumiskindluse-parandamise-taotlusvoor

Varjumisel eristatakse: „avalik varjumiskoht“ (mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele varjumiseks), „varjumiskoht“ (kodu või tööruumid, kus inimene ohu hetkel on) ja „varjumisruum“ (akendeta, soovitavalt betoon/kivi seintega ruum, näiteks vannituba). Kui avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval, siis ohuhetkel töökohal või kodus viibivad inimesed peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või kelder. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.

19. mail lõpetasid SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid Tatjana Zamorskaja ja Nadežda Morozova Siseministeeriumi poolt tellitud ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga korraldatud koosloome koolitusprogrammi.

Koolitusprogramm koosnes viiest moodulist ning käsitles koosloome protsessi ja metoodikaid, kogukondade arendamist ja kaasamist ning arengukava koostamise protsessi.

Koosloome metoodika:

• võimaldab mitme osapoolega koostööprotsesse tõhusalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted.
• aitab meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna põhineb eriarvamuste sünteesil ja kollektiivsel loovusel.
• soodustab arvamuste paljusust ja võimaldab tänu erinevatele perspektiividele jõuda praktilistele lahendusteni.
• tänu ühiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist.

Maakonna arengukeskuste vabaühenduste konsultandid suunavad kohalikke omavalitusis ja kogukondi koostööle ning nõustavad kodanikuühendusi ja –algatusi kogu organisatsiooni arengutsükli ulatuses, sh teemadel nagu:

•   organisatsiooni asutamine
•       organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvatamine
•       ühingu juhtimise korraldamise nõustamine
•       ühingu tegevuste rahastamise nõustamine
•       ühingu projektide nõustamine
•       organisatsiooni arendamine, sh ühingu arengu ja lõpetavate ühingute nõustamine

Alates 2023. aastast toetavad maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööd. Teenus on suunatud ühise eesmärgi nimel tegutsevatele, piirkondlikult määratletavatele inimeste rühmale. Kogukonnakeskse lähenemise eesmärk on luua inimeste heaolu läbi võrgustikupõhise koostöö ning ühise probleemide väljaselgitamise ja lahendamise kaudu.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endise nimega SA KredEx) avab 29.05.2023.a. lasterikaste perede kodutoetuse taotlusvooru. Taotlusvoor on avatud kuni 03.07.2023.a.

Toetus on suunatud peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast (19 k.a.) last, kes moodustavad ühise leibkonna ja kelle 2022. aastal saadud maksustav tulu leibkonna liikme kohta kuus ei ole suurem, kui 450 eurot.
Toetussumma on kuni 10 000 eurot.
Kolme- ja neljalapseline pere, kellele on eelnevalt kodutoetust eraldatud ühe korra, saab teistkordselt toetust taotleda 5000 eurot.
Viie- ja enamalapseline pere, kellele on eelnevalt kodutoetust eraldatud ühe korra, saab teistkordselt taotleda 10 000 eurot.

Taotlust saab esitada alates 29.05.2023 KredExi e-teenuste keskkonnast, taotluse allkirjastamiseks on vajalik digitaalse allkirjastamise võimalus.
Taotlusi saab esitada ka e-posti teel aadressil toetused@kredex.ee või posti teel aadressil Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Sepise 7, Tallinn, 11415, ümbrikule lisada märksõna „Kodutoetus”, vormid on saadaval alates vooru alguskuupäevast siin. Sihtasutuses kohapeal taotluseid vastu ei võeta.

Toetust saab taotleda:

1) eluruumi ostmiseks, kui perel puudub isiklikku omandisse kuuluv eluruum, see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele või on ruumiliselt ebapiisav;

2) ehitamisega seotud tegevusteks, kui leibkonna omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
Ehitamise all mõeldakse taotleja või tema kuni 15-aastase lapse/laste omandis oleva eluruumi renoveerimist, ümberehitamist, laiendamist, püstitamist, tehnosüsteemide või –võrkude rajamist, muutmist või asendamist, tegevuste elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalvega soetud kulude katmist. Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik 20% toetussummast.

Loe lähemalt https://www.kredex.ee/et/kodutoetus

14. juunil 2023 kell 11.00-16.00 toimub Tartus, Tähtvere Avatud Naistekeskuses arengupäev vabaühendustele teemal „Kodanike kaasamine ja osalemine vabaühendustes“. Palun tutvu sündmuse kavaga ja registreeru hiljemalt 6. juunil siin. Sündmus on kõigile tasuta.

Päevakava

10.30 Kogunemine ja hommikukohv

11.00 Tervitused ja tutvumisring

11.30 Pille Rives, Tähtvere Avatud Naistekeskuse juhatuse liige jagab keskuse lugu

12.00 Martin A. Noorkõiv, sihtasutus Domus Dorpatensis ehk DD tegevjuht ja juhatuse liige jagab kuulajaga kogemust ja vastab kolmele küsimusele: Kuidas DD on viimase 10 aasta jooksul vabatahtlikke kaasanud? Kuidas töötajate-vabatahtlike kogukonda luua ja arendada? Mida kogukondlikkus vabaühenduses tähendab?

13.30 lõuna buffee kohapeal

14.30 Katre Tamm, KÜSK kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV koordinaator tutvustab kodanike kaasatuse ja osaluse toetusmeetme avatud taotlusvooru

15.00 Tea Jänes, KÜSK koordinaator tutvustab KÜSK arenguhüppe taotlusvooru

15.20 Kadri Pau, Tartu vabaühenduste konsultant, Tartu Ärinõuandla räägib oma kogemusest vabaühenduste nõustajana

15.40 Küsimused ja vastused. Lõpuring

16.00 Päeva lõpp

Siseministeerium avab kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvooru, mis annab täiendava võimaluse elanike kaitse tõstmiseks kohalikul tasandil.

Taotlusvooru kogueelarve 2023. aastal on 875 000 eurot ning see avatakse kasutamiseks kohaliku omavalitsuse põhiselt. Iga kohaliku omavalitsuse kohta on määratud maksimaalne toetussumma, mille piires on mittetulundusühingutel (MTÜ) ja/või seltsingutel võimalus taotlusi esitada.

Innovatsioonifondist toetatakse kogukondade elanikkonnakaitse arutelude korraldamist, vajaduste väljaselgitamiseks ja elluviimiseks plaani koostamist, plaani ühist elluviimist KOV ja kogukonna, seltside või MTÜ-de abil või teenuste tellimist ja inventari soetamist.

Näiteks võib fondist küsida toetust kriisimeeskondade ja -rollide plaani koostamiseks, evuakuatsioonikohtade korrastamiseks, seltsimaja varugeneraatori soetamiseks jne.

Tule kuula infotunnis lähemalt, milleks ja kui palju toetust saab küsida! Selgitame toetuse saamise protsessi ning vastame taotluse esitamisega seotud küsimustele.

Virtuaalne infotund toimub 22. mail kell 13.00-14.20. Osalejatele saadetakse MS Teamsi link pärast registreerumist.

Ootame infotunniga liituma kõiki KOV esindajaid, seltse, MTÜ-sid ja aktiivseid kodanikke, kes soovivad saada infot elanikkonnakaitse parandamisest ja kogukonna kriisivalmiduse tõstmise võimalustest.

Taotlusvoor on avatud 15. mai – 15. juuni kell 16.30.

Taotlused esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse e-keskkonnas.

Peipsiveere taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele:

– arendades piirkonna ettevõtluskeskkonda, inimkapitali ja turundust;

– suurendades Peipsi järve atraktiivsust ja mitmekesist kasutamist;

– rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.

Programmi rakendatakse Alutaguse, Mustvee, Peipsiääre, Luunja, Kastre ja Räpina vallas ning Tartu valla Piiri, Tooni ja Saare külas.

Taotlusi võivad esitada programmi rakendamise piirkonna kohaliku omavalitsuse üksused ning piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Projektide elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt 31.10.2024.

Rahastatakse projekte, mille tegevused on:

– kohapealse ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamine;

– piirkonna elanike täiend- ja ümberõppe ning muu vabahariduse korraldamine lähtuvalt ettevõtjate tööjõuvajadustest;

– traditsiooniliste oskuste säilitamine ja edendamine ning kohalikul ressursil põhinevate ja traditsiooniliste või ökoloogiliste      toodete valmistamise oskuste väljaarendamine;

– piirkonna turundus;

– spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega seotud arengupotentsiaali väljaarendamine ja rakendamine majandustegevuses;

– piirkonda elama asumise kampaania korraldamine ja maale elama asumise kampaania tegevustes osalemine.

Lisaks võib taotleda kuni 12 kalendrikuuks sihtotstarbelist tegevustoetust mittetulundusühendusele või sihtasutusele, kelle tegevuskohaks on kogu Peipsiveere piirkond ja kelle tegevus on suunatud programmi eesmärgi saavutamisele.

Toetuse suurus projekti kohta on 3 200 kuni 32 000 eurot. Taotleja oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest. Välisabi projektide kaasfinantseeringu katmise puhul ei ole oma- või kaasfinantseering nõutav.

Välisabi projektide kaasfinantseeringu katmist toetatakse, kui välisabi projekt ei lõpe projekti lõpptähtpäevast hiljem, tegevused langevad kokku Peipsiveere programmi tegevustega ja välisabist rahastatava projekti toetus on suurem kui Peipsiveere programmis lubatud maksimaalne toetussumma. Toetuse suurus on kuni 50% minimaalsest välisabi projekti kohustuslikust omafinantseeringust, aga mitte suurem kui 32 000 eurot.

Programmist ei toetata:

– välisabi projekti, mille elluviimiseks kavatsetakse taotleda või eraldada riigiabi või vähese tähtsusega abi;

– investeeringut hoonesse, ruumi ja rajatisse, mida kasutatakse avaliku teenuse pakkumiseks;

– kinnisasja ostu.

Siia vajutades saab taotlusvormile:

NB! Kui kirjutate e-keskkonnas taotlust, vajutage igale küsimärgile, mida vormil näete. Seal avaneb abiinfo.

Europe Direct Narva teabekeskus ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus korraldasid 9. mail Euroopa päeval bussireisi Ida-Virumaa venekeelsetele MTÜ-dele. Rühm külastas kohti, mis on ehitatud või renoveeritud EL toetustega, sh Sillamäe promenaad, Vasknarva väikesadam, Kauksi rannahoone, Kauksi puhkemajad ja MTÜ Rabatalu saunad ja elamused.

Päev oli väga päikeseline, seltskond suurepärane, osalejad esitasid aktiivselt küsimusi, lahendasid viktoriini ja pildistasid.

Suur-suur aitäh kõigile osalejatele, Eesti EL välispiiride programmile https://www.estoniarussia.eu/   toetuse ja auhindade eest, samuti Svetlana Zaitsevale meie ürituse kajastamise ja fotode eest!

Galerii

Allikas

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Alates 3. maist kuni 24. maini saab taotleda Integratsiooni Sihtasutuselt toetust Ida-Virumaal toimuvatele kultuuri- ja spordisündmustele, mis kaasavad Eesti kultuuriruumi eri keele- ning kultuuritaustaga inimesi.  

„Ida-Virumaal toimub üha rohkem sündmusi, mis rikastavad nii kohalikku kui ka kogu Eesti kultuuri. Tahame anda sellele uue suure tõuke ja toetada täiendavalt ideid, mis kaasavad Ida-Virumaa elanikke ühistesse kultuurilistesse ning sportlikesse ettevõtmistesse,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Riikliku toetuse võivad saada kultuuri- ja spordiprojektid, mis hõlmavad vähemalt kolme sündmust, kaasavad projekti minimaalselt 1500 osalejat ja toimuvad Ida-Virumaal kuni 31. oktoobrini 2024. Selleks otstarbeks näeb tänavune kultuuriministeeriumi eelarve ette 1 000 000 eurot. Taotlusvooru viib läbi ja koordineerib Integratsiooni Sihtasutus.

„Oluline on, et võimalikult paljud ida-virumaalased avastavad uusi võimalusi osaleda Eesti kultuuri- ja spordielus. Loodame, et toetuse najal senistele sündmustele lisanduvad uued traditsioonid, mis tugevdavad suhtlust ja koostööd Ida-Virumaa ning teiste regioonide elanike vahel. Sellele aitab kaasa Ida-Virumaal tegutsevate organisatsioonide kaasamine sündmuste korraldamisse,“ selgitas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Kõnealust toetust saab taotleda omavalitsus või juriidiline isik summas alates 25 000 eurost 200 000 euroni. Integratsiooni Sihtasutus võtab taotlusi vastu alates 3. maist kuni 24. maini 2023. Toetuse taotlemise ja saamise tingimustega on võimalik tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Projektikonkursi eesmärk on parandada elanikkonna ohuteadlikkust ja võimet hädaolukordadega senisest paremini toime tulla. Taotlusi saavad esitada kõik registreeritud mittetulundusühingud.

Konkursi eelarve on 74 000 eurot. Päästeameti toetus ühele taotlejale on kuni 2000 eurot. Rahastamistaotlusi saab esitada 21. maini 2023. Projekti tegevused tuleb ellu viia vahemikus 01.06-31.10.2023.

Projekti tegevused viiakse ellu koostöös kohaliku omavalitsuse ja päästekeskusega. Päästekeskus teeb osalevale kogukonnale tasuta kriisikoolituse ja nõustab kogukonda kriisiplaani koostamisel. Projekti ellu viiv MTÜ tagab kogukonnaliikmete osaluse koolitusel ja kriisiplaani koostamisel.

Päästeameti piirkondlik koordinaator: Ida Päästekeskus (Lääne- ja Ida-Virumaa), Helen Potman, 525 6938, e-post: helen.potman@rescue.ee

Taotlemisvorm ja tingimused

Maleva korraldajal tuleb esitada taotlus Haridus- ja Noorteametile Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu toetused.kul.ee. Taotlusi saab esitada 11. aprill – 5. mai 2023 kell 23.59.

20. aprillil kell 18.00 toimub Päästeameti tasuta e-koolitus elanikkonnakaitse teemal „Kriisis üksi või üheskoos?”.

Sel korral arutatakse, kuidas valmistuda kriisiks koos oma korteriühistu või külakogukonnaga. Koolitus on mõeldud korteriühistu elanikele ja juhtidele ning külade kogukondade liikmetele.

Registreeruda saab Päästeameti kodulehel https://www.rescue.ee/et/ennetuskoolitused/, kust valige huvipakkuv koolitus ning logige sisse. Pärast registreerumist saadetakse teile link, mille kaudu saate koolitusega ühineda. Koolitus toimub MS Teamsi keskkonnas.

Täna algab Teeme Ära egiidi all ühine talgukevad, mis kulmineerub traditsiooniliselt maikuu esimesel laupäeval, 6. mail üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga.

Koostöös Päästeametiga pöörame tänavu tähelepanu keldrite korrastamisele, et vähendada hoonete tuleohtu ning luua võimalused keldrite kasutamiseks hädaolukorras esmase varjumispaigana.

Noorte Laulu- ja tantsupidu tuleb, ja sel aastal jätkuvad igaühe looduskaitsega seotud talgutööd, muuhulgas on kavas muuta koolide ümbrus elurikkaks.

Sauna2023-aasta raames kõlab üleskutse: teeme kõik Eesti saunad korda!

Talguid saab kirja panna ja endale sobiv talgu leida talguveebis teemeära.ee

Regionaalse kultuuritegevuse toetuseks on II taotlusvoor avatud 15. aprillist kuni 15. maini 2023. aastal. Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Taotlusi võetakse vastu Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemis. Toetuste Menetlemise Infosüsteemi saad siseneda SIIT.

Taotlusi saavad esitada nii juriidilised isikud kui äriregistrisse kantud füüsilised isikud.

Toetusmeetme eesmärk on luua võimalusi erinevatest regionaalsetest kultuurisündmustest osasaamiseks. Luues ja säilitades kultuuris osalemist soodustame kultuurielu kestlikkust ja arengut. Projekti tegevustesse tuleb kaasata kogukonda, lapsi ning noori. Ainult nii saame kaasa aidata kogukondliku kultuuritegevuse väärtustamisele ning hoidmisele.
Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 90%.

Toetatakse järgmisi tegevusi, millega
1) korraldatakse kultuurivaldkonna populariseerimiseks siseriiklikke ja rahvusvahelisi kultuurisündmusi erinevates regioonides;
2) viiakse ellu residentuuriga seotud kogukondlikke algatusi;
3) luuakse lastele ja noortele võimalused osalemaks valdkondlikus õppeprotsessis ning kaasatakse neid siseriiklikele ja rahvusvahelistele kultuurisündmustele;
4) korraldatakse haridusliku väljundiga kultuuriprogramme ja laagreid lastele ja noortele;
5) kaasatakse lapsi ja noori kultuurimälestiste ja pärandipaikade hooldamisse ja tutvustamisse;
6) korraldatakse järjepidevusele suunatud maakondlikke laulu- ja tantsupidusid;
7) koostatakse ja uuendatakse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekandeid;
8) korraldatakse rahvusvähemuste kultuuri tutvustavaid sündmusi ning rahvusvähemuste koostööd ja ühistegevusi eesti kultuuriorganisatsioonidega.

Soovitused taotlejale:
1) tutvu enne taotluse korrektseks esitamiseks määruse ja seletuskirjaga;
2) pööra tähelepanu projekti abikõlblikkuse perioodile, abikõlblikele ja mitteabikõlblikele kuludele.
Dokumentidega tutvu meie kodulehel.
Küsimuste korral helista enne taotluse esitamist taotlusvooru koordinaatorile Piret Koorep 5307 4984 või kirjuta piret.koorep@rahvakultuur.ee

Mittetulundusühingutele turunduse põhitõdede tutvustamiseks viib Ida-Viru Ettevõtluskeskus Briti Nõukogu Eestis toel läbi venekeelsete veebiseminaride sarja. Esimene infoseminar toimus 6. aprillil.

Läbimõeldud turundus aitab mittetulundusühingutel reklaamida oma tooteid või teenuseid, meelitada oma üritustele, võistlustele jne rohkem vaatajaid. Turundus aitab luua mittetulundusühingu kuvandit, mis aitab olla atraktiivne, sh ka  sponsoritele ja sihtasutustele.

Esimesel infoseminaril osalejad käsitlesid selliseid teemasid nagu positsioneerimine, oma toote või teenuse unikaalsus, väärtuspakkumine, sihtrühm ja klient.

Järgmine seminar toimub 12. aprillil ja on pühendatud erinevatele turunduskanalitele. Seminari täisprogramm ja registreerimine 

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis:

Allikas

Siseministeerium kutsub üles tunnustama siseturvalisuse vabatahtlike rühmi ja nende toetajaid.

SISEMINISTEERIUM OOTAB TUNNUSTAMISETTEPANEKUID SEITSMES KATEGOORIAS:
•    AASTA VABATAHTLIK PÄÄSTEKOMANDO VÕI RESERVPÄÄSTERÜHM,
•    AASTA VABATAHTLIK MEREPÄÄSTEÜHING,
•    AASTA ABIPOLITSEINIKE RÜHM,
•    AASTA NAABRIVALVE PIIRKONDA,
•    AASTA SISETURVALISUSE VABATAHTLIKE TOETAJA
•    AASTA VABATAHTLIKE TUGISAMMAS
•    AASTA UUENDAJA

Kandidaate saab esitada siseministeeriumi kodulehe veebivormi kaudu 18. aprillini. Samal leheküljel saab tutvuda ka eelmiste aastate tunnustatud vabatahtlike rühmadega. Laekunud ettepanekute seast tunnustab siseminister hindamiskomisjoni ettepanekul kuni kümmet füüsilist või juriidilist isikut või isikute rühma, kes kalendriaasta jooksul on andnud panuse siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikkuse toetamisse. Tunnustuse saavad neli vabatahtlike rühma ning üks vabatahtlike tugisammas ja üks uuendaja.

Auhinnatud vabatahtlikud ja nende toetajad tehakse teatavaks 30.mail toimuval pidulikul vastuvõtul.

+372 5854 2608

mari.tupits@siseministeerium.ee

22.märtsil toimusid Jõhvis ja Narva meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ esialgsete toetuse andmise tingimuste tutvustav infopäevad, kus Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev tutvustas meetme esialgset eelnõu. Ürituse raames arutati läbi ka erinevate ideede sobivust kõnealusesse meetmesse. Meetme eesmärgiks on anda õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal „inimmõõdet“. Meetmes on oodatud osalema mh MTÜd, sihtasutused, korteri- ja aiandusühistud ning muud taotlejad. Toetust saab taotleda nii pehmeteks projektideks, kui investeeringuteks. Meetme maht on kokku 16,7 mln eurot.

Toetatavad tegevused meetme raames:

• sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine;
• keskkonnateadlikkuse, energiatohususe, taastuvenergia, digitaliseerimise ja ringmajanduse edendamine;
• võtmeoskuste (sh ettevõtlus- ja roheoskuste) arendamine;
• kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, arendamine, mõtestamine;
• kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja avalikes huvides kasutuselevott;
• kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused;
• üritused kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks.

Meede avaneb selle aasta kolmandas kvartalis. Infot saab jälgida www.rtk.ee ja www.ivek.ee lehtedel.

Taas on avanenud võimalus linnadel ja valdadel taotleda raha kohaliku elu edendamiseks rahvusvahelise koostöö kaudu.  Toetusi jaotatakse Euroopa Komisjoni “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV-programmi sõpruslinnade toetusmeetmest.

Taotleda saavad nii linna- ja vallavalitsused kui ka mittetulundusühingud. Oluline, et taotlev organisatsioon esindaks kohalikku omavalitsust. Selle taotlusvooru projektidelt oodatakse innovaatilisi ja praktilisi lahendeid demokraatliku ja mitmekesisema elu edendamisel kohalikul tasandil. Taotleja saab olla projekti elluviimisel loominguline. Toetust võib saada nii hoovikino kui ka veebikonverents. Oluline, et see vastaks meetme eesmärgile ja kaasaks ka kohalikke elanikke.

Toetusmeetme tingimused näevad ette, et koostöö peab toimuma vähemalt kahe erineva kohaliku omavalitsuse vahel, kahest erinevast riigist. Muuhulgas võivad partnerid olla ka väljastpoolt Euroopa Liitu. Need on riigid, kes taotlevad Euroopa Komisjonilt võimalust osaleda CERV programmis. Muuhulgas on nende riikide hulgas Ukraina.

Toetusmeetme eestikeelne infopäev toimub neljapäeval, 30. märtsil 2023 kell 13.30 kuni 15.30 ZOOM keskkonnas.

Lisainfo toetusmeetme ja selle raames raha taotlemise kohta eesti keeles on siin.

Registreerimine ja osalemise link infopäevale siin.

“Kogukonna koosloome labor” ootab liituma kohalikke omavalitsusi, kes soovivad edendada strateegilist koostööd kogukondadega kohalike probleemide lahendamisel ja arendada selleks välja kogukondade koostöövõrgustikud ja koosloome-platvormid.

“Kogukonna koosloome labor” ootab liituma kohalikke omavalitsusi, kes soovivad edendada strateegilist koostööd kogukondadega kohalike probleemide lahendamisel ja arendada selleks välja kogukondade koostöövõrgustikud ja koosloome-platvormid.

Kõik vabaühendustes tegutsevad inimesed on oodatud kodanikuühiskonna foorumile 4. mail kell 13.00-17.00 PROTO avastustehases (Peetri 10, Tallinn). Koguneda saab alates kell 12.30.

Enam kui 20 aastat on möödas sellest, kui Riigikogu kinnitas EKAKi ja enam kui viis aastat viimasest kodanikuühiskonna foorumist. Aeg on taas koos arutada, kust tuleb vabadus ja mis mõjutab kodanikuruumi. Arutelu juhib Margo Loor (SpeakSmart).

Palun anna oma osalemisest teada siin.

Infopäeval, mis on mõeldud MTÜdele, SAdele, AÜdele, GÜdele. Rahandusministeerium tutvustab meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ esialgset eelnõu. Ürituse raames arutatakse läbi ka erinevate ideede sobivust kõnealusesse meetmesse.

Meetme eesmärgiks on (hästi lühidalt väljendatuna): anda õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal „inimmõõdet“. Meetmes on oodatud osalema mh MTÜd, sihtasutused, korteri- ja aiandusühistud ning muud taotlejad. Toetust saab taotleda nii pehmeteks projektideks, kui investeeringuteks. Meetme maht on kokku 16,7 mln eurot.

Meetme põhimõtted olid eelnevalt tutvustatud eelmise aasta sügisel, ürituse „VNEFormat“ raames, kuid nüüd on Rahandusministeerium saanud valmis toetuse andmise tingimuste määruse esialgse eelnõu ning soovib seda sihtgrupiga valideerida.

Infopäeval tutvustatakse kavandatava meetme esialgset toetuse andmise tingimuste eelnõu ning rahastamisvõimalusi erinevatele sihtrühmadele. Pärast toimuvad rühmatööd, kus saab koos arutada ideid ning kontrollida, kas need sobiks ÕÜ meetmega.

Ootame teid 22.03 kell 10.00 Jõhvis, ning kell 14.00 Narvas; täpse asukoha ning ettevalmistavad materjalid saadame registreerunud osalejatele hiljemalt järgmise nädala lõpuks.

Jõhvis toimub seminar eesti keeles, Narvas vene keeles. Mõlemal seminaril oleme valmis pakkuma keelelist tuge rühmatööde ajal.

NII NARVA KUI KA JÕHVI RÜHMAD ON TÄIS! KUI SOOVITE OSALEDA; KIRJUTAGE NADEZDA:MOROZOVA@IVEK.EE, VÕTAME TEIEGA ÜHENDUST KUI MÕNI KOHT VABANEB!

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor avaneb 1. märtsil 2023, taotluste esitamise tähtaeg on 3. aprill 2023.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Eestikeelsed infopäevad toimuvad 7.,8., ja 14. märtsil, venekeelne infopäev toimub 13. märtsil. Täpsem info

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

• Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
• Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
• Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

2023.a alguses toimuvad Ida-Virumaa arendusseminarid struktuurivahendite perioodi 2021-2027 regionaalarengu meetmete ettevalmistamiseks. Arendusseminaride laiem eesmärk on anda osalejatele ülevaade kohaliku tasandi teenuste, avaliku ruumi ja elamumajanduse arendamise ning muudatuste juhtimise kõige uuematest suundumustest ja tutvustada erinevate piirkondade häid praktikaid. Seminaride praktilises osas tegeletakse kavandatavate regionaalarengu meetmete projektidega, mida on võimalik valmistada ette struktuurivahendite perioodi 2021-2027 meetmetesse „Suuremate linnapiirkondade arendamine“, „Avalike teenuste arendamine“ või „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“. Seminarid on hea võimalus erinevate osapoolte koostöös arutleda nii omavalitsuste prioriteetide kui ka maakonnaüleste teemade üle.

Seminaril tagatakse soovijatele tõlge eesti-vene-eesti keelesuunal.

23.-24. märtsil toimuval „Elamumajandus“ seminari eesmärgid on: 

• Milline on kohaliku omavalitsuse roll, võimalused ja vastutus elamumajanduse arendamisel ja kuidas seda koordineerida?
• Milline on ajaloolise kvartalipõhise piirkonna tulevik kahanemise tingimustes?
• Milline on teadmine Ida-Virumaa segregatsioonist ja kuidas planeerida valdavalt tööstuse jaoks rajatud monofunktsionaalsete linnakute tulevikku?
• Kuidas tegeleda kahanemise juhtimisega eluaseme valdkonnas, kuidas organiseerida kohaliku omavalitsuse koostööd era- ja mittetulundussektoriga (korteriühistutega koostöös avaliku ruumi uuendamine, tühjenevate korterelamute teema jne)?
• Millised on eluaseme valdkonna toetusmeetmed Kredexist?

Sihtrühm

Seminari „Elamumajandus“ sihtrühma kuuluvad Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ametnikud ja töötajad, valla- või linnavalitsuse ametnikud ja töötajad ning valla- või linnavolikogu liikmed, kelle tööülesanded või vastutusala on seotud linnaruumi ning üldise arengu teemadega ja arendusprojektide ettevalmistamisega. Samuti Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) ja Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus SA (IVEK) töötajad ning Ida-Virumaa linnapiirkondade (Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva linnade) korteriühistute juhatuse liikmed.

Grupi suuruseks on arvestatud kuni 30 inimest.

Toimumise aeg, maht ja koht

Seminar toimub kahel päeval – 23. ja 24. märtsil 2023 – Ida-Viru Kutsehariduskeskuse SILLAMÄE õppehoones – Tallinna mnt 13, Sillamäe. Seminari kogumaht on 16 akadeemilist tundi. Lisaks on seminaril osalenud omavalitsustel soovi korral võimalik saada individuaalset nõustamist.

Loe lisaks ja registreeru

Veebruarist jõustusid olulised muudatused äriregistri seaduses, millega suurendatakse registripidaja järelevalvevõimalusi, et tagada äriregistri andmete suurem usaldusväärsus. Uusi võimalusi luuakse e-äriregistrisse ka ettevõtjatele.

“Kõige suuremad muudatused on seotud majandusaasta aruande esitamata jätmisel äriregistrist kustutamisega. Kustutamise protsess muutub lühemaks ja kiiremaks. Tahame tähelepanu juhtida, et juba veebruarist rakenduvad selles osas olulised muudatused nende isikute suhtes, kellel 2021. aasta aruanne veel esitamata on. Kui juriidiline isik jätab majandusaasta aruande esitamata, on võimalik ühing juba kolme kuu möödumisel majandusaasta aruande esitamise tähtajast registrist kustutada. Seda juhul, kui juriidilisel isikul ei ole vara ega pooleli olevaid kohtumenetlusi,“ selgitab justiitsminister ning lisab: „Oluline on ka see, et sellisel viisil registrist kustutatud juriidilistel isikutel on võimalik taotleda kolme aasta jooksul registrisse ennistamist ja tegevust jätkata.“

Et paremini tagada majandusaasta aruannete esitamise kohustust, jätab registripidaja edaspidi ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kande tegemata, kuni kõigil osalevatel juriidilistel isikutel on esitatud majandusaasta aruanne. Laieneb ka isikute ring, kellelt võib nõuda majandusaasta aruande esitamist, sinna hulka kuuluvad edaspidi ka osaühingu enamus- ja ainuosanikud.

E-äriregistris saab edaspidi olema ka rohkem infot selle kohta, kas juriidilisel isikul on probleeme. Näiteks võimaldatakse registripidajal teha e-äriregistrisse märge juriidilise isikuga kontakteerumisraskuste kohta, et anda avalikkusele märku nendest juriidilistest isikutest, kelle kättesaamisega on probleeme. Samuti saab registripidaja hakata avalikustama juriidilise isikuga seotud trahvimääruste infot.

Lisaks tekib kohustus edastada registripidajale kontaktisikuks olemise tähtaeg. Tähtaja pikendamisest tuleb registripidajat eraldi teavitada ning kui pikendamisest teavitatud ei ole, eemaldatakse kontaktisiku andmed registrist automaatselt. Kui kohustuslikku kontaktisikut registrisse kantud ei ole, on õigus registripidajal selline juriidiline isik registrist kustutada. Lihtsustub ka nende ühingute registrist kustutamise kord, kes ei ole kunagi äritegevust alustanud. Nemad saavad edaspidi esitada taotluse lihtsustatud korras registrist kustutamiseks. Sel juhul on eelduseks, et juriidiline isik ei ole tegutsenud ning seda kinnitavad juhatus ja osaühingu korral ka kõik osanikud.

Allikas: Justiitsministri pressiteade

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku konkursil valiti parimaks nõustajaks Narva vabaühenduste konsultant Tatjana Zamorskaja. Hindamise aluseks oli tagasisideküsitlusele vastajate protsent ja nende rahulolu teenusega.

Kõigepealt, saame tuttavaks. Kes sa oled, kuidas sa ennast ise inimesena iseloomustad?

Juulis 2022 sai täpselt 15 aastat täis, kui ma tulin tööle IVEKisse (Ida-Viru Ettevõtluskeskus) vabaühenduste konsultandiks. Ehk juulis 2007 oli IVEKi poolt avatud uus kontor Narvas, kuhu ma asusingi tööle. Selleks ajaks oli mul juba suur kogemus MTÜde eestvedamise- ja projektide kirjutamise ning juhtimisega. Siiamaani olen aktiivne Ida-Virumaa elanik ja mitme ühingu juhatuse liige. Enne seda töötasin ma Sotsiaalabiameti ohvriabikeskuses ja minu magistrikraad on saadud Tallinna Ülikoolis just sotsiaaltöö alal.

Me ei saa mööda niisugusest teemast nagu sõda Ukrainas. Kuidas see sinu tööd mõjutab?

Ukraina sõda minu tööd palju ei mõjuta. Meil on mitu organisatsiooni, kes tegelevad pagulaste abistamisega ja olen neid ka nõustanud. Mõnikord on ka kliendid Ukrainast, kuid neid võtan vastu ja nõustan samamoodi nagu teisi, kuna nende küsimused on just seotud vabaühendustega.

Millist nõu annad inimestele, kes alustavad vabaühenduse loomisega?

Need on minu lemmikud kliendid, kes just selle tee alguses on – nende silmad säravad ja ideid on palju. Olen väga rahul, et saan panustada uute ühenduste loomisse nii ideede, nõustamise kui praktilise abiga. Soovitan julgelt vaadata tulevikku, uskuda oma jõudu, kuid mitte unustada ka kaasata teisi kogukonna liikmeid ja kasvatada sõbralikku ja abivalmis tiimi.

Kui on aga juba alustanud ja tegutsenud vabaühendus, siis alati soovitan kõik asjad paika panna nii oma peas kui paberi peal. Näiteks küsimus, kes teeb ühingule raamatupidamist? Kas on juba pangas konto avatud? Kas ühendus saab teha SWOT analüüsi ja kirjutada mõne projekti? Kuidas veel saaks raha teenida või sponsorlust leida oma tegemistele? Nendel ühingutel on alati palju küsimusi ja kui pole, siis ma alati leian „nõrgad kohad“, mille peale just peaks sellel hetkel mõtlema.

Tänapäeva trend on kogukonnad. Kas nende tegutsemiseks peab olema asutatud juriidiline isik?

Paljud inimesed ei mõista seda, et just nemad ongi kogukond, kuid kus, kuidas ja kellega edasi – see on juba teine küsimus. Ühingut juriidilises mõttes ei pea selleks olema, kuigi sellega kaasnevad mõned plussid ja uued võimalused! Kui pole kindel, kas tahad ühingu asutada, kuid kui soov kuskil aidata või teha oma/naabri/küla/maakonna jne elu paremaks on olemas, siis võiks alustada sellest, et otsida eestvedaja, keda usaldad antud asjas ja hakkad aitama tiimi liikmena.

Mis on sinu töölaual praegu ja mis on alati aktuaalne?

15 aasta jooksul eriti pole muudatusi selles, millega tulevad  nõustamisele vabaühendused – projektikirjutamine ja juhtimine, asutamise küsimused, juhatuse vahetus, põhikirja muudatus jne. Need teemad on vägagi stabiilsed. Ainuke asi, mis muutus peale COVIDit – väga palju ühinguid vajavad nõu, kuidas saaks ikkagi sotsmeedias õigesti oma tegevusi kajastada ja kuidas korraldada hübriidiüritusi ja üldse inimesi kutsuda just üritustele, mis toimuvad reaalses elus mitte virtuaalses maailmas.

Milline on üldiselt koostöö, kas riik ja kohalik omavalitsus võtavad vabaühendusi/kogukondi oma partneritena? Kuidas saaks koostööd rohkem teha?

Nii ja naa. Mõnes valdkonnas on kohe tunda partnerlust ja kaasamist, kuid mõnes linnas või valdkonnas seda polegi. See küll palju sõltub, kas vabaühenduse juhatus on seotud kuidagi raha teenimisega, kas juba oma teenus või toode on välja töötatud ja turul olemas. Äripartnerid või omavalitsus võtavad niisugust MTÜ-d tõsise partnerina, kellel on teenused või tooted, see on selge. Eks vastastikku usaldatakse ikka professionaalsust.

Mis sind sinu töö juures kõige enam paelub ja mis rohkem muret teeb?

Mulle isiklikul ei meeldi sellised kliendid, kes tahavad asutada MTÜ-d ainult „töötukassa soovitusel“ või „oma firma jaoks“. Ehk jah, mõned skeemid meil riigis on sellised, et kui klient ei nõustu töötukassa tööpakkumistega, siis ta ei saa enam raha. Siis tehakse MTÜ linnukese jaoks ja kahjuks see pole just see, millele ma hästi vaataks. Samas mõned inimesed asutavad MTÜ ainult sellepärast et „linn annab ruumi tasuta“, „pole maksusid“, „saaks projektiraha ja endale palka“ jne jne. Usun, et vabaühenduse peaks looma selleks, et muuta maailma paremaks, kasvõi ainult ühe väikese teema osas, aga mitte selleks, et ainult endale kasu saada.

Milliseid muutusi on kaasa toonud COVID-19 kriis vabaühenduste tegevuses. Ja ka sinu töös?

Nagu enne juba mainisin, siis COVID tõi väga palju uut just digimaailma osas – ühingud peavad õppima teistmoodi üritusi korraldama ja sotsiaalmeedias olema aktiivsed, oskama tekste kokku panna ja videoid ning fotosid töödelda jne. Üheks probleemiks on ka see, et inimesed muutusid „laisaks“ ja on vaja väga palju pingutada, et neid tagasi kokku saada just nendele üritustele, kus reaalne suhtumine toob reaalset kasu ka.

Küsimusi küsis ja vastuseid toimetas Priit Põiklik KÜSKist

Allikas

Hea vastaja!

Käesolev küsitlus uurib kogukonnaseltsi (külaselts, asumiselts, piirkonnaselts või muu sarnase eesmärgiga loodud selts või seltsing) rolli kogukonna kestlikkuse, kriisivamiduse ja turvalisuse tagamisel.

Tavapäraselt on asumiselts loodud piirkonna või kogukonna esindamiseks, esilekerkinud probleemidele lahenduse leidmiseks ning küla või asumi arengu ja/või kultuuri edendamiseks. Kriisitemaatika ei ole taolise seltsi või seltsingu tegevussfääri reeglina kuulunud.

Küsitluse eesmärk on selgitada välja kas ja kuidas on viimaste aastate globaalsed ja lokaalsed muutused olukorras muutnud tegevusi ja fookust konkreetses seltsis.

Vastajat identifitseerivaid andmeid ei koguta. Küsitluse tulemusi kasutatakse anonüümselt ja üldistatult, vastustest võidakse esile tuua positiivseid näiteid ja häid kogemusi, kui vastaja on sellele konkreetselt viidanud. Vastuste koondtulemusi hoitakse EUSurvey serveris ja iga uuringu raames töödeldakse vaid selleks vajalikus mahus.

Uuringu kontaktisik: Raul Savimaa, raul.savimaa@cesere.eu

KÜSITLUS

Eesti Kultuurkapital kutsub üles esitama kandidaate maakondlikesse ekspertgruppidesse perioodiks 2023-2025. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 3 . märts 2023. Uued liikmed kinnitab Kultuurkapitali nõukogu märtsi lõpus.

Kandidaate saavad esitada kõik vastavas maakonnas tegutsevad kultuuri- ja spordialade ühendused ning organisatsioonid. Palume esitada ka kandidaate, kes varem pole maakonna ekspertgrupi koosseisu kuulunud.

Kandidaadilt ootame maakonna kultuuri- ja spordielu head tundmist, erapooletut suhtumist otsuste tegemisel ning head meeskonnatöö oskust.

Kirjalikus ettepanekus peavad olema:

• lühike põhjendus kandidaadi sobivusest eksperdiks,
• kandidaadi CV,
• kandidaadi kirjalik nõusolek,
• kandidaadi ja tema esitaja kontaktandmed.

Kirjalikud ettepanekud palume saata e-posti aadressil: kandidaat@kulka.ee

Maakondades tegutsevate Kultuurkapitali ekspertgruppide kohta leiab informatsiooni SIIT

Lisateave:
Viktoria Toompere, tel 5068173

09.02.2023 toimus seminar „Kaasava eelarve ideede kujundamine ja vormistamine“,  kus Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid Tatjana Zamorskaja ja Nadežda Morozova jagasid  teadmisi ja kogemusi, kuidas oma ideid edukalt esitada ja õigesti vormistada. Räägiti ka ettepanekute esitamise protseduurist ning parimate ideede valmisest.

Sündmus oli korraldatud Jõhvi Valla initsiatiivil ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse toel.

Täname kõiki osalejaid ja soovime lennukaid ideid Jõhvi valla arengu nimel!

Konkurss on mõeldud Eesti vabaühenduste koostöövõimekuse toetamiseks ja toetust saab taotleda huvikaitseks ja teadmussiirdeks vajalike reisikulude katmiseks. Toetatud on nii Eesti vabaühenduse esindaja reisikulud välismaale kui väliseksperdi Eestisse tuleku reisikulud.

Eelkõige saab toetust taotleda:

• Eesti kogemuse jagamiseks välisriigis toimuval kodanikuühiskonna sündmusel;
• Vabaühenduse tegevusega seotud koolitusel osalemiseks;
• Väliseksperdi kutsumiseks Eestis toimuvale avalikule sündmusele või koolitusele;
• Osalemiseks rahvusvahelise katusorganisatsiooni sündmusel Eesti liikmena;
• Osalemiseks rahvusvahelist koostööprojekti ettevalmistavad töökoosolekul.

Tutvu konkursi tingimustega täpsemalt KÜSKi kodulehel ja esita KÜSKile taotlus vähemalt 20 päeva enne reisi toimumist.

Lisainfo: https://kysk.ee/kuski-reisitoetuste-konkurss-on-taotlemiseks-avatud/

AEG: 17. märts 2023, kell 11.00-16.00.
KOHT: Tallinn, Roseni torn (Mere puiestee 6) / võimalus osaleda ka Zoomi vahendusel.
REGISTREERI end hiljemalt 9. märtsil 2023 siin: https://forms.gle/rP1yqcpZU6P1XEBe6
*Kohalviibijaid turgutavad kohvipausid ja lõuna.
*Kohtade arv koha peal on piiratud.
*Programmi ja täpsema info saadame osalejatele hiljemalt märtsikuu alguses.

Avatud valitsemine on mõtteviis, mille üks oluline printsiip on osalemise soodustamine ja kogukonnaga koos otsustamine.
Aga, kuidas jõuda senisest valdavalt reageerivast kaasa rääkimisest proaktiivse dialoogini; kuidas ennetada ja lahendada konflikte, kuidas jõuda selleni, et kogukond on KOV-le väärtus, kellega koos luua paremaid teenuseid ning turvalisemat ja atraktiivsemat elukeskkonda? Eesti Koostöö Kogu, Rahandusministeeriumi, Riigikantselei strateegiabüroo ja Siseministeeriumi koostöös korraldatavale inspiratsioonipäevale ootame omavalitsuste juhte, ametnikke ning aktiivseid kodanikke kaasa mõtlema, milliste praktiliste sammudega edasi liikuda avatud valitsemiskultuuri suunal.

Korraldajad: Eesti Koostöö Kogu, Rahandusministeerium, Riigikantselei strateegiabüroo, Siseministeerium.
Küsi lisa: Karl-Hendrik Pallo, demokraatia valdkonna ekspert, Eesti Koostöö Kogu, karl-hendrik.pallo@kogu.ee, tel. 5564 5216, www.kogu.ee.

Vabaühenduste Liit kutsub liituma kogukonnapraktika programmiga!

Kogukonnapraktika on kogemusõpe, mille käigus õpilased tulevad enda valitud vabaühendusse lühipraktikale (10-15h). See annab vabaühendustele hea võimaluse kohalike noortega tutvuda ning neile oma organisatsiooni tegevust tutvustada. Õpilane saab praktilise õppekogemuse ning võimaluse näha, kuidas on sündinud kodanikualgatused ning kuidas ja miks te ühiskonnaprobleeme lahendate.

Kui noortega tegelemine ja neile võimaluse pakkumine enda vabaühenduses võiks olla midagi, mis teie tegevusega sobib, siis kindlasti anna märku.

Lisainfo vabaühendusele – https://kogukonnapraktika.ee/vabauhendusele/

Kontaktisik

Mirell Merirand

Kogukonnapraktika programmijuht

mirell@heakodanik.ee

Pilt: Eesti Noorteühenduste Liit

23. jaanuaril tunnustas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kolme parimat kodanikuühiskonna edendajat maakondlike arenduskeskuste võrgustikus (MAK). 15 maakondliku arenduskeskuse hulgas valiti parimaks Võrumaa arenduskeskus, aasta kolleegiks Harjumaa vabaühenduste konsultant Külli Vollmer ja parimaks vabaühenduste nõustajaks Ida-Virumaa ettevõtluskeskuse konsultant Tatjana Zamorskaja. Aasta parim vabaühenduste nõustaja MAK võrgustikus on auhind, mille saab konsultant kliendirahulolu küsitluse tulemuste põhjal. Samal ajal sai Tatjana ka MTÜ Maakondlikud Arenduskeskuse tänukirja „Võrguvara 2022“, sest sel aastal on tal tööjuubel- 15 aasta maakonna arenduskeskuses! Palju õnne!

Hea Jõhvi elanik!

Jõhvi vallavalitsus kutsub Teid seminarile: „Kaasava eelarve ideede kujundamine ja vormistamine“.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) konsultandid jagavad teadmisi ja kogemusi, kuidas oma lennukaid ideid edukalt esitada ja õigesti vormistada.

Kohtume teiega 09.02.2023 kl 14.00 Jõhvi Vallavalitsuse (Kooli 2, Jõhvi linn) suures saalis või video vahendusel.

Seminar toimub eesti keeles (vajadusel lühitõlge vene keelde) ja on tasuta.

Palume oma osavõtt registreerida hiljemalt 7. veebruarini siin.

või e-postile johvi@johvi.ee

Integratsiooni Sihtasutus pakub toetust algatustele spordi- ja kultuuri vallas, mis soodustavad erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevast suhtlemist ning koostegevusi. Taotlused on oodatud juriidilistelt isikutelt ja kohalikelt omavalitsustelt 27. veebruarini. 

„Eesmärk on luua soodne pinnas kultuuritegevustele ja spordiüritustele, mis toovad erineva emakeele ning kultuuritaustaga inimesed neile südamelähedastel teemadel suhtlema ja koos tegutsema,“ ütles kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Ave Härsing. „Ühised elamused innustavad inimesi tihedamaid kontakte looma ning üksteist mõistma.“

Algatused, mille teostamiseks saab toetust taotleda, peavad pakkuma erineva kultuuritaustaga inimestele elujõulisi ühistegevusi spordi- või kultuurivaldkonnas, tagama nende toimivat koostööd ning suurendama eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist.

Juriidiline isik või kohalik omavalitsus saab taotleda toetust summas alates 1 000 eurost kuni 10 000 euroni. Algatuste toetamiseks on Kultuuriministeeriumi eelarves ette nähtud kokku 100 000 eurot.

Täpsem info toetuse taotlemise ja saamise tingimuste kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Foto: Vaba Lava suvine sündmustesari Linda 2 kultuurihoovis Narvas: taasiseseisvumispäeva kontsert

President Alar Karis andis 20. jaanuaril Tallinna botaanikaaias üle kodanikuühiskonna 2022. aasta tegijate ja aasta vabatahtlike tunnustused.
Aasta vabatahtliku tunnustust teiste seas vääris ka Narva-Jõesuu noor Daria Dmitrijeva. Daria on 19-aastane noor, kes on tegutsenud mitmes noorteorganisatsioonis. Noorteinfoportaalis Teeviit kirjutab ja toimetab ta artikleid, koostab venekeelseid uudiskirju, lisaks on ajalehe “Noorte Ekspress“ peatoimetaja. Daria on olnud ka Lastekaitse Liidu noortekogu vabavõrgustiku liige ning aktiivne Narva-Jõesuu noortevolikogu liige ja multimeediaspetsialist. Daria on meeskonnas asendamatu, tema positiivne suhtumine motiveerib ka teisi ja tema ideed viivad edasi.
Tunnustamist korraldab Vabaühenduste Liit koostöös siseministeeriumi, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Eesti Vabariigi presidendi kantseleiga.
Allikas 
Foto: Põhjarannik

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) on alates 2006. aastast viinud ellu toetusprogramme, et toetada koostööd Põhjamaade kodanikuühiskonna ja Läänemere piirkonnas, sealhulgas Valgevenes ja Venemaal tegutsevate organisatsioonide vahel valdkondades, mis pakuvad vastastikust huvi. 2022. aasta veebruarist on aga koostöö tingimused Venemaa ja Valgevene organisatsioonidega märkimisväärselt muutunud. Seetõttu on programm viidud vastavusse uue geopoliitilise olukorraga ning lisatud on võimalus kaasata sõltumatuid partnereid Ukrainast.

Programmiga „Prosperous Future“ soovib PMN endiselt võimaldada ja tugevdada inimeste koostööd regioonis, toetades kodanikuühiskonna ja demokraatia arengut kestliku ja säilenõtke ühiskonna poole kooskõlas PMNi visiooni ja strateegiliste prioriteetidega.

Eesmärk
Programmi „Prosperous Future“ üldine eesmärk on toetada Põhjamaade organisatsioonide koostööd, et luua keskkonnahoidlik, demokraatlik ja säilenõtke regioon vabaühendustega Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning Ukraina, Valgevene ja Venemaaga seotud sõltumatute partneritega, olles kooskõlas Põhjamaade Ministrite Nõukogu visiooni ja strateegiliste prioriteetidega. Meie visioon on, et 2030. aastaks on Põhja- ja Baltimaade piirkond kõige kestlikum ja paremini lõimunud piirkond maailmas.

Tingimused

Kõik projektid peavad keskenduma vähemalt ühele järgnevatest prioriteetidest:

• keskkonnahoidlik regioon – üheskoos edendame ühiskonna rohepööret ning püüdleme süsinikuneutraalsuse, säästva ringmajanduse ja bioressursipõhise majanduse poole;
• konkurentsivõimeline regioon – üheskoos edendame piirkonnas rohelist majanduskasvu, mis põhineb teadmistel, uuendustel, liikuvusel ja digitaalsel lõimimisel;
• sotsiaalselt kestlik piirkond – üheskoos edendame kaasavat, võrdset ja omavahel seotud regiooni, kus kehtivad ühised väärtused, toimub tugevam kultuurivahetus ning valitseb suurem heaolu.

Lisaks peaks iga projekt hõlmama vähemalt ühte, aga mitte rohkem kui kahte eesmärki strateegiliste prioriteetidega seotud 12 visioonieesmärgist:

Roheline Põhjamaade piirkond:

• süsinikuneutraalsus;
• elurikkus;
• ringmajandus;
• säästev tarbimine;
• rahvusvaheline koostöö.

Konkurentsivõimeline Põhjamaade piirkond:

• uuenduslikkus;
• tööturud;
• digiteerimine.

Sotsiaalselt kestlik Põhjamaade piirkond:

• tervis ja hoolekanne;
• kaasav üleminek;
• kodanikuühiskond;
• sidusus.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2023.

Lisainfo ja programmi tingimused

2023.a alguses toimuvad Ida-Virumaa arendusseminarid struktuurivahendite perioodi 2021-2027 regionaalarengu meetmete ettevalmistamiseks. Arendusseminaride laiem eesmärk on anda osalejatele ülevaade kohaliku tasandi teenuste, avaliku ruumi ja elamumajanduse arendamise ning muudatuste juhtimise kõige uuematest suundumustest ja tutvustada erinevate piirkondade häid praktikaid. Seminaride praktilises osas tegeletakse kavandatavate regionaalarengu meetmete projektidega, mida on võimalik valmistada ette struktuurivahendite perioodi 2021-2027 meetmetesse „Suuremate linnapiirkondade arendamine“, „Avalike teenuste arendamine“ või „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“. Seminarid on hea võimalus erinevate osapoolte koostöös arutleda nii omavalitsuste prioriteetide kui ka maakonnaüleste teemade üle.

Seminaride teemad:

1. Kohalikud teenused (Mihkel Laan, Jaan Urb), 12.-13. jaanuar 2023 – registreerumine lõppenud
2. Avalik ruum (Jiri Tintera, Kaie Kuldkepp, Anto Aasa), 16.-17. veebruar 2023
3. Elamumajandus (Kaie Enno, Keiti Kljavin, Johanna Holvandus), 23.-24. märts 2023
4. Muudatuste juhtimise alused (Jaan Urb), 20.-21. aprill 2023

Osalejatel on võimalik osaleda mitmel erineval arendusseminaril ja igale seminarile toimub registreerimine eraldi.

Seminaril tagatakse soovijatele tõlge eesti-vene-eesti keelesuunal.

16.-17. veebruaril toimuval „Avalik ruum“ seminari eesmärgid on: 

• suurendada teadmisi strateegilisest planeerimisest, sh kaasavast planeerimisest ehk linnaruumi kavandamisest koostöös kogukondadega;
• teadvustada süvitsi kvaliteetse avaliku ruumi osiseid – ligipääsetavust, turvalisust, mitmekesisust, keskkonnatundlikkust – ja universaalse disaini põhimõtteid;
• teada ja tunda linnaruumi kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja elamisväärsemaks muutmise – elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimise tehnikate kasutamine linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomine, loodulike veekogude rajamine jms – põhimõtteid;
• olla kursis Targa Linna arendamise teooria ja praktikaga ja õppida tundma, kuidas vähendada inimeste ökoloogilist jalajälge keskkonnateadlikuma käitumise, taastuvenergia kasutamise ja kaasaegse tehnoloogia rakendamise kaudu.

Sihtrühm

Seminari „Avalik ruum“ sihtrühma kuuluvad Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ametnikud ja töötajad, valla- või linnavalitsuse ametnikud ja töötajad ning valla- või linnavolikogu liikmed, kelle tööülesanded või vastutusala on seotud linnaruumi ning üldise arengu teemadega ja arendusprojektide ettevalmistamisega. Samuti Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) ja Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus SA (IVEK) töötajad ning Ida-Virumaa linnapiirkondade (Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva linnade) korteriühistute juhatuse liikmed.

Grupi suuruseks on arvestatud kuni 30 inimest.

Toimumise aeg, maht ja koht

Seminar toimub kahel päeval – 16. ja 17. veebruaril 2023 – Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppehoones, aadressil Kutse 13, Jõhvi.

Ajakava:
1. päev: 9.45-17.00
9.30 registreerimine
9.45-11.15 koolitus
11.15-11.30 paus
11.30-13.00 koolitus
13.00-13.45 lõuna
13.45-15.15 koolitus
15.15-15.30 paus
15.30-17.00 koolitus

2. päev: 9.00-16.15

9.00-10.30 koolitus
10.30-10.45 paus
10.45-12.15 koolitus
12.15-13.00 lõuna
13.00-14.30 koolitus
14.30-14.45 paus
14.45-16.15 koolitus

Seminari teemad
• Mis on avaliku sektori roll ruumiloome suunamisel Euroopa Uue Bauhausi valguses?
• Kuidas tunda ära kvaliteetset linnaruumi? Mis on selle tunnused?
• Mis on elanikkonna kahanemise mõjud linnaruumile ja elanikele?
• Kuidas planeerida kahanevat linna?
• Millised tööriistad on KOV-idel linnaruumi kvaliteedi tõstmiseks?
• Mis on ehituspärandi roll linna planeerimisel, kohta identiteeti tugevdamisel ja inimeste heaolu tõstmisel?
• Linnaruumi kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja elamisväärsemaks muutmine (elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimise tehnikate kasutamine linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomine, looduslike veekogude rajamine jne)
• Avaliku ruumi arendamisel ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamine (nii et igas vanuses inimesed saaksid avalikus ruumis iseseisvalt ja turvaliselt liikuda).
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine targa linna kontseptsioonist lähtuvalt.
• IKT levik maailmas, Eesti ning IKT ühiskondlike mõjude geograafilised aspektid.
• Digitaalne lõhe, asukohapõhised teenused, privaatsusriskid.
• IKT kasutamine linnaruumi planeerimisel (suurandmed, sensorid jmt) ja protsesside analüüsil (asukohapõhised teenused, andmekogumine, asjade internet jmt).
Eeltoodud teemade avamine on seminari raames kavandatud praktilisel moel, kus vähemalt pool seminari ajast kulub väljakutsete praktilisele mõtestamisele, sh kaasa võetud projektiideede edasiarendamisele osalejate poolt ning ülejäänud aeg tutvustatakse asjakohaseid uuringuid, statistikat, teenuste kavandamise ja hindamise meetodeid ja tööriistu.

Koolitajad

Jiri Tintera töötab Valga Vallavalitsuses arhitektina. Kõrgharidust omab ta tsiviilehituse ja arhitektuuri alal ning doktoritööd kaitses teemal “Kahanevate linnade elukeskkonna taaselustamine Valga näitel”. Taltechi Tartu Kolledžis viib ta läbi disainistuudiod, õpetades projekteerimist konkreetses asustuskeskkonnas.
Kaie Kuldkepp omab kõrgharidust keskkonnatehnoloogia, urbanistika ja maastikuarhitektuuri erialal. Tema tööde hulgas on häid näiteid pool-avalike ruumide projekteerimisest (Põlva keskväljak, Kopli liinide rannapromenaad, F-kvartali sisehoovid, Tabasalu hariduslinnaku väliruum, Mulgimaa Elamuskeskuse väliruum jms). Ta on töötanud nii kohalikus omavalitsuses, mittetulundus- kui erasektoris.
Anto Aasa on filosoofiadoktor loodusgeograafia alal ja töötab mitmetes ülikoolides. Tema peamised õpetamis- ja uurimisvaldkonnad on informatsiooni- ja kommunikatsiooni geograafia, mobiilpositsioneerimine, tark linn, liikuvus, suurandmete kasutamine jms.

Nõustamine omavalitsustele

Osalevatel kohalikel omavalitsustel on võimalik seminari teemal saada 4 akadeemilist tundi individuaalset nõustamist iga KOV-i kohta. Juhul kui kohalik omavalitsus loobub teenusest või kasutab talle ettenähtud individuaalset nõustamist vähem kui 4 akadeemilist tundi, siis on teistel omavalitsustel võimalik eraldi kokkuleppel tundide arvu suurendada.

Veel oluline:

Seminaril tagatakse soovijatele sünkroon- ja järeltõlge eesti-vene-eesti keele suunal.

Lõunasöögid ja kohvipausid osalejatele on korraldaja poolt organiseeritud.

* Koolituse korraldajal on õigus teha vastavalt vajadusele muudatusi tegevuse läbiviimise, aja ja koha osas, sh otsustada tegevus läbi viia virtuaalselt. Muudatuste korral teavitab koolituse korraldaja osalejaid e-kirja teel.

Registreerimine

Seminarile saab registreerida riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) avalikus vaates siin: https://www.riigitootaja.ee/rtip-public/trainings/details/1.109945  . Juhul kui link ei avane, tuleb viidatud aadress kopeerida oma internetilehitseja aadressireale.
Registreerunu loetakse osalejaks pärast tema sihtrühma kuuluvuse kontrollimist. Kinnitus koolituskoha saamise või selle tagasilükkamise kohta saadetakse e-posti aadressile 2-3 tööpäeva pärast registreerimistähtaja lõppu.

Osalemise tingimused ja seminari maksumus

Arendusseminaril osalemine on sihtrühma kuuluvale registreerunud ja gruppi kinnitatud osalejale tasuta tingimusel, et osaleja osaleb seminaril vähemalt 75% mahus. See võimaldab saavutada seminari õpiväljundid nõutud tasemel.

Osaleja loetakse katkestajaks, kui ta pärast gruppi arvamist jätab tegevusele ilmumata, ei osale tegevuses ettenähtud mahus või teatab oma loobumisest vähem kui 5 tööpäeva enne sündmuse esimest toimumiskorda ja ei leia endale nõuetele vastavat asendajat. Kui gruppi kinnitatud osaleja loetakse katkestajaks, siis esitatakse selle osaleja asutusele arve ühe osaleja koolituskoha kulude ulatuses kuni 367,20 eurot (käibemaksuga) ning vastava osaleja asutusel (tööandjal) on kohustus arve seminari läbiviijale tasuda.

Seminaril osaleja vastutus ning kulude hüvitamine katkestamise korral

Seminarile registreerudes kinnitab seminaril osaleja, et tema ja tema asutus nõustuvad seminari läbimise tingimustega (sh katkestamisega kaasneva koolituskoha kulu tasumisega) ning osaleja osaleb seminaril mahus, mis on vajalik seminari eesmärgiks olevate teadmiste ja oskuste omandamiseks.

Mida teha, kui pärast kinnituse saamist selgub, et osavõtmine ei ole võimalik?

Palume teatada kirjalikult mitteosalemisest e-postil Kristin Piik’i (kristin.piik@rtk.ee) vähemalt 5 tööpäeva enne esimese seminaripäeva algust. Kui isik teavitab mitteosalemisest, siis püütakse osapoolte (osaleja asutus, koolituse läbiviija ja Riigi Tugiteenuste Keskus) koostöös leida loobujale seminari sihtrühma kuuluv asendaja.

Kontaktid

Seminari viib Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi tellimusel läbi Avaliku Halduse Arengukeskus OÜ.

Projektijuht Terje Schmidt (AHA Keskuse juhataja). Tel. 51 84 574, terje@ahakeskus.ee, www.ahakeskus.ee (küsimused seminari sisu ja korraldusliku poole kohta).

Kristin Piik (Riigi Tugiteenuste Keskuse koolituste haldur). Kristin.piik@rtk.ee, tel. 663 1497 (küsimused seminarile registreerimise kohta).

Arendusseminari elluviimist kaasrahastab Euroopa Liit meetme tegevuse „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine“ raames ning riiklik kaasfinantseering on tagatud riigieelarvest.

Seoses sõjaga Ukrainast enneolematu pagulasvooluga kuulutab Ameerika Ühendriikide Tallinna suursaatkond välja avaliku konkursi Ukraina pagulasi Eestis abistavatele valitsusvälistele organisatsioonidele (MTÜ) ning kodaniku- ja eraorganisatsioonidele taotluste esitamiseks. Ettepanekud oodatakse kõigilt organisatsioonidelt või üksikisikutelt, kes vastavad alltoodud programmi nõuetele. Taotlejad võivad esitada ettepaneku, mis keskendub ühele või mõnele allolevatest teemadest.

Potentsiaalsed projektid, mis toetavad Ukraina pagulaskogukondi, võivad keskenduda:

• kohalike kogukondade või Eesti vabaühenduste abistamine Ukrainast pärit pagulaste eluasemepuuduse lahendamisel;
• Sotsiaalteenuste pakkumine, sealhulgas tervishoid, õigusnõustamine, psühholoogiline tugi ja haridus;
• Koolitus, sh keeleõpe pagulastele nende tööleasumise ja Eesti ühiskonda integreerumise toetamiseks;
• Võrdse juurdepääsu edendamine kaitsele, abile ja muudele lahendustele puuetega pagulastele, sotsiaalselt haavatavatele pagulastele, LGBTQI+ pagulastele ja teistele haavatavatele pagulasrühmadele;
• Kodanikuühiskonna ja ühingute loomise edendamine pagulaste seas;
• teabe vaba liikumise hõlbustamine (sealhulgas sõltumatu meedia toetamine) pagulasrühmadele ja/või desinformatsiooni vastu võitlemine;
• Riikliku pagulaspoliitika ja -plaanidega, pagulaste õiguste, teenuste ja integratsiooniga seotud avalik haridus ja propageerimine (sh kodanikuharidus);
• Konfliktide lahendamine või inimõiguste kaitse ja sallivuse edendamine;
• Inimkaubanduse ja korruptsioonivastane võitlus.

Taotlust võivad esitada:

• Ukraina pagulaskogukondi toetavad valitsusvälised organisatsioonid;
• Ukraina pagulaskogukondi toetavad kodanikuühiskonna organisatsioonid;
• Ukraina pagulaskogukondi toetavad mittetulundusühingud;
• mõttekojad või akadeemilised institutsioonid;
• Ukraina pagulaskogukondi toetavad eraorganisatsioonid;
• Riiklikud ja eraharidusasutused
• Omavalitsused või kohalikud omavalitsused ja nendega seotud asutused.*

Taotluste esitamise tähtaeg- 4. märts 2023.a.

Loe lisaks

Europe Direct Narva Teabekeskus ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus korraldavad infopäeva Ukraina sõjapõgenikele. Infopäev toimub 26. jaanuaril veebikeskkonnas ZOOM. Infopäeval räägitakse selleks miks ja kuidas luua mittetulundusühingut ning kust mittetulundusühing saab küsida rahalist toetust.

Loe lisaks ja registreeru

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja taotlusvooru rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele, arendamisele ning tutvustamisele suunatud projektide toetamiseks. Taotlusi saab esitada 13. veebruarini k. a.

„Toetust võib taotleda näiteks rahvusvähemuste kultuuri tutvustavate ürituste korraldamiseks, rahvusvähemuste kultuuripärandi tutvustavate teabematerjalide väljaandmiseks, koostöö arendamiseks eesti kultuuriseltsidega ja noorte kaasamiseks kultuuriseltside tegevustesse,“ selgitas Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Ave Härsing.

Taotlusvooru eelarve on 83 050 eurot. Taotletava toetuse maksimaalne summa on 6000 eurot taotluse kohta.

Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste kultuuri säilitamise ja arendamisega.

2022. aastal rahastati 18 rahvusvähemuste projekti. Toetatud projektide hulgas olid näiteks Eestimaa Rahvuste Ühenduse Etnolaat ja XXIV Foorum, festivalid „Multikultuurne Pärnu“ ja „Eesti rahvaste pärg“, rahvusvaheline laste festival „Kvitõ Ukrainy“.

Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.

Foto: panorama.ee

18. jaanuar – DisoverEU kaasatuse projektide infotund

DiscoverEU on Erasmus+ programmi tegevus, mis annab 18-aastastele Euroopa noortele võimaluse rongiga reisides Euroopat avastada. Selle käigus õpitakse tundma erinevaid kultuure, saadakse uusi tutvusi ning harjutatakse võõrkeeli. DiscoverEU projektide eesmärgiks on võimaldada vähemate võimalustega noortel osaleda DiscoverEU-s sama moodi nagu eakaaslased. DiscoverEU kaastuse projektide raames saavad reisitoestust taotleda organisatsioonid ja mitteformaalsed noorterühmad ainult vähemate võimalustega noortele.

24.jaanuar- Infotund: Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevusvõimalused noortele

Infotunnil saab teada, mis on rahvusvaheline noortevahetus või kuidas noorte osalusprojektide või solidaarsusprojektidega kohalikul tasandil positiivseid muutusi ellu kutsuda, siis tule infotundi ja saad teada!

25.jaanuar- Noorsootöötajate õpirände infotund

Noorsootöötajate õpirändeprojektidega rahastatakse noortega töötavate inimeste rahvusvahelisi õppevisiite, töövarjutamisi, seminare ja koolitusi.

Avanes taotlusvoor tagamaks noortele Ukraina sõjapõgenikele võimalust hoida sidet oma keele- ja kultuuriruumiga
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas 9. jaanuaril välja taotlusvooru, millega toetatakse Ukraina sõjapõgenikest noortele ukrainakeelsete kultuurisündmuste korraldamist koostöös ukraina kultuuriseltside, eesti vabaühenduste ja kultuuriasutustega, ukraina keele ja kultuuri õpet ning ukrainakeelse laste- ja noortekirjanduse välja andmist. Taotlusi saab esitada 9. veebruarini k. a. 

„Eesti pakub Ukraina sõjapõgenikele tasuta kohanemiskoolitusi ja A1-tasemel keeleõpet, et neil oleks võimalik Eestis kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. Uue meetmega hoiame elus põgenike ukraina keele ja kultuuripärandiga seotud traditsioone, et nad kodumaale naastes säilitaksid võimaluse jätkata õpinguid või astuda ülikooli. Lõimumispoliitika seisukohalt on tähtis, et ajutise kaitse saajad säilitaksid oma kultuuri ja samal ajal kohaneksid eesti kultuuriruumis,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman. 

„Toetuse eesmärk on tagada kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele Eestis võimalused hoida kogukondlike tegevuste kaudu sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga. Rahvusidentiteedi säilitamine on oluline nii ukraina noorte kohanemiseks Eestis kui ka kodumaale tagasipöördumiseks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Ave Härsing.

Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot, maksimaalne summa taotluse kohta on 15 000 eurot. Iga taotleja saab esitada ainult ühe taotluse. Taotluste esitamise tähtaeg on 9. veebruar 2023.
Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.
Täpsem info taotlusvooru tingimuste kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.
Taotlusvooru aluseks on Kultuuriministri 16.12.2022 määrus nr 21 „Kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“

Selgusid 12 vabaühendust, kes saavad SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali investeeringutoetuse Ida-Viru maakonnas.

Toetuse eesmärk on anda hoogu võimekatele Ida-Viru maakonnas tegutsevatele vabaühendustele, mille tegevuste tulemusena on tõusnud Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonnana ja paranenud piirkonna üldine areng.

Kokku esitati 33 taotlust kogusummas 254 499 eurot. Taotlusvooru eelarve on 90 000 eurot.

Maksimaalne toetuse suurus, mida taotleda sai, oli 9000 eurot. Vabaühenduse omafinantseering peab olema vähemalt 5%.

Programmi tulemused

Programmi raames saab küsida toetust tegevusteks, mis toetavad Eesti väliskogukondade väljaannete toimetuste jätkusuutlikkust rahvuskaaslaste kogukondades uudiste ja informatsiooni vahendamisel, Eestiga ühtekuuluvustunde tugevdamisel ning eesti keele või kultuuri hoidmisel ja arendamisel.

Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või välisriigis asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud eraõiguslik juriidiline isik.

Taotluse esitamise tähtaeg on esmaspäev, 30. jaanuar 2023 kell 15.00 (Eesti aja järgi) aadressile kysk@kysk.ee.

Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar – 31. detsember 2023.

Toetusprogrammis makstav maksimaalne toetus taotluse kohta on 7 000 eurot. Sellele lisaks saab taotleda kuni 3000 eurot arengueksperdi/konsultandi kaasamiseks, kes nõustab ühingut kogu projekti vältel, aitamaks saavutada projekti eesmärki.

Loe lähemalt

Oodatakse  üld- ja täiskasvanuhariduse õpirändeprojektide ja kõikide haridusvaldkondade koostööprojektide taotlejaid 5. jaanuaril 2022 kell 13-16 infovebinarile, et selgitada kõike taotlemisega seotut.

Ajakava:

13.00 – 14.00 Erasmus+ õpiränne täiskasvanuhariduses
14.00 – 15.00 Erasmus+ koostööprojektid kõikides haridusvaldkondades
15.00 – 16.00 Erasmus+ õpiränne üldhariduses

Palun registreeru hiljemalt 3. jaanuaril SIIN. Lingi saadetakse enne sündmuse algust.

Lisainfo: https://eeagentuur.ee/uritused/infovebinar2023/

2023.a alguses toimuvad Ida-Virumaa arendusseminarid struktuurivahendite perioodi 2021-2027 regionaalarengu meetmete ettevalmistamiseks. Arendusseminaride laiem eesmärk on anda osalejatele ülevaade kohaliku tasandi teenuste, avaliku ruumi ja elamumajanduse arendamise ning muudatuste juhtimise kõige uuematest suundumustest ja tutvustada erinevate piirkondade häid praktikaid. Seminaride praktilises osas tegeletakse kavandatavate regionaalarengu meetmete projektidega, mida on võimalik valmistada ette struktuurivahendite perioodi 2021-2027 meetmetesse „Suuremate linnapiirkondade arendamine“, „Avalike teenuste arendamine“ või „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“. Seminarid on hea võimalus erinevate osapoolte koostöös arutleda nii omavalitsuste prioriteetide kui ka maakonnaüleste teemade üle.

Seminaride teemad:

1. Kohalikud teenused (Mihkel Laan), 12.-13. jaanuar 2023
2. Avalik ruum (Jiri Tintera, Kaie Kuldkepp, Anto Aasa), I kvartal 2023
3. Elamumajandus (Kaie Enno, Keiti Kljavin, Johanna Holvandus), I kvartal 2023
4. Muudatuste juhtimise alused (Jaan Urb), I kvartal 2023

Osalejatel on võimalik osaleda mitmel erineval arendusseminaril ja igale seminarile toimub registreerimine eraldi.

Seminaril tagatakse soovijatele tõlge eesti-vene-eesti keelesuunal.

12.-13. jaanuaril toimuval „Kohalikud teenused“ seminari eesmärk on mõtestada kompleksselt lahti kohalike teenuste arendamisega seonduvad väljakutsed ja võimalikud lahendused Ida-Virumaa kaheksas kohalikus omavalitsuses. Sealhulgas:

• suurendada omavalitsuse ja laiemalt piirkonna elanike teadmisi oma valla või linna demograafilise seisu ja perspektiivide ning nendest lähtuvalt tulevase teenusvajaduse osas;
• mõelda läbi ja harjutada teenuste disainimist nende kasutajate ootustest ja soovidest lähtuvalt;
• toetada vastavate arendusprojektide ettevalmistamist.

Sihtrühm

Seminari „Kohalikud teenused“ sihtrühma kuuluvad Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ametnikud ja töötajad, valla- või linnavalitsuse ametnikud ja töötajad ning valla- või linnavolikogu liikmed, kelle tööülesanded või vastutusala on seotud kohalike teenuste teemadega ja arendusprojektide ettevalmistamisega. Samuti Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) ja Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus SA (IVEK) töötajad ning Ida-Virumaa piirkonna elanikke esindavate kodanikuühenduste ja teenuseid osutavate kodanikuühenduste töötajad ja liikmed, sh juhatuse liikmed.

Grupi suuruseks on arvestatud kuni 30 inimest.

Toimumise aeg, maht ja koht

Seminar toimub kahel päeval – 12. ja 13. jaanuaril 2023 – Narva Loomemajanduskeskuses Objekt, aadressil Linda 2, Narva. Seminari kogumaht on 16 akadeemilist tundi. Lisaks on seminaril osalenud omavalitsustel soovi korral võimalik saada individuaalset nõustamist.

kava:

1. päev: 9.30-16.45

9.15                      registreerimine

9.30-11.00          koolitus

11-11.15              paus

11.15-12.45        koolitus

12.45-13.30        lõuna

13.30-15.00        koolitus

15.00-15.15        paus

15.15-16.45        koolitus

2. päev: 9.00-16.15

9.00-10.30           koolitus

10.30-10.45        paus

10.45-12.15        koolitus

12.15-13.00        lõuna

13.00-14.30        koolitus

14.30-14.45        paus

14.45-16.15        koolitus

Seminari teemad

• Mis on peamised väljakutsed ja arenguvõimalused kohalike teenuste korraldamisel?
• Kohalikud teenused ja nõudlus. Kuidas kaardistada ja hinnata teenusvajadust nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis? Rahvastikuanalüüsi ja –prognoosi ning teenusvajaduse prognoosi lähtekohad ja praktilised näited.
• Teenuste terviklik ja kasutajakeskne disainimine: kuidas kavandada protsessi probleemide
  määratlemisest lahenduste rakendamiseni?
• Teenuste disainimise tööriistad ja praktikum: probleemide määratlemine; sihtgruppide
  määratlemine, persoonad, ideede genereerimine, valikute tegemine, piloteerimine ja pidev parendamine.
• Teenuste hindamine ja seire, tulemuste tagasisidestamine. Praktilised näited, ee kasutamine teenuste hindamiseks.
• Kaasamine ja koostöö KOV-ides ja KOV-ide vahel. Milliseid teenuseid võiks ja on mõistlik
  kavandada laiemas koostöös? Teenuste delegeerimise võimalused ja lahendused.
• Infotehnoloogia kasutamine KOV-i juhtimises, praktilised näited: IT kasutamine ruumiliseks
  planeerimiseks, arengu kavandamiseks, elanike kaasamiseks jne.

Eeltoodud teemade avamine on seminari raames kavandatud praktilisel moel, kus vähemalt pool seminari ajast kulub väljakutsete praktilisele mõtestamisele, sh kaasa võetud projektiideede edasiarendamisele osalejate poolt ning ülejäänud aeg tutvustatakse asjakohaseid uuringuid, statistikat, teenuste kavandamise ja hindamise meetodeid ja tööriistu.

Koolitaja

Mihkel Laan, Cumulus Consulting OÜ. Mihkel Laan on töötanud regionaalarengu ja kohalike omavalitsuse konsultandina alates 2004. aastast. Kohalike omavalitsuste peamine ülesanne on osutada kohalikke (avalikke) teenuseid, seega on töö kohalike teenuste korraldamisega olnud Mihkli igapäevane ülesanne ligi 19 aastat. Nende aastate jooksul on Mihkel nõustanud suuremat osa Eesti omavalitsusi ning lisaks paljusid maakondlikke organisatsioone arengu kavandamisel, sh kohalike teenuste korraldamisel.

Nõustamine omavalitsustele

Osalevatel kohalikel omavalitsustel on võimalik seminari teemal saada 4 akadeemilist tundi individuaalset nõustamist iga KOV-i kohta. Juhul kui kohalik omavalitsus loobub teenusest või kasutab talle ettenähtud individuaalset nõustamist vähem kui 4 akadeemilist tundi, siis on teistel omavalitsustel võimalik eraldi kokkuleppel tundide arvu suurendada.

Nõustamist viib läbi seminari koolitaja Mihkel Laan. Nõustamine toimub projektijuhi ja koolitajaga kokkulepitud ajal ja viisil (nt veebis Zoom või muu virtuaalkeskkonna vahendusel). Nõustamine toimub kuni kolme nädala jooksul pärast seminari toimumist.

Veel oluline:

Seminaril tagatakse soovijatele sünkroon- ja järeltõlge eesti-vene-eesti keele suunal.

Lõunasöögid ja kohvipausid osalejatele on korraldaja poolt organiseeritud.

* Koolituse korraldajal on õigus teha vastavalt vajadusele muudatusi tegevuse läbiviimise, aja ja koha osas, sh otsustada tegevus läbi viia virtuaalselt. Muudatuste korral teavitab koolituse korraldaja osalejaid e-kirja teel.

Registreerimine

Seminarile registreerimine toimub riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP).

• Osalejad, kelle asutused on liitunud riigitöötaja isteenindusportaaliga, peavad end eelregistreerima oma kasutajanimega eelnevalt sisse logides siin: https://www.riigitootaja.ee/rtip-client/login.
• Osalejad, kelle asutused ei kasuta riigitöötaja iseteenindusportaali, saavad end eelregistreerida riigitöötaja iseteenindusportaali avalikus vaates siin: https://www.riigitootaja.ee/rtip-public/kesksed_koolitused, otsides andmebaasist üles vastava koolitusmooduli. Juhul kui link ei avane, tuleb viidatud aadress kopeerida oma internetilehitseja aadressireale.

Registreerunu loetakse osalejaks pärast tema sihtrühma kuuluvuse kontrollimist. Kinnitus koolituskoha saamise või selle tagasilükkamise kohta saadetakse e-posti aadressile 2-3 tööpäeva pärast registreerimistähtaja lõppu.

Osalemise tingimused ja seminari maksumus

Arendusseminaril osalemine on sihtrühma kuuluvale registreerunud ja gruppi kinnitatud osalejale tasuta tingimusel, et osaleja osaleb seminaril vähemalt 75% mahus. See võimaldab saavutada seminari õpiväljundid nõutud tasemel.

Osaleja loetakse katkestajaks, kui ta pärast gruppi arvamist jätab tegevusele ilmumata, ei osale tegevuses ettenähtud mahus või teatab oma loobumisest vähem kui 5 tööpäeva enne sündmuse esimest toimumiskorda ja ei leia endale nõuetele vastavat asendajat. Kui gruppi kinnitatud osaleja loetakse katkestajaks, siis esitatakse selle osaleja asutusele arve ühe osaleja koolituskoha kulude ulatuses kuni 367,20 eurot (käibemaksuga) ning vastava osaleja asutusel (tööandjal) on kohustus arve seminari läbiviijale tasuda.

Seminaril osaleja vastutus ning kulude hüvitamine katkestamise korral

Seminarile registreerudes kinnitab seminaril osaleja, et tema ja tema asutus nõustuvad seminari läbimise tingimustega (sh katkestamisega kaasneva koolituskoha kulu tasumisega) ning osaleja osaleb seminaril mahus, mis on vajalik seminari eesmärgiks olevate teadmiste ja oskuste omandamiseks.

Mida teha, kui pärast kinnituse saamist selgub, et osavõtmine ei ole võimalik?

Palume teatada kirjalikult mitteosalemisest e-postil Kristin Piik’i (kristin.piik@rtk.ee) vähemalt 5 tööpäeva enne esimese seminaripäeva algust. Kui isik teavitab mitteosalemisest, siis püütakse osapoolte (osaleja asutus, koolituse läbiviija ja Riigi Tugiteenuste Keskus) koostöös leida loobujale seminari sihtrühma kuuluv asendaja.

Kontaktid

Seminari viib Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi tellimusel läbi Avaliku Halduse Arengukeskus OÜ.

Projektijuht Terje Schmidt (AHA Keskuse juhataja). Tel. 51 84 574, terje@ahakeskus.ee, www.ahakeskus.ee (küsimused seminari sisu ja korraldusliku poole kohta).

Kristin Piik (Riigi Tugiteenuste Keskuse koolituste haldur). Kristin.piik@rtk.ee, tel. 663 1497 (küsimused seminarile registreerimise kohta).

Arendusseminari „Kohalikud teenused“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist perioodi 2014-2020 meetme tegevuse „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ raames ja riigieelarvest omafinantseerimiseks ettenähtud vahenditest.

Kliimaeesmärkidest, õiglasest üleminekust ja Ida-Virumaast rääkides kiputakse vahel arvama, et see tähendab vaid põlevkivi kaevandamise ja töötlemise lõpetamist, mille Euroopa Liit kinni maksab. Õiglase ülemineku eesmärk meie pikkade traditsioonidega tööstusmaakonnas on aga laiahaardelisem.

Unistad, et sinu vabaühendus saaks tuule tiibadesse? Selleks on sul vaja teha üks hoojooks enne lahtihüpet? Plaanid on suured, aga hetkel kõmisevad need vaid sinu peas? Pead oma vabaühenduse arenguvajadusi analüüsima, et koostada tegevuskava või äriplaan, et saaksid valmistuda tõeliseks arenguhüppeks?

Kui need on justkui sinu enda mõtted või need read sind kõnetavad, siis on KÜSK AHE23 ehk 2023. aasta arenguhüpet ettevalmistav toetus mõeldud just sulle! Toetuse eesmärk on oma arengut analüüsivad ja kavandavad vabaühendused.

Toetust saab taotleda kuni 4000 eurot. Omapanuse nõuet ei ole.

Kaasata tuleb arenguekspert väljastpoolt vabaühendust.

NB! Taotlemine ei ole veel taotluste menetlemise infosüsteemis avatud. KÜSKI kodulehel antakse teada, kui saab hakata taotlusi esitama.

Tutvu tingimustega ja valmistu taotluse esitamiseks, mille tähtaeg on juba 3. veebruaril 2023 kell 15.

Kogu info AHE23 lehelt KÜSK koduleheküljel.

KÜSK korraldab eestikeelse infoseminari, kus saad vastuse oma küsimustele: 6. jaanuaril kell 13 Zoomis.

Venekeelne infoseminar toimub 10. jaanuaril kell 15.00.

Eesti piirialade arengut soodustavatele tegevustele kaasa aitamiseks ja sealsetele kohalikele kogukondadele oluliste ettevõtmiste toetamiseks avati täna, 9. detsembril Eesti EL välispiiri programmi taotlusvoor.

Projekti tegevused peavad panustama piirkonna keskkonnakaitsesse, ettevõtluse ning väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisse, samuti kohaliku ja piirkondliku hea valitsemistava toetavatesse algatustesse.

Valdkondlikku toetust on piirkondadel võimalik taotleda ka Ukrainast pärit sõjapõgenike kohanemiseks mõeldud tegevuste tarvis.

Taotletav toetus projektis peab jääma vahemikku 50 000 – 300 000 eurot

Toetust saavad taotleda Riigi Tugiteenuste Keskuselt Eesti programmiala KOVid, MTÜd, riigi- ja omavalitsusasutused ning nende loodud ühendused ja assotsiatsioonid ja haridusasutused.

Loe rohkem programmi veebilehelt

Tahaksid kirjutada Erasmus+ või Euroopa Solidaarsuskorpuse noorteprojekti? Või oled juba alustanud, aga oled natuke hätta jäänud? Tule projektikirjutamise laagrisse!

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse projektikirjutamise laager annab osalejatele võimaluse:

• arendada oma ideest Erasmus+ noortevahetuse, Erasmus+ noorte osalusprojekti või Euroopa Solidaarsuskorpuse kohaliku solidaarsusprojekti taotlus
• võtta aeg maha ja keskenduda taotluse täitmisele
• saada nõu ja tuge meie nõustajatelt.

Jaanuari keskpaigas võtab sinuga ühendust meie koolitaja-nõustaja, kellega projektiideed juba vormima hakata, et koostöö laagris oleks eriti sujuv ja edukas.

Laager toimub kolmel päeval Tallinnas, aga kõigil kolmel päeval ei pea kohal olema – tule endale sobival ajal! Selleks, et projektiidee jõuaks eduka taotluse koostamiseni, on soovituslik kõigil kolmel päeval kohal olla. Laager algab reede pärastlõunal ja lõpeb pühapäeva lõunal. Noortegruppe ootame osalema koos täiskasvanud noortejuhiga, kelleks võib olla noorsootöötaja, kooli huvijuht või õpetaja.

Registreerimise tähtaeg 30.01.2023.

Täpsema info laagris osalemise kohta saadame registreerunutele hiljemalt 6.02.2023.

Täpsem info:
Anni Tetsmann
anni.tetsmann@harno.ee
56937745

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja maakonnale tuntust toovate ja lisaväärtust andvate traditsiooniliste ja uute kultuuriprojektide taotluste vooru aastaks 2023.

Taotlusi saab esitada 10. detsembrist 2022 -10. jaanuarini 2023 elektroonilisele aadressile ivol@ivol.ee

Maakondlike kultuurisündmuste toetuste korra, taotluse- ja aruande vormi leiate IVOL-i kodulehelt 

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

„Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm“ ehk “Citizens, Equality, Rights and Values programme” (CERV) uued avatud voorud kuulutatakse järk-järgult välja perioodil 6. detsembrist 2022 kuni 20. jaanuarini 2023 ja need jäävad avatuks ligikaudu kolmeks kuuks. Toetusi jagatakse summas 172 miljonit eurot taas nelja tegevussuuna raames:

• kodanike kaasamine;
• võrdõiguslikkus;
• vägivalla vastu võitlemine;
• Euroopa Liidu ühised väärtused.

Tegevussuundade raames on kavas välja kuulutada eraldi voor uutele poliitikateemadele nagu vihakõne ja kuritegevus, vihjeandjate (i.k. Whistle-blower) direktiiv, tehisintellekt ja diskrimineerimine. Selle vooru kogueelarve summa on 16 miljonit eurot. Võrdõiguslikkuse meetmest saab sel korral toetust taotleda kaheks tegevusaastaks ja meetme kogusumma on 20 miljonit eurot.

Daphne tegevuste raames on kindlasti üks voor suunatud kohalikele mittetulundusühingutele, kes töötavad pagulastega ja vägivallaohvritega. Uues voorus on erilise tähelepanu all Ukraina sõja tõttu kannatavad naised ja lapsed, kes vajavad kriisiabi. Toetuse suurus 2023. aastal on 23,4 miljonit ja 2024. aasta voorus 24,8 miljonit eurot.

Eestis annab CERV programmi avanevate taotlusvoorude kohta infot SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Vaata ja jälgi informatsiooni veebilehel www.kysk.ee/cerv

Euroopa Liidu poolt rahastatav CERV programm pakub erinevate taotlusvoorude kaudu rahastust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ja nende allasutustele ning riiklikele asutustele erinevate projektide elluviimiseks. Programmi eesmärk on kaitsta ja edendada Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja väärtuseid ning avatud, demokraatlikku, kaasava ja loova ühiskonna säilitamist.

Allikas

 Selgunud on Ida-Viru Aasta 2022 tegusad kodanikud ja parimad vabaühendused! Vaata, kes on iga kategooria kolm parimat 

Ida-Viru Parim KOP Rakendaja 2022

• Võitja MTÜ Iga Elu 
• Nominent MTÜ Äkke Suusaklubi
•  Nominent MTÜ Maarahvaselts Vanatare

Ida-Viru Parim Eurorahade Rakendaja 2022

•  Võitja OBJEKT (SA Narva Loomeinkubaator)
• Nominent MTÜ Vitatiim 
•  Nominent SA Narva Muuseum

Ida-Viru Parim Kodanikuühendus 2022

• Võitja MTÜ Õnnelik naine 
• Nominent MTÜ Kaitstud elu 
• Nominent SA Narva Linna Arendus

Ida-Viru Tegusaim Kodanik 2022

•  Võitja Marina Koreshkova 
• Nominent Maidu Laht 
• Nominent Kalev Naur 

Ida-Viru loomemajanduse arendaja 2022

• Võitja NORF 2022 
• Nominent Narva Vaba Lava  Kultuurihoovi projekt
• Nominent Narva Eesti keele maja Filmiakadeemia projekt

Eripreemia

Helena Paist

Õnnitleme kõiki tublisid osalejaid, võitjaid ja nominente! 

Konkursi korraldajateks on Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus ja Ida-Viru Loomeklaster. Tunnustamiskonkursi läbiviimist toetavad SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ida-Viru Omavalitsuste Liit, Euroopa Regionaalarengufond, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium.

2023. aasta projektikonkurss seab fookuse kriisideks valmistumisele, et parandada elanikkonna ohuteadlikkust ja võimet hädaolukordadega senisest paremini toime tulla. Taotlusi on oodatud esitama kõik registreeritud mittetulundusühingud.

Projektikonkursi eesmärk on kodanikuühenduste toel tõsta elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist. Igaüks saab anda oma panuse turvalise elukeskkonna loomisel – märgates, hoolides ja aidates!

Projektikonkursiga toetab Päästeamet lahendusi, mis aitavad kriisidega paremini toime tulla. Nii ongi võimalik sel viisil parandada kogukonna varude ja vahendite kvaliteeti, aga ka kogukonna liikmete oskusi hädaolukorras toimetada. Samuti on võimalik parandada alternatiivsete sidekanalite abil infovahetust kriisiolukorras. Lisaks sellele on toetuste abil võimalik kiirendada kogukondade kerksuskeskuste loomist, kuhu hädas olijad saavad kriisi korral tulla, et saada abi ja värsket infot.

Kõik soetused peavad olema tehtud selleks, et võimestada kogukondade kerksuskeskuste loomist, kuhu hädas olijad saavad kriisi korral tulla, et saada infot ja abi. Projekti tegevused viiakse ellu koostöös kohaliku omavalitsusega ja päästekeskusega. Päästekeskus teeb osalevale kogukonnale tasuta kriisikoolituse ja nõustab kogukonda kriisiplaani koostamisel. Projekti ellu viiv MTÜ tagab kogukonnaliikmete osaluse koolitusel ja kriisiplaani koostamisel.

Päästeameti toetus ühele taotlejale on kuni 2000 eurot. Projekti rahastamistaotlusi saab esitada 31. detsembrini 2022. Projekti tegevused tuleb ellu viia vahemikus 01.02.2023-30.09.2023.

Päästeameti piirkondlik koordinaator: Ida Päästekeskus (Lääne- ja Ida-Virumaa), Helen Potman, 525 6938, e-post: helen.potman@rescue.ee

Taotlemisvorm ja tingimused

Mis?

Ühisrahastuse mentorprogramm annab meeskonnale/isikule praktilised oskused ühisrahastuse
kampaania käivitamiseks. Juhendame ning anname tagasisidet osalejate kampaaniate planeerimise ning läbiviimise kohta. Bootcampid viiakse läbi eesti, vene ja/või inglise keeles, sõltudes osalejate keelte
oskustest. Programmi eesmärgiks on osalejate kampaaniate lansseerimine Hooandja platvormil.
Bootcampide teemad:
1.konsultatsioon: idee kirjeldamine ja sihtrühmade valik
2.konsultatsioon: kingituste valik ja eelarve koostamine
3.konsultatsioon: eduka video võtmekriteeriumid ja turunduse planeerimine
4.konsultatsioon: kampaania lõputegevused

Kus ja millal?

Pitching – 7.12.2022, 17:00-20:00, Vaba Lava Narva kohvik (Linda 2). Esimene bootcamp ehk intensiivne koolituspäev toimub 8.12.2022. Teine ja kolmas toimuvad detsembris 2022- veebruaris 2023 ning neljas aprillis-mais 2023.

Kellele?

Mentorprogramm on mõeldud Ida-Virumaa meeskondadele ja individuaalsetele osalejatele, kes
soovivad viia ellu oma projekti kaasates finantse ühisrahastuse kaudu. Tahad kirjastada raamatut,
laiendada oma kohvikut, salvestada muusikaalbumi, teha mobiilirakenduse, avada spordiklubi – kui su projekt on loominguline, uudne või kodanikualgatuslik, siis olete teretulnud osalema!

Kuidas?

Registreeri pitchingule , tule 7. detsembril Vaba Lava Narva kohvikusse ja esita
lühidalt (2-3 minutit) oma projekt – mida soovid teha, mida loodad oma projektiga saavutada ning milleks vajad rahastust. Pitchida saab eesti, vene või inglise keeles. Samal päeval valime välja 10 meeskonda/isikut, kes saavad juba järgmisel päeval alustada meie mentorprogrammis.

Korraldajad

Korraldaja: Hooandja
Kaasrahastajad: Startup Estonia, Kredex, EAS. Mentorprogrammi viivad läbi Hooandja meeskonnast
äriarendus- ja finantsspetsialist Jelena Žovnikova ning turundusspetsialist Tarieli Lipartia. Pitchingu žüriis on lisaks ka Startup Estonia Ida-Virumaa tegevussuuna projektijuht Elina Dubova.
Hooandja on Balti regiooni suurim (ja sisuliselt ainus) kingituspõhine ühisrahastusplatvorm, kus saavad toetust koguda loomingulised, innovaatilised, kodanikualgatuslikud, ettevõtlusega seotud jt ideed.
Toetuste vastutasuks pakutakse erinevaid kingitusi, ennekõike loodavaid teoseid ja tooteid. Oma 10 tegutsemisaasta jooksul on Hooandja aidanud enam kui 1660 projekti autorit. Üle 172 000 inimese on toetanud projekte kokku rohkem kui 6 000 000 euroga.

Kas sul on kogukond, mida eest vedada? Või on kogukonnal eestvedaja olemas, kes vajab toetust? Vahet ei ole, sest nüüd on eestvedajal võimalus taotleda stipendiumi (KES23).

KES23 on mõeldud inimesele, kelle südameasi on juhtida oma kogukonnas toimuvat ja tõmmata kaasa teisi.

Stipendiumi eesmärk on motiveeritud ja kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedaja toetamine, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengusammude innustaja.

Stipendiumi saab taotleda ainult eraisik iseendale.

Kogukond on selle stipendiumi mõistes ühise eesmärgi nimel tegutsev, piirkondlikult määratletav ja ühe omavalitsuse territooriumil Eestis tegutsev inimeste rühm.

Taotluse esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2023.

Stipendiumi suurus on 5 000 eurot, mis on maksuvaba.
Taotleja peab esitama taotluse isiklikult kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu  ning taotlusega koos tuleb esitada:

• stipendiumi taotleja elulookirjeldus (CV);
• mentori poolt digiallkirjastatud vabas vormis kinnituskiri valmisoleku kohta olla stipendiumitaotleja mentoriks tegevuskava elluviimisel;
• üks kaaskiri, mille on digiallkirjastanud vähemalt viis kogukonnaliiget, mis kinnitab taotluse ja tegevuskavaga tutvumist ja selgitab, miks on eestvedaja toetamine ja tegevuskava elluviimine vajalik.

Kaasata tuleb mentor, kelle taotleja saab valida ise või, miks mitte, valida meie poolt pakutud nimekirjast.

Stipendiumi statuudi aluseks on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) põhikirjaline eesmärk, milleks on võimestatud avalikes huvides tegutsevad vabaühendused, tugev kodanikuühiskond ja aktiivsed inimesed.

Kogu info KES23 ehk 2023. aasta kogukonna eesvedaja stipendiumi konkursi kohta siit.

Kogukonna eestvedaja stipendiumikonkursi INFOSEMINAR

Infoseminar toimub 30. novembril 2022 kell 13:00 keskkonnas Zoom.

Link infoseminarile

Vabaühenduste Liit lähiajal soovib  viia läbi venekeelse Hea Kodaniku Klubi. Oluline, et teema kõnetaks vabaühendusi, paneks mõtlema ja avaldaks mõju. Selleks palub Vabaühenduste Liit, et annaksite teada, kuidas venekeelsetel vabaühendustel läheb. Eelkõige andke teada mis oleks tugi, mis laseks  venekeelsetel vabaühendustel veelgi tõhusamalt toimida. Ettepanekud teemade ja kõneisikute osas on teretulnud.

Küsimustik

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital soovib kaardistada kodanikeühenduste avatust uuendustele ja omatulu teenimise võimekust. Küsimustikule vastamine võtab aega kuni 15 minutit.  Küsimustik 

Kodanikupäevale pühendatud vestlusõhtul osalevad:

• Tanja Mihhailova-Saar, laulja
• Raivo Küüt, Siseministeeriumi asekantsler
• Anna Farafonova, Narva eesti keele maja juhataja

Heategevus võib ühiskonda muuta, iga inimene saab teha teistele head siin ja praegu. Meie piirkonnas on palju mittetulundusühinguid, kes aitavad teisi tasuta, kuid vajavad ise tuge.

Astri ja Fama kaubanduskeskused kutsuvad Ida-Virumaa vabaühendusi tegema koostööd nende tegevuseks annetuste kogumisel. Kaubanduskeskustesse Astri ja Fama on paigaldatud annetuskastid, mida saavad kasutada Ida-Virumaa MTÜ-d annetuste kogumiseks. Kui teil on idee, milleks teie organisatsioon vajab abi või annetusi, siis see pakkumine on teie jaoks!

Kaubanduskeskused on valmis pakkuma kaste, abistama reklaamiga ja info levitamisega sotsiaalmeedias. MTÜd peavad omakorda võtma kord nädalas annetatud esemeid ja oma poolt ka tegema aktsioonile reklaami.

Koostöö arutamiseks võtke ühendust Nadezhda Prishvitsinaga nadezda@fama.ee, +372 55611177.

Tuletame ka meelde, et 29. november 2022 on annetamistalgude päev, mil kümned vabaühendused üle Eesti korraldavad palju üritusi, et koguda annetusi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, aga ka julgustada inimesi toetama enda jaoks olulisi valdkondi. Täpsemalt vaata www.annetamistalgud.ee

Taotluste esitamise tähtaeg oli 1. november. Selleks tähtajaks laekus KÜSKile Ida-Virumaa vabaühendustelt kokku 33 taotlust, mille kogusumma on 254 499 eurot. Maksimaalne toetuse suurus, mida taotleda saab, on 9000 eurot. Toetusmeetme raames antakse Ida-Virumaa vabaühendusele kokku 90 000 eurot.

Edasi toimub taotluste hindamine. Hindamise tulemused selguvad detsembrikuu teises pooles. Siis anname teada, kes Ida-Virumaa vabaühendustest toetuse saavad.

Toetuse eesmärk on võimekad Ida-Viru maakonnas tegutsevad vabaühendused, mille tegevuste tulemusena on tõusnud Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonnana ja paranenud piirkonna üldine areng.

Toetust saab küsida tegevusteks ja investeeringuteks, mis tõstavad taotleja võimekust pakkuda teenuseid ja/või valmistada tooteid Ida-Viru maakonnas, mis on suunatud laiemale sihtrühmale kui ühingu liikmeskond ning aitavad kaasa toetusprogrammi eesmärkide saavutamisele.

Projekt tuleb ellu viia perioodil 1. jaanuar 2023 – 31. september 2023. Projekt peab kestma vähemalt 5 kuud.

Allikas

Ida-Virumaa kodanikuühenduste tunnustamiskonkursile 2022 esitati 63 kandidaati:

• Ida-Viru Parim KOP Rakendaja 2022-7 kandidaati
• Ida-Viru Aasta Eurorahade Rakendaja 2022- 4 kandidaati
• Ida-Viru Parim Kodanikuühendus 2022- 18 kandidaati
• Ida-Viru Tegusaim Kodanik 2022- 20 kandidaati
• Ida-Viru loomemajanduse arendaja 2022- 14 kandidaati

Maakondlikud ekspertgrupid ootavad 21. novembrini ettepanekuid oma maakonna kultuuri- ja spordivaldkonna tegijate tunnustamiseks.

Välja antakse järgmised preemiad:

Kultuuripärl 2022

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel. Kandidaate võivad esitada kõik füüsilised isikud ja organisatsioonid. Kultuuripärli preemiale saab esitada korraga ainult ühe kandidaadi.

Ekspertgrupi aastapreemia

Aastapreemiatega tunnustatakse 2022. aastal maakonna kultuuri- ja spordivaldkonnas silmapaistnud isikuid või saavutusi ergutamaks kultuuri- või spordielu arengut maakonnas. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid.

Elutööpreemia

Elutööpreemiaga tunnustatakse isikut tema pikaajalise väljapaistva loomingulise või spordialase tegevuse ja valdkonna arengusse panustamise eest.

Elutööpreemia kandidaadiks võib esitada vaid füüsilisi isikuid.

Ekspertgrupid ootavad hiljemalt 21. novembriks vabas vormis ettepanekuid vastava maakonna e-posti aadressil, milles peavad olema:

• lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest 2022. aastal;
• kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post);
• esitaja kontaktandmed.

Enne ettepanekute esitamist palume tutvuda vastava maakonna ekspertgrupi raha jagamise korraga.

Lisainfo: https://www.kulka.ee/uudised/kultuurkapitali-maakondlikud-ekspertgrupid-kutsuvad-ules-esitama-aastapreemiate-kandidaate-2

2023.aasta kogukonna kaasamise programmi taotlusvoor, Community Engagement Exchange (CEE) Program application , on avatud ja sulgub 30.novembril 2022.

https://www.irex.org/project/community-engagement-exchange

Mis on CEE? See on kodanikuühiskonna kaasamise programm, mis kutsub kandideerima ärksaid kogukonnaliidreid vanuses 21–28, kes töötavad avaliku, era- ja mittetulundussektoris, et lahendada avalikkusele muret tekitavaid probleeme ja parandada kogukonna kvaliteeti.

CEE stipendiaadid osalevad kolmekuulises programmis Ameerika Ühendriikides, kus nad teevad koostööd vastuvõtva organisatsiooniga. Praktikakogemuse ajal töötavad CEE stipendiaadid otse USA kogukonnapõhiste organisatsioonidega, mis on keskendunud sarnastele kodanikuühiskonna probleemidele. Stipendiaadid tugevdavad oma suutlikkustl,  jagavad oma teadmisi ja kogemusi vastuvõtva kogukonnaga. Samuti osalevad nad kõikehõlmavas kodanikuosaluse ja juhtimise õppekavas ning õpivad väärtuspõhiseid lähenemisviise probleemide lahendamisele, mille aluseks on demokraatlikud põhimõtted, koostöö ja kaasamine otsuste tegemisel ning arutelud. Pärast Ameerika Ühendriikides veedetud aega viivad stipendiaadid oma kodukogukondades kuue kuu jooksul ellu tulemustele suunatud projekti, mis keskendub konkreetselt küsimustele, mis on seotud ühega viiest CEE programmi teemast: kodanikudialoog ja rahutagamine, avatud ja osaluspõhine valitsus, naised ja sugu, paindlik ja jätkusuutlik areng ning noorte kaasamine.

Lisainfo: https://www.irex.org/project/community-engagement-exchange

KÜSKi KOGEMUSPÄEV toimub 7. detsember kell 10-17 Tartus V Spas (Kvartali ostukeskuse 4. korrusel)

Huvitavad esinejad ja palju võimalusi omavahel koostöökogemusi vahetada!

Palun tee registreerimisankeedil valik, millises kogemusringis sa pealelõunal osaled soovid:

Kuidas omavalitsus saab vabaühendustele pärituult purjedesse puhuda?
Koostöö ja konkurents teenuste pakkumisel.
Kuidas leida, hoida ja kaotada vabatahtlikke?
Kuidas süüa arbuusi ehk kuidas väikeste sammudega jõuda suure mõjuni?
Sära, särts, sünergia … hea koostööõhkkond.
Ämbrist üle astumine – koostöö kuldreeglid.
Kohanemine eestvedaja(te) ja põlvkondade vahetumisel

Palun vali registreerimisankeedil minikoolitus, millel soovid osaleda:

Vabatahtlike eestvedamine ja kaasamine
Kommunikatsioon – kuidas jõuda oma sõnumiga koostööpartnerite ja liikmeteni?

REGISTREERIMINE 

Osalemine on tasuta.

Lisainfo:
kysk@kysk.ee

Töövarjunädalal 14.-18. novembril saab noortele töövarjudele oma tööd ja valdkonda tutvustada. Tuleviku Tegijad kutsuvad üles kõiki vabaühendusi end kirja panema, et noored saaksid ka vabakonnaga paremini tuttavaks. Noortega saab kohtuda oma töökohal või video teel.

Töövarjutamine on üks ühele kohtumine 7.-12. klassi õpilasega või noorega, kes on hetkel oma õpingud katkestanud. Kui kohtute silmast silma, siis võiks õpilasele tutvustada kogu tööpäeva (4-8h). Oluline, et õpilane näeks erinevaid töö aspekte, nt töökeskkonda, saaks aimu töötempost, tutvuks kolleegidega, näeks tööülesandeid jne. Kui kohtute virtuaalselt, siis kestab see 45 minutit ja õpilane valmistab ette 10 küsimust, mida ta sinult vestluse käigus küsib.

Töövarjunädalat korraldavad Junior Achievement Eesti, Eesti Töötukassa ja Tuleviku Tegijad.

Koolitus toimub 24. novembril ja 3. detsembril 2022 kella 10 – 17 Viljandis, Bonifatiuse Gildi maja II korrusel (Väike-Turu 8, Viljandi linn). Lisaks toimub viimane koolituspäev detsembris veebi teel, mille kuupäev lepitakse kokku koolitusel osalejatega 24. novembril 2022.

Koolitusele on oodatud osalema vabaühendustes tegutsejaid, kel puudub või on vähene projektikirjutamise kogemus ja kes sooviksid saada lisateadmisi projekti koostamisest. Koolitusel õpime ja harjutame praktikas projekti koostamist: projektiidee kavandamist, eesmärkide sõnastamist, seoseid projekti erinevate osade vahel, väljundnäitajate ja tulemuste kirjeldamist, eelarve koostamist jne.

Koolituse viib läbi Annemai Mägi InterAct Projektid & Koolitus OÜ-st. Loe Annemai kohta lisaks InterActi kodulehelt.

NB! Kuna võib eeldada, et huvi koolituse vastu on suur, siis palume, et ühest vabaühendusest registreeruks koolitusele esialgu 1 inimene. Kui kohti jätkub, anname sellest ühingutele teada.

Registreerimine koolitusele kuni 7. novembrini või kuni kohad täituvad SIIN.
Osalemistasu ei ole.

Lisainfo koolituse kohta:

Annemai Mägi

annemai@interact.ee või

Anneli Roosalu

anneli.roosalu@kysk.ee

19. oktoobril toimus viimane sügiskooli koolitus, mis oli pühendatud Instagram-ile. Sügiskoolis 2022 MTÜ-d said õppida, kuidas korrektselt ja kaunilt pildistada ja telefoniga väikseid videoid teha, kuidas töödelda oma fotosid erinevate rakendustega, kuidas töötada Canvas ja teha erinevaid kujundusi ning lõppude lõpuks kuidas teha atraktiivseid postitusi sotsiaalmeedias.

Saksa saatkond toetab ka aastal 2023 ühise kerksuse initsiatiivi raames tsiviilühiskonda, meediat ja haridust tugevdavaid projekte.

Projektikonkursi alla käivad projektid, mis lähtuvad Joint statement by the Estonian and German Foreign Ministers.

Kui Teil on plaanis viia järgmisel aastal üks tore projekt ja sooviksite seda teha koostöös Saksa saatkonnaga, siis palun täitke ära järgnev vorm ja saatke see kuni 25. oktoobrini 2022 (kaasa arvatud) järgmisele meiliaadressile: pol-301@tall.auswaertiges-amt.de

Võib saata ka rohkem kui ühe projektikirjelduse. Ootame põnevusega Teie projektiideid. Küsimuste korral võtke julgesti ühendust eelmainitud meiliaadressi kaudu.

Toetusmeetme “Üle-eestiline noorsootöö nädal 2022” raames saab taotleda projektitoetust Euroopa noorte aasta raames üle-eestilise noorsootöö nädala egiidi all toimuvatele tegevustele. Välkvoor on avatud kuni 17.10.2022 ja taotlusvooru eelarve on 80 000 eurot.

Meetme eesmärk on tuua esile noortele suunatud võimalused, pakkuda noortele tegevusi, osalusvõimalusi ja luua noortega töötavatele spetsialistidele võimalusi noorte paremaks toetamiseks ning võimaluste loomiseks vastavalt noorsootöö nädala ja Euroopa noorte aasta eesmärgile ning fookusteemadele.

Taotlemine:
On avatud Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursiveebis aadressil https://konkursiveeb.edu.ee/ 10.10.2022 kuni 17.10.2022 kell 23.59.
Oodatud on tegevused, mis toimuvad nii noorsootöö nädalal, kui ka sellele järgnevalt.

𝑨𝒍𝒈𝒂𝒔 𝒌𝒂𝒏𝒅𝒊𝒅𝒂𝒂𝒕𝒊𝒅𝒆 𝒆𝒔𝒊𝒕𝒂𝒎𝒊𝒏𝒆 𝒌𝒐𝒅𝒂𝒏𝒊𝒌𝒖𝒑𝒂̈𝒆𝒗𝒂 𝒂𝒖𝒎𝒂̈𝒓𝒈𝒊𝒍𝒆 𝒋𝒂 𝒂𝒂𝒔𝒕𝒂 𝒌𝒐𝒅𝒂𝒏𝒊𝒌𝒖 𝒂𝒖𝒏𝒊𝒎𝒆𝒕𝒖𝒔𝒆𝒍𝒆!
Siseministeerium 𝒌𝒐𝒅𝒂𝒏𝒊𝒌𝒖𝒑𝒂̈𝒆𝒗𝒂 𝒂𝒖𝒎𝒂̈𝒓𝒈𝒊𝒈𝒂 on tunnustatud tegusaid ja hoolivaid inimesi juba 1998. aastast. Aumärk antakse kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest kodanikuhariduse edendamise, vastutustundliku ühiskonnaellu panustamise või kodanikuteadvuse suurendamise eest ühiskonnas.
Lisaks annab Siseministeerium välja ka 𝒂𝒂𝒔𝒕𝒂 𝒌𝒐𝒅𝒂𝒏𝒊𝒌𝒖 𝒂𝒖𝒏𝒊𝒎𝒆𝒕𝒖𝒔𝒆. Eelmisel aastal sai aasta kodaniku aunimetuse 𝑰𝒓𝒋𝒂 𝑳𝒖𝒕𝒔𝒂𝒓, kes pälvis tiitli Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professorina vabariigi valitsust nõustava teadusnõukoja töö juhtimise ning koroonaviirusevastase võitluse eest.
Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse kandidaate saavad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid Siseministeeriumi kodulehe kaudu kuni 𝟏𝟎. 𝐧𝐨𝐯𝐞𝐦𝐛𝐫𝐢𝐧𝐢.

Taotlusvooru aluseks on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) põhikirjaline eesmärk, milleks on võimestatud avalikes huvides tegutsevad vabaühendused, tugev kodanikuühiskond ja aktiivsed inimesed.

Toetuse eesmärk on võimekad Ida-Viru maakonnas tegutsevad vabaühendused, mille tegevuste tulemusena on tõusnud Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonnana ja paranenud piirkonna üldine areng.

Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2023 – 31. september 2023. Projekt peab kestma vähemalt 5 kuud. Taotlusvooru toetuste kogumaht on 90 000 eurot.

Taotletava toetuse minimaalne summa on 2 000 eurot ja maksimaalne summa 9 000 eurot taotluse kohta.
Taotluste esitamise tähtaeg on 01.11.2022 kell 23.59.

Toetuse taotlemine toimub kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login. Sisse logimiseks palume kasutada Chrome või Edge veebilehitsejat.
Taotlus koostatakse eesti keeles.

NB! Taotlemise eelduseks on, et vabaühenduse seostab oma eesmärgid kas riiklike, maakondlike, omavalitsuste või külade strateegiate ja arengukavade eesmärkidega.

Enne projekti elluviimist aitavad teil plaane paremini läbi mõelda ja taotlust koostada SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid. Teenus on tasuta!

KÜSKi nõukogu poolt kinnitatud tingimustega tutvu siin.

Toetuse info KÜSK kodulehel on leitav siit.

INFOPÄEAVA MATERJALID

RTK viis koostöös Rahandusministeeriumiga sel suvel Ida- Virumaal ametnike välitööde raames läbi piirkonna kohaliku elu edendajatele suunatud töötoa, et leida kohaliku omavalitsuse vaatest häid lahendusi uue, 2021-2027 rahastusperioodi toetuste ladusaks ja kasutajasõbralikuks rakendamiseks. Töötoas osalesid ka Viru filmifondi ja Ida-Viru Loomeklastri juht Piia Tamm ning IVEK vabaühenduste konsultant Nadežda Morozova.

Töötoa peamiseks fookuseks oli välja selgitada, kuidas viia Ida-Virumaal kõige tõhusamalt ellu just sealse kogukonna jaoks kõige olulisemaid tegevusi. Ida-Virumaa elu edendamiseks on Õiglase Ülemineku Fondi kaudu suunatud 340 mln eurot toetusi.
Pikemalt loe RTK uudiskirjast  SIIN

Avatud Eesti Fond kuulutas välja Aktiivsete Kodanike Fondi (Active Citizens Fund, ACF) taotlusvooru Eesti vabaühenduste väikeprojektidele, mille eesmärk on vabakonna suurem võimekus ja jätkusuutlikkus. Taotlusvooru eelarve on 329 860 eurot, millest 229 860 on mõeldud üleriigiliselt tegutsevatele vabaühendustele ja 100 000 kohalikul tasandil tegutsevatele vabaühendustele.

Tegevustoetus on mõeldud neile Eesti vabaühendustele, kelle eesmärkideks on demokraatliku kultuuri ning kodanikuaktiivsuse edendamine, inimõiguste, sotsiaalse õigluse ja võrdse kohtlemise eest seismine ning keskkonna ja kliimamuutuste teemadega tegelemine. Taotletav toetus peab jääma vahemikku 10 000–20 000 eurot, projektiperioodi kestus on 12–14 kuud. Projektiga saab alustada märtsist 2023 ning see peab olema lõpetatud 30. aprilliks 2024.

Konkursiga soovitakse edendada vabaühenduste võimekust ja pikaajalist jätkusuutlikkust eesmärgiga tugevdada vabakonna rolli demokraatlike väärtuste ja praktikate juurutamisel, kodanike kaasamisel poliitikakujundamisse ja koostöö edendamisel era- ja avaliku sektoriga. Samuti toetatakse vabaühenduste suuremat läbipaistvust, võimet kaasata kohalikke kogukondi ja nende huvide eest seista, samuti vabaühenduste rolli teadvustamist ühiskondlike muutuste läbiviimisel.

Konkursile on oodatud erinevad vabaühenduste tegutsemisvõimekust edendavad projektid. Oodatud on nii omavahelist koostööd ning organisatsioonikultuuri tugevdavad projektid, kui üldiselt tegevuse läbipaistvust ning vastutustundlikkust arendavad projektid, aga ka uusi teadmisi, oskusi ning inimesi vabakonda kaasavad tegevused.

Kodanikuühiskonna toetamine on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste 2014–2021 rahastusperioodil üks kesksetest prioriteetidest. Programmi rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra viieteistkümnes Euroopa Liidu riigis – nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltikumis. Aktiivsete Kodanike Fond (ingl Active Citizens Fund, ACF) on asutatud eelissektori „Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava ning põhiõigused ja -vabadused“ raames. Tegemist on ühega viiest valdkonnast, mille rahastamises on doonorriigid ja Euroopa Liit kokku leppinud. Fondi abil panustatakse EMP ja Norra toetuste üldeesmärkide saavutamisse, et vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja toetusesaajate vahel.

Kõiki Aktiivsete Kodanike Fondi toetusi Eestis vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami sõnul on vabaühenduste toetamine tänases maailma olukorras eriti oluline. “Aktiivne vabakond on terve, demokraatliku ühiskonna üks alustalasid. Aktiivsete Kodanike Fondi kaudu pakutud taotlusvõimalus annab vabaühendustele võimaluse keskenduda oma arenguvajadustele ja see omakorda tugevdab vabakonda ning ühiskonda tervikuna.”

Eelmises taotlusvoorus toetust saanud vabaühenduste projektidega saab tutvuda siin.

Taotluste esitamise tähtaeg on 4. detsember 2022 kell 23:59 Eesti aja järgi. Taotlused koos detailse eelarve, partnerluskinnituste (juhul, kui projekt viiakse ellu partneritega), võtmeisikute CV-d ja viimase majandusaasta aruandega tuleb esitada eesti keeles ametlikul ACF-i taotlusvormil elektroonselt e-maili teel aadressile acf@oef.org.ee. Kõik dokumendid peavad olema ühes digikonteineris, mis on allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt.

Lisainfo:

Ksenia Gutnitšenko

Avatud Eesti Fond

Tel. + 372 5556 3398

ksenia@oef.org.ee

Allikas

5.oktoobril MTÜde sügiskooli ja ettevõtlusnädala raames toimus venekeelne Canva koolitus vabaühendustele. Koolitusel said räägitud nii kujundamise algtõdedest kui vaadatud üle Canva tööriistad. Osalejad said juhendaja käe all kujunduskeskkonna võimalusi avastada ja said vastused tekkivatele küsimustele. Nüüd oskavad MTÜd kujundada reklaami, flaiereid, esitlusi teha tööd Canva meeskonnas jagades faile oma kolleegidega.

Ettevõtlusnädal toimub selle nädala lõpuni, vt kava https://ivek.ee/ettevotlusnadal2022/

Eestikeelne Canva koolitus MTÜdele toimub 12. oktoobril, vt infot https://ivek.ee/events/mtu-sugiskool2022-canva/

Sotsiaalministeerium alustas strateegiliste partnerite otsingut laste heaolu ja õiguste poliitika kujundamiseks ning elluviimiseks. Kahe aasta peale on tegevusteks ette nähtud kuni 700 000 eurot.

Sotsiaalala asekantsleri Hanna Vseviovi sõnul soovib ministeerium leida strateegilised partnerid laste heaolu, õiguste ja kaasatuse edendamiseks. „Partneritel on võimalus kahe aasta jooksul panustada laste väärkohtlemise ennetamisse, lastele ja peredele suunatud abimeetmete ning lastekaitsetöö arendamisse, samuti seista laste õiguste ja suurema kaasatuse eest ühiskonnas nii teavitus-, koolitus- kui huvikaitsetegevusega,“ selgitas Vseviov.

Vseviov lisas, et sisuka tegevuskava kõrval peab ministeerium oluliseks ka partnerite organisatsioonilist arengut. „Soovime, et laste heaolu eest seisaks rohkem tugevaid ja häälekaid vabaühendusi. Kodanikuühiskonnal on kõikjal maailmas tähtis roll laste heaolu ja õiguste tagamisel.“

Taotlusi saavad esitada Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotleja võib projekti elluviimisse kaasata partnerina Eestis registreeritud juriidilise isiku, riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni. Taotlejalt oodatakse vähemalt kaheaastast ja partnerilt vähemalt üheaastast tõendatavat kogemust laste heaolu või laste õiguste ja kaasatuse edendamisel.

Taotlusi saab esitada 31. oktoobrini. Taotlusi hindavad ja läbirääkimisi peavad sotsiaalministeeriumi erinevate valdkondade spetsialistid. Tegevustega saab alustada kõige varem 1. jaanuaril 2023.

Strateegiline partnerlus on koostöövorm vabaühendustega, mis toetab ministeeriumi valitsemisala eesmärkide saavutamist ning panustab poliitika elluviimisse. Sotsiaalministeerium avas esimese strateegilise partnerluse taotlusvooru 2019. aastal. Heakskiidetud projektide seas olid ka strateegilised partnerlused laste heaolu ja õiguste edendamiseks. Kolmeks aastaks määratud toetus lõpeb tänavu.

Lisainfo ja taotlemine Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Selle aasta annetamistalgud tulevad 29. novembril. Annetamistalgutelt leiad uusi toetajaid ja liitlasi, kelle abil ja kellega koos saad oma organisatsiooni veelgi rohkem edasi arendada. Annetamistalgud toovad üle-eestilise ja -maailmse algatusena vabaühendused ja nende tegevused tähelepanu keskpunkti. Sinu ühendusel on võimalus liituda tuhandete organisatsioonidega, et koos rohkem head teha ja vabakonda annetusi tuua.

Milliseid talgutegevusi ette võtta?
Talgutele sobivad kõik tegevused, mis aitavad leida uusi annetajaid ning tugevdada sidemeid olemasolevatega. Tahad korraldada mõne varem edu toonud ürituse? Väga hea. Soovid katsetada millegi uue, loova ja pöörasega? Veel parem!

Inimestele meeldib, kui neid kutsutakse peole! Selleks ei pea isegi kõiki inimesi ühte ruumi kokku tooma – viiruste leviku ajal mõtle loovalt ja targalt. Toetajaid aitab kokku tuua teema, mis ühendab. Kutsu kokku nii vanad kui ka uued sõbrad. Mõtle kindlasti eelmistele juhatuse- ja nõukoguliikmetele, vabatahtlikele ja annetajatele, kes on sinu algatuse suurimad fännid. Ühenda annetamistalgud aastalõpu- või jõulukampaaniaga – las annetamistalgud olla kampaania avapauguks.

Registreerimine avatakse oktoobris. Jälgi infot!

Sügiskool on iga-aastane koolitussari  MTÜ juhtidele, mis aitab tõsta MTÜ juhtide võimekust organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 27. ja 28. septembril toimusid kaks esimest koolitust sügiskooli raames: fotolabor eesti ja vene keeles. Koos lektoritega osalejad vaatasid üle telefonikaamerad ja kuidas saab neid kasutada nii, et pilt tuleks tehniliselt kvaliteetne. Koolitused olid praktilised ning osalejad said kohe teha ka praktilised ülesanded: tegid pildid etteantud teemal ning õppisid kuidas saab pilte töödelda telefoni äpide abil. Sügiskool jätkub ning ees on veel eesti-ja venekeelne Canva koolitus ning venekeelnу Instagram koolitus. Vt kava  ja liitu!

Head kultuurikandjad,-hoidjad ja –edendajad nii omavalitsustes kui vabaühendustes!

Kui olete huvitatud Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatavatest kultuuri toetusmeetmetest, mis jagavad pärimusega seotud projektidele riigieelarvelist toetust, siis on see infopäev just Teile!
Kultuuritoetusmeetmete rakendamise kaudu saate kaasa aidata rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ja hoidmisele oma kogukonnas, piirkonnas või regioonis.
Selleks, et Teil oleks ülevaade toetuste jagamise põhimõtetest, vajalikest dokumentidest ning nõuetest dokumentide täitmisel, korraldame infopäevi erinevates Eestimaa paikades.
Ida-Virumaa infopäev toimub:
11. oktoobril 2022 kell 11.00 Jõhvi Riigimajas, Keskväljak 1 III korrus

Kohtumisel räägime järgmistest teemadest:
– Üldised põhimõtted riigieelarvelise projektitoetuse rahastamisel
– Regionaalse kultuuritegevuse toetusmeede
– Folkloorifestivalide toetusmeede
– Virumaa pärimuskultuuri toetusmeede
– Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuseks toetusmeede
– Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused „Teater maal“ erisused

Toetusmeetmeid tutvustavad toetusmeetmete koordinaatorid Marika Kutser, Merike Soomets, Piret Koorep ja Margit Salmar
Vaimsest kultuuripärandist ja toetuse eraldamisest Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannete koostamiseks ja uuendamiseks räägib Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna spetsialist Epp Tamm
Infopäev kestab orienteeruvalt 3-3,5 tundi.
Osalemine on tasuta.

Registreerige osalemine https://forms.office.com/r/75r6rux01C

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Integratsiooni Sihtasutus koguvad informatsiooni kaardistamaks, millised on Ukraina sõjapõgenikele tuge pakkuvad Eestis tegutsevad vabaühendused. Ankeetküsitlusega soovitakse välja selgitada, millised on Ukraina sõjapõgenikele tuge pakkuvate Eestis tegutsevate vabaühenduste hinnangul olulised tegevused Ukraina sõjapõgenike toetamiseks Eestis ja millist tuge tegutsemiseks juurde vajatakse. Küsitluse vastuseid kasutatakse sisendina toetusvõimaluste planeerimisel.

Küsimustiku täitmine võtab hinnanguliselt aega 5 minutit.

Küsimustiku leiate siit.

Vastused on oodatud 7. oktoobriks.

Kui soovite sündmusest kohapeal osa võtta, siis palume end registreerida hiljemalt 26. septembriks aadressil: forms.gle/vq48Y1c7BRheRNmT9

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalikke ühendusi ja kohaliku elu eestvedajaid koolitusele kliimamõjude hindamisest. Koolitus keskendub sellele, kuidas kohalikul tasandil seista selle eest, et keskkonnamõju (strateegilised) hindamised (KMH/KSH) arvestaksid kliimamuutusega. Näiteks, kui minu kodukohta kavandatakse uut kaevandust või tehakse uut ruumiplaneeringut, mis mõjutab/muudab kohalikku eluolu, siis kuidas ja millisel hetkel saan kaasa rääkida ja mida pean tähele panema, et olla kindel, et plaanitav tegevus ei tõukaks meid praegusest veel sügavamasse kliimakriisi, vaid aitaks sellest väljuda.

Koolitus toimub virtuaalselt 28. septembril kell 15.00-16.30 ja on mõeldud valla, linna või maakonna tasandil tegutsevatele kodukoha hea elukeskkonna eest seisvatele ühendustele (sh nt küla- ja asumiseltsid, kohalikud aktiivsed inimesed, kogukondade eestvedajad) ja aktiivsetele inimestele, eestvedajatele. Koolitavad Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) jurist Triin Jäädmaa ning OÜ Steiger keskkonnamõju hindaja Kaie Kriiska.

Koolitus toimub Zoomis, lingi osalemiseks saadame registreerunuile e-postile hiljemalt toimumise päeval. Koolitusele on vajalik registreeruda siin hiljemalt 26.septembril k.a. Koolitus on prii.

Rohkem keskkonnamõju hindamisest, kliimamuutusega arvestamisest selles ja miks see tähtis on, saab lugeda KÕKi veebilehelt k6k.ee/kliimamoju.

Mittetulundusühing Kirderanniku Koostöökogu avab LEADER-meetme projektitaotluste taotlusvooru

Avalduste esitamine läbi e-pria keskkonna toimub 17. – 27. oktoobril 2022. a.

Avalduste esitamine lõpeb 27. oktoobril 2022.a. kell 23:59.

Avatud on meetmed:

Meede 1. Ettevõtluse arendamine ja kompetentsi tõstmine

Meede 2. Elukeskkonna arendamine

Meede 3. Koostöö ja ühistegevuste arendamine        

Meede 4. COVID-19 kriisiga toimetuleku toetamine ja selle mõjude vähendamine

Projektitaotluste hindamise tähtaeg tegevusgrupi poolt on 30. detsembril 2022. a .

Projektitoetuse avalduse esitamise aluseks on MTÜ Kirderanniku Koostöökogu strateegia ja Maaeluministri määrus “Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus”.

Tänasest on avatud Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoor “Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused”.

Taotlusvooru eesmärk on elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ja majandusarengut, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning piirkonna eelisarendamise abil vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest.

Spordi- ja kultuuritegevuste toetamise eesmärk on aidata kaasa erinevate piirkondade sidustatuse paranemisele Ida-Virumaaga, mitmekesistada spordi- ja kultuurielu ning edendada Ida-Virumaa turismi. Samuti toetada lõimumist Ida-Virumaal eesti keele oskuse arendamise ning kultuuri- ja sporditegevuste abil.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide suurendamisele ja omavahelisele suhtlusele.

Toetatavad tegevused

Toetatakse erinevate kultuuri- ja spordiürituste korraldamist, sh balleti-, muusika- ja filmifestivalid, massi- või meeskonnaspordi üritused. Tegemist võib olla nii uus- kui ka korduvüritusega, eelistatud on eesti kultuuri ja spordiga tutvumise võimaluste pakkumine, nt seiklus-, üllatus- ja elamuskogemust pakkuvad tegevused. Toetatavad kultuuri- või spordiüritused peavad olema vähemalt maakondliku tähtsusega, mistõttu on projektis osalevate inimeste miinimumarv 1000.

Taotlusvooru abikõlblikkuse periood on 8.09.2022 – 30.06.2023.

Ei toetata projekti, mis on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist ehk kui kõik projekti toetatavad tegevused on juba ellu viidud.

Nõuded taotlejale

Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja selle hallatav asutus või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.

Taotlusvooru eelarve on 165 000 eurot. Taotletava toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 25 000 eurot taotluse kohta. Iga taotleja saab esitada ainult ühe taotluse.

Taotluste esitamise tähtaeg on 10.10.2022 kell 23.59.

Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login.

Taotlusvooru infopäev eesti keeles toimub Microsoft Teamsi keskkonnas 21.09.2022 kell 15.00.

Infopäevadele palume registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee

Infopäeva link edastatakse osalejatele hiljemalt päev enne infopäeva toimumist.

Vajadusel on võimalik kokku leppida personaalne nõustamine nt Skype’is, Zoomis, Teamsis.

Lisainfo:

Ave Härsing
kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht
tel 659 9024
e-post: ave.harsing@integratsioon.ee

Iris Järv
koordinaator
tel 659 9029
e-post: iris.jarv@integratsioon.ee

Sügiskool on iga-aastane koolitussari MTÜ juhtidele, mis aitab tõsta MTÜ juhtide võimekust organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.

2022.a alguses oli MTÜde seas läbi viidud veebiküsitlus, et uurida, milliseid täiendkoolitusi vajaksid MTÜde juhid.

Tulemused näitasid, et MTÜd soovivad olla “nähtavad” ning näidata oma tegevust atraktiivselt potentsiaalsetele liikmetele, külastajatele, rahastajatele, kaasata tegevustesse noori. Sellest sündisidki selle aasta sügiskooli teemad.

Sügiskoolis 2022 õpite, kuidas:

• korrektselt ja kaunilt pildistada ja telefoniga väikseid videoid teha;
• mõista fotograafia olulisust sotsiaalmeedias;
• töödelda oma fotosid erinevate rakendustega;
• töötada Canvas;
• teha atraktiivseid postitusi sotsiaalmeedias.

Vaata koolitusi

Peale sügiskooli  jääb Teie MTÜ tegevus  alati silma!

LHV remondilaen otsib eraisikuid ja kogukondi üle Eesti, kes soovivad renoveerida avalikult kasutatava objekti (nt hoone, õueala), andes sellele uue elu. LHV remondilaenu toetusfondi suurus on 25 000 eurot. Kandideerimiseks täida projektiplaani vorm ja saada see aadressile remondilaen@lhv.ee hiljemalt 27. septembriks 2022.

Toetusprogrammi tingimused ja projektivorm

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisene taotlusvoor avaneb 1. septembril, taotluste esitamise tähtaeg on 3. oktoober 2022.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Eestikeelne infopäev toimub ZOOM keskkonnas 7. septembril kell 15.00. Osalemiseks palume registreerida kuni 6. septembrini.

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

• Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327
• Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
• Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902

26-30.10.2022 toimub rahvusvaheline koolitus „ProjectLab: kuidas maapiirkondade noorsootöötajad saavad kasutada rahvusvahelist noorsootööd pagulaste ja migrantidega töötamiseks“ (Eestis)

• Koolitusel tutvustatakse lähemalt Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide rahastustingimusi ning antakse võimalus arendada oma idee projektiks. Seejuures on kõigil osalejatel hea võimalus leida rahvusvahelisi koostööpartnereid.
• Seminarile oodatakse kuni 40 osalejat. Oodatud on osalejad nii Euroopa Liikmesriikidest kui ka lähiriikidest nagu Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Ukraina jne, mis annab võimaluse leida partnereid nii inglis- kui ka venekeelseks koostööks.
• Koolituse töökeeleks on inglise keel
• Kandideerimise tähtaeg on 16.09.2022.
• Koolitus toimub Eestis, Tallinnas ning on osalejatele tasuta. Osalejatele kaetakse majutus- ja toitlustuskulud ning väljastpoolt Tallinna saabujatele ka reisikulud.

Lisainfo ja registreerimine