9. mail muutus Narva taas paigaks, kus Euroopa tundub eriti lähedal — just siin, Euroopa Liidu piiril, toimusid suurejoonelised üritused Euroopa päeva tähistamiseks. See päev on kogu Euroopas igal aastal pühendatud ajaloolisele Schumani deklaratsioonile aastast 1950 — see oli esimene samm Euroopa Liidu loomise suunas ning rahu ja ühtsuse sümbol meie kontinendil.

Sel aastal oli Euroopa päev Narvas eriti värvikas ja sündmusterohke.

Pidulik programm algas põneva Euroopa-teemalise orienteerumismänguga, mis toimus kogu päeva jooksul Narva kesklinnas kell 9.00–17.00. Osalejad pidid lahendama ülesandeid, mis olid seotud Euroopa ajaloo, kultuuri ja institutsioonidega — ning loomulikult võitlema auhindade eest.

Väga populaarseks osutus ka keelekohvik, mis toimus Tartu Ülikooli Narva kolledži fuajees. Seal sai tutvuda erinevate Euroopa riikide keelte ja kultuuridega, maitsta hõrgutisi ning osaleda loosimängudes. Sel aastal pöörati erilist tähelepanu soome-ugri keeltele — ainulaadsele osale Euroopa kultuuripärandist.

Muusikaline osa algas kell 15.00 Raekoja platsil. Laval astusid üles noored artistid: rokkbänd Pale Alison, Kohtla-Järve gümnaasiumi klaveritrio ja Narva Eesti Gümnaasiumi ansambel G1. Nende esinemised näitasid, kui andekad ja loovad on meie noored.

Kell 17.00 algas kauaoodatud suur kontsert, kus esinesid armastatud Anne Veski ja populaarne Eesti räppar nublu. Raekoja plats täitus publikuga ning õhkkond oli tõeliselt pidulik — muusika, tants, aplaus ja Euroopa Liidu lipud täitsid õhtu.

Lisaks kontserdile ootasid külastajaid kohvikuala ja Europe Directi infotelk, kus sai rohkem teada Euroopa Liidu kohta, osaleda viktoriinides ja võita auhindu.

Euroopa päev on meie kõigi päev. See on meeldetuletus, et rahu, koostöö ja mitmekesisus on väärtused, mis ühendavad meid eurooplastena. Ja Narva on linn, kus need väärtused on eriti selgelt tuntavad.

GALERII

Olete oodatud konverentsile “Teel soolise võrdõiguslikkuseni ja võrdse kohtlemiseni”, mis toimub 23. mail 2025 Tallinnas, Meriton Spa Hotellis (Toompuistee 27) kell 09.30-17.00

Konverentsi eesmärgiks on  edendada arutelu soorollide ja stereotüüpide üle, mis on vajalik konstruktiivsete lahenduste leidmiseks ja selleks, kuidas vähendada soopõhist valeinfot  ja suurendada inimeste teadlikkust. Anda konstruktiivseid teadmisi ja oskusi soolise võrdõiguslikkuse kohta haridussüsteemis, tööl, ühiskonnas ja poliitikas, et tagada varajane sekkumine eelarvamuste ja stereotüüpide kinnistumisse.

Kutsume: haridusvaldkonna töötajad, noored ja noorteühendused, vabakonna ja naisorganisatsiooni esindajad, sidusrühmad, ametnikud, kogukonna juhid ja projekti aktiivsed osalejad.

Lisaks juba tehtud konkreetsele tööle lisab konverents teemale uue mõõtme, kaasates tunnustatud ekspertide seisukohti. Soolise võrdõiguslikkuse konverentsi 2025. aasta peateema “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine hariduses, tööl ja poliitikas ning valeinfo vastu võitlemine”.

Ekspertide hulgas on erinevate riigiasutuste ja vabaühenduste esindajad nagu näiteks: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Haridus-ja teadusministeerium, Riigikogu, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, ENUT jt.

Konverentsi ajakava koosneb kolmest osast: ekspertide peaettekanded,kolm temaatilist paneeldiskussiooni (1) võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kui põhilise inimõiguse ja universaalse hüve edendamise kohta ning 2) soolise vägivalla ennetamise ja sellele reageerimise kohta perekonnas ja ühiskonnas) ning töörühmadest.

Konverentsi tulemuseks on valminud konverentsi osalejate mitmed ettepanekud soolise väärinfo leviku vastu ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ühiskonnas ning kodanikuühiskonna poolse uuenduslike lahenduste integreerimise kohta soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks.

Ürituste ajakavad leiad veebilehel: https://genderjourney.eu/konverents/
NB! Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi. Täname mõistliku suhtumise eest!

Registreerimine kestab kuni 20. mai 2025 veebilehel: https://genderjourney.eu/registreerimine/  Ainult 100 kohta!

Praktiline info:

Osalemine on tasuta! Osalejatele on tagatud rikkalik toitlustamine (kohvipaus ja rikkalik lõuna-buffet) ning õppematerjalid.
Konverentsi töökeel on eesti keel kuid kohapeal on tagatud järeltõlk

Korraldaja tagab edasi-tagasi transport vahepeatustega. marsruut: Narva (väljasõit 23.05.2025  kell 6.30 Geneva, Sillamäe 7.00, Jõhvi 7.20, Kohtla-Järve 7.40) – Tallinn (kell 17.00 buss sõidab välja Meriton Spa Hotelli ees) – Narva.

Registreerimine ja muud küsimused: Vassili , E-mail: info@sscw.ee tel. 55602993 / German tel.55576329

Programmi teostame tänu Briti Nõukogu toetusele sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. #PeopletoPeople #Gender2025EE

8.–9. mail korraldas Europe Direct Jõhvi loengud Euroopa Liidu teemadel Ida-Viru Kutsehariduskeskuse Jõhvi, Sillamäe ja Narva õppekohtades. Arutelud käsitlesid Euroopa Liidu toimimist, väärtusi ning tulevikuväljakutseid.

Esinejaks on Karl Mattias Sepp – Team Europe liige ja Eesti NATO Ühingu projektijuht –, kes jagas kuulajatega oma teadmisi ja kogemusi Euroopa ning julgeoleku teemadel.

Sündmus pakus noortele hea võimaluse mõista paremini Euroopa Liidu rolli meie igapäevaelus ja tulevikus.

GALERII

Allikas: RTK

Allikas: www.norden.ee

Mis oleks, kui arutelud ei viiks vastasseisu, vaid mõistmiseni? Kui inimesed ei räägiks üksteisest üle, vaid päriselt kuulaksid?

Timeout on Soomes välja töötatud dialoogimeetod, mis aitab erinevate taustadega inimestel kohtuda, jagada kogemusi ja mõtestada olulisi teemasid – usalduslikult, pingevabalt ja võrdselt. See on rohkem kui meetod – see on suhtumise muutus: rääkimiselt kuulamisele, veenmiselt mõistmisele. Timeout dialooge peetakse täna üle Põhja- ja Baltimaade ning neid rakendatakse kogukondade tugevdamiseks, organisatsioonide arendamiseks ja ühiskondlike arutelude inimlikumaks muutmiseks. Ingliskeelse info meetodi kohta leiab kodulehelt Timeout dialogue.

Avatud seminar 29. mai kell 17–20, Narva Raekoda

Seminaril:

• tutvustatakse Timeout dialoogi põhimõtteid ja praktikat
• saab ise kogeda, mida tähendab osalemine päris dialoogis
• jagavad kogemusi koolitajad Kai Alhanen ja Anna Sidorova (DialogiAkatemia, Soome)
• saab infot dialoogi läbiviijate väljaõppe kohta ja soovi korral end kirja panna

Oodatud on kõik, kes on huvitatud uutest arutelumeetoditest ja töötavad valdkondades, kus suhtlus, osalus ja mõistmine on olulised. Seminar juhatab sisse dialoogimeetodi väljaõppe, kuhu on kohtade olemasolul võimalik registreeruda ka kohapeal.

Seminar toimub inglise keeles, sünkroontõlkega eesti ja vene keelde.
Osalemine on tasuta, aga registreerimine vajalik: https://shorturl.at/p4KoB

Väljaõpe dialoogi läbiviijatele 30. mail ja oktoobris 2025

Soovid ise dialooge läbi viia? Aidata oma kogukonnas või organisatsioonis arutada olulisi teemasid, nii et inimesed tunneksid end kuulatuna ja kaasatuna?

Dialoogi läbiviijate väljaõpe annab:

• praktilised tööriistad ja oskused, et pidada ja juhtida mõtestatud arutelusid
• tugeva tausta dialoogipõhimõtetest, kaasa arvatud keeruliste olukordade juhtimine
• võimaluse katsetada ja arendada oma oskusi kogemuste ja tugivõrgustiku toel

Osalema on oodatud:

• Organisatsioonide arendajad ja koolitajad
• Kogukonnaaktivistid ja sotsiaaltöötajad
• Ajakirjanikud ja kommunikatsioonitöötajad
• Õpetajad ja haridustöötajad
• Kodanikualgatuste eestvedajad
• Osalus- ja kaasamise spetsialistid (nt kohalikus omavalitsuses või MTÜ-des)

Koolitus koosneb kahest kohtumisest ja praktikast:

• esimene väljaõppepäev: dialoogi alused, Timeout-mudel ja dialoogi juhtimine I. Toimub 30. mai kell 9–16 Narva Raekojas
• praktika: väljaõppes osaleja viib läbi dialoogiringi oma kogukonnas või organisatsioonis
• teine väljaõppepäev: dialoogi juhtimine II, planeerimise tööriistad ja dialoogi rakendamine oma töös. Toimub oktoobris kokkuleppel grupiga

Koolitus toimub inglise keeles, sünkroontõlkega eesti ja vene keelde.
Grupp on väike – kuni 20 osalejat.
Osalemine on tasuta, registreeru aegsasti: https://shorturl.at/0EAwz

Rohkem infot:
Kogukondliku koostöö ja kultuuri nõunik Kadri Sikk
E-post: kadri.sikk@norden.ee
tel. +372 58 54 2062

Foto: Anastassia Volkova, idavirufond.ee

Alates 30. aprillist 2025 kuni 1. septembrini 2025 kell 17.00 on avatud Piirkondlike algatuste toetuse keskmiste projektide taotlusvoor, mille eesmärk on tugevdada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tingimustes.

Toetusvoor pakub võimalust vabaühendustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning õppeasutustele algatada projekte, mis aitavad inimestel üleminekuprotsessi paremini mõista, sellele tähendust anda ning aktiivselt osaleda. Eesmärk on muuta see muutus positiivseks ja kaasavaks kogemuseks kogu piirkonnale.

Toetust saab taotleda summas 10 001 – 150 000 eurot järgmisteks tegevusteks:

• sotsiaalse ettevõtluse arendamine,
• keskkonnateadlikkuse tõstmine,
• postindustriaalse identiteedi jäädvustamine,
• noorte aktiivsuse toetamine,
• vabatahtliku tegevuse edendamine.

Kogu taotlusvooru eelarve on 1 300 000 eurot.

📍 Infopäev toimub 12. mail kell 13.00–16.00 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Infopäev salvestatakse ja materjalid (sh esitlus) lisatakse hiljem kättesaadavaks.

Loe rohkem ja liitu infopäevaga https://rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-keskmised-projektid-taotlusvoor

Töötoa eesmärk oli kaardistada praeguseid noorte kaasamise praktikaid, arutada nende tugevusi ja kitsaskohti ning ühiselt mõelda, kuidas edendada koostööd eri osapoolte vahel – eriti kohalike omavalitsuste ja noortevolikogudega.

Arutelu käigus tõsteti esile nii takistusi – nagu vähene info liikumine ja ressursside piiratus – kui ka häid näiteid edukatest noortealgatustest. Osalejad tõid välja, et noorte aktiivsuse ja huvi kasvatamiseks on vaja pakkuda neile tähenduslikke ja arvestavaid võimalusi osalemiseks kogukonnaelus. Samuti rõhutati vajadust tugevdada toetavate täiskasvanute ja mentorite rolli.

Töötoa tulemused annavad sisendi praktilise ja realistliku tegevuskava loomiseks, mis aitab edaspidi tugevdada noorte osalust ja koostööd . Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.

GALERII

Kas sul on kogemusi noorte kaasamisega või soovid seda tulevikus teha?
Mõttekoda Praxis kutsub sind osalema maakondlikus töötoas Kohtla-Järvel 22. aprillil kell 11–15, et arutada, kuidas saaks vabaühendused noori  paremini kaasata ja toetada.

Töötuba on mõeldud:

• vabaühendustele, kes tegelevad või soovivad tegeleda noortega või kaasata noori;
• koolide esindajatele (sh kogukonnapraktika juhendajad, ühiskonnaõpetuse õpetajad);
• kohalike omavalitsuste töötajatele ja noortekeskuste esindajatele;
• projektijuhtidele, noorte ettevõtlikkuse koordinaatoritele ja vabaühenduste konsultantidele.

 Mida arutame?

• Kuidas noori praegu kaasatakse?
• Millised on peamised takistused ja head praktikad?
• Milliseid ressursse on vaja?
• Kuidas tugevdada koostööd KOV-ide ja noortevolikogudega?

Sinu kogemus ja vaade on hindamatu – töötoa tulemused aitavad luua realistliku ja praktilise tegevuskava kogu maakonnale!

Toimumiskoht: Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Pärna tn 27
Aeg: 22. aprill, kell 11.00–15.00

Lisainfo: Simo Järvela,  simo.jarvela@praxis.ee,  +372 5560 8091

REGISTREERIMINE

Allikas

📢 Ootame Ida regiooni maakondade (Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa)  omavalitsustes tegutsevate kogukondade ja kohalike ühenduste/seltside eestvedajaid ja liikmeid koolitusele “Inimesest algab! Kogukond kriisiks valmis”.

🗓️ Koolitus toimub 6. mail Rakveres, Juhan Kunderi Rahvakoolis (Niine tn 4). See on osalejatele tasuta!

Mida teadlikum on igaüks meist üksikisikuna, seda tugevamaks saame kasvatada ka kogukonna kriisikindlust.

Koolitusel keskendume nii

• psühhosotsiaalse kriisiabi (sh psühholoogilise esmaabi) teemadele – riigi rollile ja panusele ning mida mina isiklikult saan teha;
• elanikkonnakaitse teemadele – riigi rollile ja panusele ning minu kui inimese valmisolekule;
• kogukonna kriisikindlusele – kuidas saame eelneva kogukonna heaks tööle panna.

Koolituspäeva eesmärk on toetada osalejate teadlikkust ja praktilist valmisolekut kogukondliku kriisikindluse arendamiseks – ühise arusaama kujunemist nii psühhosotsiaalse kriisiabi (sh psühholoogilise esmaabi) kui ka elanikkonnakaitse teemadel, võtmeisikute rollist, koostöö dünaamikast ning teavituse ja toetamise võimalustest nii ametlikes kui kogukondlikes suhetes.

⏰ Päevakava

14.00 – 14.30 Kogunemine. Kohvi & toekam amps

14.30 – 16.00 Psühholoogiline esmaabi kogukondades: toetamine kriisihetkel (Sotsiaalkindlustusameti esindaja)

Igas kriis on ka sotsiaalkriis. Mida tähendab psühhosotsiaalne kriisiabi ja psühholoogiline esmaabi? Igaüks meist saab olla valmis teisi kriisiolukorras märkama ja toetama. Keskendume psühholoogilise esmaabi andmisega seotud ABC-le.

16.00 – 16.10 Vitamiinipaus

16.10 – 17.40 Elanikkonnakaitse koolitus – „Elanike hädaolukorraks valmisolek“ (Päästeameti esindaja/d)

Keskendume teemadele, mis aitavad valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks nii Eestis üldisemalt kui ka igaühel oma kodukohas. Päästeamet räägib võimalikest ohtudest ja hädaolukordadest, tutvustatakse erinevaid infokanaleid, kust leida abi ohtude kohta, kodustest kriisivarudest, ohuteavitusest, varjumisest ja evakuatsioonist.

17.40 – 17.50 Vitamiinipaus

17.50 – 18.35 Kriisivalmidus kogukonnas. Mida kogukond selle infoga peale võiks hakata? (Heleriin Jõesalu, Eesti Rahvaülikoolide Liit)

Arutame koos, kuidas eelnevad teadmised ja oskused kogukonna heaks tööle panna. Mida saame teha, et suurendada kogukonna kriisikindlust.

18.35 Asume koduteele

📝 Registreeri enda osalemine hiljemalt 2. maiks järgmisel lingil: https://forms.gle/deyiym66Fb862Kba9

Kirderanniku Koostöökogu annab  teada, et peagi avaneb Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) II taotlusvoor – taotlusi saab esitada 7.–18. aprillini 2025.

Mis on ESF+ meede 4?
Meede 4 on loodud Euroopa Sotsiaalfond+ toel, et parandada inimeste sotsiaalset kaasatust ja toimetulekut Kirderanniku Koostöökogu (KIKO) piirkonnas.

Toetus on mõeldud:
→ alaliselt piirkonnas elavatele vanemaealistele (55+),
→ ning erivajadustega inimestele alates 16. eluaastast.

Selle meetme kaudu soovime aidata eakaid, erivajadustega inimesi ning neid, kellel on raskusi igapäevaeluga toimetulekul. Eesmärk on tugevdada nende sidet kogukonnaga ja parandada elukvaliteeti.

Toetuse tingimused:
→ Toetus katab 100% abikõlblikest kuludest,
→ Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 6029 eurot.

Lisainfo meede 4 kohta on leitav Kirderanniku Koostöökogu kodulehel: https://kirderannik.ee/esf/

20.märtsil korraldas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Jõhvis lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus, mis tõi kokku mitmeid vabaühendusi, kes soovivad tugevdada oma tegevust rahvusvaheliste ja rändetaustaga inimestega. Üritus pakkus osalejatele praktilisi tööriistu, teadmisi ning uusi kontakte, et muuta oma organisatsioonid veelgi mitmekesisemaks ja kaasavamaks.

Esimese sessiooni jooksul jagasid oma kogemusi ja parimaid praktikaid mitmed vabaühenduste esindajad. Esitlused tegid MTÜ Õnnelik Naine, MTÜ Ida Südamete Soojus, MTÜ Sõprade Kodu, MTÜ Pagulasabi, Ida-Viru kunstnike klubi, MTÜ Maadaam, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts, VitaTiim MTÜ ja Kood/Jõhvi. Ettekannetele järgnes elav arutelu ja küsimustevoor, kus osalejad said esinejatelt küsida lisainfot ja arutada oma kogemusi.

Üheks oluliseks osaks päevast oli praktiline töötuba, kus osalejad jagunesid väiksematesse rühmadesse ja arutasid erinevaid väljakutseid ning võimalusi, kuidas rändetaustaga inimesi oma tegevustesse kaasata. Arutelud keskendusid järgmistele küsimustele:

• Millised on vabaühenduste peamised väljakutsed uute inimeste kaasamisel?
• Kuidas pakkuda rändetaustaga inimestele võimalusi osaleda?
• Millised tööriistad ja meetodid on end tõestanud?

Rühmatöö tulemused esitati kõikidele osalejatele ning jagati praktilisi soovitusi, mida iga

Tänusõnad kõigile esinejatele ja osalejatele ning üleskutse jätkata koostööd ja aktiivselt osaleda lõimumist toetavates tegevustes.

GALERII

Kuni 16. aprillini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.  

Toetust võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal ajavahemikus 17. märts 2025 – 16. märts 2026, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on kuue aasta jooksul maakonnas toetust saanud suur arv meeldejäävaid üritusi. „Läbi aastate on korraldatud sündmustest saanud osa tuhandeid inimesi, nende seas nii kohalikud elanikud kui ka külalised. Samuti on kõigil neil üritustel olnud oluline roll piirkonna majanduse elavdamisel, kuna üritustel tarbitakse kohalikke teenuseid ning müüakse kohalikke tooteid. Tervikuna aitab toetus kaasa spordi ja kultuuri kui majandusharu arendamisele Ida-Virumaal,“ kommenteerib asekantsler.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul on spordi- ja kultuuriüritustel mitmekülgne mõju. „Toetus aitab kaasa Ida-Virumaa kohaliku elu elavdamisele ja seeläbi nii piirkonna kui ka Eesti arengule. Tugevneb maakonna side teiste piirkondadega ning hoogu saab koostöö inimeste ja kogukondade vahel. Suurüritused annavad elanikele võimalusi eneseteostuseks ning soodustavad ettevõtlikkust. Ürituste populaarsus aitab kujundada maakonnast atraktiivsemat sihtkohta nii turistidele kui ka investoritele. Nii tekib aina paremaid võimalusi Ida-Virumaal tegutseda,“ lisab ta.

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ette nähtud kokku 400 000 eurot.

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu hiljemalt 16. aprillil kell 23.59. Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel https://integratsioon.ee/konkursid. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 3. aprillil kell 15.00. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda kirjutades aadressil iris.jarv@integratsioon.ee.

Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 401 488 eurot. Toetust saanud üritustega saab tutvuda veebilehel https://www.integratsioon.ee/taotlusvoor-ida-virumaa-ettevotlust-edendavad-spordi-ja-kultuuriuritused-4. 

Europe Directi teabekeskus – Narva osales haridus- ja infomessil „Oriendir“, mis toimus Narvas. Messil kohtusime noortega, arutasime Euroopa Liidu väärtusi ja Euroopa Komisjoni tegevust.

Osalejad tundsid erilist huvi Euroopas reisimise võimaluste, õppimisvõimaluste välisülikoolides ja Euroopa Liidu tuleviku vastu. Vastasime noorte küsimustele, jagasime kasulikku teavet ja ressursse neile, kes soovivad rohkem teada saada elu, õpingute ja töötamise kohta ELi riikides.

Lisaks tutvustasime Euroopa päeva tähistamist, mis toimub 9. mail Narvas. See päev ühendab kõiki, kes jagavad Euroopa väärtusi ning soovivad panustada koostöösse ja arengusse. Kutsume kõiki huvilisi osa saama sellest sündmusest!

GALERII

20. märtsil kell 13.00-16.00 Jõhvis toimuv lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus on suunatud vabaühendustele, kes soovivad tugevdada oma tegevust rahvusvaheliste ja rändetaustaga inimestega. Sündmuselt saad praktilisi tööriistu, kuidas oma organisatsiooni arendada ja mitmekesistada, samuti esmast infot uute arenguvõimaluste kohta. Tasuta osalemine sisaldab toitlustust ja paindlikku ajakava.

REGISTREERIMINE

Miks osaleda?

• Praktilised teadmised ja tööriistad – kuidas kaasata uusi inimesi ja mitmekesistada oma organisatsiooni tegevust.
• Võrgustiku loomine – tutvu teiste vabaühendustega ja leia uusi koostööpartnereid.
• Esmane info uute arenguvõimaluste kohta – saad esmast teavet, mis aitab sul oma vabaühenduse tegevust edasi viia.
• Tasuta osalemine – toitlustus ja paindlik ajakava tagavad mugava osalemiskogemuse.

Sündmus on jututoa formaadis.

Kogemuslugusid erineva keele ja kultuuriga inimese kaasamisest vabaühendustesse:

– IDA Südamete soojus MTÜ

– kood / Jõhvi

– VitaTiim MTÜ

– Eesti Pagulasabi MTÜ

– MTÜ Maadaam

– Kohvik Croissant taskusse

– MTÜ Way to Life

Kõik sündmused toimuvad koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskuse, vabaühenduste maakonnakonsultantide, Tartu Välismaalaste Keskuse ja Tallinna Rändekeskusega. Need on osa Euroopa Sotsiaalfondi kultuuriministeeriumi toetusprogrammist „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ perioodil 2025–2029.

Info: Kerstin Rei kerstin.rei@kysk.ee, tel:+372 5854 5754

REGISTREERIMINE

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor avaneb 3. märstil 2025, taotluste esitamise tähtaeg on 3. aprill  2025 kell 16.30.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

• Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
• Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
• Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

“Üksi võid jõuda kiiremini, aga koos jõuad kaugemale.” Just selle teadmise ja mõtteviisiga suundusid MTÜ Vanatare liikmed Eevi Paasmäe initsiatiivil, Narva-Jõesuu kogukonna esindajad ning Narva-Jõesuu volikogu liikmed Alutaguse valda, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni kogukonna arendamiseks.

Nende eesmärk oli veel kord kinnitada, et igas omavalitsuse piirkonnas on oma eripära ning elu, mida saab ja tuleb arendada. Kogukonna tugevus peitub just ühises tegutsemises ja info jagamises – jagatud teadmised, kogemused ja ideed rikastavad kõiki ning aitavad luua sidusama ja elujõulisema ühiskonna.

Õppereis Kurtna seltsimajja

Külastati Kurtna seltsimaja, et kogeda, kuidas üks toimiv ja elujõuline keskus inimesi ühendab ja toetab. Seltsimaja ei ole pelgalt hoone – see on südamlik ja elav koht, kus inimesed tulevad kokku, jagavad oma huve, õpivad, arutavad olulisi teemasid ja veedavad aega meeldivas seltskonnas.

Juba esimestest hetkedest oli tunda, et maja hingab ja elab tänu inimestele, kes seda juhivad ja sisuga täidavad. Juhataja Ene võttis külalised soojalt vastu ning tutvustas avameelselt maja igapäevaelu ja eesmärke. Tema sõnul on oluline, et igal kogukonnal oleks oma kindel koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda ja ennast koduselt tunda.

Mida õpiti ja millest mõtlema jäädi?

Eriliselt jäi kõlama, kui tähtis on sellise keskuse olemasolu kogukonna tugevdamisel. Kurtna seltsimaja pole pelgalt kohtumiste ja sündmuste korraldamise paik, vaid ka kuuluvustunde ja kogukondliku sideme looja. Seal tegutsevad aktiivselt eri vanusegruppide inimesed ning seda toetavad nii omavalitsus kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed ise.

See kohtumine pani sügavamalt mõtlema, kui oluline on töö kogukonnaga. Suures omavalitsuses peab igal piirkonnal olema oma keskus – olgu see seltsimaja, rahvamaja või muu kooskäimise koht, kus inimesed saavad ühiselt tegutseda, ideid arendada ja oma elu rikastada. See on koht, kus sünnivad uued algatused, tugevnevad suhted ning luuakse paremad tingimused ühiseks kasvuks.

Eriti oluline on, et sellisel paigal oleks oma hing ja juht, kes hoiab kogu süsteemi toimimas ning elavana. Nagu elus ikka – inimene on kõige olulisem. Kui leidub inimene, kes on veduriks, tulevad vagunid vudinal järele. Tasub proovida!

Inspiratsioon ja tulevikusuunad

Kurtna seltsimajast lahkuti uute mõtete ja inspiratsiooniga, kuidas sarnast ühtehoidvat ja toetavat keskkonda arendada ning süvendada ka oma kodukohas. Kurtna seltsimaja on ehe näide sellest, kuidas ühtehoidvus ja sihikindel tegutsemine loovad elujõulise ning tugeva kogukonna.

See reis kinnitas veel kord, et omavalitsustes ei ole üks piirkond tähtsam kui teine – iga kogukond on oluline ning vajab oma arenguruumi ja toetust. Ainult koos tegutsedes ja üksteist toetades suudetakse luua elujõuline ning tugev kogukond, kus kõigil on hea elada ja areneda.

Artikkel põhineb Eevi Paasmäe reisimuljetel

Fotol Julia Rodina. Autor: Eiko Lainjärv.

Elame ajastul, kus igapäevaelus mängib üha olulisemat rolli oskus analüüsida infot, et tuvastada võltsitud teavet ja eristada fakte väljamõeldistest. Valeinfo leviku vastu saabki astuda nii, kui arendad seda oskust endas ja annad oma teadmisi edasi kogukonnale.

Eesti Rahvusraamatukogu kostöös Kultuuriministeeriumiga viib läbi projekti “MeediaRadar”, mille raames kultuuritöötajatel, kogukondade arendajatel, raamatukoguhoidjatel ja täiskasvanute haridusega tegelevatel koolitajatel on võimalik end täiendada digi-, meedia- ja infopädevuse teemadel fookusega teadmiste edasiandmisele oma kogukonnale, eelkõige erineva keele- ka kultuuritaustaga inimestele. Projekti teises etapis kutsume kõiki huvilisi, kes sooviksid meediapädevuse valdkonnas edasi õppida ja tegutseda, “MeediaRadari” meediapädevuse võrgustikku.

Esimesed digi- ja meediapädevuse seminarid toimuvad juba sel kevadel:

• 12. märtsil RaRa väikeses majas Narva mnt-l;
• 2. aprillil Jõhvi Keskraamatukogus;
• 3. aprillil Narva Keskraamatukogus (vene keeles).

Koolitused on väljakutseid täis ja praktilised. Iga osaleja saab siit midagi kasulikku oma igapäevaellu ja töösse kaasa võtta. Iga koolituspäev koosneb kolmest moodulist, mille jooksul räägime: info usaldusväärsusest, manipuleerimisvõtetest ja emotsioonidest meediast; petturitest – mõnedest võtetest ja kuidas mitte minna õnge; võltsingutest, valeinfost ja tehisintellektist.

Töötube viivad läbi:

• Koolitaja, Tartu Ülikooli doktorant ja nooremteadur Diana Poudel (Tallinnas), veebipolitseinik Getter Kangur (Jõhvis), veebipolitseinik Anastassia Semjonova (Narvas);
• Ajakirjanik, ajakirjanduse külalislektor Tallinna Ülikoolis Julia Rodina;
• RaRa meediapädevuse spetsialist, Ukraina-Eesti tõlkija ja luuletaja Kateryna Botnar.

Kõik koolitused on kohvi- ja lõunapausidega, osalemine on tasuta. Lisainfo projekti kohta ja koolitustele registreerimine lingil: www.rara.ee/meediaradar.

Projekt viiakse ellu aastatel 2024-2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames. Toetusmeetme eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust Eesti ühiskonnas ja parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks.

10.detsember oli Narva Eesti Gümnaasiumi õpilastele eriline päev, mil nad külastasid Euroopa Elamuskeskust Tallinnas. See hariv ja inspireeriv päev pakkus noortele võimalust süveneda Euroopa Liidu toimimisse, väärtustesse ja võimalustesse, mida ühtne Euroopa pakub.

Elamuskeskuses said õpilased interaktiivselt tutvuda Euroopa Liidu ajalooga ning osaleda põnevates töötubades ja viktoriinides. Õpilased said katsetada oma teadmisi Euroopa riikide kohta ning arutleda selle üle, kuidas Euroopa Liidu otsused mõjutavad igapäevaelu nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

Üks külastuse tipphetki oli simulatsioonimäng, kus õpilased said proovida, kuidas töötab Euroopa Parlament ja kuidas kujundatakse ühiseid otsuseid. See andis noortele aimu, kui tähtis on koostöö ja kompromisside leidmine mitmekesises keskkonnas.

Õpilastele jättis külastus sügava mulje ning paljud leidsid endas huvi tulevikus rohkem Euroopa Liidu teemadega tegeleda. Narva Eesti Gümnaasiumi õpetajad rõhutasid, et sellised kogemused aitavad noortel mõista oma rolli Euroopas ning julgustavad neid olema aktiivsed ja teadlikud kodanikud.

Õppekäik Euroopa Elamuskeskusesse oli mitte ainult hariv, vaid ka meelelahutuslik kogemus, mis pakkus uusi teadmisi, arutelusid ja inspiratsiooni tulevikuks.

GALERII

4.detsembril 2024 toimus Narvas Vita Tiimi mitteformaalse õppe keskuses (Tuleviku 7) inspireeriv üritus, kus keskenduti Euroopa Liidu poolt noortele pakutavatele võimalustele. Osalema olid oodatud gümnasistid, kes said sõbralikus ja kaasavas õhkkonnas uusi teadmisi ning inspiratsiooni.

Ürituse külaliseks oli Haridus- ja Noorteameti peaekspert Elizaveta Cheremisina, kelle juhendamisel toimus põnev interaktiivne arutelu. Noored said võimaluse arutada Euroopa Liiduga seotud juhtumeid ja eelarvamusi ning süvendada oma arusaama rahvusvahelistest teemadest. Lisaks MTÜ Vitatiim töötaja Ljubov Terukova jagas teadmisi Eurodeski töö kohta ja tutvustas praktilisi viise, kuidas noored saavad Euroopa Liidu pakutavaid võimalusi oma arenguks kasutada.

Kohapeal olid ka vabatahtlik Itaaliast, kes jagasoma kogemusi ja inspireeris osalejaid oma luguga. Üritus andis noortele uusi teadmisi, praktilisi näpunäiteid ja motivatsiooni, kuidas rahvusvahelisi võimalusi enda kasuks tööle panna.

GALERII

2.detsembril toimus Narva Raekojas seminar, mis oli pühendatud Euroopa Liidu rahastamisvõimalustele mittetulundusühingutele. Üritus tõi kokku erinevate MTÜ-de esindajad, kes on huvitatud oma algatuste arendamisest Euroopa toetuste abil. Osalejad arutasid Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) regionaalprogramme ja programmi CERV pakutavaid võimalusi ning tutvusid edukate projektinäidetega.

Seminaril andsid regionaal- ja maaeluministeeriumi esindajad ülevaate ÕÜF väikeste projektide konkursi korraldusest ning tutvustasid planeeritavaid muudatusi toetustega seotud õigusaktides. Esitleti inspireerivaid näiteid juba ellu viidud projektidest, sealhulgas kultuuri-, spordi- ja noortealgatusi, mida Narva ja Narva-Jõesuu organisatsioonid edukalt rakendasid.

Eraldi tähelepanu pöörati CERV programmile, mis pakub mittetulundusühingutele lisavõimalusi rahastamiseks. Samuti räägiti seminaril Narva MTÜ-de kaasrahastamise korrast, mis on eriti oluline kohalikele organisatsioonidele.

Seminari lõpus anti põhjalik ülevaade väikeste projektide taotlemise tingimustest ja juhiseid taotlusvormi täitmiseks, et iga organisatsioon saaks iseseisvalt koostada kvaliteetse taotluse.

Seminar oli osalejatele väärtuslikuks teadmiste ja inspiratsiooni allikaks, näidates reaalseid võimalusi, kuidas Euroopa vahendeid kasutada mittetulundussektori arendamiseks.

GALERII

28.novembril toimus hubases Narva Keskraamatukogus kohtumine tuntud Eesti poliitiku, endise Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandiga.

Kohtumise osalejad arutlesid mitmeid olulisi teemasid, mis on seotud Euroopa Liidu tulevikuväljavaadete ja Eesti rolliga selles liidus. Samuti vastati kuulajate kõige aktuaalsematele küsimustele.

Kuigi üritus oli algselt mõeldud vanemaealistele inimestele, oli huvi nii suur, et meiega liitusid erinevas vanuses külalised. See tõestab teema tähtsust ja inimeste soovi olla Euroopa protsessides kaasatud.

Mida arutati:
• Eesti võimalused ja väljakutsed Euroopa Liidus.
• Euroopa Liidu tulevik globaalse muutuse tingimustes.
• Konkreetseid näiteid, kuidas Euroopa Liit mõjutab meie igapäevaelu.

Täname kõiki osalejaid avatuse, huvi ja aktiivse osavõtu eest arutelus!

Jälgige meie üritusi – ees ootab veel palju huvitavaid kohtumisi ja vestlusi!

GALERII

Narva Sisekaitseakadeemia õppekeskuses toimus Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse ja Sisekaitseakadeemia koostöös korraldatud üritus, mida rahastas Integratsiooni Sihtasutus. Kohtumise põhiteemaks oli kogukonna turvalisus ja Ida-Virumaa piirkonna eripärad.

Programm hõlmas oluliste sisejulgeolekuga seotud teemade, kriisiolukordade ning võimaluste arutamist, kuidas iga elanik saab anda oma panuse turvalise elukeskkonna loomisse. Turvalisuse valdkonna eksperdid jagasid oma arvamusi ja soovitusi, mis äratasid kohalolijate seas elavat vastukaja.

Osalejatel oli võimalus esitada küsimusi, jagada oma kogemusi ning tutvuda lähemalt õppekeskuse töö ja infrastruktuuriga. Ürituse põhieesmärk oli juhtida tähelepanu kriisivalmiduse küsimustele ning tugevdada koostööd kohalike elanike ja julgeolekuspetsialistide vahel.

Suur huvi osalejate poolt kinnitab, et sisejulgeolekuga seotud teemad on piirkonnas jätkuvalt olulised ja vajalikud.

See sündmus oli järjekordne samm Ida-Virumaa turvalisuse ja ühtekuuluvuse tugevdamise suunas.

GALERII

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

21.novembril toimus Narva Rahvaste Majas Integratsiooni Sihtasutuse toetusel särav ja inspireeriv üritus „Mitmekesine Eesti“. Kohtumise osalejateks olid Narva ja Tallinna erinevate rahvus-kultuuriseltside esindajad, kes kogunesid arutama kultuurilise mitmekesisuse küsimusi ja kogukondade panust Eesti arengusse.

Üritus korraldati projekti „Kodanikuakadeemis“ raames ning tõi kokku ligikaudu 90 inimest erinevatest rahvuskultuurilistest kogukondadest, sealhulgas vene, valgevene, tšuvaši, korea, juudi, usbeki ja poola kultuuridest. Päeva jooksul said osalejad mitte ainult ideid vahetada, vaid ka sukelduda Eesti kultuuripärandisse arutelude, meistriklasside ja rahvakultuuride kontserdi kaudu.

Osalejad alustasid päeva interaktiivsete harjutustega „Imeline naaber“ ja „Imeline maa“, mille käigus jagati huvitavaid fakte oma rahvuste ja Eesti piirkondade kohta. Need tegevused aitasid luua usaldusväärse ja vastastikust austust toetava õhkkonna. Seejärel tutvustas iga grupp oma ideid ürituste korraldamiseks, mis toetaksid lõimumist ja rahvastevahelise sõpruse tugevdamist. Märgiti, et sellised kohtumised aitavad murda stereotüüpe, lähendada erinevatest rahvustest inimesi ning suurendada teadlikkust Eesti kultuurilisest rikkusest.

Lõunasöögi ajal nautisid külalised erinevate Narva rahvus-kultuuriseltside traditsioonide järgi valmistatud roogasid, mis võimaldasid paremini tunnetada piirkonna gastronoomilist mitmekesisust.

Päeva lõpetuseks said kõik osaleda loovates meistriklassides, kus valmistati esemeid, mis peegeldasid osalejate rahvuskultuure. Ürituse kulminatsiooniks oli kontsert „Imeline meeleolu“, kus esinesid erinevate seltside esindajad oma värvikate etteastetega, mis tõid esile rahvatraditsioonide rikkuse.

Tulemused ja muljed

Üritus „Mitmekesine Eesti“ kujunes suhtluse, kogemuste vahetamise ja kultuurilise koostöö platvormiks. See näitas, et Eestis elavate rahvaste mitmekesisus on riigi tõeline rikkus. Osalejad märkisid, et sellised sündmused soodustavad lõimumist, tugevdavad sõprussidemeid ja loovad sooja vastastikuse mõistmise õhkkonna.

Täname kõiki, kes sellest suurepärasest sündmusest osa võtsid, ning loodame, et see kohtumine on alles pika ja viljaka dialoogi algus.

GALERII

Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga” toimub 26.11 Narvas. Loe rohkem 

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

19. novembril toimus sügiskooli 2024 raames lõppreis Ida-Virumaa mittetulundusühingutele, et tutvuda Tartumaa edukate MTÜ-de tegevusega. Reisi eesmärk oli õppida tundma kohalikke algatusi arendavate ja vabatahtlikke kaasavate MTÜ-de tööd, kes oma tegevusega annavad märkimisväärse panuse kogukonna arengusse. Need organisatsioonid mitte ainult ei toeta kohalikke algatusi, vaid inspireerivad ka teisi MTÜ-sid positiivsete muutuste ja arengu poole püüdlema. Visiit andis osalejatele võimaluse omandada kogemusi, tutvuda parimate tavadega ja rakendada saadud teadmisi oma organisatsioonide hüvanguks.

Reisi käigus külastati nelja aktiivset organisatsiooni, kes kirjutavad edukalt projekte ja saavad rahastust erinevatest allikatest, nagu KÜSK-i programm „Arenguhüpe“ (Arenguhüppe), LEADER ja Kohaliku Omaalgatuse Programm (KOP).

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus (Vapramäe Loodusmaja)
Sihtasutus tegeleb looduskaitse tegevustega. Fondi juht Gea Järvela osaleb aktiivselt ka Luke Mõisa tegevustes, mis on juba aastaid saanud toetust nii KÜSK-ist kui ka KOP-ist. Vapramäe ja Luke Mõis on suurepärased näited teenuste arendamisest, inimeste kaasamisest ja vabatahtlike tööst. Mõlemal projektil on oma ruumid ja Luke Mõis pakub lisaks ka toitlustusteenuseid.

Tähtvere Avatud Naistekeskus
Tähtvere Avatud Naistekeskus on loodud erinevatest valdkondadest pärit naiste poolt, et toetada naisi nende potentsiaali rakendamisel isikuna, emana ja kogukonna liikmena. Keskus kaasab aktiivselt vabatahtlikke, kirjutab projekte ning pakub ürituste, konsultatsioonide ja toitlustusteenuste korraldamise võimalusi. Nende tegevus on suunatud naiste toetamisele ja vägivalla vähendamisele, muutes keskuse piirkonnas oluliseks toetuspunktiks.

Meeste Koda
2019. aastal asutatud Meeste Koda tegeleb meeste heaolu ja tervise toetamisega, käsitööoskuste säilitamise ning Men’s Shed liikumise arendamisega Eestis. Tartu Meeste Koda haldab avatud töökoda, kuhu on oodatud kõik, kes soovivad ehitada ja meisterdada. Töökoda järgib Austraalia Men’s Shed mudelit, pakkudes meestele suhtlemiseks ja vaimse ning füüsilise tervise edendamiseks ruumi.

Nende MTÜ-de külastamine pakkus reisil osalejatele ainulaadse võimaluse näha parimaid tavasid tegevuses, saada inspiratsiooni edukatest näidetest ja leida uusi ideid oma organisatsioonide arendamiseks. Loodame, et saadud teadmised ja kogemused saavad tõhusaks vahendiks Ida-Virumaa MTÜ-de edasisel tugevdamisel ning nende panuse suurendamisel kohalike kogukondade arengusse.

GALERII

See projekt viiakse läbi koostöös Briti Nõukoguga Eestis programmi People to People Cultural Engagement raames, et toetada sotsiaalset sidusust. Täiendav teave Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee.

14.novembril korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Integratsiooni Sihtasutuse toel, põneva ja hariva õppereisi Kodanikuakadeemia projekti raames. Õppereisi eesmärk oli anda osalejatele sügavam ülevaade Eesti riigi toimimisest ja pakkuda võimalust kohtuda riigiasutuste esindajatega. Päeva jooksul külastati Eesti Politseimuuseumi ning Riigikogu, et tutvuda nende töö ja ühiskondliku rolliga.

Päev algas Eesti Politseimuuseumis, kus osalejatel oli võimalus tutvuda politseitöö erinevate tahkudega. Ekskursioon pakkus põhjalikku ülevaadet, kuidas politsei igapäevaselt meie kõigi turvalisust kaitseb ja millal ning kuidas politseid appi kutsuda. Osalejatel avanes ka võimalus istuda politseiautos ja kogeda ise, kuidas patrullmasinaga „kihutada,” mis oli paljude jaoks päeva üks meeldejäävamaid hetki. Lisaks käsitleti teemasid, mis puudutasid jälgimismeetodeid ja tõendite kasutamist kohtumenetlustes, andes külastajatele aimu, millised tingimused ja reeglid politsei tööprotsesse reguleerivad.  Külastus avardas osalejate teadmisi politsei töökorraldusest Eestis, pakkudes põnevaid fakte ja võimalust arutada turvalisusega seotud küsimusi, mis kõiki puudutavad.

Pärastlõunal suundus grupp Toompeale, kus ootas ees ekskursioon Riigikogusse. Riigikogu ekskursioon pakkus osalejatele väärtusliku võimaluse näha Eesti seadusandlikku kogusse sissepoole – seda nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatepunktist. Giidi juhendamisel tutvuti Toompea lossi ajalooga ning saadi sügavam ülevaade Riigikogu igapäevasest tööst ja seadusloome protsessidest. Osalejatele räägiti, kuidas Riigikogu liikmed töötavad, millised on nende ülesanded ja vastutused, ning anti põhjalik selgitus, kuidas rahvas Riigikogu tegevuses osaleb ja kuidas nende hääl on seadusloomesse kaasatud.

Külastuse lõpus said osalejad said esitada küsimusi Eesti poliitilise süsteemi ja Riigikogu liikmete töö kohta. Paljudele oli see ainulaadne kogemus, mis andis väärtuslikku teavet demokraatia toimimise kohta Eestis.

See hariv õppereis pakkus osalejatele sügavat arusaamist Eesti riigi toimimisest, olles inspireeriv ja teadmisterohke päev. Osalejad väljendasid suurt rahulolu ja leidsid, et sellised külastused on suurepärane viis riigikorralduse ja avalike asutuste töö mõistmiseks. Tänu Kodanikuakadeemia projektile saavad inimesed võimaluse mõista riiki, milles nad elavad, ja panustada teadmiste kaudu tugevama ja ühtsema kogukonna loomisse. Teistest üritustest loe https://ivek.ee/novembris-alustab-kodanikuakadeemia/

GALERII

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusega koostöös toimuv üritus keskendub kogukonna turvalisusele ja Ida-Viru maakonna eripärale. Kohal on erinevate siseturvalisuse eksperdid, kes räägivad kogukonnaga erinevatel turvalisusega seotud teemadel, andes kogukonnaliikmetele võimaluse oma arvamust väljendada ja panustada turvalisema elukeskkonna kujundamisse.

Sündmus toimub Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses. Ürituse käigus saavad osalejad tutvuda õppekeskusega.

Sündmuse kestus on 2 tundi (kell 17.00-19.00)

registreerimislink

Kontaktisikud:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Projekti rahastab Inegratsiooni Sihtasutus. Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

Foto: Tudulinna kogukond

2024.aasta alguses kuulutas SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus välja konkursi Ida-Viru maakonnas tegutsevale kogukonnale, et katsetada teaduspõhist arengumudelit ABCD (Asset-Based Community Development ehk ressursipõhine kogukonna arendamine). Pilootprojektina valiti Tudulinna kogukond, kes alustas oma teekonda ühiskondliku uuenemise ja kogukonna liikmete aktiivsuse suurendamiseks. Selles protsessi aitasid kogukonda kolm hõlbustajat: Helena Paist, sotsiaalse heaolu MA õppeprogrammi vilistlane ning vabaühenduste konsultandid Tatjana Zamorskaja ja Nadezda Morozova, kes omakorda olid 2023. aasta jooksul läbinud ABCD mudeli rakendamise koolituse.

ABCD-mudel – tugevustel põhinev arengulähenemine

ABCD-mudel keskendub kohalike ressursside kaardistamisele ja kogukonna tugevustele, hõlmates nähtavaid ja varjatud ressursse, nagu inimesed, lood, traditsioonid ja infrastruktuur. Selle mudeli rakendamisel püütakse välja selgitada, kuidas neid tugevusi kõige paremini kasutada, et suurendada kogukonna heaolu ja lahendada kohalikke väljakutseid.

Tudulinna kogukonna jaoks oli osalemise ajendiks soov aktiviseerida piirkonna elanikke, eeskätt noori ja tekitada ühtekuuluvustunne. Kuigi Tudulinna piirkonnas tegutseb mitu mittetulundusühingut, puudub seni ühine väljund ja koostöösuhe, mis võiks piirkonna arengut edasi viia.

Teekonna algus: esimene kohtumine

Esimesel kohtumisel ootasid hõlbustajad kogukonnaliikmetega tutvumist ja teekonna tutvustamist. Kogukonna tugevused hakkasid kohe esile kerkima – silmasära ja soov kodukandi arengus kaasa lüüa.

Loovust ja inspiratsiooni täis teine kohtumine

Teisel kohtumisel keskenduti loomingulistele ülesannetele, nagu “Lumememm” ja “Ajalehe tegemine”. Kogukond osales rõõmuga, tehes loovülesandeid entusiasmiga. Sel korral kerkisid esile mitmed kohalikud ressursid ja erinevate elualade esindajad, kes olid valmis ühiselt piirkonna heaks tegutsema. Peamiseks arusaamaks kujunes, et ühistegevus on võimalik, kui kõik näevad, et nende panus on väärtustatud.

Kolmas kohtumine: tulevikuvisioonide ja plaanide sõnastamine

Kolmas kohtumine tähistas Tudulinna kogukonna jaoks suuremat läbimurret – koostöös loodi ühisvisioon ja pandi paika esimesed sammud selle saavutamiseks. Kasutades meetodeid nagu “Demokraatiakool” ja “Horisondivaade”, panustasid kõik liikmed oma ideedesse, et sõnastada üks ühine eesmärk: luua kontakt ja sidemed kohalike elanike vahel läbi ühiste sündmuste korraldamise.

Inspireeriv ühiskohtumine

Juunis toimus I kogukondade jaoks inspireeriv ühiskohtumine, kus Tudulinna ja teiste kogukondade esindajad koos oma hõlbustajatega külastasid Väätsa kogukonda. Selle sündmuse peamine eesmärk oli jagada kogemusi ABCD-mudeli testimise ajast ning saada inspiratsiooni Väätsa edukatest algatustest. Kohtumise käigus arutleti ressursipõhise lähenemise mõju üle ning toodi välja mudeli tugevused ja väljakutsed. Vestlused pakkusid rohkelt uusi ideid ja motiveerisid osalejaid jätkama oma kogukonna arendamist samal kursil, et luua sidusam ja tugevam kohalik elu.

Teekonna jätk ja kogukonna tulevik

Tudulinna kogukond teab nüüd, et edasiminek nõuab pidevat koostööd ja julgust uut moodi tegutseda. Ehkki arenguprotsess on algusjärgus, on Tudulinna kogukond suutnud luua sidemeid ja inspireerida endas soovi olla tugev, ühtne ja aktiivne kogukond, mis suudab oma piirkonna heaks palju ära teha.

6. novembril toimus ABCD projekti kohtumine, kus hõlbustajad, kes osalesid esimesel lennul (8 maakonda) andsid teatepulka ülejäänutele maakondadele, kes alustavad oma tööd kogukondadega tulevasel aastal.

Rohkem infot ABCD lähenemise kohta saab lugeda https://kogukonnaveeb.ee/ lehel. Ja kui teil on huvi oma kogukonnaga ressursse kaardistada, siis võtke meiega ühendust:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

* Ressursipõhise lähenemise piloteerimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

Koolituse “Kogukonna kriisiplaani koostamine” fookuses on ühelt poolt elanikkonnakaitse olulisuse mõtestamine tänapäeva ühiskonnas ja kogukonna rolli mõistmine selles, aga ka eelduste loomine kogukonna kriisivalmiduse tõstmiseks.

Hea võimalus viimase osas on alustada kriisiplaani koostamisest – nii saab läbi mõeldud

• täna juba kogukonnas olemasolevad ressursid;
• kogukonna liikmete roll ja vastutus;
• kogukonna koostööpartnerid kriisikindluse saavutamisel;
• kogukonna riski- ja kriisikommunikatsioon ja selle seotus kriisiplaaniga;
• jätkutegevused peale kriisiplaani valmimist.

Koolitus annab osalejatele praktilisi tööriistu ja soovitusi, kuidas kogukonna kriisiplaani koostada.

MILLAL JA KUS?
Kaks samasisulist ja ühepäevast koolitust toimuvad

• 23. novembril Pärnus, Pärnu Rahvaülikoolis ja
• 7. detsembril Rakveres, Juhan Kunderi Rahvakoolis.

Registreeri siin lingil: https://forms.gle/ta3htiJz3WiuvBVr5 hiljemalt 19. novembriks!

KELLELE?
Ootame koolitusele loetletud maakondade omavalitsustes tegutsevate kogukondade eestvedajaid ja liikmeid. Maakonnad: Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa.
NB! Ühe koolitusgrupi suurus on kuni 20 inimest.

Mida mõtleme sõna kogukond all?
Seda teemat käsitledes peame kogukondade all enamasti silmas kogukondi asukoha alusel ehk küla- ja linnakogukondi. Samas on oodatud ka kõik huvist lähtuvad kogukonnad, näiteks erinevad seltsingud ja ühendused.

ÕPIVÄLJUNDID
Koolituse lõpuks osaleja

• teab elanikkonnakaitse mõistet ja mõtestab kogukonna rolli selles;
• teab, mis asi on kogukonna kriisiplaan ja millest lähtuda selle koostamisel;
• teab kogukonna ressursside kaardistamise põhimõtet ja vajadust.

AJAKAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine. Tervituskohv ja amps
11.00 – 12.30 Koolitus
12.30 – 13.15 Lõunapaus
13.15 – 14.45 Koolitus
14.45 – 15.00 Jalasirutuspaus
15.00 – 16.30 Koolitus
16.30 Asume koduteele!

KOOLITAJA
Koolituspäeva viib läbi Kristi Aav. Kristi on koolitajana tegutsenud üle kümne aasta. Viimased viis aastat on ta olnud eelkõige keskendunud elanikkonnakaitse ja ohutushoiu teemadele ning just kogukondade toetamisele ja toimevõimekuse suurendamisele. Selleks kombinatsiooniks on andnud võimaluse nii töö Päästeametis, vabatahtlik tegevus Naiskodukaitses kui ka õpingud Tartu Ülikooli magistriõppe erialal “Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu”.

Kristi Aav: “Minu suurimaks kireks on koostöö kogukondadega ja anda enda panus kogukonna paremasse toimimisse. Usun, et igas kogukonnas on olemas väärt ressurisid, tuleb vaid saavutada usaldus ja avatus ning leida õiged meetodid nende avastamiseks. Kuidas omavahel siduda kogukonna ressursid ja kogukonna kriisiplaan, siis sellest täpsemalt juba koolituspäeval”.

KORRALDAJAD
Koolituspäev viiakse ellu koostöös Pärnu Rahvaülikooliga ja see onosa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös Integratsiooni Sihtasutusega alustab novembris projekt nimega Kodanikuakadeemia. Projekti eesmärk on suurendada Ida-Virumaa ja Harjumaa eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanute kodanikuteadlikkust ja aktiivsust. Akadeemia keskendub kolmele olulisele teemale: Eesti mitmekesisus, kodanikuelu ning kogukondade panus ja turvalisus.

Projekti tegevused hõlmavad mitmekesiseid kaasavaid sündmusi, mis aitavad osalejatel mõista ja väärtustada Eesti kultuurilist mitmekesisust, tugevdades samal ajal sidet Eesti riigi ja kohalike institutsioonidega. Erilist tähelepanu pööratakse eesti keele omandamisele ja igapäevasele kasutamisele, et toetada keeleoskuse arengut ja suurendada suhtlemisvõimalusi erinevate kogukondade vahel.

Peamised tegevused projekti raames:

1. Reis Politseimuuseumisse ja Riigikokku (14.11): Osalejad saavad praktilise ülevaate Eesti riigi toimimisest, külastades Politseimuuseumi ja Riigikogu. Õppereis annab võimaluse õppida tundma riigiorganite rolli ja kodaniku õigusi ning kohustusi. (registreerimislink)
2. Üritus „Mitmekesine Eesti” Narva Rahvaste Majas (21.11): Erinevate rahvuskultuuriseltside esindajad Narvast ja Tallinnast, osalevad aruteludes kultuurilise mitmekesisuse ja kogukondade panuse teemal. Ürituse käigus toimuvad arutelud, meistriklassid ja rahvuskultuuride kontsert, mis tõstab esile Eesti mitmekesise kultuuripärandi. (registreerimislink)
3. Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga” (26.11): Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusega koostöös toimuv dialoogiüritus keskendub kogukonna turvalisusele ja Ida-Viru maakonna eripärale. Kohal on erinevate siseturvalisuse eksperdid, kes räägivad kogukonnaga erinevatel turvalisusega seotud teemadel, andes kogukonnaliikmetele võimaluse oma arvamust väljendada ja panustada turvalisema elukeskkonna kujundamisse. (registreerimislink)

Kohtade arv kõikidel üritustel on piiratud ning üritustel osalemine vajab eelregistreerimist.

Kodanikuakadeemia on väärtuslik võimalus tugevdada ühiskonna sidusust ja suurendada usaldust riigiinstitutsioonide vastu.

Tegevuste sihtrühm on eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanud (18+ aastased) inimesed. Vastavalt kultuuriministri käskkirja 15.03.2023 nr 80 punktile 2.2. on eri keele- ja kultuuritaustaga inimene üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti keelest erineva emakeelega isik.

Kontaktisikud:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

29.-30. oktoobril toimus mittetulundusühingutele suunatud sügiskooli viimane koolitus, mille keskne teema oli äriplaani koostamine MTÜ-dele. Üritus tõi kokku mitmesuguste MTÜ-de esindajad, kes soovivad tugevdada oma positsiooni, suurendada finantsilist jätkusuutlikkust ning arendada strateegiat oma sotsiaalsete ja ühiskondlikult oluliste eesmärkide saavutamiseks.

Koolituse eesmärk oli tutvustada osalejatele äriplaanide koostamise olulisust MTÜ-de jaoks ning anda tööriistu ja lähenemisviise, mis aitavad õigesti hinnata olemasolevaid ja tulevasi ressursse, töötada välja jätkusuutlikke rahastamisstrateegiaid ja seada eesmärke nii lähituleviku kui ka pikaajalise perspektiivi jaoks. MTÜ-de äriplaan erineb tavapärasest äriplaanist, kuna põhitähelepanu ei ole kasumil, vaid ühiskondlikul mõjul, jätkusuutlikul arengul ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Kahepäevase koolituse jooksul süvenesid osalejad äriplaanide koostamise põhiaspektidesse. Programm oli sisutihe ning sisaldas praktilisi ülesandeid ja teoreetilisi blokke, mis hõlmasid järgmisi teemasid:

1. Äriplaani koostamise alused MTÜ-dele: kuidas määratleda missioon ja strateegilised eesmärgid, mis eristab MTÜ äriplaani tavapärasest äriplaanist ja kuidas pöörata tähelepanu avalikule hüvele.
2. Ressursside analüüs ja hindamine: tööriistad organisatsiooni olemasolevate ressursside analüüsimiseks, täiendavate rahaliste vahendite vajaduse määratlemine ja nende kaasamise viisid.
3. Strateegiline planeerimine: samm-sammulise arendustegevuse strateegia loomine, mis hõlmab ülesandeid, tähtaegu, oodatavaid tulemusi ja edu mõõtmise meetodeid.
4. Turundus ja suhtekorraldus MTÜ-dele: turunduse tähtsus MTÜ missiooni edendamisel, avalikkuse ja partnerite tähelepanu tõmbamine organisatsiooni tegevustele.

Viimane koolitus andis MTÜ-dele võimaluse struktureerida oma ideid, tuvastada projektide tugevad ja nõrgad küljed ning õppida, kuidas oma algatusi õigesti esitleda.

See koolitus oli oluline etapp sügiskooli osalejate jaoks ja aitas mittetulundusühingutel leida enesekindlust ning omandada praktilisi tööriistu edasiseks arenguks. Sügiskooli programm osutus väga vajalikuks, mida kinnitavad ka osalejate suur huvi ja positiivne tagasiside.

Projekt viidi läbi koostöös Briti Nõukoguga Eestis programmi *People to People Cultural Engagement* raames, et toetada sotsiaalset sidusust. Täiendav teave Briti Nõukogu töö kohta Eestis: https://www.britishcouncil.ee.

Suur tänu ka Narva Linnavalitsusele ja Narva Raekojale võimaluse eest kasutada seminariruume.

Galerii

Iga kaasamissituatsioon või -protsess on ainulaadne: olgu selleks partneritega koostöös teema-aasta korraldamine, mõne suurema sündmuse elluviimine või võrgustiku loomine.

Ka järgmine tunnine koosolek on kaasamissituatsioon. Kuidas saad Sina kaasajana luua hästi hoitud sisuka kohtumise või pikema kaasamisprotsessi? Tule, õpime koos!

Eesti Rahvakultuuri Keskus ootab kogukonna eestvedajaid koolitusele Kuidas kaasavalt tegutseda kogukonnas ja kogukonnaga koos? 5. novembril Tallinasse.

Ida-Viru Ettevõtluskeskus koostöös partneritega: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Jõhvi esindus, Europe Direct`i Jõhvi teabekeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus, Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  ja Põhjarannik tunnustavad Ida-Virumaa aasta ettevõtteid ja vabaühendusi, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust  ning tunnustada  tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi.

Perioodil 3.-23. septembrini oli kõigil soovijatel võimalus esitada oma kandidaadid kaheksas kategoorias. Kokku laekus konkursile üle 190 avalduse.

Konkursi komisjon on oma valiku teinud ning kolm nominenti igast kategooriast on saanud personaalse kirja oma postkasti. Võitjad kuulutatakse välja ja auhinnad antakse üle 5. detsembril 2024 pidulikul tunnustusüritusel.

Täname kõiki, kes esitasid kandidaate!

Allikas

Tänavustele Annetamistalgutele saab oma algatuse registreerida alates 1. oktoobrist. Sel aastal on fookuses annetuste kogumise ja kasutamise läbipaistvus ja usaldusväärsus. Paneme korraldajatena suurt rõhku talgute kvaliteedile ja annetuste kogumise hea tava järgimisele – talgutele registreerimiseks on vajalik annetuste kogumise hea tavaga liitumine ja selle rakendamine oma tegevustes. Kui sinu organisatsioon ei ole veel hea tavaga liitunud, siis loe rohkem  siit ja võta pärast hea tavaga tutvumist ühendust annetuste kogujate võrgustiku eestvedaja Heleenega heleene@heakodanik.ee.

Talgute registreerimiseks tuleb kodulehel täita ankeet, kõik teele saadetud talgud vaatame üle ja avaldame või küsime sisestajalt tutvustuse täiendamiseks lisainfot.

Talguid saab registreerida ka vene keeles.

Registreerimine on avatud kuni 5. novembrini.

Kuuendad Annetamistalgud toimuvad 3. detsembril osana rahvusvahelisest Giving Tuesday liikumisest. Eelmisel aastal oli talgukaardil ligikaudu 160 algatust ja koos annetuskeskkonna “Ma armastan aidata” panusega kogusime 134 405 eurot annetusi.

Foto: Kodanikupäeva aumärgi saajad ning aasta 2023 Triinu Ossinovski siseminister Lauri Läänemetsaga. Foto autor Marek Metslaid /Siseministeerium.

Siseministeerium kutsub üles esitama kandidaate kodanikupäeva aumärgile ja aasta kodaniku aunimetusele. Kandidaate saab esitada kuni 20. oktoobrini siseministeeriumi kodulehel oleva vormi kaudu.

Varasematel aastatel aumärgi saanud inimesed on panustanud nii oma kodukanti, kui ka Eestis laiemalt. „Kõik varasemalt tunnustatud on ühiskondlikult aktiivsed, märkavad ühiskonna murekohti ning soovivad oma vaba aja ja tööga kogukondade ning Eesti elu tervikuna paremaks muuta,“ ütleb siseminister Lauri Läänemets varasemate aastate aumärgi saajate kohta.

Alates 1998. aastast tunnustab siseministeerium kodanikupäeva aumärgiga tegusaid ja hoolivaid inimesi, kes panustavad ühiskonda. Aumärk võidakse anda kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest kodanikuhariduse edendamise, vastutustundliku ühiskonnaellu panustamise või kodanikuteadvuse suurendamise eest ühiskonnas. Aumärk antakse kuni 15 Eesti kodanikule igal aastal seoses Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäevaga 26. novembril.

Siseministeerium annab lisaks kodanikupäeva aumärkidele välja ka aasta kodaniku aunimetuse. Aunimetus on tunnustus ühele Eesti Vabariigi kodanikule, kelle käitumine ja tegevus ühiskonna heaolusse ja arengusse mistahes eluvaldkonnas on laiemalt silma paistnud, teistele eeskujuks ning kutsunud esile teadlikkust kodanikuks olemise väärtusest ja tähtsusest.

Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse kandidaate saavad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. Kandidaate saab esitada kodulehe kaudu www.siseministeerium.ee/kodanikupaev  kuni 20. oktoobrini. Ettepaneku tegemisel tuleb kirjeldada kandidaadi panust kohalikul või ühiskondlikul tasandil. Kõik ettepanekud vaatab läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, kuhu kuuluvad riigiasutuste ja kodanikuühenduste esindajad. Ettepanekule on oluline lisada põhjalik põhjendus, et komisjon saaks teha kaalutletud otsuse.

Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku tiitli pälvinud inimesed on oodatud pidulikule kodanikupäeva tänutseremooniale 26. novembril 2024 Tallinnas. Kodanikupäeva aitab koordineerida SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse saajate nimekirja alates 1998. aastast saab näha riigiportaalis eesti.ee.

Sotsiaalkindlustusamet otsib oma vabatahtlike kogukonda juurde inimesi, kes on valmis panustama oma aega ja energiat ohvrite toetamiseks.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi tegeleb igapäevaselt keerulisse olukorda sattunud inimeste toetamisega. Pakutava toe eesmärgiks on aidata saavutada vägivaldsesse suhtesse sattunud ja ka sealt lahkunud inimesel stabiilne elurütm. Selles töös on hindamatu roll vabatahtlikel, kes saavad pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda vajadusel oma loo jagamiseks ja julgustuseks.

Sotsiaalkindlustusamet pakub kõigile uutele vabatahtlikele vajalikku väljaõpet ning teiste vabatahtlike toetavat kogukonda, kus küsimused saavad kuuldud ja mured lahendatud.

Täna, 26. septembril, tähistame Euroopa keeltepäeva – olulist sündmust, mis rõhutab keelelise mitmekesisuse ja paljukeelsuse tähtsust Euroopas!

Sel päeval toimus Narva Keskraamatukogus juba neljandat aastat järjest eriline tund. Sel aastal osalesid tunnis Pähklimäe Kooli 6. klassi õpilased. Lastele tulid külla Ida-Virumaa Koerasõprade Klubi LUCKY kanisteraapiakoerad. Need imelised “lugemiskoerad” aitavad lastel mitte ainult arendada oma keeleoskust, vaid õpetavad ka headust ja hoolivust loomade vastu.

Euroopa keeltepäev tuletab meile igal aastal meelde, kui tähtis on hinnata ja austada keelte ja kultuuride mitmekesisust. On oluline meeles pidada, et Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt ning lisaks on üle 60 vähemusrahvuste ja põlisrahvaste keele, mida kõneleb üle 40 miljoni inimese. Iga keel kannab endas unikaalset kultuuripärandit, mis rikastab meie ühist maailma.

Toetagem paljukeelsust ja jätkakem Euroopa keelte rikkuse avastamist!

GALERII

Lõppes teine ​​koolitus „MTÜde sügiskooli” raames teemal „Strateegiline planeerimine ja tegevuskava koostamine MTÜ-s”. Koolituse käigus sukeldusid osalejad aktiivselt protsessi, omandades uusi tööriistu projektide ja ressursside tõhusamaks juhtimiseks. Programm hõlmas aktiivõppe meetodeid, nagu interaktiivsed sessioonid, meeskonnatöö ja praktilised ülesanded, mis võimaldasid osalejatel mitte ainult teoreetiliselt teemasse süveneda, vaid ka saadud teadmisi praktikas rakendada.

Osalejad märkisid, et koolitus oli kasulik ja põnev, rõhutades sellise lähenemisviisi olulisust professionaalsete oskuste arendamisel. Paljud avaldasid rahulolu kõrge korraldustaseme, materjalide kättesaadavuse ja võimalusega suhelda teiste MTÜ-de kolleegidega. Koolitus aitas kaasa mitte ainult isiklikule ja professionaalsele kasvule, vaid ka võrgustike loomisele edaspidiseks koostööks.

Koolitus lõppes, kuid osalejatele oli see alles algus tõhusama juhtimise ja oma missiooni elluviimise teel.

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis programmi People to People Cultural Engagement raames, et toetada sotsiaalset ühtekuuluvust. Lisateavet Briti Nõukogu töö kohta Eestis leiate: britishcouncil.ee

Järgmine koolitus toimub juba oktoobris ja on pühendatud MTÜ-de äriplaani koostamisele.

Lisainfo ja registreemine järgmisele koolitusele

Galerii

Ungaris tegutsev, vähemuste huve kaitsev organisatsioon MARIO, kuulutab välja taotlusvooru, et toetada vähemuste rühmi esindavaid kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust.

Taotlusvooru eesmärk on edendada vähemuste õigusi ja nende kaitset ning suurendada teadlikkust ELi põhiõigustest. Soovime
toetada väiksemaid, maapiirkondade organisatsioone, et luua toetav keskkond väikestele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegelevad demokraatlike väärtuste, vähemuste kaasamise ja õiguste edendamisega Bulgaarias, Eestis, Rumeenias, Sloveenias, Tšehhi
Vabariigis ja Ungaris.

Oodatavad tulemused

• Vähemusi esindavad kodanikuühiskonna organisatsioonid on tänu rahalisele toetusele tugevamad ja kestlikumad.
• Vähemuste kogukonnad tunnevad ja mõistavad paremini ELi põhiväärtusi.
• Kogukond saab paremini võtta kohalikud ja riiklikud ametiasutused (ja muud vastutavad
  isikud) vastutusele riiklike ja Euroopa inimõiguste mehhanismide kohaldamise kaudu.
• Vähemuste kogukonnad on teadlikumad ELi põhiõigustest ja nende mõjust nende elule.
• Otsustajad mõistavad paremini vähemuste muresid ja teevad mõningaid samme
  poliitika parandamiseks.
• Meediakajastuste, kampaaniate ja teadusuuringute abil tõstatatakse avalikkuses
  vähemuste probleeme.

Toetuse suurus
Ühe projekti maksumus saab olla täpselt 15 000 eurot. Edukad taotlused saavad lisaks eksperditoetust kuni 5000 eurot. Eksperditoetus võimaldab toetuse saajatel külastada teiste toetusesaajate projekte ja organisatsioone, et saada teadmisi, õppida teiste kogemustest ja peegeldada oma projekti tulemusi. Ekspertvisiitide raames saavad reisida 1–2 projekti töötajat.

Abikõlblikud kulud

• Üldiselt ei tohi personalikulud ületada 30% kogu eelarvest, välja arvatud põhjendatud erandjuhtudel.
• Muude kulude all loetletud tegevuskulud ei tohi ületada 7% kogueelarvest.
• Seadmete (projektorid, sülearvutid jne) ostukulud ei tohi ületada 10% kogueelarvest, välja arvatud põhjendatud erandjuhtudel.

Abikõlblik taotleja
Organisatsioon, kes toetust taotleb, peab:
1) olema registreeritud juriidilised isikud, mittetulundusühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, omama pangakontot ning olema asutatud ja tegutsema sihtriikides;
2) tõendama, et neil pole riigivõlga, nad järgivad isikuandmete kaitse üldmäärust ja korruptsioonivastaseid meetmeid ning neil puudub huvide konflikt;
3) tõendama oma pühendumust ja vastavust ELi põhiõigustele ja -väärtustele;
4) on teadlik soolõimest ja organisatsiooni tiim on kokku pandud, arvestades soolist tasakaalu (soovitatav, kuid mitte kohustuslik);
5) olema väike, kohalik, maapiirkonna kodanikuühiskonna organisatsioon, mis esindab vähemuste ja haavatavate rühmade õigusi, sealhulgas vähemuste/ühenduste juhitud organisatsioonid, ning omama tihedaid töösuhteid ühe või mitme ebasoodsas olukorras oleva etnilise, usulise või keelelise kogukonnaga (sealhulgas sisserändajate ja pagulaste kogukonnaga) ja nende usaldust;
6) suutma tõendada projektijuhtimise põhioskuste olemasolu (CV ja kogmuste loetelu);
7) omama tugevaid sidemeid asjaomaste vähemuste kogukondadega ning vahendeid, et hoida kontakti ja tõhusalt konsulteerida ja kaasata kogukonda/ühendusi, kellega nad töötavad.

Abikõlblik tegevused (tegevus peab toimuma ELi liikmesriikides)

• Kogukonna ja kohalike omavalitsuste vahelised probleemide lahendamise õpitoad ja dialoogid;
• tegevus, mille abil uuritakse, käsitletakse või avalikustatakse õigusriigi põhimõtete probleeme;
• projektid, mis aitavad kaasa osalusdemokraatiale, sealhulgas aktiivse kodaniku temaatikat puudutavad haridusprojektid ja vähemuste kaasamise propageerimine kohalike ametiasutuste juures;
• õigusvõimekust tõstvad projektid ja kampaaniad, mis suurendavad kogukondade teadmisi õigustest. Nt otsene õigusnõustamine, lepitajate koolitus, vähemuste õiguste rikkumisega seotud õigusabi;
• kohalikud teavitustegevused või väikesed kampaaniad, mis võimaldavad ära kuulata kohalike vähemuste (ja enamuse) muresid ning toetavad poliitikamuutusi probleemide ja puudujääkide lahendamiseks;
• kodanikeplatvormide ja kodanikuühiskonna dialoogide korraldamine, mis on seotud õiguste, koalitsioonide ja partnerlustega kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vähemuste kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel;
• uuringud, andmete kogumine, tõendusmaterjali/aruannete koostamine propageerimiseks, strateegia- ja planeerimiskoosolekud, järelevalve ja trükiste koostamine, et mõjutada kohalikku poliitikat ja otsuste tegemist;
• koolitused kogukonna liikmetele nende õiguste ja/või diskrimineerimisvastaste meetmete kohta;
• tegevus koolides ja vähemuste hulka kuuluvate noorte teadlikkuse suurendamine nende õiguste kohta.

Hindamikriteeriumid ning valiku- ja toetuse andmise kriteeriumid:
Taotlusi hinnatakse järgmiste prioriteetide ja näitajate alusel:
1) kavandatava projekti vastavus programmi eesmärkidele;
2) projekti tulemuslikkus, mida selgitatakse kirjeldatud eesmärkide, väljundi, tulemuste ja rakendusstrateegia kaudu;
3) realistlik(ud) eesmärk (eesmärgid) ja suutlikkus kavandatud tegevuste elluviimiseks, mis peaks olema kooskõlas taotleja ressursside, suutlikkuse ja varasemate kogemustega;
4) selgelt põhjendatud eelarve, milles on väljendatud hinna ja kvaliteedi suhe ning tõhusus;
5) kas kavandatav projekt hõlmab ka kestlikkuse aspekte;
6) kas kavandatavas projektis pööratakse erilist tähelepanu vähemuste hulka kuuluvatele naistele ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;
7) kas taotleva organisatsiooni puhul on tegemist väiksema kodanikuühiskonna algatusega, mis tegutseb kohalikul tasandil;
8) kas organisatsioon esindab vähemuste huve

Ajakava
Projektid tuleb ellu viia vahemikus 1. jaanuar 2025 – 30. november 2025. Projekti maksimaalne kestus on 11 kuud.
Märkus eelarve kohta

Taotluse esitamise kord

Taotlemine käib aadressil: https://minorityrights.org/mario/#apply

Lisaküsimuste korral võtke ühendust e-posti aadressil marioproject@minorityrights.org.

INFOTUND

MARIO korraldab kõigile huvitatud taotlejatele küsimuste ja vastuste sessiooni hõlmava infotunni. Infotund toimub 2. septembril kell 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi (18.00 Ida-Euroopa aja järgi) . Microsoft Teamsi vahendusel. Suhtluskeeleks on inglise keel. See kestab umbes tund aega. Infopäevag saab liituda selle lingi kaudu siin .

Organisatsioonid võivad esitada taotlusi riigi- ja vähemuskeeltes. Eriti oodatakse kandideerima vähemuste hulka kuuluvaid taotlejaid.

TAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG: 20. SEPTEMBER

Taustainfo

Minority Rights Group (MRG) tegutseb terves maailmas koos umbes 150 partneriga enam kui 50 riigis tagamaks, et ebasoodsas olukorras olevad vähemused ja põlisrahvad, kes on sageli kõige vaesemad, saaksid oma hääle kuuldavaks teha.

PILnet on ülemaailmne valitsusväline organisatsioon, mis loob võimalusi sotsiaalseteks muutusteks, avades õiguse kogu potentsiaali. PILneti eesmärk on Euroopas ja Euraasias, Aasias ning ülemaailmsel tasandil toimuvate programmide abil taastada ja ümber mõtestada õiguse roll, et see toimiks kõigi hüvanguks.

MARIO taotlusvooru rahastatakse CERV programmi EL väärtuste toetusmeetmest (projekti number: 101091387).

Mittetulundusühingutel on oluline omandada strateegilise planeerimise ja tegevuskavade koostamise oskused järgmistel põhjustel:

– Selgete eesmärkide ja missiooni määratlemine: Strateegiline planeerimine aitab MTÜ-l selgelt sõnastada oma missiooni, eesmärgid ja ülesanded. See on oluline, et kõik organisatsiooni liikmed mõistaksid, mille nimel nad töötavad, ja suudaksid suunata oma jõupingutusi samas suunas.

– Ressursside tõhus kasutamine: Mittetulundusühingud töötavad sageli piiratud ressurssidega, nagu rahalised vahendid, aeg ja personal. Strateegiline plaan aitab jaotada neid ressursse võimalikult tõhusalt, vältides tarbetuid kulutusi ja keskendudes prioriteetsetele ülesannetele.

– Pikaajaline areng: Planeerimine aitab MTÜ-l luua pikaajalisi strateegiaid jätkusuutlikuks arenguks. See võimaldab organisatsioonil kohaneda keskkonna muutustega ja minimeerida riske.

– Rahastamise ja toetuse kaasamine: Selge strateegiline plaan ja tegevuskava muudavad MTÜ atraktiivsemaks potentsiaalsete annetajate, partnerite ja vabatahtlike jaoks. Kui organisatsioonil on selge strateegia, näitab see, et ta on tõsiselt pühendunud oma eesmärkide saavutamisele ja oskab ressursse tõhusalt hallata.

– Edu jälgimine ja hindamine: Strateegiline planeerimine hõlmab edu näitajate väljatöötamist, mis võimaldavad hinnata töö tulemusi. See aitab MTÜ-l jälgida oma edusamme, teha vajalikke kohandusi ja saavutada paremaid tulemusi.

– Usalduse tugevdamine: Tegevuskava olemasolu näitab professionaalsust ja organiseeritust. See on oluline usalduse tugevdamiseks nii organisatsiooni sees kui ka väliste sidusrühmade, sealhulgas avalikkuse ja partnerite seas.

– Kohanemine muutustega: Strateegiline planeerimine aitab MTÜ-l olla paindlik ja kohaneda muutuvate oludega (nt seadusandluse, poliitilise olukorra või majandustingimuste muutused).

Kui te pole veel omandanud strateegilise planeerimise oskusi, siis kiirustage registreeruma koolitusele, mis toimub juba 24. septembril.

Koolitus vabaühendustele “Strateegiline planeerimine ja tegevuskava koostamine”

• Narva raekoda 
• 24.september 10.00-16.00
• Maksumus: 30 eurot 
• Registreerimine: https://ivek.ee/ru/events/sugiskool2024-2/ 
• Koolitus toimub vene keeles

Registreerimine 

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee 

Tegevuskava on oluline tööriist, mis aitab mittetulundusühingutel seada selgeid eesmärke, määrata kindlaks tegevused nende saavutamiseks ja jälgida edenemist. See võimaldab mittetulundusühingutel paremini hallata oma projekte, ressursse ja aega, tagades, et nad keskenduvad oma missiooni täitmisele võimalikult tõhusalt. Tegevuskava aitab kaasata ka huvitatud osapooli ja toetajaid, andes neile selge ülevaate organisatsiooni plaanidest ja vajadustest.

• Narva raekoda
• 24. september 10.00–16.00
• Osalustasu 30 eurot

Koolitus toimub vene keeles.

Registreerimine 

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee 

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisene taotlusvoor avaneb 2. septembril 2024, taotluste esitamise tähtaeg on 2. oktoober  2024 kell 16.30.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Toetusmeetme üleriigiline infopäev toimub Zoomis kell 14.00, link 

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

• Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
• Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
• Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) Dialoogiprogramm pakub rahastusvõimalust avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidele, mis soovivad kutsuda neile olulistel teemadel oma ala eksperte, spetsialiste USA-st Eestisse esinema.
Toetuse suurus on maksimaalselt kuni 10 000 USA dollarit ja see on mõeldud USA esineja logistiliste kulude katmiseks (lennupiletid, majutus ja toitlustus, kohalik transport, tõlkekulud jmt). Taotlev organisatsioon saab luua meelepärase ja vajaliku projekti ning BAFF-i rahatuse toel kutsuda oma ala eksperdi esinema konverentsile, seminarile või muule korraldatavale üritusele.
Kandideerimiseks oodatakse organisatsioonidelt projektiavaldust, projekti kirjeldust, esineja CV-d ning täpsemate nõuete ning vajalike dokumentide nimistuga saab tutvuda veebis.
Aastate jooksul on programmi abil toetust saanud üle 100 väga erineva fookusega organisatsiooni nagu Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Politsei- ja Piirivalveamet, Noored Kooli, Eesti Loodus – ja Loomateraapiakeskus, PÖFF, Tallinn Music Week, AmCham Estonia, Junior Achievement, PARE, Let’s Do it, World! ja paljud teised Eesti, Läti, Leedu organisatsioonid.
Lisainfo programmi ja seni toetatud organisatsioonide kohta
5. septembril kl 13-14 toimub programmi ja kandideerimist tutvustav vebinar, millele saab registreeruda SIIT
Tähtaeg dialoogiprogrammi kandideerimiseks: 15.09.2024

Europe Direct Narva esindajad osalesid Euroopa Liidu suvekoolis, mis seekord toimus Viljandimaal.

Esimene peatus oli Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, mis on suurepärane näide sellest, kui palju kasulikku saab saavutada erinevate ELi toetusmeetmete abil. Viimase 20 aasta jooksul on siin renoveeritud mitu koolihoonet, ehitatud üliõpilaskodu ning uuendatud tehniline baas ja õppekavad. Olustveres toimus arutelu selle üle, kui tõhusalt on ELi toetused aidanud Viljandimaa elanikke ja kuidas neid saaks veelgi tulemuslikumalt kasutada.

Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus arutelu, kus osalesid Euroopa Komisjoni esinduse juhataja Eestis Vivian Loonela, Euroopa volinik Kadri Simson, ELSi juht Katrin Juhandi ja Välisministeeriumi asekantsler Kyllike Sillaste-Elling. Arutati, kuidas EL tagab Eesti julgeoleku.

Heimtali muuseumis toimus suurepärane ekskursioon Anu Rauaga. Suvepäevade kulminatsiooniks sai seedermänni ja Soome pihlaka istutamine Järma talus, millest võtsid osa Vivian Loonela ja endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Galerii  (foto TaaVID Meedia)

28.augustil toimus esimene koolitus Ida-Virumaa mittetulundusühingute sügiskooli raames teemal “Läbipõlemise ennetamine”.

See koolitus oli eriti oluline mittetulundusühingute esindajatele, kes sageli puutuvad kokku piiratud ressursside ja kõrge stressitasemega. Programmi raames said osalejad väärtuslikke teadmisi läbipõlemise põhjuste ja märkide kohta ning õppisid tõhusaid strateegiaid selle vältimiseks ja läbipõlemise varajaseks tuvastamiseks.

Koolitusprogramm oli üles ehitatud aktiivõppemeetoditele, mis võimaldasid luua dünaamilise ja interaktiivse keskkonna. Osalejad said aktiivselt suhelda üksteise ja teiste MTÜde esindajatega, jagada kogemusi ja harjutada reaalses olukorras. Eriti oluliseks aspektiks kujunes meeskonnavaimu ja koostöö arendamine. Koolitusel rakendatud enesearengumeetodid võimaldasid osalejatel avada oma loovust ja võtta vastutust oma emotsionaalse heaolu eest. Koolitus andis osalejatele mitte ainult uusi tööriistu igapäevatööks, vaid ka inspiratsiooni edasiseks isiklikuks ja professionaalseks arenguks.

Loodame, et saadud teadmised ja oskused aitavad osalejatel nende igapäevatöös ning toetavad nende mittetulundusühingute pikaajalist jätkusuutlikkust ja tõhusust.

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis programmi People to People Cultural Engagement raames, et toetada sotsiaalset ühtekuuluvust. Lisateavet Briti Nõukogu töö kohta Eestis leiate: britishcouncil.ee

Järgmised sügiskooli koolitused toimuvad septembris ja oktoobris ning on pühendatud strateegilisele planeerimisele ja äriplaani koostamisele vabaühenduses.

Vabaühenduste SÜGISKOOLi lisainfo ja registreerimine 

Galerii 

Eesti Koostöö Kogu kuulutab sel sügisel taas välja kandideerimise arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga”.

Praktiline programm on mõeldud omavalitsuste juhtidele ja ametnikele, kellel soov arendada kohalikku elu paremas dialoogis kodanikega.

Teist korda kohalikele omavalitsustele pakutav arenguprogramm annab oskused kaasamisest ja dialoogiliste vestlusringide korraldamisest, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist.

Programmi kandideerimine algab 15. oktoobrist 2024.

Kõikidel on võimalus aegsasti oma huvist teada anda või soovi korral osaleda programmi tutvustavas virtuaalses infotunnis 15. oktoobril 2024 kell 16.00-16.45 või 30. oktoobril kell 16.00-16.45.

• Oma soovidest anna registreerimisvormi kaudu teada hiljemalt 11. oktoobril 2024 siin https://forms.gle/qCjm2a29z7J2wbVN6
• Täpsema info arenguprogrammi kohta leiab siit: https://kogu.ee/dialoog-kogukonnaga/
• Siin eelmise lennu kogemused ja kokkuvõte: https://bit.ly/3VINHvI

Õiglase ülemineku piirkondlike algatuste väikeprojektide taotlusvoor on jooksev ning taotlusi saab esitada kuni 31.12.2028.a

Aga taotlejatel palutakse ürituste planeerimisel ja projektide koostamisel,  arvestada sellega, et taotluse kontroll, hindamine ning rahastamisotsuse vormistamine võib võtta aega keskmiselt kuni 2 kuud alates taotluse esitamisest.

Tulenevalt sellest palutakse nende arendusprojektide puhul, kus ürituse toimumise aeg on juba fikseeritud, esitada taotlus ära vähemalt 2 kuud enne planeeritud ürituse toimumist. Vahetult enne ürituse korraldamist esitatud taotluse rahastamise tulemused ei pruugi ürituse ajaks selguda, mis võib tekitada tõrkeid projekti elluviimisel ja planeeritud tulemuste saavutamisel.

Lisainfo meetme kohta: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks

2 projekti Narvast oli toetatud 2023.a kodanikuühiskonna innovatsioonifondi raames. Esimene nendest on MTÜ Iga Elu projekt.

Projekti eesmärk oli koolitada Narvas esmaabioskusi vähemalt 500 inimesele ning varustada AED-seadmetega kolm linna mikrorajooni. Projekti raames viidi läbi suuremahuline esmaabikoolitus Narva elanikele, mille tulemusena omandasid vähemalt 500 inimest esmaabioskused. Lisaks soetati täiendavaid defibrillaatoreid (AED-seadmeid) ja paigutati need avalikesse kohtadesse piirkondades, kus neid varem ei olnud piisavalt.

Teiste toetust saadud projektidega saab tutvuda siin https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

KIF 2024 tingimused https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/kif24/

Taotlusvoor lõpeb: 15.10.2024 kell 23:59

Foto: MTÜ Iga Elu

Jätkame 2023. aasta kodanikuühiskonna innovatsioonifondi Ida-Virumaa projektide tutvustamist.

Koostöös vee- ja kanalisatsioonivõrgu haldajaga oli Illuka piirkonna kogukonna liikmete abil kriisisituatsioonides paremini tagatud varustuskindlus vee ja elektriga nende asulate ja teiste võrguga seotud Alutaguse valla Illuka piirkonna elanikele.

Hankiti generaatorid Alutaguse valla Illuka piirkonna Kurtna ja Kuremäe külade kogukondadele. Koostöös vee- ja kanalisatsioonivõrgu haldajaga oli kogukonna liikmete abil kriisisituatsioonides paremini tagatud varustuskindlus vee ja elektriga nende asulate ja teiste võrguga seotud piirkonna elanikele.

Teiste toetust saadud projektidega saab tutvuda siin https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

KIF 2024 tingimused https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/kif24/

Taotlusvoor lõpeb: 15.10.2024 kell 23:59

Foto: Illuka kandi kultuurikamber, Illuka piirkonna kogukonnakogu 

Allikas

Kevadel said õiglase ülemineku fondi (ÕUF) toel rahastuse üle 30 väikeprojekti, mis toovad Ida-Virumaale suvel ja sügisel hulganisti avalikke üritusi, festivale, töötubasid, loenguid ja ekskursioone. Sel nädalal said rahastuse ka 23 keskmise suurusega ja 13 suurprojekti, mille abil saavad algatused toetust nii arendustegevusteks kui põhivarainvesteeringuteks.

Toetusmeedet „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ viib ellu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koos Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK). Toetust saanud projektid on väga erinevad: väikeprojektide puhul korraldati näiteks saunafestival, suurematest ettevõtmistest arendatakse muuhulgas edasi Aidu ja Kiviõli seikluskeskusi. Regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani sõnul saab üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal olla õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumalt kõiki eluvaldkondi. „Käesoleva meetmega soovime parandada maakonna atraktiivsust elu-, töö- ja ka turismisihtkohana. Tegemist on kogukonna liikmete algatatud projektidega ning mõttemuutus peabki algama just inimestes endis. Toetame algatusi, mida veab kohalike ettevõtlikkus ning soov oma elukeskkonda paremaks ja atraktiivsemaks muuta. Nii suureneb ka kogukonna ühtekuuluvustunne ja valmisolek muutusteks,“ selgitas minister.

RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepa sõnul on esitatud taotluste põhjal hea meel näha, et Ida-Virumaa aktiivsed kodanikud saavad hästi aru, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele avaldab mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile. „Kogukonna enda liikmete poolt algatatud projektid ja ettevõtmised väljendavad selgelt seda, et inimesed on valmis ise panustama ja muutusi ellu viima, lisaks meelitab parem keskkond ligi ka uusi elanikke ja investeeringuid,“ lisas Sepp.

Keskmiste projektide puhul sai toetust küsida nii arendustegevusteks kui ka põhivarainvesteeringuteks summas 10 001 kuni 200 000 eurot. Kuna häid projekte oli palju, suurendati esialgset vooru eelarvet 3,2 miljoni euroni. Kokku esitati 63 projekti, millest toetuse said 23. Näiteks anti toetust mänguväljaku rajamiseks Lüganuse külaseltsile, kirveviskamise keskuse arendamiseks, robootika võistlussarjaks, Station Narva Festivali korraldamiseks ja paljuks muuks. Muu hulgas toetatakse Lüganuse valla 530 noore õpet erinevates kliimaneutraalsuse alast teadlikkust edendavates programmides, mis avardavad silmaringi, kasvatavad keskkonnateadlikke tootjaid ja tarbijaid ning suunavad noori targa karjäärivaliku teel jääma piirkonda. Samuti toetatakse disaini ja ringmajanduse arengukiirendit, mille eesmärgiks on disaini (protsess teenuste ja toodete ideestamisest kuni väljatöötamiseni, sh ärimudelite koostamine) abil toetada piirkonna toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele üleminekul. Täieliku toetatud projektide nimekirja leiab siit.

Suuremahuliste projektide taotlusvoor lõppes 31. mail ning kokku esitati 32 projekti, millest toetuse said 13. Voorus võis küsida toetust põhivarainvesteeringuteks summas 200 001 kuni 1 500 000 eurot. Muu hulgas toetatakse Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse edasiarendust ja Toila merepääste ja -ökoloogiakeskuse rajamist, mis ühelt poolt loob turvalisema elukeskkonna ning teisalt pakub ka võimalust viia piirkonnas läbi mereökoloogiaga seotud haridusprogramme. Lisaks rekonstrueeritakse Sillamäe SillArt kunstigalerii, kus avaldatakse kohalike kunstnike näitusi ning korraldatakse töötubasid ja kohtumisi loomeinimestega. Kohtla-Järve linna rajatakse rahvusvahelistele nõuetele vastav elektriliste kartide keskus “SolarRing”, mis saab vajaliku elektri juurde rajatavast päikesepargist. Täieliku toetatud projektide nimekirja leiab siit.

Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku fondi koordinaatori Ivan Sergejevi sõnul on fondi toetusmeetmete eesmärk parandada kogu Ida-Virumaa elukeskkonda, milles on oluline roll ka pehmetel tegevustel. „Fondi oluline eesmärk on küll toetada ettevõtlust ja tööstust üleminekul kliimaneutraalsusele, kuid selleks, et ettevõtted piirkonnas õitseksid on vaja, et inimesed sinna jääks. Inimestele on aga oluline, et lisaks tööle oleks neil ka vabal ajal midagi toredat teha,“ lisas Sergejev. Toetust saavad projektid on heaks näiteks, kuidas erinevate tegevuste kaudu luuakse kaasaegsed vaba aja veetmise võimalused, mis toetavad piirkonna arengut terviklikult. ÕUFist saab väikeprojektide taotlusi esitada kuni 2028. aasta lõpuni, seega tasub kõikidel huvilistel toetusmeetme infoga lähemalt tutvuda RTK kodulehel. Aasta lõpus avaneb ka uus keskmiste projektide taotlusvoor, mille täpsem ajakava ja tingimused on selgumisel.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, millega toetatakse majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud väljakutsed kliimaeesmärkide täitmisel. Eestis on õiglase ülemineku fondi mahuks 340 miljonit eurot ning sihtpiirkonnaks on põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa. Lisainfot leiab õiglase ülemineku fondi avaneb uues vahekaardis ja RTK kodulehelt.

Olete kuulnud Kodanikuühiskonna Innovatsioonifondist (KIF), aga ei tea, milline projekt võiks sobida? Tutvustame Teile 2023. aastal Ida-Virumaal toetatud projekte.

Narva-Jõesuu vabatahtliku merepäästeüksuse varustuse täiustamise projekti üldeesmärk oli tugevdada meresõiduohutust ja hädaolukordadele reageerimise võimekust, soetades hädavajaliku varustuse, sealhulgas elektrigeneraatori, käivitusabi, soojus-/öise vaatlusseadme ja käsi-GPS-i. Nende täiustuste kaudu oli projekti eesmärk tagada hätta sattunud inimeste kiire ja tõhus päästmine nii merel kui ka maismaal, parandada merepääste meeskonna üldist ohutust ning aidata kaasa kohaliku kogukonna üldisele heaolule ja turvalisusele.

Narva-Jõesuu Vabatahtlik Mere- ja Jääpäästeüksus soovis oma tegevusvõimekust tõsta toetusprogrammi kaudu hädavajaliku varustuse soetamise teel. Projekt hõlmas elektrigeneraatori, käivitusabi, soojus-/öövaatlusseadme ja käsi GPS-i hankimist, et tugevdada üksuse tõhusust ja tulemuslikkust merepäästeoperatsioonidel ja kriisiolukordades.

Peamine otsene kasusaaja oli merepäästeüksus ise, kuna see sai juurdepääsu uuendatud ja olulisele varustusele, mis suurendas nende tegevussuutlikkust. Päästeüksuse suurenenud suutlikkusest ja efektiivsusest võitis kaudselt laiem kohalik kogukond. See tõi kaasa parema üldise ja meresõiduohutuse, edendades elanike ja külastajate turvatunnet.

Lõppkokkuvõttes oli projekti läbivaks eesmärgiks luua vastupidavam ja tõhusam merepäästeüksus, mis suutis kiiresti ja tõhusalt reageerida merehäda- ja kriisiolukordadele, kaitstes seeläbi elusid ja edendades ohutust Narva-Jõesuu vabatahtliku merepäästeüksuse teenindatavatel veekogudel ja rannikualadel.

Teiste toetust saanud projektidega saab tutvuda siin: https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

KIF 2024 tingimused: https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/kif24/
Taotlusvoor lõpeb: 15.10.2024 kell 23:59

Foto: Narva-Jõesuu Vabatahtlik Mere- ja Jääpäästeüksus

Allikas

KÜSK kuulutas teist aastat välja kodanikuühiskonna innovatsioonifondi (KIF) taotlusvooru, mille pikk tähtaeg võimaldab mitme osapoole koostööna välja selgitada kogukondade vajadused.

Innovatsioonifondi taotlusvooru taotlusvorm ei ole päris tavapärane, kus tuleb püstitada kõigepealt eesmärk ja siis luua tegevuskava. Selles voorus tuleb kirjeldada tervet protsessi, kuidas mitme osapoole koostöö tulemusena jõutakse ühise eesmärgini. Ühise vajaduse väljaselgitamise juurde tuleks kaasata nii piirkonnas elavad inimesed, vabaühendused, ettevõtted, kohalik omavalitsus ja Päästeamet – ühesõnaga terve kogukond. Palju osapooli puudutavad protsessid on aeganõudvad ja seepärast on pikk ka kodanikuühiskonna innovatsioonifondi (KIF) vooru taotluste esitamise aeg. Voor avati mais 2024 ja suletakse oktoobris 2024.

Millest alustada?
Taotlusvormi esimene sisulahter soovib, et taotleja kirjeldaks probleemi, millele lahendust otsima hakatakse. Soovitame esiteks probleemi üles otsida ja uurida, kas ja keda see puudutab? Kas ainult ettevõtjatel on probleem, või puudutab see ka omavalitsust, vabaühendusi ja piirkonna elanikke? Teemafookus, millele keskenduda on elanikkonna kaitse ja selle võimekuse tõstmine, mis on tingitud julgeolekuolukorrast Eestis.

Kuigi kogukonnad on Eestis väikesed, võivad kohalikke probleeme näha osapooled erinevalt. See on mõneti loogiline, sest igal institutsioonil nii ühiskonnas laiemalt kui ka väiksemas kogukonnas on oma funktsioon. Olgu see siis koolihariduse andmine, sotsiaalteenuste arendamine, arstiabi osutamine, heakorra hoidmine, päästetööde korraldamine jne. Kõigil osapooltel tasub aga meeles hoida see, et ühendav lüli nende kõigi vahel on kohalikud inimesed, kes jagavad ühte elukeskkonda.

Organisatsiooni kultuuri ja koostööd uurinud teadlased J. Grossi ja C. K. W. De Dreud, on öelnud, et üksi ei ole võimalik leida lahendust probleemile, mis puudutab paljusid. Seega on lausa kohustuslik kaasata kogukonna inimesed nii probleemi väljaselgitamisse kui ka selle lahendamisse. 

Esimese kohtumise mõte võikski olla näiteks kõiki osapooli puudutava probleemi otsimine, järgmine kohtumine võiks olla lahenduste leidmine, siis juba jõuda mõju kaardistamiseni, siis eesmärk ja tegevused.

Milliseid „tööriistu“ koostöö tegemiseks kasutada?
Koostöö ja kollektiivne töö võib olla väljakutsete rohke, kuid selle ladusamaks kulgemiseks on mitmeid häid nippe.

Näiteks kui kutsutakse ühisesse ruumi erinevad inimesed, on hea meelde tuletada üheskoos häid grupitöö tavasid. Need tuleks enne kokku istumist kõigile saata ja kindlasti enne töö tegemist kõigil meelde tuletada. Ühised kokkulepped heaks grupitööks võib ka eelnevalt koos üles kirjutada. Head tavad on kokkulepped, mis väljendavad inimeste sotsiaalseid oskusi teineteist austada, olla ise aktiivne ja osata teisi ka ära kuulata, mitte liikuda teemast kõrvale ja hoida fookust. Jagame ühte näidet hea grupitöö tava juhendist, dokumendi saad alla laadida siit.

Probleemi ja lahenduste kaardistamiseks soovitavad projektikoolitajad ja -juhendid koostada probleemi- ja lahenduste puu. Selle puu koostamiseks annab interneti otsing mitmeid praktilisi näiteid, mis aitavad põhimõttest kiiresti aru saada. Jälgi, et veebis avalikult saadaolev materjal on pärit usaldusväärsest allikast ja selle kasutamisel nimeta allikat. Näiteks sisaldab Euroopa Komisjoni Noorte inimõigushariduse käsiraamat peatükki „tegevuskava“, kus enne alustamist soovitatakse otsida üles grupi tugevused (SWOT või TVNO analüüs) ja siis koostada probleemi- ja seejärel lahenduste puu. Täpsemalt saad peatükki uurida siit.

Oma tegevuse mõju loomiseks, soovitame uurida Jaan Apsi koostatud käsiraamatut „Kodanikuühenduste ühiskondliku mõju hindamine“. Raamat on lihtsasti kirjutatud ja täis elulisi näiteid, mis võimaldab meetodit kergesti ja kiiresti kasutada. Käsiraamatu saad elektrooniliselt alla laadida siit.

Millised on kogemused?
Innovatsioonifondi taotlusvooru viib KÜSK läbi teist aastat, mis tähendab, et eelmisest aastast  on juba ette näidata projekte ja jagada kogemusi. Eelmisel aastal oli üks fondist toetuse saaja Ritsu Külaselts. Projekti tulemusena suurenes kogukondade ja Tõrva vallavalitsuse omavaheline koostöö kogukonnakeskse valitsemisviisi kaudu ning tõusis elanikkonnakaitse võimekus kogukondades. Lähemalt saab projekti kohta lugeda siit.

Maikuus korraldas KÜSK avainfopäeva, kus on võimalik kuulata Päästeameti ettekannet elanikkonna kaitsest, saada ülevaade innovatsioonifondi eesmärkidest ja kuulata selgitusi taotlusvormi täitmise kohta. Vaata või kuula infopäeva järele siit.

Taotlusvooru rahaline maht
Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi tingimused on leitavad KÜSKi taotlusvoorude rubriigist. Taotlusvooru baaseelarve on 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta on ette nähtud maksimaalne toetussumma. Täpsema info taotlusvooru detailide kohta leiad siit.

Ida-Virumaa kohalikul kogukonnal on võimalus taotleda oma ideede realiseerimiseks toetust “Piirkonliku algatuse toetusmeetmest”. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud sotsiaalse ettevõtluse arendamisele, keskkonnateadlikkuse edendamisele või kohalike noorte ja vabatahtlike initsiatiivide toetamisele. Lisaks meede on suunatud kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamisele, näiteks endiste tööstusobjektide heakorrastamisele ja avalikes huvides kasutusele võtmisele või kohaliku pärandile pühendatud näituste ja muude ürituste korraldamisele ning sellega seotud visuaalide loomisele.

Projekte toetatakse kahes kategoorias: põhivarainvesteeringu projektid ning arendus, teadlikkus- või koostöötegevusi sisaldavad projektid.

Viimased praktilised töötoad, kus hea projekti koostamise jaoks tutvustame osalejatele meetme tingimusi,  jagame osalejatele praktilisi tööriistu ja häid näpunäiteid ning selgitame, et mis on projekti koostamises oluline toimuvad mai kuus. Aitame kujundada projekti ideed, anname nõu projekti sisu osas ja jagame juhiseid taotlusvormi täitmiseks.

Kiirusta ja registreeri

Miljonid eurooplased mäletavad aegu, mil nad ei saanud oma seisukohti vabalt väljendada. Nad on näinud ka muutust, mida demokraatia on kaasa toonud. Ja nad soovivad anda edasi sõnumi: demokraatiat ei tohi iial pidada enesestmõistetavaks.

6. – 9. juunil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, mis on ühed maailma suurimad demokraatlikud valimised. See on meie võimalus kujundada Euroopa tulevikku. Eestis on valimispäev 9. juuni ja eelhääletus toimub 3. – 8. juunil 2024.

Anna oma hääl – või otsustavad teised sinu eest.

Info Euroopa Parlamendi valimiste kohta

Allikas

Möödunud nädalal toimus SA Kodanikuühenduste Sihtkapitali egiidi all vabaühenduste konsultantidele mõeldud õppereis Hollandi, mis oli rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist . Sellel reisil tutvusid maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid Hollandi kogukonnakeskuste ja noorteprojektidega. Reisi jooksul külastati mitmeid olulisi organisatsioone ja saadi väärtuslikke teadmisi kogukondade valdkonnas. Eestist osales kokku 21 inimest, kelle hulgas olid ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid Tatjana Zamorskaja ja Nadežda Morozova.

Esimesel päeval, 15. aprillil, külastati Amsterdamis Mijehofi ja Huis van de Wijk Waterlandplein kogukonnakeskusi. Mijehofi kogukonnakeskus, mida peamiselt toetab kohalik omavalitsus, on tegutsenud selles piirkonnas 15 aastat mittetulundusühinguna, pakkudes mitmekülgseid programme ja tegeledes erinevate ühiskonnagruppide integreerimisega. Paljud tegevused saavad alguse piirkonna elanike ideedest, mida keskuse töötajad aitavad ellu viia ning vajadusel ka rahastust hankida. Samuti külastati Huis van de Wijk Waterlandpleini, mis koordineerib mitmeid kogukonnamaju, nende ruumide renti ning keskendub peamiselt sotsiaaltööle.

Teisel päeval toimus kohtumine organisatsiooniga HIP92, mis on tuntud oma rahvusvaheliste projektide poolest, mille eesmärk on ühendada erinevaid vanusegruppe ning pakkuda noortele elamusi ja oskusi.

Reisi viimasel päeval toimus Hollandi õppereisi kokkuvõttev arutelu, kus jagati muljeid Hollandi kogemustest. Osalejad tõid esile mitmeid olulisi tähelepanekuid ja Hollandi kogukonnatöö eripärasid, kus rõhutatakse kogukonna tugevdamist ning noorte ja vanemate inimeste sidususe edendamist läbi erinevate tegevuste ja projektide.

Galerii (fotode autorid Tatjana Zamorskaja ja Evelyn Valtin)

Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja tänavuse kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvooru. Innovatsioonifondist makstav toetus on mõeldud kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamiseks ja elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks kohalikul tasandil.

Julgeolekuolukorrast tingituna on innovatsioonifondi 2024. aasta vooru fookuses just elanikkonnakaitse.

Toetuse eesmärk on:

* kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamine;

* kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja kohalikke olusid ning võimalusi arvestades nende lahendamine

Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud ja põhikirja kohaselt avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või seltsingulepingu alusel avalikes huvides tegutsev seltsing.

Toetatakse järgmisi tegevusi:

* esmalt kogukonnasiseste, kogukondade vaheliste ning kohaliku omavalitsuse ja kogukondade vaheliste laiapindsete ja kaasavate arutelude korraldamine elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks ning arendusvajaduste kokku leppimiseks, sh koostöös kogukonnaga kriisiplaani koostamiseks või uuendamiseks;

* eelmises punktis nimetatud tegevuse tõendatud täitmise järgselt elanikkonnakaitse arendusvajaduste lahendamiseks tegevuste elluviimine, teenuste tellimine (näiteks generaatori ühendusvalmiduse loomine, koolituste või nõustamise tellimine ekspertidelt jne) ja/või inventari soetamine, kui need on põhjendatud projekti eesmärgi saavutamiseks.

Taotlusi saab esitada kuni 15. oktoobrini 2024. Taotlemine ei ole veel avatud! Taotlemise algusest TMS-is anname eraldi teada KÜSKi kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Kogu info kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2024. a taotlusvooru kohta on KÜSKi kodulehel.

Taotlusele tuleb lisada mitmeid lisadokumente, mille vormid on olemas KÜSKi kodulehel taotlusvooru alamlehel. Toetuse saanud projekt tuleb ellu viia perioodil kui 31. maini 2025. a.

Taotlusvooru baaseelarve on 875 000 eurot, millele lisanduvad nende kohalike omavalitsuste piirkondad jaoks mõeldud summad, mis eelmise aasta taotlusvoorus jäid kasutamata.

Kerstin Rei

koordinaator

• kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor;
• kogukonna eestvedaja stipendium;
• investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas;
• arenguekspertide koordineerimine

Kerstin.Rei@kysk.ee

+372 5854 5754

Allikas

Riigi Tugiteenuste Keskus ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium viivad läbi õiglase ülemineku fondi „Piirkondlikud algatused õiglaseks üleminekuks“ meetme väikeprojektide taotlusvooru, milles on selgunud esimesed kaheksa toetust saanud projekti.

Rahastamist saanud projektid on suunatud nii keskkonnateadlikkuse edendamisele, kui kohalike noorte algatuste ja arenguvõimaluste toetamisele, aidates sellega kogukondadel käimasolevate muutustega kohaneda. Euroopa Liidu vahenditest rahastatud taotlusvooru eesmärk on toetada Ida- Virumaa kogukondi kliimaneutraalsusele üleminekul. Väikeprojektide  taotlusvooru eelarve on kokku 2,6 miljonit eurot.

Rahastust saanud projektid on mitmekülgsed ja pakuvad Ida-Virumaa elanikele võimalust kodanikualgatuste kaudu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi mõista ning sellesse ka ise aktiivselt panustada.

MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda planeerib Alutaguse kogukonnale koolituste sarja, mille eesmärk on tõsta kogukonna elanike teadlikkust keskkonnasäästlikkuse kogukonnaenergeetika ja rahatarkuse valdkonnas. Iisaku Noorte Klubi planeeritud tegevused on suunatud algklasside õpilastele, kellel tekkib võimalus osaleda kolmepäevases leiutajate suvekoolis Setomaal. Suvekooli raames saavad lapsed tegelda leiutiste loomisega, uute ideede ja nutikate lahenduste arendamisega, mis aitab kaasa nutika ettevõtliku põlvkonna kasvamisele ning tulevikuettevõtjate vormimisele maapiirkonnas.

SA Jõhvi Haigla  võttis oma tegevuste planeerimisel suuna tervishoiu-, sotsiaal- ja avalike teenuste osutajate vahelise koostöö toetamisele ja arendamisele. Nende projekti  parandab elanike sotsiaalset sidusust läbi kogukondade ja valdkondade ülese koostöö, jõustab kodanikualgatusi ja suurendab kriisi sattunud isikute usaldust kogukonnateenuste ning omavalitsuste vastu. Spetsialistide koostöö arendamine ja tõhustamine aitab parandada vaimse tervise kriisiabi kättesaadavust ning tõsta selle teenuse kvaliteeti.

Lisaks said õiglase ülemineku fondist toetust mitmed põnevad, noortele suunatud üritused. MTÜ ART START korraldab džässtantsu ja akrobaatika meistriklasse, et edendada kaasaegse koreograafia õppimist laste ja noorte seas. Projekti raames korraldatakse „Tantsumaraton“, milles saavad osa võtta nii Ida-Virumaa tantsukollektiivid kui tantsu harrastajad ja iseõppijad. Alutaguse Elulaadikoja projekti eesmärgiks on edendada noorte seas räpikultuuri, julgustada noorte omaalgatuslikku tegevust, ühendada eri vanuses ja rahvuses noori ühtse eesmärgi nimel. Selleks korraldatakse augustis Iisakul räpifestival NORF’24 kuhu oodatakse kõiki noori räpihuvilisi üle Eesti ning lisaks noortele astuvad festivali laval üles ka tuntud Eesti räpiartistid.

MTÜ Tuletorn tegeleb Peipsi põhjaranniku muinaspärandi kogumise ja tutvustamisega ning korraldab sel aastal ürituste sarja, mille raames toimub laste ja noorte joonistusvõistlus „Mina olen arheoloog. Joonistame Peipsimaa muinasaega“. Joonistustest valmib galeriinäitus ja arheoloogide eestvedamisel viiakse ellu inspiratsioonipäevad, mille kaudu tutvustatakse noortele kodukandi muinasesemeid, et seeläbi kogukonna identiteeti tugevdada.

Esimeste toetatud projektide seas olid ka mõned investeeringuprojektid. Näiteks MTÜ Iisaku Segakoor saab oma projekti raames soetada Iisaku Segakoorile 18 e-lugerit, mida edaspidi hakatakse kasutama nootide hoidmiseks ning laulude õppimiseks. Tänu sellele kahaneb koori keskkonnajalajälg ning noodikogu digitaliseerimisega aidatakse kaasa koorimuusikatraditsiooni arendamisele Ida-Virumaa piirkonnas.
MTÜ Noortekoda sai toetust akvaariumi rajamiseks Voka Avatud Noortekeskusesse. Tegemist on noorte omaalgatusliku projektiga mille idee tekkis noorte mõtterännaku käigus. Omaalgatuse toetamine annab noortele võimaluse kogeda, kuidas noorte enda ideed muudavad nende ja teiste elukeskkonda paremaks, suurendades samal ajal noorte enesehinnangut ja kaasatust oma kogukonna arengusse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu valdkonnajuht Kaire Luht julgustab kõiki Ida-Virumaa regiooni arengusse panustavad organisatsioone taotlusvoorust osa võtma. „Piirkondlike algatuste taotlusvoor õiglase ülemineku edendamiseks on hea võimalus realiseerida kõige julgemaid ideid panustamaks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjude leevendamisse sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjude näol. Lisaks keskkonnateadlikkuse ja kogukondade tugevdamise projektidele ning noortele suunatud tegevustele  on meetmesse oodatud ka Ida-Virumaa kui endise tööstuspiirkonna identiteedi jäädvustamise ja mõtestamisega seotud projektid ning sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni arendamist ja tutvustamist toetavad algatused,“ rääkis ta.

“Ootame taotlusi projektide ellu viimiseks, mis panustavad nii näiteks sotsiaalse ettevõtluse arendamisesse, edendavad keskkonnateadlikkust, samuti mitmesugusteks kohalikele noortele suunatud tegevusteks. Meede pakub ka suurepärase võimaluse kaasata oma tegevustesse Eestimaa teiste piirkondade organisatsioone, käivitades koostööna uusi algatusi või laiendades mõnes muus piirkonnas juba edukalt toimivat sündmust või tegevust Ida-Virumaale. Väikeprojektide taotlusi ootame esitama 2028 aasta 31. detsembrini,“ rääkis taotlusvooru läbi viiva Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepp.

Taotlemise tingimuste kohta leiab infot taotlusvooru lehelt.
RTK osaleb 9. mail Narvas Euroopa päeval, kus saab täpsemalt küsida rohkem infot ja nõu taotlemise tingimuste kohta.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Taotlusvoore korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.

Taotlusvooru info ja kontakt:
Terje Kuus
Projektikoordinaator
RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talitus
terje.kuus@rtk.ee
Telefon: +372 663 1886

Ida-Virumaal tegutsevad MTÜd ja SAd (sh korteri- ja garaažiühistud, õpilasesindused, noortekeskused, vabatahtlikud organisatsioonid, huvikeskused, pensionäride ühendused, kultuurikollektiivid jne), äriühingud (VKE) ning KOV üksused ja riigiasutused saavad toetust oma algatustele Õiglase Ülemineku piirkondlike algatuste väikeprojektide meetmest.

Lisaks keskkonnaalastele projektidele toetatakse ka kohalike kogukondade kultuurilist ja ajaloolist identiteeti ning pärandit, kogukondande  ja noorte algatusi.

Üks oluline element on investeeringud endiste tööstusobjektide taaskasutamisse ja renoveerimisse, muutes need avalikeks ruumideks, mis teenivad kogukonda. Näiteks võidakse vana tehasehoone ümber kujundada noortekeskuseks või kunstistuudioks, andes sellele uue elu ja otstarbe. Sellised projektid mitte ainult ei taasta vanu hooneid, vaid loovad ka uusi võimalusi kogukonna aktiivseks osalemiseks ja loomiseks.

Lisaks praktilistele projektidele võiks korraldada ka erinevaid üritusi ja näitusi, mis keskenduvad kohalikule pärandile ning ajaloole. Need üritused mitte ainult ei tõsta teadlikkust kogukonna minevikust ja kultuurist, vaid loovad ka võimalusi kogukonna liikmete vaheliseks suhtluseks ja koostööks.

Noortele mõeldud projektid võiks olema planeeritud selleks, et toetada noorte mitmekülgset arengut ning anda neile võimalus särada oma parimal viisil. Kõik eelloetletud tegevused ning muud meetme eesmärgist lähtuvad tegevused juhul, kui nad on noorte algatatud või suunatud spetsiifiliselt noortele (ehk 7-26 aasta vanustele füüsilistele isikutele) ning loovad tingimusi noore isiksuse mitmekülgseks arenguks. Sellisteks tegevusteks on näiteks haridusliku sisuga ja noorsootöö tegevused, sh näiteks noorte omaalgatused ehk noorte endi ideedest ja initsiatiivist alguse saanud kogukonnas ja ühiskonnas positiivsete muutuste ellu kutsumisele keskenduvad noorte juhtimisel ellu viidavad tegevused. Selle suuna alla sobivad ka tegevused, mis panustavad eelduste loomisse noorte usalduse kasvuks riigi vastu ja oma riigiga seotuse tugevnemiseks, noorte kodanikuaktiivsuse ja -pädevuste ning noorte otsustusprotsessides kaasa rääkimiste võimaluste suurendamisse.

Korteriühistud, aiandusühistud ja garaažiühistud võivad mõelda sellest, kuidas oma territooriumi veel kaunimaks muuta, liikmete teadmisi ja oskusi täiendada ning üheskoos korraldada meeldejäävaid ühistalgupäevi.

Projekte toetatakse kahe peamise kategooria raames: esiteks põhivarainvesteeringu projektid, teiseks arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisaldavad projektid, mis keskenduvad rohkem kogukonna kaasamisele ja teadlikkuse tõstmisele.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt kuni 31.12.2028, toetuse suurus on 3 000 eur kuni 10 000 eur. Uuri rohkem meetmest ja tule praktilise töötuppa, et oma projektideid vormistada.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital teatab, et peagi avaneb võimalus esitada taotlusi kogukonna eestvedaja 2024. aasta stipendiumi taotlemiseks.

Stipendiumi eesmärk on motiveeritud ja kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedaja, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengusammude innustaja, eelduste looja kogukonna ja kohaliku omavalitsuse partnerluseks.

Õigus stipendiumile kandideerida on kogukonna poolt eestvedajana toetatud teovõimelisel füüsilisel isikul, kes ei ole enne saanud KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumit. Stipendiumi saab taotleda ainult eraisik iseendale.

Kogukond on käesoleva kogukonna eestvedaja stipendiumi mõistes ühise eesmärgi nimel tegutsev, piirkondlikult määratletav ja ühe omavalitsuse territooriumil Eestis tegutsev inimeste rühm.

Taotluse esitamise tähtaeg on 6. mai 2024. Stipendiumi suurus on 5000 eurot, mis on tulumaksuvaba..

Kogu konkursi info leiate konkursi alamlehelt.

Infoseminar toimub 28. märtsil 2024 kell 10:00 keskkonnas Zoom.

Link infoseminarile

Ida-Viru Ettevõtluskeskus kutsub osa võtma meetme “Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” väikeprojektide töötubadest, mida korraldatakse Ida-Viru maakonna kõikides omavalitsustes eesti ja vene keeles perioodil märts-mai 2024. 

Kokku toimub piirkonnas 16 praktilist töötuba. Vaata töötubade graafikut ja registreeru üritusele SIIN . Töötubades osalevate inimeste arv on piiratud ning kindlasti on kohustuslik sellele eelregistreeruda. 

Kui te ei leidnud enda jaoks sobilikku töötuba (oma linnas või vallas), siis on Teil võimalik end eelregistreerida mõne teise omavalitsuse töötuppa. NB! Juhul, kui teile ei sobinud valikust mitte ükski töötuba (nt ei sobi töötoa keel valitud  kuupäeval, vms) siis palun võtke meiega selles osas otse ühendust e-posti teel nadezda.morozova@ivek.ee

Töötoas osalenud inimesel on võimalik pärast ürituse toimumist saada ka Ida-Viru Ettevõtluskeskusest järelnõustamist.

Praktiliste töötubade toimumisajad on kella 10.00-16.00. Osalejatele on tagatud kohvipaus ning lõuna. Osalemine on tasuta. 

Ootame töötubadest osa võtma järgmiste organisatsioonide esindajaid: Ida-Virumaal tegutsevad MTÜd ja SAd (sh korteri- ja garaažiühistud, õpilasesindused, noortekeskused, vabatahtlikud organisatsioonid, huvikeskused, pensionäride ühendused, kultuurikollektiivid jne), äriühingud (VKE) ning KOV üksused ja riigiasutused.

Töötoad on praktilise sisuga. Hea projekti koostamise jaoks tutvustame osalejatele meetme tingimusi,  jagame osalejatele praktilisi tööriistu ja häid näpunäiteid ning selgitame, et mis on projekti koostamises oluline. Aitame kujundada projekti ideed, anname nõu projekti sisu osas ja jagame juhiseid taotlusvormi täitmiseks. 

Piirkondlike algatuste toetuse eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda.

Väikeprojektide taotlusvoor on avatud alates 27.11.2023 ja kestab kuni 31.12.2028. aastani. Taotluste esitamine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna kaudu. Toetuse suurus on 3 000 kuni 10 000 eurot.

Taotlejaks võib olla:

• põhivarainvesteeringu projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused);
• arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing (VKE).

Toetatavad tegevused väikeprojektide voorus:

• sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine;
• keskkonnateadlikkuse edendamine, sh energiatõhususe, taastuvenergia, digitaliseerimise ja ringmajanduse valdkondades, 
• tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks,
• kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sh kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja avalikes huvides kasutuselevõtt, 
• kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused, sealhulgas võtmepädevuste arendamine 

Kõik tegevused peavad panustama sihtpiirkonna võimesse tegeleda ülemineku mõjudega vähemalt ühes järgmistest mõju valdkondadest:

• sotsiaalsed mõjud (elanike kindlustunne, rahulolu elukeskkonnaga, lõimumine, sotsiaalne kaasatus, rändeotsused, tervis, identiteet);
• tööhõive alased mõjud (piirkonnas pakutavad töökohad, karjääri- ja koolitusvõimalused, tööhõive, tööturul vajalikud oskused);
• majanduslikud mõjud (ettevõtlus, investeeringud, tööstus);
• keskkonnamõjud (loodus, keskkonnahoid, keskonnateadlikkus).

Töötoa ajakava*

9.45 – 10.00  Kogunemine

10.00 – 11.30 Tutvume määruse ja taotlusvooru tingimustega, vaatame üle erinevad dokumendid, mida projekti esitamisel koos taotlusega tuleb koostada

11.30-11.45 kohvipaus

11.45-13.15 Fookuses on projektiideed. Uurime projektiideede sisu, analüüsime neid ja anname soovitusi ning nõu idee arendamiseks või paremaks tegemiseks. Läbi praktika tutvumine e-toetuskeskkonnaga ja taotlusvormiga.

13.15- 14.00 lõuna

14.00-16.00 Käime koos osalejatega läbi taotlusvormi kõige olulisemad punktid. Vaatame taotlusvormis üle need kohad, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata või mis tunduvad esmapilgul eriti keerulised. Vajadusel, osaleja soovil või küsimuste esinemisel individuaalne järelnõustamine, sh sisenemine e-toetuskeskkonda.

*Töötoa ajakava võib sõltuvalt osalejate arvust muutuda.

Lisainfo väikeprojektide toetusmeetme kohta: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#vaikeprojektid 

Vajalikud dokumendid väikeprojektide koostamise kohta: https://pilv.rtk.ee/s/EbZjSMDsyztWH3Y

Toimunud infopäevade salvestused ja slaidid: https://pilv.rtk.ee/s/pQjtBXbWyPkrR5E

Kontakt:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee 

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor avaneb 1. märtsil 2024, taotluste esitamise tähtaeg on 1. aprill 2024.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Eestikeelne infopäev toimub 5. märtsil kell 14.00 ZOOM keskkonnas. Link liitumiseks 

Venekeelne infopäev toimub 7. märtsil kell 11.00 ZOOM keskkonnas. Link liitumiseks

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

• Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
• Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
• Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Allikas

Ressursipõhise kogukondade arendamise (asset-based community development) aluseks on kogukonnas leiduvad ressursid, nende avastamine, omavahel ühendamine ja koos tegutsemine. Oluline on, et ressursse avastatakse kogukonnas koos, kaasatakse nii inimesed, seal tegutsevad ühingud ja institutsioonid. Kuidas täpselt seda kõike praktikas teha, selleks valmis meil aasta alguseks juhendmaterjal. Lisaks läbisid 19 kogukondade hõlbustajat treeningu. Hõlbustajatest pooled on maakondade arenduskeskuste konsultandid ja pooled Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased.

Ida-Virumaal osaleb testimisel Tudulinna kogukond. Tudulinnas moodustati  eelmise aasta septembris kogukonnakogu, kes soovib aktiviseerida kogukonnaliikmeid. Testimise käigus loodetakse leida uut hingamist ja ühistegemist, kus iga kogukonnaliige tunneks ennast vajalikuna. Nende hõlbustajateks on Tatjana Zamorskaja, Nadežda Morozova ja Helena Paist. Esimene kohtumine toimub veebruari lõpus.

Mis saab edasi, kuidas teekond kulgeb?

Ressursipõhine lähenemine lähtub kogukonnast, ehk siis teekond oma kogukonna ressursside avastamisel, ühendamisel ja koos tegutsemisel saab kindlasti olema kõigil erinev. Hõlbustajad ja kogukonnad kohtuvad omavahel vähemalt kord kuus, kuid eelkõige sõltuvad tulemused kogukonna inimestest endist ja nende isetegemistest. Kuhu keegi jõuab, kuidas lähenemisel pakutud tööriistad toimivad, seda kuuleme juunis. Nimelt siis kogunevad kõigi kaheksa kogukonna esindajad koos hõlbustajatega mõttetalgutele, kus räägitut jagame kindlasti ka kogukonnaveebis. Seniks saab aga igaüks ka ise oma kogukonnas ressursipõhist lähenemist kasutada, abiks meie juhendmaterjalid.

Lisainfot  testimisest saab ehapaas@gmail.com

Fotol on hõlbustajad viimasel treeningpäeval Pärnus.

Ressursipõhise lähenemise testimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

Allikas

2. veebruaril andis president Alar Karis üle kodanikuühiskonna aasta tegijate ja aasta vabatahtlike tunnustused.

Aasta vabatahtlike kaasaja on Anna Rehema  Jõhvist. Anna  on olnud 10 aastat heategevusfondi Südamete Soojus eestvedaja, selle aja jooksul on fondi töösse kaasatud ligi 3000 vabatahtlikku. Südamete Soojus ühendab neid, kes soovivad aidata, ning neid, kes vajavad abi. Fondi vabatahtlike meeskonda nimetatakse hellitavalt soesüdameteks. Soesüda on inimene, kellel on tahe muuta maailma paremaks ja kes oma pere ja töö kõrvalt aitab oma vabast ajast abivajajaid.
Südamete Soojus on saanud “Vabatahtliku sõbra märgi”.

Allikas

Vabaühenduste Liit ja Euroopa Parlamendi büroo Eestis kutsuvad vabaühendusi kolmele tasuta koolitusele:

• 28. veebruaril koolitus “Kuidas viia läbi mõjusaid kommunikatsioonikampaaniaid?”
• 7. märtsil koolitus “Kuidas luua tõhusaid Meta reklaame?”
• 4. aprillil desinformatsiooniga toimetuleku koolitus (täpsem info peagi lisandumas)

Mõjusa kommunikatsioonikampaania korraldamise koolitus toimub 28. veebruaril kell 14.00-18.00 Euroopa Liidu Maja I korruse konverentsiruumis (Rävala pst 4, Tallinn). Koolituse viib läbi Sandra Kamilova.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. PS! Igast organisatsioonist on oodatud üks esindaja.

Meta reklaamide loomise koolitus on 7. märtsil kell 14.00-18.00 Euroopa Liidu Maja I korruse konverentsiruumis (Rävala pst 4, Tallinn). Koolituse viib läbi Karin Kanamäe.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Samamoodi on oodatud igast vabaühendustest üks esindaja.

Kolmanda koolituse (desinformatsiooniga toimetulek) kohta info veel täpsustub! Jälgige meie uudiseid!

Täpsem info Vabaühenduste Liidu kodulehelt.

Allikas

Siseministeerium koostöös KÜSKiga käivitas eelmisel aastal innovatsioonifondi, mille eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi käivitama uudseid koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Eelmisel aastal sai innovatsioonifondist toetust taotleda elanikkonnakaitsega seotud tegevusteks. 2024. aastal tuleb taotlusvoor uuesti, fookus jääb samaks – elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus.

Innovatsioonifondi maht 2023. aastal oli 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta oli ette nähtud maksimaalne toetussumma, mille piires selle omavalitsuse territooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda said. Taotluste menetlemise infosüsteemi TMS kaudu laekus 110 taotlust 67st kohalikust omavalitsustest. Suurem osa taotlustest on menetletud ja toetus määratud. Toetatud projektidega saab tutvuda KÜSKi kodulehel https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Sellega seoses avaldame Päästeameti riskikommunikatsiooni eksperdi Katariina Vaabeli kirjutise, milles on kirjeldatud kohaliku omavalitsuse ja elanike (kogukondade) rolli kriisideks ettevalmistamisel. See on vajalik lugemine nendele, kel on sel aastal plaanis innovatsioonifondist taotleda toetust kohaliku kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks.

Kohaliku omavalitsuse ja elanike roll kriisides

Tänapäeval on tõsiasjaks, et kriise võib olla väga palju erinevaid – kaob küte, side, elekter, vesi või hoopis midagi muud, mis meid kõiki rohkem või vähem puudutada võib.

Kui on tegemist ulatusliku kriisiolukorraga, siis see mõjutab kogu ühiskonda ja selle lahendamisse peavad ühiselt panustama nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud. Kriisid mööduvad leebelt üksnes siis, kui oleme valmistunud.

Kriisideks valmistumine on reguleeritud nii hädaolukorra seaduse kui ka riigikaitseseaduse alusel, mis panevad paika erinevate osapoolte kohustused kriisideks valmistumisel ja lahendamisel.

Kohalikel omavalitsustel on väga oluline roll kriisiolukordades – kohapeal esmaste ja eluks vajalike teenuste kättesaadavuse ja inimeste toimetuleku tagamine. Omavalitsused on lähim tugi kogukondadele ja inimestele. Omavalitsuses juhib kriisiolukorra lahendamist kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks vallavalitsuse/linnavalitsuse töötajatele ka elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted. Näiteks vee-ettevõte, soojatootja, teede korrashoiu eest vastutavad ettevõtted.

Päästeamet on saatnud kohalikele omavalitsustele järgnevad soovitused kriisivalmisoleku tõstmiseks:

• Tagada taristu toimepidevus objektidel, mis on inimese elu ja tervise seiskohalt olulised ja peavad kriisis toimima (hooldekodud, erihoolekandeasutused, haiglad, koolid, lasteaiad).
• Koostada KOV kriisikomisjoni aktiveerimise ja kogunemise kord kriisi lahendamiseks.
• Planeerida kriisiaja informatsiooni kogumise ja edastamise võimalused, mis toimiksid ka elutähtsate teenuste katkestuste tingimustes.
• Kaardistada eelnevalt info kriisi ajal vajalikest elutähtsate- ja teiste oluliste teenuse osutajatest sh.  nende kontaktidest, asukohtadest jne. (elektrivõrgu ettevõtted, ravimid, esmatarbekaubad, sularaha, kütus, ühistransport jne.)
• Valmistada ette ja teavitada inimesi kriisi ajal toimivatest kogunemiskohtadest ehk kerksuskeskustest KOV territooriumil, kus saab infot, nõu ja abi.
• Planeerida tegevused elanike evakueerimiseks ja (teiste omavalitsustegi) evakueeritavate vastuvõtmiseks.
• Kaardistada vajadus ja sõlmida lepingud kriisi ajal vajaminevate vahendite rentimiseks, millega tagatakse elutähtsate- ja teiste oluliste teenuste osutamine (nt. generaatorid, teisaldatavad tualettruumid, joogivee jagamise vahendid, mobiilsed konteinerkatlamajad, transport jne).
• Kaardistada üksi elavad ning kriisi ajal ja -järgselt, abi vajavad elanikud.
• Kaardistada ning luua võrgustik kogukonna esindajatest, kelle kaudu edastada informatsiooni kriisi eel ja ajal (nt. külavanemad, korteriühistud, kogukonna- või asumiseltsid jne.).

Selleks, et kohalik omavalitsus või muu kriisi lahendav asutus saaks elanikke keerulisel ajal toetada, on väga oluline, et elanikud peavad olema ise võimalikult hästi ette valmistunud.

Kriisideks valmistudes tuleks silmas pidada järgmist:

• Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.
• Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.
• Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!

Loe täpsemaid käitumisjuhiseid www.olevalmis.ee ja lae alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“.

Lõuna päästekeskuse kriisibüroo juhataja Silver Konksi: 2019. aasta Kagu-Eesti tormi ajal tekkinud ulatusliku elektri- ning sidekatkestuse järel on Võru linn kriisideks valmisolekusse mahukalt panustanud. Omavalitsus on hankinud satelliittelefoni ja raadiosidevahendid, millega mobiilside katkemisel elutähtsate teenuste osutajate ning teiste kriisi lahendavate asutustega ühendust saada. Veel on Võru linnas ette valmistatud ja generaatoritega varustatud evakuatsioonikohad.

2023. aastal testisid Võru linn ja Võru vald elutähtsate teenuste (vesi, kaugküte ja kohalike teede sõidetavas) osutajate kriisivalmidust õppusel „Võrukael“, kus mängiti läbi lumetorm ja elektrikatkestus. Kriisitingimustes pidid vee- ning kaugkütte ettevõtted teenuste tagamiseks mõne tunni reaalselt generaatorite toitel hakkama saama. Samal ajal pidi teehooldaja aja peale valmis seadma talihooldustehnika ning teostama kontrollsõidud. Samal õppusel mängiti läbi korterelamute elanike evakuatsioon. Õppusel juhtis kriisi lahendamist Võru linna ja Võru valla ühendstaap, mille koostöö harjutamine oli üheks õppuse eesmärgiks. Ühendstaapi vajab linn ja vald selle tõttu, et nende osade elutähtsate teenuste osutajad kattuvad. Samuti tuleb evakuatsiooni korral teha koostööd transpordi- ja evakuatsioonikohtade tagamiseks.

Ennetustöö büroo ennetuspartner Kaisa Niilo: Silmapaistva tööga on saanud hakkama kõik Lõuna-Eesti kogukonnad, kes on võtnud vaevaks end koolitada või kirjutanud projekte kogukonna kriisikindluse kasvatamiseks. Võru vallas Sulbi külas tegutsev MTÜ Sulbi Maarahva Selts kutsus päästeameti endale kogukonna kriisikoolitust tegema juba 2023. aasta maikuus. Koolituse raames analüüsiti kogukonna toimetulekut erinevates hädaolukordades. Tänu koolitusele oli sügisel KÜSKi innovatsioonifondile (Kodanikuühenduse Sihtkapitali taotlusvoor elanikkonnakaitse võimekuse arendamiseks) taotluse esitamise ajaks selge pilt silme ees, mida kogukonna kriisikindluse võimestamiseks esmaselt vaja läheb. Nii küsiti toetust generaatori ja kaasaskantava akujaama soetamiseks.

Ühised kriisikoolitused, õppused ja projektid kasvatavad kindlustunnet, et tugeva ja koostöövalmis kogukonna toel ollakse valmis ja leitakse väljapääs ka keerulisematest kriisiolukordadest.

Katariina Vaabel

riskikommunikatsiooni ekspert

mob: +372 5199 8351

katariina.vaabel@rescue.ee

PÄÄSTEAMET

rescue.ee

ohutusportaal.paasteamet.ee

Allikas

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 25. jaanuaril meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ keskmise suurusega projektide taotlusvooru, millest on võimalik taotleda raha nii arendusprojektide (arendus-, teadlikkus- või koostöötegevused) kui ka põhivarainvesteeringu-projektide elluviimiseks. 2024. aasta taotlusvooru eelarve on 2 000 000 eurot

Keskmiste projektide infopäev toimub 1. veebruaril kell 13.00-15.00 MS Teamsi vahendusel. Link MS Teamsile on avaldatud RTK veebilehel https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#infopaev. Taotluste esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu alates 25. jaanuarist kuni 25. aprillini 2024 kl 17.00.

Keskmise suurusega projekti puhul on toetuse summa alates 10 001 eurost kuni 200 000 euroni projekti kohta ning abikõlblikkuse periood on 24 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast. Kuna põhivarainvesteeringu-projektide puhul eelneb toetuse taotlemisele kohustuslik eelnõustamine ning taotlusvoor on avatud ainult 3 kuud, siis eeldame, et toetuse taotleja läbib eelnõustamist veebruari jooksul. Eelnõustamist teostab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Põhivarainvesteeringu-projekti puhul võib taotlejaks olla SA, MTÜ või avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused) ning arendusprojektide taotlejaks on SA, MTÜ, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing (VKE). Mõlema kategooria projektidesse saab aga partnerina kaasata kõiki ülalnimetatuid organisatsioone.

NB! Vooru raames saab taotleja esitada ühe taotluse arendusprojekti rahastamiseks ning ühe projekti põhivarainvesteeringu-projekti rahastamiseks. Sellisel juhul võivad projektid olla omavahel seotud või täiesti eraldiseisvad.

Täiendava informatsiooni ning taotlemiseks vajalike dokumentidega saab tutvuda RTK veebilehel: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#keskmise-suurusega-p.

Allikas

Arenguhüppe (AH) taotlusvooru eesmärk on toetada tegevusi, mis võimaldavad vabaühendustel tõhusamalt nii oma põhikirjalisi kui ka avalikest huvidest lähtuvaid eesmärke saavutada nii piirkondlikul, üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kes saavad toetust küsida?

Toetust saab taotleda vabaühendus, kellel on täidetud järgmised tingimused:

• tegutseb avalikes huvides ja tema tegevus on avalik ning selle juriidiliseks vormiks on mittetulundusühing või sihtasutus,
• on olnud taotluse esitamise lõpptähtaja seisuga (15.03.2024) Eesti äriregistris vähemalt üks aasta,
• taotluse esitamise lõpptähtaja seisuga (15.03.2024) ei ole käimas eelneva aasta KÜSK arenguhüpet ettevalmistavat või arenguhüppe projekti.

Milliseid tegevusi toetatakse?

Tegevused peavad vastama vooru eesmärgile ja saavad olla järgmised:

• organisatsiooni juhtimine,
• tegevuste planeerimine,
• finantside kavandamine ja juhtimine (s.h. omatulu teenimise arendamine),
• tööprotsesside arendamine,
• kommunikatsioonitegevuste arendamine,
• koostöö arendamineja selle mõju hindamine,
• teenuste arendamine,
• nimekiri ei ole lõplik, taotleja peab oma tegevusi ja nende vajalikkust oma taotluses põhjendama.

Kui palju saab toetust taotleda?

Toetussumma ülemmäär taotluse kohta on maksimaalselt 25 000 eurot.

Kui suur peab olema omafinantseering?

Omafinantseering peab olema vähemalt 5% ja seda rahalises vormis. Ehitus- ja remonditööde, põhivara ning üle 200-euro maksvate soetuste puhul peab see olema aga vähemalt 30% iga sellise kulu maksumusest.

Mis on projekti abikõlblikkuse periood?

Projekt tuleb ellu viia ajavahemikul 1. juuni 2024 – 31. detsember 2025 ja peab kestma vähemalt 12 kuud.

Arengueksperdi kaasamise tingimus

Projekti tulemuslikumaks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks kaasatakse vabalt valitud arenguekspert väljastpoolt vabaühendust, kes nõustab ühingut kogu projekti vältel, saavutamaks eesmärgiks seatud arenguhüpet. Tema roll tuleb esitada konkreetsete tegevustena. Abiks võib olla arenguekspertide nimekiri KÜSKi kodulehel www.kysk.ee/arengueksperdid.

Kui suur on arenguhüppe taotlusvooru eelarve?

Taotlusvooru toetuste kogumaht on 415 026,07 eurot, millest 207 513 euro ulatuses toetatakse piirkondlike ühingute projekte ja 207 513,07 euro ulatuses üleriigilise või rahvusvahelise tegutsemispiirkonnaga ühingute projekte. Piirkondlike ja üleriigiliste/rahvusvaheliste organisatsioonide taotlusi hinnatakse eraldi ja toetatakse vastavalt kujunenud hindepunktide pingereale.

Millal saab hakata taotlust sisestama ja kuidas see käib?

• taotlusi saab esitada ajavahemikul 15. veebruar 2024 – 15. märts 2024
• taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja või selleks volitatud isik TMS-is ehk kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemis

NB! Palun loe enne taotluse planeerimist hoolikalt läbi taotlusvooru tingimused ja ära unusta end registreerida arenguhüppe vooru infopäevadele.

Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital plaanib alanud aastal jätkata järgmiste toetusprogrammide korraldamist vabaühendustele ja kogukondadele:

Vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor kuulutatakse välja juba jaanuaris, taotluste esitamise tähtaeg on 15. märtsil 2024.

Rahvusvaheliste koostööprojektide 2024. aasta taotlusvoorud kuulutatakse välja esimeses kvartalis, konkursid on avatud raha taotlemiseks jooksvalt kuniks eelarvet jätkub. Rahvusvaheliste koostööprojektide konkursil on kolm alamkonkurssi, kust toetust taotleda ja nendeks on:

– reisitoetuste konkurss, mille kaudu toetatakse ühingute rahvusvahelise huvikaitse võimekuse suurenemist ning uute teadmiste Eestisse toomist, võimaldades Eesti ja välismaa kodanikuühiskonna asjatundjatel osaleda erinevatel üritustel siin- ja sealpool piiri;

– välisprojektide toetamise konkurss, kus ühingud, kes on saanud toetust välisfondist, saavad taotleda KÜSKilt projekti omaosaluse tasumist;

– rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuse konkurss, mille raames on Eesti ühingutel võimalik saada toetust katusorganisatsiooni, millesse nad kuuluvad või mis nad ise on, konverentside või mõne muu suursündmuse korraldamiseks Eestis.

Kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss kuulutatakse praeguste plaanide järgi välja märtsis ja taotluste esitamise tähtaeg on plaanitud maikuusse 2024.

Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotluvoor on plaanis välja kuulutada aprillis ja taotluste esitamise tähtaeg on plaanitud juunikuusse 2024;

Kodanikuühiskonna innovatsioonifondist toetuste taotlemise, mille fookusteema 2024. aastal on kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostöös elanikkonnakaitse/kriisivalmiduse taseme tõstmine, konkreetset tähtaega veel ei ole paigas, aga anname sellest teada esimesel võimalusel meie kodulehe ja meie infokirja kaudu.

Nutikate lahenduste ehk NULA inkubaatori läbiviimiseks otsime hetkel koostööpartnerit ning sellesse arenguprogrammi kandideerimisest anname samuti teada meie kodulehel ja infokirja kaudu.

KÜSK on info- ja teabekeskuseks Euroopa Komisjoni rahastatava „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk CERV programmi taotlusvoorudele, millest juba avatud on:

• soolise võrdõiguslikkuse taotlusvoor, taotluste esitamise tähtaeg 29. veebruaril 2024;
• laste õiguste ja osalemise taotlusvoor, taotluste tähtaeg 26. märtsil 2024;
• linnade ja valdade võrgustike taotlusvoor, taotluste tähtaeg 18. aprillil 2024;
• naiste- ja lastevastase vägivalla vastu võitlemine ja vägivalla ennetamise taotlusvoor, taotluste tähtaeg 24. aprillil 2024.

CERV programmi voorud, mis on plaanis avada taotlemiseks 2024. aastal:

• sõpruslinnade taotlusvoor kuulutatakse välja jaanuaris 2024;
• Euroopa ajaloolise mälu taotlusvoor kuulutatakse välja jaanuaris 2024;
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta taotlusvoor kuulutatakse välja märtsis 2024.

Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab 11. jaanuaril toetusskeemi „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” väikeprojektide taotlejatele kaks infoseminari Jõhvis Koodikoolis (aadressil Tartu põik 5, Jõhvi) “Lounge” alal.

Eestikeelne infoseminar toimub 10.30-12.30

venekeelne infoseminar toimub 13.30-15.30

Palun registreerida ennast RTK kodulehel või otse registreerimisvormil.

Eelistame osalemist kohapeal, kuid soovi korral saab seminari kuulata ka MS TEAMSi vahendusel.

Toetuse andmise eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, samuti luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda. Toetatakse  sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamist ja edendamist, keskkonnateadlikkuse edendamist, kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamist, säilitamist, arendamist ja mõtestamist,  kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevusi, sealhulgas võtmepädevuste arendamist ning tegevusi vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks.

Küsimuste korral on kontaktisikuteks Terje Kuus (terje.kuus@rtk.ee, tel 663 1886) ja Marina Bulatskaya (marina.bulatskaya@rtk.ee, tel 663 1903).

Programmi kohta saab täpsemat infot RTK kodulehelt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Allikas: RTK

Otsime ühte Ida-Viru maakonnas toimetavat kogukonda, kes soovib ühiselt teaduspõhist arenguprotsessi läbida ja osaleda kogukonna arendamise ressursipõhise lähenemise (ABCD mudel) piloteerimisel Eestis.

ABCD mudel on ressursipõhine ehk tugevustel põhinev lähenemisviis kogukondade arendamisele, mida ei ole varem Eestis süsteemselt rakendatud. 

Ressursipõhise lähenemise raames tegeletakse eelkõige

• Kogukonnas asuvate nähtavate ning varjatud ressursside (inimesed, grupid, organisatsioonid, loodus ja infrastruktuur, lood ja traditsioonid) avastamisega;
• kogukonna jaoks oluliste teemade lahendamiseks või heaolu suurendamiseks sobivate tegutsemisviiside kavandamisega;
• individuaalsete ja kogukondlike ressursside ühendamisest tekkinud uute visioonide loomisega.

Osalemise kasu kogukonnale

• pärast protsessi tekivad kogukonnas tugevamad omavahelised suhted;
• suureneb inimeste kaasatus ja teadlikkus kogukonna tugevustest;
• tekivad uued ideed, kuidas tugevusi kogukonna heaks kasutada;
• tekib potentsiaal luua uut visiooni ja käivitada põnevaid algatusi.

Ootame osalema kogukonda, kes

• on alles oma teekonna alguses, loomas omavahelisi suhteid ja otsimas ühisosa või
• tunneb, et on ummikseisus ja tahab proovida asju teisiti teha või
• kes on mõne probleemiga kimpus ja otsib sellele lahendust
• kes on valmis panustama aega kogu teekonna vältel veebruar–juuni 2024

Osalemiseks on vaja

• motiveeritud kogukonda/aktiivgruppi, kes soovib osaleda, õppida ja areneda ning on valmis ühiselt teekonda ette võtma;
• täita hiljemalt 10. jaanuariks sooviavaldus SIIN!

Programmi info

• aastal saab piloteerimisel osaleda üks kogukond, kes valitakse välja sooviavalduste põhjal.
• Osalejatele on protsessis toeks hõlbustajad (Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduse konsultandid Nadežda Morozova ja Tatjana Zamorskaja ning Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe vilistlane Helena Paist).

Programmis on ette nähtud neli kohtumist hõlbustajatega (veebruar – juuni 2024) ning vahepealsed iseseisvad jätkutegevused.

Programmis osalemine on TASUTA!

Küsi lisa Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultantidelt:

Nadežda Morozova, 506 7735, nadezda.morozova@ivek.ee

Tatjana Zamorskaja, 5300 6902, tatjana.zamorskaja@ivek.ee

* Ressursipõhise lähenemise piloteerimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

Sidusa Arengukava 2021-2030 on sõnastatud järgmine eesmärk kodanikuühiskonna arendamiseks: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Lähtudes sellest alates 2023.a on lisandunud maakonna arenduskeskuse vabaühenduste konsultantide tööülesannete hulka ka erinevate kogukondade arendamine ja võimestamine. Selleks on vaja eelkõige teada kogukondade huvid ja vajadused ning soodustada kogukondlikku omaalgatust ja juhtida kogukonnaliikmeid selleks vajaminevate ressurssideni.

Selleks, et alustada uue teenuse pakkumisega ning kaardistada maakonnas üldist olukorda kogukondade teemal SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus vabaühenduste konsultandid Nadežda Morozova ja Tatjana Zamorskaja on läbi viinud perioodil 18.09-01.11.2023 intervjuud Ida-Virumaa kõikide (8) omavalitsuste esindajatega ning tegid kokkuvõte, mis annab ülevaate olulistest teemadest ja küsimustest, mis on seotud omavalitsuste ja kogukondade vaheliste suhetega, nende kaasamisega ja infovahetusega. Lisaks sellele, uuriti, millist tuge ja abi oodatakse SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuselt töös kogukondadega.

Omavalitsused mõtestavad “kogukonda” erinevalt. Mõned näevad seda geograafiliselt piiritletud alana, teised aga laiemalt, hõlmates kõiki, kes on huvitatud kohalikust arengust. Kogukonna mõiste hõlmab geograafilisi, huvipõhiseid, virtuaalseid, kultuurilisi ja tööalaseid aspekte.
Intervjuudest selgus, et aktiivsemad kogukonnad on need, kus liikmed osalevad aktiivselt tegevustes ja aitavad kaasa arengule. Passiivsemad kogukonnad on vähem kaasatud ja sageli ressursside või teabe puudumise tõttu vähem aktiivsed.

Omavalitsused kaasavad kogukondi läbi avalike koosolekute, töögruppide ja küsitluste. Infovahetus toimub peamiselt digitaalsete platvormide ja sotsiaalmeedia kaudu. Rõhutatakse kaasamise järjepidevust ja läbipaistvust.

Kogukonnad ja omavalitsused soovivad SA-lt Ida-Viru Ettevõtluskeskus saada toetust projektide rahastamise otsingul, nõustamist ja koolitusi. Samuti on oluline roll SA-l Ida-Viru Ettevõtluskeskus kogukondade ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö edendamisel näiteks osaledes inspiratsioonipäevadel või olulise info jagamisel.

Koostöö omavalitsuste ja kogukondade vahel on oluline kohaliku arengu ja heaolu edendamiseks. Kaasamine otsustusprotsessidesse, kogukonnapõhised projektid, vabatahtlik tegevus, teabe ja ressursside jagamine, koolitused ja haridusprogrammid, partnerlus kohalike organisatsioonidega ning regulaarne tagasiside ja hindamine on mõned viisid, kuidas seda saavutada.

Koostaja:

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant

Ida-Viru Ettevõtluskeskus

nadezda.morozova@ivek.ee

(+372) 506 7735

Ida-Viru Ettevõtluskeskus korraldas Integratsiooni Sihtasutuse ja Narva Europe Direct’i teabekeskuse toel 12. detsembril 2023. aastal reisi Tallinna, mille käigus seminaride osalejad külastasid Euroopa Elamuste Keskust ning Okupatsiooni ja Vabaduse Muuseumi Vabamu. Reis oli kodanikunädala viimaseks etapiks, mis toimus esmakordselt Ida-Virumaal.

Euroopa Elamuste Keskuses toimus tutvustav tuur interaktiivsel näitusel, mis kajastas inimesi, riike, institutsioone ja Euroopa Liidu tegevusvaldkondi. Osalejad vaatasid 360° kinoteatris filmi, mis rääkis Euroopa Liidu kujunemisest ja Euroopa demokraatia toimimisest. Samuti osalesid nad mängus, kus said end proovile panna Euroopa parlamendiliikmete rollis.

Okupatsiooni ja Vabaduse Muuseumis Vabamus tutvusid osalejad Eesti hiljutise ajalooga okupatsioonide ajal ja pärast neid. Nad said teada Eesti iseseisvuse taastamise ja vabaduse säilitamise loo tavaliste inimeste elulugude kaudu.

Ida-Viru Kodanikunädala üritused toimuvad Euroopa Liidu projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 “Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe” raames.

Galerii

Lisainformatsioon:

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant, projekti juht

Ida-Viru Ettevõtluskeskus

nadezda.morozova@ivek.ee

(+372) 506 7735

23. kuni 29. novembrini korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus Integratsiooni Fondi ja Narva Europe Direct’i teabekeskuse toel Kodanikunädala raames seminare, mis olid pühendatud Kodanikupäevale, mida Eestis traditsiooniliselt tähistatakse 26. novembril. Seminarid toimusid kolmes piirkonna linnas: Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Kohtumised olid suunatud eelkõige noortele ja täiskasvanutele. Üle 90 Ida-Virumaa elaniku osales interaktiivses “maailmakohviku” formaadis programmis, aktiivselt täites temaatilisi ülesandeid ja osaledes aruteludes. Seminaridel käsitleti järgmisi võtmeteemasid: Euroopa Liit, Eesti riigikorraldus ja kohaliku omavalitsuse juhtimine, kogukonnad, riigikaitse. Kohtumiste käigus keskenduti Eestis kehtivate õiguste ja kohustuste tutvustamisele, konkreetsete eluliste näidete arutamisele, digitaalsete lahenduste kasutamisele igapäevaelus. Kuna kohtumistele olid kutsutud ka kohalike omavalitsuste esindajad: Vladimir Võssotski Sillamäelt, Olga Kurdovskaja Kohtla-Järvelt, Denis Lartšenko Narvast, tekkisid elavad arutelud – inimesed esitasid küsimusi ja said väljendada oma arvamust erinevatel teemadel.

Iga osaleja sai isiklikult hinnata, kui hästi ta on informeeritud riigikorraldusest ja Euroopa Liidust, kohalikust juhtimisest ja kodanike aktiivse osaluse võimalustest ühiskondlikus elus. Korraldajad tõid esile noorte suurt huvi seminaridel osalemise vastu, soovi rohkem teada saada oma õigustest ja kohustustest; sellest, kuidas nad saavad osaleda riigi juhtimises ja otsuste tegemises. Paljud rõhutasid, et neil puudub piisavalt teavet ja võimalusi noorte õiguste kaitsmiseks.

Ürituste peamine eesmärk oli selgitada välja elanikkonna teadlikkus riigiasutuste funktsioonidest ja sihtrühma kaasatus kodanikuaktiivsusega seotud tegevustesse. Projekti juhi Nadežda Morozova sõnul: “Selle formaadi ürituste väärtus seisneb võimaluses analüüsida edaspidi kogukonna vajadusi aktiivse kodaniku positsiooni arendamiseks ja kodanikuhariduse teemaliste ürituste korraldamiseks Integratsiooni Fondi poolt tulevikus.”

Kõik osalejad avaldasid korraldajatele tänu huvitava kohtumisformaadi, võimaluse elava suhtluse ja mitteametliku õhkkonna eest kohvitassi taga. Tagasisides kinnitasid osalejad kohtumiste tähtsust ja vajadust traditsiooni kujundamiseks üldise teadlikkuse arendamiseks kogukonnas.

12. detsembril 2023 toimub reis Tallinna, kus seminaride osalejad külastavad Euroopa Elamuskeskust ja Okupatsiooni ja Vabaduse Muuseumi Vabamu.

Euroopa Elamuskeskuses toimub tutvustav tuur interaktiivsel näitusel, mis kajastab Euroopa Liidu inimesi, riike, institutsioone ja tegevusvaldkondi, osalejad vaatavad 360° kinoteatris filmi Euroopa Liidu kujunemisest ja Euroopa demokraatia toimimisest. Samuti on kavas osaleda mängus, kus osalejad saavad end proovile panna kui Euroopa parlamendi liikmed. Okupatsiooni ja Vabaduse Muuseumis Vabamu tutvuvad osalejad Eesti hiljutise ajalooga okupatsioonide ajal ja pärast neid, samuti Eesti iseseisvuse taastamise ja vabaduse säilitamise looga tavainimeste elusaatuste kaudu.

Ida-Viru Kodanikunädala üritused toimuvad Euroopa Liidu projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 “Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe” raames.

Sillamäe seminari videolõik: https://www.youtube.com/watch?v=RIYNfDGzY6k

Galerii: https://ivek.ee/gallery/kodanikunadal2023/

Lisainformatsioon:

Nadežda Morozova

Vabaühenduste konsultant, projektijuht

Ida-Viru Ettevõtluskeskus

nadezda.morozova@ivek.ee

(+372) 506 7735

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad Ida- Virumaa kogukondadele suunatud taotlusvoorud, mille eesmärk on toetada Ida- Virumaa kogukondi kliimaneutraalsusele üleminekul. Toetust saab küsida projektidele, mis soodustavad kliimaneutraalsusele üleminekut, toetades sellega piirkonna atraktiivsuse suurendamist ning sotsiaalse ettevõtluse arendamist. Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist rahastatud toetuse maht kokku on 17 miljonit eurot.

„Juba alates 1920. aastast on Ida-Virumaa kohalike elanike jaoks olnud oluliseks tööandjaks põlevkivitööstus, kus inimesed on ametis olnud põlvest põlve. Keskkonnasõbralikumale majandusele üleminek ja põlevkivisektori tegevuse järkjärguline lõpetamine on kohalike jaoks suur muutus,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Euroopa Liidu ja Eesti soov on aidata nende muutustega paremini kohaneda ning toime tulla, pakkudes toetusi projektideks, mis aitavad piirkonnas elu edendada senisest uuenduslikumal ja keskkonnasäästlikumal moel. Kui senini oleme mitmete meetmetega pakkunud toetusi kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, siis seekordne võimalus on avatud kohalikele kogukondadele n-ö rohujuure tasandil,“ selgitas regionaalminister.

Taotlusvooru läbi viiva Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepa sõnul saab toetust taotleda nii sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks, keskkonnateadlikkuse edendamiseks, kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamiseks kui kohalikele noortele suunatud tegevusteks. “Toetust saab näiteks küsida mõne uue keskkonnasõbraliku toote või teenuse arendamiseks, jäätmete sorteerimise harjumuse juurutamiseks, keskkonnamuutusi ja üleminekuvajadust selgitavateks noorsootöötegevusteks või kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostööd edendavateks algatusteks. Kuid miks mitte ka näiteks kaevurite elulugudele pühendatud raamatute väljaandmiseks või endiste tootmishoonete kasutuselevõtuks kohaliku kogukonnakeskusena,“ selgitas Sepp ning lisas „ Projekte toetatakse kahes kategoorias. Põhivarainvesteeringu projektide kategoorias saab toetust küsida sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik. Juhin siinkohal taotlejate tähelepanu tingimusele, et taotlejaks sel puhul ei saa olla kohalik omavalitsus või riigiasutus. Teises kategoorias on arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisalduvad projektid, kust saab toetust küsida sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik ja äriühing.“

Suuruse järgi klassifitseeritakse projekte kas väike-, keskmise suurusega või suuremahuliseks projektiks, millele vastavalt eraldatakse võimalikke toetussummasid. Väikeprojekti puhul on toetussumma 3000 – 10 000, keskmise suurusega on 10 001 – 200 000 ning suuremahulise projekti puhul 200 001 – 1 500 000 eurot. Kui väikese ja keskmise suurusega projektides saab toetust taotleda nii põhivarainvesteeringuteks kui ka arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusteks, siis suurprojektide toetus on suunatud ainult põhivarainvesteeringutele.

Suurprojektide taotluste esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu alates  30. novembrist 2023 kuni 31.05.2024 kl 17.00. Väikeprojektide taotluste esitamine toimub e-toetuste keskkonna kaudu alates 27. novembrist 2023 kuni 31.12.2028. Keskmise suurusega projektide taotluste vastu võtmine algab 2024. aastal. Rohkem infot taotlemise tingimuste kohta leiab meetme lehelt.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Taotlusvooru korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.

Toetusmeetme veebileht: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks

Väikeprojektide info: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#vaikeprojektid

Suurprojektide info: https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#suurprojektid

Veebilehel on leitavad ka otselingid taotlusvoorule e-toetuse keskkonnas.

Väikeprojekti toetuse taotleja saab olla:

• põhivarainvesteeringu projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused);
• arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing (väikese ja keskmise suurusega äriühing).

Suurprojekti toetuse taotleja saab olla (ainult põhivarainvesteeringud):

• sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik (välja arvatud KOVid või riigiasutused).

RTK korraldab infopäevad potentsiaalsetele taotlejatele:

• Suurprojektide infopäev 07. detsembril 2023.a. kl 13.00-15.00 Teams keskkonnas: Koosolekuga liitumiseks klõpsake siia

Infopäevaga saab liituda siinse lingi kaudu (link on leitav ka RTK veebilehel https://www.rtk.ee/piirkondlike-algatuste-toetus-oiglaseks-uleminekuks#infopaev–2 ) , osalejate arv ei ole piiratud, etteregistreerimist ei toimu.

Kes 07.12 osaleda ei saa, siis lisame RTK veebilehele ka infopäeva salvestuse ja slaidid, et iga huviline saaks hiljem järgi vaadata.

• Väikeprojektide infopäevad (eesti ja vene keeles) toimuvad Ida-Virumaal kohapeal 11. jaanuaril 2024.

Täpsemad kellaajad ja toimumiskohad teatakse jooksvalt.

Neljapäeval, 30. novembril tunnustati Ida-Virumaa tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi neljas kategoorias: Ida-Viru Eurorahade Rakendaja 2023, Ida-Viru Kohaliku Omaalgatuse Programmi Tegu 2023, Ida-Viru Kodanikuühendus 2023, Ida-Viru Tegus Kodanik 2023. Tunnustuse pälvis 12 nominenti.

Konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada Ida-Virumaa tegusaid kodanikke ja parimaid kodanikuühendusi, kelle tegevus muudab meie kodukohad paremaks, kogukonna ühtsemaks ning kodanikuühiskonna tugevamaks.

Ida-Viru Eurorahade Rakendaja 2023 tiitli pälvis SA Ida-Viru Keskhaigla, mis on viimaste aastate jooksul euroraha toel (umbes 35 miljonit eurot) ehitanud Kohtla-Järve Ahtme linnaossa nüüdisaegse meditsiinilinnaku koos uute seadmete ja sisustusega. Linnakus asuvad mitmed täiesti uued ravikorpused ja ka renoveeritud hooned. Viimane suurem projekt, endise sisekliiniku hoone ümberehitamine, lõppes 2023. aasta sügisel. Seal hakkavad paiknema päevakirurgia, silmaosakond, naistenõuandla, funktsionaaldiagnostika, taastusravi jm, lasteosakond ja koolitusruumid. Samuti toimuvad seal eriarstide vastuvõtud. Lisaks on renoveeritud ka tervisemaja Kohtla-Järve Järve linnaosas.

Ida-Viru Kohaliku Omaalgatuse Programmi teoks 2023 valiti Toila Valla Hariduse ja Kultuuriseltsi kogukonnanäituse projekt. Kunstiprojektis “Maalime koos” valmis veerandsada Toila valla vaadet, mille värvimiseks kaasati pereliikmed, sõbrad, kolleegid ja naabrid. Kunstiprojektis lõi kaasa poolsada inimest, kes värvimiseks kasutasid fotode põhjal loodud nummerdatud lõuendeid. Maalid valmisid kuu aja jooksul.

Ida-Viru Kodanikuühenduseks 2023 valiti MTÜ Jõhvi Muuseumi Selts, mis paistab silma oma aktiivse ja mitmekesise tegevusega, rikastades Jõhvi kultuurielu. 2023. aastal korraldasid nad mitmeid üritusi, sealhulgas VI kindralmajor Aleksander Tõnissoni mälestuskonverentsi, minifestivali „XVI orelimuusika pooltunnid“ ja muuseumiöö programmi. Nende tegevused on olulised Jõhvi kogukonnale ja nad teevad koostööd erinevate partneritega.

Ida-Viru Tegus Kodanik 2023 on Aleksandr Openko, Narva 6. Kooli ajalooõpetaja, ajalooteaduste magister ja sertifitseeritud giid. Ta on korraldanud populaarseid ekskursioone Narvas ja Ida-Virumaal ning 2023. aastal ilmus tema raamat “Narva lood”. Aleksandr on professionaalne giid ning aitab iga kord Narva külalistel ja elanikel avastada seda iidset, keskaegset ja salapärast linna uuest vaatenurgast, pühendades nad uutele detailidele ja ajaloole.

Nagu eespool mainitud, on Aleksandri juhitud ekskursioonid edukad ja koguvad kiiresti populaarsust. Aleksandri ekskursioone kuulavad huviga nii täiskasvanud kui ka lapsed.

Eripreemia sai Ida-Viru Jahimeeste Selts, kes tõi 2023. aastal Eesti Kaevandusmuuseumisse üle 5000 inimese, sealhulgas Eesti jahimehed-naised koos perede ja saatjatega.

Konkursi korraldajateks on Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Europe Direct`i Narva teabekeskus ja Ida-Viru Loomeklaster. Tunnustamiskonkursi läbiviimist toetavad SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ida-Viru Omavalitsuste Liit  ja Siseministeerium.

Galerii

Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldas koostöös SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusega 21. novembril Narvas, Craft Depo MTÜ ruumides arengupäeva sealsetele vabaühendustele.

2022. aastal toimus KÜSKi taotlusvooru Ida-Viru vabaühendustele, millega sai taotleda toetust investeeringuteks. Toetust sai 13 vabaühendust Ida-Virumaalt, kellest seitse toetuse saajat tutvustasid läbiviidud projekte arengupäeval.

Arengupäeval jäi kõlama mõte, et Ida-Virumaa, eriti Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Jõhvi vabaühendustega, kus tegutsevad peamiselt vene keelt emakeelena rääkivad inimesed, peaks niisuguste vabaühenduste esindajad, kus tegutsevad eesti keelt kõnelevad inimesed ja kes on ka saanud rohkem toetusi erinevatest programmidest ja asutustelt ning kellel on suuremad kogemused koostöös, kogukonnana tegutsemisel ning oma panuse andmisel kodanikuühiskonda, rohkem suhtlema ja omavahel kogemusi vahetama.

Arengupäeval väljendatud arvamuste alusel saab öelda, et Ida-Viru vabaühendused on huvitatud ja motiveeritud rohkem Eesti kodanikuühiskonnas kaasa lööma, rahastamisvõimalusi otsima ja lõimumise teemal kaasa rääkima. Peamiseks probleemiks Ida-Virumaal on infopuudus, mõningal määral ka vaenulike propagandakanalite tarbimine ja sellises inforuumis elamine ning inimeste hirm näiteks eestikeelsele haridusele kiire ülemineku ees – kas selleks piisab õpetajaid, kas kogukondade liikmed on valmis panustama, kas sotsiaal-majanduslikud probleemid ei aseta inimesi olukorda, kus toimetulek ja heaolu on hoopis teravamalt päevakorras kui kodanikuühiskonnas kaasalöömine ja vabakonnana tegutsemine.

Ida-Virumaa vabaühendustele suunatud arengupäeval jäi kõlama mõte, et kodanikuühiskonna organisatsioonid mujalt Eestist võiksid rohkem siinseid kogukondi ja aktiivseid inimesi toetada, neid oma inforuumi kaasa haarata, sõprussildu luua, narvakate, sillamäelaste, kohtla-järvekate, jõhvikate jt idavirulaste käekäigu vastu rohkem huvi üles näidata ja seeläbi lõimida piirkonda rohkem Eesti vabakonnamaailma. Lisaks tõdeti, et Ida-Viru vabaühendustel tuleks omavahel rohkem suhelda ja kursis olla, mis teised sealsamas teevad, sest koostööpunkte leiti juba arengupäeva toetusesaajate tutvustuste esimestest lausetest.

Arengupäeva teises pooles õpiti koos sotsiaalse mõju mõõtmise ning juhtimise eksperdi Jaan Apsiga, kuidas rääkida arusaadavalt muutustest, mida kogukonnas loome.

Päeva lõpus andsid KÜSKi koordinaatorid Kerstin Rei ja Katre Tamm ülevaate taotlusvoorudest KÜSKis, lisaks tutvustas Darja Rovba Vabaühenduste Liidu tegemisi.

Arengupäeval jagasid oma kogemusi:

• Alutaguse Elulaadikoda
• ALUTAGUSE MATKAKLUBI
• Motus spordiklubi
• Ayuda Mittetulundusühing
• MTÜ Nuti lemmikloomade toetus
• Mittetulundusühing Maadaam
• Craft Depo MTÜ

Pilt: Anastasia Volkova

Allikas

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) kogemuspäev MITU LÕIME, ÜKS KANGAS toimub tänavu 15. novembril kell 10.30 – 17.00 Viljandi pärimusmuusika aidas.

Registreerimine ja oma kogemusringi valimine avatud siin.

Räägime lõimumisest inimeste sotsiaalsete suhete ehk nähtamatu sotsiaalse kapitali võtmes ja arutleme, millist praktilist tarkust saame sellest ammutada sidusama ühiskonna loomiseks.  Kogemusringides sätime fookused lõimumisele sõna laiemas mõttes – erinevate rahvuste, eagruppide, erivajadusega inimeste jt vahel.

Osalema on oodatud vabaühenduste esindajad, avaliku sektori töötajad, aktiivsed kodanikud, aga ka kõik, kes soovivad oma kogemusi jagada ning teiste kogemustest õppida lõimumise teemal.

PÄEVAKAVA

10.30   hommikukohv ja registreerimine

11.00   avasõnad

11.10   Triin Vihalemm “Üksik süsi kustub ikka ära – sotsiaalne kapital isiku ja ühiskonna perspektiivist“.

12.30   lõuna ja mõtete vahetamine

13.30   kogemusringid

15.00   kohvipaus

15.30   kogemusringide kokkuvõtted

16.30   päeva kokkuvõte                    

17.00   kogemuspäeva lõpp

Täpsemat infot jagab:

Marju Mäger

Koordinaator

• NULA inkubaatori koordineerimine
• Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi koordineerimine

marju.mager@kysk.ee

5199 3282

Tähelepanu aktiivsed kodanikud, mittetulundusühingute juhid ja liikmed, vabakonna esindajad Ida-Virumaal!

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital koostöös SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusega esitleb:

21. novembril 2023 kell 13.00-17.30

Craft Depo MTÜ ruumides Puškini tn. 5, Narva

ARENGUPÄEV

Tule ja tutvu, kuidas mittetulundusühingus tegutseda, kuidas oma vabaühendust arendada, kuidas seda juhtida, kuidas vahetada kogemusi, millised on vabaühenduste toetusvõimalused ja rahastamisallikad, kuidas muutuvas keskkonnas olla edukas ja aktiivne jne.

Ajakava:

12.30 kogunemine ja hommikukohv

13.00 KÜSKi taotlusvooru „Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas“ toetuse saajate kogemuslood.

14.00 kohvipaus

14.15. Millist mõju me tahame avaldada? Mõju hindamise koolitus. Koolitaja Jaan Aps.

Jaan Aps on sotsiaalse mõju mõõtmise ning juhtimise tunnustatumaid eksperte Eestis. Lisaks on tal pikaajalise projektide hindamise ja kirjutamise kogemus.

16.15 kohvipaus

16.30 taotlusvoorude tutvustus (Kerstin Rei)  ja rahvusvahelised toetusvõimalused (Katre Tamm) KÜSKis.

Vabaühenduste Liidu tutvustus (Darja Rovba)

Registreerimine kuni 13. novembrini siin

Sündmus on registreerunud osalejale tasuta.

Sünkroontõlke kasutamise võimalus.

Lisainfo:

Kerstin Rei kerstin.rei@kysk.ee 5854 5754

Nadežda Morozova nadezda.morozova@ivek.ee 506 7735

17.-18. oktoobril külastasid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu ja koordinaator Evelyn Valtin ning vabaühenduste konsultandid üle Eesti Ida-Virumaad. Kahepäevase visiidi ajal toimusid nii koosolekud ja arutelud tööalastes küsimustes kui ka erinevate organisatsioonidega tutvumine. Sel korral külalised käisid Voka Avatud Noortekeskuses, MTÜs Sillamäe Edukad Noored ESN, Craft Depo MTÜs ja kuulasid ka MTÜ Alutaguse Elulaadikoda tutvustust.

Fookuses olid just noortega tegelevad organisatsioonid, kuna 2024. aastal avatakse EL struktuuritoetuste meede “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine”, mille raames juba järgmise aasta alguses hakkavad toimuma erinevad tegevused. Tegevuste sihtrühmadeks on Eestis tegutsevad vabaühendused, vabaühenduste konsultandid ja noored vanuses 10-26 aastat, aga ka haridusasutused ja kohalikud omavalitsused. Kuue aasta jooksul on eesmärgiks suurendada laste ja noorte osalust vabaühendustes. Selleks arendatakse vabaühenduste kaasamisoskusi läbi koolituste ja kohtumiste.

Konsultandid kohtusid ka Siseministeeriumi osakonna juhataja Martin Tuliga ja arutasid käimasoleva innovatsioonifondi taotlusvooru. Kohalike omavalitsuste ja kogukondade elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koostööprojektideks mõeldud kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvoorus saab taotlusi esitada veel kuni 30. novembrini. Seega olid arutelu teemaks põhiküsimused, millega pöördutakse konsultantide poole ning head näited juba esitatud projektidest. Konkursi kohta saab rohkem lugeda siit.

Pildigalerii

3. oktoobrist algas registreerimine juba viiendat korda toimuvatele Annetamistalgutele. Sel aastal räägime talgupäeva ja heade tegude päeva, 28. novembri eel heategevusest laiemalt kui vaid annetamisest, seega tasub läbi mõelda ja kirja panna kõik võimalused, kuidas sinu organisatsiooni toetada saab, olgu selleks annetamine, vabatahtlike kaasamine või midagi muud.

Talgute registreerimiseks tuleb kodulehel täita ankeet, kõik teele saadetud talgud vaatame üle ja avaldame või küsime sisestajalt tutvustuse täiendamiseks lisainfot. Võrreldes eelmiste aastatega peaks uus tehniline lahendus olema lihtsam ja kiirem, samuti on nüüd igal talgul oma link ja foto.

Talguid saab registreerida ka vene keeles.

Registreerimine on avatud kuni 7. novembrini.

Viiendad Annetamistalgud toimuvad 28. novembril osana rahvusvahelisest Giving Tuesday liikumisest. Eelmisel aastal oli talgukaardil 135 talgut ja koos annetuskeskkonna “Ma armastan aidata” panusega kogusime 141 383 eurot annetusi.

13. oktoobril 2023 kell 10-12 korraldab Külaliikumine Kodukant koostöös Päästeameti ja Siseministeeriumiga infotunni, kus räägime lahti Kodukandi ja Päästeameti edasise koostööprogrammi tegevused külakogukondadele.

• Tutvustame kriisivalmiduse küsitluse kokkuvõtet.
• Kutsume üles kasutama Innovatsioonifondi võimalusi.
• Jagame infot maakondlike info-ja koolituspäevade korraldamise ja rahastamise kohta.

Infotundi saab jälgida veebiülekandena, kuid olete oodatud osalema ja esinejatega kohtuma ka kohapeal, Voose Päikesekodus Harjumaal, Anija vallas.

Palume infotunnile registreeruda SIIN hiljemalt 11. oktoobriks 2023.
Info esinejate osas täpsustub peagi…

KÜSK plaanib alustada uue programmiga, mille sisuks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ elluviimine.

Tegevuste sihtrühmadeks on Eestis tegutsevad vabaühendused, vabaühenduste konsultandid ja noored vanuses 10-26 aastat, aga ka haridusasutused ja kohalikud omavalitsused.

Kuue aasta jooksul on eesmärgiks suurendada laste ja noorte tegutsemist vabaühendustes. Selleks arendatakse vabaühenduste kaasamisoskusi läbi koolituste ja kohtumiste.

Vabaühenduste jätkusuutlikkus on oluline murekoht paljudele Eestis tegutsevatele ühingutele. Samas ei suudeta oma igapäeva tegevuste kõrval tähelepanu pöörata järelkasvu arendamisele, samuti puuduvad selleks oskused.

Noortele on vaja oluliselt rohkem tutvustada kodanikuühiskonna võimalusi. Paljudel on sellekohast teadmist, kuid paljude jaoks on vabatahtliktöö ja annetamine vaid sõnad, mille tähendust ei mõisteta.

Noorte kodanikuühiskonnaalase teadlikkuse parandamiseks saab koostöös koolidega palju ära teha, teemaga tuleb järjepidevalt tegeleda ja infot anda noortele ja noortega tegelejatele erinevates Eesti paikades. Arendada on vaja erinevate sektorite koostööd kohalikul tasandil ja õpetada noortel, kuidas kaasa rääkida ja mõjutada Eesti ühiskonnas toimuvatele arengutele.

Oluline on, et noored saaks teadmisi ja oskuseid, kuidas olla aktiivne kodanik ning oskuse panustada ühiskondliku tegevusega oma elukeskkonda. Vabaühendused vajavad nende oskuste edasiandmiseks omakorda teadmisi, kuna vabaühendustes tegutsevad oma valdkonna väga head tundjad ei pruugi osata kaasata lapsi ja noori oma tegevustesse.

KÜSKil on plaanis programmi tegevustega aktiivselt alustada 2024. aasta alguses.

Siseministeeriumi moodustatud kodanikuühiskonna innovatsioonifondist saavad kohalikud MTÜ-d ja seltsingud sel aastal taotleda toetust elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse edendamiseks ja arendamiseks. Selle eelduseks on tihe koostöö (koosloome, ühine arupidamine, kaasamine, vajaduste väljaselgitamine) kogukonna ja omavalitsuse vahel.

SA Kodanikuühiskonna Sihtasutuse poolt korraldatava innovatsoonifondi taotlusvoorus (mis ongi ette nähtud elanikkonnakaitse arendamiseks) saab kuni 30. novembrini esitada taotluse need MTÜ-d ja seltsingud, kellel on see teema KOV-iga läbi arutatud ja KOV-i poolt ka kinnituskiri olemas.

Kuna tänasel päeval on kohalike omavalitsuste territoorium päris suur, siis võib tekkida küsimus, et kui ühe KOV-i piires on mitmeid taotlejaid, siis kuidas raha eraldamine otsustatakse?

Vastuseks sellele selgitame, et taotlused tuleb esitada nii, et taotluse summa kohaliku omavalitsuse kohta ei ületaks konkreetse KOV-i jaoks ettenähtud piirsummat (vt piirsummasid siit tabelist vastavalt toetuse jaotusvõtmele).

Ühe KOV piires võib taotluse esitada üks või mitu taotlejat (MTÜ või seltsing), kuid ka siis peab taotlus tervikuna jääma valla kohta eraldatud piirsumma sisse. Nagu öeldud, peab KOV andma taotlusele omapoolse kinnituskirja.

Ühe kohaliku omavalitsuse piiras saab teha ühiselt otsuse, et see summa jagatakse mitmeks ja esitatakse mitu taotlust. Taotlused võivad olla siis erinevatest osavaldadest, teeninduspiirkondadest, külakogukondadest vms. Aga kogukond ja omavalitsus koostöös võivad teha ka otsuse, et taotlejaks on ainult üks ühing terve valla või linna elanikkonnakaitse valmiduse arendamiseks. Peaasi on see teema kooloomes läbi arutada ja ühisele seisukohale jõuda.

Projekti omafinantseeringu nõuet ei ole. Projekt tuleb ellu viia perioodil kuni 31. augustini 2024.

Kogu info kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvooru elanikkonnakaitse valmiduse arendamiseks kohta on kättesaadav meie kodulehelt.

Taotlus tuleb esitada läbi elektroonilise taotluste menetlemise süsteemi.

Tutvu KKK ehk korduma kippuvate küsimuste ja vastustega taotlusvooru lehel.

Detailsemat infot jagab:

Kerstin Rei

Koordinaator

• Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor
• Kogukonna eestvedaja stipendium
• Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor
• Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas
• Arenguekspertide koordineerimine

kerstin.rei@kysk.ee

5854 5754

EELTEADE – kalendrisse märke tegemiseks!

KÜSKi kogemuspäev “Mitu lõime, üks kangas” toimub 15. novembril kell 11.00-17.00 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

Kogemuspäevale on oodatud vabaühenduste, kogukondade ja nende koostööpartnerite esindajad, avaliku sektori töötajad jt aktiivsed kodanikud. Oodatud on osalema kõik, keda huvitab ning kõnetab ja kes soovivad kogemusi vahetada lõimumise teemal.

Lõimumine on meie tänavuse kogemuspäeva fookuses selle sõna laiemas mõttes (erinevate rahvuste, eagruppide ja erivajadustega inimeste lõimumine jne.)

Täpsem info ja registreerimine alates 2. oktoobrist meie kodulehel.

Marju Mäger

Koordinaator

• NULA inkubaatori koordineerimine
• Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi koordineerimine

marju.mager@kysk.ee

5199 3282

Vabaühenduste Liit kuulutab välja alustavate juhtide kiirendi, mille eesmärk on pakkuda kuni kaks aastat vabaühenduse juhina tegutsenutele võimalus oma juhioskusi koos valdkonna ekspertide ja teiste alustavate juhtidega arendada.

Kiirendi kestab pool aastat ja põhineb vabaühenduse juhi kompetentsimudelil, kus iga kuu keskendutakse ühele pädevusele.

Kiirendisse kandideerimiseks täida kandideerimisavaldus hiljemalt 11. oktoobriks!

Osalemise eeldused:

Osaleja

• osaleb vähemalt 80% kokku lepitud kohtumistest;
• võtab vastutuse kohtumistel aktiivselt panustada;
• seab endale valitud kompetentsi arendamiseks isiklikud eesmärgid;
• on aktiivne ennastjuhtiv õppija, kes mentori toel ja kiirendis pakutud materjalide abil oma eesmärkide suunas liigub.

Kiirendi ülesehitus:

Vabaühenduste Liit valib kandideerinute seast kuni 15 osalejat, kes võtavad vastutuse programmi panustada.

Kiirendi algab eneseanalüüsiga. Osaleja analüüsib end kompetentsimudelist lähtudes ja saab tagasisidet nii oma tugevuste kui ka arengukohtade osas. Iga osaleja seab endale isiklikud eesmärgid.

Kuue kuu jooksul toimuvad regulaarsed (kord kuus) kohtumised, mis koosnevad nii koolitusest kui kogemusõppest. Kohtumiste vahepeal tegelevad osalejad iseseisvaõppimise ja saavad tuge mentorilt. Kiirendi käigus toimub kuus kohtumist. Iga kohtumise fookuses on üks kompetents.

Lisainfot jagab Heleene Lippmaa, heleene@heakodanik.ee.

Kiirendi korraldamist toetab Aktiivsete Kodanike Fond.

Strateegilise partnerluse rahaline toetamine

7. septembril toimus Jõhvis finantsalane seminar algajatele mittetulundusühingute juhtidele. Koolitust viis läbi Natalja Roiko, majanduse magister, maksunõustaja ja finantsanalüütik, ettevõtja. Seminaril said algajad juhid teada, kuidas korraldada finantsalast tegevust, milliseid makse tasuda, kuidas pidada sõidupäevikuid, maksta hüvitisi, kuidas katta ametisõite, kuidas arvestada kulutusi ürituste ja projektide jaoks.

Koolituse korraldas Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus Briti Nõukogu toel.

Täname kõiki osalejaid! Mittetulundusühingute ürituste ja infopäevade kohta saate lisateavet Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse sündmuste kalendrist.

GALERII

Selle koolitusega lõppes projekt, mille eesmärk oli suurendada venekeelsete mittetulundusühingute juhtide pädevust. Tänu Briti Nõukogu toetusele korraldati kokku 14 koolitust ja seminari, milles osales 543 inimest Ida-Virumaalt, Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt ja Tartumaalt.

Lisainfo Briti Nõukogu tegevuse kohta  britishcouncil.ee

Neljapäeval, 7. septembril kell 17.30 alustab Jõhvi Rahvaülikoolis (Ontika Koolituskeskuses) tasuta kogukonnaring “Kodanikuks olemise ABC”, ringi eestvedaja on Etti Kagarov.

Kogukonnaringis õpitakse koos teistega läbi arutelude, millised on meie kui kodanike õigused ja kohustused, kuidas otsuseid mõjutada, mis on riigi ja mis omavalitsuse vastutusala ning kuidas kogukondlikele probleemidele/väljakutsetele juhtumipõhiseid lahendusi leida.

Kogukonnaringi eestvedaja Etti sõnul vajavad inimesed toetamist, julgustamist, et leida oma või kogukonna probleemidele lahendusi. “Üksinda võib oma või kogukonna probleemi peas keerutada, kuid valjusti välja rääkides võib ise või teiste abil kergesti leida ka lahendusi,” tõdeb Etti Kagarov, kel endal pikaajaline kogemus poliitikas nii kohalikul kui ka riigitasandil. 

Kogukonnaringid toimuvad neljapäeviti kell 17.30 kuni 20.00. Õppekava maht on kokku 16 akadeemilist tundi. Osalejate soovil võib kogukonnaringi edenedes kaasata ka teisi valdkonna spetsialiste. 

Rohkem infot leiab ja registreerida saab järgmisel leheküljel: http://www.ontikakoolitus.ee/index.php?tevent=277 või võta ühendust Õie Reidmaga (ontika.kk@mail.ee +3725269174). Kogukonnaring toimub Jõhvi Kontserdimajas – Jõhvi Rahvaülikoolis (Ontika Koolituskeskuses), aadressil Pargi 40, Jõhvi. 

Kogukonnaringid toimuvad igas maakonnas Eesti Rahvaülikoolide Liidu projekti “Kodanikuks olemise ABC” raames. Projekti “Kodanikuks olemise ABC” rahastab Norra Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Projekti kohta lähemalt: www.rahvaulikoolideliit.ee/projektid/acf/

Lisainfo: 

Etti Kagarov

Kogukonnaringi eestvedaja
Jõhvi Rahvaülikool

Tel. 5303 6799
etti.kagarov@gmail.com

Krista Hallik

ERLi projekti koordinaator
Tel 526 9690

krista@ktg.edu.ee

Teate edastas:

Heleriin Jõesalu

ERLi tegevjuht

Tel 53 414 905
heleriin.joesalu@rahvaulikoolideliit.ee

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisene taotlusvoor avaneb 1. septembril 2023, taotluste esitamise tähtaeg on 2. oktoober  2023.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Toetusmeetme üleriigilised  infopäevad toimuvad Zoomis:

 T, 05.09 kell 10~13
 https://us02web.zoom.us/j/86237111648…

 T, 05.09 kell 14~15.30 (vene keeles)
 https://us02web.zoom.us/j/4681141358

 K, 06.09 kell 14~17
 https://us02web.zoom.us/j/83683697029…

 N, 07.09 kell 17~20
 https://us02web.zoom.us/j/83085782010…

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

• Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
• Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
• Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327

Eesti Noorteühenduste Liidu Noorte osaluse fondist toetatakse projekte, mille fookuses on noorte kaasamine seisukohtade kujundamisesse ja taotleja huvikaitse tegevuste elluviimine, osalusvõimaluste jätkusuutlikkuse tagamine ja osaluskogude omavahelise koostöö edendamine.

Fondist ootame raha taotlema nii kohaliku ja maakondliku tasandi osaluskogusid, kohalikku omavalitsust (juhul, kui eesmärk on taaselustada osaluskogu kohalikul tasandil), ministeeriumi või muu poliitilise institutsiooni juures tegutsevasse noortenõukokku kuuluvaid organisatsioone ning noorteühendusi, kelle projekt toetab otseselt noorte osalust ühiskonnas ning on suunatud avalikkusele.

PS! Noorteühendustele: loe täpsemalt siit, milliste tegevuste jaoks saavad noorteühendused fondist raha taotleda.

Arvamusfestival on kohtumispaik, mis toob juba 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et luua tasakaaluka arutelu abil paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast. Festivalile olid ka sel aastal oodatud kõik, kes tahtsid kuulata, mõelda, küsida ja kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. Taaskord oli võimalus leida mõttekaaslasi, aga ka uusi ideid, vaatenurki, seisukohti ning lihtsalt mõnusalt aega veeta.

Lisainfo: https://arvamusfestival.ee/otseulekanded-2/

Taotlusvooru eesmärk on tõsta elanikkonnakaitse võimekust kogukonnas ja edendada kogukondade ning kohalike omavalitsuste koostööd kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamise kaudu.

Julgeolekuolukorrast tingituna on siseministeeriumi rahastatud ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt ellu viidava innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvooru fookuses just elanikkonnakaitse.

NB! Taotlusi kodanikuühiskonna innovatsioonifondist toetuste saamiseks saab esitama hakata 22. augustist.

^{„Julgustan kõiki kogukonnaühendusi kaasa mõtlema, kuidas meie elu turvalisemaks ja kriisikindlamaks muuta. Innovatsioonifondi kaudu on seekord võimalik just elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks taotleda märkimisväärseid summasid kogu Eestis – ka MTÜ-del ja seltsingutel väiksemates omavalitsuses väljaspool suuremaid linnu. Kohaliku tasandi uudne kaasamismeetod aitab tugevdada osalusdemokraatiat ja nii tekitame kogukondades koostööks vajalikke võrgustikke. Kriiside lahendamine või nendeks valmistumine lähevad ikka ladusamalt kui inimesed on omavahel tuttavad ja on tekkinud nn küünarnukitunne,“ ütles siseminister Lauri Läänemets.
„Fondi kaudu soovime arendada ja juurutada just kogukonnakeskset valitsemisviisi. See tähendab, et kohalikud inimesed on ise parimad eksperdid hindamaks oma kogukonna vajadusi ja neile ka ise lahendusi pakkuma. Nüüd saabki toetust taotleda kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks ja nende rahastamiseks,“ selgitas Läänemets.}

Innovatsioonifondist saab 2023. a. toetust taotleda:

•             kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks (nt arutelud, ümarlauad, kriisirollide kaardistamine ja loomine, kriisivalmiduse liidrite määramine jne) kui need ei ole veel teada ja/või kokku lepitud kogukondlikult ja/või

kui kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajadused on välja selgitatud, siis

•             konkreetsete elanikkonnakaitse vajaduste rahastamiseks (nt teenuste tellimine, inventari soetamine, elektri varustuskindluse tagamine, kriisivarude kaardistamine, soetamine ja täiendamine, kriisiplaani koostamine, varjumiskohad ja -kindlus jne).

Projekti elluviimise periood on 26. juunist 2023 kuni 31. augustini 2024. Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, mis tegutseb põhikirja järgi avalikes huvides või seltsing, mis tegutseb kirjaliku seltsingulepingu järgi avalikes huvides.

Taotlusi saab esitada ajavahemikul 22. augustist kuni 30. novembrini 2023 kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login ning taotlusega koos tuleb esitada:

•             kohaliku omavalitsuse vormikohane kinnituskiri (vorm kättesaadav siit);

•             vajadusel taotleja esindusõigust tõendav volikiri;

•             kirjalik seltsinguleping, kui taotlejaks on seltsing.

Innovatsioonifondi maht 2023. aastal on 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta on ette nähtud maksimaalne toetussumma, mille piires selle omavalitsuse territooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda saavad.

Ühe kohaliku omavalitsuse territooriumilt võivad taotluse esitada ka mitu taotlejat, kuid see peab olema kohaliku omavalitsusega läbi arutatud ja omavalitsuse kinnituskirjas märgitud.

Kogu vajalik info taotlusvooru kohta on kättesaadav kodulehelt.

Taotlusvooru infotund toimub 25. augustil kell 14.00 keskkonnas Zoom.

Link infotunnile siin.

8.-9. augustil toimus Narvas mitteformaalse õppekeskuse VitaTiim ruumides koolitus venekeelsetele vabaühendustele projektijuhtimise teemal. Koolitajaks oli Jelena Lohmatova, täiskasvanute koolitaja ja täiskasvanute õppekeskuse Vestifex juhataja, kes jagas mitte ainult akadeemilisi teadmisi vaid ka oma praktilist kogemust projektijuhtimises.

Koolituse korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus Briti Nõukogu Eestis toel ning see oli suunatud alustavatele mittetulundusühendustele, kes ei ole varem projekte kirjutanud, samuti neile, kes on varem taotlusi esitanud, kuid saanud negatiivseid vastuseid ning soovisid oma vigu parandada. Koolitusel osales 23 inimest Narvast, Sillamäelt, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest ja Tallinnast.

Üritus oli suurepärane võimalus saada uusi teadmisi, inspiratsiooni ning leid partnereid ja kaasmõtlejaid. Seekord koolitus oli väga praktiline ning “osalejaid sai koolitaja ning vabaühenduste konsultantide Tatjana Zamorskaja ning Nadežda Morozova juhendamisel koolitusel kirjutada projekti valitud fondi. Kõige populaarsemaks osutusid SA Kodanikuühiskonna Kapitali arenguhüppe taotlusvoor, kohaliku omaalgatuse programm ning Erasmus+ programmid. Osalejate sõnul olid olulised nii teadmised, kirjutamiskogemus kui ka julgustus projekte kirjutada.

Täname kõiki osalejaid! Ning ootame juba järgmistele koolitustele mis toimuvad augustis-septembris. Koolitusi saab jälgida Ida-Viru Ettevõtluskeskuse sündmuste kalendris 

GALERII

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee

Vabaühendused on oodatud oma tegevusega seotud küsimustega, projektiideedega ning valmis projektidega vabaühenduste konsultantide juurde tasuta nõustamisele.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond koos konsultatsioonifirma Hendrikson DGE ekspertide meeskonnaga kutsub septembris uue üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” koostamist ettevalmistavatele ideeseminaridele.

“Eesti 2050” on riigi ruumilise arengu pikk plaan. Planeeringuga määratakse ruumilise arengu põhimõtted ja antakse suuniseid järgnevatele täpsematele planeerimisdokumentidele, samuti on planeering valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks.

Septembris toimuvate seminaride eesmärgiks on koguda üheskoos mõtteid üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi väljatöötamiseks, mis vastaks võimalikult laiapõhjalistele ootustele.

Ideeseminaride käigus arutatakse ühiselt, millistele väljakutsetele uus üleriigiline planeering peaks reageerima, milliseid teemasid  ja mil viisil tuleks planeeringus käsitleda ning milline on tänapäevane planeeringu vorm. Arutlusele tulevad regionaalsete eripäradega seotud ootused ja vajadused. Samuti tutvustatakse seminaril seni tehtud tööd planeeringu lähteseisukohtade väljatöötamisel ja antakse ülevaade kavandatavast planeeringu koostamise protsessist.

Regionaalsed ideeseminarid toimuvad 5 Eesti regioonikeskuses:

• 4. septembril Paides Paide riigimajas (Rüütli tn 25)
• 6. septembril Tartus Tartu Loodusmajas (Lille 10)
• 11. septembril Jõhvis Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40)
• 12. september Pärnus Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2)
• 13. septembril Tallinnas Õiguskantsleri Kantselei hoones (Kohtu tn 8)

Palun leidke sobiv seminari aeg ja koht sellelt lingilt. Sisuka arutelu huvides ootame osalejaid kohale ja veebi teel osalemise võimalust seekord ei paku. Seminari algus on kell 13.00 ja kestab 17.00-ni.

Anna Semjonova
nõunik
ruumilise planeerimise osakond
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

anna.semjonova@agri.ee
58605422

Siseministeerium käivitab uudse innovatsioonifondi, millest toetuse saamiseks korraldab taotlusvooru KÜSK. Innovatsioonifondi strateegiline eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi käivitama uudseid koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme.

Tänavu saab innovatsioonifondist toetust taotleda elanikkonnakaitsega seotud tegevusteks:

• kogukondlike arutelude ja ümarlaudade korraldamiseks, et omavahel kokku leppida elanikkonnakaitse tõstmiseks vajalikes tegevustes vastavas KOVis;
• kui vajadused juba teada ja kokku lepitud, siis ka nende vajaduste teatud mahus rahastamiseks.

Toetust taotlema on oodatud avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja seltsingud, mis tegutsevad kirjaliku seltsingulepingu järgi avalikes huvides.

Projekti planeerimisse ja taotluse koostamisse tuleb panustada nii kogukonnal kui kohalikul omavalitsusel. Kohalik omavalitsus peab kinnitama, et projektis toodud vajadusteni on jõutud koostöös kogukonnaga ja taotluses kirjeldatud tegevused on vajalikud elanikkonnakaitse tõstmiseks piirkonnas. Kuna fookuses on elanikkonnakaitse, siis tuleb kaasata ka Päästeameti esindajad.

NB! Taotlemine ei ole veel avatud. Taotlemine on plaanis välja kuulutada augusti teises pooles. Sellest anname eraldi teada KÜSKi kodulehel ja sotsiaalmeediakanalite kaudu. Selleks, et info kiiresti teieni jõuaks, palume liituda meie infokirjaga.

Dokumendid tutvumiseks:

• Tutvu siseministeri käskkirjaga 26.06.2023 nr 1-3/94 „Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi rakendamise üldtingimused 2023. aastal“
• Vaata ka käskkirja nr 1-3/94 LISA 1 tabelit „Toetuse jaotus“
• Loe siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüdi kaaskirja kohalike omavalitsuste juhtidele „Innovatsioonifond kogukonnakeskse valitsemisviisi juurutamiseks ja elanikkonnakaitse arendamiseks“

Lisainfot saab lugeda siseministeeriumi kodulehelt.

Registreeru tasuta nõustamisele

Suvi on vabaühendustele sobiv aeg teha plaane ja mõelda läbi, kuidas oma põhikirjalisi või muid avalikest huvidest lähtuvaid eesmärke paremini saavutada. Teisisõnu – praegu on õige aeg valmistuda arenguhüppeks.

Juulis ja augustis läbi mõeldud plaanid saab kirja panna ja esitada septembrikuus KÜSKi välja kuulutatud vabaühenduste arenguhüppe 2023. aasta taotlusvoorus. Arenguhüppeks saab toetust taotleda kuni 25 000 eurot. Taotluste sisestamine ja esitamine on avatud 4.-25. septembrini kultuuriministeeriumi taotluste esitamise infosüsteemi TMS kaudu.

Juba praegu on võimalik täita taotlusvormi näidist, mille saab alla laadida meie kodulehelt. Hiljem, taotluste esitamise ajal, 4.-25. septembini saab täidetud lahtrid kopeerida TMS-i.

Toetust saab nagu ikka taotleda vabaühendus, mis tegutseb avalikes huvides, mille tegevus on avalik ning juriidiliseks vormiks mittetulundusühing või sihtasutus.

Kogu vajalik info on kirjas KÜSKi kodulehe 2023. aasta arenguhüppe taotlusvooru alamleheküljel.

Projekt tuleb ellu viia ajavahemikul 1. detsember 2023 – 31. juuli 2025 ja peab kestma vähemalt 12 kuud. Projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks tuleb kaasata vabaühenduse poolt vabalt valitud arenguekspert.

NB! Toetuse taotlemise INFOPÄEV, mis toimus 16. juunil, on järelvaadatav KÜSKi Youtube´i kanalilt

Registreeru tasuta nõustamisele

Alates 4. juulist kuni 14. augustini saavad juriidilised isikud ning kohalikud omavalitsused taotleda toetusi Ida-Virumaal spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 350 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

Taotlusvoor on avatud eesmärgiga elavdada Ida-Virumaa arengut läbi täiendava toetuse priikonna ettevõtlusele. Spordi- ja kultuuriüritused aitavad kaasa sellele, et Ida-Virumaa elanikud ja ettevõtted tegutsevad aina aktiivsemalt, piirkonna spordi- ja kultuurielu on üha mitmekesisem ning Ida-Virumaale jõuavad külastajad üle Eesti ja kaugemaltki.

„Selline toetus toob kasu nii Ida-Virumaale kui ka tervele Eestile. Mida rohkem erinevate kogukondade inimesed saavad kokku ja tegutsevad koos, seda lihtsam on nendel leida ühist keelt ja teha koostööd. Niiviisi tekivad ühised ettevõtmised, mis toredatele elamustele lisaks pakuvad ka võimalusi edukaks ettevõtluseks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

„Ida-Virumaa on looduskaunis ja põneva ajalooga piirkond. Seal on igati head eeldused pakkumaks nii kohalikele kui kaugematele külalistele meeldejäävaid sündmusi ja kvaliteetset meelelahutust,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Tänu põnevatele kultuuri- ja spordisündmustele (taas)avastavad kindlasti nii mitmedki Ida-Virumaa võlu ja atraktiivsuse, mis annab omakorda hea tõuke piirkonna majandusele ja seeläbi ka üldisemale arengule. Meil on häid edulugusid, kus selle toetusmeetme abil on juba põnevaid ettevõtmisi teoks saanud. Näiteks viidi hiljuti läbi rahvusvaheline Jõhvi kergejõustikuõhtu, mis paistis kogu maailmas silma oma kõrgetasemelise kettaheitevõistlusega. Nüüd kutsume üles esitama uusi taotlusi saamaks rahalist tuge erinevate toredate sündmuste korraldamiseks,“ lisas minister Kallas.

Toetuse võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal ajavahemikus 4. juuli 2023 kuni 30. aprillini 2024, omavad vähemalt maakondliku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimunute üritustega.

Juriidilised isikud ja omavalitsused saavad taotleda toetust summas alates 10 000 eurost kuni 25 000 euroni. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ettenähtud kokku 350 000 eurot. Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu hiljemalt 14. augustil 2023.

Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 1. augustil kell 15. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda saates kirja aadressile iris.jarv@integratsioon.ee.

2023. aasta Arvamusfestivali kava on avalikustatud! Kavas on üle 150 arutelu, lisaks põnev kultuuriprogramm ning eriilmelised töötoad. Paremaks navigeerimiseks on võimalik arutelusid sorteerida nii kuupäeva ja kellaja, märksõna ning aruteluala järgi. Et kogu meelepärane programm oleks lihtsasti leitav, on võimalik luua endale isiklik kava. Loe lähemalt siit.

Asukoha number nurksulgudes on ala number kaardil. Ala kaardi leiad siit.

Uuendusena  iga arutelu juurde lisanud diagrammi selle kohta, kui palju arutelus kaasa saab rääkida. Ühe tulbaga arutelude puhul võib oodata klassikalisemat paneeldiskussiooni, kus kuulajad saavad lõpus vaid küsimusi esitada, kolme tulbaga arutelude puhul eeldatakse aga kõigi alal viibijate panust arutelu õnnestumisse.

KAVA

Head uudistamist!

Noorsootööasutuste, noorteühingute ja huvikoolide noorteprojektide toetuse “Noorte Heaks 2023” eesmärk on tõhustada noorsootööasutuste, noorteühingute ja huvikoolide koostööd noorte- ja haridusvaldkonna asutustega ning suurendada nende võimekust vastata noorte vajadustele ja väljakutsetele lähtuvalt “Noortevaldkonna arengukava 2021-2035” strateegilistest eesmärkidest.

Prioriteetsed teemad

1. Mitteformaalse õppimise ja formaalhariduse lõimingu toetamine.
2. Kultuuridevahelise suhtluse ja kogukondade lõimumise soodustamine, sh eestikeelsele haridusele ülemineku toetamine.
3. Rohe- ja digipöörde elluviimine noortevaldkonnas.

Toetust võib taotleda:

• koostööprojektide elluviimiseks, sh omavalitsuste piiride üleselt;
• innovatsiooni ellu kutsumiseks noorsootöös või huvihariduses (arendusprojektid).

Taotlusvoorus toetatakse:

1. maksimaalselt ühte projekti taotleja kohta iga taotlusvooru puhul;
2. projekti sisutegevuste elluviimisega otseselt seotud kulusid, välja arvatud järgmises lõigus välja toodud juhtudel;
3. tegevuste läbiviimisega seotud vahendite omandamise või rentimise, sh tellimise, seadistamise ja paigaldamisega seotud kulusid.

Taotlusvoorus ei toetata:

1. projekti juhtimisega seotud tööjõukulusid;
2. noorte püsi- ja projektlaagrite korraldamisega seotud projekte;
3. noortemalevate korraldamisega seotud projekte;
4. noorte osaluskogude projekte;
5. projekte, mis on käsitletavad ühekordsete sündmustena;
6. kinnisvara omandamise, ehitamise, remondi ja renoveerimisega seotud kulusid;
7. tegevusi, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.

Taotlusvooru “Noorte Heaks 2023” saab esitada taotlusi 10. juuli kuni 14. august 2023.

Projekti tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt toetuse saamise aasta 31. detsembriks. 

Minimaalne taotletav toetussumma ühe projekti kohta on 1500 eurot ja maksimaalne taotletav toetussumma on 11 000 eurot.

Loe lisaks programmi kohta 

Lisainfo:

Kaisa Potter
Noorteosakond
Haridus- ja Noorteamet
Kaisa.potter@harno.ee
5663 8074
626 8909

KÜSKi eestvedamisel valminud sotsiaalse innovatsiooni visiooniloome protsessis osalesid Tallinna Ülikool, SA Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, siseministeerium ja sotsiaalministeerium. Lisaks olid kaasatud riigikantselei, maaeluministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja maakondlike arenduskeskuste võrgustiku esindajad. Erinevad huvirühmad said visiooniloomesse sisendit anda läbi mitmetes Eesti paikades korraldatud seminaride. Visiooniloome toimus Euroopa sotsiaalse innovatsiooni liidu konsortsiumi rahvusvahelise projekti raames ning oli kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt.

Tutvu visioonidokumendiga osade ja peatükkidega siit lingilt: https://kysk.ee/sikk/sotsiaalse-innovatsiooni-visioon-2030/

Sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ja tegevusviise, mis pakuvad sotsiaalsetele probleemidele ja väljakutsetele varasematest paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks.

Integratsiooni Sihtasutus avas taotlusvooru Ukraina sõjapõgenikest kuni 19-aastastele noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks.

Toetuse andmise eesmärk: tagada kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele Eestis võimalused hoida sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga kogukondlike tegevuste kaudu.

Toetatavad tegevused: toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab taotlusvooru eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ning mille raames korraldatakse ukraina keele ja kultuuri õpet ja/või ukrainakeelseid kultuurisündmusi koostöös ukraina kultuuriseltside, eesti vabaühenduste, kultuuri- või mäluasutuste või raamatukogudega ja/või antakse välja ukrainakeelset laste- ja noortekirjandust.

Toetuse andmise tulemused:

• ukraina keele ja kultuuripärandiga seotud traditsioonid on sihtrühma seas elujõulised;
• sihtrühmal on säilinud side ukraina keele- ja kultuuriruumiga;
• ellu on viidud kogukondlikud kultuurisündmused;
• välja on antud ukrainakeelne laste- ja noortekirjandus;
• korraldatud on ukraina keele ja kultuuri õpe sihtrühmale.

Nõuded taotlejale: taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.

Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Taotletava toetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot taotluse kohta. Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium. Taotlusvooru aluseks on Kultuuriministri 16.12.2022 määruse nr 21 „Kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“.

Taotluste esitamise tähtaeg on 08.08.2023 kell 23.59. Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login

Taotlusvooru infotund toimub Teams keskkonnas 05.07.2023 kell 15.00 – 17.00. Infotunnile palume eelnevalt (kuni 04.07) registreeruda aadressil raili.pihlamagi@integratsioon.ee

Täiendav info:

• Ave Härsing – kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht, tel +372 659 9024, e-post ave.harsing@integratsioon.ee;
• Raili Pihlamägi – koordinaator, tel +372 659 9066, e-post raili.pihlamagi@integratsioon.ee.

Aasta 2024 on kultuurilise mitmekesisuse aasta. Just sellele Eesti inimesi ühendavale väärtusele pöörame tähelepanu järgmise Kultuuriministeeriumi algatatud teema-aasta raames. Selleks võtame ühiselt ette kõik, mis aitab kultuurilisel mitmekesisusel eriliselt silma paista. Teisisõnu, avastame ja jagame, väärtustame ja loome, hoiame ja rikastame meie kogukondade ning rahvaste kultuurilisi omapärasid kõige selle kaudu, mis meid ühendab: alates elamustest ja müütidest kuni loomingu ja tulevikuni. Seda nii igapäevaelus ja tähtpäevadel kui ka uuringutes ja sündmustel.

Kultuurilise mitmekesisuse aasta toimkonna eestvedajaks on Integratsiooni Sihtasutus.

MÕTLE KAASA

Nagu kultuuriline mitmekesisus algab igaühest meist, algab ka sellele väärtusele pühendatud aasta meie ideedest. Seepärast palume teema-aasta toimkonnaga julgelt kaasa mõelda: jagada ideid, kuidas järgmisel aastal Eesti kultuurilist mitmekesisust tähistada. Teretulnud on nii juba teoks või lausa traditsiooniks saanud ettevõtmised kui ka alles plaanitud või just järgmisest teema-aastast innustatud algatused.

Ootame kõiki ideid 30. juunini 2023 alloleva ankeedi vahendusel või tavapostiga Integratsiooni Sihtasutuse aadressil (Rävala pst 5, 10145 Tallinn, märksõnaga „2024“). Vaatame ideed läbi tänavu juulis ja anname vastukaja hiljemalt augustis.

LISAINFO

ALLIKAS

KÜSKi iga-aastase vabaühenduste arenguhüppe toetuse taotlusvoor tuleb taas. Taotluse saab esitada TMS-is ehk Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis ajavahemikul 4.-25. septembrini (k.a.) 2023. aastal.

Toetust saab nagu ikka taotleda vabaühendus, mis tegutseb avalikes huvides, mille tegevus on avalik ning juriidiliseks vormiks mittetulundusühing või sihtasutus. Taotletav summa on kuni 25 000 eurot.

NB! Toetuse taotlemise INFOPÄEV tuleb peagi, juba 16. juunil kell 11.00 – 12.30 Zoomis ning on hiljem järelvaadatav. Palume ennast infopäevale registreerida alloleval lingil. Registreerunutele saadetakse Zoomi link.

REGISTREERIMINE

Toetust saab küsida vabaühenduse arenguhüppeks, mis seisneb organisatsiooni juhtimises, planeerimises, finantside kavandamises, tööprotsesside arendamises, mõjul kommunikatsioonis, teenuste osutamises ning selles, et ühinguga seotud inimestel oleksid projektiperioodi lõpus paremad teadmised, oskused ja kogemused, mis on rakendatud ühingu arengu saavutamiseks. Täpsemalt loe taotlusvooru tingimustest.

Tuleb tähele panna, et vabaühenduse omafinantseering projektis peab olema vähemalt 5% ja seda rahalises vormis. Ehitus- ja remonditööde, põhivara ning üle 200-euro maksvate soetuste, mille kasutusaeg on üle ühe aasta, puhul peab see olema aga vähemalt 30% iga sellise kulu maksumusest.

Projekt tuleb ellu viia ajavahemikul 1. detsember 2023 – 31. juuli 2025 ja peab kestma vähemalt 12 kuud. Projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks tuleb kaasata arenguekspert.

Kogu vajalik info vabaühenduste arenguhüppe toetusest on olemas taotlusvooru lehel.

Mittetulundusühingutele turunduse aluste tutvustamise eesmärgil korraldas Ida-Viru Ettevõtluskeskus Briti Nõukogu toetusel veebipõhise infoseminaride sarja. Mõistlikult planeeritud turundus aitab mittetulundusühingutel edendada oma tooteid või teenuseid ning meelitada rohkem publikut oma üritustele, võistlustele jne. Turundus aitab luua mittetulundusühingule mainet, mis võib kaasata huvitatud inimesi ning olla atraktiivne sponsoritele ja fondidele.

Kokku toimus 10 seminari erinevatel teemadel: turunduse alused, Facebook, Instagram, Google Analytics, Tik-Tok, e-posti turundus, MTÜ koduleht ja tasuline reklaam. Kõik loengud viisid läbi turunduskooli Paprika lektorid. MTÜ Südamete Soojus, MTÜ Ayuda (Päite Loomepark), IDA-VIRUMAA KOERASÕPRADE KLUBI LUCKY, MTÜ VeloNarva, MTÜ YOUNG & ACTIVE ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus jagasid

Seminare külastas üle 500 inimese Ida-Virumaalt, Harjumaalt, Pärnumaalt, Tartumaalt ja Lääne-Virumaalt. Korraldajad loodavad, et seminaride osalejatel tekkis huvi ja algteadmised oma tegevuse reklaamimiseks ning need, kes juba oma organisatsiooni aktiivselt tutvustavad, said täiendada oma teadmisi.

Mõnede osalejate tagasiside:

– Osalesin kõigil seminaridel, väga informatiivne ja kasulik.

– Tänan sellise koolituse korraldamise eest, suurepärased lektorid ja huvitavad näited reaalsest elust.

– Suurepärane tugi meie tegevusele.

– Tänan tehtud töö eest! Kogu info oli kasulik ja selgelt struktureeritud, lektorid selgitasid materjali kergesti ja huvitavalt.

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis: britishcouncil.ee

Selle projekti raames toimus aprillis seminar majandusaasta aruanne  koostamise teemal ning augustis toimub praktiline koolitus projektide kirjutamisel ning infoseminar autoriõiguste kaitse kohta. Lisainfo 

29.-30. mail külastas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital  Ida-Virumaa investeeringutoetuse programmi projekte ellu viivaid vabaühendusi. Kokku KÜSK toetuse said 12 vabaühendust, kahe päeva jooksul KÜSK koos vabaühenduste konsultantidega Tatjana Zamorskaja ja Nadežda Morozova külastasid 6 vabaühendust Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Alutagusel:

• Ayuda Mittetulundusühing-  projekt „Eesti muinasjuttude rada “Muinasjutumets” Päite loomapargis“
• MTÜ Rõõmukool – projekt „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus Montessori õppevahenditega“
• Mittetulundusühing Edukad Sillamäe Noored – ESN- projekt „Sõrestikmoodulite soetamine ürituste läbiviimiseks Ida-Virumaal“
• MTÜ Nuti lemmikloomade toetus – projekt „Alustada veebikeskkondi veebipõhiseks konsultatsiooniks veterinaaria piirkonnas ja künoloogia“
• Mittetulundusühing  Maadaam- projekt „Majutusvõimaluste loomine kogukonnateenuse täiendamiseks“
• Alutaguse Elulaadikoda MTÜ- Projekt „ Alutaguse Elulaadikoda võimekuse tõstmine sündmuste läbiviimisel“

Toetuse eesmärk on anda hoogu võimekatele Ida-Viru maakonnas tegutsevatele vabaühendustele, mille tegevuste tulemusena on tõusnud Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonnana ja paranenud piirkonna üldine areng.

Kõik toetuse saajad

Allikas

Korteriühistud saavad küsida toetust keldrite varjumiskindluse parandamiseks. Aprillis avaldas Päästeamet konkreetsed soovitused korteriühistutele, kuidas olemasolevad keldrid võimalikuks varjumiseks sobilikuks kohandada. Nüüd on võimalik ka taotleda raha näiteks energia varustuskindluse tagamiseks vajalike seadmete nagu generaatorid ja autonoomsed akupangad soetamiseks. Samuti keldriruumide siseviimistluse ja sissepääsude korrastamiseks või uste vahetamiseks.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on muutunud julgeolekuolukord loonud Euroopas uue reaalsuse ja sellest lähtuvalt tuleb ka inimeste elu ning tervise kaitseks varasemast rohkem panustada, seda ennekõike elanikkonnakaitse arendamisel. „Selleks oleme Päästeametile eraldanud 1,2 miljonit eurot esimese taotlusvooru korraldamiseks, millega toetatakse korteriühistuid varjumiskohtade kohandamisel, “ märgib siseminister.

Toetuseks kvalifitseeruvad korterelamud, mis asuvad vähemalt 15 000 elanikuga tiheasustusaladel (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Rakvere, Narva, Viljandi) ja mis on eelkõige aastatel 1950-1990 ehitatud tüüpprojektiga suurpaneelelamud või plokkidest korruselamud. Päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek rõhutab, et pilootprojekti põhieesmärk on välja selgitada, millised on korteriühistute tegelikud vajadused, kui palju kulub vahendeid erinevat tüüpi korterelamute keldrite varjumiseks kohandamisele ja kuidas riik saab edaspidi paremini toeks olla. „Hiljuti Päästeameti poolt tellitud TalTechi analüüs näitas, et paljude korterelamute keldrite varjumiseks kohandamine vajab vaid mõningast korrastamist ja ehitustöid. See meede ongi hea võimalus kohandada keldrid varjumiseks,“ lisab Kreek.

Taotluse esitamise tähtaeg on 29. september 2023 kell 17.00. Taotlused tuleb esitada Päästeameti e-posti aadressile rescue@rescue.ee. Täiendavat infot taotlusvooru kohta saab e-posti aadressilt varjumine@rescue.ee.

Tingimuste ja taotlusdokumentidega saab tutvuda siin: https://www.rescue.ee/et/juhend/kriisiks-valmistumine-korteriuehistule/keldrite-varjumiskindluse-parandamise-taotlusvoor

Varjumisel eristatakse: „avalik varjumiskoht“ (mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele varjumiseks), „varjumiskoht“ (kodu või tööruumid, kus inimene ohu hetkel on) ja „varjumisruum“ (akendeta, soovitavalt betoon/kivi seintega ruum, näiteks vannituba). Kui avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval, siis ohuhetkel töökohal või kodus viibivad inimesed peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või kelder. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.

19. mail lõpetasid SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid Tatjana Zamorskaja ja Nadežda Morozova Siseministeeriumi poolt tellitud ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga korraldatud koosloome koolitusprogrammi.

Koolitusprogramm koosnes viiest moodulist ning käsitles koosloome protsessi ja metoodikaid, kogukondade arendamist ja kaasamist ning arengukava koostamise protsessi.

Koosloome metoodika:

• võimaldab mitme osapoolega koostööprotsesse tõhusalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted.
• aitab meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna põhineb eriarvamuste sünteesil ja kollektiivsel loovusel.
• soodustab arvamuste paljusust ja võimaldab tänu erinevatele perspektiividele jõuda praktilistele lahendusteni.
• tänu ühiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist.

Maakonna arengukeskuste vabaühenduste konsultandid suunavad kohalikke omavalitusis ja kogukondi koostööle ning nõustavad kodanikuühendusi ja –algatusi kogu organisatsiooni arengutsükli ulatuses, sh teemadel nagu:

•   organisatsiooni asutamine
•       organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvatamine
•       ühingu juhtimise korraldamise nõustamine
•       ühingu tegevuste rahastamise nõustamine
•       ühingu projektide nõustamine
•       organisatsiooni arendamine, sh ühingu arengu ja lõpetavate ühingute nõustamine

Alates 2023. aastast toetavad maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööd. Teenus on suunatud ühise eesmärgi nimel tegutsevatele, piirkondlikult määratletavatele inimeste rühmale. Kogukonnakeskse lähenemise eesmärk on luua inimeste heaolu läbi võrgustikupõhise koostöö ning ühise probleemide väljaselgitamise ja lahendamise kaudu.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endise nimega SA KredEx) avab 29.05.2023.a. lasterikaste perede kodutoetuse taotlusvooru. Taotlusvoor on avatud kuni 03.07.2023.a.

Toetus on suunatud peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast (19 k.a.) last, kes moodustavad ühise leibkonna ja kelle 2022. aastal saadud maksustav tulu leibkonna liikme kohta kuus ei ole suurem, kui 450 eurot.
Toetussumma on kuni 10 000 eurot.
Kolme- ja neljalapseline pere, kellele on eelnevalt kodutoetust eraldatud ühe korra, saab teistkordselt toetust taotleda 5000 eurot.
Viie- ja enamalapseline pere, kellele on eelnevalt kodutoetust eraldatud ühe korra, saab teistkordselt taotleda 10 000 eurot.

Taotlust saab esitada alates 29.05.2023 KredExi e-teenuste keskkonnast, taotluse allkirjastamiseks on vajalik digitaalse allkirjastamise võimalus.
Taotlusi saab esitada ka e-posti teel aadressil toetused@kredex.ee või posti teel aadressil Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Sepise 7, Tallinn, 11415, ümbrikule lisada märksõna „Kodutoetus”, vormid on saadaval alates vooru alguskuupäevast siin. Sihtasutuses kohapeal taotluseid vastu ei võeta.

Toetust saab taotleda:

1) eluruumi ostmiseks, kui perel puudub isiklikku omandisse kuuluv eluruum, see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele või on ruumiliselt ebapiisav;

2) ehitamisega seotud tegevusteks, kui leibkonna omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
Ehitamise all mõeldakse taotleja või tema kuni 15-aastase lapse/laste omandis oleva eluruumi renoveerimist, ümberehitamist, laiendamist, püstitamist, tehnosüsteemide või –võrkude rajamist, muutmist või asendamist, tegevuste elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalvega soetud kulude katmist. Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik 20% toetussummast.

Loe lähemalt https://www.kredex.ee/et/kodutoetus

14. juunil 2023 kell 11.00-16.00 toimub Tartus, Tähtvere Avatud Naistekeskuses arengupäev vabaühendustele teemal „Kodanike kaasamine ja osalemine vabaühendustes“. Palun tutvu sündmuse kavaga ja registreeru hiljemalt 6. juunil siin. Sündmus on kõigile tasuta.

Päevakava

10.30 Kogunemine ja hommikukohv

11.00 Tervitused ja tutvumisring

11.30 Pille Rives, Tähtvere Avatud Naistekeskuse juhatuse liige jagab keskuse lugu

12.00 Martin A. Noorkõiv, sihtasutus Domus Dorpatensis ehk DD tegevjuht ja juhatuse liige jagab kuulajaga kogemust ja vastab kolmele küsimusele: Kuidas DD on viimase 10 aasta jooksul vabatahtlikke kaasanud? Kuidas töötajate-vabatahtlike kogukonda luua ja arendada? Mida kogukondlikkus vabaühenduses tähendab?

13.30 lõuna buffee kohapeal

14.30 Katre Tamm, KÜSK kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV koordinaator tutvustab kodanike kaasatuse ja osaluse toetusmeetme avatud taotlusvooru

15.00 Tea Jänes, KÜSK koordinaator tutvustab KÜSK arenguhüppe taotlusvooru

15.20 Kadri Pau, Tartu vabaühenduste konsultant, Tartu Ärinõuandla räägib oma kogemusest vabaühenduste nõustajana

15.40 Küsimused ja vastused. Lõpuring

16.00 Päeva lõpp

Siseministeerium avab kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvooru, mis annab täiendava võimaluse elanike kaitse tõstmiseks kohalikul tasandil.

Taotlusvooru kogueelarve 2023. aastal on 875 000 eurot ning see avatakse kasutamiseks kohaliku omavalitsuse põhiselt. Iga kohaliku omavalitsuse kohta on määratud maksimaalne toetussumma, mille piires on mittetulundusühingutel (MTÜ) ja/või seltsingutel võimalus taotlusi esitada.

Innovatsioonifondist toetatakse kogukondade elanikkonnakaitse arutelude korraldamist, vajaduste väljaselgitamiseks ja elluviimiseks plaani koostamist, plaani ühist elluviimist KOV ja kogukonna, seltside või MTÜ-de abil või teenuste tellimist ja inventari soetamist.

Näiteks võib fondist küsida toetust kriisimeeskondade ja -rollide plaani koostamiseks, evuakuatsioonikohtade korrastamiseks, seltsimaja varugeneraatori soetamiseks jne.

Tule kuula infotunnis lähemalt, milleks ja kui palju toetust saab küsida! Selgitame toetuse saamise protsessi ning vastame taotluse esitamisega seotud küsimustele.

Virtuaalne infotund toimub 22. mail kell 13.00-14.20. Osalejatele saadetakse MS Teamsi link pärast registreerumist.

Ootame infotunniga liituma kõiki KOV esindajaid, seltse, MTÜ-sid ja aktiivseid kodanikke, kes soovivad saada infot elanikkonnakaitse parandamisest ja kogukonna kriisivalmiduse tõstmise võimalustest.

Taotlusvoor on avatud 15. mai – 15. juuni kell 16.30.

Taotlused esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse e-keskkonnas.

Peipsiveere taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele:

– arendades piirkonna ettevõtluskeskkonda, inimkapitali ja turundust;

– suurendades Peipsi järve atraktiivsust ja mitmekesist kasutamist;

– rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.

Programmi rakendatakse Alutaguse, Mustvee, Peipsiääre, Luunja, Kastre ja Räpina vallas ning Tartu valla Piiri, Tooni ja Saare külas.

Taotlusi võivad esitada programmi rakendamise piirkonna kohaliku omavalitsuse üksused ning piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Projektide elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt 31.10.2024.

Rahastatakse projekte, mille tegevused on:

– kohapealse ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamine;

– piirkonna elanike täiend- ja ümberõppe ning muu vabahariduse korraldamine lähtuvalt ettevõtjate tööjõuvajadustest;

– traditsiooniliste oskuste säilitamine ja edendamine ning kohalikul ressursil põhinevate ja traditsiooniliste või ökoloogiliste      toodete valmistamise oskuste väljaarendamine;

– piirkonna turundus;

– spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega seotud arengupotentsiaali väljaarendamine ja rakendamine majandustegevuses;

– piirkonda elama asumise kampaania korraldamine ja maale elama asumise kampaania tegevustes osalemine.

Lisaks võib taotleda kuni 12 kalendrikuuks sihtotstarbelist tegevustoetust mittetulundusühendusele või sihtasutusele, kelle tegevuskohaks on kogu Peipsiveere piirkond ja kelle tegevus on suunatud programmi eesmärgi saavutamisele.

Toetuse suurus projekti kohta on 3 200 kuni 32 000 eurot. Taotleja oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest. Välisabi projektide kaasfinantseeringu katmise puhul ei ole oma- või kaasfinantseering nõutav.

Välisabi projektide kaasfinantseeringu katmist toetatakse, kui välisabi projekt ei lõpe projekti lõpptähtpäevast hiljem, tegevused langevad kokku Peipsiveere programmi tegevustega ja välisabist rahastatava projekti toetus on suurem kui Peipsiveere programmis lubatud maksimaalne toetussumma. Toetuse suurus on kuni 50% minimaalsest välisabi projekti kohustuslikust omafinantseeringust, aga mitte suurem kui 32 000 eurot.

Programmist ei toetata:

– välisabi projekti, mille elluviimiseks kavatsetakse taotleda või eraldada riigiabi või vähese tähtsusega abi;

– investeeringut hoonesse, ruumi ja rajatisse, mida kasutatakse avaliku teenuse pakkumiseks;

– kinnisasja ostu.

Siia vajutades saab taotlusvormile:

NB! Kui kirjutate e-keskkonnas taotlust, vajutage igale küsimärgile, mida vormil näete. Seal avaneb abiinfo.

Europe Direct Narva teabekeskus ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus korraldasid 9. mail Euroopa päeval bussireisi Ida-Virumaa venekeelsetele MTÜ-dele. Rühm külastas kohti, mis on ehitatud või renoveeritud EL toetustega, sh Sillamäe promenaad, Vasknarva väikesadam, Kauksi rannahoone, Kauksi puhkemajad ja MTÜ Rabatalu saunad ja elamused.

Päev oli väga päikeseline, seltskond suurepärane, osalejad esitasid aktiivselt küsimusi, lahendasid viktoriini ja pildistasid.

Suur-suur aitäh kõigile osalejatele, Eesti EL välispiiride programmile https://www.estoniarussia.eu/   toetuse ja auhindade eest, samuti Svetlana Zaitsevale meie ürituse kajastamise ja fotode eest!

Galerii

Allikas

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Alates 3. maist kuni 24. maini saab taotleda Integratsiooni Sihtasutuselt toetust Ida-Virumaal toimuvatele kultuuri- ja spordisündmustele, mis kaasavad Eesti kultuuriruumi eri keele- ning kultuuritaustaga inimesi.  

„Ida-Virumaal toimub üha rohkem sündmusi, mis rikastavad nii kohalikku kui ka kogu Eesti kultuuri. Tahame anda sellele uue suure tõuke ja toetada täiendavalt ideid, mis kaasavad Ida-Virumaa elanikke ühistesse kultuurilistesse ning sportlikesse ettevõtmistesse,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Riikliku toetuse võivad saada kultuuri- ja spordiprojektid, mis hõlmavad vähemalt kolme sündmust, kaasavad projekti minimaalselt 1500 osalejat ja toimuvad Ida-Virumaal kuni 31. oktoobrini 2024. Selleks otstarbeks näeb tänavune kultuuriministeeriumi eelarve ette 1 000 000 eurot. Taotlusvooru viib läbi ja koordineerib Integratsiooni Sihtasutus.

„Oluline on, et võimalikult paljud ida-virumaalased avastavad uusi võimalusi osaleda Eesti kultuuri- ja spordielus. Loodame, et toetuse najal senistele sündmustele lisanduvad uued traditsioonid, mis tugevdavad suhtlust ja koostööd Ida-Virumaa ning teiste regioonide elanike vahel. Sellele aitab kaasa Ida-Virumaal tegutsevate organisatsioonide kaasamine sündmuste korraldamisse,“ selgitas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Kõnealust toetust saab taotleda omavalitsus või juriidiline isik summas alates 25 000 eurost 200 000 euroni. Integratsiooni Sihtasutus võtab taotlusi vastu alates 3. maist kuni 24. maini 2023. Toetuse taotlemise ja saamise tingimustega on võimalik tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Projektikonkursi eesmärk on parandada elanikkonna ohuteadlikkust ja võimet hädaolukordadega senisest paremini toime tulla. Taotlusi saavad esitada kõik registreeritud mittetulundusühingud.

Konkursi eelarve on 74 000 eurot. Päästeameti toetus ühele taotlejale on kuni 2000 eurot. Rahastamistaotlusi saab esitada 21. maini 2023. Projekti tegevused tuleb ellu viia vahemikus 01.06-31.10.2023.

Projekti tegevused viiakse ellu koostöös kohaliku omavalitsuse ja päästekeskusega. Päästekeskus teeb osalevale kogukonnale tasuta kriisikoolituse ja nõustab kogukonda kriisiplaani koostamisel. Projekti ellu viiv MTÜ tagab kogukonnaliikmete osaluse koolitusel ja kriisiplaani koostamisel.

Päästeameti piirkondlik koordinaator: Ida Päästekeskus (Lääne- ja Ida-Virumaa), Helen Potman, 525 6938, e-post: helen.potman@rescue.ee

Taotlemisvorm ja tingimused

Maleva korraldajal tuleb esitada taotlus Haridus- ja Noorteametile Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu toetused.kul.ee. Taotlusi saab esitada 11. aprill – 5. mai 2023 kell 23.59.

20. aprillil kell 18.00 toimub Päästeameti tasuta e-koolitus elanikkonnakaitse teemal „Kriisis üksi või üheskoos?”.

Sel korral arutatakse, kuidas valmistuda kriisiks koos oma korteriühistu või külakogukonnaga. Koolitus on mõeldud korteriühistu elanikele ja juhtidele ning külade kogukondade liikmetele.

Registreeruda saab Päästeameti kodulehel https://www.rescue.ee/et/ennetuskoolitused/, kust valige huvipakkuv koolitus ning logige sisse. Pärast registreerumist saadetakse teile link, mille kaudu saate koolitusega ühineda. Koolitus toimub MS Teamsi keskkonnas.

Täna algab Teeme Ära egiidi all ühine talgukevad, mis kulmineerub traditsiooniliselt maikuu esimesel laupäeval, 6. mail üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga.

Koostöös Päästeametiga pöörame tänavu tähelepanu keldrite korrastamisele, et vähendada hoonete tuleohtu ning luua võimalused keldrite kasutamiseks hädaolukorras esmase varjumispaigana.

Noorte Laulu- ja tantsupidu tuleb, ja sel aastal jätkuvad igaühe looduskaitsega seotud talgutööd, muuhulgas on kavas muuta koolide ümbrus elurikkaks.

Sauna2023-aasta raames kõlab üleskutse: teeme kõik Eesti saunad korda!

Talguid saab kirja panna ja endale sobiv talgu leida talguveebis teemeära.ee

Regionaalse kultuuritegevuse toetuseks on II taotlusvoor avatud 15. aprillist kuni 15. maini 2023. aastal. Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Taotlusi võetakse vastu Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemis. Toetuste Menetlemise Infosüsteemi saad siseneda SIIT.

Taotlusi saavad esitada nii juriidilised isikud kui äriregistrisse kantud füüsilised isikud.

Toetusmeetme eesmärk on luua võimalusi erinevatest regionaalsetest kultuurisündmustest osasaamiseks. Luues ja säilitades kultuuris osalemist soodustame kultuurielu kestlikkust ja arengut. Projekti tegevustesse tuleb kaasata kogukonda, lapsi ning noori. Ainult nii saame kaasa aidata kogukondliku kultuuritegevuse väärtustamisele ning hoidmisele.
Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 90%.

Toetatakse järgmisi tegevusi, millega
1) korraldatakse kultuurivaldkonna populariseerimiseks siseriiklikke ja rahvusvahelisi kultuurisündmusi erinevates regioonides;
2) viiakse ellu residentuuriga seotud kogukondlikke algatusi;
3) luuakse lastele ja noortele võimalused osalemaks valdkondlikus õppeprotsessis ning kaasatakse neid siseriiklikele ja rahvusvahelistele kultuurisündmustele;
4) korraldatakse haridusliku väljundiga kultuuriprogramme ja laagreid lastele ja noortele;
5) kaasatakse lapsi ja noori kultuurimälestiste ja pärandipaikade hooldamisse ja tutvustamisse;
6) korraldatakse järjepidevusele suunatud maakondlikke laulu- ja tantsupidusid;
7) koostatakse ja uuendatakse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekandeid;
8) korraldatakse rahvusvähemuste kultuuri tutvustavaid sündmusi ning rahvusvähemuste koostööd ja ühistegevusi eesti kultuuriorganisatsioonidega.

Soovitused taotlejale:
1) tutvu enne taotluse korrektseks esitamiseks määruse ja seletuskirjaga;
2) pööra tähelepanu projekti abikõlblikkuse perioodile, abikõlblikele ja mitteabikõlblikele kuludele.
Dokumentidega tutvu meie kodulehel.
Küsimuste korral helista enne taotluse esitamist taotlusvooru koordinaatorile Piret Koorep 5307 4984 või kirjuta piret.koorep@rahvakultuur.ee

Mittetulundusühingutele turunduse põhitõdede tutvustamiseks viib Ida-Viru Ettevõtluskeskus Briti Nõukogu Eestis toel läbi venekeelsete veebiseminaride sarja. Esimene infoseminar toimus 6. aprillil.

Läbimõeldud turundus aitab mittetulundusühingutel reklaamida oma tooteid või teenuseid, meelitada oma üritustele, võistlustele jne rohkem vaatajaid. Turundus aitab luua mittetulundusühingu kuvandit, mis aitab olla atraktiivne, sh ka  sponsoritele ja sihtasutustele.

Esimesel infoseminaril osalejad käsitlesid selliseid teemasid nagu positsioneerimine, oma toote või teenuse unikaalsus, väärtuspakkumine, sihtrühm ja klient.

Järgmine seminar toimub 12. aprillil ja on pühendatud erinevatele turunduskanalitele. Seminari täisprogramm ja registreerimine 

See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis:

Allikas

Siseministeerium kutsub üles tunnustama siseturvalisuse vabatahtlike rühmi ja nende toetajaid.

SISEMINISTEERIUM OOTAB TUNNUSTAMISETTEPANEKUID SEITSMES KATEGOORIAS:
•    AASTA VABATAHTLIK PÄÄSTEKOMANDO VÕI RESERVPÄÄSTERÜHM,
•    AASTA VABATAHTLIK MEREPÄÄSTEÜHING,
•    AASTA ABIPOLITSEINIKE RÜHM,
•    AASTA NAABRIVALVE PIIRKONDA,
•    AASTA SISETURVALISUSE VABATAHTLIKE TOETAJA
•    AASTA VABATAHTLIKE TUGISAMMAS
•    AASTA UUENDAJA

Kandidaate saab esitada siseministeeriumi kodulehe veebivormi kaudu 18. aprillini. Samal leheküljel saab tutvuda ka eelmiste aastate tunnustatud vabatahtlike rühmadega. Laekunud ettepanekute seast tunnustab siseminister hindamiskomisjoni ettepanekul kuni kümmet füüsilist või juriidilist isikut või isikute rühma, kes kalendriaasta jooksul on andnud panuse siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikkuse toetamisse. Tunnustuse saavad neli vabatahtlike rühma ning üks vabatahtlike tugisammas ja üks uuendaja.

Auhinnatud vabatahtlikud ja nende toetajad tehakse teatavaks 30.mail toimuval pidulikul vastuvõtul.

+372 5854 2608

mari.tupits@siseministeerium.ee

22.märtsil toimusid Jõhvis ja Narva meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ esialgsete toetuse andmise tingimuste tutvustav infopäevad, kus Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev tutvustas meetme esialgset eelnõu. Ürituse raames arutati läbi ka erinevate ideede sobivust kõnealusesse meetmesse. Meetme eesmärgiks on anda õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal „inimmõõdet“. Meetmes on oodatud osalema mh MTÜd, sihtasutused, korteri- ja aiandusühistud ning muud taotlejad. Toetust saab taotleda nii pehmeteks projektideks, kui investeeringuteks. Meetme maht on kokku 16,7 mln eurot.

Toetatavad tegevused meetme raames:

• sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine;
• keskkonnateadlikkuse, energiatohususe, taastuvenergia, digitaliseerimise ja ringmajanduse edendamine;
• võtmeoskuste (sh ettevõtlus- ja roheoskuste) arendamine;
• kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, arendamine, mõtestamine;
• kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja avalikes huvides kasutuselevott;
• kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused;
• üritused kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks.

Meede avaneb selle aasta kolmandas kvartalis. Infot saab jälgida www.rtk.ee ja www.ivek.ee lehtedel.

Taas on avanenud võimalus linnadel ja valdadel taotleda raha kohaliku elu edendamiseks rahvusvahelise koostöö kaudu.  Toetusi jaotatakse Euroopa Komisjoni “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV-programmi sõpruslinnade toetusmeetmest.

Taotleda saavad nii linna- ja vallavalitsused kui ka mittetulundusühingud. Oluline, et taotlev organisatsioon esindaks kohalikku omavalitsust. Selle taotlusvooru projektidelt oodatakse innovaatilisi ja praktilisi lahendeid demokraatliku ja mitmekesisema elu edendamisel kohalikul tasandil. Taotleja saab olla projekti elluviimisel loominguline. Toetust võib saada nii hoovikino kui ka veebikonverents. Oluline, et see vastaks meetme eesmärgile ja kaasaks ka kohalikke elanikke.

Toetusmeetme tingimused näevad ette, et koostöö peab toimuma vähemalt kahe erineva kohaliku omavalitsuse vahel, kahest erinevast riigist. Muuhulgas võivad partnerid olla ka väljastpoolt Euroopa Liitu. Need on riigid, kes taotlevad Euroopa Komisjonilt võimalust osaleda CERV programmis. Muuhulgas on nende riikide hulgas Ukraina.

Toetusmeetme eestikeelne infopäev toimub neljapäeval, 30. märtsil 2023 kell 13.30 kuni 15.30 ZOOM keskkonnas.

Lisainfo toetusmeetme ja selle raames raha taotlemise kohta eesti keeles on siin.

Registreerimine ja osalemise link infopäevale siin.

“Kogukonna koosloome labor” ootab liituma kohalikke omavalitsusi, kes soovivad edendada strateegilist koostööd kogukondadega kohalike probleemide lahendamisel ja arendada selleks välja kogukondade koostöövõrgustikud ja koosloome-platvormid.

“Kogukonna koosloome labor” ootab liituma kohalikke omavalitsusi, kes soovivad edendada strateegilist koostööd kogukondadega kohalike probleemide lahendamisel ja arendada selleks välja kogukondade koostöövõrgustikud ja koosloome-platvormid.

Kõik vabaühendustes tegutsevad inimesed on oodatud kodanikuühiskonna foorumile 4. mail kell 13.00-17.00 PROTO avastustehases (Peetri 10, Tallinn). Koguneda saab alates kell 12.30.

Enam kui 20 aastat on möödas sellest, kui Riigikogu kinnitas EKAKi ja enam kui viis aastat viimasest kodanikuühiskonna foorumist. Aeg on taas koos arutada, kust tuleb vabadus ja mis mõjutab kodanikuruumi. Arutelu juhib Margo Loor (SpeakSmart).

Palun anna oma osalemisest teada siin.

Infopäeval, mis on mõeldud MTÜdele, SAdele, AÜdele, GÜdele. Rahandusministeerium tutvustab meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ esialgset eelnõu. Ürituse raames arutatakse läbi ka erinevate ideede sobivust kõnealusesse meetmesse.

Meetme eesmärgiks on (hästi lühidalt väljendatuna): anda õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal „inimmõõdet“. Meetmes on oodatud osalema mh MTÜd, sihtasutused, korteri- ja aiandusühistud ning muud taotlejad. Toetust saab taotleda nii pehmeteks projektideks, kui investeeringuteks. Meetme maht on kokku 16,7 mln eurot.

Meetme põhimõtted olid eelnevalt tutvustatud eelmise aasta sügisel, ürituse „VNEFormat“ raames, kuid nüüd on Rahandusministeerium saanud valmis toetuse andmise tingimuste määruse esialgse eelnõu ning soovib seda sihtgrupiga valideerida.

Infopäeval tutvustatakse kavandatava meetme esialgset toetuse andmise tingimuste eelnõu ning rahastamisvõimalusi erinevatele sihtrühmadele. Pärast toimuvad rühmatööd, kus saab koos arutada ideid ning kontrollida, kas need sobiks ÕÜ meetmega.

Ootame teid 22.03 kell 10.00 Jõhvis, ning kell 14.00 Narvas; täpse asukoha ning ettevalmistavad materjalid saadame registreerunud osalejatele hiljemalt järgmise nädala lõpuks.

Jõhvis toimub seminar eesti keeles, Narvas vene keeles. Mõlemal seminaril oleme valmis pakkuma keelelist tuge rühmatööde ajal.

NII NARVA KUI KA JÕHVI RÜHMAD ON TÄIS! KUI SOOVITE OSALEDA; KIRJUTAGE NADEZDA:MOROZOVA@IVEK.EE, VÕTAME TEIEGA ÜHENDUST KUI MÕNI KOHT VABANEB!

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor avaneb 1. märtsil 2023, taotluste esitamise tähtaeg on 3. aprill 2023.

Taotlemine toimub läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse, tõhusama koostöö tekkesse ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda meetmest „Kogukonna areng” (maksimaalne toetus 2500 eurot), millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning meetmest „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” (maksimaalne toetus 4000 eurot), millega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena kohalik omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Eestikeelsed infopäevad toimuvad 7.,8., ja 14. märtsil, venekeelne infopäev toimub 13. märtsil. Täpsem info

Programmi tingimused ja juhised.

Lisainfo:

• Nadežda Morozova, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Jõhvi esindus), nadezda.morozova@ivek.ee, 506 7735
• Tatjana Zamorskaja, Vabaühenduste konsultant (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva esindus), tatjana.zamorskaja@ivek.ee, 5300 6902
• Alfred Alt, Kohaliku omaalgatuse programmi menetleja, alfred@ivol.ee, 337 0327